· Suur vajadus kvalifitseeritud juhtide järele, · Spetsialistide võimete ebatäielik rakendatus, · Arvestushinnad kui konfliktivõimalus, · Ressursside ebaotstarbekas kasutamine. Maatriksorganisatsioon - mitmeliini organisatsioon s.t. liikumised liinidena on nii horisontaalselt kui vertikaalselt välja joonistatud. Iseloomulik: · Spetsialiseerumine dimensioonide järgi, · Dimensioonide võrdõiguslikkus, · Kooperatiivsed otsustused dimensioonijuhtide vahel. Omadused: · Funktsionaalse ja divisjonaalse organisatsiooni täiustatud vorm, · Kompetentsiristumiste süstemaatiline korraldamine, · Dimensioonijuhtide meeskonnatöö. Struktuuritüübi valiku eeldused: · Ebakindel keskkond, · Vähemalt 2 liigendamistunnust, · Osalejate avatus. Eelised: · Paindlikkus ja uuenduslikkus, 47 · Asjakohased meeskonna otsused, · Ülevaatlik ja selge koordinatsioon,
Lihtne struktuur- võimaldab kontrollida kogu organisatsiooni tegevust; kiire otsuste tegemine ja reageerimine turu muutustele; lihtne sisemine motivatsioon/ tasu/ kontrollsüsteem. Puuseks on väga käskiv juhi poolt; ei soodusta laienemist; ei võimalda arendada uusi juhte; juht keskendub päeva probleemidele mitte tuleviku strateegiale. Tippjuht= töötaja 1, töötaja 2, töötaja 3. Funktsionaalne struktuur- säästlikkus spetsialiseerumise tõttu; funktsionaalse ekspertiisi areng; võimaldab delegeerida ja võimaldab tsentraliseeritud kontrolli tõttu strageegiliste otsuste üle. Puuduseks on kitsas spetsialiseerumine ja potensiaalne konflikt; rivi-staabi konflikt (tavatöötajad ei tea, mida juhtkond teeb ning vastupidi); takistab juhtide arengut. Tippjuht=valdkonnajuht+ valdkonnajuht= töötajad. Divisjonistruktuur- sunnib koordineerima tegevusi; võimaldab muuta strateegiat
mõtlemisel jne. Beezikas hallikas käsn- AJU!!!!! (Vaata lk 42 juurde) rikkalikult täidetud neoronitega, närvirakkudega, biokeemilised ained, veresoonkond arenenud. Ajul endal valutundlikkus puudub- võimaldab ravi ja uuringuid. Intelligentsuse tagab see kuda närvivõrgustik on välja kujunenud, mitte see kui raske aju on. AJUKOORE TÖÖ SÜSTEEMSUS JA TÜPOLOOGILISED ERINEVUSED. Tegevus- inimkohastumise toimist tagav nähtus. Iga alasüsteem täidab iseseisvalt mingit ühte osa terve funktsionaalse süsteemi tööst. Selle süsteemi üheseid ehk invariantseid lõppeesmärke saavutatakse alasüsteemide muutliku ehk variatiivse osalemise tingimustes. Osalevad aferentsed-eferentsed süsteemid, tagasisidet kujundavad ühenduslülid, kus on võimalikud asendused ja kompensatsioonid. Üks funktsionaalne süsteem on laiali paigutatud peaaju mehhanismides- selline ekvipotentsiaalsus ehk võrdvõimalikkus ja töö terviklikkus ei tähenda spetsiifika puudumist
Selline prognoos mõjutab ka tellija otsust. Liiga kõrge esialgne maksumusprognoos võib kliendi ära hirmutada. Meetodites ei arvestata mitte ainult täpsuse momenti vaid ka projektide üldise mahu aspekti, sest täpsus sõltub suurest määral alusinformatsiooni liigist. Lk 14. esimene pool Nende levik ja populaarsus haarab nende firmadest, kergust jn Meetodid: 1) Funktsionaalne ühiku meetod e. ühikmeetod koosneb mingi konks. ehitiste iseloomustava standardse funktsionaalse ühiku valimisest ning vastavate ühikute mahu korrutamises üldmaksumusega nt koolimajas ühe õpilaskoha maksumus, autoparklatel ühe autokoha maksumus, pesumajades 100 kg pesu pestavat vahetuse kohta. Erinevates riikides on kehtest. erinevatel aegadel ka normatiivne, Eestis enam ei ole. Meetod põhineb faktil, et tavaliselt on eh. proj. maksumuse ja ühikmeetodi maksumuse vahel tihe sees. Frili ühik peaks väljendama antud eh kõige paremini. Ühikute kokkulugemine peaks
mõjude mõõtmise kaudu Valdav enamus uurimismeetodeid võimaldab parimal juhul nähtuste vahelise korrelatiivse seose otsimist, kus võib ilmneda seose olemasolu, seose suund ja tugevus (korrelatiivne seos tähendab, et nähtuse A väärtuse muutumisel muutuvad ka mingi muu nähtuse B väärtused, ent seejuures ei pruugi A olla B põhjuseks). Ainult eksperimendimeetod võimaldab kontrollida, kas pole nähtuste A ja B vahel tegemist põhjusliku ehk funktsionaalse seosega (funktsionaalne ehk põhjuslik seos tähendab, et nähtus A põhjustab nähtust B seaduspärasuse x = f y... vormis) Eksperimendimeetodiga seotud mõisted Terminite seletused Operatsionali- eksperimendi aluseks oleva hüpoteesi (sõnalise oletuse) ümberkujundamine seerimine ehk "tõlkimine" eksperimentaalsete protseduuride "keelde" selle oletuse kehtivuse tegelikuks süstemaatiliseks kontrollimiseks
normide omavaheline paiknemine): institutsiooniline süsteem ja pandektiline süsteem. Erinevus nende vahel seisneb erinevas liigendamise viisis, kuid sisu on sama. institutsiooniline süsteem võib jaotada kõik õigusnormid 3 institutsiooni vahel: isikud, asjad, hagid e. omandamise viisid. Isikute vahel on 2 liiki suhteid: suhted seoses asjadega (omandisuhted) ja suhted seoses üleminekuga (vahetus) pandektiline süsteem õigusnormide jaotus valdkonniti, mitte funktsionaalse süsteemina: üldosa, perekonnaõigus, asjaõigus, pärimisõigus, võlaõigus. eraõigus ja avalik õigus eraõiguses on objektiks eraisikute omavahelised õigussuhted. Iseloomulikuks tunnuseks on üksikisiku otsustusvabadus (privaatautonoomia). Tüüpiline tegevusvorm on leping. Õigusnormide liigitus eraõiguses: tsiviilõigus, äriõigus, rahvusvaheline eraõigus, intellektuaalse omandi õigus jne. Avaliku õiguse regulatsiooni valdkonnaks on riigi ülimuslik tegutsemine
mälukujutluste ja teadmistega tajutavast. SM-s põimub ТВ samalaadsete andmetega, s.t. varasemate teadmiste ja kujutlustega. SM puudulikkus ilmneb koolis lugemistundides, kui õpilane vastab küsimusele ainult siis, kui vastus on otseselt tekstis olemas, ei suuda aga täita mõttelünka. Oletame, et tekstis on lause Malle pani ukse kinni. Laps suudab vastata küsimusele ".Mida Malle tegi?", ei vasta aga küsimusele "Kuidas uks enne oli?" ("Ei tea, pole öeldud"). Selline vastus on funktsionaalse kirjaoskamatuse tunnus. Pedagoog peab aga alati arvestama võimalusega, et teksti tajumine võib katkeda igal tasandil, iga tajuprotsessi kuuluv operatsioon võib jääda viimaseks. Nii võib tajumine katkeda juba enne sõnade äratundmist, võib piirduda üksikute sõnadega, ainult lause tähendusega (mõtteni ei jõuta), seostamata lausetega jne. Teksti mõistmise strateegiad (T. A. van Dijki ja V Kintschi): Propositsioonistrateegia
Aksonid on ümbritsetud müeliinikihiga, mida toodavad neuronite ümber paiknevad rakud (Schwanni rakud). Need rakud on mitmekordselt keerdunud ümber neuronite ja moodustavad isoleeriva kihi. 26 Defineerige signaalmolekul (sünonüümid - neuromediaator, neurotransmitter, virgatsaine). Signaalaine e. mediaatori e. transmitteri toimimise põhimõtted: mediaatori interaktsioon retseptoriga, interaktsiooni ülekanne raku sisemusse (ioonkanalid, G-valgud, cAMP, IP3, DAG, Ca2+), raku funktsionaalse aktiivsuse muutumine. Rakud ekspresseerivad oma membraanis signaalmolekule, mis toimivad rakkude otsesel kokkupuutel. Kui signaalmolekul (neurotransmitter, valguline hormoon) on seostunud rakupinnal temale spetsiifilise retseptoriga, siis selle tagajärjel tekitatakse üks või mitu rakusisest signaali, mis muudavad selle sihtraku käitumist 27. Kuidas toimub signaalmolekuli sekreteerimine sünapsisse ja kuidas indutseeritakse sünapsijärgses neuronis närvi-impulsi teke
sugulise kasutamise algus võib olla isegi nooremas vanuses. Täiskasvanuperiood ei alga veel 1. seemendusest ega 1. poegimisest. Noor organism kasvab veel 2. ja 3. sigimistsükli jooksul. Samuti jätkub piima- ja sugunäärmete areng. Täiskasvanuks saavad sugusead ja -lambad 2-aastaselt, veised ja hobused 4-...5- aastaselt. Seepärast tuleb arvestada söötmisel esimeste sigimistsüklite jooksul lisasööta organismi kasvuks. Täiskasvanuna on looma suguorganid ja piimanäärmed saavutanud funktsionaalse täiuse. Siis sigivad nad regulaarselt ning annavad tugevaid ja terveid järglasi ning nende jõudlus on suurim Head söötmis-pidamistingimused tagavad suure produktiivsuse pika eluaja jooksul. Vananemis- e. raukumisperiood saabub põllumajandusloomadel haruharva, sest enamasti nad enne bioloogilist vananemist praagitakse. Kui sigimishäired, udarahaigused või muud haigused pole ohustanud sugulooma tervist, jõuavad nad vanusesse, kus nende produktiivsus hakkab langema
Kinnisvara haldamise vastused. Kinnisvara haldamise vastused...........................................................................................1 2.Kinnisvara strateegilise haldamise sisu...........................................................................5 3.Kinnisvara operatiiv-tehnilise haldamise sisu...................................................................6 4.Asja omamise, valdamise ja haldamise mõisted..............................................................6 5.Põhiseaduses sätestatud põhimõtted seoses omandiga..................................................6 6.Üldine, avalik ja era(kinnis)asi sisu ning näiteid............................................................7 7.Asja reaal ja mõtteline osa sisu ning näiteid................................................................7 8.Maatüki ja ehitise oluline osa; määratlus ning näited......................................................7 9.Varag...
Mendeli järgi kontrollisid spetsiifilisi fenotüübilisi tunnuseid nagu näiteks õite värvus "tunnusmärgid" (characters) ja "üksust määravad tegurid" (unit factors) lihtsam oleks siin edaspidi jääda kasutama terminit "faktor". Garrod: üks mutantne geen üks metaboolne blokk. Beadle ja Tatum: üks geen üks ensüüm. Üks geen üks polüpeptiid. 11.2. Funktsionaalne geenikontseptsioon Geeni kui jagmatu üksuse kontseptsiooni alusel on geen funktsionaalse üksusena see, mis määrab fenotüübilise tunnuse või osatunnuse. 11.3. Garrod: üks geen, üks metaboolne blokk Kui 20-nda sajandi algul taasavastati Mendeli tööd, võeti kasutusele ka termin "geen". Inglise arst Garrod uuris inimestel mitmeid päritavaid haigusi, ning tema oli ka esimene, kes täheldas, et retsessiivsete mutantsete alleelide sattumine homosügootsesse olekusse põhjustab metaboolseid defekte. Sellest tulenevalt tõi ta välja seaduspärasuse:
ennast vastava vitamiiniga varustada (näiteks taimsetest karotenoididest sünteesitakse vitamiin A); · eksogeensuses on imetajatel liigilised erinevused: näiteks koer ja rott ei pea toiduga saama vitamiini C, inimene, merisiga ja ahv aga peavad. Vitamiinide bioroll avaldub nende kuulumises liitensüümi koostisse. Vitamiinide osalus tagab liitensüümide struktuurse ja funktsionaalse terviklikkuse. Viimane on aga aluseks ensüümide reaalsele biokatalüütilisele toimele. Põhilised vitamiinide allikad inimorganismi jaoks on: toit (taimne toit annab seejuures valdava osa); seedekanali mikrofloora tegevus; vitamiinpreparaadid ja organismis toimuv vitamiinide süntees vastavatest eelühenditest. Seetõttu on vitamiinide eksogeensust rõhutades korrektsem väljenduda järgmiselt: inimene saab oma elutegevuseks vajalikud vitamiinid põhiliselt seedekulgla kaudu.
mis võib järgneda kirjeldatud tegevusaktile. Töövõte on vajalik mõttelünkade tuletamiseks tekste analüüsides, kuid sobib kasutada ka kontekstiväliseid lauseid käsitledes. Rebane püüdis hiire kinni. Milleks rebane hiirt püüdis? Kus see võis toimuda? Järelduste tegemiseks on vaja kõigepealt mõista lausetähendust. Kirjeldatud ülesanded on äärmiselt olulised funktsionaalse lugemisoskuse eelduste kujundamisel. Lausete rühmitamine mingi ühise tunnuse alusel. Rühmitamise (või sobitamise) aluseks võivad olla lausete sisu, lausemalli üldistatud tähendus, pragmaatiline tähendus (mõte), teema, lausete formaalsed tunnused (lausemall). Ülesanded võimaldavad vähendada abiõppelaste kõne stereotüüpsust ning arendada rühmitamisoskust (klassifitseerimist) verbaalses ruumis. Ütluste rühmitamine
DNA ahelas. Kuid samas ei ole ta võimeline kõrvaldama väiksemaid vigu, mis on seotud näiteks valesti paardumisega. Siia süsteemi kuuluvaid valke on hakatud nimetama Uvr valkudeks, kuna üheks nende funktsiooniks on nn. TT- dimeeri kõrvaldamine. 3. Replikatsioonijärgne reparatsioon. See süsteem hakkab tööle siis, kui replikatsiooni kahvel on möödunud vigastatud kohast. See reparatsiooni süsteem vajab funktsionaalse RecA valgu olemasolu. Paljud kemikaalid, nagu mitomütsiin C jt. põhjustavad DNA ahelate vahel ahelasiseste ristsidemete teket (kovalentsedsidemed kahe erinevas ahelas oleva N-aluse vahel). Sellisel juhul on vajalik kahe reparatsiooni-süsteemi vaheline koostöö. Esimese etapis lõikab UvrABC endonukleaas ühe ahela kummalgi pool ristsiiret ning seejärel DNA polümeraas I laiendab seda (lagundab osaliselt katkemiskohtade vahele jääva DNA piirkonna) tänu talle omase 5
Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool BIOKEEMIA LABORATOORSED TÖÖD Koostajad: Malle Kreen Terje Robal Tiina Randla Tallinn 2010 SISUKORD 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA ........................... 4 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID ............................................................................... 4 1.1.1 Biureedireaktsioon ....................................................................................... 9 1.1.2 Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon) ........................................... 10 1.1.3 Milloni reaktsioon ....................................................................................... 10 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon ............................
suguorganid ja sekundaarsed sugutunnused. Kujunevad sugupoole omadused. Intensiivse üleskasvatamise korral hakkab lehmmullikas indlema kuue kuu vanuselt. Et tema kasv ja areng ei ole vajalikul tasemel, siis ei seemendata (paaritata) teda enne 15-18 kuu vanuseks saamist. Pullmullikatel tekib paaritusrefleks samuti 5...6 kuu vanuselt, kuid suguloomadeks saab neid kasutada alles 12...15 kuu vanuselt. Täiskasvanuperioodil on suguorganid saavutanud funktsionaalse täiuse, loomad annavad kõige paremaid järglasi ja neil on kõrgeim jõudlus. Produktiivloomi on vaja õigesti sööta ja pidada, siis pikendame nende eluiga ja saame suurt toodangut. Vananemis- ehk raukumisperioodil ilmneb ainevahetuse langus ja toodangu vähenemine. See on tingitud seedeorganite taandarenemisest (hambad kuluvad, seedeorganid degenereeruvad, söödatasuvus väheneb), sugulise tegevuse langust (ahtrus), piimaorganite väärastusest jne
• ideaal-linnad Æ esitati liiga raskeid nõudmisi oma kaasaegsetele inimestele • nn prooviühiskondadel oli lühike iga • idee – eemaldada linnakeskkond tervikuna, kui kodanlik nähtus • kuigi edu polnud – mõju suur Æ algideed: o sotsialismile o funktsionaalsele tsoneerimisele • ANTIRUUM – traditsiooniliste linnaruumide lõhkumine – seinteta linnaruum Æ avatus kontra varasem suletud ja tööstuse arengust tulenevalt, ebatervislik linnaruum Utopistide funktsionaalse tsoneerimise ideestik • ühiskonna ja sealhulgas ka maakasutuse jaotamine funktsioonide järgi • valgus – õhk – rohelised kopsud elamupiirkonnas ja kogu linnas kui progressi sümbol • avatud linnaruumi idee Æ vaadet ilmestaks loodus ja mitte vabrikuhooned • vastandumine ajaloolise linnaga Æ avatud vabakujuline linn • dünaamiline versus staatiline linnaareng Reformaatorid • tahtsid vabastada linna kaosest reformide kaudu Æ kontrollides linna arengut
suurenev vastastikuste mõjutuste saamine ning eriti riigiteooriate osas sotsioloogiliste käsituste levimine. Taustaks sellele on tendents, et sotsiaalsete protsesside reguleerimisel loovutab kaasaegne riik järjest enam traditsiooniliselt temale omistatavaid funktsioone kas nn parariiklikele (kvaasiriiklikele) või erastruktuuridele. Põhiline lahkmejoon käsitustes tundub tänapäeval kulgevat ühelt poolt riigi organisatsioonilise ning teiselt poolt funktsionaalse käsituse vahel. Parariiklikeks (ka kvaasiriiklikeks ehk justkui riiklikeks) riigi süsteemi struktuuriühikuteks peetakse organisatsioone, mis ei kuulu otseselt täidesaatva riigivõimu süsteemi, kuid osalevad ministeeriumist või keskametkonnast (-asutusest) allpool oleval juhtimistasandil avaliku halduse teostamisel abistavasrollis, olles omalaadsed vahelülid ühelt poolt avalik-õiguslike ning teiselt poolt eraõiguslike subjektide vahel.
vajalikus koguses sularaha. Finantsressursside kontroll on neist olulisim, sest nende kontrollimise kaudu saab kontrollida ka kõiki teisi ressursse. Organisatsiooni juhtimistasandite järgi saab kontrolli liigitada järgmiselt (Miller, Catt, Carlson, 1996, viidatud Alas, 2004 järgi): Strateegilist kontrolli viivad läbi tippjuhid. Strateegiline kontroll püüab kindlaks teha, kui tulemuslikud on organisatsiooni funktsionaalse tasandi, äritasandi ja korporatiivse tasandi strateegiad, aitamaks ettevõttel jõuda oma eesmärkidele. Taktikalist kontrolli teostavad keskastmejuhid. Keskendutakse iga allüksuse tööle või tootele. Tippjuhtkonnale esitatakse ülevaade järgmistest näitajatest: müügikäive, omahind, kasum. Neist aruannetest saadud andmeid kasutab tippjuhtkond strateegiliste otsuste vastuvõtmisel.
CF=m/(1-k)-m, kus m=l/(1,2d). Sellest k = CF/(CF+m). Edasi saab leida minimaalse õlikihi paksuse hmin ja selle kriitilise paksuse hkr mikromeetrites valemitega hmin= 0,5S(1-k) ja hkr= 2 (RzH+RzS), kus RzS on võlli ja RzH ava pinnakaredus paari kohal. Ohutustegur SS = hmin/hkr ning piisavaks on väärtus 1,5. S alusel saab leida lähima lõtku standardtolerantsi T0. Siis istu objektide tolerantsid T0 = TD+Td. Soovitav on arvestada funktsionaalse istuga, st tuleb arvestada kulumisvaruga. Pingu arvutus koostu toimimist arvesse võttes Ping peab olema teatud piirides, et oleks tagatud jõu ülekandmine kuid ei tohi olla põhjustatud liigset deformatsiooni, mis võib purustada detaili või põhjustab väsimust soodustavat mõju (pingekontsentratsiooni). Arvutus õõnesvõllile pressitud puksiga pressistule. Elastsus pindsurve pmin kaudu tekitatud hõõrdejõud on µpminA, kus istupinna suurus A= dl ja µ on hõõrdetegur
valitseb nende vahel koostöö? * kolmas valik: kas klasside erinevus põhineb ühele tegurile või mitmele? * kihtide puhul teine valik: kas kihtide 11st eristamise aluseks on üks tegur või mitu? 1) Parsons ja funktsionalistid: * klassijaotuse aluseks inimeste saavutused ja kompetents, mille järgi nad paigutuvad erinevatesse positsioonidesse ühiskondlikus tööjaotuses (meritokraatia) * ühiskondlikud positsioonid on ühiskonnas reastatud nende funktsionaalse tähtsuse järgi * et saada inimesi tähtsatele kohtadele, on vaja nendele anda head palka ja muid hüvesid (sest hüvesid on alati piiratud hulgal. Kui neid on kõigile pole tegemist palga või muudmoodi tausga vaid normaalsega) * ühiskonnas valitseb üldine konsensus selles, millised positsioonid on tähtsamad ja millised vähemtähtsad #mitte igasugune positsioon, vaid vastastikkuselt oluline (ühiskond kui vastastikkus) - kriitika: USA tegeliku sots ebavõrdsuse legitimeerimine
progesterooniproduktsiooni suurenemine. Endomeetriumi näärmete valendikud täituvad sekreediga ja laienevad, endomeetriumi toitainete varud täienevad, verevarustus paraneb. Sellega luuakse kõik tingimised viljastatud munaraku edukaks pesastumiseks e. implantatsiooniks ning raseduse arenguks. Sekretsioonifaas kestab sõltumata tsükli pikkusest 13-14p. Faasi lõpus, vahetult enne menstruatsiooni, veresooned ahenevad ja kujunenud isheemia soodustab endomeetriumi pindmise kihi e. funktsionaalse kihi irdumist e. deskvamatsiooni. Irdub märgatav osa endomeetriumi funktsionaalsest kihist; menstruaalveri sisaldab koetükke ja verd, lima, 13 leukotsüüte ja tupeepiteeli rakke.Menstruaalveres on ka östrogeene. Menstruaalveri ei hüübi - see on tingitud endomeetriumi fibrinolüütilisest aktiivsusest. Menstruaalveri ei sisalda fibrinogeeni, protrombiini, trombiini ega teisi koagulante. Normis eritub
mõttelisi kujundeid vastavate sõnade ja väljenditega – tekib keele ja mõtlemise seos. Lapse tegevust hakkab saatma omaette rääkimine, mis edasises arengus järk-järgult internaliseerub (siseneb). Piaget’ nägi selles kõnes lasteegotsentrilisust, kuid konkreetsete operatsioonide perioodil hakkab egotsentrilisus kõnes taanduma ja muutub sisekõneks Võgotsli järgi, mis on sõnades väljendatud mõtlemine. Egotsentriline kõne on funktsionaalse iseloomuga. See on sõrmedelt arvutamise üleminekuga peastarvutamisele: algul abivahendid mõtlemise hõlbustamiseks, mis hiljem kaovad, kuid mitte täielikult. Ka täiskasvanud, tegeldes tundmatute asjadega kasutavad egotsentrilist kõnet. Potensiaalse arengutsooni mõiste. Potensiaalsne arenguvaldkond on defineeritud kui õpilase tegeliku ning potensiaalse mõtlemis- ja arutlustaseme vahel. Kus õpilased saavad õppida juhendaja abil aga mitte iseseisvalt
Arenduskeskusega (TFTAK)11, kus üks peamisi uurimus- ja arendustegevuse suundi on TFTAK-is süsteemide bioloogia, mis hõlmab endas uute kultivatsioonitehnoloogiate arenduse käsikäes raku füsioloogilise mudelite väljatöötamisega. Toiduosakonna tegevused hõlmavad tegevusi toidutehnoloogia, stabiilsuse, kvaliteedi, säilivuse ja tervislikkuse aspektides; uute ja edukate toodete uurimis- ja arendustegevuses ning funktsionaalse toidu uurimises, arenduses, tootmises, säilitamises ja tarbimises. Koostöös TFTAK'ga on läbi viidud mitmeid uuringuid kalatoorme väärindamise ja kvaliteedi valdkonnas. Administratsiooni ja TÜEMI ja EMÜ koostööd iseloomustab pikaajaline partnerlus kalavarude uuringute teostamisel, mis on aluseks kalavarude kaitse tehniliste meetmete kehtestamiseks ja püügikvootide ning püügikoormuse piirangute 8 http://www.sea.ee/avalehekulg/ 9 http://pk.emu
öeldes riigi funktsioonide korraldussüsteemi olemasolu. Vastavalt põhiseaduse §le 4 on parlamendi (Riigikogu), Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. Põhiseadus nimetab siin vastavaid organeid, kes teostavad seadusandlikku, täidesaatvat ja 16 kohtuvõimu. Põhiseaduse §d 65, 78, 87 ja 146 annavad seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu teostavate organite funktsionaalse pädevuse. Seega võib öelda, et Eesti põhiseaduses on sätestatud riigivõimu funktsioonide lahusussüsteem. Kolmandaks elemendiks on õigusnormi täpne kujundamine. See on oluline nii iga normi suhtes, millega seadusandja avaliku administratsiooni toiminguid determineerib, kui ka administratsiooni poolt kehtestatud normide suhtes. Mida pikemaks ajaks on norm ette nähtud ja mida laiem on tema reguleerimise valdkond, seda raskem on normi toimet täpselt prognoosida
öeldes riigi funktsioonide korraldussüsteemi olemasolu. Vastavalt põhiseaduse §le 4 on parlamendi (Riigikogu), Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. Põhiseadus nimetab siin vastavaid organeid, kes teostavad seadusandlikku, täidesaatvat ja 16 kohtuvõimu. Põhiseaduse §d 65, 78, 87 ja 146 annavad seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu teostavate organite funktsionaalse pädevuse. Seega võib öelda, et Eesti põhiseaduses on sätestatud riigivõimu funktsioonide lahusussüsteem. Kolmandaks elemendiks on õigusnormi täpne kujundamine. See on oluline nii iga normi suhtes, millega seadusandja avaliku administratsiooni toiminguid determineerib, kui ka administratsiooni poolt kehtestatud normide suhtes. Mida pikemaks ajaks on norm ette nähtud ja mida laiem on tema reguleerimise valdkond, seda raskem on normi toimet täpselt prognoosida
Koostanud A. Sauga MAJANDUSMATEMAATIKA I Funktsioonid ja nende algebra 8 Joonis 8 Joonis 10 Joonis 9 NÄIDE 2.2. Funksiooni analüütiline kuju Tabelis on toodud müüja palga sõltuvus poe läbimüügist. Tegemist on funktsionaalse Läbimüük x Palk y sõltuvusega. Selle sõltvuse võib kirja panna ka kujul y ' 1500 % 0,05 x . 50000 4000 Viimast nimetatakse funktsiooni analüütiliseks esituseks. 60000 4500 70000 5000
Kordamisküsimused · Rakuteooria (printsiibid, õpetlased, mõju) · Bakterioloogia kujunemine (varane empiiriline tunnetus miasmid jms), Pasteur · Nn saksa ja prantsuse koolkonnad bakterioloogias 4 XII. 7. SEMINAR Füsioloogia Termini ,,füsioloogia"3 võttis teadaolevalt esimesena kasutusele Jean Fernel (1497-1558). Enne seda ja hiljemgi (seni kuni uus termin 19. sajandil kinnistus), oli tegemist pigem anatoomiaõpetuse funktsionaalse küljega. Alles 19. sajandil kujunes välja füsioloogiaõpetus, milline tegeles elusorganismide funktsioneerimise (toimimise) uurimisega. (Siinkohal peeti silmas eeskätt elavate organismide uurimist, mitte taimefüsioloogiat). 19. sajandil toimus füsioloogia sees diferentseerumine ning kujunesid sellised teadusharud, nagu biokeemia, farmakoloogia, biofüüsika, endokrinoloogia ja neuroteadused. 19. sajandil sündis ka taimefüsioloogia.
söödetud. Täiskasvanuperiood ei alga veel 1. seemendusest ega 1. poegimisest. Noorlehmade organism kasvab veel ka 2. ja 3. laktatsioonil. Samuti jätkub piima- ja sugunäärmete areng. Täiskasvanuks saavad veised 4...5-aastaselt. Seda tuleb arvestada noorlehmade söötmisel, kus täiendavalt tuleb ratsiooni arvestada sööta organismi kasvuks. Täiskasvanuna on veiste suguorganid ja piimanäärmed saavutanud funktsionaalse täiuse. Siis sigivad nad regulaarselt ning annavad tugevaid ja terveid järglasi ning nende jõudlus on suurim Head söötmis-pidamistingimused tagavad suure produktiivsuse pika eluaja jooksul. Vananemis- e. raukumisperiood saabub põllumajandusloomadel haruharva, sest enamasti nad enne bioloogilist vananemist praagitakse. Vananemise algus on väga individuaalne ja sõltub suurel noorlooma söötmisest ja pidamisest. 3.5.3. KASVU JA ARENEMISE SEADUSPÄRASUSED.
g) normi ettekirjutus on reaalselt täidetav ega ole vastuolus teiste normidega h) normi subjektid üldiselt teavad normi ettekirjutust või oskavad sellele vastavalt käituda. Õigusnormi eristab tavanormist: Legaaldefinitsioon (a), konstitutsiooniline üldnorm (b), kompetentset organit volitav sanktsioon (c), formaalse kehtimise tingimus (e) ja normi formaalse kehtivuse üldine episteemiline eeldus (f). Tingimus (g) on normi funktsionaalse kehtivuse eeldus, (h) on õigusnormi funktsioneerimise episteemiline moodus. Tingimused (g) ja (h) kehtivad ka tavanormi puhul, kuid selle erinevusega, et nende lõppemisel lakkab tavanorm eksisteerimast (tavad muutuvad), kuid õigusnormi puhul tekib vastuolu õigusnormi formaalse kehtivusnõude ja normi operatsioonilise (funktsionaalse) kehtivuse vahel. Ühisosaks on imperatiivne atribuut - norm on täitmiseks; sotsiaalne fakt normi
Primaarseteks lagundajateks on näiteks osa seeneliike ja baktereid, aga ka mitmed röövtoidulised mullafauna esindajad. Sekundaarsete lagundajate hulka kuulub samuti mitmeid seeni, aga ka palju erinevaid kõdutoidulisi loomorganisme – näiteks mitmesugused ussid. Kaudselt aitab lagundamisele kaasa ka suuremate mullaorganismide mulda õhustav toime. Oma tegevusega tagab mullaelustik kasvupinnaste funktsionaalse viljakuse, muutes elutud pinnasekomponendid bioloogiliselt aktiivseks, toimivaks juurekeskkonnaks. 3.1.2. Kasvupinnase orgaaniline aine, selle tekkimine ja muundumine Primaarset orgaanilist ainet loovad peamiselt rohelised taimed süsihappegaasist, veest ja mineraalsooladest päikeseenergia toimel. Orgaanilise aine põhikomponentideks on süsinik (45%), hapnik (42%), vesinik 6,5%) ja lämmastik (1,5%). Nende kõrval sisaldab orgaaniline aine ka nn
ühtsust arengu põhisuunas. Varem domineerinud romantiline stiili-ideaal taandus. Lüürikud vaatlesid elus toimuvat uurija pilguga. Seetõttu kahanes tinglikkuse ja poeetilise väljamõeldise osatähtsus. Järeldused, millele juhtis luulekujund, olid objektiivsemad ja tunnetusjõulisemad kui varem. Sõnastusviisis tundus rohkem asjalikkust, stiilifiguuride ehtiva, dekoratiivse käsutamise asemel püüti sõna tähendusrikka, sisuliselt funktsionaalse rakenduse poole. Üksikute autorite loomingus olid samal ajal hälbed arengu üldsuunast küllaltki suured. · Aastail 1929--1933 mõjutas luule arengut terav kitsikus, mille tõi kaasa majanduskriis ning sellega kaasnenud äge poliitiline võitlus. Lüürika sattus suurtesse kirjastamisraskustesse, luulekogude tiraazid kahanesid 46
mälu jaoks mitte. • 1949. Donald Hebb esitas õppimisteooria, mille kohaselt üksikud närvirakud, mida aktiveeritakse ajaliselt kokkulangevalt, tekitavad või tugevdavad teineteisevahelised Lühiajaline mälu sünapsid, moodustades funktsionaalse ühiku. • William James,1890: eristas väga lühikest aega püsivast primaarsest mälu ja sekundaarne • Moodustuvad kohalikud närviringid, milles on erutusja pidurdusneuroneid. Närviringid ei mälu, mis teab asju, mis on juba korraks teadvusest väljas olnud piirne ajukoorega, vaid läbivad ka taalamust, hippokampust ja teisi ajukoorealuseid
IHF (integration host factor) seondub DNA-ga spetsiifiliselt heterodimeerina. Eksponentsiaalselt kasvavates rakkudes on üle 12000 IHF-i monomeeri raku kohta ning IHF-i hulk hakkab tõusma rakkude kasvu aeglustumisel, jõudes statsionaarses faasis 55000 monomeerini raku kohta. Sügavamas statsionaarses faasis langeb IHF-i hulk poolele maksimaalsest väärtusest. IHF on DNA-d tugevalt painutav valk, mistõttu tema seondumine DNA-ga on nii struktuurse kui ka funktsionaalse tähtsusega. IHF osalust on näidatud nii transkriptsiooni aktivatsiooni regulatsioonil, DNA replikatsiooni initsiatsioonil kui ka geneetilise materjali ümberkorraldustel. E. coli IHF-defektsete mutantide puhul on mõningates süsteemides täheldatud IHF-i funktsiooni komplementeerimist HU poolt. Lrp (leucine-responsive regulatory protein) on globaalne transkriptsiooni regulaator mis kontrollib nii positiivselt kui ka negatiivselt rohkem kui 75 geeni transkriptsiooni
muudatusteta kohanemine koormuse nõuetega funktsio- Pikaajaline kohanemine naalsete võimete arenemise teel läbi struk- tuursete muudatuste Geen pärilikkuse ühik treeningujärgne funktsionaalse võime ajuti- Superkompensatsioon ne taastumine kõrgemale tasemele, kui see oli enne treeningut Kordamisküsimused: 1. Mille olulise poolest einevad lühi- ja pikaajaline kohanemine? 2. Kuidas on omavahel seotud elusorganismi struktuur ja funktsioon? 3. Kuidas on valgusüntees ja pärilikkus seotud treenitavusega? 4
- ühes geenis võib olla üle 50 introni - intronid lõigatakse välja nukleotiidilise täpsusega, vastasel juhul läheb lugemisraam paigast ära. - intronid on liikide vahel konserveerunud - on üks pikk eellasRNA ja selle RNA tasemel lõigatakse isa välja - kogu info introni väljalõikamise (splaissimise) kohta paikeb intronis endas. On oluline, kuidas intron levib. - mõnel juhul vastavad intronid funktsionaalsetele domäänidele (Ig geenid) - Ig-s on introni asukoht mittekorreleeruv valgu funktsionaalse rühmaga. - geenis on kõik intronid ja eksonid olemas, nendega ei juhtu midagi. 63 Valkude funktsioonid seoses RNA-ga: RNA järjestuse äratundmine, RNA struktuursete ümberkorralduste katalüüs; RNA helikaas (DEAD box valgud). Ei moodusta ringi ümber RNA ahela, liiguvad mööda RNA ahelat. ATAC intronid – minoorsed intronid T-d tavaliselt RNA-s pole, aga see on DNA järjestuse alusel. Erinevad GU…AG-st otsmiste nukleotiidide poolest
aastail 1923--1928 siiski ühtsust arengu põhisuunas. Varem domineerinud romantiline stiili-ideaal taandus. Lüürikud vaatlesid elus toimuvat uurija pilguga. Seetõttu kahanes tinglikkuse ja poeetilise väljamõeldise osatähtsus. Järeldused, millele juhtis luulekujund, olid objektiivsemad ja tunnetusjõulisemad kui varem. Sõnastusviisis tundus rohkem asjalikkust, stiilifiguuride ehtiva, dekoratiivse käsutamise asemel püüti sõna tähendusrikka, sisuliselt funktsionaalse rakenduse poole. Üksikute autorite loomingus olid samal ajal hälbed arengu üldsuunast küllaltki suured. · Aastail 1929--1933 mõjutas luule arengut terav kitsikus, mille tõi kaasa majanduskriis ning sellega kaasnenud äge poliitiline võitlus. Lüürika sattus suurtesse kirjastamisraskustesse, luulekogude tiraazid kahanesid enneolematult väikesteks -- 100--150 eksemplari. Silmapaistvaid uusi lüürikuid neil aastail debüütkogudega ei
KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUS Dots. Vallo Olle 2009 Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja õpik ,,Munitsipaalõigus loengud" V.Olle põhjal ____________________________________________________________________________________________________ § 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED ____________________________________________________________________________________________________ 1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksus...
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson.....................................................................................
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusli...
Tekstitasemeni küünivad praegused parimad masintõlkesüsteemid, samuti töötab niimoodi suur hulk inimtõlkijaid. Järgmine tase on semantika, kus tõlkija saab teadlikuks sellest, mida on tekstiga öeldud, ja seejärel pragmaatika, kus jõuab kohale ka põhjus, miks on just niimoodi öeldud. Igal neist tasemetest peaks tekkima vastavatasemeline ekvivalents lähte- ja sihtkeelse teksti vahel, mida on ka põhjalikult kirjeldatud ekvivalentsil põhinevates tõlketeooriates kuni funktsionaalse ekvivalentsini välja. Instrumentaalne mudel lisab veel ühe taseme – tõlkija kui inimese, 178 Tõlkimine kui sel teemal pädeva suhtleja. Tõlkija osaleb kõigepealt lähtekeelses suhtluses kuulajana, mõistab algse kõneleja suhtlustaotlust samamoodi nagu teisedki lähtekeelsed kuulajad, ja võtab endale seejärel sihtkeelse kõneleja rolli, väljendades nüüd juba oma (NB! mitte algse autori) suhtlustaotlust sihtkeeles
vajadused, 2) antud koha eripärast tulenevad võimalused ja piirangud, 3) kunstilised kaalutlused. T. Church kujundas väikesi linnaaedu, mille kohta ta ütles, et need ei saagi olla eriti loodusliku ilmega. Ta leidis, et paljudele väikeste aedade omanikele (eriti suurlinnades) on nende aiad väga olulise tähendusega. Ka märkis ta, et mitmed muidu majale omased funktsioonid on tasapisi läinud üle ka aiale ja maastikuarhitektil pole seega sageli valikuvõimalust funktsionaalse ja esteetilise kujundusvariandi vahel. Koostanud: 174 Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a Aedade tähtsuse (ja kasutuse) suurenemine tekitas vajaduse parandada liikumisvõimalusi majast aeda ja vastupidi. Aia kasutamine külaliste vastuvõtuks, mänguvõimaluste loomiseks lastele jne
Logistika funktsionaalseteks valdkondadeks loetakse tegevusalasid, mis on mõeldud konkreetse logistilise vajaduse rahuldamiseks ja/või ülesande täitmiseks, vaadeldes neid tegevusalasid eraldi muudest logistikatoimingutest. Laonduse kui funktsionaalse valdkonna peamiseks ülesandeks on kauba hoiustamine ja sellega seotud käsitsemistoimingute teostamine. Transpordi ülesandeks on kaupade vedamine tarnija või logistikapartneri juurest kliendi või saajani. Varude juhtimisega hoi- takse ettevõtte ja/või selle partnerite varusid majanduslikult mõistlikus suuruses. Funktsionaal-
Kolmas kitsus on söögitoru vahelihasest läbiminemise kohas (vahelihasekitsus). Nendesse kitsustesse võivad suuremad toidutükid kinni jääda. Lihaskest on söögitoru ülemises kolmandikus vöötlihaseline, keskmises kolmandikus lisandub silelihaskude ja alumises kolmandikus esineb ainult silelihas. Lihaskest koosneb välimisest pikikihist ja sisemisest ringkihist. Söögitoru vahelihase läbimise kohal lihaskihid põimuvad ja moodustavad funktsionaalse kitsuse. Vastsündinutel on see veel nõrgalt arenenud, mistõttu nad peale söötmist sageli oksendavad. Söögitoru alumise sulguri ehk sfinkteri sulgumine takistab toidumassi minekut maost tagasi söögitorusse. Sfinkteri paigutumine vahelihasekitsuse juures teeb selle sulgumise hõlpsamaks. Täiendavaks kaitsefunktsiooniks on söögitoru suubumine makku nurga all, mistõttu täidetud mao korral söögitoru üles lükatakse. Otse söögitoru limaskesta all kulgevad vere- ja lümfisooned. NB
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
