Erinevate suhkrute kasutamine kulinaarias • Peensuhkur – mida suurem ja kollasem on suhkru kristall, seda magusam suhkur. Kirjeldus • Moosisuhkur – keedistesuhkur. Lisatud on sidrunhapet, pektiini ja kaaliumsorbaati. • Vaniliinisuhkur – magustoitude maitsestamiseks. • Fariinsuhkur – suhkrukristallide pinnal tume siirupi kiht, kasutatakse küpsetamiseks. • Demerara suhkur – kohvi ja tee maitsestamiseks • Suhkrusiirup – värvuselt kas tume või hele, kasutatakse küpsetistes. Glükoos ehk viinamarjasuhkur – suhkrust vähem magusam Fruktoos ehk puuviljasuhkur – suhkrust 1,7 korda magusam. Soodustab aju tegevust. Soovitatakse tarbida väsimuse või stressi korral. Laktoos ehk piimasuhkur Maltoos ehk linnasesuhkur – kasutatakse õlu valmistamisel. Suhkru kvaliteeti hinnatakse maitse, lõhna ja värvuse järgi. Mida valgem on suhkur, seda puhtam ta on. Suhkrut säilitatakse kuivas, mitte väga niiskes õhutatavas ru...
on organismi peamine energiaallikas. Sahhariide jaotatakse lihtsuhkrute arvu järgi molekulis: Lihtsuhkrud e monosahhariidid lihtsaima ehitusega süsivesikud, mis sisaldavad tavaliselt 2-7 süsinikuaatomit Monosahhariidid: Glükoos e viinamarjasuhkur (taimne) kuusüsinikuline lihtsuhkur, rakkude peamine energiaallikas ja erinevate sünteesiprotsesside lähteaine nt glükogeen ja tärklis,tselluloos ja kitiin Fruktoos e puuviljasuhkur(taimne) paljudes taimedes olev lihtsuhkur, molekulivalem on sama, mis glükoosil. Esineb rohkesti puuviljades, mees, õites, marjades ja paljudes juurviljades. Riboos viiesüsinikuline lihtsuhkur Desoriboos viiesüsinikuline lihtsuhkur Suuremad süsivesikud on liitmolekulid, mis koosnevad kas mõnest või paljudest omavahel keemiliste sidemetega ühendatud lihtsuhkrutest.
Anomeersed süsiniku aatomid on karbonüülsed süsiniku aatomid, mis hemiatsetaalsete/hemiketaalsete tsükliliste struktuuride moodustumisel muutuvad asümmeetrilisteks süsinikeks. D-suhkrud: kui anomeerse C aatomi juures paiknev OH-rühm on Haworth'i projektsioonis suunatud tsükli tasapinna alla, siis -anomeer, kui üles, siis -anomeer. L-suhkrud: vastupidine asetus. Esindajaid: riboos, glükoos, fruktoos, galaktoos. 3. Monosahhariidide derivaadid. Suhkurhapped: karboksüülrühm C-1 keto- või aldehüüdrühma asemel. karboksüül C-1 asendis > aldoonhapped (N: glükoonhape, galaktoonhape). Ainult lineaarne karboksüül C-6 asendis > uroonhapped (N: glükuroonhape, galakturoonhape). Tsükliline või lineaarne. Redoksreaktsioonide käigus suhkur oksüdeeritakse suhkurhappeks.
ORGANISMIDE KOOSTIS. Üldine keemiline koostis. 1. Nimetage organismide peamisi keemilisi elemente? Hapnik, süsinik, vesinik. (+lämmastik, fosfor, väävel) 2. Millised keemilised elemendid kuuluvad markoelementide hulka? Hapnik, süsinik, vesinik, lämmastik, fosfor, väävel 3. Miks vajab organism markoelemente suhteliselt suurtes kogustes? Sest need (O,C,H) kuuluvad pea kõigi orgaaniliste ühendite koostisse ja (N, P, S) esinevad valkude ja nukleiinhapete ehituses. Nad moodustavad kokku 98% raku keemiliste elementide kogumassist. 4. Millised keemilised elemendid esinevad kõigi orgaaniliste ainete koostises? Hapnik, süsinik ja vesinik. 5. Miks organism ei saa läbi mikroelementideta? Sest mikroelemendid on paljude bioaktiivsete ühendite keemilised komponendid, milleta häirub organismi elutegevus, tekib millegi vaegus. 6. Milline on anorgaaniliste ...
Põlevad maavarad looduslikud kütused maagaas(soogaas), naftagaas, nafta- vedel, kivisüsi, põlevkivi, puit(tahked), kunstlikud, tööstuslikud vingugaas, piiritus, puupiiritus(vedelad), brikett. Eesti Põlevkivi ehk kukersiit, mida peetakse maailma parimaks, paikneb Eesti kirdeosas umbes 6000km2 suurusel alal. Kukersiit on ordoviitsiumi madalmeres kuhjunud orgaaniline sete, olemuselt tüüpiline settekivim, mis koosneb umbes 50% ulatuses põlevast fossiliseeritud orgaanilisest ainest ja savi- ning lubiaine lisandist. Orgaanilist ainet (kerogeeni) on temas 15-70%. Kerogeeniga on seotud kukersiidi kui põleva maavara omadused ja kvaliteet. Põlevkivi varieerub värvilt kakaopruunist kollakaspruunini, on alati tumedam kui lubjakivi. Turvas on kõrgemate taimede jäänustest koosnev orgaaniline setend, milles mineraalainete sisaldus ei ületa 35% kuivainest. Turva kujuneb surnud taimeosakestest soodes, kus need vees hapnikuvaegusel täielikult ei la...
*Sahharaas on ensüümivalk, mille molekul koosneb väga paljudest: a) fruktoosi jääkidest b) aminohappejääkidest c) glükoosi jääkidest d) rasvhappejääkidest *Meie organismis on tuhandeid erinevaid valke. Valkude erinevad omadused tulenevad: a) pepsiidsidemete järjestusest ja hulgast b) fosfolipiidide järjestusest ja hulgast c) aminohapete järjestusest ja hulgast d) ensüümide järjestusest ja hulgast *Monosahhariidide hulka ei kuulu : a) fruktoos b) laktoos c) glükoos d) galaktoos *Heksooside hulka ei kuulu: a) fruktoos b) riboos c) glükoos d) galaktoos *Reastage molekulmassi kasvu järjekorras : 1)Vesi 2)Aminohape 3)Tripeptiid 4)Polüpeptiid *Reastage molekulmassi kasvu järjekorras: 1)Vesi 2)Glükoos 3)Sahharoos 4)Tärklis *Lõpetage definitsioon. Biokeemia on teadushari, mis uurib elusorganismide keemilist koostist ja nendes toimuvaid keemilisi protsesse.
18. eelroog- enne esimest sooja rooga pakutav roog 19. eripuhastustööd- pinna ühekordne põhjalik puhastamine ja vajaduse korral töötlemine kaitseainetega 20. eskalopp- pratud või grillitud, jahus paneeritud sea- või vasikalihast portsjontükk 21. filee- kodu- või metslooma lihakeha vastav jaotustükk, linnul rinnatükk, kalal seljaliha; ka loetletud lihakeha osadest valmistatud praad 22. fond- tugeva maise ja värvusega prae- või keeduleem 23. fruktoos- fruktoos ehk levuloos ehk puuviljasuhkur 24. fursett- püstiseisupidu 25. garneerima- garneerima ehk rooga lisanditega kaunistama 26. gastronoomia- on õpetus, mis tegeleb hea toiduga ja toitumisega, hõlmab inimese toidukultuuri kõiki valdkondi 27. glükoos- ehk viinamarjasuhkur on monosahhariid, mis kuulub disahhariidide sahharoosi ja laktoosi koostisse 28. gurmaan- peenemaitseliste toitude harrastaja 29. guljass-teravamaitselises kastmeshautatud lihakuubikud 30
Nende struktuurid on sarnased (etaanhappes on teise OH rühma asemel CH3 rühm). Sellepärast on karboksüülhapped palju püsivamad ega lagune destilleerimisel. 3. Eluks olulised süsinikuühendid: Sahhariidid- elutähtsad ühendid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest. 1. Monosahhariidid (glükoos- viinamarja suhkur, fruktoos- puuvilja suhkur) Tahke, valge, magus, lahustuvad vees, kristallilised ained. Leidub paljudes taimedes ja ka puuviljades. Fruktoos käärib ja seedub raskemini kui glükoos ja on glükoosist palju magusam. 2. Oligosahhariidid (monosahhariidide arv 2-12) Tahke, valge, kristallilised ained, lahustuvad vees hästi. Sahharoos C12H22O11 ehk tavaline suhkur leidub suhkrupeedis ja suhkruroosis. Sahharoos laguneb seedimisel ja pärmseenekeste toimel kergesti glükoosiks ja fruktoosiks. Laktoos (piimasuhkur) ja maltoos (linnasesuhkur) 3. Polüsahhariidid (tärklis, tselluloos)
inimese keha funktsioneerimast, sest keskkond on rakkude elutegevuse jaoks drastiliselt happeline. HOMÖOSTAAS Süsivesikud ja lipiidid Defineeri küllastumata ja küllastunud rasvhape Küllastumata rasvhape Rasvhapped, mis sisaldavad oma molekulis ainult üksiksidemeid Küllastunud rasvhape - Rasvhapped, mille molekulides esinevad kaksiksidemed 1.Kuidas jaotatakse süsivesikud, too iga rühma kohta esindajad. Süsivesinikud jaotatakse: 1) Monosahhariidid ehk monosid. Esindajad Glükoos, Fruktoos. 2) Oligosahhariidid. Esindajad Sahharoos, laktoos, maltoos 3) Polüsahhariidid ek polüoosid. Esindajad Tärklis, Glüogeen. 2.Iseloomusta riboosi, desoksüriboosi, glükoosi, fruktoosi, laktoosi, tärklist, tselluloosi, kitiini ja glükogeeni (leidumine, milline süsivesiku rühm, ülesanne). Riboos: leidub glükoosides ja vitamiinides, monosahhariid. Desoksüriboos: leidub esoksüribonukleotiidide koostises. Monosahhariid Glükoos : Monosahhariid Fruktoos: Monosahhariid
Fruktoos- mesi, puuviljad, magusam kui sahharoos Disahhariidid: koosnevad kahest monosahhariidist, mis on omavahel seotud glükosiidsidemega, lahustuvad hästi vees, liiguvad organismis kiiresti, omistatakse kergesti Maltoos e linnasesuhkur-tekib idanevates viljaterades, teistes taimedes esinev tärklise hüdrolüüsi produktina Sahharoos e peedi või roosuhkur- levinud kõigia klorofülli sisaldavates taimedes Laktoos e piimasuhkur- lehmapiimas kuni 5% MAGUSUS: Fruktoos, sahharoos, glükoos, maltoos, laktoos Polüsahhariidid: makromolekulid, koosnevad sadadest ja tuhandetest monosahhariididest, mis on omavahel keemilise sidemega ühendatud, tärklis, glükogeen, tselluloos ja kitiin on kõik glükoosi polümeerid Tärklis- varuaine taimedes, leidub kõigis taimeosades, hüdrolüüsib kergesti glükoosiks Glükogeen (nn loomne tärklis)- varuaine loomades, enim maksa ja lihasrakkudes
Seejärel lisatakse mõlemasse katseklaasi 1 ml Fehlingi I ja 1 ml Fehlingi II lahust ja loksutatakse hoolikalt. Katseklaasides olev lahus omandab intensiivse sinise värvuse. Katseklaase soojendatakse uuesti veevannil kuni ühes katseklaasis tekib tugev punane sade. Järeldus: Punane sade tekkis HCl-iga lahuses, sest seal tekkis vask(II)tartaatkompleks. Üldiselt sahharoos Fehlingi reaktiiviga ei reageeri, kuid selle eest reageerivad tema hüdrolüüsi produktid glükoos ja fruktoos. Sahharoosi lahuses, kuhu lisati HCl-i, toimus kõrgel temperatuuril hüdrolüüs. Hüdrolüüsi tulemusel saigi selles katseklaasis tekkida ja punane sade. 1.2.5 Barfoed' reaktsioon Suhkrute reaktsioon Barfoed' reaktiiviga võimaldab eristada taandavaid monosahhariide oligosahhariididest. Nõrgas happelises keskkonnas taandavad vaske üksnes monosahhariidid. Reaktsioon Barfoed' reaktiiviga annab punase vask(I)oksiidi Cu 2O sademe.
Nisuvalgud - nisus võib eristada gluteeni ja mitte-gluteenseid valke. Nende omadused on erinevad. Gluteen annab nisutaignas karkassi. Gluteen tagab gaasihoidmisvõime, sisu struktuuri, toote välimuse ja mahu. Mitte-gluteensed on kas vahtu moodustavad või vahtu stabiliseerivad valgud. Gluteeni nimetakse kõnekeeli ka kleep- või liimvaguks. 11. Süsivesikute klassifikatsioon (jaotus). Monosahhariidid, oligosahhariidid, polüsahhariidid. 12. Monosahhariidid (glükoos, fruktoos, galaktoos): esinemine, ehitus, omadused. Hargnemata süsinikuskelett; üks süsiniku aatom kuulub karbonüülrühma koostisse (kaksiksidemega hapnikuga seotud), kõigi teiste juures on hüdroksüülrühmad Füüsikalised omadused: tahked värvitud ained; lahustuvad hästi vees, magusa maitsega, magusus erinev. Keemilised reaktsioonid: -karbonüülrühma reaktsioonid · oksüdatsioon hapeteks · taandumine alkoholiks Enamlevinud monosah glükoos, fruktoos 13
AgNO3 ja NH3 baasil tekib [Ag(NH3)2]+ (diammiinhõbe) 1.2.4 Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahustega Fehlingi reaktiiviga saab määrata taandavate suhkrute olemasolu. Reaktsioonil vaba aldehüüd- või ketorühma toimel vask(II)tartaatkompleksi koostises olev vask taandub ning tekib punane Cu2O sade. Sahharoos ise Fehlingi reaktiiviga ei reageeri ( pole taandav suhkur), aga reageerivad sahharoosi hüdrolüüsiproduktid glükoos ja fruktoos. Töö käik: Kahte katseklaasi valati 1 ml sahharoosi lahust, ühte lisati veel 1 tilk konts HCl. Sahharoosi hüdrolüüsi läbiviimiseks kuumutati mõlemat lahust 5 min jooksul veevannil. Mõlemasse katseklaasi lisati 1 ml Fehling I (CuSO4 vesilahus) ja Fehling II(leeliseline K,Na- tartraadi e Seignetti soola vesilahus) lahust. Seejärel kuumutati uuesti mõlemat katseklaasi. 9
S Ü S I V E S I K U MONOSAHHARIIDID e. MINOOSID SAHHARIIDI NIMETUS Glükoos/fruktoos Riboos VALEM C6H12O6 C5H10O5 LEIDUMINE 1)mesi 1)koeensüümid 2)veri, koed, rakkud 2)vitamiinid 3)viinamarjad, marjad 3)kõik organismid 4)maisisiirup 5)puuviljad, juurviljad 6)õienektar SAAMINE Glükoosi saadakse tärklise hüdrolüüsil mineraalhapete manulusel. Fruktoosi saa- dakse sahharoosi hüdro- lüüsil. KASUTAMINE Glükoosi kasutatakse ravi- mina, energiaallikana mitme- suguste haiguste ravil, ...
NIMETA 6 MAKROELEMENTI, MILLE KESKMINE SISALDUS RAKKUDES ON KÕIGE SUUREM. HAPNIK, SÜSINIK, VESINIK, LÄMMASTIK, FOSFOR, VÄÄVEL. MILLINE AINE MOODUSTAB ANORGAANILISTE AINETE PÕHIOSA? VESI. NIMETA ORGAANILISI AINEID. LIPIIDID , SAHHARIIDID, VALGUD, NUKLEIINHAPPED. MILLISED ON VEE MOLEKULI EHITUSE ISEÄRASUSED? DIPOOLNE, POLAARSE LAHUSTINA LAHUSTAB VESI HÄSTI ANORGAANILISI AINEID. MILLINE ON VEE TÄHTSUS ORGANISMIDES? KÕIK REAKTSIOONID ORGANISMIDES TOIMUVAD VESILAHUSTES; VESI ON PALJUDE REAKTSIOONIDE LÄHTEAINEKS JA SAADUSEKS; VESI AITAB HOIDA ORGANISMIDE TEMPERATUURI, SEST TAL ON SUUR SOOJUSMAHTUVUS. FE+2 HEMOGLOBIINI KESKNE OSA; CA+2 KASULIKUD LUUDELE; K+, NA+ HOIAVAD VERE PH PÜSIVANA; NH4 TEKIB, KUI ORGANISM LAGUNDAB VALKUSID; ON MÜRGINE, SELLEPÄRAST EI TOHI ORGANISMIS PALJU OLLA. I- - KASULIK KILPNÄÄRMEHORMOONIDE SÜNTEESIKS; CL- - KASULIK MAOHAPPE TOOTMISEKS. MILLISED ON BIOAKTIIVSED AINED? ENSÜÜMID (MUUDAVAD REAKTSIOON...
orgaaniline aine Süsivesikud e. sahhariidid Süsivesikud on Jagunevad: 1. Monosahhariidid Süsiniku aatomite arv Süsivesik Tähtsus Pentoosid-5 süsinikuga Riboos ja desoksüriboos DNA koostises Heksoosid-6 süsinikuga Glükoos Veres, taimerakkudes, energiaallikas Fruktoos Taimemahlades, energiaallikas 2. Oligosahhariidid Süsivesik Koosneb Leidub Sahharoos Glükoosijääk + Roo- ja peedisuhkur fruktoosijääk Maltoos Glükoosijääk + Linnasesuhkur glükoosijääk
Sahhariid/ suhkur on orgaanilised ühendid mis koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust . Lihtsuhkrud e monosahhariidid: 1. glükoos e viinamarja suhkur2. fruktoos e puuviljasuhkur3.riboos(RNA) 4.desoksüriboos Liitsuhkur e oligosahhariidid koosneb 2-3 monosahhariidist 1. laktoos e piimasuhkur 2.sahharoos e roosuhkur , peedisuhkur 3. maltoos e linnusesuhkur . Polüsahhariidid- koosneb väga paljudest monosahhariididest on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid. Polüsahhariidid 1. glükogeen- loomnetärklis 2. tärklis- taimne tärklis(varuaine)3.tselloloosid- on taimede puitunud varres 4.kitiin- seentes on
hapnik, lämmastik ja vesinik. 7. Vee tähtsus organismis. 1) Osaleb organismis toimuvates keemilistes reaktsioonides. 2) Transpordib aineid. 3) Tagab raku siserõhu, annab rakule kuju ja vastupidavuse. 4) Aitab säilitada keha temperatuuri. 8. Monosahhariidid (2 näidet) Monosahhariidid on energiakandjad ja rakkude ehituskivid. Nad on tavaliselt värvitud, vees lahustuvad läbipaistvad kristallilised ained. Mõned neist on magusad. Näide 1: Glükoos Näide 2: Fruktoos 9. Oligosahhariidid (2 näidet) Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis organismides on valdavalt moodustunud 2-3 monosahhariidi ühinemisel. Näide 1: Sahharoos Näide 2: Laktoos 10. Polüsahhariidid (2 näidet) Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid e polümeerid, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. Näide 1: Tselluloos Näide 2: Glükogeen 11. Kolesterool Hea - asub rakumembraanides
Mis on nektar? - Nektar on suhkruid sisaldav, taimede nektarinäärmete eritatav vedelik. Mis mõjutab taimede nektarieritust? Nektarieritust mõjutavad mulla ja õhutemperatuur (optimaalne on +16…25°C), mulla lõimis (kergetel muldadel on nektarieritus parem), õhuniiskus (optimaalne õhuniiskus 60…80%), päikesekiirguse intensiivsus (pärna lõunapoolsel küljel eritavad õied 2-3X rohkem nektarit kui põhjapoolsel küljek), agrotehnika (külviaeg, väetamine) jt. tegurid. Milline on nektari keemiline koostis? Vesi, roosuhkur, viinamarjasuhkur. Kuidas toimub nektari muutumine meeks? Algab hetkest, kui mesilane imeb nektari meepõide. Ensüümide mõjul hakkavad liitsuhkrud lagunema lihtsuhkruteks, hakkab vähenema veesisaldus. Toodud nektar paigutatakse tarus väikeste piiskadena kärjekannudesse või selle seintele. Kui mesi on saavutanud vajaliku tiheduse ta kaanetatakse. Mis on mesi? - Mesi on aromaatne, tiheda konsistentsiga, magusa maitseline, õhukeses k...
Päritolu sõna sidrun võib olla Lähis-Ida. Üks esimesi esinemistest "sidrun" ilmub Lähis inglise tollidokumendi 1420-1421. Üks haridusteaduse eksperiment uuris külge elektroodid sidruni ja kasutada seda kui aku elektrienergia tootmiseks Kuigi väga väikese võimsusega. KIIVI Kiivit ümbritseb tihe kest ja see väldib puuviljast veekadu ja säilitab seismisel mahlakuse. Rohkelt on kiivides erinevaid suhkruid - sahharoos, fruktoos ja glükoos. Kiivi sisaldab eriti palju A, B ja C vitamiini ning mineraalsoolasid. Päritolu Kiivi kodumaaks on Hiina ja Taivani mäestike metsaalad. Tänapäeval viljeldakse laialdaselt Uus-Meremaal, kust ta ka mõningase sarnasuse tõttu selle riigi rahvus- ja vapilooma- lennuvõimetu metsalinnu kiwi-kiwi järgi oma nime on saanud. Fakte kiivist Kiivid kasvavad taimel kobaratena ning neid võib
Kaitsefunktsiooniga (pisarad, liigesvõie) Keskkond (loote areng, limakeskkond viljastumisel; laiemalt ainevahetusreakts. toimumise keskkond ja osaleja) Liiga palju vett võib olla kahjulik, kuid enamasti tekib siiski vedelikupuudus. 2. Süsivesikute/Sahhariidide biokeemia. Monosahhariidid - looduslikud süsivesikud on värvitud, veeslahustuvad, reeglina magusamaitselised kristallilised ühendid, nt glükoos, fruktoos. Glükoos (viinamrajasuhkur) on taimede ja loomade põhiline süsivesik. Ta ei ole kõige magusam suhkur. Kuulub disahhariidide koostisesse. Inimese organismis on glükoos põhiliseks energiaallikaks ja paljude teiste süsivesikute aluseks (laktoos, sahharoos, tärklis, glükogeen). Vabas olekus reguleerib ta vere osmootset rõhku. Fruktoos (puuviljasuhkur) on kõige magusam suhkur. Fruktoosi leidub ohtralt puuviljades, suhkrupeedis ja mees. Fruktoos imendub soolestikust kaks korda
Süsivesikute arvele langeb meie organismi elutegevuseks vajaminevatest kaloritest 55-60%. Inimeste jaoks on 320- 350 (400-450) g süsivesikuid ööpäevas piisav kogus. Arvestades, et 1 gramm süsivesikuid annab umbes 4,1 kcal energiat, oleks nende summaarne energeetiline tulem 1300-1450 kcal. FUNKTSIOONID ORGANISMIS 1. Energeetiline funktsioon ◦ Organismi põhiline energiaallikas - ~ 60 % kogu ööpäevasest energiast saadakse süsivesikute arvelt (glükoos ja fruktoos on kõikide heterotroofsete organismide energiaallikaks). ◦ 1 grammi süsivesikute lagunemisel eraldub 4,1 kcal (17,1 kJ) energiat. 2. Plastiline ehk ehituslik funktsioon ◦ Kõikides kudedes ja organites on süsivesikuid. Nad on rakukestades, rakkude põhiline ehitusmaterjal (taimedes tselluloos ja pektiinained; lülijalgseis ja seentes kitiin; kõigi organismide nukleiinhappeis riboos ja desoksüriboos). 3. Reserv(varu)materjal
ühendid. Monosahhariidid Monosahhariid on lihtsuhkur millel on süsinike arv 3-6. Näited: riboos C5H10O5 riboos on RNA koostises (tsüklo) Desoksüriboos C5H10O4 DNA koostises , üks hapnik vähem kui riboosil. Glükoos C6H12O6 ehk viinamarja suhkur. Kõikide elusorganismide energiaallikas. Tekib fotosünteesis. Loomad saavad toidust. Rakuhingamisel vabaneb energiat 17,6 KJ/g. Veresuhkur = glükoos veres. Insuliin reguleerib veresuhkru taset. Fruktoos - C6H12O6 ehk puuviljasuhkur ja leidub ohtralt mees, puuviljades, mahlades. Samuti energiaallikas. Kõige magusam suhkur. Oligosahhariidid (oligo mõni ) On süsivesikud milles on 2 -3 monosahhariidi on omavahel liitunud. Sahharoos tavaline lauasuhkur mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis. Maltoos (linnase suhkur) koosneb kahest glükoosijäägist. Laktoos (piimasuhkur) moodustub peamiselt piimanäärmetes. Energia ühend et järglane saaks energiat
Bioloogia Elu organiseerituse tasemed: Carl Linne- pani aluse organismiderühmitusele Riigid: 1. Taimeriik 2. Loomariik 3. Bakterid 4. Seeneriik 5. Protistid(vetikad, algloomad) Organismide tasemed: 1. Molekuli tase nt:DNA molekuli uurimine 2. Raku tase nt: närviraku e. neuroni uurimine 3. Koe tase nt: lihaskoe uurimine 4. Elundid e. organi tase nt: südame uurimine ja elundkonna tasem nt: vereringe elundkond 5. Organismi tase 6. Ökosüsteemi tase nt: sinna kuuluvad kõik organismid mingil maa-alal koos neid ümbritseva keskkonnaga 7. Populatsiooni tase nt: suguline paljunemine. 8. Liik nt: uuritakse erinevaid loomi, koosneb paljudest populatsioonidest 9. Biosfäär nt: uurib maad ümbritsevat elu sisaldavat kihti Organismide keemiline koostis: Kõige rohkem leidub organismides(rakudes) keemilistest elementidest: hapniku, süsiniku ja vesi...
Sahariidid. 1. Sahhariidide : (3) Igale rasvale, sõnale kommentaar. · Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid.viiesüsinikulisest monosahariididest on olulisimad riboos ja dsoksüriboos. Kuuesüsinikulisest suhkrutest on looduses olulise tähtsusega glükoos ehk viinamarjasuhkur ja fruktoos ehk puuvilja suhkur. · Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis organismides on valdavalt moodustunud kahe-kolme monosahhariidi omavahelisel ühinemisel. Näiteks glükoosi a fruktoosi omavahelisel liitumiel saame Sahharoosi, mis on roo- ja peedisuhkru peamoine koostisosa. Linnase suhkur ehk maltoos koosneb aga kahest glükoosijäägist- Piimas sisalduv oligosahhariid laktoos ehk piimasuhkur on samuti disahhariidid mille
Need lõhustatakse jämesooltes bakterite ensüümi poolt. Toimub seedekulglas kõhunäärme ja ensüümi enda poolt ja nõrgalt aluselise keskkonna loovad peensooles vesinikkarbonaatioonid, mis jõuavad peensoolde kõhunäärmenõrega, sapiga, peensoolenõrega. Maohape neutraliseeritakse peensoolses vesinikkarbonaatide osalusel. HCL + Na+ -HCO3 - > NaCl + H2CO3. Peensooles toimub süsiveskute lõhustamine monosahhariidideks, milleks on glükoos, galaktoos, fruktoos. Valgud lõhustatakse peensooles aminohapeteks ja lipiidid glütserooliks ja rasvhapeteks. Jämesooles imenduvad need lõhustuvad ained ja monosahhariidid verre. Aga enamus produkte läheb lümfi.
Sahhariidid ehk süsivesikud Süsivesik on orgaaniline ühend, mis sisaldab süsinikku, vesinikku ja hapnikku. Süsivesikud on energiarikkad ained/ühendid. · Taimed valmistavad oma eleutegevuseks vajalikke süsivesikuid ise. · Loomad kasutavad toidus olevaid süsivesikuid nagu suhkur ja tärklis, energiallikana. I Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud. Monosahhariidi molekulis on 6 süsiniku aatomit. Kuuluvad: · Glükoos ehk viinamarjasuhkur. Tähtis energiallikas. · Fruktoos ehk puuviljasuhkur. Ka energiallikas. Esinevad puuviljades ja mees. · Riboos · Desoksüriboos II Oligosahhariidid ehk disahhariidid. Koosnevad kahest monosahhariidist. Kahest monosahhariidist koosnevaid sahhariide nimetatakse disahhariidideks. Kuuluvad: · Maltoos ehk linnasesuhkur. Moodustub taimedes ja tärklise lõhustumisel loomades. · Laktoos ehk piimasuhkur. · Sahharoos. Esineb taimemahlades. Saadakse suhkruroost või suhkrupeedist.
Bioloogia konspekt 1. Süsivesikud (suhkrud) Liigitus ehituse alusel: monosahhariidid e. monoosid C aatomite arv molekulis 3-6, tuntuimad glükoos, fruktoos, riboos ja desoksüriboos. oligosahhariidid e. disahhariidid sisaldavad 2-10 monoosijääki, tuntuimad sahharoos (glükoosi- ja fruktoosijäägid), maltoos (2 glükoosijääki), laktoos (galaktoosi ja- glükoosijäägid) polusahhariidid e. polüoosid koosnevad paljudest monoosijääkidest, tuntuimad tärklis, glükogeen, tselluloos, insuliin Biofunktsioonid: 1. energeetiline funktsioon (1g lagunemisel vabaneb 17,6 kJ energiat) 2
Tegelikkuses on munavalge valkude 10–12% vesilahus, millele langeb üle poole kanamuna massist. Toiteväärtuselt peab munavalget kõrgelt hindama, sest tema valkudes on olemas kõik asendamatud aminohapped meile soodsas vahekorras. Teine peaosaline on taimse päritoluga (suhkruroost või suhkrupeedist) valmistatud sahharoos ehk lauasuhkur. Tavaline suhkur koosneb pea sajaprotsendiliselt sahharoosist, mille koostises esinevad omavahel keemiliselt seotud fruktoos ja glükoos. Vahustada ja kuumutada Besee kujunemise eelduseks on munavalgete vahustamine piisava suhkrukogusega. Eri tüüpi beseeretseptide puhul on munavalgete ja suhkru vahekord erinev, tihti on olulised ka suhkru lisamise etapid ja vorm – kas kuivainena või siirupina. Samuti on erinevusi kuumutamise viisis ja kestuses. Eeltoodust lähtuvalt on ajalooliselt välja kujunenud lausa kolm põhilist beseede valmistamise menetlust, mida
1. Mis on glükoosi lagundamise eesmärgiks? Energia saamine 2. Millest koosneb DNA nukleotiid(joonis)? Fosfaatrühm,desoksüriboos ja lämmastikalus 3. Selgitage mõisteid:nukleotiid,biheeliks,komplementaarsusprintsiip,biopolümeer nukleotiid-nukleiinhappe monomeer,mis on moodustunud lämmistikaluse,5-süsinikulise suhkru ja fosfaatrühma liitumisel. biheeliks-DNA molekul sekundaarstruktuur,mis moodustub vesiniksidemetega ühindatud kahe ahela keerdumisel. komplementaarsusprintsiip-kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete(DNA&RNA)molekulidega,mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel. biopolümeer-organismides moodustuv polümeer(valgud,nukleiinhapped jt.). 4. On teada üks lõik DNA-st,leidke selle vastas oleva teise DNA ahela nukleotiidiline järjestus A-T & C-G 5. Selgitage tärklise ja tselluloosi funktsioonide erinevust Tärklis on taimedes energeetilisel otstarbel,aga tselluloos on ehituslikul...
peptidoglükaan (bakteri rakukestas) Glükosiidsideme moodustumine Glükosiidsideme erinevad paigutused · Glükosiidside tekib suhkrute OH rühmade vahel · Vastavalt OH rühmade paigutusele ( glükoos või glükoos) · moodustub kas glükosiidside või glükosiidside · Tähtsamad elusorganismides esinevad sahhariidid: · monosahhariidid: glükoos (viinamarjades), fruktoos (puuviljades) · disahhariidid: sahharoos (suhkruroos), laktoos (piimas) · polüsahhariidid: tärklis (taimedes), glükogeen (loomne tärklis), tselluloos (taimeraku kestades), kitiin (putukate, vähkide välisskelett) peptidoglükaan (bakterite rakukestades) · Biopolümeerid koosnevad mõnest sajast kuni mitmest tuhandest monomeerist
Alkoholid, karboksüülhapped, suhkrud, rasvad, valgud 1. Mõisted 1. Alkhool- süsivesinikest tuletatud ühend, milles 1 v enam vesiniku aatomit on asendatud hüdroksüülrühmaga (-OH-rühmaga) 2. Hüdroksüülrühm- alkhoolide tunnusrühm 3. Karboksüülrühm- 4. Karboksüülhapped- süsivesinikust tuletatud ühend, mis sisaldab karboksüülrühma- COOH 5. Rasvad- elutähtsad ühendid, mis koosnevad glütserooli ja suurema molekuliga karbolsüülhapete(rasvhapete) jääkidest 6. Aminohape- aminokarbolsüülhape 7. Aminorühm- 2. Alkoholide omadused: lahustuvad vees, vedelikud, põlevad, iseäralik lõhn 3. Metanool- CH3OH oksudeerumisel- 2CH4+O2=2CH3OH CO(vingugaasi) redutseerumisel- CO+2H2=CH3OH värvitu, põletav maitse, keeb 65C, mürgine, eluohtlik, veest kergem tööstuses- lahusti, mootori küte, leidub kütuses, lahustites 4. Etanool- CH3CH2OH põletav maitse, värvitu, keeb 87C, veest kergem, mür...
8) bioom tundra, taiga, stepp 9)biosfäär 4. Vesi. Vee funktsioonid organismides, vee tähtsus. Loode areneb vees, 5.Süsivesikud. Süsivesikute jaotus. Süsivesikute funktsioonid ja näited iga funktsiooni kohta. Oskad eristada loetelust süsivesikud. Süsivesikute üle ja alatarbimise ohud. Süsivesikud ehk sahhariidid. 1. Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud 1) riboos (RNA koostises), 2) desoksüriboos (DNA koostises), 3) glükoos ehk viinamarjasuhkur, 4) fruktoos ehk puuviljasuhkur 2. Oligosahhariidid 1) sahharoos (tavaline lauasuhkur), 2) maltoos ehk linnasesuhur (õlut, viskit), 3) laktoos ehk piimasuhkur 3. Polüsahhariidid 1) tärklis (energia varuaine taimedes), 2) tselluloos, 3) glükogeen (talletatakse maksas ja lihastes, glükogeen lõhustab glükoosiks tagasi, glükagoon ehk hormoon, glükoos läheb verre), 4) kitiin (lühijalgsete välisskeletis, seente rakukestas) Süsivesikute ületarbimise ohud:
II lahuse kokkusegamisel, kasutatakse taandavate suhkrute määramiseks. Tekib vask(II)-tartaatkompleks, mis reageerib aldooside või ketoosidega. Vaba aldehüüd- või ketorühma toimel vask taansub ja tekib vask(I)oksiid, mis on punase värvusega ja sadeneb lahusest välja. Sahharoos ei reageeri Fehlingi reaktiiviga, kuna ta pole taandav suhkur, küll aga reageerivad sahharoosi hüdrolüüsi produktid glükoos ja fruktoos. Sahharoosi hüdrolüüsi nimetatakse inversiooniks ja glükoosi ja fruktoosi ekvimolaarset segu nimetatakse invertsuhkruks. Töö käik: Valasin kahte katseklaasi kummasegi 1 ml sahharoosi lahust. Ühte katseklaasi lisasin 1 tilga kontsentreeritud HCl. Loksutasin ja hoidsin mõlemat lahust kuumas veevannis. Seejärel lisasin mõlemasse lahusesse 1 ml Fehlingi I (CuSO4 vesilahus) ja 1 ml Fehlingi II lahust (leeliseline K,Na-tartraadi e Seignett'i soola vesilahus )ning loksutasin. Lahused
Seejärel lisatakse mõlemasse katseklaasi 1 ml Fehlingi I ja 1 ml Fehlingi II lahust ja loksutatakse hoolikalt. Katseklaasides olev lahus omandab intensiivse sinise värvuse. Katseklaase soojendatakse uuesti veevannil kuni ühes katseklaasis tekib tugev punane sade. Tulemus: Punane sade tekkis HCl-iga lahuses, kuna seal tekkis vask(II)tartaatkompleks. Üldiselt sahharoos Fehlingi reaktiiviga ei reageeri, kuid selle eest reageerivad tema hüdrolüüsi produktid glükoos ja fruktoos. Sahharoosi lahuses, kuhu lisati HCl-i, toimus kõrgel temperatuuril hüdrolüüs. Hüdrolüüsi tulemusel saigi selles katseklaasis tekkida punane sade. 1.2.5 Barfoed' reaktsioon Suhkrute reaktsioon Barfoed' reaktiiviga võimaldab eristada taandavaid monosahhariide oligosahhariididest. Nõrgas happelises keskkonnas taandavad vaske üksnes monosahhariidid. Reaktsioon Barfoed' reaktiiviga annab punase vask(I)oksiidi Cu2O sademe.
2) Mikroelemendid – Fe, Zn, Cu, I, F jt; ülesanne olla erinevate C5H10O4 – desoksüriboos – DNA koostises bioaktiivsete ainete koostises C6H12O6 – glükoos e. viinamarjasuhkur – veresuhkrur (põhiline Raud esineb hemoglobiini koostises : oluline roll hingamiseks energiaallikas) vajaliku 02 sidumisel C6H12O6 – fruktoos – puuviljasuhkur 3) Ultramikroelemendid 2) Oligosahhariidid – 2-3 monosahhariiti on omavahel liitunud Glükoos + fruktoos = sahharoos – roo-ja peedisuhkur Anorgaaniliste elementide sisaldus organismis: üle 80% 2 glükoosijääki = maltoos e. linnasesuhkur
SAHHARIIDID ehk süsivesikud on orgaanilised ained, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Monosahhariidid e. lihtsuhkrud on madalamolekulaarsed orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatomite arv on enamasti kolmest kuueni. Olulisemad 5-süsinikust koosnevatest monosahhariitidest on: · riboos (RNA) · desoksüriboos (DNA) Olulisemad 6-süsinikust koosnevatest monosahhariitidest on: · glükoos e. viinamarjasuhkur, · fruktoos e. puuviljasuhkur (organismide põhilised energiaallikad) Oligosahhariidid on madalamolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis organismides on valdavalt moodustunud kahe-kolme monosahhariidi omavahelisel ühinemisel · sahharoos (roo-ja peedisuhkrus) glükoosi ja fruktoosi liitumisel · maltoos e. linnasesuhkur koosneb kahest glükoosijäägist · laktoos e. piimasuhkur glükoosi galaktoosi liitumisel
- Bioaktiivsed ained on ka antibiootikumid ja paljud mürkained. · Sahhariidid e süsivesikud. - Ühendid, mille koostises süsinik, vesinik ja hapnik. - Jaotus: mono-, oligo- ja polüsahhariidid. · Monosahhariidid e lihtsuhkrud. - Süsiniku aatomeid 3-6. - Riboos ja desoküriboos: kuuluvad nukleiinhapete koostisesse. - Riboosijäägid on RNA-s, desoksüriboosijäägid DNA-s. - Glükoos (viinamarjasuhkur) ja fruktoos (puuviljasuhkur): organismide energiaallikad. · Oligosahhariidid - Moodustuvad kahe-kolme monosahhariidi ühinemisel. - Glükoos + fruktoos = sahharoos (roo- ja peedisuhkru koostisosa). - Glükoos + glükoos = maltoos ( linnasesuhkur). - Glükoos + galaktoos = laktoos (piimasuhkur). - Kasutatakse energia saamiseks. · Polüsahhariidid - Ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. - Tärklis, tselluloos, glükogeen.
korral. Kahte molekuli ühendavad sidet nimetatakse hapnikusillaks, vahel ka glükosiidsidemeks. Kõige tuntumad disahhariidid on: sahharoos glükoos + fruktoos roo- või peedisuhkur (tavaline suhkur) maltoos glükoos + glükoos linnasesuhkur laktoos galaktoos + glükoos piimasuhkur Sahharoos oli muistses Indias tuntud juba ammu enne meie ajaarvamist. Euroopas levis suhkur laiemalt alles eelmisel aastatuhandel. Algul tunti ainult roosuhkrut, suhkrupeedist hakati suhkrut tootma alles 18. sajandil. Sahharoos ise on kristalne aine, mis sulab 185º C juures. Sellest kõrgemal 2
Karbonüülrühm ketoon ketoos Vastavalt C arvule: trioosid, tetroosid, heksoos trioos pentoosid, heksoosid, heptoosid jne. ketoos aldoos ketoheksoos aldotrioos Glükoos: aldoheksoos (C H2O)6 Aldoosid ja ketoosid võivad teineteiseks üle minna TEADA: GLÜKOOS; MANNOOS; GALAKTOOS; RIBOOS; GLÜTSEERALDEHÜÜD; FRUKTOOS, RIBULOOS; DIHÜDROKSÜATSETOON, ERÜTROOS Dglükoos kõige olulisem suhkur toidus Dmannoos glükoproteiinides sageli esinev Dgalaktoos piimasuhkru üks komponentidest Driboos nukleiinhapete koosseisu kuuluv suhkur Dglütseeraldehüüd lihtsaim aldoos, oluline metabolismis Dribuloos oluline suhkrute metabolismis Dfruktoos kõige magusam looduslik suhkur Dihüdroksüatsetoon lihtsaim ketoos, metabolismis oluline DErütroos oluline tetroos metabolismis Stereoisomeeria
Bioloogia uurib elu Bioloogia on teadus, mis uurib elu. Biomolekul on orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Vitamiinid jne. Molekulaarbioloogia on bioloogia teadus, mis uurib elu molekulaarset taset. Elu tunnused 1. Kõik organismid on rakulise ehitusega. 2. Organismid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid. Molekul rakk kude organ elundkond organism populatsioon liik erinevad liigid ökosüsteemid biosfäär. 1. Kõikidele organismidele on omane aine- ja energiavahetus. 2. Organismidele on omane stabiilne sisekeskkond. Loomorganismid jaotatakse püsisoojasteks ja kõigusoojasteks. 3. Kõik organismid paljunevad sugulisel teel või mittesugulisel teel. 4. Kõik organismid arenevad. Areng võib olla kas moondega või otsene.(imetajad, linnud, roomajad) 5. Kõik organismid kasvavad 6. Kõik organismid reageerivad ärrit...
Üldine keemiline koostis Elus kui ka eluta loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. Eluta looduses esinevad peamiselt anorgaanilised ained ja elus orgaanilised. Orgaanilised ained iseloo sest valdav enamus neist moodustub organismide elutegevuse käigus. Ka maavarad koosnevad orgaanilistest ainetest seega need on tulnud organismidest. Millised keemilised elemendid kuuluvad organismide koostisesse? Kõige enam on rakkudes hapnikku,süsinikku ja vesinikku. Need elemendid kuuluvad kõigi orgaaniliste ühendite koostisesse. Vähem on rakkudes fosforit,lämmastikku,väävlit sest need esinevad peamiselt valkude ja nukleiinhapete ehituses. OCHNPS-98% raku keemiliste elementide kogumassist- seeega makroelemendid. K,Cl,Ca,Na,Mg. Fe,Zn,Cu,I,F-ülivähe seega mikroelemendid. Mis ained on organismide koostises? Organismides on enam anorgaanilisi aineid- 80%. Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustab vesi. 70-95% enamike org veesisaldus. Orga...
Suhkrud Riboos(RNA koostises ) Desoksüriboos-(DNA koostises ) Glükoos-viinamarja suhkur,kõikide organismide esmane energia allikas Fruktoos- puuvilja suhkur Lihtsamad liitsuhkrud Maltoos e. linnase suhkur(idandatud seemned) Sahharoos e. suhkrupeedi suhkur; suhkruroo suhkur LAKTOOS ehk piimasuhkur kitiin-lülijalgsete välisskeletis, seente varukestades Süsivesikud jagunevad kolme põhirühma: • Monosahhariidid e monoosid: glükoos (viinamarjasuhkur); fruktoos (puuviljasuhkur), mida leidub ohtralt mees, puuviljades ja mahlades. • Oligosahhariidid: tuntumad esindajad on disahhariidid: sahharoos (tavaline lauasuhkur), mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis; laktoos (piimasuhkur), mis moodustub peamiselt piimanäärmetes (lehmapiimas on ligikaudu 5%); maltoos (linnasesuhkur), mis moodustub seemnete idanemisprotsessis. • Polüsahhariidid e polüoosid:
1. Nimetage keemilisi ühendeid, mida loetakse biomolekulideks. Biomolekulid on keemilised ühendid, mis moodustuvad vaid organismis (lipiidid, sahhariidid, valgud, nukleiinhapped, aminohapped, nukleotiidid). 2. Milles seisneb mõnede ainete bioaktiivne toime? Nad mõjuvad organismis väga väikestes kogustes ja mõju on suur. 3. Tooge näiteid mono-ja disahhariidide tähtsusest. Monosahhariididest tähtsaimad on riboos (RNA monomeer) ja desoksüriboos (DNA monomeer), glükoos ja fruktoos on energia saamiseks ja disahhariididest sahharoos (koosneb glükoosist ja fruktoosist), maltoos (koosneb kahest glükoosi molekulist), laktoos (glükoosist ja galaktoosist) ning neid on vaja samuti energia saamiseks. 4. Selgitage tärklise ja tselluloosi funktsioonide erinevusi. Tärklis on taimedes energeetilisel otstarbel aga tselluloos on ehituslikul otstarbel. 5. Millised ained kuuluvad lipiidide hulka? Lipiidide julka kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid. 6
korral. Kahte molekuli ühendavad sidet nimetatakse hapnikusillaks, vahel ka glükosiidsidemeks. Kõige tuntumad disahhariidid on: sahharoos glükoos + fruktoos roo- või peedisuhkur (tavaline suhkur) maltoos glükoos + glükoos linnasesuhkur laktoos galaktoos + glükoos piimasuhkur Sahharoos oli muistses Indias tuntud juba ammu enne meie ajaarvamist. Euroopas levis suhkur laiemalt alles eelmisel aastatuhandel. Algul tunti ainult roosuhkrut, suhkrupeedist hakati suhkrut tootma alles 18. sajandil. Sahharoos ise on kristalne aine, mis sulab 185º C juures. Sellest kõrgemal
mineraalaineid ja vitamiine. Täistoor-roosuhkur ehk rafineerimata suhkur on valmistatud suhkruroomahlast kuivatamise ja jahvatamise teel. Alles on vitamiinid, mineraalained, asendamatud aminohapped ning muud toitained. Täistoor-roosuhkru liigid on: Sucanat Rapadura ehk Panela - karamellipruuni värvi ning karamellimaitsega Indiaanisuhkur - tume ning karamellimaitsega. Fruktoos ehk puuviljasuhkrut leidub puuviljades ja mees. Kuna fruktoos imendub aeglasemalt, ei mõjuta see veresuhkru taset nii kiiresti. Fruktoos on sahharoosist 1,5 korda magusam ning seetõttu tuleb viimast lisada toitudesse vähem. Frutoosi kasutamise korral taignatootede küpsetamisel pruunistuvad kiiremini ning võivad pealt kõrbema minna. Selle vältimiseks aseta küpsetamise lõpupoole tootele peale küpsetuspaber või kasuta valget suhkrut segatuna fruktoosiga. Fruktoos annab energiat võrdväärselt valge suhkruga, kuid suurema magususe tõttu on
Invertaas ehk sahharaas on ensüüm, mis katalüüsib beeta, D-fruktofuranosiidide hüdrolüüsireaktsiooni vastavalt skeemile: , D - fruktofuranosiid + H2O alkohol + fruktoos Invertaasi aktiivsuse määramine põhineb sahharoosi kui mittetaandava disahhariidi hüdrolüüsi läbiviimisel uuritava ensüümipreparaadi toimel ja vabanenud taandavate monosahhariidide glükoosi ja fruktoosi detekteerimisel reaktsioonisegus. Vastavatalt toodud skeemile leiab invertaasi toimel aset sahharoosi hüdrolüüsi reaktsioon. Tekkinud reaktsiooniproduktide, glükoosi ja fruktoosi, koguse kindlaks tegemiseks
Pruunis suhkrus on küll veidi enam mineraalaineid-vitamiine, aga ikkagi on neid suhteliselt minimaalselt. Suhkru peamine "kahju" seisneb selles, et see annab ainult energiat, kuid ei sisalda vajalikke toitaineid. Kui inimene saab palju n-ö tühje kilokaloreid, on tal raskusi päevase soovitatava vitamiini- ja mineraalainekoguse kättesaamisega. Eriti puudutab see lapsi, kes ei tohiks tühje kilokaloreid üldse saada. Lisaks suhkrule ehk sahharoosile on müügil ka sünteesi teel valmistatud fruktoos ehk puuviljasuhkur, mis on tavalisest suhkrust magusam, aga imendub aeglaselt. Fruktoosi kõrval on hästivarustatud poodides müügil ka viinamarjasuhkur, mis on esimesest tunduvalt odavam. Viinamarjasuhkur on glükoos, mis on fruktoosist natukene vähem magus, kuid imendub inimorganismis väga ruttu. Seda kasutatakse tilgutites elujõu sissetilgutamiseks, samuti kiire energia taastajana sportlaste taastus- ja energiajookides. Poodides on saadaval ka mitmesuguseid suhkrusiirupeid
- jagunevad kolmeks 1)monosahhariidid- 3-6 süsinikku - 3 süsinikku- trioos - 4 süsinikku- tetroos - 5 süsinikku-pentoos - 6 süsinikku- heksoos - tuntumad pentoosid: riboos desoksüriboos Mõlemad osalevad pärilikkuse säilitamisel ja realiseerimisel. Desoksüriboos on DNA koosseisus. Riboos on RNA koostises. - heksoosid: glükoos(viinamarjasuhkur) ja fruktoos (puuviljasuhkur) - glükoos on põhiline energiaallikas
Orgaanilised ained Biomolekul organismide koostises olevad põhilised orgaanilised ained (sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid, hormoonid). 1.Süsivesikud · Koosnevad keemiliselt süsinikust, vesinikust, hapnikust. · Süsivenikuid jagatakse kolme rühma Monosahhariidid: riboos, desoksüriboos, glükoos (C6H12O6), fruktoos, 2. Oligosahhariidid Koosnevad mõnest monosahariidist. · sahharoos roo- ja peedisuhkru peamine koostisosa. · linnasesuhkur ehk maltoos koosneb aga kahest glükoosijäägist · laktoos piimasuhkur 3. Polüsahhariidid · monosahhariidide jäägid · tärklis (leidub taimede säilitusosades, nt kartuli mugul), tselluloos (taime puitunud varres, taimerakukestades), glükogeen(loomne tärklis leidub maksas ja lihastes),
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
