i. Enantiomeerid stereoisomeeride paar, mis on teineteise peegelpildid. j. Diastereomeerid stereoisomeeride paar, millel on vastupidised konfiguratsioonid ühes või mitmes kiraalses tsentris, kuid mis ei ole teineteise peegelpildid. k. Epimeerid Diastereoisomeeride paar, mis erineb konfiguratsioonilt ainult ühes kiraalses tsentris. 2. Termin süsivesikud hõlmab järgmisi esindajate gruppe: · Monosahhariidid nt. glükoos, fruktoos. · Oligasahhariidid nt. sahharoos, laktoos, maltoos · Polüsahhariidid - nt. tärklis, tselluloos, kitiin 3. Homopolüsahhariidid - koosnevad ühe monosahhariidi jääkidest, nt. tselluloos, amüloos. Heteropolüsahhariidid koosnevad erinevate monosahhariidide jääkidest, nt. kitiin, pektiin. 4. Süsivesikute bioloogilised funktsioonid: · Struktuurne · Energeetiline · Paljude biomolekulide eelühendid
Tallinna Tehnikaülikool 3.1 Invertaasi aktiivsuse määramine Biokeemia labori protokoll 2011 Töö teoreetilised alused Invertaas ehk -D-fruktofuranosiidi fruktohüdrolaas on ensüüm, mis kuulub glükosiidsideme hüdrolaaside hulka, mis katalüsivad O-glükosiidsidemete hüdrolüüsi. Invertaas katalüüsib -D-fruktofuranosiidide hüdrolüüsireaktsiooni, vabastades neist fruktoosi molekule: -D- fruktofuranosiid + H2O ,D-fruktoos + mono- või oligosahhariid Sahharoos on looduses enim levinud -D-fruktofuranosiid, tema hüdrolüüüsi reaktsiooni produktidena tekivad ,D-fruktoos ja -D-glükoos. Invertaasi produktseerivad pärmid, hallitusseened, mitmed taimed ja mesilased. Invertaas on oluline seedeensüüm, mida toodavad peensoole limaskesta rakud. Invertaasi toimel hüdrolüüsub organismis sahharoos. Invertaasi aktiivsuse määramise meetod põhineb sa...
Vesi-lahusti,toidu seedimine,biomolekulide vähesuse korral tekkivad häired kõrgemas 6C heksoosid C₆H₁₂O₆-esindajad glükoos, ,keratiinid)globulaarsed(albumiinid:funktsi närvitalitsuses,kehvveresus jne. (päevalilleõli) galaktoos, mannos, fruktoos. metabolism,katabolism jne.Täiskasvanul on oontransport,globuliinid,histoonid,protamii Sfingolipiidid – närvikudede müeliintuppede ja aju Monooside tähtsamad: Glükoos3 kohalsuhkrute nid).Liitvalgud ehk proteiidid:
· desoksüriboos (C5H10O4)- kuulub DNA (nukleotiidi) koostisesse. 2. 6-süsinikuga (heksoosid) i. glükoos (viinamarjasuhkur) (C6H12O6)- tähtis energiallikas. Taimedes moodustub glükoos fotosünteesi käigus ja tihti talletatakse() see tärklisena. Loomad saavad glükoosi toiduga nt tärklise lõhustamisel seedeelundkonnas. ii. Fruktoos (puuviljasuhkur )(C6H12O6)- puuviljades ja mees esinev monosahhariid. Seda samuti kasutatakse energiaallikana. 2)Oligosahhariidid-süsivesikud, mis koosnevad 2-10-st omavahel liitunud monosahhariidist.Looduses on enam levinud disahhariidid: · sahharoos (lauasuhkur)- koosneb glüükoosi ja fruktoosi ühenenud molekulidest. Esineb taimemahlades. · maltoos (linnasesuhkur)- koosneb kahest glükoosijäägist.Moodustub taimedes ja
päevasest toiduenergiast. Kogus Inimene, kelle energiavajadus on 2000 kcal, peaks päevas tarbima: 275 g kuni 300 g süsivesikuid. 2500 kcal päevase energiavajaduse juures on soovitatav päevane süsivesikute hulk 345375 g, 3000 kcal korral 410450 g. Mono- ja disahhariidid* e lihtsüsivesikud e suhkrud Glükoos e viinamarjasuhkur mesi, puuviljad, marjad, mahlad Fruktoos e puuviljasuhkur puuviljad, marjad, mahlad, mesi Laktoos e piimasuhkurpiim ja piimatooted Maltoos e linnasesuhkur teraviljatooted Sahharoos e lauasuhkur suhkruroog, suhkrupeet, lauasuhkur, suhkrut sisaldavad tooted, puuviljad, marjad Polüsahhariidid Tärklis kartulid, teraviljatooted, riis, pasta Kiudained (tselluloos, pektiin)teraviljad, puuviljad Toidud Suhkrut lisatakse paljudesse erinevatesse
2)Mikroelemendid(vähe): Fe(raud- hemoglabiini koostises, hapniku transport kehas) Mg(magneesium) Ca(caltsium) J(jood) Anorgaanilised ained: 1 ) Vesi : thermoregulatsioon, ainete lahustamine, rakusisene rõhk turgor, jääkide eemaldamine, ainete transport Sahhariidid (süsivesikud) 1) Monosahhariidid koosnevad 3-6 C(süsinik) Alati suhkrud ja magusa maitsega! Riboos ja desoksüriboos nukleiinhapete koostises, ehk märksõna DNA Nt: glükoos ja fruktoos 2)Oligosahhariidid koosnevad 2-3 MONOsahhariidist nt: Laktoos (piimas sisalduv suhkur) 3)Polüsahhariidid koosnevad paljudest MONOsahhariididest EI OLE suhkrud Nt: Kitiin(koorikloomade kooriku koostis), Tselluloos(taimede koostises) Tärklis energiavaru allikas taimedel Glükogeen energiavaru allikas loomadel Lipiidid(rasvad) Koosnevad kahest põhiainest: Alkohol hüdrofiilne(vees lahustuv) Rasvhapped hüdrofoobne(vees mittelahustuv) 1)Lihtlipiidid neutraalrasvad
1. Võrdle elus- ja eluta looduse keemilist koostist. -Elusloodus: H-vesinik N-lämmastik O-hapnik P-fosfor C-süsinik S-väävel -Elutaloodus: Fe-raud O-hapnik Si-räni Mg-magneesium S-väävel Ni-nikkel Ca-kaltsium Al-alumiinium 2. Nimeta 6 tähtsamat makroelementi biomolekulides. -VESINIK -SÜSINIK -LÄMMASTIK -HAPNIK -FOSFOR -VÄÄVEL 3. Mikroelementide ülesanded organismis. -KALTSIUM-Osaleb vere hüübimisel ja lihaste kokkutõmbumisel. -RAUD-Kuulub vere punaliblede koosseisu ja osaleb hapniku trantspordis. -FLUOR-Kaitsebhambaemaili ja soodustab kaltsiumi ladestumist hammastesse. -JOOD-Osaleb kilpnäärme töös ja kilpnäärmehormoonide ja valkude sünteesis. -NAATRIUM JA KAALIUM-Osaleb ainete trantspordis rakku ja rakust välja ning närviimpulsside töös. -MAGNEESIUM-Kuulub klorofülli koostisesse. 4. Vee omadused, vee ülesanded rakkudes ja organismis. -Vesi tagab rakkude siserõhu. -Vesi osaleb keemilistes reaktsioonides. -Vett on vaja organismide paljun...
VESI JA TEMA OMADUSED Vesi mood. meie org. keskmiselt 2/3. Vananedes vee hulk meie kehast väheneb -->kortsud. Vesi vesinikust ja hapnikust koos. Kõige levinum aine maal; universaalne lahusti, mille keem. valem on H 2O. Vee omad. on nt. suur soojusmahtuvus ja kõrge keemistemp. Agregaatolek vee agregaatolekud on tahke, vedel ja gaas. Hüdrofoobsed ained ained, mis ei lahustu vees. Nt. rasvad ja õlid. Hüdrofiilsed ained vees lahustuvad ained. Nt. keedusool, fruktoos. Lahus kahest või enamast ainest koos. ühtlane süst., mille keem. koostis ja füüsikaline olek on igas ruumiühikus ühesugune. Enamike ainete reakt. toim. organismis vesilahustena, nt. suhkru lagunemine s.happegaasiks ja veeks. Turgor e. turgestsents on taimeraku siserõhk. See s.rõhk võimaldab rakkudel olla pingul (turdunud). T.rakkude r.kestadele mõjuv rõhk hoiab taime püsti. Metabolism e. ainevahetus on kokkuvõtvalt öelduna org
Süsivesikud Loengumaterjalid K.Port Klassifikatsioon · Monosahhariidid lihtsüsivesik, väiksemateks osadeks ei hüdrolüüsu · Oligosahhariid koosneb üksikutest monosahhariididest Disahhariidid koosnevad kahest ms. (n. lauasuhkur (sukroos) = glükoos+fruktoos; maltoos = glükoos+glükoos; laktoos = glükoos+galaktoos) · Polüsahhariid koosneb suurest hulgast (üle 20) monosahhariididest (n. tärklis, tselluloos) Monosahhariidid · Tavaliselt 5-6 süsinikku (pentoos, heksoos) · Karbonüülrühma (C=O) asukoht alguses on aldehüüd keskel on ketoon · Asümeetrilisel süsinikul on kõik valentsid seotud erinevate rühmadega (SV on neid mitu) · Tekib stereoisomeeria: D (paremale),L (vasakule) · Enamus eluslooduses kasutatavatest heksoosidest on D-isomeerid Tsüklilised monosahhariidid · 5C (furanoos) ja enama süsinikuga (6C = püranoos) monosahhariidid on vesilahuse...
AgNO3 ja NH3 baasil tekkiv [Ag(NH3)2]+ (diammiinhõbe) 1.2.4 Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahustega Fehlingi reaktiiviga saab määrata taandavate suhkrute olemasolu. Reaktsioonil vaba aldehüüd- või ketorühma toimel vask(II)tartaatkompleksi koostises olev vask taandub ning tekib punane Cu2O sade. Sahharoos ise Fehlingi reaktiiviga ei reageeri ( pole taandav suhkur), aga reageerivad sahharoosi hüdrolüüsiproduktid glükoos ja fruktoos. Na O O HO C Na C O O CH O CH Cu(OH) 2 + Cu + 2H2O
Fehlingi reaktiivi kasutatakse taandavate suhkrute määramiseks ning see saadakse Fehlingi I ja Fehlingi II lahuse kokkusegamisel. Tekkiv kompleks reageerib aldooside või ketoosidega. Vaba aldehüüd- või ketorühma toimel vask taantub ja sadestub lahusest punasena välja. Suhkur oksüdeerub vastavaks happeks. Positiivse reaktsiooni annavad ainult taandavad suhkrud, sahharoos aga Fehlingi reaktiiviga ei reageeri, reageerivad tema hüdrolüüsi produktid glükoos ja fruktoos. Inversioon on sahharoosi hüdrolüüs ning selle produktide segu (glükoos ja fruktoos) nimetatakse invertsuhkruna. Töö käik · Kahte katseklaasi valatakse 1 ml sahharoosi lahust, ühte lisatakse 1 tilk konts. HCl. · Mõlemat katseklaasi hoitakse 5 min veevannis ning seejärel lisatakse mõlemasse 1 ml Fehlingi I ja Fehlingi II lahust. Peale reagentide lisamist muutus lahuste värv siniseks. · Katseklaase soojendatakse veelkord
1. Sahhariidid on elutähtsad ühendid, mis koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust (vesiniku ja hapniku aatomie arvude suhe on enamasti 2:1) CnH2nOn. 2. Monosahhariidid süsinike aatomite arv on 3-6 (glükoos, fruktoos) Oligosahhariidid 2-3 monosahhariiti on omavahel liitunud (sahharoos) Polüsahhariidid polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid (tärklis, tselluloos) 3. Tselluloosil on need ühendid 180 kraadi. 4. Sahhariidide molekulid sisaldavad OH- rühmi. 5. Joodireaktsioon - joodi tuleb peale valada, kui muudab värvi, siis on tärklis (siniseks) 6. Sahhariidid on eluks vajalikud, kõik asjad koosnevad sahhariididest, neid saab süüa 7. Rasvad on elutähtsad ühendid, mis koosnevad glütserooli ja suurema molekuliga karobksüülhapete(rasvhapete jääkidest) 8. Lihtlipiidid - glütseroolist ja rasvhapetest moodustunud ühendid Õlid taimsed rasvad Liitlipiidid - Rakumembraani koostises ...
3. Kaltsium- luude tugevus- haprus- 4. Magneesium- DNA ja RNA 5. Raud- Punaliblede koostisosa- Hemoklobliin- higamisel vajalik hapniku siduja 6. Anioonid- Karbonaat- hingamise läbi viiad 7. joodid- kilpnääre 8. orgaanilised ained- süsinik, vesinik, hapnik 1. Sahariidid 2. Elipiidid 3. Ribonukleiinhape RNA SÜSIVESIKUD ehk Sahhariidid Koosneb süsinikust, vesikust ja hapnikust. Jaotatakse neid monosahhariid, klükoos, fruktoos, Oligosahhariidid, maltoos, sahharoos, laktoos. Süsivesiku ühest grammist saab 17,6 k/j. Rasvad ehk Lipiidid Lipiidid- orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustuvad (rasvad, õlid, vahad, stereidid jt.) Liitlipiidid on organismide energiaallikaks. Nende oküdeerimisel vabaneb kaks korda rohkem energiat 38,9 kJ/g kui sama koguse sahhariidide või valkude lagundamisel. Valgud
kokku segamisel, kasutatakse taandavate suhkrute määramiseks. Tekib vask(II)tartaatkompleks, mis reageerib aldooside või ketoosidega. Vaba aldehüüd-või ketorühma toimel vask taandub ja tekib vask(I)oksiid, mis on punase värvusega ja sadeneb lahusest välja. Reaktsioonivõrrandist pilt biokeemia laboratoorsete tööde juhendist Saharoos ei reageeri Fehlingi reaktiiviga, kuna ta pole taandav suhkur, küll aga reageerivad saharoosi hüdrolüüsi produktid glükoos ja fruktoos. Sahharoosi hüdrolüüsi nimetatakse inversiooniks ning glükoosi ja fruktoosi ekvimolaarset segu invertsuhkruks. Töö käik Valasin kahte katseklaasi 1 ml sahharoosi lahust. Ühte katseklaasi lisasin 1 tilga kontsentreeritud HCl. Loksutasin ja hoidsin mõlemat lahust kuumas veevannis 5 minutit. Seejärel lisasin mõlemasse lahusesse 1 ml Fehlingi I (CuSO4 vesilahust) ja 1 ml Fehlingi II lahust (leeliseline K, Na-tartraadi e. Seignett’i soola vesilahust) ning loksutasin
reaktiivi lisamist tugeva sinise värvuse. Teise soojendamise järel tekkis katseklaasi, kuhu lisati sahharoosi lahusele HCl, punane mille? vask(I)oksiidi (Cu2O) sade. Teises katseklaasis ei juhtunud midagi. Kuna positiivse reaktsiooni annavad ainult taandavad suhkrud, siis sahharoos Fehlingi reaktiiviga ei reageeri, küll aga reageerivad tema hüdrolüüsi produktid glükoos ja fruktoos. Sahharoosi hüdrolüüsi kiirendas happe lisamine ja kuumutamine, mille käigus moodustusid glükoos ja fruktoos. HCl sisaldav lahus värvus punaseks, sest glükoos ja fruktoos on taandavad suhkrud ja nende segus taandus vask. 1.2.5 Barfoed' reaktsioon Suhkrute reaktsioon Barfoed' reaktiiviga [vask(II)atsetaadi Cu(CH3COO)2 lahus äädikhappes] võimaldab eristada taandavaid monosahhariide oligosahhariididest, kuna nõrgas happelises keskkonnas taandavad vaske üksnes monosahhariidid. Reaktsioon Barfoed' reaktiiviga, annab punase vask(I)oksiidi Cu2O sademe.
Bioaktiivseteks aineteks on ensüümid, vitamiinid ja hormoonid. Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Jaotatakse mono-, oligo- ja polüsahhariidideks (sukrud). Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid. Olulisemad riboos ja desoksüriboos (viiesüsinikulised). Looduses olulise tähtsusega glüloos (viinamarjasuhkur) ja fruktoos (puuviljasuhkur). Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid. Glükoosi ja fruktoosi omavahelisel liitmisel saame sahharoosi, mis on roo- ja peedisuhkru peamine koostisosa. Linnasesuhkur ehk maltoos. Piimas sisalduv laktoos ehk piimasuhkur on disahhariid, mille molekul koosneb glükoosist ja galaktoosist. 8. Vee funktsioon rakus o Moodustab sisekeskkonna o Väga hea lahusti o Viib läbi keemilisi reaktsioone meie kehas
energiaallikana Taimed valmistavad eluks vajalikke süsivesinikke ise. MONOSAHHARIIDID EHK LIITSUHKRUD - Väga aktiivsed ja reaktsioonivõimelised (rakudes pole monosahhariide, sest muidu hakkavad veega reageerima. (1g sahh. – 4g vett) Pentoosid (5 c aatomit) Heksoosid (6 C aatomit) Riboos(nukleiinhapete koostises, RNA) C5H10O5 Glükoos Desoksüriboos(nukleiinhapete koostises, DNA) Fruktoos C5H10O4 Glükoos ehk viinamarja suhkur C6H12O6 - Taimedes moodustub fotosünteesi käigus, loomad saavad toiduga. OLIGOSAHHARIIDID – koosnevad 2-3 monosahhariidist. (kui kaks siis disahhariid) Maltoos e. linnasesuhkur (idandatud teravili) koosneb kahest glükoosi jäägist Laktoos e. piimasuhkur(glükoos + galaktoos) Sahharoos – (glükoos + fruktoos) roo ja peedi suhkru peamine koostisosa Kasutatakse enamasti energia saamiseks nagu monosahhariide.
Küsimused raku koostise kontrolltööks 1.Kuidas jagatakse rakus olevad elemendid? Too näide. Nimeta 6 enamlevinud elementi. Rakus olevad elemendid jagatakse mikroelementideks(K, Ca, Na, F, I) ning makroelementideks(C, H, N, O, P, S) 2.Mis on nende elementide ülesanne: lämmastik, fosfor, kaltsium, naatrium, kaalium, magneesium, kloor, jood. N- esineb valkudes, nukleiinhapetes ja ATPs(energiat kandev molekul adenosiintrifosfaat) ning paaris vitamiinis. P-esineb fosfolipiidides, nukleiinhapetes ja osaleb ATPs energiarikaste sidemete loomisel. Ca- 99% kehas olevas kaltsiumist asub hammastes ja luudes (rakuvaheaines). Osaleb vere hüübimisel ning reguleerib vee hulka organismis. Na- Asub väljaspool rakku, tagab raku normaalse ainevahetuse, annab rakkudele laengu, reguleerib närviimpulsside teket ning edasikandumist, reguleerib ainete transporti rakku ja rakust välja(töötab kaaliumiga koos) K- Asub raku sees, tagab r...
katalüsaatorina FeCl3. Selle reaktiivi kasutatakse suhkrute kvantitatiivseks määramiseks. Reaktsiooniprodukti värvus varueerub punakaspruunist tumepruunini. Reaktsioon toimub kiiremini ketoosidega kui aldoosidega. Töö käik: Ühte katseklaasi valan 1 ml fruktoosi lahust. Teise katseklaasi valan 1 ml glükoosi lahust. Lisan mõlemasse katseklaasi 2 ml Selivanoff'i reaktiivi. Loksutan ja hoian 5 minuti jooksul keevas veevannis. Katseklaasis, kui oli fruktoos, paar minuti pärast lahuse värvus muutus roosaks. Järeldus: Selivanoff'i reaktiivi kasutatakse fruktoosi kvantitatiivseks määramiseks. Aldooside esinemise puhul lahuse värvus ei muutu isegi pärast 10 min kuumutamist. Sellega võib järeldada, et fruktoosis sisalduv ketoosne rühm reageeris selles katses. 1.2.7. Tärklise reaktsioon joodiga Tärklistele iseloomulikuks omaduseks on moodustada joodiga intensiivselt lillakas-siniseid komplekse
Tomat (botaaniline nimetus harilik tomat) on köögivili. Tomatiks nimetatakse ka tomati vilja. Tomati viljad on ümmargused, lapikud või piklikud siledad või ribilised; peamiselt punased, harvemini ka kollased, roosad, violetsed või isegi valged. Peruust Euroopasse tõid tomati 16. sajandil hispaanlased. Hispaanias hakati seda kasvatama ilutaimena; tomati vilju peeti mürgiseks. Toiduks hakati tomatit tarvitama alles 18. sajandil esmajoonelt Itaalias kuid ka Prantsusmaal ja Hispaanias. Eestis tunti tomatit veel 20. sajandi alguseski vähe. Tänapäeval kasvatatakse tomatit kogu maailmas. Avamaal viljeletakse seda kõige enam Itaalias. Tomat on väga valgusnõudlik ning see vajab palju vett. Tomati kõige suurem tootja on Hiina. Tomateid on mitut sorti ja neid rühmitatakse põhiliselt nende suuruse järgi. Tomatisordid: Suureviljalised tomatid on 810 seemnekambriga lihatomatid ehk pihvitomatid, mis on lamedama kujuga ja sageli ribilised. Keskmise su...
Nimetage keemilisi ühendeid, mida loetakse biomolekulideks. Biomolekulid on keemilised ühendid, mis moodustuvad vaid organismis (lipiidid, sahhariidid, valgud, nukleiinhapped, aminohapped, nukleotiidid). 2. Milles seisneb mõnede ainete bioaktiivne toime? Nad mõjuvad organismis väga väikestes kogustes ja mõju on suur. 3. Tooge näiteid mono-ja disahhariidide tähtsusest. Monosahhariididest tähtsaimad on riboos (RNA monomeer) ja desoksüriboos (DNA monomeer), glükoos ja fruktoos on energia saamiseks ja disahhariididest sahharoos (koosneb glükoosist ja fruktoosist), maltoos (koosneb kahest glükoosi molekulist), laktoos (glükoosist ja galaktoosist) ning neid on vaja samuti energia saamiseks. 4. Selgitage tärklise ja tselluloosi funktsioonide erinevusi. Tärklis on taimedes energeetilisel otstarbel aga tselluloos on ehituslikul otstarbel. 5. Millised ained kuuluvad lipiidide hulka? Lipiidide julka kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid. 6
Bioloogia KT kordamine 1. Biomolekulid- ained, mis esinevad ainult elusolendites: süsivesikud, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped. 2. Elutunnused: rakuline ehitus: ühe- või hulkraksed; kohanemine; paljunemine; areng (otsene ja moondeline areng); aine ja energia vahetus; reageerimine välis ärritustele; pärilikkus 3. Tsütoloogia- rakuõpetus 4. Histoloogia- koeõpetus 5. Nimeta inimesel esinevad koetüübid: epiteel-, lihas-, side- ja närvikude 6. Homoöstaas- kõrgematel organismidel esinev stabiilne sisekeskkond 7. Anatoomia- uurib organismide ehitust 8. Füsioloogia- uurib organismide talitlust ja selle regulatsiooni 9. Populatsioon- rühm ühte liiki isendeid, kes elavad korraga ühes ja samas paigas 10.Ökosüsteem- samas paigas elavad ja omavahel toitumissuhetes olevad elusolendid koos eluta keskkonnaga. 11.Geneetika- uurib organismi pärilikkust 12.Etoloogia- uurib loomade käitumist 13.Makroelemendid- süsi...
6. HUMORAALNE REGULATSIOON organite töö reguleerimine hormoonide abil. 7. ETOLOOGIA on teadus, mis uurib loomade käitumist. 8. MAKROELEMENDID keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt suurtes kogustes: hapnik, süsinik, vesinik, lämmastik, fosfor, väävel. 9. MONOSAHHARIIDID e. lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed ühendid, milles süsinikuaatomite arv on 3-6. 5 C-ga = riboos ja desoküriboos 6 C-ga = glükoos ja fruktoos 10. OLIGOSAHHARIIDID on madalmolekulaarsed ühendid, mis on tekkinud 2-3 monosahhariidi ühinemisel. Sahharoos, maltoos e linasesuhkur, laktoos e piimasuhkur 11. POLÜSAHHARIIDID on kõrgmolekulaarsed ühendid, mille ehituslikeks osadeks on monosahhariidid. Need tekivad alates 4-st monosahhariidist. Tärklis (kartulimugulates), tselluloos (taimeraku kestades), kitiin (lülijalgsete väliskestas) 12. AMINOHAPPED on amfoteersed ühendid, mis tähendab osalt alusena ja osalt
naatriumtartraadi kokkusegamisel ( Fehlingi i ja F II lahuse kokkusegamisel. Tekkiv vask(II)-tartraatkompleks reageerib aldooside või ketoosidega. Vaba poolatsetaalse hüdroksüülrühma toimel vask taandub, andes vask(I)oksiidi, suhkur ie aga oksüdeerub reaktsiooni käigus vastavaks happeks. Kuna reaktsiooni annavad ainult taanadavad suhkrud, siis seega sahharoos fehlingi reaktiiviga ei reageeri, küll ga reageerivad tema hüdrolüüsi produktid glükoos ja fruktoos. Sahharoosi hüdrolüüsi saab kiirendada kas ensümaatiliselt või happe toimel. Hüdrolüüsi protsessi nim inversiooniks , glükoosi ja fruktoosi ekvimolaarset segu nim invertsuhkruks Barfoed reakts: see reakts võimaldab eristada tandavaid mono- ja disahhariide, kuna happelises kk taandavad vaske üksnes monosahhariidid. Monosahhariidide reakts Cu(CH3COO)2 ga tekib tumepunane vaskoksiidi sade. Selivanoff´i reakts: suhkrute kuumutamisel, eriti hapete juuresolekul,
magusad nimetatakse neid ka suhkruteks. Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, milles süsiniku arv on kolmest kuueni. Olulisimad monosahhariidid on riboos ja deoksüriboos. Nad kuuluvad nukleiin hapete koostisesse.(riboosi jäägid esinevad ribonukleiinhappe (RNA) ja desoksüriboosi jäägid desoksüribonukleiinhappe (DNA) ehituses. (riboos ja desoksüriboos on viiesüsinikulised). Looduses on olulised glükoos (viinamarjasuhkur) ja fruktoos (puuvilja suhkur). Glükoosil ja fruktoosil on sama üldvalem, kuid struktuurilt on nad erinevad. Glükoos ja fruktoos on organismide põhilised energia allikad. Taimedes moodustub glükoos fotosünteesi tulemusena, loomorganismid saavad seda aga toidust. Monosahhariidid on: · Väga aktiivsed · Reaktsiooni võimelised · Erinevad struktuurilisel kujul Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid. Oligosahhariidid koosnevad
suhkrute oksüdatsioon ilma molekuli lagunemiseta ja tekkivad mitmesugused happed. Teine osa meetoditest põhineb heterotsükliliste aldehüüdide moodustumisel süsivesikute kuumutamisel. 1.2.1 Molisch`i test Süsivesikute olemasolu korral lahuses tekib nende segus naftalooniga kontsentreeritud väävelhappe lisamisel happe ja uuritava lahuse piirpinnale purpurne vahekiht. Töö käik: kahte katseklaasi lisati 2 ml süsivesiku lahust, fruktoos ja galaktoos. Ühte katseklaasi lisati 2 ml munavalgu lahust. Igasse katseklaasi lisati 2 ml Molischi reaktiivi ja segati hoolikalt. Seejärel lisati ettevatlikult hoides katseklaasi kaldu tilk haaval 1 ml kontsentreeritud väävelhappe lahust nii, et see voolas mööda katseklaasi seina alla. fruktoosi puhul tekkis lillakas vahekiht ja galaktoosi puhul punakas. Järeldus: Lahuses tekkisid vahekihid kuna lahuses oli süsivesikud. 1.2.2 Osasoonide saamine
- Tekivad organismides. - Sisaldavad rakkudele kättesaadavat energiat. * on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. * on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. * Taimedes leidub neid kuivainest 79-90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%.. 1) Monosahhariidid ehk LIHTSUHKRUD - Riboos on RNA koostises... - Desoksüriboos DNA suhkur... - Glükoos C6H12O6 ...ehk viinamarjasuhkur. ( Kõikide organismide peamine [esmane] energiaallikas )... - Fruktoos (puuviljasuhkur)[kõige magusam suhkur]... 2) Liitsüsivesikud ...on süsivesikud, mille 2 kuni 3 monosahhariidi on omavahel liitunud. - Sahharoos (tavaline lauasuhkur), mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis. - Maltoos (linnasesuhkur)-koosenb kahest glükoosijäägist. - Laktoos (piimasuhkur)-moodustub peamiselt piimanäärmetes. - Tärklis (teraviljades, kartulimugulas, sibulas, risoomis)-energia varuaine taimedel.
hamba augud. vesi omadused kõrge aurustumis soojus, suur soojus mahutavus, suur pindpinevus, ülesanded osalemine keemilistes reaktsioonides (fotosüntees), säilitab püsivat temp. (suur soojus mahutavus), kindlustab ringelundkondade töö (lümf), lahusti org ja anorg ainetele, ainete transpost rakus ja rakku, elukeskkond paljudele organismidele. sahhariidid (energia saamine) monosahhariid lihtsuhkur, madalamolekulaarne, süsinike arv ei ületa kümmet, glükoos, fruktoos, riboos, oligosahhariid liitsuhkur, madalamolekulaarne, tekivad monosahhariidide liitumisel,sahharoos, maltoos, laktoos, polüsahhariid liitsuhkur, kõrgmolekulaarne, tekivad paljude monosahhariidide liitumisel, tärklis, glükogeen, tselluloos, ülesanded energeetiline energia allikas organismis, glükoos,fruktoos, ehituslik tselluloos (taimerakukesta moodustamine), kitiin (putukate koorikkesta moodustamine),
100%- 78,41% = 21,59% Kokkuvõte Käesoleva töö eesmärgiks oli kindlaks teha invertiini aktiivsus, kasutades selleks kompleksomeetrilist meetodit: põhireaktiiviks on tugevalt aluselise reaktsiooniga lahus, mis sisaldab vask(II)-triloon B kompleksi ning mis tagab taandavate suhkrute määramiseks vajaliku leeliselise keskkonna. Sahharoosi hüdrolüüsil vabanevad invertiini toimel taandavad suhkrud glükoos ja fruktoos. Nende summarse konsentratsiooni saab määrata reaktsioonisegust. Kuna keetmisel taandub suhkrute toimel kompleksis sisalduv Cu(II) Cu(I)-ks, siis jääb lahusesse vaba triloon B, mistõttu lahus on sinine. Tiitrimisel reageerib lahuses olev vaba triloon B CuSO 4-ga. Kui kogu lahuses olev vaba triloon B on CuSO4-ga reageerinud, jääb lahus püsivalt rohekaks, sest moodustub kompleks Cu (II)-triloonkompleks. Värvuse muutust aitab detekteerida mureksiid.
S üs ive s ik s uhkur SÜSIVESIKUD EHK SAHHARIIDID Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Taimedes leidub neid 75-90%, seentes 1-3% Nad kuuluvad rakkude koostisesse. S üs ive s inike üle s ande d: Ene rg e e tiline - kõige kiiremini kasutatav energiaallikas. S truktuurne taime- ja seeneraku kestas. Varuaine (taimedes tärklis, loomades glükogeen) SAHHARIIDIDE LIIGITAMINE MONOSAHHARIIDID Glükoos, fruktoos OLIGOSAHHARIIDID Maltoos, laktoos POLÜSAHHARIIDID Tärklis, tselluloos, glükogeen SÜSIVESIKUD EHK SAHHARIIDID Füüsilise töö puhul suure tähtsusega. Vanemad inimesed peavad süsivesikute hulka hulka toidus piirama. Eriti kergesti muutuvad rasvaks mitmesugused suhkrud. Sobivad intensiivse füüsilise töö tagajärjel tekkinud energiakao katmiseks, sest nad ime nduvad s o o le s tikus t kiire s ti. EESTLASTE TOITUMISE STATISTIKA
Ained organismis Kõige enam on organismides anorgaanilisi aineid (vesi,soolad~80%). Orgaanilistest ainetest on rakkudes kõige rohkem valke. Veel on lipiidid (rasvad, õlid, vahad), sahhariidid (glükoos, tärklis, tselluloos) ja nukleiinhapped (DNA,RNA). Ioonid organismis K ja Na- närvid, veri, tsütoplasma. Ca- luud. Mg- DNA, RNA, taimel klorofülli koostises. P- rakumembraan. I- kilpnäärmehormoonid Sahhariidid Mono- glükoos, riboos, desoksüriboos, fruktoos. Polü- tärklis, tselluloos, glükogeen. Oligo- laktoos, kitiin. Energia- VSR Ensüümid-V Liikumine-V Transportimine- VS Ehitusmaterjal- VSR Kaitse- VSR Varuaine- SR Füsioloogiliselt aktiivsete ainete koostises- S (Valgud, suhkrud, rasvad)
III Imendumine- edasine kandumine vere kaudu rakkudesse ja nende omastamine rakkude poolt. IV Ringlus ja assimilatsioon- toitainete siirdumine soolestikust vereringesse. V Jääkide eemaldamine- ainevahetusjääkide kõrvaldamine rakkudest. 8. I Energiavajadus sõltub soost, vanusest, organismi ainevahetuse iseärasusest ja seisukorrast, füüsilisest aktiivsusest II Toidurasvad e. lipiidid koosnevad rasvhapetest. III Glükoos, fruktoos, laktoos, maltoos, sahharoos on lihtsuhkrud. IV Toiduenergia ületarbimise puhul tekib ülekaal ja rasvumine. V Toiduenergiat mõõdetakse kJ ja kcal. VI Organism vajab energiat.
Süsivesikud, lipiidid, valgud SÜSIVESIKUD 1. Mõiste : Süsivesikud e lihtsuhkrud on org. tähtsamad energiaallikad. Lagunevad kergemini, kui rasvad ning nende lagunemisel tekkiv süsihappegaas ja vesi erituvad organismist hõlpsasti. (suhkur, tärklis, tselluloos) 2. Süsivesikud jagunevad kolme põhirühma: -Monosahhariidid e monoosid : glükoos (viinamarjasuhkur) fruktoos (puuviljasuhkur) -Oligosahhariidid : sahharoos (tavaline laasuhkur) laktoos (piimasuhkur maltoos (linnasesuhkur) -Polüsahhariidid e polüoosid : tärklis (taimed) glükogeen (loomades ja seentes) 3. Tähtsus : organismi energiaallikaks Säilitatakse maksas varuainena glükogeenina Kuuluvad antikehade koostisse st. kaitsefunktsioon, rakupinnaretseptorid.
SÜSIVESIKUD Organismi tähtsaimad energiaallikad Lagunevad kergemini kui rasvad Tähtsamad süsivesikud on suhkrud ja tärklis Süsivesikute hulka kuulub ka tselluloos, mida leidub puidus Füüsilise töö puhul omavad nad suurt tähtsust Nende üleküllus soodustab rasvumist ja veresoonte lubjastumist Süsivesikud moodustavad põhilise osa taimede biomassist Põhilised toidus leiduvad süsivesikud on tärklis , glükoos, fruktoos, sahharoos, laktoos e.piimasuhkur, maltoos (moodustub idanemisel tärklisest), glükogeen (loomsetes produktides ja seentes), pektiinid (taimse rakuvaheaine koostises), tselluloos ja hemitselluloos (taimsete rakukestade komponendid) SÜSIVESIKUTE ÜLESANDED Põhiline energiaallikas Struktuurne funktsioon membraanide ja retseptorite struktuurikomponendid Tugifunktsioon luukoe ja rakuvaheaine komponendid Varufunktsioon glükogeen maksas ja lihastes
Keemia Etanool ehk piiritus- CH3CH2OH Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, põletava, kõrvetava maitsega vedelik, mille sulamistemperatuur on -112 ºC ja keemistemperatuur 78 ºC. Etanool on veest kergem vedelik, sest tema tihedus on 0,794 g/cm³. Etanool lahustub veega igas vahekorras. Etanooli segunemisel veega esineb kontraktsioon. Kontraktsioon on nähtus, kus kahe aine segunemisel paigutuvad väiksemad aineosakesed suurematele vahele ära ning lõpptulemuseks on segu ruumala vähenemine ehk kokkutõmbumine. Näiteks 50 ml etanooli ja 50 ml vee segunemisel saadakse mitte 100 ml, aga 94 ml lahust. Etanool lahustab hästi orgaanilisi ühendeid. Metanool ehk puupiiritus- CH3OH on lihtsaim alkohol. Füüsikalistelt omadustelt on metanool kergesti lenduv värvitu tuleohtlik mürgine nõrga alkoholilõhnaga vedelik. Metanool põleb praktiliselt nähtamatu leegiga. Metanool on mürgine aine, võib põhjustada pimedus...
Keemia Etanool ehk piiritus- CH3CH2OH Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, põletava, kõrvetava maitsega vedelik, mille sulamistemperatuur on -112 ºC ja keemistemperatuur 78 ºC. Etanool on veest kergem vedelik, sest tema tihedus on 0,794 g/cm³. Etanool lahustub veega igas vahekorras. Etanooli segunemisel veega esineb kontraktsioon. Kontraktsioon on nähtus, kus kahe aine segunemisel paigutuvad väiksemad aineosakesed suurematele vahele ära ning lõpptulemuseks on segu ruumala vähenemine ehk kokkutõmbumine. Näiteks 50 ml etanooli ja 50 ml vee segunemisel saadakse mitte 100 ml, aga 94 ml lahust. Etanool lahustab hästi orgaanilisi ühendeid. Metanool ehk puupiiritus- CH3OH on lihtsaim alkohol. Füüsikalistelt omadustelt on metanool kergesti lenduv värvitu tuleohtlik mürgine nõrga alkoholilõhnaga vedelik. Metanool põleb praktiliselt nähtamatu leegiga. Metanool on mürgine aine, võib põhjustada pimedus...
ained, mis vees ei lahustu. Mis juhtub organismis varurasvade kiirel lõhustamisel ? Vastus : Kehakaalu langus. Kiire dieedi korral vabanevad mürkained organismi. Sahhariidide liigitamine ? Vastus: Monosahhariidid: tavaliselt 5-6 C 1 süsinik kuulub aldehüüdrühma (aldoosid) või ketorühma (ketoosid) koostisse, ülejäänutega on seotudhüdroksüül rühmad moodustavad tsüklilisi sisemolekulaarseid poolatsetaale C6H12O6 - glükoos, fruktoos, galaktoos C5H10O5 - riboos, C5H10O4 desoksüriboos ·Oligosahhariidid: tekivad 2-10 monosahhariidi jäägi ühinemisel C12H22O11 sahharoos, maltoos, laktoos ·Polüsahhariidid: on kõrgmolekulaarsed ühendid, milles onomavahel seotud väga palju monosahhariidide jääke [C6H10O5]n tärklis, tselluloos, glükogeen Iseloomusta tärklist ? Vastus: Tärklis on puhtal kujul vees lahustumatu, lõhnatu ja maitsetu valge pulber. Tärklis on taimede glükoosivaru. Ta koosneb
Varuaine ülesanne – glükogeen loomades ja seentes, tärklis ja insuliin taimedes. Kaitsefunktsioon – süsivesikud kaitsevad organismi ärakülmumise eest. Ligimeelitamise funktsioon – Õite magus nektar meelitab putukaid ligi. Monosahhariidid ehk lihtsuhkurud on kõige lihtsama ehitusega sahhariidid. Näiteks viinamarjas sisalduvad sahhariidid on monosahhariidid. Tähtsamad monosahhariidid on järgmised: Glükoos ehk viinamarjasuhkur Fruktoos ehk puuviljasuhkur Riboos ehk RNA struktuuris olev süsivesik Desüksoriboos ehk DNA struktuuri olev süsivesik Oligosahhariidid on sahhariidid, mis tekivad kahe ( disahhariidi ) või enam monosahhariidide liitumisel. Näiteks idanevates seemnetes olevad süsivesikud on oligosahhariidid. Maltoos ehk linnasesuhkur ( idanevad seemned ) Sahharoos ehk roosuhkur ( suhkruroog, taimemahlad ) Laktoos ehk piimsuhkur
Katseklaasi seinatel tekkis ilus hõbekiht peeglina, mis näitas, et reaktsioon oli positiivne. See tähendab, et aldehüüdruhma sisaldav glükoos taandas hõbenitraadi, eraldates metallilist hõbet. 1.2.4 Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahustega Taandavate suhkrute määramiseks kasutatakse Fehlingi reaktiivi, mis redutseeruvate suhkrute korral annab lahusesse punase sademe. Sahharoos Fehlingi reaktiiviga ei reageeri, küll aga tema hüdrolüüsi produktid glükoos ja fruktoos. Sahharoosi hüdrolüüsi saab kiirendada ensümaatiliselt või happe toimel. Töö käik Valasin kahte katseklaasi 1ml sahharoosi lahust ja ühte neist lisan ka 1 tilga konts HCl-i Loksutasin ja kuumutasinn 5 minutit vesivannil. Mõlemasse katseklaasi lissinan Fehlingi reaktiivi: 1ml Fehlingi I ja 1ml Fehlingi II, loksutasin ja pärast kuumutasin. Töö tulemus Katseklaasis, kuhu lisasin soolhappe, tekkis punane sade, kuid katseklaasis, kus
kontsentratsioonist) esimest järku reaktsioonina. Inversioonireaktsiooni kiirus o väike, seetõttu kiirendatakse reaktsiooni katalüsaatorite – kas mineraalhapete ensüümkatalüsaatorite – abil. Reaktsiooni kiirust mõõdetakse lahust läbiva pol polarisatsioonitasandi pöördenurga ajalise muutuse kaudu. Seda võimaldab su lagunemisproduktide optiline aktiivsus. Sahharoos pöörab polarisatsioonitasan 66,550 ), tema inversiooniproduktide segu aga vasakule, kuna glükoos pöörab 52,50 ), fruktoos aga vasakule ([αeri] = eri] = - 91,90 ). Seetõttu reaktsiooni kulgemi pöördenurk väheneb, muutub võrdseks nulliga ja seejärel negatiivseks. Reakts konstantne negatiivne pöördenurga piirväärtus. Pöördenurk αeri] = sõltub eripöörd (toru pikkusest) l ja 2 vmax kontsentratsioonist c: αeri] = = f([αeri] = eri], l ,c). Polarisatsi mõõdetakse polarimeetri abil Töövahendid. Polarimeeter KRÜSS, kolb suhkrulahuse segamiseks Töö käik.
tahked ained olid lahustunud. Reaktsioonisegusid hoidsin järgnevad 40 min keeva veevanni sees, aeg-ajalt loksutades. Umbes 10 min peale keeva vees sees hoidmist sai juba näha kristallstruktuuride moodustumist mõlemas katseklaasis (fruktoosi puhul erksamalt). Siis jahutasin mõlemat katseklaasi jäävannis. Mikroskoobiall oli mõlemale lähtesuhkrule iseloomulik osasoonistruktuur hästi näha. Järeldus Taandavad suhkrud glükoos ja fruktoos reageerimisel fenüülhüdrasiiniga tekitasid osasoonid, mis keetmisel kristallusid hõlpsasti välja. Tekkinud kristallide kuju on lähtesuhkrule iseloomulikud. H OH C HC N NH CHOH C N NH O CHOH CHOH + 2 NH NH2 CHOH CHOH
- Tselluloos glükoosi jäägid, vees ei lahustu, põleb, pole magus - Glükogeen ei ole magus, ei lahustu vees. · Tärklise ja tselluloosi erinevus seisneb glükoosijääkide erinevatest asenditest. (Tselluloosi hapniku molekulid on 180° kraadises pöördes.) · Kõik sahhariidide molekulid sisaldavad OH-rühmi. · Tärklist tõestatakse joodiga. · Glükoos, fruktoos, sahharoos ja tärklis on tähtis toitaine. Tselluloos on taimede konstruktsioonimaterjal. · Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid. Lipiidid on vees mittelahustuvad ühendid. 1. Lihtlipiidid rasvad ja õlid. Rasvad tahked; õlid vedelad. Rasvad on organismides energia varuained. 2. Liitlipiidid fosfolipiidid, mis on tähtsad rakumembraani koostises 3. Steroidid tsüklilised ühendid
Rakkudes hapnik(igasuguseks elutegevuseks, ainevahetuseks), süsinik (kehas orgaaniliste ühendite koostises), vesinik(biomolekulide ehitusüksus) fosfor-DNA oluline ühend. Kaalium ja naatrium osalevad närviimpulsi muudustumises. Vesi on organismis hea lahusti, osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides, aitab säilitada organismis püsivat temperatuuri. Org ained organismis: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped. Põhilised ensüümid, vimaniinid, hormoonid. Monosahhariidid e lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed. C arv aatomi molekulis on 3-6. riboos, desoksüriboos, glükoos, fruktoos. Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed, moodustunud 2-3 monosahhariidi omavahelisel liitumisel. Maltoos(gl.jääk+gl.jääk) sahharoos(gl.jääk+fru.jääk) laktoos(galaktoosjääk+ fru.jääk) polüsahhariidid kõrgmolekulaarsed, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. Tärklis, tselluloos, glükogeen. Sahhariidide koostises on süsinik, vesinik ja hapnik. Neil on e...
SÜSIVESIKUD sahhariidid: 1)monosahhariidid (fruktoos,glükoos) energiallikad 2)disahhariidid (sahharoos, laktoos) kasutatakse energiallikates 3)polüsahhariidid (tärklis, taimsed organismid) varuaine ülesanded: * anda energiat * varuainete säilitamine * ehituslik * ligimeelitav * kaitseülesanne LIPIIDID (rasvad, õlid, vahad) 1)lihtlipiidid alcohol+rasvhappejääk(rasv,vaha) 2)liitlipiidid lihtlipiidid+keemiline ühend (fosfolipiidid) 3)tsüklilised lipiidid (steroidid, hormoonid) ülesanded 1. aitab vältida keha liigset jahtumist, ümbritseb kõhuõõnes siseorganeid ja kaitseb neid kahjulike välismõjude eest. KAITSEÜL. 2. Energeetiline 3. ehituslik (kolesterool) 4.varuaine 5.bioregulatsioon, reguleerivad organite, rakkude, ainevahetuse tööd 6.lahusti ül 7. ainevahetusliku vee tekitamine 8. aitavad sappi väljutada 9. aitavad närviülekandeid kiirendada VALGUD ülesanded 1.ensümaatiline funktsioon 2. ehituslik (valgulise ehitusega, kabjad...
SUHKUR ON TÄNAPÄEVA TOIDUAINETE TURUL ÜKS KÕIGE OHTLIKUMAID AINEID!!! Jutt on sahharoosist, valgest kristallsuhkrust, mis on saadud rafineerimise teel suhkruroost ja suhkrupeedimahlast, eemaldades sealt vitamiinid , mineraalid, proteiinid, kiudained, vee ja teised sünergilised elemendid. Valge suhkur on tööstuslikult toodetud kemikaal, mida looduses ei leidu ja seetõttu ei sobi selline aine inimesele tarbimiseks. Teised suhkrud, nagu fruktoos (puuviljades), laktoos (piimas) ja maltoos (teraviljades), on neutraalse ained, millel on ka toiteväärtus. Suhkrurood lõigatult. Suhkrust Toorsuhkur on jämedakoeline, pruun ja kleepuv. Seda saadakse suhkruroomahla keetmisel ja ka see on tervislik toit, kuid sellist toorsuhkrut on läänes väga raske leida. Nn. "pruun suhkur" mida müüakse supermarketites, pole midagi rohkemat kui rafineeritud suhkur koos väikese koguse roosiirupiga, et anda ainele värvi ja lõhna.
suunates üleliigse vee vereringesse. Kärjekannu panduna jätkub nii vee eraldumine kui ka keemiline muundumine. 1l mee jaoks vaja teha 10 miljonit õie külastust. Mesilaste neelunäärmete (140 x edasi-tagasi) ferment invertaas muudab roosuhkru puuvilja- ja viinamarjasuhkruks, tärklis ja dekstriin muutuvad amülaasi toimel viinamarjasuhkruks. Lisanduvad valgud, antibiootilised- jt. ained. Meekannud kaanatatakse, kui veesisaldus on langenud 18-22%. Rohke fruktoos aeglustab mee kristalliseerumist. Roosuhkrut on mees umbes 1%. Keemiline koostis Õiemee keemiline koostis: Sisaldus %-des Vesi 18,23 Invertsuhkur 75,32 Roosuhkur 1,27 Dekstriinid 3,61 Lämmastikained ja valgud 0,42 Tuhk (mineraalained) 0,22 Mineraalainete kogus Mineraalsoolasid 0,19%, tuhas mikroelemente- Si 24,57%,
bio kt II teine rida Bioloogia KT organismide koostis - II rida 1. Selgita mõisted. (16p) desoksüribonukleotiid-DNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. biopolümeer-organismis moodustuv polümeer (valgud, nukleiinhapped) renaturatsioon-valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride taastumist. polüsahhariid-on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. mRNA-informatsiooni RNA, toob geneetilise info valgussünteesiks rakutuumast vastavasse raku organellidesse. antikehad-neljast ahelast koosnev valk, mis on moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete ehk antigeenide kahjutuks tegemiseks. mikroelemendid-organismide normaalseks elutegevuseks üliväikestes kogustes vajalikud keemilised elemendid.(Fe, Cu, Zn, jt) transportvalk-valgu molekul, mis viib aineid raku või organsmi ühest otsast teise. esinevad nt rakumembraani koostises. 2. millist...
Glkoos ehk viinamarjasuhkur-on monosahhariid,mis kuulub disahhariidide sahharoosi ja laktoosi koostisse. Fruktoos-on ks monosahhariididest. Trklis-on taimedes olev polsahhariid. Tselluloos-polsahhariid. Anioon-neg. laenguga ioon. Katioon-pos. laenguga ioon. Elektron-neg. laenguga aatomi koostisosa. Prooton-pos. laenguga tuumaosake. Hape-aine,mille vesilahuses on lekaalus vesinikioonid vrreldes hdroksiidioonidega. Oksiid-elemendi hend laenguga. Eksotermiline reaktsioon-on keemiline reaktsioon,mille kigus eraldub soojust. Endotermiline reaktsioon-on keemiline reaktsioon,mille kigus neeldub soojust. Ensmid- on bioloogilised katalsaatorid. Katalsaator-on aine,mis muudab reaktsiooni kiirust,kuid vabaneb prast reaktsiooni lppu endises koguses. Indeks-on aine valemis esinev number,mis nitab antud elemendi aatomite arvu valemis. Sulam-on kahe vi enama metalli vi metalli ja mittemetalli kokku sulatamisel saadud aine. Korrosioon-metallide hvinemi...
Bioloogiliselt olulised ained 10.klass Konspekt Bioloogiliselt olulised ained: ● 1) Suhkrud ● 2) Polüsahhariidid ● 3) Valgud ● 4) Rasvad ● 5) Pesuained ● 6) Toiduained Suhkrud ● Lõppliide -oos, kõige tähtsamad on glükoos ja fruktoos. ● Glükosiid- eetritüüpi ühend, mis on moodustunud monosahhariidist ja alkoholist või mitmest monosahhariidist. ● Disahhariid- Kahest monosahhariidist moodustunud liitsuhkrud glükoosiidid. Tuntumad: sahharoos, maltoos, laktoos. ● Invertsuhkur- glükoosi ja fruktoosi võrdmolekulaarne segu. Polüsahhariidid ● Polüsahhariid on kõrgmolekulaarne ühend, mis moodustab monosahhariidide polükondensatsiooni teel.
B RVG SISUKORD: • Tutvustus. • Vajalikkus. • Kus leidub? • Tähtsad teadmised Süsivesikute tutvustus • Süsivesikud on meie organismi peamised energiaallikad. • Mõnele organile, näiteks ajule ,on süsivesik, glükoos ainuke energiaallikas. Kus neid leidub? • Süsivesikuid leidub: – Kartulites – Puuviljades – Mahlades – Mees Mis asjad kuuluvad süsivesikute hulka? • Süsivesikute hulka kuuluvad: – Glükoos ehk viinamarjasuhkur – Fruktoos ehk puuviljasuhkur – Sahharoos ehk tavaline lauasuhkur – Kiudained • Sellest räägime kohe…… Kiudained • Kiudained seovad palju vett ja teevad seetõttu täiskõhutunde. • Samal ajal sisaldab kiudainerikas toit vähe toiduenergiat. • Kiudained muudavad soolesisalduse veerikkaks ning kiirendavad selle edasiliikumist sooles. • Viimane asjaolu aitab vältida kõhukinnisust. Kiudaine allikad • Head kiudaine allikad on: – Rukkileib