1) Rakusisene rõhk 3) Viljastumine 5) Biosfääri kliimat kujundav tegur 2) Mineraalainete allikas 4) Vesi kui elukeskkond Orgaanilised ained rakus Süsivesikud ehk sahhariidid - Koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust - Süsivesikud on esmase energia allikaks I Monosüsivesikud ehk lihtsuhkrud * Väga aktiivsed ja reaktsioonivõimelised * Glükoos ehk viinamarja suhkur, fotosünteesi saadus * Fruktoos ehk puuvilja suhkur, puuviljades ja mees * Riboos ja desaksüriboos(DNA koostises), riboos nukleiinhapete RNA, ehitusülesanne II Oligosahhariidid * Koosnevad kahest-kolmest monosahhariidist * Maltoos ehk linnasesuhkur, koosneb kahest glükoosist * Laktoos, koosneb glükoosi ja galaktoosi molekulist (piimas) * Sahharoos, koosneb ühest glükoosist ja ühest fruktoosist III Polüsahhariidid ehk liitsuhkrud
need ei sobi ülekaalulistele inimestele. Kui veresuhkru sisaldus on normis, siis täiskasvanud diabeetikutel on lubatud neid suhkruasendajaid päevas kasutada 30-40 grammi, lastel 0,5 grammi normkehakaalu 1 kilogrammikohta. Täiskasvanud diabeetiukutel on lubatud veresuhkru sisaldust mitte suurendavaid suhkruasendajaid kasutada päevas kuni 10 tabletti. Lastel ja rasedatel ei soovitata kasutada sahhariini, süklamaati ja asesulfaami. Suhkruasendajad , mis suurendavad veresuhkru sisaldust on fruktoos (puuviljasuhkur), manniit, sorbiit, ksüliit. Suhkruasendajad, mis ei suurenda veresuhkru sisaldust on aspartaam(canderel), tsüklamaat, sahhariin, asesulfaam (Joassoone ja Täht 2003). 5. ALKOHOLI TARBIMINE Diabeetikud peavad tähelepanu pöörama alkohoolsete jookide tarvitamisele, sest alkohol sisaldab samuti süsivesikuid ja on põledes kaloriallikas (k.a õlu). See on probleem eelkõige II tüüpi diabeedi puhul. Diabeetikutele on keelatud magusad veinid(lubatud on kuivad veinid)
(anaboolne seisund) või valkude lõhustamine (kataboolne seisund). URIINI ÜLDLÄMMASTIKUHULK. Moodustub valgu laguproduktidest, miseemaldatakse organismist neerude kaudu. 10 – 18 g lämmastikku. 12.Süsivesikute ainevahetus, süsivesikute tähtsus organismis. Süsivesikuid saame peamiselt taimsest toidust. Allikad:Taimne toit: Tärklis, Roosuhkur e.sahharoos, Piimasuhkur e. laktoos, Linnasesuhkur e.maltoos, Puuviljasuhkur e. fruktoos, Viinamarjasuhkur e.glükoos Loomne toit :Loomne tärklis e.glükogeen Süsivesikud-esmane energiaallikas • Neid kasutavad kõik keha rakud.Närvikude ja vere punalibled saavad sellest peaaegu kogu oma energia. • Lihased suudavad toota süsivesikutestenergiat ka ilma hapniku osavõtuta • Sama hulga energia kättesaamiseks kulubvähem hapnikku 13.Süsivesikute varud organismis. ORGANISMISISENE VARU. Süsivesikud talletatakse maksa ja lihastesse glükogeeni näol.
Taandavad suhkrud reageerivad tsitraadiga komplekseerunud vaseiooniga. Vaba aldehüüd- või ketorühma toimel vask taandub, andes punase värvusega vask(I)oksiidi, mis lahusest välja sadeneb. Suhkur oksüdeerub reaktsioonil vastavaks happeks. Kuna positiivse reaktsiooni annavad ainult taandavad suhkrud, siis sahharoos Benedict'i reaktiiviga ei reageeri, küll aga reageerivad tema hüdrolüüsi produktid glükoos ja fruktoos. Sahharoosi hüdrolüüsi saab kiirendada kas ensümaatiliselt või happe toimel kõrgel temperatuuril. Sahharoosi hüdrolüüsi protsessi nimetatakse inversiooniks ja tekkivat glükoosi ja fruktoosi ekvimolaarset (moolide suhe 1:1) segu tuntakse invertsuhkru nime all. Töö käik Valasin kahte katseklaasi 1 ml sahharoosi lahust. Ühte neist lisasin ka tilga konts. HCl'i. Loksutasin ning seejärel hoidsin mõlemat lahust veevannil kuumutades 5 min. Siis lisasin
Autotroofid - organismid, kes on võimelised päikese- või keemilise sideme energiat kasutades moodustama anorgaanilistest ainetest orgaanilisi (kemo-ja fotoautotroofid). Heterotroofid ei saa sünteesida orgaanilist ainet ja peavad elutegevuseks kasutama juba valmis orgaanilisi ühendeid. (kõik loomad, kõik seened, enamus bakteritest, paljud protistid ja vähesed taimed). Fotosüntees: 6CO2(süsinikdioksiid) +6H2O(vesi) +valgus=C2H12O6(süsivesinikud(glükoos, fruktoos ja tärklis) +O2(Hapnik) 7. Kuidas on moodustatud ökoloogiline püramiid (millised organismid asuvad esimesel, teisel jne tasemel)? Kas troofiliste tasemete ülespoole liikudes biomassi ja energiakogused vähenevad või suurenevad? Ökoloogiline püramiid ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis; astmikpüramiid, mille astmed on troofilised tasemed. Esimesel tasemel on rohelised taimed ja viimasel loomtoiduline kiskja. Troofiliste
1.Toidukaupade keemiline koostis, vitamiinid rasvas ja vees lahustuvad. Keemiline koostis 1. anorgaanilised ained: vesi, mineraalained; 2. orgaanilised ained: süsivesikud, rasvad, valgud, fermendid, vitamiinid, värvained, happed, parkained jne. Vesi · vaba (piimas, mahlas, õlles, lihas jne) · seotud (katsudes kuivad toiduained) Süsivesikud · suhkrud · kestained ehk tselluloos süsivesikud jagunevad kolme rühma: monosahhariidid glükoos, fruktoos oligosahhariidid sahharoos, laktoos, maltoos polüsahhariidid taimedes leiduv tärklis, loomne tärklis glükogeen Rasvad ehk lipiidid · taimsed · loomsed Valgud ehk proteiinid · täisväärtuslikud · mittetäisväärtuslikud Vitamiinid · vees lahustuvad · rasvas lahustuvad Mineraalained · makroelemendid - naatrium, kaalium, magneesium, kaltsium, fosfor, kloor jt; · mikroelemendid - tsink, jood, vask mangaan, broom. Muud koostisosad
1 TAIMEFÜSIOLOOGIA KORDUSKÜSIMUSED 2012 A.Veevahetus 1. Defineerige veepotentsiaali mõiste Veepotentsiaal- võrdub vee keemilise potentsiaaliga, mis on väljendatud rõhuühikutes ja avaldatud standardtingimustes (st atmosfäärirõhul, samal temp ja kõrgusel) paikneva vee keemilise potentsiaali suhtes. Veepot. osaleb vee liikumise suuna määramisel. Vee liikumise suund oleneb energeetilisest seisundist. 2. Defineerige aine elektrokeemilise potentsiaali mõiste ja ühikud elektrokeemiline pot. on 1 mooli aine energia elektriväljas, mõõdetakse voltides (V) 4. Osmolaarsuseks nimetatakse erinevate lahustunud ainete osmootsete rõhkude summat 5. Nimetage veepotentsiaali väärtust mõjutavad tegurid Sõltub samadest teguritest, millest sõltub vee keemiline potents...
Villu Bioloogia proovieksam 3.12.08 MOLEKULAARGENEETIKA Replikatsioon on matriitssüsteem, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjsestusega DNA molekuli. Transkriptsioon on matriitssüsteem, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Transkriprsioonil saadakse nii rRNA, tRNA kui ka mRNA molekule. RNA süntees on universaalne protsess, kuna see toimub nii eel- kui ka päristuumsetes organismides. Translatsioon on mRNA-s nukleotiidide järjestusena salvestatud inforamtsiooni ülekanne aminohapete järjestuseks sünteesitava valgu molekulis. Toimub ribosoosmides. Promootoriks nimetatakse DNA järjestust, millega ensüüm peab sünteesi alustamiseks ühinema. Terminaatoriks nimetatakse RNA sünteesi lõpuosa, seal jõuab DNA nukleotiidse järjestuseni. ...
Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud süsinike arv on väike, C arv 3-6 Riboos C5H10O5 Riboos(ijäägid) on RNA koostises. RNA molekulid teevad valmis valgud. Desoksüriboos - C5H10O4 Desoksüriboos(ijäägid) on DNA koostises. Glükoos ehk viinamarjasuhkur C6H12O6 Rohelistes taimedes tekib glükoos fotosünteesi tulemusena, loomorganismid saavad seda aga toidust. Glükoos in organismide põhiline energiaallikas. Rakuhingamisel vabaneb energiat 17,6 KJ/g. Leidub viinamarjades, veres. Fruktoos ehk puuviljasuhkur C6H12O6 Organismide põhiline energiaallikas. Kõige magusam suhkur. Leidub mees, puuviljades, mahlades. Oligosahhariidid süsivesikud, milles on 2-3 monosahhariidi omavahel liitunud. Organism kasutab peamiselt energia saamiseks. Sahharoos Tekib glükoosi ja fruktoosi liitumisel. Tavaline lauasuhkur. Leidub palju suhkrupeedis ja roos. Maltoos ehk linnasesuhkur koosneb kahest glükoosijäägist. Moodustub idandites tärklise lõhustumisel.
tugikoed ehk kallenhüümid tugikoed on koos juhtkudedega kimpudes TAIMEDE PALJUNEMINE 1. paljunemisorganiks on ÕIS FOTOSÜNTEES ja HINGAMINE · Fotosünteesi lähteaineteks on süsinikdioksiid, vesi ja mineraalained (energiaallikaks on päikeseenergia), lõpp- produktiks ehk saaduseks on süsivesikud, peamiselt glükoos, fruktoos ja tärklis ning kõrvalsaaduseks hapnik. SAMBLAD · on varred ja lehed, kuid juured on puudu · Paljunevad eostega eosest areneb eelniit ja sellelt kasvab uus samblataim SÕNJALGTAIMED · on varred, lehed ja juured · paljunevad eostega eosest areneb eelniit ja sellelt kasvab uus taim · kollad, osjad ja sõnajalad
heteroglükosiididel väävel. Suhkrud on valged tahked ained, sageli magusa maitsega. Monosahhariidide ehk monooside molekuli koostises on viis (pentoosid, C5H10O5) või kuus (heksoosid, C6H12O6) süsiniku aatomit. Karbonüülrühma asukoha järgi jagatakse monosahhariidid ketoosideks ja aldoosideks. Ketoosidel on karbonüülhapnik esimese süsiniku aatomi juures, ketoosidel teise. Monosahhariidid on näiteks glükoos, fruktoos, galaktoos. Oligosahhariidid koosnevad 24 monosahhariidi molekulist, mis on omavahel seotud. Kahest hapnikusilla ehk glükosiidsidemega ühendatud monosahhariidist moodustunud glükosiide nimetatakse disahhariidideks (nt maltoos, sahharoos, laktoos, trehaloos). Eksisteerivad ka trisahhariidid ja tetrasahhariidid. Polüsahhariidideks ehk polüoosideks nimetatakse polükondensatsioonil tekkivaid mitmest monosahhariidist koosnevaid polümeere. Nende
Toiduhügieen ja ohutus Toit ja selle tähtsus Iga toiduaine, mis turule jõuab, peab olema tarbijale ohutu ning vastama kvaliteedi- nõuetele. Selle tagamiseks on välja antud vastavad õigusaktid. Nõuded, millele turustamisotstarbeline toidutoore ja toit peavad vastama, on järgmised. 1. Toit peab olema ohutu inimese tervisele. 2. Toidus ei tohi olla selle omadusi halvendavaid või inimese tervist ohustavaid parasiite, kahjureid ega võõrkehi. 3. Keelatud on käidelda riknenud, saastunud või mikrobioloogilistele nõuetele mittevastavat toidutooret ja toitu. 4. Toit peab vastama seda iseloomustavatele koostis- ja kvaliteedinõuetele. 5. Loomsele toidule esitatavad erinõuded: 1) värskena müüdav või muul viisil üle antav liha peab olema veterinaarkontrolli tulemusel tunnistatud toidukõlblikuks, mida tõendatakse veterinaartõendiga; 2) loomset toidutooret ja toitu on keelatud kasutada, kui loomale on manustat...
kontrollib vananemisprotsessi muutusi. · Suures koguses kõrvalekalded käitumises( aktiivsus, liikumismotoorika) SPORDIJOOGID Joogid, mis mõeldud kasutamiseks pärast rasket füüsilist tööd ja sporti · Vastunäidustatud diabeetikutele, sest pole suhkruvabad · Koostises energiat andvad suhkrud ja soolad (Na ja K) · Glükoos mõjub organismile koheselt värskus · Fruktoos imendub ja tasandab veresuhkrut või jääb nö. tagavaraks · Madal suhkrusisaldus ei kahjusta hambaid · Naturaalsed ja erinevate maitsetega Isostar, Gatorade
heteroglükosiididel väävel. Suhkrud on valged tahked ained, sageli magusa maitsega. Monosahhariidide ehk monooside molekuli koostises on viis (pentoosid, C5H10O5) või kuus (heksoosid, C6H12O6) süsiniku aatomit. Karbonüülrühma asukoha järgi jagatakse monosahhariidid ketoosideks ja aldoosideks. Ketoosidel on karbonüülhapnik esimese süsiniku aatomi juures, ketoosidel teise. Monosahhariidid on näiteks glükoos, fruktoos, galaktoos. Oligosahhariidid koosnevad 2–4 monosahhariidi molekulist, mis on omavahel seotud. Kahest hapnikusilla ehk glükosiidsidemega ühendatud monosahhariidist moodustunud glükosiide nimetatakse disahhariidideks (nt maltoos, sahharoos, laktoos, trehaloos). Eksisteerivad ka trisahhariidid ja tetrasahhariidid. Polüsahhariidideks ehk polüoosideks nimetatakse polükondensatsioonil tekkivaid mitmest monosahhariidist koosnevaid polümeere. Nende
Püruvaat siseneb aeroobsetes tingimustes tsitraadi tsüklisse, kus lagundatakse süsihappegaasiks ja veeks ning sünteesitakse ATP. Anaeroobsetes tingimustes toimub püruvaadi fermentatsioon. Alkohoolne käärimine toimub alkoholi dehüdragenaasi abil ja produktiks on etanool. Piimhappeline käärimine toimub laktaadi dehüdrogenaasi abil ja produktiks on laktaas. Toimub raku tsütoplasmas. Glükolüüsi teised substraadid võivad olla fruktoos, mannoos, galaktoos. Trikarboksüülhapete tsükkel ehk tsitraaditsükkel ehk Krebs'i tsükkel Tsitraaditsükkel on universaalne ja keskne kataboolne rada, milles süsivesikute, lipiidide ja valkude laguproduktid oksüdeeritakse CO2'ks. Tsükli iga ringiga siseneb kaks atsetüülrühma süsinikku atsetüül-CoA kujul ja lahkub kaks süsinikku CO2'na. Tsükli tinglikuks lähtepunktiks loetakse atsetüül-CoA kondensatsiooni oksaalatsetaadiga, mille tulemusena moodustub tsitraat.
paremini tühjeneb ja tema seisund paraneb, ning inimestel õnnestub vältida paljusid ebameeldivaid tagajärgi, mida põhjustab ükskõiksus oma seedeelundite toimimise vastu. Mõned spetsialistid arvavad, et marjade baasil valmistatud toidud peavad moodustama vähemalt 15% päevase toidu üldisest energeetilisest väärtusest. Marjad on glükoosi, fruktoosi ja sahharoosi sisaldavate lihtsüsivesikute väärtuslik allikas. Fruktoos on kasulik ja kaergesti omastatav suhkur. Fruktoosi on kergem muuta glükogeeniks kui glükoosi. Glükogeen varustab organismi energeetilise materjaliga. Inimese vastupidavus ja töövõime sõltuvad otseselt selle aine sisaldusest lihastes ja maksas. Fruktoos on sahharoosist kaks korda ja glükoosist kolm korda magusam, organism omastab seda paremini kui sahharoosi. Mida fruktoosirikkamad on marjad, seda magusamad nad on. Tänu marjade kõrgele fruktoosisisaldusele läheb
Mida väiksem on KM väärtus mingi ensüümi ja substraadi jaoks seda suurem on ensüümi afiinsus selle substraadi suhtes. 86. Ensüümi KM substraadi jaoks on 1,0 mM. Substraadi kontsentratsioon rakus on 70 mM, kas sellistes tingimustes on võimalik efektiivne regulatsioon substraadi tasandil? Põhjendage. (võivad olla erinevad arvud). ei ole.. Ensüümi KM peab olema suurem kui substraadi konsentratsioon 87. Fosfofruktokinaas katalüüsib järgmist reaktsiooni: Fruktoos6fosfaat + ATP Fruktoos 1,6bisfosfaat + ADP Fosfofruktokinaasi aktiivsuse kaudu toimub glükolüüsiraja regulatsioon. Miks on vajalik fosfofruktokinaasi aktiivsuse allosteeriline regulatsioon ATP poolt? Allosteeriline regulatsioon on regulatsioon neg. tagasisideme kaudu. Glükolüüsiraja eesmärgiks on toota ATPd. Kui ATPd on juba piisavalt palju, siis pole seda enam mõtet toota ja on tarvis vastavat sünteesireaktsiooni inhibeerida e pidurdada. Kõige lihtsam on seda teha neg. tagasisideme kaudu ehk
liitensüümid) 20. Sahhariidid: üldiseloomustus, loomorganismi mono- ja disahhariidid. Sahhariidid ehk glütsiidid (traditsioonilise, ent ebatäpse nimega süsivesikud ehk karbohüdraadid) on keemilised ained, mille molekulid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest. Süsivesikud jagunevad kolme põhirühma: · Monosahhariidid e monoosid kahte või enamat hüdroksüülrühma sisaldavad aldehüüdid või ketoonid :glükoos (viinamarjasuhkur); fruktoos (puuviljasuhkur), mida leidub ohtralt mees, puuviljades ja mahlades. Funktsioonid inimorganismis : *glükoosi metabolismi vaheühend *nukleotiidide ehitusüksused *süsivesikute metabolismi vaheühend · Oligosahhariidid liitsüsivesikud. Sisaldavad 2-10 monoosijääki, mis on seotud omavahel glükosiidsidemetega: tuntumad esindajad on disahhariidid: sahharoos (tavaline lauasuhkur, koosneb glükoosi- ja
Kordamisküsimused Geenitehnoloogia I 2010 1. Suhkrute lühiiseloomustus. Org ühendid, mille koostises esinevad C, H ja O; jaotat mono-, oligo- ja polüsahhariidideks. Monosahhariidid e lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed org ühendid, milles C arv 3-6, neist olulisemad riboos ja desoksüriboos kuuluvad nukleiinhapete koostisesse. Glükoos ja fruktoos on organismide põhilised energiaallikad. Oligosahhariidid moodustuvad 2-3 monosahhariidi omavah ühinemisel, nt sahharoos, maltoos, laktoos; madalmolekulaarsed. Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed org ühendid, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid; nt tärklis, tselluloos ja glükogeen. Sahhariidide põhiül: energeetiline ja ehituslik. 2. Lipiidide lühiiseloomustus. Org ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid,
[email protected] Õppematterjale võib leida õpikust või www.ebu.ee/gymnaasium.html Bioloogia uurib elu Eluslooduse organiseerituse tasemed MIS ON ELU ? Mateeria osa, mis suudab ise ksavatada ja paljuneda. · Valgud töötavad selle nimel · Erinevaid valgumolekule on miljardeiid, nende koostoimimine ongi elu · Valkude töös seisneb elu Molekulaarne tase Biomolekulid- keerulise ehitusega ained, mis väljaspool organismi ei moodustu. Suurem osa organismide koostises olevaid molekule esineb ka väljaspool organismi. · Sahhariidid · Lipiidid · Valgud · Nukleiinhape · Vitamiinid Rakuline tase Rakk- väikseim üksus, millel on veel olemas kõik elu omadused. Rakk on esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad elu tunnused. Raku sees on orgaanilised ained, millel on kindel ehitus ja talitus. Tegeleb tsütoloogia. Eeltuumne(ei ole tuuma membraani) ja päristuumne(on olemas rakumembraan). Hulkraksed- koosnevad mitmest rakust. Kudede ...
3. Aitab säilitada rakusisest püsivat temperatuuri 4. Tagab raku siserõhu 5. Täidab kaitsefunktsiooni (nt. pisarad kõrvaldavad võõrkeha silmast ja liigesevõie õlitab liigeseid) 6. Kindlustab organismide elundkondade töö (nt. veri ja lümf) 7. Osaleb organismi termoregulatsioonil (vee aurumine jahutab keha) Orgaanilised ained: · Sahhariidid ehk süsivesikud (17,6 kJ/g) Monosahhariidid Oligosahhariidid Polüsahhariidid Nt. fruktoos Nt. maltoos Nt. tärklis glükoos saharoos tselluloos kitiin glükogeen Süsivesikute tähtsamad ülesanded: 1. Energeetiline (loomadel varuaineks glükogeen) 2. Ehituslik (taimedel rakukestas tselluloos) 3. Kaitse (putukate välisskelett kitiinist)
· Suures koguses kõrvalekalded käitumises( aktiivsus, liikumismotoorika) · Koos alkoholiga tarbimine suurendab veekadu, unisus, reflekside aeglustumine SPORDIJOOGID Joogid, mis mõeldud kasutamiseks pärast rasket füüsilist tööd ja sporti · Vastunäidustatud diabeetikutele, sest pole suhkruvabad · Koostises energiat andvad suhkrud ja soolad (Na ja K) · Glükoos mõjub organismile koheselt värskus · Fruktoos imendub ja tasandab veresuhkrut või jääb nö. tagavaraks · Madal suhkrusisaldus ei kahjusta hambaid · Naturaalsed ja erinevate maitsetega Isostar, Gatorade
Molasses Melass -14.6 Dr. Bronner's Barley Malt Dr. Bronner'i odra linnaseekstrakt -9.8 Sweetner Dried Sugar Cane Juice Toor-roosuhkru mahl -9.6 (Sucanat) Demerara suhkur (pruun suhkururoo Turbinado Sugar -9.5 suhkur) Fructose Fruktoos -9.5 Milk Sugar Laktoos -9.4 Barley Malt Syrup Odralinnase siirup -9.3 Brown Rice Syrup Riisisiirup -8.7 Honey Mesi -7.6 Kastmed Vinegar Äädikas -39.4 Soy Sauce Sojakste, tamari -36.2
tuntuimad nabaapelsin ja veriapelsin). 14. Olulisemate toitainete, toiteelementide ja vitamiinide sisaldus apelsinis. Toitainete sisaldus 100 grammis Vesi 86 g Valgud 0,91 g Rasvad 0,15 g Tuhk 0,43 g Süsivesikud 12,5 g Sahharoos 4,3 g Glükoos 2g Fruktoos 2,3 g Kiudained 2,2g Energia 49 kcal Toiteelementide sisaldus Kaltsium 43,0 mg Raud 0,13 mg Magneesium 11.0 mg Fosfor 23,0 mg Kaalium 166,0 mg Naatrium 1,0 mg Vitamiinide sisaldus C-vitamiin 59,1 mg
31. Aine- ja energiavahetus: üldiseloomustus, põhietapid, assimilatsiooni- ja dissimilatsiooniprotsessid on katabolismi ja anabolismi integratsioon. Metabolism hõlmab seedimist, imendumist, rakus toimuvaid metaboolseid radu ja lõpp-produktide eritumist. Rakusisene metabolism toimub metaboolsete radadena, milles ensüümide toimel muunduvad/tekivad metaboliidid (biomolekulid). Metabolismi põhifunktsioonid on: · energia omastamine väliskeskkonnast toitainete vormis · toitainete omastamine ja kasutamine organismispetsiifiliste biomolekulide sünteesiks · senestsentsete biomolekulide lammutamine · lõpp-produktide väljutamine · organismi sattuvate ksenobiootikumide detoksikatsioon ja väljutamine Katabolismi staadiumid: 1. Makrotoitainete ja senestsentsete biomolekulide lõhustumine monomeerideks, ehitusüksusteks 2. Monomeeride, ehitusüksuste muundamine metabolismi võtmeühenditeks 3. Atsetüül-CoA ja Krebsi tsükli komponentide ok...
lihtsateks ühenditeks, aeroobidel veeks ja süsihappegaasiks. I Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud on madalamolekulaarsed ühendid, milles süsinike arv on enamasti kolmest kuueni- riboos ja desoküriboos (5 süsinikulised). Glükoos ehk viinamarjasuhkur- kiire energiaallikas, näitab veresuhkrutaset. Funktsioon- energeetiline, DNAs ja RNAs ehituslik (6 süsinikuline). Rohelistes taimedes moodustub glükoos fotosünteesi tulemusena, loomorganismid saavad seda toidust. Fruktoos ehk puuviljasuhkur. II Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid (polümeerid), mille ehituslikeks lülideks (monomeerideks) on monosahhariidid. Neil on energeetiline ja ehituslik ülesanne. tärklis (varuaine, taimed). Fotosünteesi tulemusena sünteesivad taimed glükoosi. Glükoosivarud talletatakse taimede säilitusorganites. Kui fotosüntees pidurdub või lakkab, kasutavad taimed energia saamiseks tärklist. Selleks lagundatakse tärklis
kohaselt. Vaba aldehüüd- või ketorühma (poolatsetaalse või -ketaalse hüdroksüülrühma) toimel vask taandub, andes vask(I)oksiidi, mis punase sademena lahusest välja sadestub. Suhkur ise aga oksüdeerub reaktsiooni käigus vastavaks happeks. Kuna positiivse reaktsiooni annavad ainult taandavad suhkrud, siis sahharoos Fehlingi reaktiiviga ei reageeri, küll aga reageerivad tema hüdrolüüsi produktid glükoos ja fruktoos. Sahharoosi hüdrolüüsi saab kiirendada kas ensümaatiliselt või happe toimel kõrgel temperatuuril. Sahharoosi hüdrolüüsi protsessi nimetatakse inversiooniks ja tekkivat glükoosi ja fruktoosi ekvimolaarset (moolide suhe 1:1) segu tuntakse invertsuhkru nime all. 20 Need on ajalooliselt väljakujunenud terminid (invert ümber pöörama), viidates suhkrute
Suhkru müügimehed [pushers] kasutavad ära inimeste teadmatust eri suhkrutüüpide kohta. Glükoos on suhkur, mida tavaliselt leidub koos teiste suhkrutega nii puuviljades kui ka aedviljades. See on kõikides taimedes ja loomades toimuva ainevahetuse võtmematerjal. Paljud meie põhitoiduained muudab glükoosiks keha. Glükoos sisaldub veres ning sageli kutsutakse seda veresuhkruks. Dekstroos, mida kutsutakse ka maisisuhkruks, saadakse sünteetiliselt tärklisest. Fruktoos on puuviljasuhkur, maltoos linnasesuhkur, laktoos piimasuhkur. Sahharoos on rafineeritud suhkur, mida saadakse suhkrupeedist või suhkruroost. Glükoos on alati olnud inimese veres oluline element. Sahharoosisõltuvus on midagi uut inimlooma ajaloos. Inimesed kasutavad sõna "suhkur" kahe eri aine jaoks, mis on üksteisest tegelikult liiga erinevad, et neid identseks pidada. Neil on erinev keemiline struktuur ja nad mõjutavad keha üsna erinevalt. See loobki segadust.
Selleks lõigatakse kõigepealt vili risti pooleks ja spetsiaalse greibinoaga eemaldatakse viljaliha paksust koorest. Koorealused vatjad kihid on mõrud, enim on mõruainet naringeeni koorealuses valkjas kihis. Mõru maitse maskeerimiseks võib viljalihale lisada suhkrut, mett, kaneeli, konjakit, rummi või muud suupärast. Paljudes lõunapoolsetes riikides süüakse toorest greipi aga soolaga. Greip sisaldab rohkelt süsivesikuid (peamiselt glükoos, fruktoos ja sahharoos) ja orgaanilisi happeid, eriti just sidrunhapet, samuti vees lahustuvaid kiudaineid. Vesilahustuvatest vitamiinidest tasub märkimist greibi foolhappe sisaldus. Kiivi Kõige kasulikum on vilju nautida värskelt, neid eelnevalt jahutades. Värsked kiivid kas kooritakse või lõigatakse pooleks. Viimasel juhul õõnestatakse viljaliha süües lusikaga kestast välja. Vilja võib ka koorida ja seejärel seibideks lõigata.
Veinide ajalugu Veinide ajalugu Tõenäoliselt hakati veini kõige enne valmistama Kaukaasia mägede piirkonnas, umbkaudselt tänase Gruusia ja Kurdistani aladel. Ajaliselt tõenäoliselt 8000 aastat tagasi. Oletuste järgi pandi peotäis metsikuid viinamarju savipotti ja unustati sinna mitmeks päevaks. Unustatud viinamarjad hakkasid käärima ja nii valmiski esimene vein. Kui kiviaja ühiskond edasi arenes ja osati juba paremini põldu harida tekkisid esimesed saaduste ülejäägid, mis omakorda panid aluse kaubandusele. Esimene veinikaupmees võis elada mõnes Sumeri linnades, tänases Lõuna -Iraagis. Vein levis kiiresti kõigis Vahemereäärsetes maades. Seda valmistasid nii egiptlased, kes tegid seda rikkamatele. Samuti kreeklased, kes valmistasid veini kõigile ühiskonnakihtidele. Veini võtsid omaks roomlased. Antiikmaailmas joodud vein erines paljuski tänapäevasest veinist. Alkoholiprotsent oli arvatavasti väiksem kuid veinid ise ...
vajalikku ei saa. 2.3 Orgaanlised ained Süsivesikud,lipiidid,valgud ja nukleiiinhapped Süsivesikud - looduses enam levinud orgaanilised ained . (taimedes 75-80%, loomorganismides -2%, mikroorganismides 12-28%, seentes 3%) Süsivesikud ehk sahhariidid jagunevad kolmeks: 1. Monosahhariid ehk lihtsuhkrud, mis jagunevad kaheks: a) Pentoosid nt riboos Desoksuriboos b) Heksoosid 2. Glükoos & fruktoos Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappest. Need on hüdrofoobsed ja veest koosnevad. 1)Lihtlipiidud ehk neutraalrasvad Vedelad taimsed õlid Tahked loomsed rasvad Vahad taimsed ja loomsed Tahked Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped tahked rasvad (nt seapekk) Süsinikaatomi vahel üksikssidemed Talletakse rakkudes, kasutatakse energiallikana. Vedelad Taimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped enamasti vedelas olakus. Süsinuku aatomite vahel kaksiksidemed
Geenitehnoloogia kordamisküsimused 1. Millised molekulid on polümeerid? Polümeerid on ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest elementaarlülidest. Tähtsaimad looduslikud polümeeerid on nukleiinhapped ja valgud. 2. Nukleotiidide lühiiseloomustus. Nukleotiid on DNA ja RNA molekuli alalüksus, mis koosneb fosfaatrühmast, suhkrust ja lämmastikalusest. 3. Nukleiinhapete lühiiseloomustus. Nukleiinhape (DNA ja RNA) on polümeer, mis koosneb korduvatest alaüksustest ehk nukleotiididest. See on pärilikkuse kandja rakus. 4. Mida tähendab komplementaarsusprintsiip, mida DNA ahela antiparalleelsus? Komplementaarsus ehk täiendavus on kaksikheeliksi kahe ahela vastastikune täiendavus, mis põhineb kindlate lämmastikaluste paardumisele tänu vesiniksideme tekkimisele. DNA ahelas vastab ühe ahela tümiin teise ahela adeniinile T-A ja tsütosiin guaniinile C-G. RNA molek...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Probiootilised piimatooted Annili Pill 021K Juhendaja: Milvi Kasemäe TALLINN 2010 1 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................................3 Mis on ning mida sisaldavad?.............................................................................................................4 Lactobacillus acidophilus...............................................................................................................4 Bifidobacterium spp........................................................................................................................4 Probiootilised piimatooted.....................................................................................................
Mõnikord käsitletakse nende all eraldi ka bioaktiivseid aineid. Põhilisteks bioaktiivseteks aineteks on ensüümid, vitamiinid ja hormoonid. Sahhariidid Süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostisesse kuuluvad süsinik, vesinik ja hapnik. · Monosahhariidid madalmolekulaarsed ühendid, milles süsiniku aatomite arv molekulis on enamasti kolmest kuueni. Nt: 5- süsinikuga : riboos ja desoksüriboos 6- süsinikuga: glükoos(viinamarjasuhkur) ja fruktoos (puuviljasuhkur) · Oligosahhariidid madalmolekulaarsed ühendid, mis on enamasti moodustunud kahe- kolme monosahhariidi omavahelisel seostumisel. Nt: sahharoos = glükoos + maltoos maltoos (linnasesuhkur) laktoos (piimasuhkur) · Polüsahhariidid kõrgmolekulaarsed ühendid polümeerid, mille ehituslikeks elementideks ehk monomeerideks on monosahhariidide jäägid. Kuuluvad valkude ja nukleiinhapetega biopolümeeride hulka.
Referaat Tervislik toitumine Janek Rumma Pärnumaa kutsehariduskeskus Tervislik on selline toitumine, mis tagab organismile vajaliku energia ja kõik toitained õiges omavahelises vahekorras, kusjuures toidu koomiline koostis peab vastama organismi ensüümsüsteemi võimetele nii välises kui ka organismisiseses ainevahetuses. Toidu energeetiline väärtus on toitumise kvaliteedi summaarseks väljendajaks. Inimene vajab energiat eluprotsesside kulgemiseks (põhiainevahetus), toitainete omastamiseks (toitainete spetsiifilis-dünaamiline toime), kehaliseks ja vaimseks tööks (tööenergia). Täiskasvanud töövõimelise inimese energiavajadust mõjutab kõige rohkem füüsilise töö raskus ja neuropsüühiline pinge. Vastavalt kehalise töö osatähtsusele ja raskusele kõigub tööinimese päevane e...
kimalaste kaitset (Anto, Denisow, & Milaniuk, 2014). Teine artikkel keskendub tolmlemise temaatikale. Et saavutada tõhus risttolmlemine on oluline, et tolmendajad oleksid huvitatud nii isas- kui emastaimedest. Kahe aasta jooksul uuriti nii kollase käokinga kui A. carmichaelii nektari tootmist ja koostise erinevust. A. carmichaelii eritab u. 2,5 korda rohkem nektarit kui kollane käoking, sealjuures A. carmichaelii nektaris oli sahharoos domineeriv (87,6 : 9,5 : 2,9; sahharoos, fruktoos, glükoos). A. carmichaelii isastaimed tootsid 2,4 korda rohkem nektarit kui emastaimed ja mõlemal juhul domineeris nektaris sahharoos. Kollase käokinga puhul oli nektari tootmine ühel aastal suurem isastaimedel, teisel aastal emastaimedel, niisamuti kõikus sahharoosi domineerimine (Anto & Denisow, 2014). Kolmandas artiklis viidi läbi tsütoloogilisi uuringuid 20-ne liigi 60-nel populatsioonil kromosoomide arvu ja morfoloogia teada saamiseks (Hong et al., 2016). Neljas artikkel
,,esoksriribonukleiinhappe (DNA) ehituses. meerist koosnevaid oligosahhariide kohtab Kuuesusinikulistest suhkrutest on looduses tundurralt harvem. Piimas sisaldur.' oligosahha- 'ir-riise tdhtsusega gliikoos ehk viinamarjasuh- riid laktoos ehk piimasuhkur on samuti disah- .ur ja fruktoos ehk puuviljasuhkur (joon' 2'7.). hariid, mille molekul koosneb ghikoosist ja l6lemal on sama tildvalem - C.H,.O., kuid galaktoosist (joon. 2.8.). Sarnaselt monosahha- :rende molekulide struktuurid on m6nevdrra riididega kasutavad organismid ka oligosahha- ..rinevad (joon. 2.8.). Nii glukoos kui ka fruk- riide eelkoige energia saamiseks.
79. Joonistage tsüklilise struktuurina (Haworthi projektsioon) a) glükopüranoos b) ribofuranoos (nii alfa kui beeta anomeer) Võivad olla erinevad struktuurid Glükopüranoosi ja ribofuranoosi nii alfa kui beeta anomeerid leiate sahhariidide konspekti tagant joonis nr 4.8:) 80. Tunda ära tsüklilise struktuuri alusel ja anda nimetus (ka õige anomeer) siia tuleb kaks suhkrut järgneva kuue hulgast: glükoos, galaktoos, mannoos, fruktoos, riboos ja Natsetüülglükoosamiin 81. Joonistada glütseeraldehüüdi ja dihüdroksüatsetooni struktuur. 82. Kas looduses on levinumad sahhariidide D või Lenantiomeerid? 83. Millest tuleneb enantiomeeride nimetus peegelisomeerid? vaadake sahhariidide konspekti ..joonis 4,2 Dsuhkrud Stereoisomeerid sama koostisega ühendid, mis erinevad sidemete ruumilise paigutuse poolest Enantiomeerid stereoisomeerid, mis on teineteise peeglepildiks
VII SEEDIMINE 1. Seedeelundid. Seedeprotsessi üldiseloomustus. Seedeensüümide toimeks vajalikud tingimused. Seedeelundkonna moodustavad: suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool,( millel on 3 osa: kaksteistsõrmiksool ehk duodenum, tema pikkus on 20-30 cm. Teine, kõige pikem osa on jejunum, pikkus u 1,5 m kolmas on ileum, pikkus 2 m). Peensool on fikseeritud kõhuõõne tagumise seina külge. jämesööl, mille lõpposa kannab pärasoole nimetust. kõhunääre ehk pankreas. Makse vahetus naabruses asub sapipõis. Maksas tekkinud sapp koguneb sapipõide, söömise vaheaegadel. sapipõis tühjeneb söömise ajal. Saadab oma sisaldise 12sõrmiksoolde. pärak (anus). Maks pole puhtal kujul seedeelund, vaid on seotud ka ainevahetusega, aga seedeelundina ta produtseerib sappi. Seedeelundkonna funktsioonid: Toidu peenestamine ja toitainete lõhustamine. Peenestamine toimub osalt suuõõnes ja enamvähem viiakse lõpule maos. Lõhustamine toimub seedenäärmete poolt p...
moodustades vee. Suhkru koosseisust otse võetakse kaks elektroni, kaks aga hüdrolüüsil veest. Glükolüüs – nii nagu sahharoosi süntees, nii ka glükolüüs toimub tsütoplasmas. Glükolüüsi käigus poolitatakse 6-süsinikuline molekul. Molekuli poolitamiseks on vaja äärmised C-d fosforüülida, kulutades selleks 2ATP-d. Selleks tuleb glükoos viia enne lineaarse fruktoosi kujule. Niisiis algab glükolüüs ATP tarbimise mitte selle sünteesiga. Kahest otsast fosforüülitud fruktoos bisfosfaat laguneb vastava heksokinaasi toimel kaheks trioosfosfaadiks. Need oksüdeeritakse, viies 2 elektoni üle NADP+-le, NADH moodustumiseks. Toimub substraatne fosforüülimine. Fosfaadijääk seotakse ensüümiga, kust see koos elektroni ülekandega NAD+le kantakse üle trioosfosfaadile, seda nüüd kahekordselt fosforüülides. Siin elektroni ülekandel vabanevat energiat kasutatakse ATP sünteesiks otseselt, ilma membraani ja prootongradiendi vahenduseta.
alusel jaotatakse süsivesikud kolmeks peamiseks rühmaks, milleks on monosahhariidid ehk monoosid, oligosahhariidid ja polüsahhariidid ehk polüoosid. Monosahhariidid ehk monoosid on süsivesikute seas lihtsaima struktuuri ja väikseima molekulmassiga ühend, mille molekuli põhiskeleti moodustavad kolm kuni seitse süsiniku aatomit. Vastavalt aldehüüd- või siis ketorühma olemasolule molekulis eristatakse monosahhariidide hulgas aldoose ja ketoose. Monoosid on glükoos, galaktoos, fruktoos ja riboos. Oligosahhariidid on võrreldes monosahhariididega keerukama struktuuri ja suurema molekulmassiga süsivesikud. Nende molekul koosneb kahest kuni kümnest omavahel spetsiifilise keemilise sidemega ühendatud monosahhariidi jäägist. Inimorganismi ainevahetuse seisukohast omavad neist suurimat tähtsust kahest monoosijäägist koosnevad ühendid ehk siis disahhariidid. Disahhariidid on sahharoos, laktoos ja maltoos.
soolestikku ja kõhulahtisuse. Tsöliaakia korral tekib kõhulahtisus teraviljades sisalduvate valkude (gluteen)talumatuse tõttu. Haavandilise koliidi ja Chroni tõve korral tekib kõhulahtisus soolte põletiku tõttu. Ravimitest põhjustatud: - lahtistid - Mg antatsiidid + vitamiinid - Mikroobivastased ained(tekib pseudomembranoosne koliit(soolepõletik) Clostridium difficile. - Fruktoos,laktoos, sorbitool(toiduallergia) - NSAIDid - Kontratseptsioon - Prokineetilised – metoklopramiid - H+ pumba inhibiitorid - Biguaniid – metformin - Ammooniumsalitsulaadid - Kemotaraapia F II Seedetrakti ravimid 15 201272013 - Etanool OLULINE: on välja selgitada
Bioloogia 10 klass 1.Nimeta 5 tunnust, mis iseloomustavad kõiki elusorganisme. o Ainevahetus o Hingamine o Paljunemine o Rakuline ehitus o Kasvamine ja arenemine o Reageerib keskkonnatingimustele o (homöostaas- sisekeskkonna stabiilsena hoidmise võime) 2.Eluslooduse organiseerituse tasemed(nimeta, too näited, tunne ära). 1. Biomolekul- DNA; RNA, valk, süsivesik, 2. Rakk- munarakk, sperm, erütrotsüüt 3. Kude- sidekude, epiteelkude, lihaskude, närvikude 4. Organ e elund- süda, maks, kops 5. Elundkond- seedeelundkond (magu, jämesool jne.), närvisüsteem, vereringeelundkond 6. Organism e isend- inimene, hobune, karu, võilill 7. Liik- harilik mänd, 8. Populatsioon- ühel kindlal maa-alal üht liiki isendid 9. Kooslus- mitu populatsiooni ühel elualal 10. Ökosüsteem- elukooslus+ eluta loodus 11. Biosfäär- kogu elu maal 3.Bioloogia alajaotused ja teadus...
Naturaalne mahl (100%list ilma suhkruta) tuleb lahjendada veega. Naturaalsest mahlast saadud süsivesikud tuleb arvestada kogu päeva toidust saadud süsivesikute arvestuse hulka. 8. Diabeetik ei pea täielikult loobuma suhkrust ja magusast. Kui veresuhkur ja kehakaal on normaalne, siis võib natuke süüa ka magusat. 9. Kui veresuhkur ja kehakaal on kõrged, siis tuleb suhkru asemel kasutada suhkruasendajaid. Suhkruasendajaid on kahesuguseid: Veresuhkrut tõstvad suhkruasendajad; fruktoos (puuviljasuhkur), manniit, sorbiit, ksüliit. Täiskasvanud diabeetikutel on lubatud neid kasutada 30 - 40 grammi (3-4 spl.), lastel 0,5 grammi 1 kilogrammi kehakaalu kohta päevas. Neid suhkruasendajaid võib kasutada toitude küpsetamisel, kuumutamisel ja keetmisel. Need suhkruasendajad annavad 1 grammi kohta energiat 4 kcal, mille tõttu ei sobi need ülekaalulistele inimestele. Veresuhkrut mittetõstvad suhkruasendajad: aspartaam ("Canderel"), tsüklamaat, sahhariin, asesulfaam
4) Maomahlas sisalduva pepsiini mõjul algab valkude lõhustumine aminohapeteks. 5) Maomahlaga segunenud toidupaladest tekib ühtlane toitkört e küümus, mis liigub edasi 12ss-e. 6) Vesi, alkohol ja osad ravimid imenduvad maost. PEENSOOLES: 7) Sapi, kõhunäärmenõre ning peensoolenäärmete eritatava soolenõre toimel lõhustuvad süsivesikud monosahhariidideks, valgud aminohapeteks ja rasvad rasvhapeteks ja glütserooliks. 8) Vabad aminohapped, glükoos, fruktoos, lühikese ahelaga rasvhapped, vitamiinid, mineraalid ja vesi imenduvad läbi epiteelkoe vere- ja lümfiringesse (rasvhapped ja glütserool). 9) Suurem osa toitainetest imendub duodeenumis ja tühisoole alguses, niduesoole lõpuosas imendumiskõlblikke aineid enam pole (v.a. mõned vitamiinid ja sapisoolad.) JÄMESOOLES: 10) Vesi, soolad ja vähesed järelejäänud kasulikud ained imenduvad jämesoole limaskestas.
Aine- ja energiavahetuse füsioloogia Küsimused 1. Mida nimetatakse põhiainevahetuseks? 2. Kuhu kulub põhiainevahetuse energia? 3. Millest oleneb põhiainevahetuse suurus? 4. Millal võib PAV olla normist kõrgem? 5. Millal võib PAV olla normist madalam? 6. Kuidas leitakse tarbitud hapniku hulk Kroghi meetodi korral? 7. Mida nimetatakse respiratoorseks kvotsiendiks ja miks seda ei saa määrata Kroghi meetodi puhul? 8. Mis tingimustel väljendatakse äraantud CO 2 ja tarbitud O 2 hulkasid? TOITUMISE ANALÜÜS Käesolev praktilise töö juhend koosneb kahest osast. Esimeses teoreetilist laadi osas on esitatud seisukohad ja soovitused, millega tuleks toitumisel arvestada. Teises osas on toodud praktikumis tehtava töö käik. PÕHILISED TOITUMISSOOVITUSED 1. Toiduga saadav energiahulk (toiduenergia) peab katma organismi ööpäevase energiakulu. 2. Toit peab olema tasakaalustatud, mis tähendab, et toiduga peab ...
Teravilja ulatuslik ja sihiteadlik kasvatamine algas Ida-Aasias 18 000, Egiptuses 12 000, Vahemeremaades 4000 ning Põhja-Euroopas 2500 aastat tagasi. 5 Toidu süsivesikud ehk sahhariidid jaotuvad monoosideks, oligosahhariidideks (nende tähtsamad esindajad on disahhariidid) ja polüoosideks. Monooside kesksed esindajad on glükoos (viinamarjasuhkur) ja fruktoos (puuviljasuhkur), mida leidub ohtralt mees, puuviljades ja mahlades. Kõige tähtsam süsivesikute ülesanne on energeetiline. Nii annab 1 g glükoosi lõplik lõhustumine inimorganismis ligikaudu 4 kcal energiat ja oleks soodne kui organismi üldisest energiabilansist kaetaks süsivesikute arvelt 56...60%. Süsivesikutel on inimorganismis ka varuaine roll. Mono- ja disahhariidid magustavad toitu muutes selle isuäratavaks. Normaalseks
Teravilja ulatuslik ja sihiteadlik kasvatamine algas Ida-Aasias 18 000, Egiptuses 12 000, Vahemeremaades 4000 ning Põhja-Euroopas 2500 aastat tagasi. Toidu süsivesikud ehk sahhariidid jaotuvad monoosideks, oligosahhariidideks (nende tähtsamad esindajad on disahhariidid) ja polüoosideks. Monooside kesksed esindajad on glükoos (viinamarjasuhkur) ja fruktoos (puuviljasuhkur), mida leidub ohtralt mees, puuviljades ja mahlades. Kõige tähtsam süsivesikute ülesanne on energeetiline. Nii annab 1 g glükoosi lõplik lõhustumine inimorganismis ligikaudu 4 kcal energiat ja oleks soodne kui organismi üldisest energiabilansist kaetaks süsivesikute arvelt 56...60%. Süsivesikutel on inimorganismis ka varuaine roll. Mono- ja disahhariidid magustavad toitu muutes selle
Transpordil munandimanusesse küpseb sperm edasi ja areneb liikumisvõime. Läbi munandimanuse liigub 10 päevaga ja seal: * saab liikumisvõime imendub üleliigne vedelik * edastatakse toitained ebaküpsetele spermidele * säilitatakse sperme * lihaskontraktsioonide abil liiguvad spermid alaneva seemnejuha suunas. Kopulatsiooni ajal liiguvad spermid kusitisse, kus nad segunevad lisasugunäärmete nõredega – moodustub sperma. Lisasugunäärmed: * põisiknääre – fruktoos, sorbitool, askorb. hape, prostaglandiinid (kassidel puudub see nääre) * eesnääre – ensüümid spermide aktivatsiooniks (koertel on ainult see nääre) * kusitisibulanäärmed – libestavad ja loputavad emassuguteid. Hobustel, veistel on kõik näärmed olemas. Kui looma kastreerida, siis näärmete suurus väheneb (testosterooni mõju kaob). Hormoonid LH mõjutab Leydigi rakke testosterooni tootma. Testosteroon stim. Sertoli rakke ja spermatogeneesi.
Lihtsüsivesikud ehk monosahhariididel vabaneb energia kiiresti ning laguneb organismis kiiresti. Tekitavad kiirelt täiskõhutunde, kuid samas kaob see tunne lühikese ajaga. Liitsüsivesikud ehk polüsahhariidid ja komplekssüsivesikud lagunevad organismis aeglasemalt ning nendest tulenev energia vabaneb pikema aja jooksul. Täiskõhutunne tekib aeglasemalt ja kestab kauem. (Portaal Treenitargalt. Milleks mulle süsivesikud) Lihtsüsivesikud on glükoos ehk viinamarjasuhkur, fruktoos ehk puuviljasuhkur, laktoos ehk piimasuhkur, maltoos ehk linnasesuhkur, sahharoos ehk lauasuhkur. Glükoosi sisaldavad näiteks mesi, puuviljad, marjad, fruktoosi sisaldavad puuviljad, marjad, mahlad, laktoosi sisaldavad piimatooted, maltoosi sisaldavad teraviljatooted ja sahharoosi leidub suhkrut sisaldavad tooted, puuviljad ning marjad. Liitsüsivesikud on tärklises, riisis, kartulis ja pastas.(portaal Toitumine. Süsivesikud)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
