· Arktiline ja antarktiline külm ja kuiv. (antarktikas maakera kõige külmem piirkind) · Parasvöötmeline mereline: niiske, talvel soe ja suvel jahe; kontinentaalne: kuiv, suvel soe, talvel külm. · Troopiline mereline: soe ja niiske, pilvi ei teki ja sademeid pole (laskuvad õhuvoolud); kontinentaalne: palav ja kuiv, pilvitu, suur ööpäevane temp kõikumine. · Ekvatoriaalne kuum ja niiske, sajab palju (rohkem kui jõuab ära aurata) Frondid kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. · Statsionaarne ehk püsiv front front on mitu päeva seisnud ja ta suunda pole võimalik määrata · Soe front soe õhk liigub külmale peale. Taevas tõmbub pilve, õhk jahtub mööda frontaalpinda üles minnes, selles sisalduv veeaur kondenseerub, tekivad pilved (kiudpilved). Pilved tihenevad, hakkab tibutama lausvihma või talvel lund sadama.
· · suvel vihmana, merelise troopilise õhu lähenemisel ka äike ja tugevad · hoogsajud · · talvel lumi ja tuisk · · Peale fronti- soe sektor · Õhurõhu langused vähenevad · Tuul pöördub järsult paremale e. päripäeva, tuulekiirus veidi väheneb · Horisontaalne nähtavus halveneb, udu, uduvine · Suvel · · rünkpilved · Talvel · · madalad pilved · · allajahtunud sademed, jäide Okludeerunud frondid · Soe front liigub aeglasemalt, külm · front kiiremini ? jõuab soojale · järele?tekib liitfront e. oklusioonifront · (lad. k. occludere - sulguma) · · Oklusioonipunkt- koht · maapinnalähedasel sünoptilisel · kaardil, kus soe ja külm front liituvad · · Soe õhk surutakse üles?tekib · keeruline pilvede süsteem · · Okludeerunud frondid täituva tsükloni · piires · · Okl. front vähem aktiivne kui soe ja · külm front
Õhumassid, frondid, tsüklonid _____________________________________ Pealmised õhumassid: 1)Arktiline õhk külm ja kuiv 2)parasvöötme mereline õhk niiske, talvel soe, suvel jahe 3) parasvöötme kontinentaalne õhk kuiv, suvel soe, talvel väga külm 4)troopiline kontinentaalne palav ja äärmiselt kuiv 5)troopiline mereline õhk soe ja niiske 6)ekvatoriaalne õhk kuum ja niiske 7)antarktiline õhk külm ja kuiv Atmosfäärifrondid Frondid on kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. 1) statsionaarne ehk püsiv esineb siis, kui front on mitu päeva seisnud paigal ja pole võimalik määrata selle liikumise suunda 2) soe front tekib, kui soojem õhumass liigub külmale peale taevas tõmbub pilve, soe õhk liigub külmale peale ja sunnib seda taganema. Soe õhk jahtub, selles sisalduv veeaur kondenseerub, tekivad pilved. Hakkab tibutama lausvihma. Kui soe õhk jõuab ka maapinnale, sadu lakkab ja lumi hakkab sulama. ...
Atmosfäär 1. Defineeri mõisted: Õhuringlus- püsiv suuremõõtmeliste õhuvoolude süsteem, mis kujundab õhumasside ümberpaiknemise maakeral Õhumass- õhumassiks nimetatakse tohutu suurt õhu hulka, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased omadused Passaadid- püsiv tuultesüsteem 30nendatelt laiuskraadidelt ekvaatori suunas Mussoonid- püsiv tuultesüsteem, kus pool aastat puhub tuul mandrilt mere suunas ja pool aastat merelt mandri suunas Front- kitsas eraldusvöönd kahe erineva omadusega õhumassi vahel Tsüklon- ulatuslik madalrõhuala Antitsüklon- ulatuslik kõrgrõhuala Tuul- õhumasside liikumine 2. Kuidas tekivad õhumassid ja kirjelda nende liikumist. Iseloomusta. 3. Nimeta kõik 4 õhumassi ja iseloomusta neid. Ekvatoriaalne o päike on peaaegu kogu aeg seniidis o ma...
Atmosfäär e. Õhkkond(1000km)-maa sfäär,maad ümbritsev õhukiht. Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust,hapnikust,argoonist,süsihappegaasist ja veel teistest gaasidest.Lämmastik(78%)-tekib orgaanilise aine lagunemisel,taimede kasvuks. Hapnik(21%)-fotosünteesi käigus,põlemiseks ja hingamiseks. Argoon(0,93%)-kivimite radioaktiivsel lagunemisel,ei ole vaja.Süsihappegaas(0,03%)- väljahingamisel,põlemisel,fotosünteesiks,temperatuuri hoidmiseks.Veeaur-veekogudest auramisel,pilvkatte tekkimiseks(pilved hoiavad temperatuuri). Aerosoolid-tuha,tolmu osakeste lendlemisel,sademete tekkimiseks. Atmosfäär on jagatud 4ks sfääriks temperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel: 1)Troposäär-seal paikneb valdav osa õhkkonna massist,seal toimub temperatuuri järkjärguline langemine, selle kohal on tropopaus(õhukiht,millest kõrgmal temperatuur enam ei lange.Troposfääri paksuse muutumist põhjustab maakera pöörlemisest tingitud kesktõukejõud.Troposfä...
Aines "Meteoroloogia ja klimatoloogia alused" kõik teises osas puudutatud teemade käsitlus. Teemad: õhurõhk ja tuuled, õhumassid ja frondid, tsirkulatsioon, parasvöötme tsüklonid, äike ja tornaado, maakera kliimad, kliima muutused
Osoonikiht neelab ultraviolettkiirgust Pilved tekivad, kui soe veeaururikas õhk jõuab kõrgemal asuvatesse jahedamatesse õhukihtidesse. (kui tuulpuhub mandrilt siis kuiv ,iga 1000m-langeb 6°, mereäärn asend- kevaded hilisemad, sügised kauemad,öö külmasid vähe, tug tuuled Õhk on gaaside segu. Läm, Hap, Süg( satub õhku kütuste põletamise, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel.)(pilved all)Troposfäär on kõige alumine atmosfääri kiht, kus asub valdav osa õhkkonna massist.temp lang 6°km kohta. Troposfääri kohal on tropopaus, kust temp ei lange. Seal toimuvad -pilved, sademed, ilma ja kliima kujunemine. Stratosfäär ulatub 50 km-ni, moodustab 20% atmosfääri massist. Seal hakkab temp tõusma. Selle põhjustajaks on osoonikiht. Mesosfääris (50-85 km) osooni pole ja temp langeb kiiresti, õhk on hõre. Termosfääris väheste õhumolekulide kineetilise energia tõttu temp tõuseb. Termosfäär läheb üle planeetidevaheliseks ruumiks. Õhkkonna p...
Atmosfäär Sandra Tšarnetski Nele Oks Taebla Gümnaasium Sisukord • Atmosfääri koostis ja ehitus • Kiirgusbilanss • Tuul ja õhuringlus • Õhumassid, frondid, tsüklonid • Õhu saastumine Atmosfääri koostis ja ehitus • Maa atmosfäär koosneb peamiselt gaasidest ja lisanditest • Atmosfääri moodustavate gaaside ainesisaldus peaaegu ei muutu. • Atmosfäär võimaldab hoida Maal elutegevuseks sobivat temperatuuri. • Atmosfääri puudumisel kuumeneks maapind Päikesekiirguse arvel päeval 100C-ni ja öösel -100C-ni ja alla selle. • Maa atmosfääri paksus on umbes 1000- 1200km. Kiirgusbilanss
Atmosfäär - Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. Atmosfääri koostis: · Hapnik 21% · Lämmastik 78% · süsihappegaas · veeaur · lisaained Lämmastik tekib orgaanilise aine lagunemisel ja on vajalik toitaine taimekasvuks.Hapnik tekib fotosünteesi käigus ja on vajalik organismide hingamiseks.Süsihappegaas satub õhku fossiilsete kütuste põletamise , vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel. Süsihappegaas neelab pikalainelist soojuskiirgust kliima soojenemine. CH4 (metaan) tekib soodes, põlemisel, loomakasvatusel, prügimägedes, kulu põletamisel. KLIIMA SOOJENEMISE PÕHJUSEKS! Troposfäär: pilved, sademed, ilm, kliima. Stratosfäär: kuni 50 km. Neelab päikesekiirgusttemp. tõus. Kaitseb ultraviolettkiirguse eest. Mesosfäär: meteoorid, 50-85 km. Termosfäär: 80-480 km, virmalised. Päikese kiirgusspektori jagunemine: 56% silmaga nähtav valgus valgus. 36% in...
nende endi pindala. ÕHURINGLUSE MÕJU EESTI KLIIMALE · Islandi miinimum- toob pehme ja sajuse talveilmastiku, Assoori maksimum- suvel palavad ja päikesepaistelised ilmad. Pakaselised talveilmad tulevad Grööni või Siberi maksimumi mõjust. Atlandi ookeanilt kanduvad läänetuultega maismaale niiske õhu voolud- sademeid palju, talved pehmed. Jaanuari isotermid näitavad, et lääne pool on soojem ja ida pool läheb järjest külmemaks ÕHUMASSID, FRONDID, TSÜKLONID · Õhumassiks nim. tohutu suurt õhu hulka, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased omadused, kui õhumass liigub, muutuvad ka omadused. On erinevaid õhumasse: 1. Arktiline õhk - külm ja kuiv, kujuneb Põhja-Jäämere väljadel 2. Parasvöötme mereline õhk - niiske, talvel suhteliselt soe, suvel jahe, kujuneb parasvöötmes ookeanide kohal. 3
Parasvöötme läänetuuled-60 laiustel troopikast parasvöötmesse liikuv õhk Coriolise jõust tingituna kaldub õhk paremale.Liikuv õhk kohtub polaarrõhuga tekib polaarfront. Polaaralade kirde- ja kagutuuled-polaaraladelt eemale liikuv õhk. Mussoonid-tuul,mis tekib maismaa ja ookeani erinevast soojenemisest ja jahtumisest.Tuule suund muutub sessoonselt vastupidiseks. 19.Õhu liikumine: Tsüklonis-kujunevad välja ookeanite kohal. Frondid ei ole sirgjoonelised vaid lainetavad.Kuskil liigub lõuna poolt soojem õhk kaugemale põhja, teisal aga kül õhk lõunasse.Madalrõhkkond, tugevad õhuvoolud. Toovad sooja õhku. Kaasnevad sademed. Antitsüklon-kõrgrõhkkond.Esineb tuult igast ilmakaarest. Tugevad keerised(tornaadod,vesipüksid) Frondid: Kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. Soe front-Tekib, kui soojem õhumass liigub külmale peale. Üleminekul muutub ilmastik seaduspäraselt
Õhumassid Õhumassid · Õhumassid on enam- vähem ühesuguste omadustega suured õhu kogumid · Õhumassid haaravad enda alla tuhandete ruutkilomeetrite suurused maa-alad Mandrilised ja merelised õhumassid · Mandrilised õhumassid on kuivad, sest tekivad maismaa kohal · Merelised õhumassid on niisked, sest tekivad mere kohal Ekvatoriaalne õhumass (EÕM) · Õhk on kuum ja niiske Troopiline õhumass (TÕM) · Õhk on kuiv ja soe Parasvöötme õhumass (PÕM) · Parasvöötme mandriline õhumass on kuiv, talvel külm ning suvel soe · Parasvöötme mereline õhumass on niiske, talvel soojem ning suvel jahedam kui parasvöötme mandriline õhumass Antarktiline ja arktiline õhumass (AÕM) · Õhk on kuiv ja külm Õhumasside tekkepiirkonnad Lingid · http://www.cbs3springfield.com/weather/classr · http://www.uwsp.edu/geO/faculty/ritter/geog10 Frondid Atm...
poolt. Troopiline mereline õhk soe ja niiske. See on välja kujunenud ookenide kohal kõrgrõhuvööndis ja pasaattuulte vööndis. Seal asetsevad laskuvad õhuvoolud, seega pilvi ei teka ja sademeid pole. Troopiline kontinentaalne õhk - palav ja äärmiselt kuiv. Kõrbed. Evatoriaalne õhk kuum ja niiske. Seal kujunevad tõusvad õhuvoolud. Antarktiline õhk iseärinis külm ja kuiv, sest on kujunenud mandrit katva jääkilbki kohal. 13. Frondid, üleminekualad Frondid on kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumasside vahel. Soojemat ja külmemat õhumassi eraldav front kujutab endast läbilõikes pigeb frontaalpinda, kus ülevalpool on soojem ja allpool külmem õhk. · Statsionaarne ehk püsiv front esineb siis, kui front on mitu päeva seisnud paigal ja pole võimalik määrata selle liikumise suunda. · Soe front tekib, kui soojem õhumass liigub külmale peale.
Assoori maksimum: suvel eriti palavad ja päikesepaistelised ilmad Grööni v Siberi maksimum: pakaselised talveilmad Õhuringluse mõju Eesti kliimale Eesti paikneb üleminekuvööndis, merelisest kliimast mandrilisele. Ilmastik väga vahelduv, eriti talvel, kui ilm sõltub õhuvoolude suunast.(läänevoolu intensiivsus) Viimastel aastakümnetel on kesk õhutemperatuur tõusnud, tulenevalt globaalsest soojenemisest. Õhumassid, frondid, tsüklonid Õhumassiks nimetatakse tohutu suurt õhu hulka, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased omadused (temperatuur, niiskus). Kui õhumass liigub teistsuguse aluspinna kohal, hakkavad tema omadused muutuma. Peamised õhumassid maakeral: · Arktiline õhk külm ja kuiv. Liikudes lõunasse õhk soojeneb vähehaaval ja muutub järjest kuivemaks. Eestis esineb arktilise õhu sissetunge talvel, põhjustades pakast, kevadel külma ja selget ilma.
hõõrdejõud. Selle tulemusena tuule kiirus maapinna kohal väheneb ja tuule suund muutub. d)Tsükloni ehitus Eesti ilmastik on väga muutlik madalrõhkkondade ehk tsüklonite ja kõrgrõhkkondade ehk antitsüklonite vaheldumise tõttu. Nende suurte keeriste pärast ei valitse meil püsivad lääne- ja edelatuuled, vaid esineb tuult igast ilmakaarest. Tsüklonid mõjutavad õhuvoole nii põhjast kui ka lõunast. Tsüklonid kujunevad tavaliselt välja frontidel ookeani kohal. Frondid ei ole sirgjoonelised, vaid enamasti lainetavad. Kuskil liigub lõuna poolt soojem õhk kaugemal põhja, teisal aga külm õhk lõunasse. Nii hakkavad kujunema keerised, mille sees on soojaja külma õhu voolud koos sooja ja külna frondiga. e)Lõunatsükloni ja troopiline tsüklon Lõunatsükloniteks nimetatakse sellised tsükloneid , mis tekivad Vahemere või Musta mere piirkonnas ja liiguvad lõunast põhja poole. Kõige tuntavamad on lõunatsüklonid soojal poolaastal.
Parasvöötme kontinentaalne õhk - kuiv, suvel soe ja talvel väga külm. Troopiline mereline õhk - soe & niiske. Eestis esineb harva ja seda suvel. Troopiline kontinentaalne õhk - palav & äärmiselt kuiv, Eestisse ei jõua. Ekvatoriaalne õhk - kuum & väga niiske, esineb paduvihmasid. Eestisse ei jõua. Antarktiline õhk - külm & kuiv. Mis on frondid? - Õhumasside piirialad. Tekivad erinevate omadustega õhumasside piirialadel. Tegemist on teatud (~100 km) laiuste vööndiga, milles õhumasside omadused kiiresti muutuvad. Liiguvad koos õhumassidega. Joonisel on näha peamiste õhumassie tekkealasid ja ka suuremate frontide paiknemist. Sooja frondi puhul on õhk soe, kuid see liigub ülespoole ja jahtub, selle tulemusel veeaur kondenseerub ja tekivad pilved, mida on näha ka sellelt vasakpoolselt jooniselt. Selle frondi
· Maismaa ja mere erinev soojenemine · Coriolisi jõud (jõud, mille tõttu liikuvad objektid kalduvad esialgsest liikumissuunast põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule) 2. Kuidas tsüklonid mõjutavad: · Tsükloni e madalrõhuala mõjualas on pehme talv ja jahe suvi · Antitsükloni e kõrgrõhuala mõjualas on külm, käre talv ja palav, kuiv suvi 3. Kuidas mõjutavad frondid ( ilm+õhurõhk) · Külm front tekitab paduvihma äikesega, ilm jaheneb, õhurõhk tõuseb · Soe front tekitab hoovihma, ilm soojeneb, õhurõhk langeb 4. Õhurõhu, -temperatuuri ja tiheduse seosed · Mida kõrgem temperatuur, seda madalam õhurõhk ja väiksem tihedus · Mida madalam temperatuur, seda kõrgem õhurõhk ja suurem tihedus 5. Õhu sfäärid, mille alusel jaotatakse · Troposfäär- enamus õhkkonna massist, temp
õhu hulk, mis on välja kujunenud ühesuguse aluspinna kohal. Peamised õhumassid maakeral arktiline õhk: külm ja kuiv, parasvöötme mereline õhk: niiske, talvel suhteliselt soe, suvel jahe parasvöötme kontinentaalne õhk: kuiv, suvel üsna soe, talvel väga külm, ilm valdavalt selge, troopiline mereline õhk: soe ja niiske, troopiline kontinentaalne õhk: palav ja äärmiselt kuiv, ekvatoriaalne õhk: kuum ja niiske, antarktiline õhk: väga külm ja kuiv. Frondid on kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. Sooja frondi lähenedes tõmbub taevas pilve, hakkab tibutama lausvihma, talvel lund ja tuiskab. Sajuala on frondi ees. Kui soe õhk jõuab pärale ka maapinnal, siis temperatuur tõuseb märgatavalt, sadu lakkab, lumi hakkab sulama. Külm front lükkab sooja õhu üles, soojal ajal hakkab sadama paduvihma ja esineb äikest, õhutemperatuur langeb järsult. Talvisel ajal esineb äikest harva. Sajuala on frondi taga
mõjutab kõrg-ja madalrõhualade paiknemist ja õhu liikumist. · Kõrged mäestikud, mis takistavad maapinnalähedaste õhumasside liikumist. Temperatuuri ja sademete territoriaalsed erinevused Mäestikes ja mägedevahelistes sügavates orgudes ning nõgudes kujuneb ümbruskonnast üsnagi erinev kliima. Õhumassid, soojad ja külmad frondid. Õhumassiks nim tohutu suuri õhu hulki, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased omadused. (temp, niiskus) Kui õhumass liigub teistsuguse aluspinna kohale, siis hakkavad tema omadused muutuma. Soojema aluspinna kohale liikunud õhk hakkab soojenema ning külmema pinna kohal õhk jahtub. Soojenedes õhu niiskus väheneb ja jahtudes suureneb. Seejärel kondenseerub veeaur, tekivad pilved ning maapinna kohal udu. Erinevad õhumassid:
kõrgrõhuala. Laskuv õhk soojeneb ja muutub kuivemaks, põhjustades nendel laiustel pidevalt kuivad ja päikesepaistelised ilmad. Maapinnalähedases õhukihis liigub osa lasknud kuivast õhust ekvaatori, teine osa suremate laiuste kui madalama õhurõhuga alade suunas. Püsivalt ekvaatori poole, puhuvad tuuled passaadid – kalduvad oma suunast Coriolisi jõu tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid- 9. Õhumassid, soojad ja külmad frondid. Õhumassiks nimetatakse tohutu suurt õhu hulka, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased omadused (temperatuur, niiskus). Kui õhumass liigub teistsuguse aluspinna kohale, hakkavad tema omadused muutuma. Soojema aluspinna kohale liikunud õhk hakkab soojenema ja külmema pinna kohal õhk jahtub. Soojenedes õhu suhteline niiskus väheneb, jahtudes aga suureneb kastepunktini. Seejärel veeaur kondenseerub, tekivad pilved, maapinna kohal udu
· Pilvesüsteemilt tagurpidipööratud soe front Nimbostratus Fractonimbus Altostratus Cirrostratus Cirrus · Frondi möödumisel kiire õhurõhu tõus · Pilvetsoon 300 km · Sajutsoon 200 km, frondi järel · Talvel Laussademed Pilvede ülemine piir 4-5 km · Suvel ka Cumulunimbus, tugevad hoogsajud, äike,puhanguline tuul Pilvede kõrgus kuni 10 km Okludeerunud frondid · Soe front liigub aeglasemalt, külm front kiiremini ? jõuab soojale järele?tekib liitfront e. oklusioonifront (lad. k. occludere - sulguma) · Oklusioonipunkt- koht maapinnalähedasel sünoptilisel kaardil, kus soe ja külm front liituvad · Soe õhk surutakse üles?tekib keeruline pilvede süsteem · Okludeerunud frondid täituva tsükloni piires · Okl. front vähem aktiivne kui soe ja külm front · Okludeerunud frondid võivad olla
Kordamine geograafia tööks 1. Nimeta atmosfääri osad ja kihtide iseloomutus! · Troposfäär- kujuneb ilm ka kliima, tihe ja niiske, temperatuur langeb · Stratosfäär- seal paikneb suur osa osoonist, see neelab peaaegu kogu kahjuliku UV kiirguse, õhk soojeneb · Mesosfäär- õhk on tihe, ei neela soojust, kõige külmem kiht · Termosfäär- õhk väga hõre, neelab põikese ultraveolett kiirgus, kiirgus soojeneb · Eksosfäär- seal on väga kuum, väga, väga hõre 2. Atmosfääri koostis! · N2- 78% · O2- 20,9% · Ar- 0,93% · CO2- 0,0375% 3. Päikesekiirguse muutumine atmosfääris! 4. Mis on albeedo? Albeedo- on peegeldunud kiirgus. Albeedo iseloomustab tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse. 5. Nimeta atmosfääris olevad keskkonnaprobleemid! (Põhjus, tagajärg, lahendus) 1. Osooniaugud - Põhjus: peamisteks osooni lagundavateks ainetek...
Ta liitus Vormel 1 McLareni meeskonnaga 2007. aastal. Nelja etapivõidu ja tiitlivõistluse teise kohaga sai temast kõigi aegade edukaim debütant F1-sarjas. Ta on esimene Vormel 1 uustulnuk, kes on tõusnud sarja üldliidriks. Ühtlasi on ta ka noorim sarja üldliidriks tõusnud piloot. Kliima Kliima Floridas on tujukas, mõnevõrra selle pärast et vesi on lähedal. Floridas on niiske lähistroopiline kliima. Külmad frondid toovad aegajalt kaasa suuri tuuli ja külmu ilmu kogu osariigis hilissügisel ja talvel. Üks selline front tõi kaasa 25. novembril 1996 poolsaarel külmad temperatuurid ja tuuled, mis ulatusid kuni 150km/h, mis jättis tuhanded majad elektrita. Kõrgeim temperatuur 43°C on mõõdetud 29. juunil 1931 Monticellos. Kõige külmem oli 13.veebruaril 1899, kui mõõdeti -19 °C. 2004. aastal lõi Florida rekordi nelja tormidega. Tormid Charley (13 august), Frances
Atmosfääris õhk liigub vertikaalselt ja horisont ühtlustab temperatuuri ja kannab laiali saastet. Kõige enam sõltuvad ilmastikust põllumaj ja merendus. Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugust teistest gaasidest. Lämmastik tekib orgaanilise aine lagunemisel ja on vajalik toitaine taimekasvuks, kasutatakse ka külmutamisel ja säilitamisel. Hapnik tuleb õhku juurde fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus, seda kasutavad organismid hingamiseks, vajalik põlemiseks, oksüdeerumine. Süsihappegaas satub õhku fossiilsete kütuste põletamise, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel, süsihappegaas neelab pikalainelist soojuskiirgust ja selle koguse suurenemine atmosfääris põhjustab kliima soojenemist, vajalik roheliste taimede fotosünteesi toimimiseks. Kõige rohkem on veeauru (satub atmosfääri: aurumisel aluspinnalt, transpiratsioonil taimedelt, orgaanilisel hingamisel),...
Polaaraladel on domineerivaks õhuvooluks idavool, mis maapinna lähedal Arktikas on enam kirdest, Antarktikas aga kagust, eemale pooluse kohal olevast tugevast kõrgrõhkkonnast. Eesti ilma kujundajatest tuleks kõigepealt nimetada Islandi miinimumi, mis põhjustab meil pehme ja sajuse talveilmastiku, ning Assoori maksimum, mille mõjul esineb meil suvel eriti palavaid ja päikesepaistelisi ilmu. Pakaselised talveilmad on tingitud Grööni või Siberi maksimumi mõjust. Õhumassid, frondid, tsüklonid 20) Õhumass - õhumassiks nim. tohutu suurt õhu hulka, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased omadused (temperatuur, niiskus). Kui õhumass liigub teistsuguse aluspinna kohale, hakkavad tema omadused muutuma. Soojema aluspinna kohale liikunud õhk hakkab soojenema ja külmema pinna kohal õhk jahtub. 21) Maakeral tuntakse järgmisi peamisi õhumasse: · Arktiline õhk (AÕM) - külm ka kuiv (Põhja-Jäämere jääväljade kohal).
Tähtsus TAGAB ELU VÕIMALIKKUSE MAAL HINGAMINE, PÕLEMINE HAPNIK, FOTOSÜNTEES ON ELUKESKKOND LINNUD, PUTUKAD, EOSED TOIMUVAD KLIIMAPROTSESSID JA KUJUNEB ILM TUULED JA SOOJUSVAHETUS, VEERINGE JA SADEMED TAGAB KESKMISE TEMPERATUURI LOODUSLIK KASVUHOONEEFEKT VÄHENDAB ÖÖPÄEVASEID TEMPERATUURIKÕIKUMISI SÜSIHAPPEGAAS KAITSEB MAAD: 1) KOSMILISTE TAEVAKEHADE EEST 2) UV-KIIRGUSE EEST LÄMMASTIKUVARU VAJALIK TAIMEKASVUKS VÕIMALIKUD KEEMILISED REAKTSIOONID OKSÜDEERUMINE Lämmastik, hapnik, argoon ,süsihappegaas, teised (veeaur, metaan, osoon) Kihiline ehitus: 1) TROPOSFÄÄR 2) STRATOSFÄÄR 3) MESOSFÄÄR 4) TERMOSFÄÄR Osoonikihi hõrenemine: OSOONIAUGUD ON SUURIMAD POOLUSTE ÜMBRUSES, KUS OSOONISISALDUS ON VÄIKSEM. OSOONI HÄVITAVAD: · FLOORI- JA KLOORIÜHENDID · ...
Mida lühem on lainepikkus, seda suurem on lainepikkus ja seda väiksem on murdumisnäitaja. Spektrid: Liigid: Pidevspektrid ja Joonspektrid(ehk omakorda neeldumisspektrid ja kiirgusspektrid). Tekivad gaaside ja aurude valgusest. Kasutatakse ära kriminalistikas, metallurgias, keemias, füüsikas. Murdumisseadus: langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe antud keskkonna jaoks jääv suurus . Muutumatu suurus nS on suhteline murdumisnäitaja. Langevate lainete frondid moodustavad keskkondade lahutuspinnaga nurga alfa, murdunud lainete puhul on nurk . nS=v1/v2=sin alfa/sin. Absoluutne(ehk vaakumis) murdumisnäitaja na=c/v. (murdumisnäitaja n on tabeliväärtusena) õhk-1,0003 vesi-1,33 klaas-1,5 rubiin- 1,76 teemant-2,4 Murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest: [dispersioon on aine absoluutne murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusest (või sagedusest)] Aine murdumisnäitaja on seda suurem, mida väiksem on valguse lainepikkus.
Geograafia 1. Atmosfäär e õhkkond- maad ümbritsev õhukiht. Albeedo- tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse 0,9 või üle selle. Efektiivne kiirgus- maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Kiirgusbilanss- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Osooniauk- osoonikihi olulised hõrenemised stratosfääris. Esinevad sesoonselt polaaraladel, eriti Antarktika piirkonnas. Kasvuhooneefekt- temp ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte (klaasi, kile) all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Peamisteks soojuskiirguse neelajaks on veeaur, CO2, CH4. Globaalne õhuringlus- atmosfääri üldine õhuvoolude süsteem, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral. Mussoon- ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks (talvel sisemaalt ookeani suunas,...
1.ATMOSFÄÄRi kihtideks jaotamisel lähtutakse temperatuurist: 1) troposfäär kuni 10km. See on kõige tihedam ja soojem kiht. Temas esinevad: sademed, tuul, äike, udu, sudu, halonähtused. 80% kogu õhkkonna massist. Temperatuur tõustes 6°C km kohta. 2) stratosfäär 50-55km kõrgusel. Sinna on koondatud suurem osa osoonist neelab UV-kiirgust ja seetõttu tõuseb ka temp. 3) metsosfäär 50-58km kõrgusel. Õhk on seal väga hõre ning selles puudub veeaur, tolm ja osoon 4) termosfäär kuni 800km kõrgusel. Temp tõuseb väga kiiresti. Seal esinevad virmalised ning põlevad ära meteoorid 5) eksosfäär ehk hajumissfäär atmosfääri kõige kõrgem koht(kõrgemal kui 800km) 2. ÕHU KOOSTIS: 78% - lämmastik 21% - hapnik 1% - muud (veeaur, osoon. Süsihappegaas-0,03%, argoon) 3.PÄIKESEKIIRGUS. Osa päikesekiirgust jõuab maapinnani otse = otsekiirgus(kiired paralleelsed maapinnaga). Osa hajub atmosfääris = hajuskiirgus. Otsekiirgus ja hajuskiirg...
3.kondensatsiooni tuumakesed- soojema õhumassi peale. Edasiliikudes toob front endaga kiiresti, savipinnased vastupidi. Liival pealmised kihid a)lahustatavad- taimede eosed, meresoola kristallid, kaasa kõigi nedne omad kiireid muutusi antud punktis. soojad, alumised külmad. Kevadel kõige varem b)lahustumatud- pinnase ja kivikeste osakesed. Frondi lõikumist maapinnaga nim fondijooneks. Frondid harisvalmis liivased, hiljem savipinnased. Taimede Kondensatsiooni protsessis etendavad erilist osa merelise tekivad õhuvoolude koondumisel, kui kahe erineva seisukohalt ohtlukud öökülmade puhul on liivapinnased, päritoluga vees lahustatavad kristallid. Tekib soolalahus, õhumassi lähenedes gradiendid kasvavad. Front mis savi on vähemohtlik
*Hoovused, sõltub mille temperatuur on. *Pinnamood, (sademete püüdmine, temperatuur) Eesti kliimat mõjutavad tegurid: *Läänemere lähedus (ainult ranniku aladele) *Õhutemperatuur (kõrgem) *Atlandi ookean (soeõhk talvel, toob kaasa sula, lörtsisaju. Suvel jahedamaks, sest otsekiirgust vähem) *Kõrgustikud (sademete jaotust, kõrgustikel rohkem) *Soe põhja atlandi hoovus *Parasvöötme õhumassid *Ekvaatorist kaugel, päikesekiirgus ebaühtlane 5.4. Õhumassid, frondid, tsüklonid Peamised õhumassid maakeral Õhumassiks nimetatakse tohutu suurt õhu hulka, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased omadused. Kui õhumass liigub teistsuguse aluspinna kohale, hakkavad tema omadused muutuma. Soojema aluspinna kohale liikunud õhk hakkab soojenema ja külmema pinna kohal õhk jahtub. Maakeralt tuntakse järgmisi peamisi õhumasse: 1. Polaarõhumass - *Arktiline õhk on külm ja kuiv. Eestis esineb kõige sagedamini
Atmosfäär Andmeid ilma kohta saadakse satelliitpiltidelt, ilmaradaritelt, õhupalliga taevasse lastavatelt raadiosondidelt, laevadel ja lennukitel olevatest automaatjaamadest. Õhk on gaaside segu. Lämmastik tekib org aine lagunemisel ja on vajalik toitaine taimekasvuks. Hapnikku tuleb õhku juurde fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus. Süsihappegaas satub õhku kütuste põletamise, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel. Troposfäär on kõige alumine atmosfääri kiht, kus asub valdav osa õhkkonna massist. Seal langeb temp 6°C km kohta. Troposfääri kohal on tropopaus, kust temp enam ei lange. Troposfääris toimuvad kõik peamised ilmastikunähtused (pilved, sademed, ilma ja kliima kujunemine). Stratosfäär ulatub 50 km-ni, moodustab 20% atmosfääri massist. Seal hakkab temp tõusma. Selle põhjustajaks on osoonikiht. Mesosfääris (50-85 km) osooni pole ja temp langeb kiiresti, õhk on hõre. Te...
Tuuled Sloveenias on nõrgad võrreldes tuultega, mis valitsevad Lääne-Euroopas. Sloveenia tuuled sõltuvad üsna palju ka Alpidest. Sloveenia asub Alpide tuuletul küljel, kuhu läänest ja põhjast puhuvad tuuled enamasti ei ulatu. Sellised olukorrad on üsna sagedased ja ilm Sloveenias on palju tuulevaiksem, kui riikides, mis Alpidest lääne pool asuvad. Idast puhuvad tuuled ei ole nii sagedased, kuid sellisel juhul ei kaitse Alpid riiki tuulte eest. Peale seda, kui frondid tungivad Alpidesse, formeerub sageli Vahemereline tsüklon, eriti just külmadel aastaaegadel. See madalrõhuala põhjustab tugevaid tuuli. Kui Vahemereline tsüklon on Lääne-Alpide ja Põhja-Itaalia kohal, valdavad Sloveenias edelatuuled. Siis kui tsüklon läbi Sloveenia Balkani poolsaarele liigub, puhuvad Sloveenias tuuled idast. Tugevad tuuled ei ole Sloveenias sagedased. Üks eranditest on tugev tuul, mis toob tihti endaga kaasa torme, selle nimi on "burja"
pole võimalik määrata selle liikumise suunda. · Soe front tekib, kui soojem õhumass liigub külmale peale · Külm front esineb siis, kui külmem õhumass liigub soojale alla. Eesti ilmastik on väga muutlik madalrõhkkondade ehk tsüklonite ja kõrgrõhkkondade ehk antitsüklonite vaheldumise tõttu. Tsüklonid mõjutavad õhuvoole mitmeti, põhjustades tugevaid õhuvoole nii põhjast kui ka lõunast. Tsüklonid kujunevad tavaliselt välja frontidel ookeani kohal. Frondid ei ole sirgjoonelised, vaid enamasti lainetavad. Kuskil liigub lõuna poolt soojem õhk kaugemale põhja, teisal aga külm õhk lõunasse. Nii hakkavad kujunema keerised, mille sees on sooja ja külma õhu voolud koos sooja ja külma frondiga. Talvel kaasneb tskloniga pehme, suvel aga jahe ilm. Kõrgrõhkkonnas puhul on vastupidi talvel ilm pakaseline ja suvel päikeseliselt soe. Kõige rohkem esineb tsükloneid sügisel ja ka talvel. Kevadisel ja suvisel ajal enamasti antitsüklon.
Kordamine geograafia kontrlltööks Atmosfäär 1.Iseloomusta atmosfääri koostist ja ehitust Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. Atmosfääri tänapäevane gaasiline koostis on kujunenud maakera pika arengu käigus. · Troposfäär on kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist. Troposfääris toimub temperatuuri järkjärguline langemine. Troposfääri kohal on tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal enam temperatuur ei lange. Troposfääri paksuse laiuselist muutumist põhjustab maakera pöörlemisest tingitud kesktõukejõud, mis kuhjab rohkem õhku kokku troopilistel aladel, kus see jõud on kõige tugevam. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: te...
õhuvoolud, iga päev sajab paduvihma. Kujunenud ekvaatori lähedases madalrõhuvööndis ookeanide ja mandrite kohal. Eestis ei esine Antarktiline Külm, kuiv. Kujunenud mandrit katva jääkilbi kohal. Eestis ei esine 5. Frondid Soe front Soe õhk liigub külmale peale, soe õhk jahtub, selles sisalduv veeaur kondenseerub ja tekivad pilved. Alguses kiudpilved, mis hiljem moodustavad lauspilvkatte. Hakkab tibutama lausvihma, talvel sajab lund,
aurab vett, mis samal ajal kristallidele sublimeerub. 3)Pilvepiisakeste suurenemine ühinemise ( koagulatsiooni ) teel erineva suurusega piisakesed langevad erineva kiirusega, mistõttu esineb piisakeste kokkupõrkumisi. Selle tagajärjel piisakased ühinevad. Sademete liigid - Agregaatoleku järgi : vedelad, tahked, segatüüpi Langemise iseloomu järgi : Laussademed, hoogsademed, maapinnal kujunevad sademed. Pilet nr 6. Erinevate muldade soojusreziimid. Frondid. Mulla soojusreziim sõltub pinnase koostisest, niiskusesisaldusest, õhusisaldusest jne. Mida rohkem on pinnases vett ja vähem õhku, seda suurem on tema ruumerisoojus ja vastupidi. Ntx liivastel muldadel on suurema niiskuse korral ruumerisoojus väiksem kui savistel muldadel. Seetõttu niisked savimullad soojenevad päeval vähem kui liivmullad. Frondid frondiks nimetatakse kitsast üleminekutsooni kahe naaberõhumassi vahel. Võib
ookeani ja mandri ebaühtlane soojenemine ja jahtumine. Briis on rannikul esinev tuul, mis muudab oma suunda ööpäeva jooksul. Föön on kindlatel tingimustel kujunenud mägedes väga kuiv ja soe tuul. Tsüklon on õhukeeris, mille keskmes on madal- rõhuala, kuhu puhuvad äärealadelt tuuled, mis põhjapoolkeral liiguvad vastupäeva ja lõunapk päripäeva. Antitsüklon on õhupööris, mille keskmes valitseb kõrgrõhkkond Atmosfäär ja tuuled puhuvad keskelt äärealadele poole. Frondid on kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. Eristatakse 3 tüüpi: 1) statsionaarne e püsiv front esineb siis, kui front on mitu päeva seisnud paigal 2) soe front tekib, kui soojem õhumass liigub külmale peale 3) külm front esineb siis, kui külmem õhumass liigub soojale alla. Sooja frondi puhul on sajuala frondi ees, külma frondi korral taga. Külm front jõuab soojale frondile järele, toimub tsükloni sulgumine. Orkaanid on
Vaiksel ookeanil Tuulelained. North Atlantic Oscillation Sõltuvad: Tuule kiirusest 10. Õhumassid. Frondid Ajast, kaua tuul püsivalt ühest suunast puhub Õhumassid, frondid. Vee sügavusest Õhumass – mõningate ühesuguste 25 m/s tuul 2600 km pikkusel teel – 15 Kolmerakuline mudel: Hadley rakk kuni omadustega õhu hulk troposfääris (2000-
* jääkristallide suurenemine sublimatsooni teel jääkristallide suurenemine on kõige intensiivsem siis kui pilves leidub kristallidega samaaegselt ka alajahtunud piisakesi. Veepiiskadelt aurab vett, mis samal ajal kristallidega skelettidele sublimeerub. * Pilvepiisakeste suurenemine ühinemise teel erineva suurusega piisad langevad erineva kiirusega, sellepärast esineb kokkupõrkeid, piisaksesed ühinevad raskusjõu mõjul. Pilet nr 6 Erinevate muldade soojusreziim. Frondid. Mulla soojusreziim sõltub pinnase koostisest, niiskusesisaldusest, õhusisaldusest jne. Pinnas koosneb 2 soojuslikust komponendist. A) liivapinnased, B) savipinnased. Erinevus on tingitud niiskuse ja õhu vahekorrast pinnases. Soojuslikus mõttes pinnas koosneb 3-st koponendist: pinnas ise, õhk temas ja vesi. Näiteks liivastel muldadel on suurema niiskuse korral ruumerisoojus märgatavalt väiksem kui savistel muldadel. Seetõttu niisked savimullad soojenevad päeval vähem
Sierra Nevada (Mount Whitney 4418 m) ning idas Kaljumäestik. Nende teke võib olla seotud laamtektoonikaga. Pinnamoe mõju Üheks peamiseks teguriks on mäestikud. Ääremäestikud takistavad niiske õhu pääsu sisemaale. Külm arktiline õhk tungib ida-lääne-suunaliste mäestike puudumise tõttu kaugele lõunasse, seepärast on USA siseosades talvel temperatuur Ligi 10° C madalam kui samadel laiustel Euroopas. Kliimat kujundavad soojad ja külmad hoovused, frondid, tsüklonid, päikesekiirgus. Mägised järsunõlvalised alad asuvad peamiselt lääneosariikides, idaosas on tasandikud ja madalad mäestikud. Kliima takistab maakasutust oluliselt vaid külmas Alaska osariigis ja mõningal määral mitmes kuivas lääneosariigis. Loodusvarad Loodusvarade poolest on Ameerika Ühendriigid palju rikkamad kui enamik teisi kõrgelt arenenud maid. Loodusvarade majandamine on seni jätnud aga mõneti soovida.
kriitilise piiri, et sademed hakkaksid raskusjõu mõjul alla kukkuma. Pilvesid iseloomustavad vee hulk, tilkade kontsentratsioon ja tilkade suuruse jaotus. Sademete intensiivsusel 1 mm/h on tilga suuruseks 1 mm, 100 mm/h korral domineerivad 3 mm läbimõõduga tilgad. Tõusvaid õhuvoolusid ning sademeid tekitavad: 1) maapinna reljeef (mäed) 2) konvektsioon (tiheduslik tõusmine) erineva soojenemise tõttu 3) tuulte konvergents (horisontaalne kokkuvoolamine) 4) frondid Tsüklonite ja antitsüklonitega seotud frontides esinevad protsessid on antud joonisel 2.3. 11 MLF 1161 Merefüüsika ja hüdroloogia Jüri Elken Joonis 2.3. Idealiseeritud frontide ristlõiked: (a) aeglaselt liikuv külm front ebastabiilse sooja õhuga, (b) soe front, (c) laineline soe front. Stabiilse sooja õhu korral ei teki pilvede
korrapäratus liikumises. Sellist liikumisreziimi, kui vedeliku või gaasiosakeste trajektoorid on ebakorrapärased või kaootilised nim. Turbulentsiks. Sel juhul liikumiskiirus pulsseerib, muudab suunda ja suurust. Atmosfääri turbulentne liikumine mõjutaboluliselt atmosfääri olekut ja füüsikalisi protsesse. Laminaarseks nim. Reziimi, kui osakesed liiguvad üksteisega paralleelselt. Trajektoorid on sujuvad, ajas pisut muutuvad kõverad. Tuul, tsüklonid, frondid. 18. Atmosfääri üldine tsirkulatsioon- õhuringluse globaalne mastaap. Üldist tsirkulatsiooni mõjutavad kõige enam troopikas toimuvad sündmused. Seal tõhusalt soojenev õhk kerkib ja tekitabtroopilise madalrõhkkonna, mis pikkuskraadi suunaliselt on üpris ebaühtlane. 19. Maakera veevarud Atmosfääri vesi, Maailmameri 93,93%, jõed, järved, pinnase niiskus, põhjavesi, polaarjää. Veeringe Eluta looduses toimub
Lumi Jäävihm Hoogsademed Lumekruup Jäänõelad Hooglumi Teralumi Vihm Hooglörts Jääkruup Uduvihm Lumekruubid Rahe Lumelörts Pilet nr. 6 Erinevate muldade soojusreziim. Frondid. Soojusreziim pinnas koosneb 2 soojuslikust komponendist: 1)liivpinnased, 2)savipinnased. Erinevus on tingitud niiskuse ja õhu vahekorrast pinnases. Soojuslikus mõttes koosneb pinnas 3'est komponendist : pinnas ise, õhk temas ja vesi. Liivpinnased seovad halvasti vett, seega k liivpinnas väikese ruumerisoojusega ja halvad soojusjuhid, savipinnased seovad hästi vett ja seega on nad head soojusjuhid. Niiskuse kasvades kasvab ka ruumeri soojus ja soojusjuhtivus. Niiskus mõjutab
Sügavuse suurenedes hilineb temp’i maks või min esinemise aeg. Hilinemine on seda suurem, mida sügavamal asub kiht ja mida halvem on pinnase soojusjuhtivus. Suurt mõju pinnases Pilet nr. 6 Erinevate muldade soojusrežiim. Frondid. toimuvatele protsessidele avaldab mõju temp’i muutumine sügavuse järgi.Tsüklon – tugevasti kaldu oleva pööremisteljega hiigelsuur Soojusrežiim – pinnas koosneb 2 soojuslikust komponendist: 1)liivpinnased, 2)savipinnased. Erinevus on tingitud niiskuse ja õhu vahekorrast õhupööris atmosfääris. Põhja poolkeral pöörleb õhk tsüklonis vastupäeva
frondi korral võimsad rünksajupilved , ajab paduvihma ja esineb äikest. Õhutemperatuur langeb järsult. Hoovihma võib sadada ka peale frongi üleminekut külmas õhumassis. Talvisel ajal esineb külma frondiga äikest väga harva. Kui külm front on üle läinud , pöördub tuul loodesse ja põhja. Algab külma õhu sissevool. ((P.s Sooja frondi pihul on saju ala frondi ees, külma frondi korral aga taga)) 7.Tsüklonid kujunevad tavalislet välja frontidel ookeani kohal. Frondid ei ole sirgjoonelised vaid enamasti lainetavad. Kuskil liigub lõuna poolt soojem õhk kaugemale, teisal aga külm õhk lõunasse. Nii hakkavadki kujunema keerised, mille sees on sooja ja külma õhu voolud koos sooja ja külma frondiga. Enamsti liiguvad tsüklonid üldises läänevoolus läänest itta, Põhja- atlandilt Euraasia mandri kohale. Tsükloni eesosas(idaosas) valitsevad kagu- ja lõunatuuled , mis toovad sooja õhku.
Termosfäär(-690km);Eksosfäär(500-10000km) 16. Atmosfääris toimuvad liikumised ja nende tekkepõhjused. Liikumused on laminaarsed(osakesed liiguvad üksteisega paralleelselt) ja turbulentsed(osakesed liiguvad ebakorrapäraselt või kaootiliselt). Liikumisi on mitmes mastaabis(mõõdus): 1)Makromastaap võrreldav maakera enda mõõtmetega, mandrite ja ookeanite mõõtmetega 2)Sünoptiline mastaap- pikad lained, tsüklonid ja antitsüklonid, frondid 3)Mesomastaap siia kuuluvad kohalikud tuuled, pilvesüsteemid jne. 4)Mikromastaap vesipüksid, konvektiivsed rakud, termikud Õhu liikumist põhjustab 2 jõudu: 1)õhurõhu gradientjõud 2)raskusjõud Ülejäänud jõud mõjutavad liikumist(tsentrifugiaaljõud, hõõrdejõud, coriolise jõud) ??17.Atmosfääri üldine tsirkulatsioon(õhuringlus). 1-3 rakuline mudel. ?? 18. Vesi katab 71% maakera pinnast . magevesi moodustab sellest vaid ligi 2,6%. 75% sellest on
Ookeaniline maakoor Mandriline maakoor koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri moodustab mandreid kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku koosneb mitmesugustest tard, sette ja basaltse magma tardumisel. moondekivimitest kivimitel lasuvad süvamere setted paksem/vanem õhem/noorem kergem/väiksem tihedus raskem/suurem tihedus Litosfääri laamtektoonika Ookeani keskahelikuks nimetatakse paljudest paralleelsetest lõhedest tükeldatud võimsat mäeahelike süsteemi. See on koht, kus vahevöö sügavusest ülesliikuva tulikuuma ainese tõusuvoolused põhjustavad ookeanilise maakoore rebenemist ja laadame teineteisest eemaldumist. Sii...
K->M Õhumassid ekvatoriaalne-ekvaatori läheduses, temp kõrge, niiske, eestis pole. Troopiline mereline- 30-40 laiuskraadid ookeaniline, niisked, eestis suvel. Troopiline mandiline- maismaal, kuivad, eestis pole. Parasvöötme mereline- 60laiustel, niiske, sõltub aastaajast, talves soe, suvel jahe. Läänevooluga. Parasvöötme mandiline- mandi kohal, kuiv suvi, talv külm, eestis suvel palav, talvel pakane. Arktiline, P- jäämere kohal, külm ja kuiv, eestis talvel ja kevadel. Frondid kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. Soe front- lumi, vihm, enne sadu kiudpilved, lasupilvitus e kihtpilved, külm front hoovihm, äike, temp langeb järsult, hoovihm hiljem loodetuul. Tsüklonituuled- eesosas kagu ja lõuna(soe), tagaosas loode ja põhja(külm)põhjapoolses osas idatuul. Teised tuuled mussoonid masismaa soojeneb kiiresti, jahtub aeglaselt. Ookean soojeneb aeglaselt, jahtub kiiresti
lõuna poole liikudes sulgeb kolmanda nn. Polaarse tsirkulatsiooni. Üldine tsirkulatsioon ühtlustab Maa erinevate võõtmete temperatuure. 16. Õhurõhu väli. Õhk liigub kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga alale. Baariliseks väljaks nimetatakse õhurõhu jaotust. Õhurõhk on skalaarne suurus, igas atmosfääri punktis on ta iseloomustatav ühe arvulise väärtusega. Nõnda võib kogu atmosfääri jagada isobaarpindadeks. 17. Kõrgrõhu- ja madalrõhu alad, õhumassid frondid. Kõrgrõhuala - (suvalise suurusega) piirkond, kus õhurõhk on kõrgem kui ümbritsevatel aladel. Siinkohal on mõledud äikesepilvede aluseid mõne kuni paarikümne kilomeetrise läbimõõduga kõrgema õhurõhuga alasid. Meteoroloogias nimetatakse kõrgrõhualadeks sageli antitsükloneid, kõrgrõhkkondi. Nende puhul on tegu juba sadade ja tuhandete kilomeetrite suuruste kõrgema õhurõhuga piirkondadega.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
