„Sotsiaalpedagoogika“. Peab lähtuma ühiskonna vajadustest, ühiskond on huvitatud, et kujuneks välja sotsialiseerunud isiksus. 3) Psühholoogia- teadus inimese käitumisest. Psühholoogia suund sotsiaalpsühholoogia -uurib inimeste käitumist ühiskonnas, isiksus on sotsiaalsete suhete summa. Rajaja William MC Dougall (1871-1938). Kirjutas „Sissejuhatus sotsiaalpsühholoogiasse“ Isiksust- võib käsitleda kui sotsiaalsete suhete summat. 4)Psühhoanalüüsi rajaja Sigmund Freud (1856-1939) Algselt oli ravimeetodiks millega raviti neurootikuid ja hüsteerikuid. Sublimatsioon-võimendab end selles sfääris selle arvelt mis on talle kättesaadav. 4) Õigusteadus- õiguse ja ühiskonna omavaheliste suhete uurimine, ametlik normatiivne õigus väljendub seadusandluses vs mitteametlik õigus, mis baseerub tavadel, traditsioonidel. 5) Keeleteadus- sotsiolingvistika, tegeleb keele ja ühiskonna uurimisega KUJUNEMINE JA ARENG Ühiskonna kihistumine ehk statifikatsioon
KUIDAS DEFINEERIDA RELIGIOONI ja MÕNINGAD RELIGIOONIKÄSITLUSED 1. Funktsiooni ehk religiooni ülesande kaudu? Põhjenduse andmine Nt religiooni algus on inimlikus hirmus (Plutarchos), või religioon on psühholoogiline, ühiskondlik jne. Funktsionalistlik teooria püüab leida religioosseks nimetatu sotsiaalseid, psühholoogilisi ja poliitilisi rolle. Funktsionalistid on näiteks Karl Marx, Émile Durkheim ja Sigmund Freud. Émile Durkheim religioon kui ühiskonda kindlustav uskumuste ja käitumiste kogum. Uskumused ja tavad võimaldavad nendega seotud inimestel luua ühise, ühiskondliku identiteedi. Karl Marx mõistis religiooni rahustina. Religioon on oopium rahvale, mis vaigistab rõhutud rahva valu ja võõrandumistunnet. Sigmund Freud religioosne käitumine aitab inimestel samasugusel viisil nagu unenäodki
seisunditest ja tegudest. Inimene on võimeline peegeldama, mis toimub tema psüühikas, kuid siiski ei põhine inimese ümbritseva maailma tunnetus ja tema käitumine alati teadvustatud tegevusel. Teadvustamata asju on kahesuguseid: 1. Psüühilised protsessid, mis on teadvusele kättesaamatud. Nt. sügavustaju 2. Psüühilised protsessid, mis on automatiseerunud e. on kunagi olnud teadvuses, kui ei vaja toimimiseks pidevat teadvustamist. Nt. käimine Sigmund Freud tema vaated teadvuse olemusest on viimase saja aasta jooksul oluliselt mõjutanud psühholoogia arengut. Freud jõudis järeldusele, et inimese psüühikas toimub väljatõrjumismehhanism, mis tõukab teadvusest välja mõtted ja kujundid, mille meenutamine on inimesele valus või need mõtted ei lähe kokku ühiskonnas kehtivate moraalinormidega. Seda teadvusest väljatõrjutud osa nimetatakse alateadvuseks. Alateadvus on inimese psüühika teadvustamatu osa
Stanley Fish (kui teksti tähendus luuakse teksti ja lugeja vahelisel kokkupuutel, siis miks on nii palju sarnaseid interpretatsione, kui aga tekst ise kannab tähendust, siis miks on olemas nii palju erinevaid interpretatsioone, ka - pole olemas objektiivset teadmist, teadmine on alati sotsiaalselt konstrueeritud) 34. Psühhoanalüüs ja autorikeskse kirjanduskäsitluse teisenemine võrreldes positivismiga (Sigmund Freud, Jacques Lacan jt). Freud on äraleierdatud; seega põnevamad nimed Jacques Lacan (kujundas oma-nimelise psühhoanalüüsi suuna, mida ta pidas erinevalt paljudest teistest toona levinud tõlgendustest Sigmund Freudi autentseks tõlgenduseks, see sisaldab endas Saussure ja Jakobsoni strukturalistlikku keeleteadust, saksa filosoofiat (Hegel) ja matemaatikat (Bourbaki), üldiselt lähtub freudilikust analüüsist (neuroos) seob selle strukturalismiga ja lisab veidi jungiaalse
Tema tuntum saavutus on termini „hüpnoos“ (kreeka unejumala Hypnose järgi) kasutuselevõtmine. Üsna pea hakkas Braid nime õigsuses kahtlema, sest märkas, et hüpnoos ei sarnane unega. Samuti mõistis Braid, milles seisnes hüpnoosi olemus. Ta lükkas Mesmeri mõtte magneetilisest vedelikust ja magnetismist tagasi, selle asemel nägi ta hüpnoosi põhiolemuselt psühholoogilise nähtusena (Streeter 2006: 22-23). Sigmund Freud (1856 – 1939) on tuntud kui mõjukaim teadlane psühholoogia ajaloos. Vähesed teavad, et psühhoanalüütik oli oma karjääri alguses hüpnoosi pooldaja. 20. sajandi alguseks loobus Freud hüpnotiseerimisest ning hüpnoos jäi tema teadustegevuses tagaplaanile. Seda eirati nii inimmõistuse uurimisvahendina kui ka teraapiameetodina patsientide ravimisel. Vaid üksikud meditsiinispetsialistid jätkasid võitlust hüpnoosi eest. Üks neist oli Milton Erickson (1901 – 1980), kes märkas
Ning Stanley Fish (Kui teksti tähendus luuakse teksti ja lugeja vahelisel kokkupuutel, siis miks on nii palju sarnaseid interpretatsione, kui aga tekst ise kannab tähendust, siis miks on olemas nii palju erinevaid interpretatsioone. Ka - pole olemas objektiivset teadmist, teadmine on alati sotsiaalselt konstrueeritud) 34. Psühhoanalüüs ja autorikeskse kirjanduskäsitluse teisenemine võrreldes positivismiga (Sigmund Freud, Jacques Lacan jt). Freud on v äraleierdatud; seega põnevamad nimed Jacques Lacan (kujundas oma-nimelise psühhoanalüüsi suuna, mida ta pidas erinevalt paljudest teistest toona levinud tõlgendustest Sigmund Freudi autentseks tõlgenduseks, see sisaldab endas Saussure ja Jakobsoni strukturalistlikku keeleteadust, saksa filosoofiat (Hegel) ja matemaatikat (Bourbaki). Üldiselt lähtub freudilikust
TEEMA 1 PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID, STRUKTUUR Psühholoogia teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas Eelteaduslik levinuim, vanim. Koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise, inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta Filosoofiline - tekkis koos filosoofiaga, kuna paljud filosoofia kesksed probleemid on tihedasti seotud psühholoogia uurimisainega. Süstematiseeritud ja range loogiline ülesehitus. Teaduslik kõige hilisema tekkeajaga. Teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja mõistete loogiliselt mittevastuoluliste süsteemide kasutus, nähtuste võimalikult objektiivne ja range mõõtmine ja uurimistulemuste korratavus sõltumatute uurijate poolt ning eri aegadel juhul kui eeltingimused on samad Teoreetiline nii metoodiliselt kui sisuliselt rakendu...
teaduslikku mõtlemist; hakkab mõistma tegevuste sisu ja ka kasulikkust (kus teatud tegemist saab rakendada) 4 noorus - 15/16.eluaastat - treenitakse moraalsust (hea ja halva mõistmine) Rõhutas kehalist arendamist ja seda, et hinnangut tuleb hoida laste arengust eemale. Tuleb arvestada, et suurel määral on keha see, mis on arengu aluseks (emad peaksid rohkem tähelepanu pöörama laste kehalisele arengule). PSÜHHODÜNAAMILINE/PSÜHHOANALÜÜTILINE PARADIGMA Sigmund Freud (1856-1939) Struktuurne isiksuseteooria: ID (tema) - kaasasündinud (tahan praegu ja kohe naudinguid rahuldada); kehalised rahuldused (söök) EGO (mina) - toimib reaalsuse printsiibil; suudetakse rahuldust edasi lükata (söön kui saan); tekib imikueas SUPER EGO (üli mina) - moraali kogum (ootused, väärtused - võetakse omaks tavaliselt vanematelt); agressioon vanemate vastu - lapsed ei saa vanemate vastu ja
c. Stanley Fish (Kui teksti tähendus luuakse teksti ja lugeja vahelisel kokkupuutel, siis miks on nii palju sarnaseid interpretatsione, kui aga tekst ise kannab tähendust, siis miks on olemas nii palju erinevaid interpretatsioone. Ka - pole olemas objektiivset teadmist, teadmine on alati sotsiaalselt konstrueeritud) 34. Psühhoanalüüs ja autorikeskse kirjanduskäsitluse teisenemine võrreldes positivismiga (Sigmund Freud, Jacques Lacan jt). 35. Uuskriitika ja tekstikeskse vaatenurga võidulepääs 20. sajandi kirjandusteaduses. 36. Strukturalismi kujunemine: Genfi koolkond, vene formalism ja Praha lingvistikaring. a. Strukturalism sai alguse Saussure lähenemisest keelele, kui ta eristas keele (langue) ja kõne (parole), edasi võttis see veidi rohkem formalistliku lähenemise ning uuris keelt ning poeetikat (laiem mõiste). b. Genfi koolkond? c
mida võib kindlaks teha ainult manifestsest sisust lähtuv ja erilisi meetodeid tarvitav analüüs. Lühidalt ütleb seega Freud'i teooria, et kõik meie unenäod või enamus neist on "sooviunenäod". Mitte kõik psühhoanalüütikud ei ole nõustunud Freud'i vaadetega. Alfred Adler (1870 1937), kes oli Freud'i kolleeg, lükkas tagasi paljud aspektid Freud'i doktriinis, kaasa arvatud une tähenduse. Adler väitis, et unenägu ei kehasta alateadlikke soove nagu Freud uskus. Selle asemel nägi ta unenägu mistahes mõtete jätkamisena. Paljud kaasaegsed terapeudid jagavad seda vaadet. Kuid Freud'i teooria vastu räägivad ka mitmed unenägudesse puutuvad faktid, nagu otsene, mittesümboolne soovide rahuldamine paljudes unenägudes, nagu hirmu unenäod, unenäod, mis sisult ei ole midagi muud kui varem toimunud intensiivse elamuse täpne kordumine jt. Kuid
19. Fatalism- saatus alati varjul, elu on ära määratud kaootiliste jõudude poolt, aktiivselt ellusekuv deemonlik jumal, ei otsitud seadust, mille järgi elada. Jäik determinism- väidab, et maailmas valitseb põhjuslikkus. Me ei saa valida oma tahtmisi, need on samuti determineeritud Järelikult pole ka vabadust. Spinoza metafüüsika kirjeldas maailma üheainsa ainulise substantsina, loomulikult ei mahu sinna juhus ja vabadus., mõistus saavat kontrollida tundeid. Freud oli seisukohal, et ka kõige tühisemad valikud, mida elus teeme, on alateadvuse poolt determineeritud. Tema teraapia sisuks oli samuti hegellik "tunnetatud paratamatus" -- kui saame aru, mis meie käitumist tingib, vabaneme neuroosidest. Indeterminism- väidab, et maailmas ei valitse ranget põhjuslikkust.Järelikult on juhus ja valik võimalikud. Tahtevabadust tunnistavad vankumatult kristlased. Inimesel on tahtevabadus: s.o. valida ise endast lähtuvalt, mida tahta
Küllaltki traditsioonilised, realistlikud. Sellest on tulnud ka realistlik-sümbolism. Kuigi kõike püüti realistlikult kujutada, on esemete omavahelises suhted moonutatud, möistusevastaseks kujutatud. Ruumi kujutatakse illusionistlikult. Realistliku-sürrealismi eeskujuks oli Chirico looming kummalise valgusega tardunud õhutud ruumid. Sürr.dele pakuvad huvi ka objektid, mis viitavad kaudselt, otseselt seksuaalsusele. Freud on loonud sümboliteooria ja sürrealistid püüavad seda muuta realistlikuks. Salvador Dal´i Figueres. Nuez. Tutvub Juan Miro'ga. 23.aastal heidetakse Kunstiakadeemiast välja. Samal aastal kehtestatakse sõjaline diktatuur. Mässulisus väljendub ta loomignus. Läheb kaasa mitmete kunstivooludega. 27.aastal Pariisi, tutvub ürrealistidega. Olulised ruum ja valgus, kasuab palju tühja maastiku kõrbe mis peaks väljendama ajatust. ,,Mu ema, mu ema, mu ema". Lõhnad, teatridekoratsioonid
bestselleri kirjutamine ei too veel kaasa sümboolset võimu: ehk kellest võib saada arvamusliider ja kellest mitte. Milline on kirjandus(teaduse) ja psühholoogia suhe? Psühholoogia võib uurida nii kirjanikke kui kirjanduslikke tegelasi. Samas kasutavad kirjanikud psühholoogia abi et tegelasi luua. Kirjandust saab uurida psühholoogilisest vaatepunktist. Millised psühhoanalüüsi teoreetikud on kirjandusteadust enim inspireerinud? Freud, Jung, Adler, Lacan Iseloomustage Freudi psühhoanalüüsi ja kirjandusteaduse vahekorda. Näidake vabalt valitud näite varal, kuidas saaks Freudi mõtteid kasutada kirjandust analüüsides. Freudi meetodi aluseks oli nn vabade assotsiatsioonide analüüsimine. Freudism ja kirjandus: Autori (kirjaniku, kunstniku) psühhobiograafia; Kunstiteose tajumist mõistetakse psühhodünaamiline protsess; Müütide uurimine. "Dorian Gray portreed" võib analüüsida Freudi mõttelendu
Tautegooriline- F. Schelling, müüdi autonoomia, müüt seletab ennast ise, inimene ei saa mütoloogiat seletada 5. Kõrvuta loodusallegoorilist ja ritualistlikku lähenemist müütide uurimisel. Loodusallegooriline- Solaarmütoloogia, solarism, F. Max Müller Ritualistlik- müüt kui riituse toime sõnaline vaste, J. E. Harrison 6. Kõrvuta psühhoanalüütilist ja strukturalistlikku lähenemist müütide uurimisel. Psühhoanalüütiline- Müütide ja unenägude seos, projektsioon, Jung, Freud Strukturalistlik- Muinasjuttude seos müütidega, juttude põhinemine samal süntagmaatilisel skeemil (V. Propp). Pragmaatiline struktuur, binaarsed opositsioonid müütides (C. Levy- Strauss). --------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 7. Too välja allikate iseloomust tulenevaid erinevusi indoeuroopa ja soome-ugri (uurali) rahvaste mütoloogiate uurimisel.
E. Harrison. Kultusmüütide seotus kalendritsüklitega, müüt kui igand. Oluline on maagia, jõudude personifitseerimine on hilisem nähtus. Müüt on riituse toime sõnalis-tekstiline vaste. Kõik müüdid on rituaalsed tekstid, rituaalist lahti rebitud müüt on muinasjutt või legend. 6. Kõrvuta psühhoanalüütilist ja strukturalistlikku lähenemist müütide uurimisel. Psühhoanalüütiline- Müütide ja unenägude seos, projektsioon, Jung, Freud. Freudistid arvasid, et müüks on väljendus psüühikaseisunditest, nt seksuaalsete ihade realisatsioon, seosed alateadvusega. Strukturalistlik- Muinasjuttude seos müütidega, juttude põhinemine samal süntagmaatilisel skeemil. Propp tuletas 31 funktsiooni järjendi 100 muinasjutu suurusest korpusest, kasutas sündmuste lineaarset järgnevust (V. Propp). Pragmaatiline struktuur, binaarsed opositsioonid müütides (C. Levy- Strauss). Strauss
2. Ava müüdi mõiste tähendusi eri ajastutel, erinevate autorite käsitlustes ja uurimissuundumuste kontekstis. tautegooriline müüdikäsitlus: Schelling. müüdifilosoofia. *loodusallegooriline müüdikäsitlus: Müller. solaarmütoloogia, solarism. *evolutsionalistlik müüdikäsitlus: Lang jaTylor. rituaalid/kombed. primitiivsed kultuurid. *ritualistlik müüdikäsitlus: Frazer. *psühhoanalüütiline müüdikäsitlus: Rank, Freud, Jung. psühholoogia, unenäod, tänapäeva müüdid, kollektiivne alateadvus. *sotsioloogiline müüdikäsitlus: Durkheim. religioon. *funktsionalistlik müüdikäsitlus: Malinowski. maagia-teadus-religioon funktsioonid. *strukturalistlik müüdikäsitlus: Propp, Strauss. müüt ja mõtlemine. *semiootiline müüdikäsitlus: Lotman, Uspenski, Ivanov. müüdi tõlgendus. *fenomenoloogiline müüdikäsitlus: Eliade. kosmos, ajalugu, müüt ja reaalsus, sakraalne
kui selle korraldamisel arvestatakse iga nooruki individuaalsust ning tema nõrku ja tugevaid külgi. 19.küsimus Psühhoanalüütiline kriminaalse käitumise käsitlus ja isiksuse struktuur(S.Freud) Psühhoanalüüs kujutab endast isiksuse kontseptsiooni,raviviisi ja ühiskonna- ning kultuurifilosoofiat.Psühhoanalüütiline traditsioon sai alguse klassikalisest psühhoanalüüsist,mille rajaja on Austria psühhiaater ja neuroloog,Viini ülikooli professor Sigmund Freud.Teoses unenägude seletamisel avastas Freud seose inimese unenägude(unistuste) ja füüsiliste ning mentaalsete sümptomite vahel.Oma analüüsi tulemusel leidis ta,et alateadvuse sisu on sagely seotud seksuaalsusega.Tuginedes oma patsiendi käitumise jälgimiselt saadud kogemustele,märkis Freud,et agressiivsuse roll oli patoloogilises käitumises sagely väga oluline. 1923.aastal avaldatud teoses esitas Freud oma teooria terviklikust isiksuse struktuurist.Freudi järgi koosneb isiksus komest
Ratsionaalse valiku teooria sarnane sotsiaalse vahetuse teooriale Gary S. Becker (1930 - ) · Tänapäeva majandusteaduse nurgakivi · Inimene püüab igas olukorras ja igas eluvaldkonnas oma kasumit maksimeerida · Abielu, laste saamise, kuritegevuse, uimastisõltuvuse majandusteaduslik analüüs. Inimesed üritavad saada võimalikult suurt kasumit (mitte ainult rahaline, ka psühholoogiline kasum) neid tegevusi tehes Psühhoanalüüs Sigmund Freud (1852-1939) · Üldine teooria o Alateadvus o Tungid o Kompleksid o Seksuaalsuse tähtsus o Lapsepõlve tähtsus · Kultuuri tekke ja ajaloo käsitlused spekulatiivsed teooriad, kuidas kultuur on tekkinud Mõni näide · Oidipuse konflikt poeg soovib isa kõrvaldada ja ema endale saada. See esineb iga poisi individuaalses arengus, aga on ka kultuuri aluseks.
Andmebaasid Laenutamine CREATE TABLE LAENUTAMINE ( Laenamise_id INT not null auto_increment, Kuupäev date, Raamatu_ID INT, Lugeja_ID INT, Tähtaeg date, Tagastamine date, PRIMARY KEY (Laenamise_id), FOREIGN KEY (Lugeja_ID) REFERENCES LUGEJA(Lugeja_ID), FOREIGN KEY (Raamatu_id) REFERENCES Raamat(Raamatu_ID)); Lisa 10 kirjet. INSERT INTO LAENUTAMINE(Kuupäev,Lugeja_ID,Raamatu_ID,Tähtaeg) VALUES(curdate(),1,3,adddate(curdate(), interval 21 day)); RAAMAT CREATE TABLE RAAMAT ( Raamatu_ID INT AUTO_INCREMENT, Pealkiri VARCHAR(150) NOT NULL, Autor VARCHAR(100) NOT NULL, Aasta YEAR NOT NULL, Koht VARCHAR(50), Lk_arv INT, Keel VARCHAR(50), Hind FLOAT, PRIMARY KEY (Raamatu_ID)); Kirjed: INSERT INTO RAAMAT (P...
Bioloogiline teooria: Cesare Lombroso - Uuris kurjategijate ja mittekurjategijate anatoomilisi omadusi. - Kurjategijad erinevad tavakodanikest oma füsioloogiliste omaduste poolest. Kurjategijate koljuluu on eriline ja selle järgi on võimalik kindlaks teha sooritatud kuriteo liik. Tema uurimistöö lähtealuseid ja meetodeid kritiseeriti teravalt. Kaasaegne teaduslik mõte eitab hälbivuse taandamist bioloogilistele teguritele. Psühholoogiline teooria: Sigmund Freud - Nägi hälbivuse põhjusi indiviidi sisekonfliktides. - Peamine meetod: inimese alateadvuse uurimine. - Kuritegu pannakse toime siis, kui alateadvus väljub superego kontrolli alt. Kurjategija psüühikas ei peitu tavakodanikust erinevad instinktid ja tungid, vaid ta ei suuda kontrollida ja talitseda oma alateadvuse tunge. Sotsioloogilised teooriad: · Funktsionalistlikud teooriad · Pingeteooriad · Õppimisteooriad · Kontrolliteooriad
Aristoteles ini mene kui sotsiaalne loo m Tho mas Hobbes "bellum o mniu m c ontra o mnes" 2) Kirjeldav, e mpiiriline, "anekdootide periood" Auguste C o mte m õiste "sotsioloogia" Wilhel m Wundt " Rahvaste psühholoogia" 10 kd. Edward Thorndike, Ivan Pavlov, John B. Watson, Burrhus F. Skinner biheivioris m Sig mund Freud kol m etasandiline SP arenguetapid: Teaduslik 1) X X sajand · William McDougall instinktide teooria · Frederick Allport käitumise sotsiaalne regulatsioon " Sotsiaalpsühholoogia" 1924 · R. Linton, G.H. Mead, G.W. Allport rolliteooria · Kurt Lewin grupidünaamika, väljateooria · Jacob L. Moreno sotsio m e etria 2) S õjajärgne · Leon Festinger kognitiivne dissonants · H.H Kelley, J.W. Thibaut, G. C. Ho mans sotsiaalse vahetuse teooria ......
In made for a party Man Ray 1890-1976 Ingres'i viiul - Solar - Pilt negatiivis La Femme - Raoul Hausmann Dada võidab - popilesuureks mõjutajaks. Teema - mõtleme teistmoodi Metafüüsiline maal 1917-1921 itaalias Giorgio de Chirico 1888-1978 Teostes on tugev atmosfäär. Kasutab antiigist pärit esemeid. Unenäolised, perspektiiv paigast. Sürrealism Automatism - kunstnik töötab mõtlemata Veristlik sürrealism Joan Miro 1893-1983 Nokturn - katsuvad minna sügavamalt inimese sisse Sigmund Freud ja tema ideed on hinnas. Kolm liikuva panevat jõudu Kataloonia Maastik - Karneval - Salvador Dali Pehmed kellad - mälestuste püsivus. Kuidas me tajume aega. Sipelgad = kõdunemine Suur masturbaator - Põlev kaelkirjak - mida vähem me teadvustame liikumapanevaid jõude on meil võimalik vältida manipulatsiooni Mae West - naine nagu salong Orjaturg kaduva Voltaire büstiga - esmapilgul üks, tegelikult teine. Maailma tuleb vaadata teisiti. Rene Magritte 1904-1959 Vägistamine -
Tegelikult ei tarvitse ta homme enam teie nimegi mäletada. Ameeriklased lihtsalt on sõbralikud ja nad ei saa teisiti, neile lihtsalt meeldib olla abivalmis ning sedasama ootavad nad ka teistelt. Faul (1998: 64) 5. Kultuur ja selle areng Kultuur arenes sõjajärgses Ameerikas väga jõudsalt. Jazzmuusika, moe, kino, teatri ja kirjanduse võidukäik oli suur. Sellest ajastust on pärit sellised maailmanimed nagu Greta Garbo, Charlie Chaplin, Sigmund Freud. Suurt populaarsust omasid tantsimine, laulmine ja sport. Eriti oluline spordiala oli ameerika jalgpall. Hakati pidama ka swingimaratone, millest sai tõeline kultus. 1921 aastal valiti ka esimene Miss Ameerika, kelleks sai Margaret Gorman, kes oli tol hetkel vaid 16aastane. (Miksike 2012) 5.1. Televisioon Televisioon on Ameerika elu tugevaim kultuuriline mõjutaja. Veevärki ei tarvitse nii mõneski kodus olla, aga televiisor on seal kindlasti ja keskmine laps veedab rohkem
16.-17.saj vahetusse langeb aeg, kui antiiktragöödiaid püüti lavastada Julius Caesar Scaligeri Poeetika (1561): aja, koha ja tegevuse ühtsus Probleem: ladina või kreeka algupära? C.M.Tamerlan Suur, Doktor Faustus (hybrise teema) William Shakespeare. 16.saj Saksamaa: Philipp Melanchthlon, loengud Sophoklesest. Moraali tähtsus.Originaaltruudus 16.-17.saj Romantism:kreeka algupärandid P.B Shelley „Vabastatud Prometheus“ Kreeka tragöödia ja teadus: Sigmund Freud, muusika Richard Wagner (Oresteia idee) Friedrich Nietzsche- uus vaade kreeka tragöödiale. Antiikaja tegelased ja kujundid saavad aluseks ideede ja mõtete ajaloos. Eesti: Hugo von Hofmannsthali Oidipus ja Sfinks(Anna Haava eestindus) 40.Milliseid kirjanduslikke, ajaloolisi ja müütilisi jälgi leidub kreeklastel reisimise kohta? Mythos:Argonaudid ja kreeklaste esimene laev Argo. Apollonios Argonautika (Kolchis, Musta
häid selgitusi, siis miks on nii vähe inimesi seda pühapäeviti kirikus kuulamas? Nii jõuame teoloogilise probleemini, millega käesolev töö tegeleb: Mida uut lisab Jungi käsitlus heast ja kurjast tavapärasele kristlikule käsitlusele? Kas psühhiaater ja analüütik, kes on pikki aastakümneid inimhinge uurinud, on leidnud midagi sellist, mida varem pole osatud märgata? Kui tuli Nietzsche ning väitis, et Jumal on surnud, siis pidi teoloogia sellele kuidagi reageerima. Kui tuli Sigmund Freud ning ütles, et usk on illusioon, mis tulevikus kaob, pidi teoloogia selle peale midagi kostma. Leian ka, et Jungi sõnumiga ambivalentsest Jumalast tuleb midagi peale hakata. Kui püüda leida vastust probleemile, miks paljude inimeste jaoks ei ole tavapärane kristlik käsitlus heast ja kurjast piisav ning kas Jung suudab sellele midagi lisada või mitte, siis mida mõista tavapärase kristliku käsitluse all? Mõistan selle all järgmist. Jumal on tavapärases
Üks eelnenud suund. Esindajaks üks pastor Saksamaalt. Füsiognoomika 18.saj. Tuumaks see, et inimese välimus annab kindlat teavet tema moraalse pale, mõttemaailma kohtaja füsiognoomika on välja arenenud looma füsiognoomikast 16, 17.sajand. Leiti, et iga inimese nägu/keha meenutab mõnd looma või lindu. kui inimene pihitoolist lahkus, pani ta kirja tema portreed ja patud. Neid sai hiljem võrrelda. Teine grupp teadlasi hakkas vaatlema inimese psüühikat. Freud, Jung, Tarde, Pareto. Kuulsaimaks Freud, kelle õpilane oli Jung. Inimene peab pidevalt võitlema metsikute tungidega. Tõi sisse termini süütundega kurjategijad. inimesed kes soovivad saada tabatub ja vanglakaristus võiks lahendada probleemi. Saab aru sellest, et tegu on normivastane, aga tunneb, et ei ole võimeline ennast distsiplineerima. Ka Jung on seda meelt, et alateadvuses on olemas selline lüli e arhetüüp, mida ta nimetas "varjuks". See võib olla tõukejõuks
seotuse aluseks on turvalisuse vajadus, et ema süles tunneme end turvaliselt, hoitud ja hästi. Seega, kas vajadus ema järele tuleneb baasvajadustest? Imikud ilmutavad huvi ka nende inimeste vastu, kes ei ole neid kunagi toitnud ega nende teiste vajaduste eest hoolt kandnud. Sotsiaalne rahulolu kui tasu iseeneses. Harlow tegi katse ahvidega, et tõestada kumb on õige, kas Freudi või Bowlby väide. Katse seisnes selles, et ahv oli puuris koos kahe asendusemaga. Ta leidis, et Freud eksis ja Bowlbyl oli õigus. Lapse kiindumus hooldajasse. Kiindumus tuleneb lähedusvajadusest. Lohutus (uuest, hirmasast olukorrast) võib tulla nägemisest, kuulmisest ja puudutustest. Nt väike laps ei lähe emast väga kaugele. Kiindumussuhe jääb inimese jaoks pikaks ajaks oluliseks. Kuigi liikumisraadiums suureneb pidevalt, jääb ema pikaks ajaks turvalise kodu põhiliseks sümboliks. Bowlby seotusteooria. Kaasasündinud kalduvus otsida täiskasvanuga otsest kontakti. Laps
on sünnis tõmbuda mõnda kõrvalisse kohta , kus keegi ei pane tähele • Jaanipäevalõbustused 16. saj Prantsusmaal! Sõnumid • Spontaansuse asendumine normiga. • Käitumismuutuste mehhanism: väline sund sisemiseks normiks. Välise kontrolli asemele sisemine sund. Häbi ja piinlikkus, kui sunnimehhanismid. Võimekus öelda EI • Normi internaliseerimine. Normistatud inimene. • Õukonnast leviv tsiviliseeritus • Tsivilisatsiooni hind. Elias ja Freud. Kultuurne ja tsiviliseeritud inimene • Saksa keeleruumis oluline kultuursus, sisuks (sisemised) vaimsed kvaliteedid – teadmised, väärtused, ideed • Inglise-prantsuse keeleruumis rõhk tsiviliseeritusel – käitumisviis, suhtemallid, poliitiline korraldus (demokraatia), tehniline areng. Kuidas välja paistab. • Üldinimlik tsiviliseeritus vs kultuuri rahvuslik spetsiifilisus Norbert Elias (1897-1990) A Human Development View on
Sotsiaalse vahetuse teooria George C Homans (1910-1989). Inimeste lähisuhted meenutavad majanduslikku kauplemist. Inimene tahab saada võimalikult palju naudinguid ja kogeda võimalikult vähe kannatusi. Lähisuhetes tahab inimene teiste inimeste käest saada mitmesuguseid psühholoogilisi hüvesid, mis pakuvad naudinguid – nagu sõprus, armastus, kiitus, tunnustus jne. – ja nende saamiseks peab teistele inimestele pakkuma seda mida nemad tahavad. Psühhoanalüüs Sigmund Freud (1853-1939). Marxi kõrval ilmselt kõige mõjukam sotsiaalteadlane üldse. Freudi panuse sotsioloogiasse võib jagada kaheks: 1. Freudi üldine psühholoogiline teooria – tema alateadvuse, isiksuse, tungide, inimese arengu jt. käsitlused, mille mõju sotsioloogiale on olnud väga suur. 2. Freudi spekulatsioonid kultuuri päritolu ja ühiskonna arengu kohta – neid ei võeta tänapäeval vist kuigi tõsiselt
Kultuuriteooria kordamine. (Nime- ja terminitestis tuleb määratleda 10 nime/terminit, eksami sooritamiseks on vajalik vähemalt 6 õiget vastust.) A. Adorno, Theodor saksa sotsioloog, filosoof, Frankfurdi koolkonna rajajaid. Uuris isiksuse muutuste seost sotsiaalsete ja poliititliste oludega. Althusser, Louis prantsuse marksistlik filosoof, essee ,,Ideoloogia ja riigi ideoloogilised aparaadid".Peamine uurimisala arenevate süsteemide tunnetusteooria. Austin, John oli inglise õigusfilosoof; tema kirjutistest pärineb moodne õiguspositivism Kõneaktiteooria looja: keeleline üksus, millel terviklik suhtluseesmärk. Lokutsioon mida öeldakse; Illokutsioon lausungi eesmärk; Perlokutsioon öeldu mõju. Barthes, Roland oli prant semiootik, kirjanduskriitik. Prant strukturalismi tähtsaim esindaja. Käsitlenud eriti kunstilise teksti tähendus ja analüüsimetoodikat; Kirjutab ,,Autori surmas", et kirjandteose autor ei ole tegelikult teksti ...
kaasasündinud ja elu kestel omandatud kalduvustest ja eeldustest. 1. Psühhoanalüütiline paradigma S.Freud- alateadvus kujundab valdavalt isiksust, dünaamilisus, konflikt; lapseea seksuaalsus ja alateadlikud motiivid; psühhoseksuaalse arengu staadiumid Mina/Ego kaitsemehhanismid: Eitamine Projektsioon Ratsionaliseerimine Intellektualiseerimine Regressioon ehk tagasilangus Kriitika: · Teoorial puudub teaduslik tõestus · Freud tegi oma vaatlused väiksel valmil. Üldistused küsitavad. · Alateadvuse rolli ületähtsustamine Neofreudistlikud psühhoanalüütikud: C.G.JUNG - Inimesel kollektiivne alateadvus- mälujäljed liigi ajaloost, päritav, sisaldab arhetüüpe ( nt persona, anima ja animus, vari) Ekstraversioon psüühilise energia suunatus väljapoole. Introversioon - energia suunatud subjektile, psüühilistele protsessidele. A.ADLER -
mille vastu pojad tõstavad mässu. Nende mäss seisneb selles, et nad samastuvad isaga ja võtavad sisse ta koha, kusjuures see integratsioon moodustab kollektiivse lepingu ja paneb aluse sidemele, millest saab socius. Tänu sellele ei tunne vennad end enam väljatõugatuna, vaid omandavad, vastupidi, imaginaarse kindluse, et nad samastatakse võimuga, mis neid enne mässu kogu oma raskusega rõhus. Hüve, mida Freud selles protsessis näeb, on omaksvõetus ja samastumine seaduse, võimu ja autoriteediga. Väljatõugatuse tunne, mida tänapäeval tekitab majanduslik kriis või etniline või muu võõrus, on nii teataval viisil ravitav või vähemasti leevendatav religioosses ruumis, kus indiviid usub samastumisest osa saavat, olles sümboolses kogukonnas omaks võetud. Ta siirdub etnilise, sotsiaalse või poliitilise väljatõugatu kohalt sümboolse
Christopher Marlow Tamerlan Suur, Doktor Faustus (hybrise-teema). William Shakespeare 16. saj. Saksamaa: Philipp Melanchthon, loengud Sophoklesest. Moraali tähtsus. Originaalitruudus 16.-17. saj. 16.-17. sajandi vahetusse langeb aeg, kui antiiktragöödiaid püüti lavastada Julius Caesar Scaligeri Poeetika (1561): aja, koha ja tegevuse ühtsus. Jean Racine (1639-1699) Romantism: kreeka algupärandid P. B. Shelley Vabastatud Prometheus. Kreeka tragöödia ja teadus : Sigmund Freud, muusika: Richard Wagner (Oresteia idee) Friedrich Nietzsche uus vaade kreeka tragöödiale Eesti: Hugo von Hofmannsthali Oidipus ja sfinks (Anna Haava eestindus). 37. Milliseid kirjanduslikke, ajaloolisi ja müütilisi jälgi leidub kreeklastel reisimise kohta? Vastus: Mythos: Argonaudid ja kreeklaste esimene laev Argo. Apollonios Argonautika (Kolchis, Musta mere rannik: Iason, Medeia) Odüsseuse merereis Troojast Ithakale (Homeros Odüsseia)
Christopher Marlow Tamerlan Suur, Doktor Faustus (hybrise-teema). William Shakespeare 16. saj. Saksamaa: Philipp Melanchthon, loengud Sophoklesest. Moraali tähtsus. Originaalitruudus 16.-17. saj. 16.-17. sajandi vahetusse langeb aeg, kui antiiktragöödiaid püüti lavastada Julius Caesar Scaligeri Poeetika (1561): aja, koha ja tegevuse ühtsus. Romantism: kreeka algupärandid P. B. Shelley Vabastatud Prometheus. Kreeka tragöödia ja teadus : Sigmund Freud, muusika: Richard Wagner (Oresteia idee) Friedrich Nietzsche uus vaade kreeka tragöödiale. Antiikaaja tegelased ja kujundid saavad aluseks ideede ja mõtete ajaloos. Eesti: Hugo von Hofmannsthali Oidipus ja sfinks (Anna Haava eestindus). 37. Milliseid kirjanduslikke, ajaloolisi ja müütilisi jälgi leidub kreeklastel reisimise kohta? Mythos: Argonaudid ja kreeklaste esimene laev Argo. Apollonios Argonautika (Kolchis, Musta mere rannik: Iason, Medeia)
Hindamine Kursuse hinde saamiseks: • Käige tunnis kohal. Täiesti kindlasti on vaja kohal olla (ja kaasa töötada) kordadel, mille kohta on kavas on märgitud ’seminar’ või ’praktikum’. Neid ’järgi teha’ ei saa, välja arvatud juhul, kui te olete eelnevalt oma puudumisest teatanud. Vastasel korral saate mingi lisaülesande ja peate tegema ka suulise arvestuse (vt allpool) • Tuleb esitada üks kirjalik töö, essee (see tähendab arutluse, mitte referaadi) vormis, teemade loetelu saate kursuse käigus vastavalt läbitud materjalile. 2013 IV tsükli essee teemad:1) Kas (võimekuse) testimine inimese jaoks eluliste otsuste tegemiseks on õigustatud2) Kas inimese üle on võimalik kehtestada täielik käitumiskontroll? (Mõelge biheiviorismi ja Watsoni kuulsa 12 imiku väite peale)3) Päev skisofreenikuna (enesekohaselt, kasutades teadmisi selle häire olemusest)Essee tähtaeg on arvestuse päev • Vajalik on sooritada positiivselt (üle 45% õigeid vastuseid...
stiimulite ja reaktsioonide vahel (Biheviorismi järgi on teadusliku psühholoogia aineks inimeste ja loomade jälgitav ja mõõdetav käitumine, mida mõistetakse liigutuste (reaktsioonide, R) kogumina vastuseks ärritusele (stiimulile S)). Õppimispsühholoogia. Positiivsed stiimulid. Karistuse mõju väiksem kui arvati. Hakatakse karistust vältima. Mõju ühiskonnale, haridusele. Autasude tähtsus. Psühhoanalüüs Sigmund Freud (1856 1939). Id, ego, superego. Teadvustamatu, alateadvuse mõju (dünamo, käivitaja). Anormaalsus. Käte sundpesemine viitab alateadvuslikule seksile, agressiivsusele. Adler: püüd ületada alaväärsuskompleksi. Jung: arhetüübid (sarnaste isikute, objektide või kontseptsioonide algkuju, millest nad kõik on tõenäoliselt välja kujunenud, kopeerunud, pärinenud või arenenud) . Humanistlik Väärtused. Hoolivus. Inimlikkus. Carl Rogers: Abivajajat tuleb kohelda
· Irratsionalistlik tunnetamine e. mitte mõistuslik tunnetamine. Basseerub alateadvusel e. intuitiivne tunnetamine (vaistlik, intuatsioonil põhinev). Esindajaks sakslane A. Schopenhauer, 2 tema märksõnaks on eeskätt tahe ( saksa k. Der Wille). Tahe - on nagu tugev pime mees, kes kannab õlgadel jalutut nägijat. Sellega on seotud psühhoanalüüs mille rajajaks on juudi soost mõtleja S. Freud. Psühhoanalüüs võeti, kui ravimeetodit. Seansidega püüti ravida hüsteerikuid, ja igasugustes kompleksides vaevlevaid inimesi. 5-6 tundi rääkis patsient Freusiga kõigest, ka intiimsest. Enne psühhoanalüüsi seansi prooviti inimesi ravida hüpnoosiga. Psühhoanalüüs muutus ka filosoofia ühes koostisosaks, eeskätt irratsionalismi kaudu. Oluline koht on alateadvusel Freud rõhutas et igasuguste komplekside ja inimeste
Mõnuprintsiip on midagi, mis on inimese jaoks juhtiv ja ähvardab tuua inimestele kannatusi. Siin tuleb mängu reaalsusprintsiip kui vastukaal – väldime ebameeldivat ja mittenauditavat. Võimaldab meil ellu jääda kuigi tegemist on sisuliselt repressiooniga ehk ihade allasurumisega. Herbert Marcuse käsitluses oli liiase repressiooniteooriat, ühiskond kehtestab ebaõiglased normid, mis inimesi häirivad ihade avaldumisel. Mõiste, mida ka Freud kasutab on tsivilisatsioon, see on miski, mis on inimühiskonnale eriomane. See on sündinud inimese kaitseks, on üles ehitatud reaalsusprintsiibile. Inimeksitentsi tippsaavutus on tegelikult inimloomuse vastane – päris tunge peitev. Freudi jaoks on see protsess ikkagi inimese ellujäämiseks vajalik. Kristeva – „jälestuse jõud“ on tuntum teos. Abjektsioon - viitab taassünni loogikale, seob selle nurisünnituse mõistega.
Ei seleta hästi muutusi, aitab hästi uurida ühiskonda. Ei püüa ennustada tulevikku. Strukturaal-funktsionalism Alfred Reginald Radcliffe-Brown. Tema esindab pigem sotsioloogilisemat lähenemist. Kultuuri jaoks esmane on just grupi vajaduste rahuldamine. Esmane eesmärk ei ole indiviidi vajaduste rahuldamine. Kriitika: ette heideti loogikat. Funktsioonid ei saa olemas olla enne institutsioone. Tööd avaldas 1920ndate algusest. Psühhoanalüüs Sigmund Freud (1856-1939), Carl Gustav Jung(1875-1961). Freudi välja pakutud uuendus oli see,et on olemas inimesel teadvus ja alateadvus. Teadvustamata osasse on koodnunud indiviidi teadvustamata ihad, mis mõjutavad meie käitumist. Inimese kaudu tuleks seletada kogu ühiskonda. Tuleb alustada indiviidi uurimisest. Uurib põlisrahvaid e metslasi. Pani nad vaimuhaigetega ühte patta. Jung arendab seda teadust edasi, leiab,et on olemas kollektiivne alateadvus. Selle
Kas sa usud, et ebateadlikud tunded teiste inimeste vastu esinevad sageli ja sa kasutad neid. Kui see on nii, siis sa oled mõjutatud psühhoanalüütilisest mõtteviisist ja vaatled ebateadlikult neid motiive, mis mõjutavad inimese käitumist. Selline seisukoht oli varem kuulmatu, tema algus on 20 sajandi algus. 20 sajandi alul sõnastas Viini psühhiaater Sigmund Freud psühhoanalüüsi põhimõtted. Psühhoanalüüs (kaasajal kasutatakse ka väljendit psühhodünaamiline lähenemine) on teraapiline lähenemine inimesele selleks, et ta vabaneks ebateadlikest konfliktidest. Lähtuti lapsepõlvest ja sellest, missuguseid käitumisi/kogemusi ja tundeid see sisaldab. Sigmund Freud (18561939) oli oma pere 8 lapsest vanim. Ta uskus,
joonperspektiivi, et luua igaviku või ajatuse tunne. Esinevad realistlikult kujutatud, kuid õhuta ruumis kummalisi esemetekogusid, mis viitavad aja ja ruumi mõõtmisele (kellad, joonlauad, maakaardid). Inimeste asemel on ilma näota skulptuurid või mannekeenid, puudub side reaalse ajaga. Maal: Giorgio de Chirico Carlo Carra Sürrealism - pärast sõja lõppu otsiti dadaismi anarhistlike meeleolude asenduseks midagi positiivsemat. Freud defineeris sürrealismi kui puhast psüühilist automatismi, mis väljendab mõtte tõelisi käike ning ei arvesta eetilisi vms kaalutlusi. Sürrealismi üheks eesmärgiks oligi elu ja kunsti vahelise piiri hägustamine. Toetati spontaansust ning alateadlike tungide väljendamist. Soov Lääne ühiskonda muuta viis sürrealistid aga koostööle kommunistidega. Kirjanduses harrastati automaatset kirjutamist. Ka kujutavas kunstis üritati kasutada spontaansust ning juhust, tehti
Nõustamispsühholoogia kordamispunktid: 1. Mis on nõustamine? Nõustamine on nõustaja ja kliendi(ntide) vahel kooskõlastatud interaktiivne õppimis- protsess. Nõustamise peamine eesmärk on aidata klientidel leida võimalusi tegutsemiseks nende endi valitud viisidel, et elada enam rahulduspakkuval ja rikkamal viisil nii indiviidi kui ühiskonna liikmena. Nõustamine on ajas kindlalt piiritletud, selge struktuuri ja reeglitega protsess, mida viib läbi vastava ettevalmistusega spetsialist. põhineb sellekohasel kokkuleppel, eeldab professionaalseid teadmisi, oskusi ja kogemusi, lisaks elukogemust ja nõustaja teadlikkust enesest. põhineb kindlate meetodite kasutamisel, teostub osapoolte suulise suhtlemise kaudu, rajaneb kliendi-konsultandi usalduslikul koostööl ja jagatud vastutuse põhimõttel ning toimub suhteliselt piiratud aja jooksul (6,10,15) ...
Vinci asula laiub mööda mäekülgi, veel päris kaugele viinamägede ja oliivipuude vahele on pudenendu valgeid maju. Seal ei hellita keegi mitte kedagi. Inimesed teevad ränka tööd. Vincis olid inimesed kas nii vaesed või preestrid nii rikkad, et iialgi ei õnnestunud seal kirikumeestele nii palju altkäemaksu anda, et oleks hakatud lööma häirekella ülekohtu vastu. Vallaslapsed olid renessansiajal kõige igapäevasem nähtus. Sigmund Freud: ,,Leonardo karakteri ja kogu tema hilisema elu kujundasid need juhuslikud asjaolud, et ta oli sündinud vallaslapsena ja et tal oli liiga hell ema." Caterina, Leonardo ema, oli olnud külaneiu, kes võis notarile ainult lühikeseks ajaks meelelahutuseks olla. Leonardo sündis poisina, kes oli blondide juustega ja ilus. Kasvades avastas ta oma anded: ta oskas maalida, joonistada, voolida ja oli ka vaimustav skulptor. Leonardo sündis sõjaajal.
1. Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? Antropoloogia on uurimus inimesest (õpetus inimesest)- filosoofiline antropoloogia on filosoofiline õpetus inimesest. · Filosoofiline antropoloogia on uurimus inimesest ja tema loomusest (millised on inimesele omased toimemehhanismid, milline on inimese sisemine loomus, millest ta koosneb jne...). iga konkreetne inimene on alati erand üldisest reeglist, ta on isiksus. Üldiste definitsioonidega on üldiselt vähe võimalik ära teha. Strateegiad: · Etoloogiline- bioloogilisest lähtuvusest (eripära ja sarnasus loomariigiga) Tuleb küsimus: mille poolest inimene ikkagi loomadest erineb? Mis on see inimese eripära teiste elusolenditega võrreldes? Inimest iseloomustab mõistus (või keel). Platon on defineerinud inimest kui mõtleva loomana (inimene kuulub loomade klassi ja see erisus, mis teda teistest loomadest e...
Just viimase puudumist paneb ta süüks Stravinskile jt 20.saj. esimese poole heliloojatele, kes tonaalse muusika helikeelest ei loobu. Kes atonaalseks ei muutu, selle eesmärgiks pole muud kui flirt publikuga, et viimasele meeldida ning teenida suuremaid honorare. Siit tuleb süvamuusika kommertsialiseerumine. Kui meid ümbritseva ühiskonna olemus on tülgastav, siis ei saa olla teistsugune ka selle ühiskonna sünnitatud muusika. Selliste mõtete mõjutused on marksism, vasakpoolsus, Sigmund Freud. 1933-49 elas pagulasena Ameerikas. 1940 suhtles tihedalt saksa proosakirjaniku T.Manniga. Tema romaani "Doktor Faustus peategelase sarnasus Schönbergiga oli kaasaaegsete silmis ilmselge. Adornot mõjutas O.Spengleri "Õhtumaade allakäik". Mõlemid eelistasid empiirilisele uurimistööle intuitiivset lähenemist ja empiirilisele kirjeldusele teooriat ning see annab nende kirjutistele unikaalse iseloomu. Oma käsitlustes on Adornol õnnestunud ühendada tabavad sissevaated
Inimene on oma olemuselt hea, tal on vaba tahe ja autonoomsus, võimeline tegema oma valikuid, tal on soov pürgida oma potentsiaali täieliku saavutamise poole, inimese arengupotentsiaal on piiramatu. Psühhodünaamika käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voogude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne. Vaade, mis tunnistab teadvustamata protsesside ja käitumismehhanismide olemasolu sellisel kujul, nagu seda oletas Sigmund Freud ja tema järgijad. Kognitiivne psühholoogia keskendub sellele, läbi milliste protsesside inimesed tunnetavad (salvestavad meelte infot, töötlevad jene) ja mõistavad maailma. Psühhobioloogia käitumist seletatakse kui ajus toimuvate keemiliste ja elektriliste protsesside tulemit, suur areng aistingute, mälu, mõtlemise ja psüühiliste häirete uurimises tänu tehnoloogiale 1990ndatel,
reaalsete ajalooliste sündmuste või nähtustega. Põhjalikult on uuritud ka müütide funktsioone ja tähendusi, nende struktuure, rändeid, seoseid psüühikaga jpm. *tautegooriline müüdikäsitlus: Schelling. müüdifilosoofia. *loodusallegooriline müüdikäsitlus: Müller. solaarmütoloogia, solarism. *evolutsionalistlik müüdikäsitlus: Lang jaTylor. rituaalid/kombed. primitiivsed kultuurid. *ritualistlik müüdikäsitlus: Frazer. *psühhoanalüütiline müüdikäsitlus: Rank, Freud, Jung. psühholoogia, unenäod, tänapäeva müüdid, kollektiivne alateadvus. *sotsioloogiline müüdikäsitlus: Durkheim. religioon. *funktsionalistlik müüdikäsitlus: Malinowski. maagia-teadus-religioon funktsioonid. *strukturalistlik müüdikäsitlus: Propp, Strauss. müüt ja mõtlemine. *semiootiline müüdikäsitlus: Lotman, Uspenski, Ivanov. müüdi tõlgendus. *fenomenoloogiline müüdikäsitlus: Eliade. kosmos, ajalugu, müüt ja reaalsus, sakraalne
I Loeng 1. Mis on sotsioloogia? Kes on sotsioloog? Sotsioloogi roll uhiskonnas. Eestis suhteliselt uus teadus, kuna NL päevil kontrollis riigivõim tugevalt seda, mis seondus tegeliku olukorra kirjeldamisega. Kui ei taheta kriitikat ühiskonnale, ei taheta ka sotsioloogiat. Üldjuhul seostatakse sotsioloogi statistiku ja andmete kogujana. Tegelikult on sotsioloog siiski midagi enamat. Andmete kogumist võib nimetada statistikaks, andemete tõlgendamist ja konteksti panemist aga sotsioloogiaks. Andmete kogumine ilma neid seletamata, tõlgendamata, ei ole sotsioloogia. Sotsioloogi peamiseks ülesandeks ongi erinevate ühiskonnanähtuste kirjeldamine ja põhjendamine. Sotsioloogi nö. kutsehaiguseks suhtumine, et ,,asjad ei ole nii, nagu nad paistavad". Põnev ei ole mitte ainult erilise, tundmatu situatsiooni või nähtuse kirjeldamine, seletamine, vaid ka täiseti tavalise, näiliselt ...
Armastuse kõrval surmamotiiv. ,,Eesti muld ka Eesti süda", ,,Mu isamaa on minu arm". 23. Milles seisneb ,,Noor-Eesti" liikumise uuenduslikkus? Millised on ,,Noor-Eesti" kultuuriideoloogiline platvorm, esteetilised tõekspidamised ja suhtumine keele arendamisse? Noor-Eesti (20. saj algus) sümbolistlik, modernistlik, uusromantiline. Poliitiline seisukohavõtt. Seltsi kuulusid Suits, Kitzberg, Liiv, Haava, Under, Aavik, Kallas, Ridala, Tuglas. Taustal oli Freud, Jung, Marx, Nietche. Soovivad muuta kultuuri orientatsiooni. Saab alguse professionaalne kultuur. Kirjanik kui professioon. Autori mõiste saab uue sisu. Traditsionaalne kultuur sünnib linna kontekstis. Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!. Nooruse ideaal kui edasiviiv jõud. Noorus ei tähendanud vaid vanust. Haagiti end lahti konservatiivsusest, pessimismist. Rõhutatakse keele ja hariduse tähtsust. Sümbolistlik esteetika, mis tähendab reaalsusest eemaldumist
ainult nõrgalt, näiteks sellepärast, et neil on vähem skeeme ja vähem olemasolevaid teadmisi, millega nad võivad uut informatsiooni siduda. Kui lapsed on tunnistajaks, siis peavad nad esitama sündmusi, mis olid stressirohked ja stress võib mõjutada mälu, kas negatiivsel või positiivsel viisil. On võimalik, et strsssirohket või hirmutavat sündmust meenutatakse elevamalt kui argisündmusi või teisel juhul, nagu Freud arvas, võib ebameeldiv kogemus olla alla surutud või kadunud, sest liiga stressirohke on hoida seda teadlikult mälus. Laste arusaamad vaimumaailmast Arusaam teistest inimestest kui olenditest, kellel on omad soovid, veendumused, uskumused ning nende endi tõlgendusi maailma kohta nimetatakse sageli „vaimuteooriaks“ – selle „teooria“ nimetamine rõhutab mentaalmaailmast arusaamise kahte tahku. Mentaalmaailma võb käsitleda mitmeti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
