üksteisest eristab. Ma tahtsin ka teada saada, kuidas on see võimalik, et me näeme unenägusid ning mis põhjusel. Ma loodan et ma saan oma küsimustele vastused selle uurimustöö käigus. MIS ON UNENÄOD Unenäod on une ajal esinevad nägemused. Need on nagu ajutised ühendused nähtamatu ilmaga. Unenägusid võib nimetada ka psühho-füüsilisteks nähtusteks. Psühholoogias juhtis unenägudele esimest korda tähelepanu Sigmund Freud ja liigitas need manifestseteks ja latentseteks. Unenäo manifestne sisu on seotud päevasündmustega ja une ajal kogetavaga, unenäo laterne sisu aga väljendab magaja alateadlikke soove ja vajadusi. Unes on mitmeti muutunud nii meie kehalised protsessid kui ka meie hingeelu. Mis puutub kehalistesse protsessidesse, siis paistavad mõned neist meile juba kohe silma, näiteks lihaste lõtvumine: inimene, kes istudes jääb magama, ei suuda enam
Psühholoogia on teadus mis käsitleb psüühika olemust, selle arengu seaduspärasusi ning avaldumisvorme 4.Nüüdisaegse teadusliku psühholoogia rajajaks on Wilhelm Wundt (16. august 1832 31. august 1920 )ta rajas 1879. aastal Leipzigi ülikooli ajuurde esimese psühholoogiliste uuringute labori. 5.Psühholoogia tereetilised suunad, edindajad, põhikontseptsioonid- ( Kokku viima ) 1.Psühhodünaamiline (e psühhoanalüüs)psühholoogia-Sigmund Freud. Rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ning varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. 2. Biheiviorism-John Watson,B.Skinner. Väidavad,et uurida saab seda mida on võimalik objektiivselt vaadelda. Inimese käitumine on stiimuli(ärritaja) ja reaktsiooni(vastuse) seos. 3. Humanistlik psühholoogia- Carl Rogers, Abraham Maslow. Rõhutatakse inimese vabatahet-inimene on loomult positiivne ja loov ,taotleb arengut ja tahab ennast realiseerida. 4
Eristus religiooni ja religioossuse vahel. Eristas kõikides nähtudes sisu ja vormi.lõi sotsiaalsete vormide teooria,mille kohaselt sotsiaalne maailm koosneb vormidest mille ülesanne on luua ühendusi sisude vahel.vahe tegemine religiooni ja religioossuse vahel-seisund,mida pole ühelgi objektil. Jagunenud kaheks :maailma subjektiivne maailm-tunnete maailm ,ja objektiivne maailm- tegelikkus .religioon oma sisulises ja vormilises tähenduses-sild objektiivsuse ja subjektiivsuse vahel. Sigmund Freud (1856-1939) Psühhoanalüüsi rajaja. George herbert mead (1863-1931) Organiseeritud religioon Varasemast ajaloost on teada et org. Võivad olla kultuste läbiviijad e. Preestrid.jumalate austajad ei ole organiseeritud.inimesed võisid osaleda mitmes kultuses korraga,kristlus kujunes eksklusiivseks e. Teisi välistavaks.kristlane ei saa olla samal ajal juut ega moslem jne.kristluse domineerimise sajanditel polnudki mingi teine usk mõeldav,valikuvabadust ei olnd
Uurimaks pärilikkuse komponenti, on võrreldud lapsevanemaid ja lapsi, õdesid-vendi, kaksikuid. Adopteeritud laste uurimused annavad informatsiooni keskkonna rolli kohta kogupotentsiaali realiseerumisel. Isiksus Isiksust saab määratleda püsivate käitumuslike ja psüühiliste omaduste kogumina, mis sarnastes tingimustes sama isiku puhul tõenäoliselt kordub. Erinevad lähenemised Psühhodünaamiline - S. Freud – lahendamata konfliktide mõju käitumisele; seksuaaltungi rõhutamine; psühhoseksuaalse arengu etapid ja fiksatsioon Tunnusjoonte lähenemine (trait theories) – inimest saab iseloomustada stabiilsete tunnusjoonte kombinatsiooniga. Gordon Allport’i mõju – sõnavaraanalüüs, näitas, et inimest on võimalik iseloomustada piiratud hulga omadussõnadega. Raymond Cattell kasutas faktoranalüüsi ja leidis 16 isiksusefaktorit. Hans Eysencki
Ainekursuse "Müüt ja mütoloogia" (FLKU.04.125) kordamisküsimused eksamiks [sügissemester 2015] 1. Mis on müüt, mis on mütoloogia? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. Müüt on pärimuslik kujutelm millegi tekkimisest,sündmused toimuvad algaegades. Mütoloogia on müütide kogum, müüditeadus, on seotud inimeste uskumustega ja religiooniga ning selles avaldub maailmapilt. Korduvad tunnused:müüdid seletavad algupära,väljendavad uskumusi. 2. Ava müüdi mõiste tähendusi eri ajastutel, erinevate autorite käsitlustes ja uurimissuundumuste kontekstis. Tautegooriline müüdikäsitlus:Friedrich Schelling(1775-1854)-müüdi autonoomia. Loodusallegooriline:Friedrich Max Müller(1823-1900)- solaarmütoloogia,solarism. Evolutsionalistlik:Anndrew Lang(1844-1912)-animism Ritualistlik:Lord Raglan(1885-1964)-kangelaskuju tüpoloogia Psühhoanalüütiline:Sigmund Freud(1856-1939)-müütide unenägude seos. Sotsioloogiline:Emile Durkheim(1858-1917)-müüt kui ü...
ent see annab inimesele ka vastutuse. Ta ütleb, et ainult inimene eksisteerib. Inimene on maailmaga seotud intentsionaalselt (intentsionaalsus suunatus objektile). Inimest ja tema maailma ei ole võimalik teineteisest lahutada ma tean, et olen olemas, ja ma tean ka seda, et ma olen maailmas olemas. Inimene ei oleks inimene ilma end ümbritseva maailmata. Maailmas olemine annab inimese elule konteksti, seose. 14. PILET KESKAJA FILOSOOFIA PÕHIPROBLEEMID IRRATSIONALISM - S. FREUD Keskaegse filosoofia üks põhiprobleeme on kahtlemata usu ja mõistuse vahekorra probleem. Veenduti, et usutõdesid ei saagi mõistusega haarata ('usun, sest see on absurdne'). Samuti tõdeti, et ainult usuga valgustatud inimmõistus on võimeline mõistma jumalikke tõdesid ('usun, et mõista'). Samalaadselt arvati, et inimõistusel on oluline roll usuküsimustes ('mõistan, et uskuda'). Samuti osutusid probleemiks universaalid e abstraksed objektid, mis vastanduvad konkreetsetele
12. Biheiviorism. Psühhoanalüüs. Humanistlik. Kognitiivne. Evolutsioonipsühholoogia. Biheiviorism: keskkonna võim. Käitumise objektiivne uurimus, ainult see, mis nähtav. John Watson 1913 biheivioristide manifest. Skinneri puur. S ----- R. Side stiimulite ja reaktsioonide vahel. Õppimispsühholoogia. Positiivsed stiimulid. Karistuse mõju väiksem kui arvati. Hakatakse karistust vältima. Mõju ühiskonnale, haridusele. Autasude tähtsus. Psühhoanalüüs - S. Freud - käitumine on mõjutatud teiste inimeste poolt - isiksuse psühholoogia on sotsiaalpsühholoogia Humanistlik Väärtused. Hoolivus. Inimlikkus. Carl Rogers: patsiendi asemel klient. Kliendikesksus. Õpilane fookuses, mitte õppeaine. Abraham Maslow eneseteostus. Vajaduste püramiid. Edu ja positiivsus. Puuduse ja arenguväärtused kui tegevuse motiivid. Kognitiivne revolutsioon. Arvuti tekitas kognitiivse revolutsiooni psühholoogias. Tunnetusest saab psüühiliste
keemilised protsessid. Suund: inimest vaadeldakse nende bioloogiliste funtsioonide seisukohast (sarnaselt loomadele). Uuritakse: aju ehitus ja talitus, aju erinevate piirkondade roll psühhikas ja käitumises, keemiliste protsesside mõju psühhikale. Suur roll pärilikkuse uurimisel (temperament, vaimsed võimed, suhtlemisvalmidus, teatud isiksuseomadused) PSÜHHODÜNAAMILINE/ - ANALÜÜTILINE KOOLKOND Rajaja: Freud Põhiideed: käitumine on tingitud teadvustamata seesmite psüühiliste jõudude (alateadlikud soovid, mälestused) poolt, mille üle on inimesel minimaalne kontroll. Freudi teooria järgi on need soovid tihti seksuaalse iseloomuga. Lapseea kogemustel on suur mõju isiksuse arengule ja käitumisele täiskasvanu eas. Inimene püüab pidevalt leida tasakaalu oma sisemiste tungide ja ühiskonna normide/reeglite vahel. Inimese käitumises pole midagi juhuslikku.
Psühhoanalüütiline kirjandusteooria. Psühholoogilise ja psühhoanalüütilise kriitika erinevused. Psühholoogiline kriitika vaatleb kirjandusteost kui autori meelelaadi ja isiksuse struktuuri väljendust. Autori isiksus on tõlgendamise aluseks ning kirjandusteose kaudu saab tajuda autori isikut ja teadvust ning moodustada arusaamad autori isiksusest. Psühhoanalüütiline teooria on keele, identiteedi ja subjektiteooria, mille abil tõlgendatakse kirjandusteost. Sigmund Freud. Seksuaalsuse roll inimese arengus. Kirjandus ja seksuaalsus. Freud tutvustas psühhoanalüüsi: neuroosi analüüs ja ravimise protseduur, hilem laiendati seda kultuurinähtustele. Freudi järgi on seksuaalkäitumine sageli mudeliks kogu tema muule reageerimisviisile maailmas, seksuaalsus on keskne inimese käitumist mõjutav tegur. Kirjanikule (loovisikule) on omane võime nihutada instinktiivseid tunge seksuaalsetelt eesmärkidelt nn
Eriti väärtustatakse seda, Need poliitikute tüübid vahelduvad ühiskonna eliidis mida lapsepõlves polnud. perioodiliselt. Emarebaste valitsemise aeg on Margaret Mead: Erinevates kultuurides toimub inimese majanduskasvu, uuenduste, aga ka moraalse allakäigu areng erinevalt. Leidis, et Samoa kultuuris pole aeg. Kuna emarebased ei suuda rakendada jõudu, ,,murdeida". Freud ja Maslow vastandusid talle. Samoa haaravad võimu isalõvid, kes kehtestavad "kõva käe" kultuuris pole vaja teismelisel langetada tähtsaid otsuseid. poliitika. Isalõvide valitsemise ajal hakkab majandus alla Kultuuridevaheline psühholoogia tegeleb erinevate käima, mistõttu tekib uuesti vajadus emarebaste järele kultuuride võrdleva analüüsiga. Kuivõrd eliidis ning viimased hakkavad taas eliiti imbuma
luksuse jumaldamine, peen maitse. Teisalt – sügav kriisitunnetus. Suur mõju oli Nietzsche ja Freudi vaadetel. Nietzsche filosoofias esinev üliinimene oli uus jumalus, aga mitte hea ja andestav, vaid egoistlik, kes hoolis ainult iseenda “minast” ja oli täis võimutahet (vt “Nii kõneles Zarathustra”). Sajandeid kestnud kristlik moraal pandi esmakordselt küsimärgi alla. Freud on mõjutanud mitte ainult 19. sajandi lõppu, vaid ka kogu 20. sajandit oma psühhoanalüüsiga. Freud tegeles inimese alateadvuse uurimisega, ta tõi esmakordselt esile, kui suur tähtsus on sellel inimese kujunemises ja käitumises – alateadvus on mootor, mis käivitab inimese teod. Kirjandusse ja kunsti ilmus uuelaadne käsitlus Naisest: Naine kui õrn armastaja ja samas kui saatuslik, “vampiirlik” kuju (Salome, Lulu jt). Sajandivahetusel pöördutakse müütide uurimise juurde. Sophokles (5.saj. ekr.) – „Kuningas Oidipus“; „Elektra“
tekivad tõenäolisemalt pikkadel kuumadel suveõhtutel linnasises oludes. Teises pooles referaadis kasutasin interneti lehekülge, kus sain materjali agressiivsetest naistest, naiste ja meeste agressiivsuse erinevustest, kaudsest, instrumentaal ja ekspressiivses agressioonist. Agressiivsuse teooriad Sünnipärane agressiivsus Inimese agressiivsuse kohta on esitatud rida seletusi. Psühhoanalüütik Sigmund Freud arvas oma elu lõpu poole, et inimestel on kaks põhilist energiaallikat: eluandev ja inimese naudingute eest hoolitsev liibido ning purustav surmainstinkt thanatos. Nende kahe energia konfliktid viivad inimkäitumise näivatele vastuoludele, kusjuures inimese agressiivsus on seletatav thanatose destruktiivse energiaga. Lorenz arvas 1950. aastal, et agressiivsus tuleneb sünnipärastest geneetilistest teguritest, mis tekitavad automaatseid antagonistlikke reaktsioone teiste suhtes
Unenäod on organismile vajalikud. Katsed on näidanud, et inimesed, kes unenägude ajal üles äratatakse, muutuvad ärrituvaks, nende keskendumisvõime langeb ning nad püüavad öiseid puudujääke korvata päevase unelemisega. Unenäod aitavad läbi töötada päeval talletatud muljeid. Unenägu on une ajal esinevad nägemused. 7 Psühholoogias juhtis unenägudele esimest korda tähelepanu Sigmund Freud ja liigitas need manifestseteks ja latentseteks. Unenäo manifestne sisu on seotud päevasündmustega ja une ajal kogetavaga, unenäo latentne sisu aga väljendab magaja alateadlikke soove ja vajadusi. Unenägude lahtimõtestamine Unenäod on kui tee mingisse kummalisse maailma, kus toimuv tundub sageli tõesem kui elu ise. Mõnikord on hea kergendusega ärgata, teades, et see kõik oli vaid uni, teinekord tahaks aga, et see unenägu iial ei lõppeks. Usun, et on küllalt inimesi, kes
nad kasutavad energiat ja smas ka kaotavad seda.Aristoteles: mäng on pinge maandamiseja meelelahutust pakkuv vahend.Lazarus Patrick-lõdvestus ja puhkuse teooria esindajad: Tänu mängule on võimalik korvata energiapuudust.Mängu eesmärk on temas endas-ta pakub mängijale rõõmu ja lõbu. Mäng on seotud suure motoorse aktiivsusega. 4.Kaasaegsed mänguteoriad (Fenomenoloogilised, kognitivsed, psühhoanalüüti- lised, innovatsiooniteooria)?Psühhoanalüütilised- S. Freud: uuris mängus lapse ja täiskasvanu suhteid.Mängus väljendab laps oma pingeid, tundeid.See aitab vabaneda hirmust.L.Peller: uuris põhjalkult rolle, mida lapsed mängivad.Sageli valivad lapsed rollid, isikutest, keda nad armastavad-ema, isa, võlur,kaitseinglid jne.Siin mängus naudib laps võimu ja au.Ebatavalised rollid on n: nõiad, kollid, pahad haldjad jne., keda ta kardab.Analüüsib rolle, mille läbimängimine võimaldab lapsel vabaneda hingelisest probleemidest.. E.H
Psühholoogia on teadus, mis kirjeldab, seletab, prognoosib ja vajadusel muudab inimese käitumist. 3) Nüüdisaegse teadusliku psühholoogia rajaja Wilhelm Wundt, ta rajas 1879. aastal Saksamaal Leipzigis esimese laboratooriumi psühholoogiliste fenomenide uurimiseks. 4) Viis psühholoogia teoreetilist suunda, nende põhikontseptsioonid ja esindaja (eesn. ka) Teoreetiline suund Esindajad Teooria põhiseisukohad Psühhodünaamiline Sigmund Freud Rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja psühholoogia e. Alfred Adler varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule psühhoanalüüs Carl Jung Biheiviorism John Watson Uurida saab seda, mis objektiivselt vaadeldav. Edward Thorndike Kogu inimese käitumine on reaktsioon Burhus Skinner stiimulile.
afektiivne aje, mis on ,,kujuteldav, illusoorne, teostumatute soovide täieviimine"; ,,mäng on põhimõtteliselt soovi täideviimine, kuid mitte isoleeritud soovide, vaid üldiste emotsioonide"; V pidas mängu ,,arengu peamiseks allikaks eelkooli aastatel", seda seepärast, et kujutlus-mängu olemuse järgi vabastas laps end olukorra vahetutest piirangutest ning liikus ideede maailma.) Psühhoanalüütilised mänguteooriad · Sigmund Freud (1856-1939) - tal ei ole olemas küll süstemaatilist mängukäsitlust, kuid tal on mitmeid väga olulisi mõtteid mängust. Näiteks on ta käsitlenud mängu ja nalja ning huumori seost, lõbuprintsiipi jmt. Oma varasemates töödes nägi F mängu eelkõige kui soove täitvat vahendit, mis võimaldab lapsel välja elada mitmesuguseid keelatud impulsse, nt. agressiooni. Soovide täitumisega on seotud ka mängu puhastav, katarsist esile
Ilu mõiste muutmine esteetika ajaloos Natukene esteetika teooriast. Inimese esteetiline suhe tegelikkusse on mitmekülge ja mitmekesine, eriti väljendub see kunstis. Kunst - on kirjandus, muusikaõpetus, kunsti ajalugu ja teooria, teater jne. Kunsti teaduse valdkonnad täidavad esteetika suhtes teaduse erialade funktsiooni. Samas täiendavateks erialadeks on ka sotsioloogia kunst, kunsti psühholoogia, epistemoloogia, semantika, jne. Esteetika kasutab paljude teadusharude paljude. Erisuhe esteetika ja kunsti vahel on näha kunstikriitikas. Esteetika - teoreetilina kriitika toetus, aitab tal tõsiselt aru saada kunsti probleemi ja tõestasa küsimusi, mis on inimese ja ühiskonna kunstiga kooskõlas. Esteetika võimaldab kriitikal luua hindamiskriteeriumid. Iidsete ida rahvade esteetiline arusaamine. Vana-Egiptus. Egiptlased on teinud suuri edusamme astronomias, matemaatika-, inseneri- ja ehituskivide teadustes, meditsiinis, ajaloos ja geograafias...
afektiivne aje, mis on „kujuteldav, illusoorne, teostumatute soovide täieviimine“; „mäng on põhimõtteliselt soovi täideviimine, kuid mitte isoleeritud soovide, vaid üldiste emotsioonide“; V pidas mängu „arengu peamiseks allikaks eelkooli aastatel“, seda seepärast, et kujutlus-mängu olemuse järgi vabastas laps end olukorra vahetutest piirangutest ning liikus ideede maailma.) Psühhoanalüütilised mänguteooriad Sigmund Freud (1856-1939) - tal ei ole olemas küll süstemaatilist mängukäsitlust, kuid tal on mitmeid väga olulisi mõtteid mängust. Näiteks on ta käsitlenud mängu ja nalja ning huumori seost, lõbuprintsiipi jmt. Oma varasemates töödes nägi F mängu eelkõige kui soove täitvat vahendit, mis võimaldab lapsel välja elada mitmesuguseid keelatud impulsse, nt. agressiooni. Soovide täitumisega on seotud ka mängu puhastav, katarsist esile
Dreams and Social Behavior: More than 95 percent of our dreams are peopled with others and most revolve around our relations with them. Culture- culture affects not only what dream is about but also how the dreamer thinks about it when she recalls it later on. In some societies including our own, dreams are generally dismissed as nonsensical fancies, irrelevant to real life. Dreams and internal conflict- according to Freud, dreams are product of an elaborate clash between two contending forces-unconscious primitive urges of our biological heritage and the civilizing constaints imposed by society. The disguise explains why dreams are so often odd and senseless. Senselessness is only on the surface, a cunning mask that lets us indulge in the unacceptable wish without realizing that iti is unacceptable. ' some distortions involve various transformations of the unacceptable themes, one is symbolism'
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Sotsiaaltöö korralduse osakond xxxxxxxxx AÜSRx 18- KUU KUNI 5- AASTA VANUSTE LASTE ERIVAJADUSTE JA PUUETE ANALÜÜS Referaat Juhendaja: Dagmar Narusson Pärnu 2016 SISSEJUHATUS Suurem osa erivajadusi ilmnevad varajases lapsepõlves. Paljude puuete puhul arenevad lapsed mingi ajani normaalselt ja just kindlas vanuses hakkavad tekkima tagasilöögid ja spetsiifilised tunnused, mis annavad märku puude olemasolust. Antud töö eesmärk on uurida ja kirjeldada varajases lapsepõlves kõige sagedasemaid haigusi ning puudeid ja erivajadusi. Väikelapse ning eelkooliiga on aeg, mil inimene hakkab oma keha üle kontrolli omama ning seda keskkonnas kasutama. See on aeg, mil lapsed saavad aru soo erinevustest, õpivad suhtlema ning muutuvad veidi iseseisvamaks oma vanematest. Väikelapse eas toim...
Isiksus_majanduskool ISIKSUS Organisatsioon kõik ühendused, kus inimesed on kokku tulnud mingi eesmärgi saavutamiseks ja mida seovad struktuur, tehnoloogi ja strateegia Organisatsioonikäitumine (OK!) uurib inimkäitumist organisatsioonis keskendudes üksikisikut ja rühma puudutavatele protsessidele ja tegevustele. hõlmab ka organisatsiooni ja juhtimisprotsesside uurimist organisatsiooni pidevalt muutuvas sise ja väliskeskkonnas; huvitub eelkõige inimeste mõjust nendele OK õ- petus inimkäitumise seaduspärasuste rakendamisest organisatsioonis nende seostamine org struktuuri, tehnoloogia ja väliskeskkonnaga OK - rakenduslik käitumisteadus, mille eesmärk on kaardistada laialdased praktilised ja teoreetilised teadmised, et avardada teadmisi inimkäitumise keerukusest ning anda teadmisi juhtimise mõtteviisist ja tegutsemisest Organisatsiooni liikmeskonna moodustavad üksiksikud, kelle käitumine ja omavahelised s...
Ilu mõiste muutmine esteetika ajaloos Natukene esteetika teooriast. Inimese esteetiline suhe tegelikkusse on mitmekülge ja mitmekesine, eriti väljendub see kunstis. Kunst - on kirjandus, muusikaõpetus, kunsti ajalugu ja teooria, teater jne. Kunsti teaduse valdkonnad täidavad esteetika suhtes teaduse erialade funktsiooni. Samas täiendavateks erialadeks on ka sotsioloogia kunst, kunsti psühholoogia, epistemoloogia, semantika, jne. Esteetika kasutab paljude teadusharude paljude. Erisuhe esteetika ja kunsti vahel on näha kunstikriitikas. Esteetika - teoreetilina kriitika toetus, aitab tal tõsiselt aru saada kunsti probleemi ja tõestasa küsimusi, mis on inimese ja ühiskonna kunstiga kooskõlas. Esteetika võimaldab kriitikal luua hindamiskriteeriumid. Iidsete ida rahvade esteetiline arusaamine. Vana-Egiptus. Egiptlased on teinud suuri edusamme astronomias, matemaatika-, inseneri- ja ehituskivide teadustes, meditsiinis, ajaloos ja geograafias...
7 16.-17. sajandi vahetusse langeb aeg, kui antiiktragöödiaid püüti lavastada Julius Caesar Scaligeri Poeetika (1561): aja, koha ja tegevuse ühtsus. Barokk- antiigist teemad ja tegelased Klassitsism- juhtivaks zanriks tragöödia Romantism kreeka algupärandid P. B. Shelley Vabastatud Prometheus. Kreeka tragöödia ja teadus : Sigmund Freud, muusika: Richard Wagner (Oresteia idee) Friedrich Nietzsche uus vaade kreeka tragöödiale Antiikaja tegelased ja kujundid saavad aluseks ideede ja mõtete ajaloos. (Eesti: Hugo von Hofmannsthali Oidipus ja sfinks (Anna Haava eestindus).) 63. Milline on vanakreeka keele roll tänapäeva keelekasutuses: mis teid pidi on vanakreeka keelsed sõnatüved jõudnud tänapäeva teaduskeelde ja kultuurisõnavarasse (missugused
aspekte, vaid fikseerivad hetkelise olukorra. Selgusetuks jääb kujunemislugu ning teooria põhiolemus: ,,ühiskond tekib selleks et ühiskond säiliks". Teooria ei võimalda kultuure võrrelda ja välja selgitada kultuurierinevusi. Lingvistiline relatiivsus · Boas-Sapir-Whorfi hüpotees: mingi rahva maailmatunnetus on sõltuvuses keelest. Tajuda saab asju, mille kohta on keeleline aparatuur (mõisted jne) olemas. Psühhoanalüüs · Sigmund Freud: mõjutus indiviidikesksusele. indiviidikesksusele Osaliselt ei ole inimesed oma käitumisest teadlikud, suurem osa käitumisest on teadvustamata. Seega ei saa me kultuuri täielikult mõista, lähtudes vaid inimeste seletustest, kuna inimesed paljusid kultuurielemente ei teadvusta. · Carl Gustav Jung: kollektiivse alateadvuse idee. idee Eksisteerib nn rahvuslik iseloom, psühholoogiline ühtsus mingis etnilises grupis.
(Probleem - vahel viivad teadusteooriad uute järeldusteni.) Instrumentalism on skeptilisem kui realism. Instrumentalismis hinnatakse teooriate tõesust nende tõhususe järgi. Teoreetiline entiteet - nt aatom. Entiteedirealism- mõisted osutuvad millelegi reaalsele, kuid seda ei tee teooriad ega seadused. 20. Tunda erinevusi jäiga determinismi, indeterminismi ja nõrga determinismi vahel tahtevabaduse küsimuses + fatalismi mõiste. Teada kõige tuntumate esindajate (Spinoza, Freud, kristlased, eksistentsialistid) seisukohti tahtevabaduse küsimuses, s.t. millisesse teooriasse kuuluvad. Kuidas sidus Descartes tahtevabaduse jumaliku ettemääratusega? Jäik determinism - vabadus on illusioon. Kuna me ei oska kogu maailma seaduspärasid näha ja seletada, arvame, et toim iseenda vabast tahtest lähtudes. Spinoza: "Inimesed eksivad, kui nad vaid arvavad, et nad on vabad - nad on teadlikud oma tegudest, kuid ebateadlikud sellest, mis neid põhjustab
ja tunded/emotsioonid on vahetanud kohad. Dmitri esindab ihasid, instinkte, mis saavad jagu tema mõistuslikust tegevusest ja juhivad tema tunnetuslikku tegevust. Ivan esindab aga mõistust, intellekti ülekaalu, ,,pead". (B.Sichtermann,J.Scholl: 256). Nii ka Ivanil, Dostojevski jaoks peitub probleem tõsiasjas, et Ivani südant juhib pea. Aljosa ütleb Koljale: ,,Ei, te olete väga kena loomuga, kuigi rikutud.." (H.Mattisen1999:419). Kui Sigmund Freud leidis, et südametunnists see, mis annab olemuse Aljosale ja Ivanile (ning õieti kogu inimkonnale) ja hääbub kohtumõistjail on tungidest lahtiütlemise tagajärg, tegi ta inimkonnale karuteene. Dostojevski esindab arusaama, et südametunnistus on inimese sisemine omadus, paratamatu Jumala hääl temas; Freud aga leidis, et südametunnistus on tekkinud üksikindiviidi tungide ja loodusliku ning ühiskondliku reaalsuse vastuolu tagajärjel.
Tautegooriline Friedrich Schelling müüt on autonoomne, tuleb mõista eraldi kui inimvaimu omalaadi kujundit, Ernst Cassirer Evolutsionistlik võrdlev, algkeel eeldab algkodu, -kultuuri ja -müüdistikku, Edward Burnett Tyler, Andrew Lang 20. saj. Ritualistlik ja psühhoanalüütiline. Ritualistlik Cambridge'i koolkond, James G.Frazer, Jane E. Harrison müüt pole muu kui riituse toime sõnaline vaste Psühhpanalüütiline Otto Rank kangelaste tüpoloogia, Sigmund Freud müütide ja unenägude seos 4. Mille poolest erinevad allegooriline, euhemeristlik ja tautegooriline müüdikäsitlus? Allegooriline - müüdid algasid tänu looduslike fenomenide metafoorilisele seletamisele Euhemeristlik - uskumused põhinevad ajaloolistel sündmustel Tautegooriline - F. Schelling , müüdi autonoomia , müüt seletab ennast ise, inimene ei saa mütoloogiat seletada 5. Kõrvuta loodusallegoorilist ja ritualistlikku lähenemist müütide uurimisel.
Institutsionaalse religiooni vähenemise tulemusel tekkis vajadus hakata tegema vahet religiooni ja religioossuse vahel (individuaalne religioossus). Religioossus võib areneda nii kaugele, et loob enda vormid tekib religioon kui sotsiaalsuse nähtav vorm. Objektiivne vs subjektiivne maailm, mille vahele luuakse sild inimestevahelises suhtluses. Religioon suhtetasandi ,,asi", vahendaja. Religioon pakub leevendust, vähendab pinget subjektiivse ja objektiivse maailma vahel. Sigmund Freud (1856-1939) psühhoanalüüsi rajaja, aga tema ideede mõju religiooni- sotsioloogiale (ja kogu Lääne kaasaegsele kultuurile) on olnud tohutu. [Usk teadusse ja progressi oli kaasaegsete hulgas väga tugev.] Inimene on seksuaalne olend (vs eelnev ,,seksuaalsus-on-patt"-maailm). Religioon ihade projektsioon. Reduktsionistlik, kriitiline suhtumine religiooni. Religioon on lapsik psühholoogiline vajadus, kujutab endast psühholoogiliste seisundite projektsioone
Kalduvus riskida. Somatoonik · Mesomorfne (asteetiline) - Inimene, kes on sulgunud oma mõtete ja tunnete maailma. Kõnes ja väljendusliigutustes tagasihoidlik, ei armasta seltskonda ega suhtlemist. Näeb rohkesti probleeme. Unine ja väsinud. Tserebrotoonik o II grupp teooriaid psühhoanalüütikute isiksuse teooriad S. Freud · Alateadvus ID: eelteadvuse tase. Inimese alg- ehk ürgsüsteem, millest evolutsiooni käigus on välja arenenud ego ja super-ego. ID- sse kuuluvad kõik lapsepõlvekogemused. On energiaallikaks ja subjektiivse kogemuse maailm, mis ei ole seotud reaalsusega. Põhiprintsiibiks on saavutada mugavus ja tasakaal so LIBIIDO ehk naudingu printsiip.
tõmbuda mõnda kõrvalisse kohta , kus keegi ei pane tähele Jaanipäevalõbustused 16. saj Prantsusmaal! Sõnumid Spontaansuse asendumine normiga. Käitumismuutuste mehhanism: väline sund sisemiseks normiks. Välise kontrolli asemele sisemine sund. Häbi ja piinlikkus, kui sunnimehhanismid. Võimekus öelda EI Normi internaliseerimine. Normistatud inimene. Õukonnast leviv tsiviliseeritus Tsivilisatsiooni hind. Elias ja Freud. Kultuurne ja tsiviliseeritud inimene Saksa keeleruumis oluline kultuursus, sisuks (sisemised) vaimsed kvaliteedid teadmised, väärtused, ideed Inglise-prantsuse keeleruumis rõhk tsiviliseeritusel käitumisviis, suhtemallid, poliitiline korraldus (demokraatia), tehniline areng. Kuidas välja paistab. Üldinimlik tsiviliseeritus vs kultuuri rahvuslik spetsiifilisus Norbert Elias (1897-1990) 1. Eneseteadvus
eripalgelised jutustused inimese olemusest, mida hakatigi nimetama isiksuseteooriateks" (Allik, 2003). 1. Psühhoanalüüs; psühhodünaamiline käsitlus 2. Humanistlik ja eksistentsiaalne psühholoogia 3. Biheiviorism ja kognitiivne lähenemine, mille sulandumisel arenes sotsiaal-kognitiivne lähenemine 4. Dispositsionaalne lähenemine ("joonepsühholoogia" trait psychology) Psühhodünaamiline käsitlus · Charcot' uuringud hüsteeriast; Morton Prince (1906) "lõhestunud isiksus" · Sigmund Freud: psühhoanalüüs · Carl Gustav Jung: analüütiline psühholoogia · Alfred Adler: individuaalpsühholoogia · Erik Erikson: egopsühholoogia; ka evolutsiooniline psühholoogia 1) Sigmund Freud · Teadvustamatus · Lapsepõlvekogemuste tähtsustamine · Seksuaalsuse keskne tähendus · Psüühika struktuur: id-ego-superego (miskiminaülimina) · Psühhoseksuaalne areng (oraalne, anaalne, falliline, latentsiperiood, genitaalne staadium) · Ego kaitsemehhanismid (repressioon jne)
Nõiaprotsessid. Loeng 7. Religioon ja kosmoloogia Okultne – müstilised nähtused, uskumused. Jean ja John Comaroff: okultne majandus Raha tegemine maagiaga – nt reklaamid ennustajatel jne. Maagia kohalolu avalikus ruumis, meedias Raha teke müstiline Religiooni antropoloogia on uurinud algusest peale usku. Primitiivne usk lääne teadlase/kolonialisti/misjonäri silmis Absurd, intellektuaalne ebard Freud Tootem ja tabu 1913: Primitiivne usk sarnaneb neurootikute fantaasiatele, näitab infantiilset abitust Ohtlik kristlusele Muutus suhtumises Max Müller - Usk jumalasse on universaalne, ainult erineva väljendusviisiga. - Loodusrahvad tunnetavad samuti lõpmatust. Emile Durkheim - Kõigi religioonide aluseks on „püha“ mõiste - Inimmõtlemine jaguneb primitiivseks (sh müütiline mõtlemie, religioon, ka ilukirjandus) ja
1. Milliste küsimustega tegeleb religioonifilosoofia? Tuleb eristada kristlikust eetikast ja moraaliõpetusest. Religioosne eetika vaatleb inimese ja jumala vahekorda praktilisel tasandil ja tegeleb küsimustega kuidas olla jumalale meelepärane, millised on inimese käitumise eesmärgid kui ta mõnda religioossesse kogukonda kuulub.. jne. Religioonifilosoofia töötab teisel tasandil. Religiooni küsimus võiks olla: kas inimese olemasolul, eksistentsiaalsel situatsioonil on mõte? Kui on, siis kust see tuleb? Kust tähendus ja mõte tuleb, et inimese olemasolul on mõte? Pascal leiab, et mõte tuleb üles leida. Kui ma leian et mu elul on mõte, kas see on paigutatav minu enda tegevuse tagajärge (kas inimene ise on suuteline mingisuguse mõtte oma elusse sisendama?)? Inimese elu mõte kõige laiemalt on andnud talle teised inimesed. Mõte kehtestub läbi teiste (ema: elu mõte on laps). Kas jumal on olemas? Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Võ...
Moodne kunst Enamus kunstiajaloolasi alustab moodsat kunsti 20nda sajandi ja fovismiga. Moodsat kunsti iseloomustas kunstivoolude ülikiire vaheldumine, nad on sageli tihedalt seotud ja eksisteerivad ka paralleelselt. Kuni II maailmasõjani oli Pariis vaieldamatuks maailma kultuurikeskuseks, Pariisis elasid lühemat või pikemat aega eri maade kunstnikud. Kunstis räägitakse Pariisi koolkonnast. Pärast II ms sai kunstielu keskuseks New York, USA. II ms järgset kunsti, eriti alates 60ndatest, on peaaegu võimatu stiilideks lahterdada, pigem liikumisteks ja laiemateks nähtusteks. Fovism(19051907) Tekkekoht Pariis, tekkeajaks loetakse 1905 sügissalongi näitust, kus tuli välja rühm kunstnikke oma töödega, kus värvid olid erakordselt puhtad, aga joonistus tinglik. Voolule andis nime kunstikriitik Vauxcelles, kes nende töid nähes võrdles seda varasema kunstiga ning leidis, et need on nagu Donatello metsloomade keskel. Kõige kuulsam nimi o...
* kuidas haigusi ära hoida? * kes jääb haigeks ja miks? * kes paraneb ja miks? * millised tegurid on seotud haiguse kulu ja lõppega? * kuidas paranemist soodustada? Tervisepsühholoogia jälgib, hindab, määratleb probleemi, kogub andmeid, analüüsib andmeid, loob teooria, kontrollib teooriat. Kujunemislugu. * J. Watson. Tema teene on see, et 1912 aastast alates hakkas propageerima psühholoogiakursuste läbiviimise vajadust meditsiinikoolides. * S. Freud. Hakkas rääkima alateadvuse teemast jne. * Flanders Dunbar (1943) ja Franz Alexander (1950) seostasid isiksuse profiile kindlate haigustega. Ehk siis kindla haigusega seotud isiksuse tüüp, näiteks mädapaisele kalduv isiksus. Põhjuslikku seost kinnitavaid tõendeid ei leitud. Küll aga nende töö viis järgmise punktini: * psühhosomaatiline meditsiin. Arenes välja psühhoanalüütilisest paradigmast. Haigustest näited maohaavad, astma. * biotagasiside
(mõjutatud sotsiokultuurilise konteksti poolt) 5 Maccoby (1980): imik otsib lähedust esmase hooldajaga, esmasest hooldajast lahutamisel tekib distress, samuti rõõmustamine taaskohtumisel. Pidevalt on oluline hooldaja reaktsiooni otsimine (laps naeratab, kui emme naeratab vastu, naeratab laps veel rohkem etc). Sigmund Freud: lapse esimesed sotsiaalsed suhted tuginevad baasvajaduste rahuldamisele John Bowlby (1969): "söögilaua-armastuse" teooria vastu. Tema järgi on emotsionaalse seotuse aluseks turvalisusvajadus. Põhjendab seda sellega, et lapsel on kaasasündinud kalduvus otsida täiskasvanuga otsest kontakti, laps naudib nähtavalt oma emaga koos olemist ja temaga suhtlemist, eelistab ema häält ja lõhna, lisaks naeratamine
Martin Heidegger ( 1880-1976 ) Hans-Georg Gadamer ( 1900-2002 ) ,,Tõde ja meetod" ( kujundab koolkondlikku hermeneutilist ringi ) Fenomenoloogia ja lugejauurimus ( uurib teaduse sisu ) 1. Lugeja ja tekst 2. Fenomenid ( asjad sellistena, nagu me neid teadvuses tajume ) 3. Retseptsiooniesteetika Edmund Husserl (filoloogiline suund ) Roman Ingarden 33. Psühhoanalüüs ja autorikeskse kirjanduskäsitluse teisenemine võrreldes positivismiga (Sigmund Freud, Jacques Lacan jt). Esialgu ei olnud psühhoanalüüs kirjandusliku suundumusega. Arenes välja psühholoogiast, psühhiaatriast. Tähtsad on autor, tegelane keel ( autorikeskne, psühhoanalüütiline keelekasutus ). Teadvus, eelteadvus ja mitteteadvus e alateadvus. 34. Uuskriitika ja tekstikeskse vaatenurga võidulepääs 20. sajandi kirjandusteaduses. 30ndatest 60ndateni. Tekst ja kriitika ( loobutakse autorikesksusest, tekst ise peab kõnelema )
Nad tundsid Hoffmannsthaliga teineteist. Kirjanduses peaks kasutama elitaarset keelt, mis väljendab mõtteid ja tundmusi õigesti. Das jahr der seele See oli tema üks esimesi tuntumaid luuletsükleid. Suuri tähti ei ole, oma interpunktsioonisüsteem, mitmed muud ortograafilised muudatused. George tahab anda keelele uue sisu, esialgu küll siseringile, lotuses, et see kunagi laieneb. 4.2.2015 pactole = Goldmine, Schatz Die Psychoanalyse. Alateadvus, S. Freud. Teraapiameetod. Mustri avastamine psühhoanalüüsis. Vastused küsimusele, miks patsient on selline nagu on. Olulised on assotsiatsioonid, vabad assotsiatsioonid. Teooriate süsteem. Vt PPT. Kaks aspekti on: unenägude seletamine, sümbolite kaudu. Vigade, mõtte- või keelevead, millest järeldub, et alateadvuses just praegu midagi juhtub. (Studium von Fehlleistungen). Psühhoanalüüs ja kirjandus. Piltide Flüchtigkeit, põgusate piltide vaheldus. Impressionismis nt üks pilt, mida
Struktuaar-funktsionalism – Alfred Reginald Radcliffe-Brown. Esitab pigem sotsioloogilisemat lähenemist, mille kohaselt kultuuri jaoks esmased on grupi vajaduste rahuldamise funktsioonid, st ühiskond püüdleb selle poole, et ennast säilitada ja edasi funktsioneerida ja kogu kogukond püüdleb selle nimel, mitte pole eesmärk indiviidi vajaduste rahuldamine ja säilitamine. Ta on Durkheimi lähenemise pooldaja, nt inimesed on sekundaarsed grupi suhtes. Psühhoanalüüs – Sigmund Freud, Carl Gustav Jung. Nende analüüsid hakkasid tugevalt mõjutama etnoloogia ja antropoloogia arengut. Nende panus oli indiviidide uurimisele ja antropoloogias oli nende mõju just läbi psühhoanalüüsi. Freudi väljapakutud uuendus e innovatsioon oli see, et on olemas teadvus ja alateadvus. Teadvustamata osasse on koondunud kõik indiviidi teadvustamata ihad mis mõjutavad meie käitumist nii, et me ise ei teagi. Freudi
Euroopa riigid 19. saj. lõpul ja 20. saj. algul SKEEM: Euroopa 19. saj lõpul ja 20. saj algul - šovinism – inimesed pidasid enda rahvust paremaks kui teisipäev - imperialism – suurriigid püüdsid saavutada mõjuvõimu kogu maailmas - kolooniad – suurriigid hõivasid omale kolooniaid arengumaadeks odava tööjõu ja tooraine eesmärgil; asumaade rajamine, eesmärgiks saada toorainet (Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa) o 3 suurimat koloniaalriiki: Suurbritannia – Aafrika, Aasia Prantsusmaa – Aafrika, Aasia Saksamaa – Aafrika - Euroopa kesksus – 20. saj alguseks olid pea terve maailm Euroopa mõjuvalduses; euroopalike ideede levik (demokraatia, eraomanduslik majandus, isikuvabadus) Tehnika Majandus Ühiskondlik elu Konveiertootm Tran...
nende rikkumisel tuleb leida rikkumisele seletus ja nende rikkumine ajab inimesi enamasti vihale. 27. George C Homans sotsiaalse vahetuse teooria. Inimeste lähisuhted on justkui majanduslik kauplemine. Inimesed tahavad saada võimalikult palju naudingut ja vähe kannatusi. Nad tahavad saada teistelt psühholoogilisi hüvesid, aga selle jaoks peavad nad pakkuma teistele seda, mida nad tahavad. 28. Sigmund Freud psühhoanalüüs. Marxi kõrval oluline sotsiaalteadlane. Üldine psühholoogiline teooria alateadvuse, isiksuse jne teooriad. Spekulatsioonid kultuuri päritolu ja ühiskonnaarengu kohta Oidipuse konflikt, isatapp, looma (tootemi) kui isa sümboli austaminereligioon. Teadvuse tasandid: teadvus, eelteadvus ja alateadvus. Isiksuse struktuur: ID, EGO, SUPER-EGO. Internaliseerimine protsess, mille käigus
Õppimise kognitiivsed käsitlused. Rõhutatakse inimese seesmist aktiivsust ja huvi. Õppimise konstruktivistlikud mudelid toovad välja uute teadmiste ja skeemide aktiivse loomise. 10. Isiksuse erinevad käsitlused. Erinevad intelligentsusteooriad. Isiksus Isiksust saab määratleda püsivate käitumuslike ja psüühiliste omaduste kogumina, mis sarnastes tingimustes sama isiku puhul tõenäoliselt kordub. Erinevad lähenemised · Psühhodünaamiline - S. Freud lahendamata konfliktide mõju käitumisele; seksuaaltungi rõhutamine; psühhoseksuaalse arengu etapid ja fiksatsioon · Tunnusjoonte lähenemine (trait theories) inimest saab iseloomustada stabiilsete tunnusjoonte kombinatsiooniga. Gordon Allport'i mõju sõnavaraanalüüs, näitas, et inimest on võimalik iseloomustada piiratud hulga omadussõnadega. Raymond Cattell kasutas faktoranalüüsi ja leidis 16 isiksusefaktorit
Et aga ema hoidis Achilleust vette kastes kinni tema kandadest, jäid need kuivaks ning seetõttu kaitsetuks. Sellest ka väljend "Achilleuse kand" ainus nõrk koht. 2 Oidipuse kompleks Oidipuse kompleks on Sigmund Freudi psühhoanalüüsi teoorias esinev käsitlus, mille kohaselt poistel võib esineda alateadvuslik soov tappa oma isa ja abielluda oma emaga. Freud toob hulgaliselt näiteid Oidipuse kompleksi avaldumisest kultuuri ajaloos, sealhulgas tõstes esile müüdi Teeba kuningast Oidipusest, kes teadmatusest tappis oma isa ning abiellus oma emaga. 4. Rooma ja Kreeka teatri võrdlus Rooma teater Kreeka teater · Roomlaste silmis polnud nii · Kreeklaste jaoks väga tähtis tähtis, vaid meelelahutus.
Ekslikult arvati, et kehamahlu toodab aju. Nende kehamahlade järgi on saadud tänapäeval tuntud temperamenditüübi nimetused : · veri sanguis sangviinik · lima flegma flegmaatik · sapp chole koleerik · must sapp melaschole melanhoolik Psühholoogia teoreetilised suunad Eristatakse mitmesuguseid teoreetilisi suundi (ehk koolkondi). Igal suunal on inimesest oma arusaam. Psühhodünaamiline psühholoogia Sigmund Freud Rõhutakse alateadvuse mõju käitumisele ning varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule Biheiviorism John Watson Uurida saab seda, mida on võimalik objektiivselt vaadelda. Inimese käitumine on vastus stiimulile. Humanistlik psühholoogia Carl Rogers, Abraham Maslow Rõhutakse inimese vaba tahet. Inimene on oma olemuselt positiivne ja loov, taotleb arengut ja tahab ennast realiseerida. Kognitiivne psühholoogia Jean Piaget, Endel Tulving
o Esineb tihedamini ülekaalulistel meestel ja eakamatel inimestel. - Somnambulism e. unesränne - (rahvakeeles kuutõbi), selle häire korral kombineeruvad uni ja ärkvelolek: unesrändaja on võimeline nägema, kõndima ja isegi rääkima, kuid ta ei mäleta sellest pärast midagi. o Avaldub deltaune ajal ja pole seega otseselt seotud unenägude nägemisega. Sagedamini esineb lastel, nende vanemaks saades häire kaob. Sigmund Freud unenägudest - Freudi (ja tema pooldajate) arvates on unenäod teeks inimese alateadvuse juurde. - Manifestne sisu on seotud möödunud päeva sündmustega ja une ajal toimuvaga. - Latentses sisus avalduvad inimese alateadlikud soovid ja vajadused. See väljendumine toimub sümbolite kaudu. Freudi arvates on sümbolitel enamasti kindel tähendus. Meditatsioon ja Hüpnoos Meditatsioon - Meditatsiooni seisundis on aktiivne (väljapoole orienteeritud) teadvus pööratud
huvitatud, et kujuneks välja sotsialiseerunud isiksus. 3) Psühholoogia- teadus inimese käitumisest. Psühholoogia suund sotsiaalpsühholoogia -uurib inimeste käitumist ühiskonnas, isiksus on sotsiaalsete suhete summa. Rajaja William MC Dougall (1871-1938). Kirjutas ,,Sissejuhatus sotsiaalpsühholoogiasse" Isiksust- võib käsitleda kui sotsiaalsete suhete summat. 4)Psühhoanalüüsi rajaja Sigmund Freud (1856-1939) Algselt oli ravimeetodiks millega raviti neurootikuid ja hüsteerikuid. Sublimatsioon-võimendab end selles sfääris selle arvelt mis on talle kättesaadav. 4) Õigusteadus- õiguse ja ühiskonna omavaheliste suhete uurimine, ametlik normatiivne õigus väljendub seadusandluses vs mitteametlik õigus, mis baseerub tavadel, traditsioonidel. 5) Keeleteadus- sotsiolingvistika, tegeleb keele ja ühiskonna uurimisega
Lühidalt ütleb seega Freud'i teooria, et kõik meie unenäod või enamus neist on "sooviunenäod". Mitte kõik 7 psühhoanalüütikud ei ole nõustunud Freud'i vaadetega. Alfred Adler (1870 1937), kes oli Freud'i kolleeg, lükkas tagasi paljud aspektid Freud'i doktriinis, kaasa arvatud une tähenduse. Adler väitis, et unenägu ei kehasta alateadlikke soove nagu Freud uskus. Selle asemel nägi ta unenägu mistahes mõtete jätkamisena. Paljud kaasaegsed terapeudid jagavad seda vaadet. 6.Unenägude meenutamine Paljud inimesed on huvitatud oma unenägude mõistmisest ja kasutamisest, aga ei suuda neid meenutada. Valmisolek on unenäo meenutamise võti. Mõnikord on meil kiusatus arvata, et me ei näinudki und, ometi näeb igaüks meist igal öösel keskmiselt neli-viis unenägu
süntees. Superego on sisemine kultuurinormide ja -väärtuste kogum, mis omandatakse vanematelt ja teistelt olulistelt inimestelt. Superego kujuneb välja kõige hiljem, asendades vanemate kontrolli enesekontrolliga. Superego on sarnaselt Id'iga ebaratsionaalne. Kui Ego tahab naudingut vaid sobivate võimaluste tekkimiseni edasi lükata, siis Superego tahab seda täielikult tõkestada. Superego peamine emotsioon on süütunne. Esialgu oletas Freud, et Superego kujuneb välja vanemlikest nõudmistest. Hiljem leidis ta, et Superego on pigem vanemate vastu tekkinud agressiooni sissepoole pööramise tulemus. Superego on sisemine agressor ja karistaja. Tugev Superego tekib suurte vanemlike nõudmiste tõttu, sest tekkinud agressioon on tugev ja selle väljendamine pole võimalik. See võib tekkida nii liiga rangete kui ka liiga heade vanemate puhul. Sotsiaalpsühholoogia Millised on sotsiaalpsühholoogia peamised uurimisvaldkonnad?
„Sotsiaalpedagoogika“. Peab lähtuma ühiskonna vajadustest, ühiskond on huvitatud, et kujuneks välja sotsialiseerunud isiksus. 3) Psühholoogia- teadus inimese käitumisest. Psühholoogia suund sotsiaalpsühholoogia -uurib inimeste käitumist ühiskonnas, isiksus on sotsiaalsete suhete summa. Rajaja William MC Dougall (1871-1938). Kirjutas „Sissejuhatus sotsiaalpsühholoogiasse“ Isiksust- võib käsitleda kui sotsiaalsete suhete summat. 4)Psühhoanalüüsi rajaja Sigmund Freud (1856-1939) Algselt oli ravimeetodiks millega raviti neurootikuid ja hüsteerikuid. Sublimatsioon-võimendab end selles sfääris selle arvelt mis on talle kättesaadav. 4) Õigusteadus- õiguse ja ühiskonna omavaheliste suhete uurimine, ametlik normatiivne õigus väljendub seadusandluses vs mitteametlik õigus, mis baseerub tavadel, traditsioonidel. 5) Keeleteadus- sotsiolingvistika, tegeleb keele ja ühiskonna uurimisega KUJUNEMINE JA ARENG Ühiskonna kihistumine ehk statifikatsioon
Agressiivsus tuleb mängu siis, kui muid vahendeid enam ei ole. See ei too psüühilist tasakaalu, ehkki annab natukeseks, ajaks kergendust. See ei ole vältimatu lahendus ega ka inimesele endale soodne, sest toob kaasa uusi probleeme. Agressiivsuse ohjeldamine ei tekita psüühilist pinget, ehkki mõnikord on seda väidetud, vaid võimaldab probleeme lahendada muude, inimesele suuremat rahuldust pakkuvate konstruktiivsete vahenditega, Freud on öelnud: «See, kes jättis mõõga tupest tõmbamata ja külvas oma vaenlase selle asemel üle sõimusõnadega, leiutas kultuuri» (l), kuigi ega vist ka «sõimusõnadega ülekülvamine» see kõige konstruktiivsem vahend ole. Agressiivset käitumist ja selle põhjusi uurides on mõnikord jõutud erinevate tõlgendusteni. On vaieldud selle üle, kas inimese agressiivse käitumise põhjus peitub tema isiksuses või väljaspool teda.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
