school, counseling, clinical) Areas of Psychology Specializations in psychology Specializations in psychology · Most psychologists are involved in the areas of clinical and counseling psychology. · The primary focus of clinical psychologists is the diagnosis and treatment of mental and behavioral disorders. What is a main difference between a psychologist and psychiatrist? Modern psychology PSYCHOANALYSES (psychoanalytic perspective) Sigmund Freud (1856 1939) · Our behaviour comes from unconscious drives and problems arise from unsolved conflicts in the unconscious mind · Usually stemming from our childhood · Used dream analyses to explore unconscious mind Behaviorist perspective · Was founded by John B. Watson. · Focuses on our observable behaviours (thoughts and hidden parts of the mind are not relevant) that can be measured objectively · Observes the influence of rewards and punishments
Tulemused Diskussioon (järeldused, kitsaskohad, soovitused edaspidiseks, lühikokkuvõte) 19.sajand psühholoogias W.Wundt rajas esimese eksperimatnaalpsühholoogia labori 1879.aastal Leipzigi ülikoolis! Tollal ajal uuriti: kuidas ravimid mõjutavad vaimsed protsesse; kas andekus on pärilik? 20.Sajandi psühholoogias: Tekkisid erinevad koolkonnad ja uurimistraditsioonid: Psühhodünaamiline käsitlus: Sigmund Freud 1856-1939 Käitumine on tingitud seesmite teadvustamata psühhilise energia voogude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne. Psühhoanalüüs: inimest ajendav jõud INSTINKT Elusintinkt libodo ja surmainstinkt thanatos Id-naudinguprintsiip (mõted mis teevad aja toredaks) Ego-reaalsusprintsiip(mina-arusaam, et erined teistest inimestest) Superego ehk ülimina(moraal, sotsiaalsed normid) ehk südametunnistus, idaalne mina Meetodid: Unenägude analüüs
Atlandi. Sellega olid loodud tugevad eelised sidetehnika arenguks. Arvan, et tehnilised muudatused on meie igapäeva elu kõige enam muutnud, sest me ei saaks reisida lennukiga teise maailma otsa või suhelda sõpradega, kes elavad üle ookeani. Sajandivahetus tõi kaasa terve hulga fundamentaalseid avastusi ja leiutisi teaduse vallas. Huga de Vres avastas geenid. 1905. aastal avastati hormoonid, mis meie käitumist ja keha talitusi mõjutavad. Lisaks sellele tuli sajandi alguses Sigmund Freud välja psühhoanalüüsiga. See teooria põhineb seisukohal, et inimeste tegusid määrab alateadvus, mis omakorda koosneb peamiselt allasurutud seksuaalihadest. Suuresti vapustas ja õpetas inimesi maailma mõistma ka Albert Einsteini relatiivsusteooria. Selles järleldas ta esiteks, et aeg võib erinevate vaatlejate jaoks kulgeda erineva kiirusega ja teiseks, et valgus on korraga nii lainetus kui osakeste voog. Suured avastused tegi ka Saksa füüsik Max Planck, kes pani aluse kvantmehaanikale
Suur viisik saadi keele uurimisel. Need viis gruppi on sõltumatud, aga mõjutavad üksteist. Määravad isiksuse potentsiaali. 5 gruppi moodustuvad pigem suurte andmehulkade puhul ning arvestab vaid otseseid, üksüheseid seoseid. Ei võta arvesse kaudseid mõjusid. Samuti ei vasta test küsimusele, miks sellised omadused tekivad. Tänapäeval arvatakse, et isiksus on olemas, teeb asju harjumuspäraselt. Pilet 2. Psühhoanalüüs. Psühhoanalüüsis on palju erinevaid nimesid. Selle looja on Freud, tema õpilasteks Jung ja Adler. Psühhoanalüüsi ühendab lapsepõlve, eriti esimeste elukuude ja -aastate roll isiksuse kujunemisel ning alateadlike vaimsete protsesside olemasolu rõhutamine ja nende seos lapsepõlvega. Kinnitust on saanud kaks hüpoteesi: 1) Psüühilise põhjuslikkuse printsiip, mis tähendab, et psühhoanalüüsi arvates toimuvad asjad põhjusega, midagi ei heideta kõrvale kui vähemtähtsat. Vastused küsimustele: Miks see juhtus? Mis selle põhjustas
Enne teda oli levinud arvamus, et varases lapsepõlves inimesega toimuv ei saa inimese kujunemises suurt rolli mängida, kuna inimene on veel liiga loll, et toimuvat mõista. Peale Freudi on aga saanud üldlevinuks arvamus, et paljude inimese omaduste ja probleemide juured on lapsepõlves. Isiksuse kujunemine toimub Freudi arvates varases lapsepõlves. Erik Eriksoni järgi Inimene areneb ja sotsialiseerub läbi kogu elu, mitte ainult esimese elukümnendi jooksul nagu Sigmund Freud oli arvanud. 3 INIMVAJADUSED Maslow` järgi koosneb inimese heaolu erinevate vajaduste rahuldamise võimalustest. Vajadusi võib jagada mitmeti, kuid levinuim on A. Maslow` vajaduste hierarhia. Vajadusi võib jagada materiaalseteks, sotsiaalseteks, moraalseteks ja emotsionaalseteks. Esimesteks põhivajadusteks on inimese eksistentsiks vajalik õhk, vesi, toit, uni, peavari, puhkus, soojus
kahekordsed. Mäng võib koondada olemasolevaid oskusi läbi tuntud skeemide korduva väikeste variatsioonidega sooritamise. Samuti võib see anda lapsele ,,ego jätkuvuse" tunde, s.t enesekindluse ja meisterlikkuse tunde. Seda seepärast, et läbikukkumist välditakse valdavalt fantaasiamängus, kus vahendite tegelikud omadused ei loe ning ei püüelda ühegi välise eesmärgi poole.[1] 11 Sigmund Freud Freud ei kirjutanud eriti palju mängu kohta, kuid kirjutatu on omandanud olulise rolli psühhoanalüütilises liikumises, eriti mänguteraapias. Freud arvas, et mäng annab lapsele meetodi soovide täitmiseks ja traumaatilistest sündmustest ülesaamiseks. Peller (1954) sõnastas selle nii, et ,,mäng on katse kompenseerida muret ja depressiooni, saada mõnu minimaalse ohu ja/või pöördumatute tagajärgede riskiga". Seega andis mäng turvalise keskkonna agressiivsete või seksuaalsete impulsside
Kubism: 20.s algus. Kujutasid asju nii, nagu need on ülesehitatud. Geomeetrilised kujundid. G.Apollinaire- kubismi luuleteooria, sürrealism. Gertrude Stein. Sürrealism: 1919 Prantsusmaa. Suunajuht Andre Breton- dadaist. Huvi inimese alateadvuse, ürgsete instinktide, keerukate tungide ning alateadvuses varjul olevate seoste vastu. 1919-23 automatism ja teadvusevool. Kujunes dadaismist. Agressiivne suhtumine lugejasse, kõlaefektid, maagilisus. Sigmund freud mõjutas. Nihestatud perspektiiv. Tähis sugutung. Unenäod, hallutsinatsioonid, veidrus ja sünge. Salvador Dali (kunstnik), 4. Woolf (elu, looming, modernism, ,,Proua Dalloway": sisu, ideed, modernistlikkus, ajakäsitlus, film ,,Tunnid"-kolm lugu, teemad, naisküsimus). Elu: Sündinud inglise kõrgklassi perekonda. Isa oli ,,Dictionary of national biography" toimetaja. Viktoriaanlik isa: pojad ülikooli, tütardel koduõpetaja. Isa ütles, et lugemisel ei
Staaride platoo. Staar ainuline, püramiidi tipp. Staar peab rabelema, et staar olla (mis on absurd). Enesehävitusloogika kadumas. Platoo mitte püramiid enam. Staar ei pea midagi tegema, staar on staar. (Napoleon on Napoleon)19.s kaks staari Byreon ja Napoleon. Staarikäsitluses kaks muutust: S. Freudi psühhoanalüüs, mitteteadvustatud impulsid inimeses. Freudi järel staaritüüpi teist moodi vaatama, inimese psühholoogiline portree muutus. Sigmund Freud (18561939) Keskne konseptsioon, alateadvus. Inimese sees impulsid, millest inimene teadlik pole, juhtivad inimese käitumist. Meie loogikas maailma kohta, kõiges on põhjust kahelda. 9.11.10 Freud. Inimeses hämarad tsoonid, kus valitsevad teised jõud mitteteadvus/alateadvus. Teadvustatud osa psüühikast on valiv, arusaav põhjustest, mitteteadvus ei suuda valida, kontrollida. Mina (ego) välismaailma peegeldus.praktiline otsustamine. Teadvus tekib, suudab oodata ihade teostamist
aastal. See vahend näitab, kuidas inimene kasutab teavet enese ja teiste kohta MINA TEAN + TEISED Pime ala TEAVAD MINA EI TEA + TEISED TEAVAD Varjatud ala Tundmatu ala MINA TEAN + TEISED EI MINA EI TEA + TEISED EI TEA TEA Psühhoanalüütiline lähenemine S.Freud TEADVUS EELTEADVUS ALATEADVUS Anna Freud "Mina" kaitsed ,,Mina" kaitse mahasurumine Mahasurumine ehk väljatõrjumine pinget või rahutust tekitav impulss, emotsioon jms lülitatakse teadvusest välja, summutatakse, unustatakse Näiteks: Inimesel on vaja teha otsus talle raskes küsimuses. Tekib ärevus, murelikkus. Äkki unustab ta kogu probleemi. Raskelt täidetav lubadus unustatakse. Ebasobiv info tõrjutakse teadvusest välja ,,Mina" kaitse projektsioon Projektsioon omaenda tunnete ja tungide
.................................................................23 Kierkegaard (vt Lisa 30)...........................................................................................................23 Marx (vt Lisa 31)......................................................................................................................24 Darwin (vt Lisa 32)...................................................................................................................24 Freud (vt Lisa 33)......................................................................................................................24 Meie aeg.........................................................................................................................................25 Eksistentsialism.........................................................................................................................25 Nietzsche (vt Lisa 34)..........................................
"plikalik"). Laps hakkab omandama soorolli (tüdrukud mängivad ema, poisid sõda ning mõlemad huvituvad ka enam oma soost lapsevanema tegevusest). Seksuaalsus Mehed ja naised erinevad oma seksuaalkäitumise poolest. Seksuaalse aktiivsuse kõrgperiood meestel on 20.eluaastate paiku, naistel 35.-40.eluaastate paiku ja kestab kliimaksini. Eelmise sajandi alguses sokeeris Sigmund Freud maailma väitega, et laps on seksuaalne olend. Lapse puhul on seksuaalsus platooniline (nn platooniline libiido), peamine on lähedussoov, meeldivus. Puberteedieas lisandub alles seksuaalne nüanss (erootilised kujutelmad jne), areneb välja erootiline libiido. Libiido areng tüdrukutel seotud vahetult isiklike kogemustega (menstruatsioonidega ei kaasne seksuaalhuvi), võib jääda platooniliseks kuni reaalse partnerlussuhte tekkimiseni. Olulised on isiklikud seksuaalsed kogemused (eriti
pikkadel liinidel, kaugsõiduauto juhtidel jts. Nende aju vajab niisuguses olukorras stimulatsiooni afektiivset infot, ning selle vähesuse tõttu ilmnevad hallutsinatsioonid. 15. Psühholoogia teoreetilised suunad • Psühhodünaamiline (psühhoanalüütiline) psühholoogia a) Varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule b) Alateadvuse mõju käitumisele c) Unenägude analüüs d) Isiksus koosneb 3 komponendist – Id, Ego, Superego Esindajad: Alfred Adler, Carl Jung, Sigmund Freud • Biheiviorism (käitumispsühholoogia) a) Käitumine kui lihtne vastus stiimulile b) Enamik käitumisi on omandatud John Watson • Humanistlik psühholoogia a) Sisemisele subjektiivsele minale, teadvusele ja tunnetusele keskendumine (eneseteostusvajadus, tunnetusvajadus, armastus- ja kuuluvusvajadus, kaitsevajadus, füsioloogilised vajadused). C. Rogers, A. Maslow • Kognitiivne (tunnetus-) psühholoogia a) Inimese enda ja maailma seletamise viis, infotehnoloogiline, andmebaasi,
Psühholoogia konspekt 2008 Tänapäeva psühholoogias on 5 teoreetilist suunda: 1. Psühhodünaamiline psühholoogia (psühhoanalüüs) S. Freud algataja Rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. Freudi järgi moodustab inimeste teadvustatud kogemus vaid n-ö jäämäe veepealse osa. Pinna all toimuvad inimeses protsessid, mida ta ei saa välja elada ühiskonna moraalinõuete tõttu, aga mis otsivad väljendusvõimalust. Seepärast mõjutavad need alateadlikud tungid ja vastuolud meie teadvustatud mõtteid ja tegusid, neist sõltub suurel määral meie käitumine. Freud kasutas vabade
seoseid. Psühholoogiaks nimetatakse tavakeeles ka: 1) Mitmesuguseid arvamusi psüühika kohta, sõltumata nende teaduslikkusest; 2) Kõike psühholoogide tegevusega seonduvat; 3) Mingi teatud inimese või raamatutegelase psüühika eripärasid. Teoreetilised suunad 1)Psühhodünaamiline psühholoogia- esindajad rõhutavad eelkõige varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule ja alateadvuse mõju käitumisele. Selle lähenemissuuna algatas Sigmund Freud kasutas võtet - vabade assotsiatsioonide meetodit - st patsient ütles, mis tal pähe tuli(ka mõttetusi), Freud aga kuulas teda ja analüüsis ilmnenud assotsiatsioone. Teiseks oluliseks alateadvuse uurimise võimaluseks pidas ta unenägusid. Ta arendas välja unenägude analüüsi. Ta on loonud ka isiksuseteooria. Freud rõhutas inimese esimeste eluaastate tähtsust isiksuse kujunemisel ja kinnitas, et psühholoogia meetodeid saab rakendada inimeste käitumise muutmisel.
teoreetiliseks mõtlemiseks. - Noorus 15 eluaastast- Igal arenguastmel on oma täiuslikkus. Rousseau lõi lapsekeskse lähenemise arengupsühholoogias. Rousseau kannatas vaimuhaiguse all elu lõpus ja arvas sõpradest ja mõttekaaslastest, et nad on tema vastu koostanud vandenõu. 1780 aastal suri. PSÜHHODÜNAAMILINE / PSÜHHOANALÜÜTILINE PARADIGMA Inimese sisemised konfliktid ja siseprotsesside dünaamika. Sigmund Freud 1856-1939 KONTEKST oluline Sündis esimese lapsena peres. (Isa oli emast poole vanem.) Tegeles neuroloogiaga. Tundis huvi kokaiini mõjule närvisüsteemi kohta. Hüsteeria neuroos. Võttis kasutusele alateadvuslikud meetodid, mille alusel ta ütles et saab leida teed probleemini. Rääkis kolmest tungist: · Seksuaaltung · Surmahimu · Eluinstinkt (eluhimu) Igal indiviidil on kindel hulk energiat, mis nendele tungidele jõudu annavad
Heideggeri Olemine ja aeg 28. Gadamer. Meetod ja tõde. Traditsioon, eelarvamus ja autoriteet humanitaarias. Kunst, keel ja tõde. Heideggeri Kunstiteose algupära 29. Teisi teaduskriitilisi mõtlejaid. Kuhn, Feyerabend, Foucault episteme mõiste. 30. Spekulatiivsete kunstiteooriate kriitika. Jean-Marie Schaeffer. 31. Psühhoanalüüs ja kunst. Psühhoanalüüs kui teraapia ja teadus 32. Psühhoanalüüs kui teooria ja tõlgenduspraktika. Freud, Oidipus, unenäod. Teadvuse struktuur, kultuuriuuringud 33. Kierkegaard, Jung, Fromm, Marcuse. Eksistentsifilosoofia. Võõrandumiskontsptsiooni arendusi 20. sajandil. Antipsühhiaatriline liikumine. 34. Deleuze ja Guattari, Lacan ja Zizek. 1 35. Feminism. Esteetika kui poliitika. 36. Feminism ja teooriad. Feminism ja dekonstruktsioon. Feminism ja psühhoanalüüs.
meie rahuldamata jäänud soovid. Näiteks näljane näeb tihti unes sööke, rahapuuduse all kannataja leiab unes hunniku raha, armastaja näeb unes armastatut jne. Sellelt seisukohalt võib meie unenägusid seada kõrvuti unistustega. Ka unistuste aluseks on tihti mingi rahuldamata jäänud soov, nagu soov olla kuulus, rikas jne. Freud'i teooria Psühholoogias juhtis unenägudele esimest korda tähelepanu Sigmund Freud ja liigitas need manifestseteks ja latentseteks. Unenäo manifestne sisu on seotud päevasündmustega ja une ajal kogetavaga, unenäo latentne sisu aga väljendab magaja alateadlikke soove ja vajadusi. Kuulsa Viini psühhiaatri Freud'i arvates ei ole unenägudes midagi juhuslikku, midagi, milles puuduks loogiline side elementide vahel. Unenäo tekitajaks on ikka teatud kindel soov ja kogu unenägu tuleb seletada lähtudes kõigepealt sellest soovist. Kuid otseselt väljenduvad
Sel ajal jõuab Dali oma kristliku temaatikani. Peale sürrealistide grupi lõhustumist uurib Dali psühhoanalüütilist kirjandust, õpib tundma seksuaalset sümboolikat ja peab oma autoriteediks Freudi. Psühhoanalüüsi ikonograafiat vaatleb Dali kaasaegse kunsti ühisomandina, nagu keskajal oli ühisomandiks religioosne ikonograafia. Freud seevastu ei võta oma ,,õpilaste"-sürrealistide saavutusi omaks. Dalile heidab Freud ette seksuaalsete ideede avatud kujutamist. Teda köidavad rohkem Leonardo da Vinci ja Ingres`i maalid, mille mitteteadvuslikud ideed on peidetud ja varjatud. Nende töödes on huvitav ka müstilise alge olemasolu, mis Dali maalides puudub (Kelomees 1993 : 44-45). 3. KOKKUVÕTE Pärast referaadi koostamist sain Salvador Dalist väga palju uut ja põnevat teada. Dali oli üks vähestest kunstnikest, keda ümbritses kuulsuse oreool juba eluajal. Selles suhtes on ta võrreldav
Teine suurim isik hüpnoosi ajaloos on soti arst James Braid (1795 1860). Tema tuntuim saavutus on Bradi leiutatud sõna ,,hüpnoos" kreeka unejumala Hypnose järgi. Üsna pea Braid hakkas nime õiguses kahtlema, sest märkas et hüpnoos ei sarnane unega. Samuti mõistis Brad, milles seisnes hüpnoosi olemus. Ta lükkas Mesmeri mõtte magnetilistest vedelikust ja magnetismist tagasi, selle asemel nägi ta hüpnoosi põhiolemuselt psühholoogilist nähtust. Sigmund Freud (1856 1939) on tuntud kui mõjukaim inimene psühholoogia ajaloos. Vähesed teavad, et psühhoanalüütik oli oma karjääri alguses hüpnoosi pooldaja. 20. Sajandi alguseks loobus Freud hüpnotiseerimast ning hüpnoos jäi teaduses tagaplaanile. Seda eirati suurelt kahelt poolt inimmõistuse uurimisvahendina ja ka teraapiameetodina patsientide ravimisel. Vaid üksikud meditsiinispetsialistid jätkasid võitlust hüpnoosi eest. Üks neist oli
VLADIMIR MAJAKOVSKI Looming Alust, futuristliku luulega, pooldas revolutsiooni, nukogude vimu leolek kapitalistlikust maailmast, ka ameerikast Palju thelepanu leninile(poeeme, luuletusi) Kriitika, satiir Nidendid(Lutikas) Armastus inimkonna vastu NB! Majakovski trepp(vrsid kirjutas niimoodi) Srrealism- unenolisus, alateadvus, hallutsinatsioonid, ei ole loogikat. Prantsusmaal 1919 Miste : Appollinaire Juht: andre breton S. Freud: loomingu lhtealuseks on alateadvus, unenod, ngemused Eesmrk elunhtuste kaose vastuvtmine ja edasiandmine Mistus taganegu Automaatkirjutamise meetod(joove, une piiril) Oma sisepingete kajastamine Kirjutada tuleb kiirustades, kujundid ilmuvad ise Must huumor, sageli seotud surmaga, snamng he teksti loojateks mitu inimest, teadmata eelnevat teksti Erootika=elu listamine
Arvas ema olevat edev, too kritiseeris poja esimest raamatut, nähes seda mõtetuna. Schopenhauer lubas emale, et tema teoseid loetakse veel kaua pärast seda, kui tolle omad on ammu unustatud. ELUVAATED · Pessimist, elame kõige halvemas reaalselt võimalikus maailmas. Kui maailm oleks veel hullem, siis ta lihtsalt lakkaks olemast. · Tema mõtteviis mõjutas paljusid, nagu nt: Nietzsche, Wagner, Freud, Lev Tolstoi. · Immanuel Kanti mõte, et tuleb eristada ASJA ISEENESES ja ASJU MEIE JAOKS. Võime siiski tunnetada ka asja iseeneses, nö sisemise tunnetuse kaudu. ASI ISEENESES, mille tunnetatavust
Protestantlikud ühiskonnad on majanduslikult edukamad protestantlikes religioonivormides peab olema midagi, mis aitab kaasa majanduslikule edule (protestantlik inimene töötab palju ja kulutab vähe = jõukus) 4. religioosne ratsionalism Religioon annab inimelule ja ühiskonnale tähenduse. Põhjuse ja tagajärje seos teel õnnele. Kalvinistidel majanduslik edu sul on suurem tõenäosus taevasse saada 5. psühholoogiliste suundumuste algus Sigmund Freud (1856-1939) ,,Tootem ja tabu" (1913) Jumalasse uskumuse alus on süütunne ja Oidipuse kompleks. Sundneuroosi vorm on religioon, est kultuur ei lase meil oma tabusid, `Oidipust` välja elada. Illusioon on religioon. Carl Gustav Jung (1875-1961) Kollektiivne alateadvus (!). Religioonil on teraapiline mõju, aitab inimesel lahendada konflikte elus. 6. funktsionalistlikud ja strukturalistlikud suundumused Franz Boas (1858-1942) - esimene, kes viis läbi palju välitöid
tema pere (naise ja poja) 20-aastane ootamine. James Joyce ,,Ylysses" Teeba küklos algab Kadmose kuriteoga külalislahkuse reegli vastu, jätkub Agaue pojatapmise looga ning Oidipuse heitlusega tõe ja saatuse vahel, lõpeb aga tema ja Kreoni laste hukuga. Lugesime Sophokese ,,Kuningas Oidipust", mida tänapäevaltõlgendatakse kas saatusetragöödiana, kus süütu inimene on saatuse mängukann või loomusunniliselt ihkab tõde, kui see ta ka hukutab. Austria psühhoanalüütik Freud on laenanud Oidipuse nime oidipuse kompleksi seletamiseks, kui poeg eelistab emaarmastust tahes millise naise armastusele. Rooma kirjanduses on tähtsim teos ,,Aeneas", kus kreeklastele tuntud Aineias Trooja langemise järel põgeneb Itaaliasse ja rajab seal uue rahvuse ja riigi, Rooma riigi. Aenease järeltulijad Romulus ja Remus rajavad Rooma linna. Rooma kirjandus on vähem aheldatud müüdi külge, kuid suur poeet Ovidius on oma
LÄHIAJALUGU KT 1. Lähiajaloo piirid I MS 1914-1918 Kokkuleppeliselt algab lähiajalugu 1900 a. (transpordi areng, sidevahendite areng, filmikunsti areng, telegraaf). Eesti lähiajaloo algus 1918 (Eesti Vabadussõja algus, EV väljakuulutamine, I MS lõpp). Lähiajalugu kestab. 2. Periodiseering a) Esimese MS eelne aeg 1901-1913 b) 1914-1923 - Sõja ja kriiside aeg c) 1919-1929 - Sõjajärgne rahuaeg d) 1929-1933 - Ülemaailmne majanduskriis e) 1933-1939 - Diktatuuride ja totalitaarsete võimude aeg f) 1939-1945 - II MS g) 1945-1955 - Sõjajärgne aeg (külm sõda) h) 1956-1985 - külma sõja II periood, võidurelvastumine, kolmas maailm i) 1985-2000 - Sotsialismileeri kokkuvarisemine, perestroika, glasnost, majanduskriis j) 2001-2016 – Ususõdade algus, terrorismivastane võitlus, kaksiktornide ...
võtab ühe ampsu, kilkab ja naerab, räägib enda keeles juttu ning ei soovi rohkem jäätist, näitab näpuga laua peale, kus on viinamarjad. Samal ajal kui Debora ema annab lapsele viinamarja, tuleb laua juurde viinamarju võtma ka Debora jaoks võõras noormees. Debora istub vaikselt ning jälgib poisi toiminguid. Poiss istub tagasi toolile, mis on keset tuba, ning laps ei lõpeta vaatamist. Tüdruk piilub ning naeratab, tahab toolist välja saada ning läheb roomates poisile lähemale. Freud on rääkinud, et lapsed, kes on hästi ja turvaliselt hoitud on tulevikus ka enesekindlamad ning kohanevad kiiremini. Tundub, et Debora jaoks võõras poiss ei ole mitte keegi muu, kui uus mängukaaslane ning enesekindlust tüdrukul jagub, et üksinda noormehe poole minna. Kui noormees enam tüdrukust välja ei tee ja räägib Debora emaga, siis laps pöörab end ringi ja läheb vaatab oma mänguasju. Teda ei huvita väga need ja ta
INFOÜHISKOND TELEVISIOON KOSMOS MOOD USUFANATISM Enne esimest maailmasõda Pilvelõhkujad- leiutati Chicagos aga domineerima hakkasid pilvelõhkujad New Yorkis. Tselluloid- tehisplastmass. Kergestisüttiv materjal, millest valmistati filmilinte ja tehishambaid 20-ndate algul. Hollywood- kinotööstuse keskus (1913). Charlie Chaplin- tummfilmistaari debüüt (1913). Albert Einstein- erirelatiivsusteooria looja Sigmund Freud- neuroloog, psühhiaater ja psühhoanalüüsi teooria rajaja. Nobeli preemia- iga-aastane rahvusvaheline kirjandus-, füüsika-, keemia-, füsioloogia-, meditsiini- ja rahuauhind.esmakordselt anti välja 1901. aastal. Aluse pani Alfred Nobeli testament. MOOD Naised kandsid kõrgele tõstetud vöökohtadega kleite Eksootikavaimustus- kanti karusnahku ja idamaise...
*Kui kolmnurkadel oleks Jumal, oleks tal kolm külge. (Juudi vanasõna) *Ühestainsast küünlast võib süüdata tuhandeid ja küünla eluiga ei vähene sellest mitte. *Ebaõnnestumine ei tähenda, et sa oled ebaõnnestuja. See tähendab et sa pole veel jõudnud edu saavutada. *Elu on liiga tõsine asi et sellest tõsiselt rääkida. (Oscar Wilde) *Igal oma elu üksikhetkel oleme need, kelleks saame ja kes oleme olnud. (O. W. ) *Kõik religioonid põhinevad paljude hirmudel ja väheste tarkusel. (Stendhal) *Parem õudne lõpp kui lõputu õudus. (W. Rogers) *Täiuslik pole mitte see, millele pole midagi lisada, vaid see, millest pole midagi ära võtta. (A. de Saint-Exupery) *Külla, kus elavad ühe jalaga mehed, tuleb minna ühel jalal. (Aafrika vanasõna) *Teoloog on kui pime mees pimedas toas, kes otsib sealt olematut musta kassi ja - leiab selle. (Mae West) *Mida vähem mul on, seda rohkem ma olen. (R. Rolland) *Nõustuda autasuga tähendab tunnistada valitsuse või val...
Unenäod Unenäod on une ajal esinevad nägemused. Unenägu kui nähtus on teadlaste poolt suhteliselt vähe uuritud ning sellest ka igasugused spekulatsioonid selle olemuse kohta. On tõestatud, et me kõik näeme unenägusid. Kõige liikuvamad ja detailsemad on need REM-une ajal. REM-uni saabub aset tavaliseltt 3 kuni 4 korda öö jooksul. Psühholoogias juhtis unenägudele esimest korda tählepanu Sigmund Freud. Ta liigitas need manifestseteks ja latentseteks ning väitis, et unenäo manifestne sisu on seotud päevasündmustega ja une ajal kogetavaga, latentne sisu aga väljendab alateadlikke soove ja vajadusi. Sigmund Freud (1856-1939) oli Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi algataja. Unenägu võib olla kui seeriafilm. Unenägude üheks põhjuseks võivad olla soovid näljane näeb unes sööki, vaene raha, aemastaja armastatut jne.
mitte midagi ei tea ja mida võib kindlaks teha ainult manifestsest sisust lähtuv ja erilisi meetodeid tarvitav analüüs. Lühidalt ütleb seega Freud'i teooria, et kõik meie unenäod või enamus neist on "sooviunenäod". Mitte kõik psühhoanalüütikud ei ole nõustunud Freud'i vaadetega. Alfred Adler (1870 1937), kes oli Freud'i kolleeg, lükkas tagasi paljud aspektid Freud'i doktriinis, kaasa arvatud une tähenduse. Adler väitis, et unenägu ei kehasta alateadlikke soove nagu Freud uskus. Selle asemel nägi ta unenägu mistahes mõtete jätkamisena. Paljud kaasaegsed terapeudid jagavad seda vaadet. (Freud 2007) 5.Unenägude meenutamine Paljud inimesed on huvitatud oma unenägude mõistmisest ja kasutamisest, aga ei suuda neid meenutada. Valmisolek on unenäo meenutamise võti. Mõnikord on meil kiusatus arvata, et me ei näinudki und, ometi näeb igaüks meist igal öösel keskmiselt neli-viis unenägu (olenevalt sellest, mida me enne uinumist seedisime, kuna alkohol,
tegevusel: 1. Teadvusele kättesaamatud psüühilised protsessid (sügavustaju- ükskõik kui palju me ka ei pingutaks, ei saa me kunagi teadlikuks, kuidas kaugust nägemissüsteemis arvutatakse). 2. Psüühilised protsessid, mis kunagi on olnud teadvuses, kuid ei vaja toimimiseks pidevat teadvustamist- automatiseerumine (käimine- me ei mõtle kõndimise ajal, kuidas üht jalga teise ette tõsta). Sigmund Freud (1856-1939)- Viinis tegutsenud arst ja professor, kes viimase saja aasta jooksul on oluliselt psühholoogia arengut mõjutanud oma vaadetega teadvuse olemusest. Ta jõudis psüühikahäirete all kannatavaid patsiente uurides oletuseni, et inimese psüühikas toimub väljatõrjumismehhanism, mis tõukab teadvusest välja mõtted ja kujundid, mille meenutamine inimesele on valus või need mõtted ei lähe kokku ühiskonnas tekkivate moraalinormidega
Varased arengukäsitlused: Preformatsiooniteooria (17.-18.saj) – Leeuwenhoek ja Hartsoeker. Locke (assotsiatsioonid, kordamine, jäljendamine, tasu ja karistus, enesekontroll, enesedistsipliin, reeglid, laste kognitiivne võimekus, sünnipärane uudishimu). Rousseau (looduse ja inimühiskonna mõjud vastandlikud, lastel oma viis näha ja tunda; arengustaadiumid – imikustaadium, varane lapsepõlv, hiline lapsepõlv, noorus). Psühhodünaamiline/psühhoanalüütiline paradigma. Sigmund Freud (struktuurne isiksuseteooria – id, ego, superego; psühhoseksuaalsed arenguastmed). Erik Erikson – psühhosotsiaalne arenguteooria; tähtsaim isiksuse komponent ego, ego – analüütiline lähenemine, Alfred Adler – teleoloogia, lapse (varased) suhted oma vanematega. Margaret Mahler – arengu etapid (normaalne autism, normaalne sümbioos, eraldumine ja individuatsioon; eristumine, harjutamine, lähenemine, emotsionaalse objekti konstantsus ja individuaalsus). Biheiviorism.
20.sajand Maailm 20. sajandi algul Moesõnaks oli ,,progress" tulevikku suhtuti optimistlikult Maailma valitses Euroopa. 20. sajandist loodeti palju, aga oli hoopis palju tapmist jne 1. tööstuse areng ja linnastumine · Tähtsaim majandusharu tööstus · Kasvas turgu kontrollivate suurettevõtete monopolide tähtsus · Tööstuse areng tõi kaasa linnaelanike kasvu · Inglismaal elas linnades 80% elanikest · Saksamaal 60% elanikest, prantsusmaal ja USA-s 40% · Linnasid kus oli üle 100 000 elaniku oli Euroopas 135, sajand varem oli neid 23 · Maailma suurm linn 1900 London elanikke umbes 6,5 miljonit · Võrdlus: 100 aastat varem 860 000 elanikku 2. teaduse ja tehnika areng · Sajandi vahetuse paiku sündisid aatomi- ja relatiivsusteooria · Albert Einstein · õpiti analüüsima inimese alateadvusest (Freud) · ehitatakse üha kõrgemaid hooneid ja pikemaid sildu (Kas...
Fourth level Fifth level Fifth level Musik & Kultur In Wien waren im Laufe der Jahrhunderte Komponisten von Weltrang tätig. Wiener Klassik Joseph Haydn, Ludvig van Beethoven und Wolfgang Amadeus Mozart Johann Strauss, Franz Schubert, Gustav Mahler, Franz Liszt Gustav Klimt Sigmund Freud Mozart und Beethoven Schubert und Strauss Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level
3.hiline lapsepõlv -12-15 ea -suudab abstraktseid/teaduslike probleeme lahendada, kuid ei suuda arendada teoreetilist mõtlemist 4.noorus -15- ...ea -algab üleminek täiskasvanu ikka -mõistus laisk füüsis tugev (Rousseau põhimõte, kuidas peaks lapse mõistus ja füüsis olema) -Ei hinnangutele pigem küsida ,,mis see sulle tähendab?" PSÜHHODÜNAAMILINE/PSÜHHOANALÜÜTILINE PARADIGMA Sigmund Freud (1856-1939) - meditsiinilise haridusega (neuroloog) Struktuurne isiksuseteooria · ID ehk Tema - asub alateadvuses - kaasasündinud - isiksuse esmane süsteem, see on sünnijärgne psüühiline reaalsus - samastatav bioloogiliste tungidega, sealt pärinevad instinktid, ihad, tungid, soovid. - ,,nüüd ja kohe" - Ebaratsionaalne, ei ole seotud reaalsusega - Lähtub kõige enam naudingu printsiibist - Eelkõige seotud füsioloogiliste protsessidega
Kultuuriteooria 1. Marx: baas ja pealisehitus 2. Nietszche: apalloonilide vs dianüüsiline; võimutahte konseptsioon 3. Freud: mina, ülimina, miski; mitte teadvus ja teadvus 4. Adorno: suhe valgustuse mõistesse; kültuuritööstuse käsitlus 5. Beniamin: aura mõiste; kunstiteos mehaanilise reproduktsiooni ajastul 6. Altusser: ideoloogilised riigiaparaadid, interpellatsioon (?) 7. Gramshi (?): hegemoonia 8. Saussure: keel ja kõne, märk, paradigmaatiline jne 9. Barthes: müüdi teooria 10. Faugot: diskursus, võimumõiste; suveräänne ja distsiplineeriv võim 11. Lyotard: matonarratiivid 12
mentaalsed sündmused on omavahel teooriatest sai Sinult enam punkte? Miks? - W. Wundt, - Loodusseadusli kooskõlas sellepärast, et Jumal neid koguaeg (põhjenda). S. Freud, k, jälgib kooskõlastab. Monism tundus olevat kõige arusaadavam teooria. W. James reflekse,
esindab, on mõelda oma uurimistöös ka keskkonnaprobleemidele. • Arenguetapid: 1)looduskirjanduse kaanoni kehtestamine 2)kirjandusklassika ülelugemine 3)teooria + arendus (mõisted, meetodid, interdistsiplinaarne lõimimine) • Looduskirjandus kui žanr: sisaldab loodusloolist informatsiooni; põhineb autori vahetutel kogemustel (suunab lugejat sama kogema); sisaldab looduse filosoofilist mõtestamist Psühhoanalüüs. Sigmund Freud. Alateadvuse ja seksuaalsuse roll indiviidi arengus Kirjandus ja seksuaalsus. Isiksuse struktuur. Oidipuse kompleks. C. G. Jung. Kollektiivne teadvus ja arhetüüp ning nende väljendumine kirjanduses. J. Lacan. Keel ja alateadvus. Imaginaarne ja sümboolne faas. Keel mitteteadvuse struktuurina (Kraavi 127–131). • Sigmund Freud – neuroosi analüüsi ja ravimise protseduur, hiljem lajendus kultuuri analüüsile
käsitsi tehtud värvifotosid konkreetsest irratsionaalsusest, nagu ta 1927. aastal ühes kirjutises sõnastas. Need teosed märgivad Dali siirdumist sürrealistlikku loomeperioodi, mis algas 1929. aastal. Dali tähtsaim and sürrealismile olid paranoiakriitiline meetod, reaalsuse järjekindel väärtõlgendamine. Dali üritas muuta reaalsuse tajumist hallutsinatsiooniprotsessi kaudu, milleks kunstnik sai innustust Sigmund Freudi unenägude tõlgendamisest käsitlevatest uurimustest. Freud oli avastanud, et hüpnoosis mäletavad patsiendid mineviku traumaatilisi, teadvusest tõjutuid kogemusi. Nende teadvustamine võib tuua leevendust psüühilisele haigusele. Seetõttu rõhutas Freud unenägude ja spontaansete vabade assotsiatsioonde tähtsust mälestuste ning kogemuste alateadvusest päevavalgele toomise abinõuna. Dali avardas sürrealistide poolt loodud vaba assotsiatsiooni tehnikat, nn automatismi, kujutades teadlikult oma maalidel unenögudes nähtud polte
Igapäevases kõnepruugis nimetatakse nii inimest, kes oma homoseksuaalsust teiste eest ei varja. Naishomoseksuaalid on pälvinud meestest vähem tähelepanu ja seepärast on nende kohta ka vähem halvustavaid nimetusi. Nende puhul üldiselt tarvitatav sõna lesbi on tuletatud Lesbose saare järgi, kus 7. sajandil eKr elas kuulus Kreeka poetess Sappho (kelle nimest on tulnud ka sapfism, mis tähistab lesbilist armastust). Homoseksuaalsuse põhjused Sigmund Freud on väitnud, et me kõik tuleme ellu biseksuaalsena, täiskasvanuks saamisel aga surume järk- järgult alla osa oma võimalustest. Praeguseks on selge, et soolist suundumust määrav psüühika osa kujuneb inimesel 5. eluaastaks, seejärel asub ta sisse võtma oma kohta absoluutse heteroseksuaalsuse ja absoluutse homoseksuaalsuse vahelisel skaalal. Selle fikseeringu oletatavad põhjused jagunevad kaheks: sünnipärased ja isikliku kogemuse alusel tekkinud ehk omandatud.
ja emotsionaalseid protsesse ning inimese võimeid Uurimisobjekt · Sotsiaalsete jõudude interaktsioon individuaalse käitumisega ja sotsiaalsete jõudude mõju indiviidi käitumisele ja väikese grupi dünaamikale · Indiviidi sotsiaalse käitumise olemus ja põhjused · Sotsioloogia ja psühholoogia kattumise ala Psühholoogia mõjutused · Biheiviorism Pavlov, B.F. Skinner - käitumine on motiveeritud kiitmiste ja karistuste poolt · Psühhoanalüüs S. Freud - käitumine on mõjutatud teiste inimeste poolt - isiksuse psühholoogia on sotsiaalpsühholoogia · W. James - inimese käitumine on tema kogemuste produkt · K. Lewin - väljateooria. Inimene toimib eluväljal. Eluväli - inimene-keskkond interaktsioon · W. Wundt - eksperimentaalpsühholoogia rajaja - psühholoogiline protsess on mõjutatud sotsiaalsetest protsessidest ja sotsiaalsetest teadmistest Sotsioloogia mõjutused · E
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse osakond LÕ-11 Miroslava Karlova Millega peab õpetaja arvestama laste arendamisel ja kasvatamisel Essee Juhendaja: Gerta Sooserv Tallinn 2010 ESSEE Millega peab õpetaja arvestama laste arendamisel ja kasvatamisel Mis tähendab sõna "areng"? Mis on lapse kasvatamine? Mida peab teadma õpetaja, kui ta tegeleb lastega? Mida tema peab arvestama, et ta saaks paremini kasvatada meie tuleviku? Mis mõjub lapse arengule ja kasvatamisele? Sellest ma tahan kirjutada oma esses. Areng on organiismi kasvamine ning muutumise protsess, mis algab munaraku viljastamiseks ja kestab kuni indiviidi surmani. Inimeste arengus toimuvad kõige suuremad muutused sünnieelsel perioodil, imikueas ja lapsepõlves. Lapse arengus leiavad asset n...
mitme käitmisalternatiivi vahel, ei ole see tegelikult meie valik, vaid tahtmised on määratud geenide , kasvatuse ja hariduse ,reklaami jne poolt. Meie valikutel on alati põhjus. Inimeste valikuid suunab nende alateadvus, meie ei aima aga ise ,et meisse on programeeritud selline "diktaator" ja meil tekib vabaduse illusioon. Meie alateadvus on see, kes nt valib meile sõbrad , paneb paika kelleks me kunagi saame, millise elukaaslase me valmine jne. Jäika determinsmi pooldas ka filosoof S. Freud. Kui aga pooldada jäika determinismi siis kaoks moraalimõte. Nt kurjategija teod oleksid siis paratamatud ja ette ära määratud, kuid mille eest siis kurjategijaid karsitada, kui ta ongi "programeeritud" kuritegusid tegema. Kindlasti sobiks ka siia nn Buridani eesli näide- jäiga determinismi seisukohalt peaks eesel kahe täpselt samasuguse heinakuhja vahel nälga surema, sest ta ei suudaks valida, kummast heinakuhjast süüa. Selline olukord oleks aga täiesti absurdne.
Sõna homoseksuaalsus võeti esimest korda kasutusele mõistena 1896. a (Centerwall 1996: 33). Raamatus on käsitletud homoseksuaalsuse ajalugu ja ühiskonna elanikkonna erinevaid seisukohti. Masturbeerimist on kirjeldatud läbi erinevate ajastute. Tutvustatud on mitme arsti/psühhiaatri seisukohti seoses masturbeerimisega. Läbi ajaloo on psühhoanalüütikuid, kelle arvates on masturbeerimine kahjutu ja neid, kelle arvates on masturbeerimine kõrvalekalle. Freud arvas, et masturbatsioon on lapseeas loomulik, aga täiskasvanu eas tuleks pidada seda närvihäireks (Centerwall 1996: 43). Aborti võis pidada ajalooliselt naise seksuaalsuse ja viljakuse üle kontrolli saavutamise meetodiks. Abordi meetodeid aegu tagasi oli mitmeid – abort kutsuti esile vägivaldselt, teatavate rohtude või ravimitega. Illegaalsed abordid seadsid ohtu naise tervis ja edasise viljakuse. Kasutati ka vastsündinu tapmist või võõrandamist. 1946. a kohustati apteeke
Kraepelin, 1856-1926), kas andekus on pärilk (Sir F. Galton, 1822-1911) 20. SAJAND PSÜHHOLOOGIAS - tekkisid erinevad koolkonnad ja uurimistraditsioonid: 1) psühhodünaamiline käsitlus 2) biheiviorism 3) humanism 4) kognitiivne 5) bioloogiline 6) evolutsioonline 7) sotsiokultuuriline 1) PSÜHHODÜNAAMILINE KÄSITLUS - käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voolude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne Sigmund Freud (1856-1939) - pani aluse psühhoanalüüsile, mille kohaselt on enamik inimese käitumisest määratud psüühikasiseste jõudude poolt - inimest ajendav jõud instinkt – isiksuse tuumaks on konfliktsed teadvustamata tungid, mis tähendab, et suurem osa inimese motivatsioonist pole teadvustatud - libido ehk sugutung/seksuaalinstinkt, eros ehk eluinstinkt – suunatud elu säilitamisele ja jätkamisele (nt
muutusi Venemaa sisepoliitikas see kaasa tõi? 11. Kirjelda Soome ja Balti kubermangude olukorda Venemaa impeeriumi koosseisus 20 saj algul. 12. Kirjelda kultuuri ja eluolu 20 saj algul. Millised teaduslikud avastused ja muutused igapäevaelus mõjutasid inimeste elu ja meeleolu? 13. Theodor Harzl Henry Ford Ferninand Zeppelin Vennad Wrightid Guglielmo Marconi Graham Bell Hugo de Vries Sigmund Freud Alfred Nobel Alfred Dreyfus Max Plank Ernest Rutherford Albert Einstein John Evans Joseph Thomson Niels Bohri
Sama olukord võib olla ebameeldivate stiimulite korduval esitusel, kus lõpuks võib ülekaalu saavutada ebameeldivusest pääsemise meeldiv järelreaktsioon. Eluohtlike ettevõtmistega korduval katsetamisel alaneb ohust tulenev hirm ja ülekaalu saavutab rahulolu või nauding järjekordselt sooritatud eneseületamisest. Teiseks teooriaks on instinktidel ja tungidel põhinevad teooriad. See oli üks esimesi psühholoogilisi motivatsiooniteooriaid 19. sajandil, mille algatasid Sigmund Freud (1856 1939), William McDougall (1871 1938) ja William James (1842 1910). Instinktid kui programmeeritud ehk kaasasündinud käitumisahelad pidid tagama elusolendi ellujäämise organismi sise- ja väliskeskkonna kindlate muutuste puhul. Seejuures on instinktil ajendav, tunnetuslik, emotsionaalne ja liigutuslik aspekt (W. McDougall). W. James (1890) loetles 17 füüsilist ja 20 vaimset instinkti, McDougalli arvates on kogu inimkäitumise aluseks instinktid. S
Loomulik hoiak suhtumine maailma, mille inimesed võtavad omaks igapäevaseid toiminguid tehes. Eeldab, et inimestel on ühine arusaam asjadest Inimesed konstrueerivad enda jaoks maailma ise Sotsiaalse vahetuse teooria inimene tahab võimalikult palju naudinguid ja vähe kannatusi. Lähisuhtes tahetakse psühholoogilisi hüvesid ning saamiseks peab vastu andma Psühhoanalüüs Freud alateadvus ja isa kuju kui jumalus Ratsionaalse valiku teooria inimesed on ratsionaalsed kalkuleerijad ja püüavad saada kasumit Sotsiobioloogia inimese käitumine on määratud geenide poolt Sotsioloogia kui institutsiooni ajalugu Algas Yale Ülikoolis Inimese areng ja sotsiaalne keskkond Sotsialiseerumine protsess mille käigus õpitakse sotsiaalse koosluse liikmeks olemiseks vajalikke reegleid kultuuri omandamine
SOTSIOLOOGIA EKSAM 1) Sotsialiseerumine. Sotsialiseerumise klassikalised käsitlused. Sotsialiseerumine protsess, mille käigus inimene õpib tundma oma kultuuri ja kujundab oma arusaama enda kohta. Sigmund Freud Seletas ürginstinktidega inimese (id) sotsialiseerumist ühiskonnas toimetulevaks indiviidiks (ego) läbi kultuurinormide (super ego) omaksvõtu. Charles Cooley Seletas indiviidi sotsialiseerumist peegelmina teooriaga (kuidas teised minust mõtlevad). Georg Mead Sümbolilise interaktsionismi teooria looja. Inimeste suhtumine üksteisesse ja ümritsevasse maailma määratakse nende endi poolt antavate tähendustega.
välismaalast ning rahvusvaheline kaitse on antud neist 74-le inimesele. See on kahekordse bussitäis inimesi. Nõukogude okupatsiooni ajal sai poliitilist varjupaika Läänes üle 72 000 eestlase. Slaid 13: Toomas Hendrik Ilves, Eesti Vabariigi president Ilon Wikland, eesti päritolu rootsi kunstnik ja illustraator Albert Einstein, füüsikateoreetik ja 20. sajandi suurim teadlane Mika, popmuusik Freddie Mercury, ansambli Queen solist Sigmund Freud, psühhiaater ja psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja Bob Marley, muusik Friedrich Nietzche, filosoof Slaid 14: Pagulase teekond (link: http://humanrights.ee/pagulane/) Slaid 15: Kasutatud kirjandus
(SELECT autor, MIN(aasta) FROM RAAMAT GROUP BY autor); +------------------+---------------------+-------+ | autor | pealkiri | aasta | +------------------+---------------------+-------+ | Isaac Asimov | Asum | 1976 | | Mary Shelly | Frankestein | 1968 | | A.H.Tammsaare | Tde ja igus | 1920 | | Oskar Luts | Kevade | 1945 | | T.Trubetski | Daam sinises | 1986 | | Sigmund Freud | Kitumise anatoomia | 1997 | | J.Stalin | Konstitutsioon | 1944 | | V.I.Lenin | Rahvasbrad | 1951 | | U.K.LeQuine | Pimeduse pahem ksi | 1975 | | J.K.Ibin | Mis teha | 1950 | | Nikolai Kogol | Surnud hinged | 1977 | | A.Kivirhk | Kalevipoeg | 1997 | | V.Lcis | Massi ebajumal | 1989 | | V.Lcis | Inimesed maskides | 1989 | | V.Lcis | Hiline kevad | 1989 |
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
