ja keskel oli siseõu. Losside seinad olid kivist, laed puust. Lossidele olid omapärased allapoole kitsenevad sambad. Egeuse kunst oli rõõmus ja värviküllane kunst, kus kasutati türkiissinist, punas ja kollast. Losside sissekäigus polnud küll nii suured ja uhked nagu Idamaades, kuid nende välisilmele ja eriti siseruumidele anti elu ja toredust vormide mänguga ja värviküllusega. Knossose palees on silmapaistvad seinamaalingud, freskod. Mükeene Lõvivärav. U 1300 e.Kr Kreeta kujutatavas kunstis püüti vabalt ja Akrobaadid sõnniga. Fresko loomulikult jäädvustada hetkelisi muljeid. Kreeta Knossose paleest. kunsti hiilgavamaid osi on keraamika. Sellele on Kujutati argielu(sportmänge) ja kõike elust, nt
Leebe munk Fra Angelico (1387- 1455) maalis harda usutundega, säravalt puhastes toonides freskosid, ohtralt kasutas ta seejuures kulda. Inimesed on tal veel gootilikult saledad, harukordselt hingelised on ta haprad enesessetõmbunud madonnad ja inglid. Paolo Uccello (1397-1475) lõi värvikaid lahingupilte, kus ta mõnuga demonstreeris oma oskusi ratsude ja rüütlite keerukate pooside edasiandmises. Vaikselt suursugused on Piero della Francesca (1416-1492) kindla ja lihtsa joonega freskod ning mehised tema portreed. Kuidagi kõle meeleolu õhkub Andrea Mantegna (1431-1506) maalidelt. Nendel on selge, läbipaistev, nagu liikumatult paigalpüsiv õhk, elutult mõjuvad puud ning paljaste kaljudega maastikutaustad. Teravajoonelised, karmid ja nagu altpoolt nähtud on Mantegna inimesed. Paljudelt tolleaegsetelt portreedelt vaatavad meile otsekohese ja rahuliku pilguga vastu teotahtelised renessansiinimesed. Vararenessansi portreedest on aga muide suur osa maalitud külgvaates- nn
Kõik nad olid kindlustamata, nagu olid seda ka neid ümbritsenud linnad, mille elanikkond ulatus tuhandetesse. Lineaarkirjatahvlid osutavad rangelt bürokraatlikule kontrollile andami varumisprotsessi üle. Kuna eraldiseisvaid templeid polnud, siis tuleb losse pidada kultuskeskuseks ja arvata, et andamikogumist aitasid sanktsioneerida rituaalid. Losside arhitektuuris ja sisustuses leiab rituaalidele ka viiteid ning mitmed Knossose freskod kujutavad vaieldamatult rituaalseid stseene. Teisalt ilmneb minoilises kunstis ja arhitektuuris ülikkonna luksuslik elulaad. Minoiline ikonograafia viitab naiste kõrgele positsioonile. Selle täpsustamine pole võimalik, kuid näib kindel, et kreetalaste panteonis olid jumalannad kesksel kohal ja riituste läbiviimisel täitsid keskset rolli preestrinnad. Kindlasti mängis usus olulist osa härja kultus ja rituaalne härjavõitlus. /.../ Kreetal monumentaalseid hauakambreid polnud. /..
Millega valge värviga kanti joonis . Keskmist perioodi iseloomustab range mustri asendumine spiraalidega ja taime ornamendiga. Selle perioodi lõpus kaotavad vaasid oma värvirikkuse. Neid vaase nimetatakse leiukoha järgi kamarese vaasiks. Mandril tekkinud Egeuse kultuuri nimetatakse Mükeene kultuuriks. Mükeene kultuuri õitseaeg 1600-1100 eKr. Juhtiv osa on arhitektuuril. Ehitatakse kindlustatud losse. Mandrilossid on ümbritsetud paksu kivimüüriga. Siseruumide seinu katsid dekoratiivsed freskod. Mükeene Lõvivärav on monumentaal skultuuri näide. Vanakreeka kunst Arhailine ajajärk 7-6 saj eKr Klassikaline ajajärk 5-4 eKr Hellenismi ajajärk 330-146 a eKr Muistne Kreeka asus Balkani ps lõuna osas. Kultuuri arenemiseks oli määravaks ühendus merega. Muistne kreeka ei olnud ühtne riik, vaid koosnes linnriikidest, polistest. Polise keskuseks oli pealinn ja see koosnes alllinnast ja ülalinnast ehk akropolist. Alllinnas olid elamud
Tema lõi arvukalt näituste paviljonide kavandeid kasutades üha enam ja enam rauda. Kuulsaim ehitis on muidugi Eiffeli torn 1889. aasta Pariisi maailmanäituseks. Pärast seda, kui maailmanäituse lõppedes lubati torn alles jätta, muutus see moodsa arhitektuuri sümboliks. Juugendstiilis ehitiste kohta on öeldud, et need on muusika kivis, kus iga detail on allutatud üldisele ideele. Dekoratiivsed reljeefid, plastilised detailid, erinevate materjalide ja värvide kombinatsioonid, freskod moodustavad kunstilise sünteesi. Kõik see suudab rõõmustada igaüht, kes suudab ilu vastu võtta. See oli juugendi üks püüdlustest ilu igaühele ja igas kohas luua. Vastandina klassikalisele arhitektuurikäsitlusele, mille järgi väline dikteeris ruumide paigutuse, pidi uus arhitektuur lähtuma siseplaneeringust. Ruumide paigutuse määras ära mugavus ja seetõttu pidi maju projekteeritama "seest välja". Kasutatud materjal: http://www.kultuuri.net/n/tallinn/laitse-loss-.do
tundideraamat. Selle raamatu piltidel olevaid eri aastaaegu ja nendele vastavaid töid ning lõbutsemisi kujutavad stseenid haaravad oma peenuse ja elavusega. Esmakordselt keskajal on tagaplaanil antud losside maalimisel juba üsna õigesti käsutatud perspektiivi. Gooti ajastu tähistab Lääne-Euroopas ka nn. tahvelmaali sündi. Kunsti levikule oli sel suur tähendus, sest puuplaadile või lõuendile maalitud tahvelmaalid polnud enam seotud ainult ühe kindla ruumiga nagu freskod. Esimesed tahvelmaalid tehti tiibaltarite jaoks ning nende alusena kasutati puitu. Gootilikud jooned avaldusid ka tarbekunstis ja rõivastuses. Ülipika ninaga jalatsid, naiste kõrged torumütsid henninid ja muud rõivadetailid näisid kordavat arhitektuuri teravaid vorme ning nagu muugi kunst, mõjusid vägagi peenemaitseliselt. 12. sajandil sai alguse prantsuse moe aastasadu kestnud ülevõim Euroopas. Sellele pani aluse kuninganna Akvitaania Eleonora
Rooma tsivilisatsioon; Sügissemester 2015-2016 Kronoloogia: Rooma riigi periodiseering; perioodide iseloomustus 1) Rooma asutamine ja kuningate ajajärk Rooma riigi eksisteerimise tinglikud daatumid on 753 eKr(müütikine datum, mis on väljaarvutatud, linna asutamine) – 476 pKr (keisririigi langemine). Legendaarsest asutamisest kuni (rugide väepealik) Odoaker kukutas viimase Lääne -Rooma keisri Romulus Augustuluse. *Ladina ja kreeka keeled!! *Rooma laiemas geograafilises ulatuses +117. Rooma tekkis pidevases seoses kahe Itaalias valdava ja arenenud tsivilisatsiooniga: - etruskid: Itaalias vähemalt alates VIII saj eKr - kreeklased: Lõuna-Itaalias alates VIII saj eKr; piirkonda nimetati Magna Graecia. Rooma asutamise legend: I etapp. Traditsiooni järgi hävitati Trooja u -1184. Aeneast (naine Kreu...
kuni võlvide ning kuplitega pühakodadeni. Kapadookia Göreme oru piirkonnas olevat eksisteerinud 365 kirikut ja kogu Kapadookias veelgi rohkem. Algselt maa-alused koopad ja käigud olid 7. sajandil peavarjuks tuhandetele inimestele, kes otsisid kaitset vägivaldsete araablaste eest. Pühakodade tekkest hakatakse rääkima 5. saj. algul. Rahulikuma elu saabudes ehitati bütsantsi kirikuid ja kloostereid. Päikesevalguse puudumisel on säilinud Jeesust ja Jumalat kujutavaid freskod. Mõned kirikud olid kasutusel 20. saj. alguses. JERUUSALEMM - 3 usu püha linn, mida on 11 korda vallutatud ja mis on 5 korral hävinenud. Kõige rikkam linn maailmas pühamute arvu poolest. Juutidele kõige olulisim pühapaik, Juudi riigi iidne pealinn. Kristlastele Kristuse ristilöömise ja ülestõusmise paik. Moslemeile prohvet Muhamedi ,,öise teekonna" paik. KALJUTEMPEL Kaljutoomkirik, Omari mosee - maailma vanim islami suurehitis. Kubbat as-Sahra -islami tähtsuselt 3
Sellistes võitluskunstides nagu maadlus ja poks oli võitjateks tugevad mehed, kes sümboliseerisid ellujäämist ja eksistentsi. Seega oli Mesopotaamias võitluskunstide iseloom seotud parema viljasaagi ja nende rassi või rahvuse säilimisega. 2.2.Egiptus Järgmised tõendid võitluskunstide maadluse ja poksi eksisteerimisest on leitud Egiptusest. Egiptuse tsivilisatsioon on üks neljast vanimast ajaloos teadaolevast koos Mesopotaamia, India ja Hiinaga. Egiptusest on pärit freskod ja reljeefid maadlus ja poksistseenide kujutistega, mida on leitud põhiliselt kuningate ja kõrgete riigiametnike hauakambritest Sakkarast. Vanimad reljeefid on pärit 24.sajandist e.Kr. Seda aega on nimetatud `vanaks kuningriigiks', sest egiptlased elasid rikkuses ja rahus tugevate vaaraode juhtimise all. Mõnikord on seda perioodi ka püramiidide ajaks nimetatud, sest üle terve riigi ehitati neid suurel hulgal. Egiptlased olid tol ajal suhteliselt rahumeelne rahvas
Tööd lihtsad, selged, harmoonilised. Võttis da Vincilt üle püramiidkompositsiooni, sfugmato ja hingestatuse. Sixtuse Madonna Sai nime paavst Sixtus III järgi, kes suri märtrisurma 1440. Kujutatud Neitsi- Maarjat ja Püha Barbarat. Ilus aedniku naine Madonna ohakalinnuga Madonna roheluses asub Viinis Alba Madonna on eelistanud ringikujulist kompositsiooni, pidi tegema palju eskiise. Raffaeli põhitööks saavad Vatikani kolme toa e. stanza freskod. 1. Allkirja ruum Ateena kool töö keskel kreeka filosoofid(Platon da Vinci välimusega, kõrval Aristoteles, Platon osutab taevasse, aga Aristoteles sirutab käe maise reaalsuse poole). Raffael on ka ennast paremasse äärde paigutanud. Vasakul ülevalt viies mees peakattega on sõjamees Algibades, Sokratese õpilane. Sokrates
1. Kunstiliigid, kirjeldus,näited Arhitektuur/ehituskunst sakraal (kirikud,kabelid,kloostrid,moseed,templid-jumalaga seotud); profaan ( ilmalikud ehitised - lossid, paleed, linnused, reakojad, elamud, kindlus- tused, müürid) Skulptuur (kõvast materjalist loodud mahulised kujundid) reljeefid(vaadeldavad ainult ühest küljest) kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef Ümarplastika, vabaplastika(asukohast sõltumatu), monumentaalplastika(otstarbe järgi esineb ansamblina), ehitusplastika(seotud ehitise osaga). Maalikunst värviline kujund tasapinnal seinamaal (monumentaalmaal fresko- ja sekotehnikas), tahvelmaal(puidust plaatidel), miniatuurmaal ( raamatu illustratsioonid keskajal) . Mosaiikmaal (kuigi pole loodud pintsli ja värvide abil), klaasimaal ehk vitraazikunst. Graafika tasapinnaline kunstiline kujund,mis luuakse trükkimise abil. Kõrgtrükk Sügavtrükk Lametrükk Tarbekunst (tegemist ...
kasutati majanduskeskustena ja arvatavasti ka usukeskuste ja kultusepaikadena, sest templeid ei olnud, ning poliitilise võimu keskusena. Lossid olid kindlustamata, seega puudus neil sõjaline otstarve. Losside eesotsas olid ilmselt preesterkuningad, kes vägede juhatamisega ei tegelenud. Kreeta kultuuri eripära on see, et puuduvad kõik sõjakad jooned (relvad, kindlustused). Kunstis domineeris rahumeelne ja elurõõmus temaatika ning majaseintele maalitud eredavärvilised freskod kujutasid religioosseid pidustusi, spordivõistlusi ja loodust. Tihti kujutati härga. Naisi kujutati meestest sagedamini ja arvatakse, et naiste ühiskondlik positsioon oli seal kõrgem kui mujal. Mükeene kultuur (~2000-1100 eKr) · Arengutase Kreeta omast madalam, kuid sõjaliselt tugevam (kasutati hobukaarikuid) · 15. sajandil vallutasid Kreeka elanikud Knossose ja asusid valitsema peaaegu kogu saart. Uued
mängisid Kreetal lossid, mis oli peamine majanduskeskus. Neist täht. ja tuntuim oli Knossos. Losside ümber paiknesid rahvarohked linnad. Losside sees olid nt. basseinid, vannitoad, viljasalved jne. Lossid olid kindlustamata, sest Kreetas valitses rahulolu, rõõmsus, seal puudusid sõjakad jooned. Kreekas aga olid just sõjakad jooned. Teiseks olid lossid usukeskused ja kultusepaigad, kolmandaks oli loss valitseja asupaik ja poliitilise võimu keskus. Losside seintele maalitud freskod kujut. loodut, pidustusi, sporti. Levis härja, kultuslooma kujutamine. Usuti veel, et Kreetas valit. naised, kuna neid on maalidel ja igalpool rohkem kujutatud. Kui Kreeka vallutas Kreeta(umb. 15 saj eKr), siis võtsid kreeklased arvatavasti Kreetalt palju asju üle. Kreetalased austasid eelkõige jumalannasid. Mükeene kultuur- 1400-1100 eKr teame, rohkem kuna seal oli kasutusel lineaarkiri B, mida oskavad teadlased lugeda. Kreeklased kasut
- Maailmakroonikate e. kronograafiate koostamine - 425 loodi Konstantinoopolis esimene ülikool - suur mõju slaavimaadele (Bulgaaria, Serbia, Venemaa, Valgevene) võtsid vastu õigeusu slaavi tähestik, mille koostasid IX saj. Slaavi mungad Kyrillos ja Methodios alus vaimulikule ja ilmalikule kirjandusele, arhitektuurile (kirikute kuppelarhitektuur, sibulkuplid, Püha Sophia katedraal) ning kunstile (mosaiigid, freskod, ikoonid) §4-5 Frangi riigi kujunemine ja riik Karolingide ajal 1. GALLIA tänapäeva Prantsusmaa 4 perioodi: a) kuni I saj keskpaik e.Kr iseseisev keltide ala, DRUIIDID keldi preestrid' b) I saj keskpaik e.Kr III saj p.Kr Rooma Gallia (Caesar) c) V-VII saj Merovingide Gallia d) VIII X saj Karolingide Gallia 2. Frangi riigi algus (Merovingide aeg) - V VI saj. kuningas Chlodovech Merovingide sugukonnast
fantaasiad ka polnud oli sel kõigel siiski usuline eesmärk. Peale templite kuulusid ehitiste hulka ka veel paleed ning kindluslossid, kus radzad võisid oma riiki valitseda. Talupidamisemajad olid enamasti viletsad varjualused loomadele ja inimestele. Muslimitel oli mõju ka india kunstis kerkisid moseed, minaretid, kuppelhooned, paviljonid, arkaadid. Religioon domineeris samuti ka skulptuuris ning maalikunstis. Templeid kaunistasid bareljeefid, skulptuurid ja freskod. Templeid katnud skulptuurid kujutasid enamasti stseene eepostest või templi nimijumaluse austamisest. India raid- ja nikerduskunstnikud lõid ka üksikskulptuure põhiliselt jumalused. Suure kuulsuse pälvisid tamili kunstnikud. Üheks kaunimaks teoseks peetakse ,,Tantsivat Shivat". Rohkesti loodi ka tarkusejumala Ganesha kujusid. 5 India kultuuri edasises arengus etendas olulist osa 16. Sajand, mil tugevnesid
Kaarli kiriku altarit ehivad veel ühe teise kunstniku teosed. Nendeks on baltisaksa kunstniku Sally von Kügelgeni stseenid Kristuse elust, mis valmisid kümme aastat pärast Köleri tööd 1889. aastal. Põhjus, miks valiti tõenäoliselt Köleri kavandatud kompositsiooni lõpuleviimiseks baltisaksa kunstnik, peitub Köleri rahvuspoliitilises tegevuses, mis oli baltisakslastele vastukarva. Sally von Kügelgeni valmistatud freskod Kaarli kirikus on Carl Timoleon von Neffi poolt Iisaku katedraali jaoks Peterburis loodud kompositsioonide pealiskaudse koopiad. Keskmine maal kujutab püha õhtusöömaaega, vasakul näeme Kristuse sündimise stseeni, paremal Kristuse taganutmist. 1882 lõpetati F. Sablri projekti järgi tornide ehitus. 1488 valmis 30 registriga mehaanilise traktuuriga orel, mille ehitas Lääne- Virumaal sündinud esimene eesti soost orelimeister Gustav Norman. Orel asendati hiljem uuega.
19. saj kuulsaimad naismaalijad: Helene Schjerfbeck, Maria Wiik, Ellen Thesleff (sümbolist), F. Churberg. Eelnevad realistid. Gallen Kallela (1865-1931) "Kalevala- ainelised maalid kuuluvad soome tuntuimate kunstiteoste hulka. "Kalevala"- temaatilised dramaatilised visioonid (nt "Lemminkäineni ema", "Sampo röövimine"). Väga tuntud on ka tema Soome Rahvusmuusemi ja 1900. aasta Pariisi maailmanäituse Soome paviljoni freskod. 20. saj. algul tema looming sümbolistlik, enne seda realistlik. Magnus Enckell mõjutatud uusrenessansist, prantsuse impressionismist. Suurteos- freskomaalid Helsingi ülikooli raamatukogus. Sümbolistlik maalija. Kuldaja (1890ndad) omapäraseim kunstnik Hugo Simberg. Samuti sümbolist. Pekka Halonen ja Juho Rissanen kujutasid oma töödes sajandivahetuse soome talupojaelu ja loodust. Halonen sümbolist. Modernistid: Alvar Caweni, Yrjö Ollila, Jalmari Ruokokoski. 20 saj. alguse kunstis
Ikoon-religiossed pildid õigeusu kirikus, neid peeti imettegevatseks, kujutati Jeesust või Maarjat. Ikonoklastid- pidasid ikoonide kummardamist vääraks, kuna inimestel ei tohtinud olla ebajumalaid. Ikonoduulid pooldasid ikoonimaali. Katoliku kirik- e üleüldine. Juhtis Rooma paavst; kirikukeelesks ladina keel (jutlusest ega jumalateenistused lihtinimesed aru ei saanud); peakirik Püha Peetruse kirik; ristküliku/ladina ristikujuline; freskod (seinamaalid), reliikviad(pühad säilmed); ristisõdade algatamine, vaimulikel tsölibaat. Õigeusu kirik- ortodoksne e õige. Juhtis Konstantinoopoli patriarh ja Bütsantsi keiser; jumalateenistused kreeka ja slaavi keeltes; peakirik Hagia Sophia; ruudukujuline/kreeka rist; imettegevad ikoonid; antiiktekstide säilitamine ja kopeerimine; kõrgematel vaimilikel abielu keelatud. Konklaav- valisid Rooma Sixtuse kabelis Rooma paavsti. Ketser-usust kõrvalekalduja, väärusuline, kahtles
Pärast sõjakäiku kujunesid välja uued vastastikused kasusuhted. Linnad käivad alla, külad tühjaks, kiviehitisi pole- kuid see algab enne mongolite invasiooni!!! Laostumine oli tõepoolest ulatuslik. Aga 2 otsaga. 12 Uspenski kirik Vladimiris 12saj-st; Vladimiri-Dimitri kirik. Kuldvärav Vladimiris. Kiievi Kuldvärav. Pihkvas klooster kus 12.saj Bütsantsi freskod. - Novgorodis kaupmehed, kes käisid kaugetel maadel reisidel. 29.09 (5 loeng) Cmapa- s Rjuriku kuju. Kuldhord- 1230. a lõpul- 1240.a alguses mongoli sõjavägi vallutas Vanavene alad, v.a Novgorodi, Pihkva, Smolenski. (Batu Khaan) Pärast seda uute võimusuhete kehtestamine ning küsimus vahekorrast ida ja lääne vahel. Aleksander Nevski- kangelaslikkus (teoreetik Vernadski idee) lähtub sellest, et reaalne oht Vm jaoks läänes. Suri 1286 (
19. saj kuulsaimad naismaalijad: Helene Schjerfbeck, Maria Wiik, Ellen Thesleff (sümbolist), F. Churberg. Eelnevad realistid. Gallen Kallela (1865-1931) "Kalevala- ainelised maalid kuuluvad soome tuntuimate kunstiteoste hulka. "Kalevala"- temaatilised dramaatilised visioonid (nt "Lemminkäineni ema", "Sampo röövimine"). Väga tuntud on ka tema Soome Rahvusmuusemi ja 1900. aasta Pariisi maailmanäituse Soome paviljoni freskod. 20. saj. algul tema looming sümbolistlik, enne seda realistlik. Magnus Enckell mõjutatud uusrenessansist, prantsuse impressionismist. Suurteos- freskomaalid Helsingi ülikooli raamatukogus. Sümbolistlik maalija. Kuldaja (1890ndad) omapäraseim kunstnik Hugo Simberg. Samuti sümbolist. Pekka Halonen ja Juho Rissanen kujutasid oma töödes sajandivahetuse soome talupojaelu ja loodust. Halonen sümbolist. Modernistid: Alvar Caweni, Yrjö Ollila, Jalmari Ruokokoski. 20 saj. alguse kunstis
Kultus Ei kujutatud sel ajal massiivseid templeid, seega kultuspaika raske indentifitseerida, aga võimalik. Ilmselt haudadel oli kultuslik funktsioon (ringikujuline kuppelhaud, nende ees tantsuplatsid), on ka nö mäetipu pühamu, neil oli silmside asustuse v lossiga. Leitud kaksikkirveid, inimese ja loomakujutisi, tuletegemise jäänuseid ja lampe. Pühad koopad- Dikte mägi ja Iida mägi. Hilisemas mütoloogias Zeusi või kellegi sünnikohad. Pühad hiied, säilinud freskod. Põhiline oli aga ikkagi loss. Rituaalid- Ringis tantsivad kujud, freskod niisama tantsudest (tavaliselt naised). Loomade ohverdamine (15 saj lõpp isegi). Pilt sarkofaagist on tõendus. Loss- Hea näide Knossose loss, tüüpilise planeeringuga. Olemas kaks platsi- lääneplats, sillutatud ja rituaalse fukstsiooniga ja linna lossiga ühendav, teine on keskhoov- standartne ehk proportsioonid kõikjal samad. Teatud tüüpi ruumid on kultuslikud. Üks ruum on mingi krüpt,
Kunstiajalugu. Konspekt. XII klass · Kunst Vana-Kreekas: ehituskunst ` Kreeka kunst algab toorlaste tulekuga praegusele Kreeka territooriumile 12. Sajandil e.Kr, kuid ometi kulus 6 sajandit enne kui suudeti kunsti vallas midagi märkimisväärset luua. Ajalooliselt jaguneb kreeka kunst kolme perioodi: 1. Arhailine aeg - 600 e.Kr - 480 e.Kr ( suure pärslaste kallaletungi tagasilöömine) Selle ajajärgu alguses olid kreeklaste hooned enamasti puidust ning seega pole neist enam midagi alles. Küll aga pärinevad arhailisest ajast vanimad templite jäänused (ehitusmaterjaliks oli juba kivi, eriti marmor ja lubjakivi, tänapäeval on pühakodade jäänused happevihmade tõttu suures ohus). Tempel seisis astmeliselt tõusval alusel ja koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju. Hoone ümber paiknesid kas ühes või kahes reas sambad, mis jaotuvad kolme stiili: 1. Dooria stiil - lihtne, aga tugev stiil. Dooria sammas on raskepärane ja keskosas pisu...
· majanduskeskused laoruumid, käsitöökojad, lineaarkirjatahvlid, mis võivad olla majapidamisdokumendid, igal aastal koguti elanikelt põllumajandussaadusi lossi salvedesse · usukeskused ja kultusepaigad eraldi templeid polnud, tähtsamad tseremooniad toimusid lossiesisel avaral platsil, keskõuel · poliitilise võimu keskus valitseja asupaik, losside eesotsas preesterkuningad Sõjakuse puudumine. Kunstis rahumeelne teema. Eredavärvilised freskod. Härja kujutamine. Naiste domineerimine. Mükeene kultuur 1400-1100 eKr; 2000 eKr tungisid Kreekasse kreeklaste esivanemad, Kreetale algul ei jõutud, areng Kreeta omast madalam. Kasutasid lahingutes hobukaarikuid sõjaline üleolek. 15.saj. tungisid osad Kreetale, vallutasid Knossose, uue valitsejad võtsid omaks Kreeta kultuuri. Kreetalaste kirja kohandati kreeka keelele lineaarkiri B, mida osatakse lugeda. Kasutati majapidamisaruanneteks.
ka peegeldaks meie maitsemeelt ja stiili, näib olevat selle põhi instinktiks, mis viib meid tagasi meie kaugete esivanemate koopajooniste juurde. Pilt: LASCAUX KOOPAMAAL Mõned nendeest koopajoonistest on säilinud tänapäevani. Näiteks 1940.a Grotte de Lascaux`s Prantsusmaa avastatud 15 000 aastat vanad freskod kujutavad süzeelisi stseene loomadest ja sümbolitest. Teostatud kollaste ja punakaspruunide muldpigmentide ning söest saadud musta värviga väljendavad need põhilist värviskaalat, mis kujutab täpselt ümbritsevat keskkonda mulda, kaljusid, karusnahku ja verd. Egiptuse hauakambrimaalingud, mis pärinevad ajajärgust
Kapiteel muutus plokitaoliseks. Kirikuehituses hakatakse kasutama basiilikat. Põhiplaanilt ladina rist, pikem haru ida-lääne suunaline(joonis allpool). Krüpti viis kitsas trepp, maeti tähtsaid tegelasi. Kasutati pühade säilmete hoidmiseks. Lääneseina ehitatakse rõdu või looz valitsejale, kust ta jälgib jumalateenistust. Läänekirikus pole valitseja jumala asemik maa peal. Kirikud paksude müüridega, aknad kitsad. Kirikuseintele maaliti freskod, tehti mosaiike. Piibli sisu seletas see kirjaoskamatutele. Kirja tuleb väiketäht. On teada kaunid köited. Tähtis on Ada käsikiri. Kasutatakse palju reljeefi. Seisustevaheline riietus ilmub. Hierarhia tipus oli kuningas, riietus pidi pidulikel puhkudel ulatuma maani. Sümbolid tulevad. Aadlikud kandsid pükse, kuube. Naisterõivastus koosnes avarast maaniulatuvast käisteta kleidist, selle all kanti särki. Keha pidi kaetud olema. Naiste rõivastuse juurde kuulub ka peakate
,,Madonna kaljukoopas". Tänu katsetustele värvisegamise alal on halvasti säilinud fresko ,,Püha õhtusöömaaeg", kus on uudne kompositsioon ja ruumi jätkumise efekt. Säravaimaks Itaalia kõrgrenessanssi kunstnikuks oma jõuliste vävilahenduste ja kolmnurksete kompositsioonidega peeti Raffaeli. Ta õpetas välja palju noori kunstnikke ja kasutas oma maalide tegemisel õpipoiste abi, ise töid kavandades ja viimistledes. Tippteosed on ,,Sixtuse madonna", freskod ,,Ateena kool" ja ,,Parnass". Nimetamisväärsed kunstnikud olid veel mahedate ja lüüriliste piltide looja Giorgione ning kirglik ja rõõmus Tizian. Renessanss mujal Euroopas Saksamaal arenes trükigraafika, millest vanim oli puulõige, ja 15. sajandist uus filigraanne sügavtrüki tehnika vasegravüür. Uuendusi hakkas viljelema Matthias Grünevald, kelle loomingusse kuulub väljendusrikas Isenheimi altar. Andekas portreteerija oli Hans Holbein
mitmesuguseid tundeid. Reness kunstnikud ei taotle mitte niivõrd realismi, kuivõrd ilu ja harmooniat. Luues lähtuti looduse vaatlemisest. Kreeka-Rooma kultuuri uurimine juhtis täiuseideaali poole. Maalidel kujutati harmoonilisi, terviklikke inimesi suurejooneliste ehitiste või kauni maastiku taustal. Töötati välja õpetus inimekeha ideaalsetest proportsioonidest ja nende maalil kujutamise kohta (Vitruvius). Samal ajal kui Itaalias arenesid freskod ja tahvelmaal, pühenduti Madalmaades ka ulatuslikult miniatuurmaalile ja altarikujundusele. Arenes ka graafika, Düreri vase ja puulõiked. Mitmed reness ajastu suurmeistrid, nt Raffael usaldasid maalide lõpetamise oma õpilastele ja abilistele. Tähtsamad maalikunstnikud: Vararenessanss Itaalias: Masaccio (rakendas esimesena maalikunstis perspektiiv ,,Püha Kolmainsus"), Giotto do Bondone(peetakse I reness kunstnikuks), Sandro Botticelli (,,Kevad". ,,Veenuse sünd")
1) Indo-eurooplaste eelne Kreeta 2600 eKr 2) Ahhaia Kreeka Kreeta kultuur 3000 eKr tekkinud. On säilinud Knossose palee, keraamika jm arheol. Kaevamistel leitud esemed. Knossos asub Kreeta saare põhjarannikul. Palee oli majanduslik ehitis laoruumid, ruumid veini hoidmiseks jms. Kultusesemed kaksikkirved, härjast pead Madu allilma, viljakuse, surma ja taassünnina??? Kahe peaga kotka motiivid* Eluolustikulise tegevusega freskod Knossose rahvas ei tegelenud sõjandusega, linnad polnud kindlustatud, kaubandusele orienteeritud kultuur Härjasarved* - religioosne sümbol või seotud kuningavõimuga Kreeta kiri
tundideraamat. Selle raamatu piltidel olevaid eri aastaaegu ja nendele vastavaid töid ning lõbutsemisi kujutavad stseenid haaravad oma peenuse ja elavusega. Esmakordselt keskajal on tagaplaanil antud losside maalimisel juba üsna õigesti käsutatud perspektiivi. Gooti ajastu tähistab Lääne-Euroopas ka nn. tahvelmaali sündi. Kunsti levikule oli sel suur tähendus, sest puuplaadile või lõuendile maalitud tahvelmaalid polnud enam seotud ainult ühe kindla ruumiga nagu freskod. Esimesed tahvelmaalid tehti tiibaltarite jaoks ning nende alusena kasutati puitu. Gootilikud jooned avaldusid ka tarbekunstis ja rõivastuses. Ülipika ninaga jalatsid, naiste kõrged torumütsid henninid ja muud rõivadetailid näisid kordavat arhitektuuri teravaid vorme ning nagu muugi kunst, mõjusid vägagi peenemaitseliselt. 12. sajandil sai alguse prantsuse moe aastasadu kestnud ülevõim Euroopas. Sellele pani aluse kuninganna Akvitaania Eleonora. Erilise peenuse omandas
Moskva Kremli müürid on vanavene linnakindlustuskunsti tuntuimaks näiteks. Skulptuur leidis vähe viljelust. Õigeusu kirik ei kiitnud seda heaks. Ümarplastikast ei saa üldse rääkida. 18.Vana-Vene maalikunst. Kõige suuremad saavutused on maalikunstis. Paljud kunstnikud tulid Büstansist, kes kaunistasid mosaiikide ja freskodega kirikute siseruume. Büstantsist võeti üle tehnilised võtted ja seinamaalide süsteem. Kreekast on tulnud mosaiigid ja freskod Sofia katedraalis. Kõige väärtuslikum osa on ikoonimaal. Esimesed ikoonid toodi Büstantsist ja sealt pärineb ka kogu ikoonide põhimõte ja maalitehnika. Sidemete nõrgenemine Büstantsiga põhjustas vene ikoonikunsti iseseisvumist. Motiividele lisandusid kohalikud legendid ja pühakulood. Kunsti tungid ka rahvalikke jooni ja rahvususundi elemente-mustade jõudude, nt kuradi kujutised. Kunst puhkes uuesti õitsele koos Moskva riigi tugevnemisega. Tugevnesid ka Büstantsi mõjud. 14
Juugend tõi kaasa uue suhtumise detaili, tehes seda läbi stilisatsiooni. Kui historitsismis ja eklektikas kanti vanade struktuuride vanad motiivid mehhaaniliselt üle uude hoonesse, siis juugendis loodi vanadest detailidest stilisatsiooni kaudu uued struktuurid. Juugendstiilis ehitiste kohta on öeldud, et need on muusika kivis, kus iga detail on allutatud üldisele ideele. Dekoratiivsed reljeefid, plastilised detailid, erinevate materjalide ja värvide kombinatsioonid, freskod moodustavad kunstilise sünteesi, mis oli juugendi üks püüdlustest – ilu igaühele ja igas kohas luua. Juugendis on selgesti nähtavad kaks kallakut, kus ühes rõhutatakse teadlikult plastikat ja orgaanilist dünaamikat, loobutakse rangest vertikaalsusest ning geomeetriliselt täpsetest joontest (hoonet projekteeritakse n.ö seest välja). Teine suund on aga rõhutatult sirgete horisontaal- ja vertikaaljoonte omalaadselt korraldatud kokkumäng
Franciscusele kuue tiivaga seerav (mõne versiooni kohaselt Jeesus ise). Pärast seda tekkisid Franciscuse kehale stigmad ehk viis Kristuse haava. Jeesuse kätel, jalgadel, kehal olnud armid püsisid Franciscuse kehal kaks aastat - kuni tema surmani. 1228. aastal kuulutas paavst Gregorius IX (1227-1241) Franciscuse pühakuks. Tema säilmed asuvadAssisi Püha Franciscuse basiilikas, mida kaunistavad Giotto freskod. Püha Franciscus on kaupmeeste, lindude ja loomade, loomakaitseseltside, loodus- ja muinsuskaitsjate, ökoloogide ja ökoloogia kaitsepühak. Püha Franciscuse atribuudid on linnud, hunt, pealuu, liilia, krutsifiks, stigmad. Franciscust kujutatakse tavaliselt pruuni või halli mungarüüga, mida hoiab koos kolme sõlmega nöör. Sõlmed sümboliseerivad tema tõotust olla vaene, karske ja kuulekas. Püha Hieronymus - Miks on Hieronymus tuntud erakust õpetlasena? Hieronymus sündis u 347
Lineaarkiri A, mida ei osata lugeda kuna erineb põhimõtteliselt seniloodud kirjasüsteemidest. Kindlustamata linnad ja lossid: Lossid olid labürinditaolised (korrapäratud ruumid ümber siseõu). Suurim oli Knossose palee, kus elanud müütiline kuningas Minos. Loss oli nii kultuspaik, valitseja eluase kui ka võimukeskus. Lossid olid linnakvartalitega kokku kasvanud ühtseks tervikuks. Teadmata, kas lossid olid sõltumatud või moodustasid ühtse riigi. Kunst ja usund: Erksavärvilised freskod seintel. Naiste suur tähtsus ühiskonnas neid kujutati meestest sagedamini ja kesksel kohal. Austati jumalannasid. Härg, kui kultusloom, mille ohverdamisel toimusid ohtlikud akrobaatilised rituaalid. Puudus sõjatemaatika. Kreeta tsivilisatsiooni häving (u 1500 eKr): Thera saarel vulkaanipurskest tekkinud hiidlaine hävitustöö. Mandrilt järgnenud ahhailaste kreeklaste esivanemate rünnakud ja Knossose vallutamine. Mükeene tsivilisatsioon Kujunemine:
periood III-II at. e. Kr. Esimesed asustusejäljed 4500 a. e. Kr. (neoliitikum, megaliitkultuuri tunnused). Tsivilisatsiooni varasel ajajärgul (3000-2000 e. Kr.) tööriistad kivist, ehted ja relvad vasest ja pronksist, primitiivne keraamika. Keskm. ajajärk (~2000-1600 e. Kr.) ehitati Knossose, Phaistose ja Ayia Triada lossid, keerulise (labürinditaolise) põhiplaaniga, maavärinakindlad puitkarkassiga toortellistest ehitised, väljast kiviplaatidega ja seest krohviga kaetud. Kaunid freskod, nii ornament kui fantaasiarikkad figuraalkompositsioonid. Korrused hoone eri osades eri kõrgustel, laiad trepid, iseloomulikud ülalt jämenevad värvilised sambad. Lossi keskmes piklik õu, ilmselt härjakultuse vaatemängudeks. Lossides olid veejuhtmed, vesikäimlad ja vannitoad (Kreetal on kuumaveeallikad). Ornamentaalne vaasimaal, fajanss- ja vandliskulptuur, pronksrelvad ja tööriistad, hõbe- ja kullassepakunst, kivilõikekunst, laevaehitus. Laevastik oli piisavalt tugev,
Lineaarkiri A, mida ei osata lugeda kuna erineb põhimõtteliselt seniloodud kirjasüsteemidest. Kindlustamata linnad ja lossid: Lossid olid labürinditaolised (korrapäratud ruumid ümber siseõu). Suurim oli Knossose palee, kus elanud müütiline kuningas Minos. Loss oli nii kultuspaik, valitseja eluase kui ka võimukeskus. Lossid olid linnakvartalitega kokku kasvanud ühtseks tervikuks. Teadmata, kas lossid olid sõltumatud või moodustasid ühtse riigi. Kunst ja usund: Erksavärvilised freskod seintel. Naiste suur tähtsus ühiskonnas neid kujutati meestest sagedamini ja kesksel kohal. Austati jumalannasid. Härg, kui kultusloom, mille ohverdamisel toimusid ohtlikud akrobaatilised rituaalid. Puudus sõjatemaatika. Kreeta tsivilisatsiooni häving (u 1500 eKr): Thera saarel vulkaanipurskest tekkinud hiidlaine hävitustöö. Mandrilt järgnenud ahhailaste kreeklaste esivanemate rünnakud ja Knossose vallutamine. Mükeene tsivilisatsioon Kujunemine:
Lineaarkiri A, mida ei osata lugeda kuna erineb põhimõtteliselt seniloodud kirjasüsteemidest. Kindlustamata linnad ja lossid: Lossid olid labürinditaolised (korrapäratud ruumid ümber siseõu). Suurim oli Knossose palee, kus elanud müütiline kuningas Minos. Loss oli nii kultuspaik, valitseja eluase kui ka võimukeskus. Lossid olid linnakvartalitega kokku kasvanud ühtseks tervikuks. Teadmata, kas lossid olid sõltumatud või moodustasid ühtse riigi. Kunst ja usund: Erksavärvilised freskod seintel. Naiste suur tähtsus ühiskonnas – neid kujutati meestest sagedamini ja kesksel kohal. Austati jumalannasid. Härg, kui kultusloom, mille ohverdamisel toimusid ohtlikud akrobaatilised rituaalid. Puudus sõjatemaatika. Kreeta tsivilisatsiooni häving (u 1500 eKr): Thera saarel vulkaanipurskest tekkinud hiidlaine hävitustöö. Mandrilt järgnenud ahhailaste – kreeklaste esivanemate rünnakud ja Knossose vallutamine. Mükeene tsivilisatsioon Kujunemine:
näiteks Knossose valitsejale. Üllataval kombel olid lossid kindlustamata. Sõjalist otstarvet ei võinud neil seega olla ja meil pole mingit alust pidada lossi valitsejat eelkõige sõjapealikuks. Kreeta tsivilisatsiooni üks peamisi iseärasusi on kindlustuste, relvade ja üldse igasuguste sõjakate joonte puudumine. Ka Kreeta kunsti iseloomustab rahumeelne ja elurõõmus temaatika. Losside ja jõukate majade seintele maalitud eredavärvilised freskod kujutasid loodust, religioosseid pidustusi ja sportlikke võistlusi. Minoilise tsivilisatsiooni elurõõmsale rahumeelsusele ei leia vastet ei Egiptuse ega Mesopotaamia kultuurist. Võibolla kõige olulisem joon, mis Kreeta kunstis ilmneb, on naiste osatähtsus. Neid kujutati meestest sagedamini ja sageli olid just nemad seatud kompositsioonis kesksele kohale. See asjaolu on mõne uurijad oletusele, et Kreetal võis olla matriarhaalne, st. naiste poolt valitsetud ühiskond
korrustel aga neid pole leitud. Teine tiib on ida tiib , suur trepikoda mis läheb alla ja võis minna ka ülesse aga ülemisi pole säilinud, alumised on .Loss laskub ida poole orgu., siin olid kuninga ja kuninganna eluruumid, mis olid sellised allpool keskhoovi pinda ja avanevad justkui terassina allpool olevasse orgu.Evansi fantaasia.üks sissekäik oli läänehoovist protsessiooni koridor mis tegi 2 90 kraadist pööret ja jõudis keskhoovi, siin olid freskod mis kujutasid mingid rongkäigu pilte.juht oli liiliaprints, liilia ehetega peakate. Kokkuvõtteks vb öelda freskodega kaunistatud seinad rõhutab lossi rituaalset funktsiooni, võis olla riigi keskne pühamu, tõsiasi et lossist eraldiseisvaid templeid ei ole. Teine oluline joon oli et lossid olid kindlustamata ja ka linnad olid kindlustamata ja ka sõjakate steenide ja relvastuse kujutamine oli minimaale. Sõjalise võimsuse ja vägivalla demonstreerimine oli tagaplaanil
lääneküljel mahukad varasalved, tõenäoliselt ümbruskonna sõltuvalt elanikkonnalt kogutud andami hoidmiseks. Lineaarkirjatahvlid (enamus neist pärineb uute losside ajast) osutavad rangele bürokraatlikule kontrollile selle varumisprotsessi üle. Kuna eraldiseisvaid templeid polnud, siis tuleb losse pidada ka kultuskeskusteks ja arvata, et andamikogumist aitasid sanktsioneerida rituaalid. Losside arhitektuuris ja sisustuses leiab rituaalidele ka viiteid ning mitmed Knossose freskod kujutavad vaieldamatult rituaalseid stseene. Teisalt ilmneb minoilises kunstis ja arhitektuuris ülikkonna luksuslik elulaad. Minoiline ikonograafia viitab naiste kõrgele sotsiaalsele positsioonile. Selle täpsustamine pole võimalik, kuid näib kindel, et kreetalaste panteonis olid jumalannad kesksel kohal ja riituste läbiviimisel täitsid tähtsat rolli preestrinnad. Kindlasti mängis usus olulist osa härja kultus ja rituaalne härjavõitlus.
selle asemel hoopis tema peekrisse. Paavstid kui metseenid Paavst Sixtus IV soosis kunsti ning lasi ehitada Sixtuse kabeli. Peetruse kirikul oleval Sixtus IV hauamonumendil kujutatakse erinevates lahtiriietumisjärkudes olevaid kauneid tüdrukuid, kes pidid sümboliseerima vabasid kunste. Julius II lasi ka ehitada Peetruse kiriku. Rooma kutsuti Raffael ja Michaelangelo, kellest viimane tegi korda Sixtuse kabeli freskod ning juhatas kogu Peetruse kiriku ehitustööd. Ka paavst Clemens VII andis Michelangelole ülesandeks maalida Sixtuse kabelisse Viimne kohtupäev. Kiriku finantsid Kümnis e kümnendikosa talupoja saagist läks kirikule. Tihti juhtus, et kümnis läks mõisale, kes pidas üleval kirikut. Sissetulekud maavaldustest - vaimulikud kas harisid ise maad või kasutasid selle jaoks talupoegi, kes olid kirikute/kloostrite juurde kogunenud, et olla lähemal jumalale
linnadesse ehitatud kirikutele). Kesksel kohal on peakuppel, mida ümbritsevad madalamad körvalkuplid, mis kuni 17.sajandil toimunud ümberehituseni olid lamedavormilised. Kuni ümberehituseni ümbritses kirikut läänest, põhjast ja lõunast ka lahtine galerii. Interjööris domineerib keskmise kupli tambuuris olevate akende kaudu hästi valgustatud kesklööv, mis idas lõpeb poolümara mõjusa apsiidiga. Mosaiigid ja freskod on paigutatud Bütsantsis välja kujunenud skeemi kohaselt. Teistest Kiievi-Venemaa keskustest tõusis 11.sajandil esile Novgorod, mille arhitektuuris ilmnes lisaks Kiievist pärinevatele bütsantslikele impulssidele ka kohalik mõju. Novgorodi Sofia peakirik püstitati 11.sajandi keskel linna kõige kaitstumasse ossa Kremlisse. Võrreldes Kiievi Sofiaga on Novgorodi 5-kupliline peakirik tagasihoidlikuma, aga ka pisut raskepärasema vormikõnega
riiki võrdluseks leitud. Sõjakat aspekti pole eriti kujutatud. Härjakultus. Enamasti ohvriloom, temaga olid seotud rituaalid. Mandri- Kreekas elasid juba tol ajal kreeklased. Kreeklaste jaoks oli Kreeta rikkuse ja kultuuri maa, seega kreeklastele ahvatlev. 15.saj toimusid Kreeta saare lossides suured purustused ja algas lossidejärgne periood. Hävitati kõik lossid peale Knossose ja aretasid lineaarkirja B. Thera linna juures oli vulkaanipurse ja seetõttu leiti sealt igast säilinud freskod. Umbes 17 saj lõpp või 15saj alguses. Kreeta tsivilisatsioon langes hiljemalt 1200. Mükeene tsivilisatsioon Kreeta mõju varaseimad märgid pärinevad Mükeenest 16saj. Leitud ülikutehauad. Neist pärinevad rikkalikud leiud. Kuldmaskid, ehted, minoiline härg jpm. Oli hauasteelid, kus oli maailma varaseim hobukaariku kujutis. 15 saj vallutasid kreeklased Kreeta saare jne, jutt juba kordub. Lineaarkiri B levis hästi kiiresti igale poole.
Le Nôtre'i saavutustel põhines kogu prantsuse uuem aiakunst ja seda ümbritses kogu Euroopas osaks saanud tähelepanu. Sündis 1613. a Pariisis Tuileries'i aedniku pojana. Ta oli õuekunstnik Simon Vouet' õpilane ja pääses aastal 1637 aednikuks Tuileries'i, kus ta ka aastal 1700 suri. Koos oma hilisema sõbra Le Bruniga õppis ta Simon Vouet' juures maalimist. Vouet oli tulnud 1627. a Roomast Pariisi ja oli väidetavalt ka Itaalia baroki populariseerija Prantsusmaal. Tema maalid ja freskod on barokse vaimsusega, ent prantsusepäraste klassitsistlike elementidega. Ta lõi põhiliselt keerulise perspektiivse ülesehitusega suuri kompositsioone. Selline pildikujundus vastas tunnetuslikult Le Nôtre'i välisruumide planeerimisel lahendatavatele ülesannetele. Le Nôtre tegi õukonnaaednikuna silmapaistvat karjääri. 24-aastasena sai ta ametikohalt isa järglaseks. 1649. a töötas ta joonestajana kuninglikes aedades, mis võrdus tol ajal plaanide koostamisega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
