Kreeta e. minoiline kultuur · egeuse kultuuri I periood III-II aastatuhand eKr. · esimesed asustusejäljed 4500 eKr. · keskmisel ajajärgul(2000-1600 eKr.) ehitati · knossose · phaistose · Hagia Tiada · kaunid freskod ornament ja ka fantaasiarikaste figuraalkompositsioonidega · ülevalt jämenevad värvilised sambad · must · kollane · punane · lossi keskmes piklik õu, mis oli ilmselt härjakultuste vaatemängudeks · lossides oli kanalisatsioonisüsteem · laevastik oli piisavalt tugev, et jätta linnad kindlustamata · freskodel puuduvad sõja- ja jahistseenid, mis annavad mõista, et ühiskond polnud sõjakas.
Laoruumid ja käsitöökojad näitavad neid majanduskeskustena, kuid seal olid ka luksuslikud eluruumid koos baseinide ja ristkülikukujuluse keskõuega. Lossid võisid olla ka peamised usukeskused ja kultusepaigad, sest kreetal polnud eraldi templeid. Loss oli ka valitseja asupaik seega poliitilise võimu keskus.lossid olid kindlustamata. Kreeta kultuusi peamisi iseärasusi on kindlustuste,relvade ja üldse vähimategi sõjakate joonte puudumine. Seintele maalitud eredavärvilised freskod kujutasid loodust, religioosseid pidustusi ja spordivõistlusi. Levinud oli härja kujutamine. Kõige olulisem joon oli naiste suhteline domineerimine.neid kujutati meestest sagedamini ja enamasti olid just naised kompositsioonides keskmes. Kreeka Kreeklaste esivanemad tungisid Balkani poolsaarele põhjast ning nende ühiskonna ja kultuuri arengutase oli Kreeta asukate omast esialgu selgelt madalam. Kuid tõenäoliselt kasutasid kreeklased lahingus hobukaarikuid,
1) Mis on madalmaade kunstis teisiti kui Itaalia kunstis? Sotsiaalsed põhjused muudavad kunsti erinevaks. Madalmaades oli omane alandlikkus, pessimism, alalhoidlikkus, skeptitism. Seal ei katkenud side religiooniga, vaid religioon säilib ka sisulises plaanis. Madalmaade kunsti peaeesmärk-inimese hingeelu avaldamine. Maalid loodi kirikutesse. 5)Sixtuse kabel. Michelangelo kaunistas lae ja idaseina freskodega, motiivid on võetud piiblist. Lage katavad täiuslikud, hästiarenenud inimkehad, kuid üldilme on jõuline ja dramaatiline.(1508- 1512) Idaseina kompositsioon "Viimne kohtupäev" on sünge ja dramaatiline, tunda on uue stiili- baroki-lähenemist.(1535-1541) Sixtuse kabelis tegi tööd ka Raffael. Botticelli teostas mõned freskod. 6)Dürer. Saksa suurim kunstnik. Tema loomingus teostus madalmaade ja itaalia kunsti süntees, ta on graafikatehnikate virtuoos. Tema töödes võib näha 2 pooluse hea ja kurja, valguse ja varju, mõistuse ja tumedate jõu...
Ta oli esimesi kunstnikke, kes hakkas võtma teoste tegelasi antiikmütoloogiast ("Veenuse sünd"). Tema maalitud pannoo "Kevad" on rafineeritud, lüüriline kiidulaul hedonismile ja luksusele, mis valitses tema patrooni Lorenzo de'Medici ümbruskonnas. Botticelli maalidelt on selgesti välja loetav renessansiajastu naise iluideaal. Tema oli esimene, kelle madonnad pole enam ebamaised olendid, vaid tõelised Firenze naised, Jeesus ja Ristija Johannes aga tavalised noorukid. Tegi mõned freskod Sixtuse kabelis.Skulptor. Lorenzo Ghiberti(1378-1455) oli kuulus maalikunstnik, skulptor ja kullassepp. Tegutses ainult pronksikunsti alal.Oma skulptuurides näita lüürilist elegantsi ja detailset täiuslikkust.Lõi Florence katedraali baptisteeriumi uksed(uksereljeefid), parimaks tööks baptisteeriumi peauks, Michelangelo nimetas seda Paradiisiukseks, selles pääseb uus kunstiline maailmavaade võidule.Reljeefide peamine tähtsus:maaliline
ümmargused, kupliga kaetud hauakünkad; kivist ehitatud majataolised hauakambrid; mäekülge raiutud eeskodadega kambrid jne. Hauakambrid moodustasid surnute linnu (nekropole). Suurimad neist asusid Tarquinias ja Cerveteris. Hauakambrid olid sageli sisustatud eluruumina, seega olid seintele maalitud uksed ja aknad, et luua paremat illusiooni. Hauakamber oli kaunistatud arvukate seinamaalide, skulptuuride ja käsitööesemetega. Hauamaalid ehk freskod kujutasid endast väga elurõõmsaid (näiteks kujutati pidusi, jahiretki, spordivõistlusi, viibimisi pereringis jne) maale. Seinamaalides olid suured Kreeka kunsti mõjutused, näiteks kololeeritud joonistused olid lihtsates heledates toonides, meesfiguurid olid tumedad ja naised heledad. Üldine stiil oli elav. Surnute tuhk pandi savist või kivist urnidesse, urni kaanel oli kadunukese portree, mis oli enamasti valmistatud alabastrist ja üle kullatud
Tema lõi arvukalt näituste paviljonide kavandeid kasutades üha enam ja enam rauda. Kuulsaim ehitis on muidugi Eiffeli torn 1889. aasta Pariisi maailmanäituseks. Pärast seda, kui maailmanäituse lõppedes lubati torn alles jätta, muutus see moodsa arhitektuuri sümboliks. Juugendstiili ehitiste kohta on öeldud, et need on muusika kivis, kus iga detail on allutatud üldisele ideele. Dekoratiivsed reljeefid, plastilised detailid, erinevate materjalide ja värvide kombinatsioonid, freskod moodustavad kunstilise sünteesi. Kõik see suudab rõõmustada igaüht, kes suudab ilu vastu võtta. See oli juugendi üks püüdlustest- ilu igaühele ja igas kohas luua. Vastandina klassikalisele arhitektuurikäsitusele, mille järgi väline dikteeris ruumide paigutuse, pidi uus arhitektuur lähtuma siseplaneeringust. Ruumide paigutuse määras ära mugavus ja seetõttu pidi maja projekteerima " seest välja". Juugendstiil skulptuuris
Need olid eeskujuks kõigile kunstnikele, kes püüdlesid klassikalise stiili ideaali poole. Raffaeli loomingus puuduvad salapärane romantika ja sisemine rahutus. Raffael oli tasakaalukas ja harmooniline natuur. Ta esindas maalikunstis kõikides kaasaegsetest kõige täiuslikumalt kõrgrenessansi ideaale. Ta pürgis harmoonia ja selguse poole, uue inimkujutuse poole, mis ühendaks antiikideaale kaasaja humanistlike ideedega. Palju tema töid asub Vatikanis Apostellikus palees, kus tema freskod on kesksed ja tema karjääri kõige suuremad teosed. Tema maalid "Maarja kroonimine" ja "Maarja laulatus" olid omal ajal tema õpetaja tasemest paremad. Kuigi Raffael on vastu võtnud mõjutusi erinevatelt kunstnikelt ei ole tema looming otsene jäljendamine. Nagu Leonardo da Vinci ja Michelangelo, polnud ka Raffael kunagi abielus. 1514. aastal kihlus ta kardinali Medici Bibbiena vennatütre Maria Bibbienaga, aga ta ei suhtunud sellesse kuigi entusiastlikult. Suhe ei saanud teoks
kulda. Inimesed on tal veel gootilikult saledad, harukordselt hingelised on ta haprad enesessetõmbunud madonnad ja inglid. Ta oli esimene kunstnik, kes hakkas pilvi maalima. Peamiselt maalis ta pühakupilte ja oli sügavalt usklik. Paolo Uccello (1397- 1475) lõi värvikaid lahingupilte, kus ta mõnuga demonstreeris oma oskusi ratsude ja rüütlite keerukate pooside edasiandmises.Vaikselt suursugused on Piero della Francesca (1416-1492) kindla ja lihtsa joonega freskod ning mehised portreed. Kuidagi kõle meeleolu õhkub Andrea Mantegna (1431-1506) maalidelt. Nendel on selge, läbipaistev, nagu liikumatult paigalpüsiv õhk, elutult mõjuvad puud ning paljaste kaljudega maastikutaustad. Mantegna inimesed on teravajoonelised ja karmid. Omamoodi täiuslikkuseni viis vararenessansi maalikunsti Sandro Botticelli (1447- 1510). Ta oli esimesi kunstnikke, kes hakkas võtma oma tööde tegelaskujusid antiikmütoloogiast
Tema lõi arvukalt näituste paviljonide kavandeid kasutades üha enam ja enam rauda. Kuulsaim ehitis on muidugi Eiffeli torn 1889. aasta Pariisi maailmanäituseks. Pärast seda, kui maailmanäituse lõppedes lubati torn alles jätta, muutus see moodsa arhitektuuri sümboliks. Juugendstiilis ehitiste kohta on öeldud, et need on muusika kivis, kus iga detail on allutatud üldisele ideele. Dekoratiivsed reljeefid, plastilised detailid, erinevate materjalide ja värvide kombinatsioonid, freskod moodustavad kunstilise sünteesi. Kõik see suudab rõõmustada igaüht, kes suudab ilu vastu võtta. See oli juugendi üks püüdlustest ilu igaühele ja igas kohas luua. Juugendstiili arhitektuuris püüti küll rakendada otstarbekohasuse nõuet, kuid tihtipeale jäi see lõpuni ellu viimata, asendudes vaid juugendlike kaunistuste kuhjamisega. Kui näiteks klassitsistlikud arhitektid olid hoone kavandamisel kõigepealt mõelnud välja hoone väliskuju
16. sajandil jõuti maalis elulisuse mulje loomiseni. Õpiti edasi andma loomulikke poose, liikumist, mitmesuguseid tundeid. Reness kunstnikud ei taotle mitte niivõrd realismi, kuivõrd ilu ja harmooniat. Luues lähtuti looduse vaatlemisest. Maalidel kujutati harmoonilisi, terviklikke inimesi suurejooneliste ehitiste või kauni maastiku taustal. Töötati välja õpetus inimekeha ideaalsetest proportsioonidest ja nende maalil kujutamise kohta (Vitruvius). Samal ajal kui Itaalias arenesid freskod ja tahvelmaal, pühenduti Madalmaades ka ulatuslikult miniatuurmaalile ja altarikujundusele. Arenes ka graafika, Düreri vase ja puulõiked. Mitmed reness ajastu suurmeistrid, nt Raffael usaldasid maalide lõpetamise oma õpilastele ja abilistele. Tähtsamad kunstnikud: Vararenessanss Itaalias: Masaccio (rakendas esimesena maalikunstis perspektiiv ,,Püha Kolmainsus"), Giotto do Bondone(peetakse I reness kunstnikuks), Sandro Botticelli (,,Kevad".
puudusid müürid. müüridega · Lossid olid labürindid · Losside ümber · Domineeriv oli naissugu puudusid linnad · Puudusid sõjakad jooned · Hävis 1100 eKr. · Kultusloomaks härg Doorlaste sissetungi · Värvilised freskod tagajärjel. · Hävis u. 1600 eKr. · Riigi juhiks sõjapealik · Sõjakad jooned Tume ajajärk u. 1100-800 eKr. · Tume ajajärk tähendab, et : · Kultuuri häving oli põhjalik
Täiesti uudne oli tema ruumi ja kehade loomutruu kujutamine. Valitses perspektiiv, oskas jaotada valgust ja varju. Kuulsaim töö Brancacci kabeli kaunistamine Firenzes Santa Maria del Carmine kiriku juures. Tuntumad stseenid ,,Paradiisist väljaajamine", ,,Pearaha stseen". Kuulsamad tööd: ,,Püha kolmainsus", kus perspektiiv oli tugevalt tuntav ja kasutas tugevalt kolmnurk kompositsiooni. Freskod karmeliitide kloostri juures olevasse Brancacci kabelisse, freskod kujutasid stseene. Fresko Trinita Santa Maria Novella kirikus, kasutas kolmnurkkompositsiooni UCELLO (1397-1475) kuulus kunstnike-problemaatikute hulka, kes puhtteaduslikult püüdsid lahendada perspektiivi ja valguse-varju küsimust. On maalinud peamiselt lahingustseene. ,,San Romano lahing". Kõrgerenessanss võtab omaks vararenessansi jooned ja arendavad neid edasi. Ideaaliks sai idealiseeritud tõde. LEONARDO DA VINCI (1452-1519). Tema kunst oli üldistav ja suurejooneline.Oli ka
See on üks paremaid juugendstiilis ehitisi Tallinnas, esindades Soome kaudu meile levinud Põhjamaade rahvusromantilist suunda. Vana-Lõuna 37 juugendstiilis töölissöökla-rahvamaja ümbritses väike aed. Kokkuvõte Juugendstiilis ehitiste kohta on öeldud,et need on muusika kivis, kus iga detail on allutatud üldisele ideele. Dekoratiivsed reljeefid, plastilised detailid, erinevate materjalide ja värvide kombinatsioonid, freskod moodustavad kunstilise sünteesi. Kõik see suudab rõõmustada igaüht, kes suudab ilu vastu võtta. See oli juugendi üks püüdlustest- ilu igaühele ja igas kohas luua. Soome staararhitekti Eliel Saarineni projekteeritud suurlinnalikke hooneid peetakse ühtedeks kaunimateks ehitisteks Tallinnas. Eliel Saarineni projekt Suur-Tallinn on siiani Tallinna kujundamisel eeskujuks Kasutatud kirjandus: Raamatud: Eesti Arhitektuur 1 , 1993 , Tallinn, “Valgus“
Merendus Kultuuri iseloomustavad võimsad lossid Lossid on kogukonnakeskused Labürinditaolised Suured trepid Rohkelt sambaed (alt kitsad, ülalt laiad) Seinamaalid (elurõõmsad, värvilised, inimesi kujutati egiptuse poosis aga elurõõmsalt; loomi kujutati elutruult; palju mereelukaid) Puudusid välisseinad Valgustatud avausest laes Seintel freskod -5 “korrust” kindlustamata, rahumeelne elanikkond 1700 lagundab maavärin lossid -> ei ole enam nii võimsad 1450 saarel vulkaanipurse, lossid hävinesid taas Kirja (lineaarkiri A) ei osati lugeda Kunstis kujutati pidustusi, taimi, loomi Arthur Evans – Kreeta saarel arheoloog (1900) Knossose pale Kümnest lossist suurim Ruumid liigendatud sammastega
Vastupidavus tisleri in CASSONI oli palju vähem oluline kui muud liiki kummutid sest nad pidid seisma mööbel, mille peamine eesmärk hooplevast ekraanil. CASSONI olid kaetud liimitud-alla nahast või riidest, kruntida mitu kihti gesso ja värvida kogu nende pinnale. Seetõttu on väga raske kindlaks tisleri aluseks värvi ellujäänud näiteid. CASSONI neljateistkümnes ja viieteistkümnes sajandeid olnud täielikult värvitud väga üksikasjalikult ja teravmeelsus, sarnane stiili ja sisu freskod. Kuueteistkümnenda sajandi muud kaunistamiseks tehnikat asendada maali. Mõned neist tehnikat metallist kohrutatud linad, nagu näidatud joonisel 15., parketi ja tekstiilist, ja fantastiline arhitektuursed motiivid. 9 Kokkuvõtte Meie kirst ei ole valmis aga loodetavasti saame järgmiseks tunniks valmis, pool raskemat tööd on juba valmis. Plaanime 17märtsiks töö valmis teha. Meie töö õnnestus. Loodan ,et referaat meeldis.
6 mis näitab täiendavalt, et ka tema on liigutatud. Võlvkaare kumerus raamib stseeni ja eraldab selle pealtvaatavast rahasummast, mida valvurid tagasi tõrjuvad. 2.2 HILISEM KUNST (KUNST MANTOVAS) 2.2.1 CASTELLO DI CORTE Aastal 1460 asub Mantegna Mantovasse, kuhu ta jääb oma elu lõpuni. Mantovas tegutseb ta peamiselt hertsog Conzaga ülesandel ja siin loob ta kuulsad freskod Castello di Cortes ; neist on eriti huvitav kuplimaal, milles Mantegna kujutas figuure nii, nagu ad tõepoolest paistavad alt vaatajale. Sama põhimõtet rakendas ka Melozzo. Tema laemaal annab edasi illusiooni ruumi jätkumisest, ning nö ,,august laes". Sarnaseid võtteid on ka hiljem kasutatud 19. sajandil Itaalias ( näiteks Andrea del Pozzo laefresko Sant' Ignazio kirikus Roomas ). Laemaalide juures taotleti petlikku ruumimõju, tekib mulje taevani ulatuvast ruumist. Võib
silmadega karmiilmeline näotüüp. Isegi taustal asuvate puude, mägede ja ehitiste kujutamisel püüdles Giotto juba ruumilisuse poole. Ka miniatuurmaali tõi gootika uusi tuuli. See ala siirdus nüüd munkadelt ilmalike meistrite kätte. Gooti ajastu tähistab Lääne-Euroopas ka tahvelmaali sündi. Kunsti levikule oli sel suur tähendus, sest puuplaadile või lõuendile maalitud tahvelmaalid polnud enam seotud ainult ühe kindla ruumiga nagu freskod. Esimesed tahvelmaalid tehti tiibaltarite jaoks ning nende alusena kasutati puitu. Gootilikud jooned avaldusid ka tarbekunstis ja rõivastuses. Ülipika ninaga jalatsid, naiste kõrged torumütsid ja muud rõivadetailid näisid kordavat arhitektuuri teravaid vorme ning 10 nagu muugi kunst, mõjusid vägagi peenemaitseliselt. 12. sajandil sai alguse prantsuse moe aastasadu kestnud ülevõim Euroopas.
osas, kiriku põhiosale eelnes aatrium, millest viis kirikusse viis ust. Oli mosaiik kesklöövi lõpus Konstantinus ja Püha Peetriga, näitamas kirikut Kristusele. Viielööviline laia kesklöövi ja kahe külglööviga kummalgi pool. Kirik oli rajatud Püha peetruse hauale (1. saj pKr), sinna oli aja jooksul kujunenud kristlaste matmispaik. Kleristooriumis e valgmikus oli 11 akent kummalgi pool ja akende vahel freskod, mis kujutasid patriarhe, prohveteid, stseene uuest ja vanase testamendist. Rooma Santa Maria Maggiore Legendi järgi ehitas esimese kiriku paavst Liberius kohale, kuhu oli talle ennast ilmutanud Neitsi Maarja, ilmutusele järgnes miraculous lumesadu. Praegune kirik ehitati paavst Sixtus III ajal (432 440), sellest perioodist on säilinud palju mosaiike. Kummalgi pool kesklöövi on kujutatud stseene Vanast Testamendist. Kuldsed mosaiigid, mis kujutavad stseene Kristuse elust on 5. saj.
Rikkad moehimulised etruskid kandsid väga oskuslikult töödeldud hinnalisi ehteid: käevõrusid, kette ning preese, mis kinnitasid üle õlgade heidetud rüüd. Nende juuksed olid punutud pikkadeks patsideks, nagu seda võib näha paljudel kujudel. Jalanõud olid neil omapärased, näiteks püstise ninaga sandaalid. Naised kandsid koonusekujulisi peakatteid. Küllalt hea informatsioon on meil olemas ka etruskide riietuse kohta. Meie teadmiste allikaks on siin etruskide skulptuurid ja freskod, mis hauakambrites säilinud. Mehe riietuse hulka kuulus peale muu ka lühike ürp, mis tõmmati selga üle pea. See ürp kattis ainult vasaku õla, parem õlg jäi aga paljaks. Ühel freskol, mis kuulub VI sajandisse e.m.a., kannab seda kuningas. Mainitud ürp, mida kutsuti tebenna, oli purpurpunast värvi ja selle veered olid tikandiga kaunistatud. Etruskidelt võtsid selle riietuse koostisosa üle roomlased. Roomas oli lühike tebenna kasutusel kas preestrirüüna või sõdurimantlina.
See on üks paremaid juugendstiilis ehitisi Tallinnas, esindades Soome kaudu meile levinud Põhjamaade rahvusromantilist suunda. Vana-Lõuna 37 juugendstiilis töölissöökla-rahvamaja ümbritses väike aed. Kokkuvõte Juugendstiilis ehitiste kohta on öeldud,et need on muusika kivis, kus iga detail on allutatud üldisele ideele. Dekoratiivsed reljeefid, plastilised detailid, erinevate materjalide ja värvide kombinatsioonid, freskod moodustavad kunstilise sünteesi. Kõik see suudab rõõmustada igaüht, kes suudab ilu vastu võtta. See oli juugendi üks püüdlustest- ilu igaühele ja igas kohas luua. Soome staararhitekti Eliel Saarineni projekteeritud suurlinnalikke hooneid peetakse ühtedeks kaunimateks ehitisteks Tallinnas. Eliel Saarineni projekt Suur-Tallinn on siiani Tallinna kujundamisel eeskujuks. Kasutatud kirjandus Raamatud · Eesti Arhitektuur 1 , 1993 , Tallinn, "Valgus"
Selline süsteem on ka Kiievi peakirikul Sofia katedraalil. Jaroslav Targa tellimisel valminud katedraali „südamik“ meenutab kreeka risti. Kirikul oli 13 kuplit. Algne hoone rajati viielöövilisena, kirikul oli kolm apsiidi. Kolm keskmist löövi olid pikemad, mis andis kirikule teatava sarnasuse basiilikatega. Kiriku pikkus oli 26.2 meetrit, laius 25.5 meetrit, suurima kupli läbimõõt 5.85 meetrit. Hoone oli valmistatud tellistest ning seda ehtisid freskod. Algsest hoonest on säilinud vaid vundament ja ühe apsiidi müür kuni 11 meetri kõrguseni. Ümberehitustööde käigus kujundati Püha Sofia katedraal ümber kolmelööviliseks ja ühe apsiidiga basiilikaks. Kiriku lõunaküljel asuvad kaks sümmeetrilist torni, mille kõrguseks on 50 meetrit. Sisekujundusele lisasid bareljeefid ja nikerdustega karniisid, katedraali ehivad puuskulptuurid. Kiieviga võistleb sel ajal tähtsuselt Novgorod, mis oli Põhja-Venemaa suurim kaubalinn
Ristiusu vastuvõtmine hoogustas kultuuri arenemise. Töötati välja slaavi tähestik; koos sellega levis ka kirjaoskus. Arhitektuur valdavaks kujunes Bütsantsis levinud viie kupliga kirik. Kuplid on algselt lamedad, ehitusmaterjalina kasutati looduslikku kivi või tellist, metsarikastel aladel ka puitu. kaunimaks ehitismälestiseks: Sofi katedraal. 5 lööviline kirik. meenutas Bütsantsi kirikut ( väliselt) ; erakordne oli kuplite arv-13. Sofia katedraalis on freskod ja mosaiigid paigutatud Bütsantsi skeemi järgi. Ei jää neile alla ! Mosaiigid on kuldse tooniga, kauneim mosaiik on jumalaema kujutis. Ikoonid- tahvelmaalid Miniatuur maal- raamatutes. 1240 aastal tungisid Kiievisse mongol tatarlased ja muutsid õitsva linna varemeteks. 12.sajandiks oli ülem Volga metsaaladel välja kujunenud Vladimiri vürstiriik. nende kirikud sarnanevad Lääne-Euroopa kirikutega- Romaani stiiliga. Väikesed külakirikud looduskaunites kohtades
Üldajalugu 11. klass Teemad Vanaaeg Keskaeg Uusaeg Kursuse plaan I nädal Vana-Kreeka II nädal Vana-Rooma III nädal Keskaeg (Frangi riik, ühiskond ja eluolu keskajal) IV nädal Keskaeg (islam, paavstlus, ristisõjad) V nädal Uusaeg ( maadeavastustest USA iseseisvumiseni) VI nädal Uusaeg (Prantsuse revolutsioonist tööstusliku pöördeni) VII nädal KIRJALIK ARVESTUSTÖÖ Kuidas kujuneb kursuse hinne? Lühiarutlus 5 punkti Arutluse tähtaeg 18. september 2018 Kirjalik arvestustöö 45 punkti 45p -50p = "5" 37,5p - 44,5 p = "4" 25p - 37p = "3" ... - 24,5p = "2" Poeet Hesiodose õpetussõnad põlluharijale: "Mingit tööd ära lükka homseks või ülehomseks! Iial ei ait saa täis mehel hooletul, kes töid lükkab homsele. Töö paneb viljasid kandma vaid hoolsus. Kes aga tööde eest hoidub, see lõpmatult näljaga maadleb." VANAAEG Vana-Kreeka Milliseid teemasid käsitleme? Kreeka linnriigid: valitsemine, kodanikkond, eluolu. Sparta ja Ateena. He...
rauda selleks, et luua gooti stiilis kergeid ja kõrgeid võlve ning üldse anda rauale olulist kohta ehitistes. Viimaks jõudis ta kavanditeni, kus kombineeris rauda vitraaziga (taas gootika mõjud). Juugendstiilis ehitiste kohta on öeldud, et need on muusika kivis, kus iga detail on allutatud üldisele ideele. Dekoratiivsed reljeefid, plastilised detailid, erinevate materjalide ja värvide kombinatsioonid, freskod moodustavad kunstilise sünteesi. Kõik see suudab rõõmustada igaüht, kes suudab ilu vastu võtta. See oli juugendi üks püüdlustest ilu igaühele ja igas kohas luua. Vastandina klassikalisele arhitektuurikäsitlusele, mille järgi väline dikteeris ruumide paigutuse, pidi uus arhitektuur lähtuma siseplaneeringust. Ruumide paigutuse määras ära mugavus ja seetõttu pidi maju projekteeritama "seest välja".
Audentese Spordikool JUUGENDSTIIL Referaat Koostas: Jan Õiglane 12d 1. november 2010. a. Sisukord 1. Juugendstiil..................................3 2. Maalikunst...................................4 3. Arhitektuur..................................5 4. Graafika......................................6 5. Skulptuur....................................7 6. Kasutatud Kirjandus........................8 2 Juugendstiil Juugendstiil sai alguse 19. sajandi lõpul Inglismaal. Euroopa mandrile jõudis see aga hiljem. Stiili kasutati peamiselt arhitektuuris, sisekujunduses, raamatu- ja plakatikujunduses vähemal määral aga maalikunstis ja skulptuuris. Juugendstiili loomisel oli kahesugune eesmärk: taheti vältida vanade stiilide ja teemade lõputut kordust ning luua stiili, mis kujundaks keskkonda. Tunti, et seda võib saavutada kõigi dekoratiivsete kunstide ...
oleks sobiv kokkutulekuteks ja mille pearõhk oleks siseruumil. 22. Altar asub alati idas. Transept on kiriku pikiteljega risti asetsev lööv. Apsiid on transeptist ida poole avanev poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ruum. Valgmik on kesklöövi sein, mis kõrgub arkaadide kohal. 23. Kampaniil on kellatorn. Varakristlikul kirikul ei võinud olla see kiriku küljes. Enamasti on kampaniilid hiljem juurde ehitatud. 24. Freskod ja mosaiigid muutsud lihtsa ja tagasihoidliku hoone pidulikumaks. 25. Bütsantsi kuulsaima kiriku Hagia Sophia kiriku ehitamiseks kasutati vikleid, mis aitasid ruumi katta kuplitega. 26. Bütsantsi kiriku põhiplaan oli enamasti ringi, ruudu, võrdkülgse hulknurga või võrdhaarse kreeka risti kujuline. 27. Ravenna kirikud on eriti kuulsad mosaiikide poolest. 28. Bütsantsi mosaiigid: figuurid saledad ja ebaloomulikult pikaks venitatud,
Tema lõi arvukalt näituste paviljonide kavandeid kasutades üha enam ja enam rauda. Kuulsaim ehitis on muidugi Eiffeli torn 1889. aasta Pariisi maailmanäituseks. Pärast seda, kui maailmanäituse lõppedes lubati torn alles jätta, muutus see moodsa arhitektuuri sümboliks. Juugendstiilis ehitiste kohta on öeldud, et need on muusika kivis, kus iga detail on allutatud üldisele ideele. Dekoratiivsed reljeefid, plastilised detailid, erinevate materjalide ja värvide kombinatsioonid, freskod moodustavad kunstilise sünteesi. Kõik see suudab rõõmustada igaüht, kes suudab ilu vastu võtta. See oli juugendi üks püüdlustest ilu igaühele ja igas kohas luua. Vastandina klassikalisele arhitektuurikäsitlusele, mille järgi väline dikteeris ruumide paigutuse, pidi uus arhitektuur lähtuma siseplaneeringust. Ruumide paigutuse määras ära mugavus ja seetõttu pidi maju projekteeritama "seest välja". Maalikunst
antiikaja mõtlemine ja ladina keel. Varakristliku (varakeskaja) kultuuri tähtsaim saavutus on basiilika kirikuarhitektuur, pikliku põhiplaaniga hoone, mis sambaridadega jagatud löövideks. Sarnaseid hooneid oli ka antiikajal, siis ehitati sellises stiilis valitsejate hooneid ((stoa basilike kr k kuninglik koda). Varasel keskajal keelati kirikutes skulptuuride kasutamine, sest see meenutas paganlikke aegu ja barbarite jumalaid. Lubatud olid vaid freskod. - Õigussüsteemide sulandumine. Selle tagajärjel tekkis nn barbarite õigus (Rooma õigus+germaanlaste tavaõigus). Barbarite õiguse tähtsamaiks näiteks on lex Salica ehk Saali õigus, mis kehtis Frangi riigis.
RENESSANSS Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Selline nimetuski tuleneb itaaliakeelsest sõnast "rinascita", mis tähendab taassündi. Tolleaegsete helgete peade arvates sündis just siis uuesti antiikaegne kultuur. Taustaks olid suured ühiskondlikud ja majanduslikud muutused. Põhja-Itaalia oli juba ammu olnud Idamaadega peetava kaubanduse sõlmpunktiks. Samuti arenes seal välja kõrgetasemeline käsitöö, mis peaaegu tööstusliku tootmise mõõtmed omandas. Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja enesekindluse. Tõusis huvi "maiste asjade"vastu, tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt. Itaalias on säilinud palju suurejoonelisi jälgi Vana-Rooma kultuurist, mille mõjul hakati antiiki millekski ideaalseks pidama. Nii ongi renessa...
meistrite ülesandeks. Prantsusmaal, Berry hertsogi õukonnas tegutsenud kolme vendade Limbourgide kunstipärandiks on hertsogi tellimusel valminud tundideraamat, mille piltidel on esmakordselt õigesti kasutatud perspektiivi. Gooti ajastu tähistab Lääne-Euroopas ka nn. tahvelmaali sündi. Kunsti levikule oli sel suur tähendus, sest puuplaadile või lõuendile maalitud tahvelmaalid polnud enam seotud ainult ühe kindla ruumiga nagu freskod. Esimesed tahvelmaalid tehti tiibaltarite jaoks ning nende alusena kasutati puitu. Gooti kunst Eestis Esimese laialt levinud kunstistiilina puudutas gootika ka Eestit. Keskajal oli siin võim jagatud mitme jõu vahel, mis soodustas mitme koolkonna ja lõpuks ka kohaliku stiili kujunemist. Arhitektuur ei olnud Eestis nii suursugune nagu Prantsusmaal, vaid oli selle kohalik ja lihtsustatud variant. Kirikud ei
Joonia aadria ja Türreeni meri olid ka vana-rooma osad. Põlluharimiseks oli seal soodsam ala, kuigi ka väga liigendatud. Kuna riigid olid sisemaal, siis soodsam võimalus ühtse riigi tekkeks, sest linnad olid lähestiku ka. Peamine Rooma. kunst ja kultuur Kreekas oli kujutatav kunst peamine, vaasimaalid ja skulptuurid. Kõnekunst oli oluline ja filosoofia. Kunsti eesmärgiks olid kaunid ja atleetikud inimkehad. Roomas oli realistlik ja dekoratiivne kunst. Seal olid freskod. eluolu Kreekas olid metoigid, kodanikud ja orjad. Naistel polnud mingeid õiguseid. Lastest võisid kooli minna vaid poisid. Roomas olid plebeid, patriitsid ja orjad. Plebeid ja patriitsid olid pidevalt tülis, sest plebeid tahtsid rohkem õigusi ja saada võrdseteks patriitsidega. Roomas said naised ka sõnaõigust ja võisid osaleda avalikel üritustel. Kooli võisid minna ka tüdrukud, kui perel oli see võimalik (raha oli jne) Rooma vabariik:
sallimatult paganausu ebajumalaid meenutavatesse skulptuuridesse Maalikunst Koos arhitektidega tulid Bütsantsist võeti üle Kreeka meistrite töö on Ka hiljem jäid Bütsantsist Bütsantsist ka kunstnikud, tehnilised võtted ja ntx mosaiigid ja freskod pärit traditsioonid küllalt kes kaunistasid mosaiikide seinamaalide süsteem Sophia katedraalis Kiievis tugevaks ja freskodega kiriku siseruume Ikoonimaal Esimesed ikoonid toodi Bütsantsist pärineb kogu Tuntuim ikoon on ,,Vladimiri jumalaema" Bütsantsist ikoonide põhimõte ja
Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos, Sürakuusa linnad omavahel vaenujalal, ebastabiilsus; ülekreekalised religioossed keskused Delfi ja Olümpia; Olümpiamängud Zeusi auks. Minoiline kultuur ja Mükeene kultuur · Minoiline kultuur Sai nime Minose järgi; kasutati lineaarkirja A; Majandus-, usu- ja kultuurikeskusteks olid lossid, mis olid kindlustamata, nende ümber olid rahvarohked linnad; domineeris rahumeelne ja elurõõmus temaatika, freskod kujutasid loodust, religioosseid pidustusi ja spordivõistlusi; naised domineerisid; sõjakad jooned puudusid. · Mükeene kultuur Kultuur sai alguse Mükeene lossi järgi; Kultuuri kandjaks olid kreeklaste esivanemad ahhailased; Mükeenlased kasutasid lineaarkirja B; majandus-, usu- ja kultuurikeskusteks olid lossid, mis olid kindlustatud, nende ümbert puudusid linnad; freskodel domineeris sõjatemaatika; skulptuuriteosed puudusid, ainsaks erandiks olid nn
suure majapidamise keskust. Kiri 1) Kasutati savitahvlitele 1) Mükeene kultuuris vajutavat silpkirja. kohandati lineaarkirja A-st lineaarkiri B, mida osatakse tänapäevani lugeda. 2) Kirja kasutati ainult majapidamisaruannateks. Kunst 1) Eredavärvilised freskod 1) Mükeene kultuuris esines kujutasid loodust, sõjatemaatika, kuna sõda ja religioosseid pidustusi ja sellest tulenev vajadus ennast spordivõistlusi. vaenlase eest kaitsta ning see oli esmajärgutähtsusega. Usund 1) Härg oli keskne koht usulises kombatalitluses. ARHAILINE AJAJÄRK NB! Perioodi algul tsivilisatsiooni taasteke!
Ta kujutab ilmekalt rahulikke, tugevaid, jõulisi inimesi tumedate, sügavate värvidega. Pisut gootipäraseid jooni võib kohata dominikaani mungast maalija · Fra Angelico /andzeeliko/ (1387-1455) töödes. Tema peamiselt freskotehnikas maalides valitseb sügav usuline meeleolu. Seda rõhutab väga õrn ja hele koloriit (helesinised, helepunased, helekollased toonid) ja pühalikud ilmed. Fra Angelico töödes pole midagi rahutut, järsku ega inetut. Kuulsaimad on Fra Angelico freskod Firenzes San Marco kloostris. Vararenessansi kuulsaim maalikunstnik on · Sandro Botticelli /botitselli/ (u. 1445-1510). Teda toetas Firenze rikas ja kunsti soosijana tuntud Medici /meeditsi/ ülikuperekond. Nende ülesandel on Botticelli maalinud usulise sisuga töid ja kaks väga kuulsat antiikmütoloogia ainelist maali: ,,Veenuse sünd" maal kujutab antiikaja ilu- ja armastusejumalanna Veenuse (kreeka Aphrodite) sündimist merevahust
· Kristusest allpool püha Bartholomeus omaenda nahaga ( M. autoportree) · Maalil on kujutatud surnute hinged, kes tõusevad raevunud jumala ette, mis on harvaesinev motiiv kunstis (vastureformatsiooni mõju, ähvardus ketseritele). · Figuurid on liikumiskeerises, dünaamilises ja tundeküllases kompositsioonis. Pattulangemine. Raffael/ Raffaello Santi (1483-1520)- saavutas suure tunnustuse monumentalistina. Keskseim töö Vatikani palee esindusruumide - stanzade freskod. Maalis suuri altaripilte, madonnapilte ja portreid. Püüdles täiusliku ilu ja kooskõla poole,arhitektina juhtis ka Püha Peetri kiriku ehitust. Teos MADONNA Conestabile. Maarja ja Joosepi kihlus Raffaeli loomingus puuduvad salapärane romantika, traagiline paatos ja sisemine rahutus. Raffael oli tasakaalukas ja harmooniline natuur, kes otsis kunstis tundelist täiuslikkuse ideaali. Maalis madonnapilte, mille kompositsioonis järgis ta Leonardo da Vinci püramidaalse
mis olid iseloomulikud renessansskultuuri pöördeajale. Sandro Botticelli suri 17. mail 1510. aastal ja maeti perekonna hauakambrisse Ognissanti kirikus. 5. Sandro Botticelli teosed * Juuditi tagasitule, 1470 * Püha Sebastian, 1484 * Noormees dedaliga, 1475 * Guiliano di Medici, 1475-1476 * Imeline madonna, 1476-1477 * Kuningate kummardamine, 1477 *Primavera (Kevad), 1477-1478 * Püha Augustus, 1480 * Maarja kroonimine, 1480 * Trooniv madonna, 1480 * Sixtuse kabeli Freskod, 1481-1482 * Venuse sünd, 1483-1484 * Magnificat, 1485 * Paastumaarjapäev, 1489-1490 * Dante ,,Jumaliku komöödia" sulejoonistused, 1492-1497 * Kristuse taganutmine, 1495 * Mahajäetu, 1495-1500 6. Maalide tõlgendused ,,Primavera" kujutab Veenust imekaunis parkmaastiku taustal teiste antiikmütoloogia tegelaste keskel. Paremalt asutb lähemale Kevad- õrnas läbipaistvas lillelises kleidis habras naine
Leebe munk Fra Angelico (1387-1455) maalis harda usutundega, säravalt puhastes toonides freskosid, ohtralt kasutas ta seejuures kulda. Inimesed on tal veel gootilikult saledad, harukordselt hingelised on ta haprad enesessetõmbunud madonnad ja inglid. Paolo Uccello (1397-1475) lõi värvikaid lahingupilte, kus ta mõnuga demonstreeris oma oskusi ratsude ja rüütlite keerukate pooside edasiandmises. Vaikselt suursugused on Piero della Francesca (1416-1492) kindla ja lihtsa joonega freskod ning mehised tema portreed. Kuidagi kõle meeleolu õhkub Andrea Mantegna (1431-1506) maalidelt. Nendel on selge, läbipaistev, nagu liikumatult paigalpüsiv õhk, elutult mõjuvad puud ning paljaste kaljudega maastikutaustad. Teravajoonelised, karmid ja nagu altpoolt nähtud on Mantegna inimesed. Paljudelt tolleaegsetelt portreedelt vaatavad meile otsekohese ja rahuliku pilguga vastu teotahtelised renessansiinimesed. Vararenessansi portreedest on aga muide suur osa maalitud
Tema lõi arvukalt näituste paviljonide kavandeid kasutades üha enam ja enam rauda. Kuulsaim ehitis on muidugi Eiffeli torn 1889. aasta Pariisi maailmanäituseks. Pärast seda, kui maailmanäituse lõppedes lubati torn alles jätta, muutus see moodsa arhitektuuri sümboliks. Juugendstiilis ehitiste kohta on öeldud, et need on muusika kivis, kus iga detail on allutatud üldisele ideele. Dekoratiivsed reljeefid, plastilised detailid, erinevate materjalide ja värvide kombinatsioonid, freskod moodustavad kunstilise sünteesi. Kõik see suudab rõõmustada igaüht, kes suudab ilu vastu võtta. See oli juugendi üks püüdlustest ilu igaühele ja igas kohas luua. Vastandina klassikalisele arhitektuurikäsitlusele, mille järgi väline dikteeris ruumide paigutuse, pidi uus arhitektuur lähtuma siseplaneeringust. Ruumide paigutuse määras ära mugavus ja seetõttu pidi maju projekteeritama "seest välja". Maalikunst
Tagantjärgi öeldakse, et Moosese figuur on Michelangelo suurimaid meistriteoseid, millest üksi oleks piisanud paavsti mälestuse jäädvustamiseks. Monument tervikuna koosneb aga üsnagi kohmakast seinaehitisest, mille ette on asetatud Moosese kuju ning selle kõrval on tavapärased Raheli ning Lea figuurid. Hauamonumendi lõpetas kunstnik alles pärast paavsti surma. Kõigist suurtest, võimsatest kompositsioonidest viis Michelangelo lõpule Sixtuse kabeli freskod. Sixtuse kabeli laskis ehitada paavst Sixtus IV aastail 1473 - 1481. Kuulsad meistrid, Botticelli ja Ghirlandaio, olid kaunistanud kabeli seinu freskodega, ent idasein ja lagi jäid kaunistamata. Michelangelo jätkas tegemata tööd paavst Julius II tellimusel aastatel 1508 - 1512. Algselt soovis paavst, et Michelangelo maaliks 12 apostlit ning kataks tähistaeva moodsa ornamendiga. Kunstnik aga
keeltes. Peakirik Hagia Sophia katedraalKonstantinoopolis.Kirikutes imettegevad ikoonid, ikonostaas, mosaiikkaunistused.Vaimulikel oli lubatud abielluda.8. 10. s ristiusustati Serbia, Bulgaaria, Rumeenia, Venemaa Katoliku usk Juht Rooma paavst, kes oli liidus kristlike monarhidega. Piibel ja jumalateenistus ladina keeles. Peakirik Püha Peetruse katedraal Roomas.16.s rajati indulgentside müügist saadud rahaga uus katedraal.Kirikuid kaunistasid freskod, reliikviad ,altar. Vaimulike abielukeeld (tsölibaat). Kirik korraldas 11.- 13.saj ristisõdasid paganate ja moslemite vastu. 8. Milles seisnes katoliku kiriku positiiv ja negatiivne roll keskaegses ühiskonnas? Katoliku kiriku positiivne ja negatiivne roll keskaegses ühiskonnas seisnes selles, et kirik muutus mõttevabaduse ja teaduste arengu takistajaks, kirku ettekirjutised ja dogmad pidurdasid teaduse arengut, piibel muutus
loodus, ajaloomaal jne. Maalikunsti temaatika oli enamasti usuline, kuid piiblitegelased muudeti kaasaegsete inimeste taoliseks. Pühalik ja ilmalik sulasid kokku. 15. saj II poolel segunesid ilmalike sündmuste kujutused ja kaasaegsete inimeste portreed. Loodi üksikuid teoseid ka antiikmütoloogia teemadel. Seintele maaliti peamiselt freskotehnikas, puutahvlitele temperavärvidega. Hakkasid levima ka õlivärvid. Masaccio (1401-1428) ,,Püha kolmainsus" (fresko), Brancacci kabeli freskod. Andis ruumilisuse maalidele ja kehalisuse, kasutas valguse suunamist ja varje. ,,Paradiisist väljaajamine" (fresko, Firenzes). Alles 1440a. huvitusid kunstnikud tsentraalperspektiivi kasutamisest. Madalamaade kunsti iseärasused: üldine suund ja vaimne tähendus olid samad, mis Itaaliaski, kuid oluliste erinevustega. Madalmaade kunstis ei ole antiikkunsti eeskuju ega jumalike proportsioonide otsingut, kunst oli linnakodanike kätes, mitte ei täitnud tellimusi ning ka
ARHAILINE PERIOOD 600-480 eKr Arhailisel ajal loodud vabalt seisvad kujud Kreekas on alasti meesfiguurid (kouros) ja riietatud naifiguurid (kore). Elusuurusi või isegi suuremaid kouros'eid on leitud üle saja. Kõigis neis on tajutav egiptuse kunsti mõju. Laiaõlgsed noormehed seisavad sirgelt ja peaaegu valvelseisakus, rusikas käed kõrval , kuid vasak jalg veidi ettepoole astuma. Keha vormid on üldistatud, peaaegu skemaatilised. Egiptuse kunstnikud oskasid kindlamalt anatoomiat järgida, kuid neil jäid inimeste kujud seotuks kiviplogia, millest nad olid välja raiutud. Kreeklastel oli anatoomia järgmine esialgu kohmakam, kuid nad on esimesed, kes õppisid tegema vabalt, ilma toeta seisvaid inimfiguure. Kouros'te omaaegne tähendus pole selge. Oletatakse, et nad kehastavad kreeka ühiskonnas, eriti ülikute hulgas valistenud kujutlust ideaalsetest sõjakangelastest ja sportlastest. Hästiarenenud nooru...
tundideraamat. Selle raamatu piltidel olevaid eri aastaaegu ja nendele vastavaid töid ning lõbutsemisi kujutavad stseenid haaravad oma peenuse ja elavusega. Esmakordselt keskajal on tagaplaanil antud losside maalimisel juba üsna õigesti käsutatud perspektiivi. Gooti ajastu tähistab Lääne-Euroopas ka nn. tahvelmaali sündi. Kunsti levikule oli sel suur tähendus, sest puuplaadile või lõuendile maalitud tahvelmaalid polnud enam seotud ainult ühe kindla ruumiga nagu freskod. Esimesed tahvelmaalid tehti tiibaltarite jaoks ning nende alusena kasutati puitu. Gootilikud jooned avaldusid ka tarbekunstis ja rõivastuses. Ülipika ninaga jalatsid, naiste kõrged torumütsid henninid ja muud rõivadetailid näisid kordavat arhitektuuri teravaid vorme ning nagu muugi kunst, mõjusid vägagi peenemaitseliselt. 12. sajandil sai alguse prantsuse moe aastasadu kestnud ülevõim Euroopas. Sellele pani aluse kuninganna Akvitaania Eleonora
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Algõpetuse osakond REFERAAT IDAMAADE KÕRGKULTUURID Koostaja:Kersti Sepp Rühm: EKL-5kõ Õppejõud:Amino Põldaru Tallinn 2010 SISUKORD 1. Kõrgkultuuride tekkimine Vana-Idamaades lk.3 2. Vanimate kõrgkultuuride iseloomulikud tunnused lk.4 3. Kreeta lk.7 4. Mükeene Inkade-eelsed Peruu kõrgkultuurid ja nende mõju inkadele lk.10 5. Egiptuse kultuur lk.11 6. Mesopotaamia kultuur lk.14 7. Kasutatud kirjandus lk.16 2 Kõrgkultuuride tekkimine Vana-Idamaades Põlluharimine sai alguse VIII-VII aastatuhandel e.Kr. Alul oli põllutöö raske ja vaevarikas. Kivist või luust kõplaga sai harida ainult väikesi põllulappe. Alles siis kui õpiti...
Esmakordselt keskajal on tagaplaanil antud losside maalimisel juba üsna õigesti käsutatud perspektiivi. B. Notke. Surmatants B. Notke. Surmatants Konrad Witz. Maagiline kalapüük Gooti ajastu tähistab Lääne-Euroopas ka nn. tahvelmaali sündi. Kunsti levikule oli sel suur tähendus, sest puuplaadile või lõuendile maalitud tahvelmaalid polnud enam seotud ainult ühe kindla ruumiga nagu freskod. Esimesed tahvelmaalid tehti tiibaltarite jaoks ning nende alusena kasutati puitu. Gootilikud jooned avaldusid ka tarbekunstis ja rõivastuses. Ülipika ninaga jalatsid, naiste kõrged torumütsid henninid ja muud rõivadetailid näisid kordavat arhitektuuri teravaid vorme ning nagu muugi kunst, mõjusid vägagi peenemaitseliselt. 12. sajandil sai alguse prantsuse moe aastasadu kestnud ülevõim Euroopas. Sellele pani aluse kuninganna Akvitaania Eleonora. Erilise peenuse
Meditsite õukonnas suhtles ta haritud inimestega, mis avaldasid tema silmavaadet ja ta sai tuttavaks antiikkultuuriga ja hakkas selle vastu huvi tundma ja see kajastus ka tema loomingus. Tema esimesi teoseid on ,,Veenuse sünd" ehk armastusjumalanna sünd merevahust. Kuna sel perioodil levisid filosoofilised(uued) suunad (nt neoplatonism), siis see teos kajastab ka juba Neitsi Maarjat. 17. saj enamus kunstnike suundus Rooma. 15 saj lõpus on Sixtuse kabeli seintele maalinud kunstnikud oma freskod 16 sajand püüeldakse terviku ja üldmulje poole. Et kõik osad oleksid võrdsed ja üks ei tõuseks teisest esile. Jätkuvalt on antiikarhitektuuri eeskujud. Bramank Väikest kabelit nn. Tempiettot (väike kabel) nimetati tema kõrgrenessanssi esikteoseks. See on täiesti tüüpiline tsentraal K.R ehitis. (kupliga). Tema nimega on seotud ka 16 sajandi ühe kõige tähtsama maja (püha rooma peetri kirkiku) saamislugu. 15 saj. Lõpul otsustati vana kirik maha lammutada
periood III-II at. e. Kr. Esimesed asustusejäljed 4500 a. e. Kr. (neoliitikum, megaliitkultuuri tunnused). Tsivilisatsiooni varasel ajajärgul (3000-2000 e. Kr.) tööriistad kivist, ehted ja relvad vasest ja pronksist, primitiivne keraamika. Keskm. ajajärk (~2000-1600 e. Kr.) ehitati Knossose, Phaistose ja Ayia Triada lossid, keerulise (labürinditaolise) põhiplaaniga, maavärinakindlad puitkarkassiga toortellistest ehitised, väljast kiviplaatidega ja seest krohviga kaetud. Kaunid freskod, nii ornament kui fantaasiarikkad figuraalkompositsioonid. Korrused hoone eri osades eri kõrgustel, laiad trepid, iseloomulikud ülalt jämenevad värvilised sambad. Lossi keskmes piklik õu, ilmselt härjakultuse vaatemängudeks. Lossides olid veejuhtmed, vesikäimlad ja vannitoad (Kreetal on kuumaveeallikad). Ornamentaalne vaasimaal, fajanss- ja vandliskulptuur, pronksrelvad ja tööriistad, hõbe- ja kullassepakunst, kivilõikekunst, laevaehitus
b. Kindlustamata linnad ja lossid: · Lossid olid labürinditaolised (korrapäratud ruumid ümber siseõu). · Suurim oli Knossose palee, kus elanud müütiline kuningas Minos. · Loss oli nii kultuspaik, valitseja eluase kui ka võimukeskus. · Lossid olid linnakvartalitega kokku kasvanud ühtseks tervikuks. · Teadmata, kas lossid olid sõltumatud või moodustasid ühtse riigi. c. Kunst ja usund: · Erksavärvilised freskod seintel. · Naiste suur tähtsus ühiskonnas neid kujutati meestest sagedamini ja kesksel kohal. · Austati jumalannasid. · Härg, kui kultusloom, mille ohverdamisel toimusid ohtlikud akrobaatilised rituaalid. · Puudus sõjatemaatika. d. Kreeta tsivilisatsiooni häving (u 1500 eKr): · Thera saarel vulkaanipurskest tekkinud hiidlaine hävitustöö.
ja keskel oli siseõu. Losside seinad olid kivist, laed puust. Lossidele olid omapärased allapoole kitsenevad sambad. Egeuse kunst oli rõõmus ja värviküllane kunst, kus kasutati türkiissinist, punas ja kollast. Losside sissekäigus polnud küll nii suured ja uhked nagu Idamaades, kuid nende välisilmele ja eriti siseruumidele anti elu ja toredust vormide mänguga ja värviküllusega. Knossose palees on silmapaistvad seinamaalingud, freskod. Mükeene Lõvivärav. U 1300 e.Kr Kreeta kujutatavas kunstis püüti vabalt ja Akrobaadid sõnniga. Fresko loomulikult jäädvustada hetkelisi muljeid. Kreeta Knossose paleest. kunsti hiilgavamaid osi on keraamika. Sellele on Kujutati argielu(sportmänge) ja kõike elust, nt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
