1. Kuidas mõjutas ristiusu kirik keskajal järgmisi kultuurivaldkondi: a) Haridus: kiriku-, ja kloostrikoolid; raamatukogud; vaimulikud olid haritud inimesed- tõlkisid ladinakeelseid tekste b) Kunst: sakraalehitised; freskod, mosaiik, ikoon; kujutati pühakuid, piiblilugusid c) Kirjasõna: raamatute ümberkirjutamine, trükkimine, tõlkimine, hoidmine raamatukogudes 2. Kuidas aitasid kloostrid kaasa ühiskonna arengule keskajal? a) Majandus: töötasid põldudel, aedades, töökodades b) Haridus: raamatute ümberkirjutamine; kloostrikoolid c) Hoolekanne: hoolitseti vaeste, orbude eest; öömaja teekäijatele 3. Islamiusu 5 sammast
Vaadeldav igast küljest. · Colleoni ratsamonument Veneetsias (alustatud 1479) (paigutati Scuola di San Marco ette) ilusaim ja võimsaim renessansiajastu ratsafiguur. Ratsanik ja hobune moodustavad terviku, ratsaniku figuur mõjub imposantselt, teos on ilmekas ja suurejooneline. MASACCIO (1401-1428) · Vararenessansi maalikunsti rajajaks tuleb pidada just Masacciot. Esimene uuendusliku, realistliku suuna meister. · Tema tähtsaimaks tööks on freskod karmeliitide kiriku juures olevas Barnacci kabelis Firenzes. Freskod jäid kunstniku surma tõttu pooleli, need lõpetas hiljem Filippino Lippi. Freskod kujutavad stseene Peetruse elust ning pattulangemisest ja paradiisist väljaajamisest. MASACCIO (1401-1428) · Iseloomulik tema loomingule on: · - ruumi ja figuuride loomutruu kujutamine · - valitseb täiuslikult joonperspektiivi · - valguse ja varju loogiline jaotus ja modelleerimine
Tähtsamad kirikud Novgorodi Sofia katedraal Tähtsamad kirikud Püha Dimitri peakirik Vladimiri Tähtsamad kirikud Georgi peakirik Tähtsamad kirikud Vassili Balzennõi kirik Maalikunst Ikoonid Leebemad Inimlikumad Tehnika Bütsantsist Kohalikud legendid Pühakulood Kuradi kujutused Punakaskuldne toon Kirikute siseruumides Mosaiigid Freskod Kuulsaim ikoonimaalija - Theophanes Kreeklane Sündis Bütsantsis Tegutses Venemaal Loomingus avaldub: keskaja aketismi vastuolulisus Ilmalike sugemete tungimine kirikukunsti Teostest on säilinud: Novgorodi lunastaja kiriku freskod Moskva Kremli Blagovestsenski katedraali ikoonid Vladimiri Jumalaema ANDREI RUBLJOV: Apostel Pavel Püha Kolmainsus Tänan kuulamast!
Donatello(1386-1466) Vanarenessansi skulptuuri kuulsaim meister Kuulsaimad tööd-püha jüri(1417),taavet(1430),gattalameta Ratsamonument Andrea del Verrocchio(1435-1488) 15saj teise poole tähtsaim skulptor kuulsaimad tööd:taavet,colleoni ratsamonument Luca del Robbia ja Andrea olid parimad majoolikatehnikas Taas elustus medalikunst Itaalia maalikunst Maalikunsti tähtsaimaks keskuseks oli firenze Masaccio(1401-1428) Tähtsaimad tööd-püha kolmainsus,bracacci kabeli freskod Fra Angelico(1388-1455)uuendas maalikunsti(maalis mloodust) Piero della Francesca(1416-1492)eriti vaimustatud matemaatilistest reeglitest Tähtsaimad tööd freskod rimini ja arezzo kirikutes Sandro Botticelli(1445-1510)15saj teise poole kuulsaim kunstnik Kuulasimad tööd:venuse sünd,kevad
Itaalia vararenessansi maalikunst (15.saj) · MASACCIO "PÜHA KOLMAINSUS" tsentraalperspektiiv, näib kirikuruumi jätkuna. BRANCACCI KABELI FRESKOD ruumilisus ja kehalisus tänu valguse suunamisele ja tugevate varjude tekitamisele, dramaatilised tunded. · Hinnati looduslähedust. Õpiti kujutama õigesti inimese kehavorme, liigutusi ja näoilmeid. · Tähtsus detailidel, kompositsioonilised lahendused ebaloomulikud. Puudub ühtne terviklikkus. Inimesed on kõik samal tasapinnal ega ole taustaga seotud. Nim. primitiivseks maalikunstiks. · FRA ANGELICO polnud uuenduslik
• Vasari mainib tema vangilangemist berberi piraatide kätte ja tema orjust Põhja-Aafrikas, millest portreede joonistamise oskus tal vabaneda aitas, aga dokumente selle tõestuseks pole säilinud • TEMA TÖÖD • 1441 maalis ta Püha Ambrogio kiriku altarimaali, mis on tänapäeval Firenze akadeemia tähtis vaatamisväärsus • 1456. aastal Pratos elades maalis ta katedraali kooriruumi freskosid • Prato katedraali kooriruumi freskod kujutavad vastasseintel Ristija Johannese ja Püha Stefanuse elu, neid peetake kõige tähtsamateks töödeks, eriti tantsiva Salome kuju • Lippi peamine altarimaal Pratos asub Püha Dominicuse kloostri söögisaalis ja see kujutab vastsündinud Jeesust, keda kummardavad Joosep ja Maarja • • • • Elu lõpupoole elas Lippi Umbrias Spoletos, kuhu teda telliti maalima Spoleto katedraali apsiidile stseene Maarja elust(4 freskot)
ARH: tähtsaim ehitus kirik, ristkuppel kirik, tihti mitmelöövilised, keskel tambuuriga torn, idaseinas absiid, lääneosas koor, vanemad kirikud telkkatuse torniga, hiljem skulptuurid. 5 PIIRKONDA: *Kiiev Sofia katedraal, *Novgorod esinduslik ja tore, *VladimirSuzadal skulptuurilised kaunistused, * Moskva telk katused, * Pikhkva palju kaubahooneid. KREML=kindlustusehitus. SKULPT: peaaegu puudus, kiriks suhtus Büstantsi eeskujul sellesse halvasti. MAAL: * Freskod Theophanes Kreeklane , Andrei Rubljov. *Ikoonid Vladimiri jumalaema (evangelist Lukas) , ,,Kolmainsus" (A. Rubljov). * Raamatud 1564 ,,Apostol", I.Fjodorov.
BÜSTANTS. 5-15 saj. lõppes türklaste vallutusega. Alad : Kreeka, Väike-Aasia ja mujal. Bütsansi kunst oli ida ja lääne kultuuri vahendaja ja sulam. Ametlik Bütsainsi kunst oli kiriku ja keisririigi võimu seose väljendus. Kunstile tugev kreeka (hellenism), Rooma (rooma aladel), idamaade mõju. ARHIDEKTUUR: *Liseen - eenduv püstriba seinal, * Petik - kinni ehitatud akna/ukse ava, *Bütsantsi kapiteel – samba ülevalt kaunistatud osa. Nii basiilika kui ka ristkuppel kirikud. Kirikud. *Hagija Sophia (Konstantinoopol) piklik hoone kaetud kuplitega. *San Vitale – (Itaalias) - kaheksa nurkne. SKULPTUUR: lühikest aega Antiigi traditsioonid, valitseja figuurid, portreed (ümarkujud), reljeefid. 8-9 saj. ikonoklastide liikumine. IKOMODUL-pildi kaitsja. MAALIKUNST: idamaadelt stiliseerimine, range poos, pinnaline kujutamine, eestvaates, tinglike proportsioonidega. *seinamaalid (freskod-lubikrohviga), *miniatuurid, initsiaal (esitäht) Codex Purpurous, ...
VANAVENE KUNST MAAL IKOONIMAALI TUNNUSED Suured silmad, lummav pilk Kuldsed juuksed, valge nimbus ümber pea Ümberpööratud perspektiiv Peategelane - pühak - eestvaates Figuurid väljavenitatud Kõrge laup - tarkuse väljendus Sümmeetriline paigutus Jumalik valgus varju pole Ikoonimaali näide "Vladimiri jumalaema" - 12.saj Bütsantsist pärinev esimene ikoonimaal Vladimiri jumalaema THEOPHANES GREK Töötas Venemaal 14.-15.sajandi vahetusel Freskod Spasso Preorazenski katedraalis (Novgorodis) Pühakud - targad, isikupärased, sügavamõtteliste nägudega Theophanes Grek (Kreeklane) ANDREI RUBLJOV 1360-1436 Freskod Vladimiri Uspenski kate- draalis "Kolmainsus" (Tretjakovi galeriis)- täiuslikum ikoon Ühendas 13.saj rahvaliku laadi bütsantsliku suursugususega Kolmainsus MIS ON IKOON? Evangeelium värvides Ühenduslüliks taevase eluga Ülipeen käsitöö Kindlad zestid, rõivastus, sümbolid
ROOMA AED Triin Viilvere, Helen Heinsoo, Riina Kartau, Mattias Hint, Mikk Sääsk, Kätlin Kuus Rooma eluolu Rooma asetses keset Apenniini poolsaart. Tegeleti kaubanduse, farmindusega Populaarsemad olid gladiaatorite võitlused ja hobuste võiduajamised Rooma teater Lyonis Põhitoiduks oli kas leib või liha ning joogiks veega lahjendatud vein. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Orjadel puudusid igasugused õiguse, neid peeti asjadeks. Mars- Rooma jumal ROOMA JA AIANDUSE ABC Rooma villad ja aiad oli ühed maailma suurimad. Nende mõju aiakujunduse arenemisele suur. Mõjutas Inglise aiakujunduse liikumist. Villa Capodilista Click to edit Master text styles Second level ...
Kes maalis Sixtuse kabeli seinamaalid? Sixtuse kabeli mõlemal pikal seinal on kuus võlvitud akent. Seinad on kaetud kolme kaunistatud ringiga. Põranda tasandil on Raffaeli kavandatud gobelään, mis näitab stseene Apostlite tegude raamatust ja evangeeliumist. Keskmisel tasandil on freskod stseenidega Moosese ja Jeesuse elust. Akende kõrval ja vahel oleval ülemisel real on pildid paavstidest. Seinad kaunistati aastatel 1481 kuni 1484. Põhjapoolsema seina kunstiteoste autoriteks on Pietro Perugino, Sandro Botticelli, Domenico Ghirlandio, Cosimo Rosselli ja lõunapoolsemate teoste Pietro Perugiona, Sandro Botticelli, Cosime Rosselli, Biagio d'Antonio ning Luca Signorelli. Seina- ja laemaale peetakse renessansiajastu tippsaavutusteks.
*Fra Angelico( u.1388-1455)- oli Dominikaani munk, siiras ja südamlik usutunde väljendus, siiski maalis ka ilmalikke asju. Alles 1440. aastast huvitusid kunstnikud tsentraalperspektiivi kasutamisest. Paulo Uccello-lahinguteemad, Domenico Veneziano- piltide ruum oli konstrueeritud nagu vaataja vastas asuv teatrilava. *Piero della Francesca- oli vaimustunud matemaatilistest reeglitest, looduse ja inimkeha vorme püüdis lähendada geomeetrilistele kujunditele. Teosed: freskod Rimini ja Arezzo kirikutes *Sandro Botticelli- 15.saj. 2. poole kuulsaim kunstnik Firenzes. ,,Venuse sünd", ,,Kevad" *Andrea Mantegna- töötas Mantovas, võttis eeskujuks antiikskulptuure *Giovanni Bellini- Veneetsias levis õlimaal, värvid olid kõige tähtsamad, pehmed üleminekud, suur tähelepanu õhu ja valguse kujutamisele. Sixtuse kabeli seintele maalisid freskosid Ghirlandajo,Botticelli ja Pietro Perugino. Madalmaade kunst 15.saj
GIOTTO di BONDONE (1266-1337) Itaalia maalikunsti uuendaja, trecento maalistiilli looja. Äärmiselt produktiivne meister, peamiselt freskomaalija. Giotto parimad ja paremini säilinud tööd on 40 freskot Padua Capella dell' Arena's (Capella degli Scrovegni) u. 1303-1305. Freskodel on tähtsamad stseenid Neitsi Maaria ja Kristuse elust, samuti leidub allegooriaid. Giotto on püüdnud neis otsustavalt vabaneda bütsantsi traditsioonidest, võtnud eeskuju prantsuse maalist ja skulptuurist. Freskod on loodud ülima dramaatilisusega, samas säilib kainus ja mõõdutunne, figuure pole kuhjatud, vaid on esitatud ainult kõige tähtsamad tegelased. Need on suurepäraselt karakteriseeritud, liigutustel ja miimikal on äärmiselt suur ilmekus. 9 Uudne ja teedrajava tähtsusega Giotto kunstis on just dramaatiline ilmekus, afekti kujutamise ja jutustamiseoskus
Kreeta Sarnasus Mükeene Lossid ja linnkvartalid kokku Losside juures paiknesid Ümber losside polnud kasvanud laoruumid, töökojad suuremaid linnu Lossid kindlustuseta Ühtset riiki ei tekkinud Lossid kindlustatud Erinev kiri (lineaarkiri) Kirjutised puudutasid Loss omaette riigi keskus majapidamis märkmeid Lossi valitsesid preester- Loss- suur majandus ja Sõjad, sõjakus kuningad (?) majapidamis keskus Preestrinna valitses lossi (?) Lossidele tasuti andamit Kuningas ja sõjapealik lossi eesotsas, sõjalised kaaskondlased: eliitkaarikuvägi Sõda ei olnud tähtis ...
Riigi roll majanduskasvus Klassikalised anglosaksi tavad majandusteaduses milles keskendutakse eelkõige vahetuskaubandusele ja turustamisele, mitte aga tootmisele ja teadmistele ei suuda süstemaatiliselt neid majandusarengu laiemaid küsimusi haarata ning tuuakse sisse riigi rolli käsitlus mittetasakaalustatud majandusteaduse alternatiivsetes tavades. ,,Renessansiriik" VS ,,loomulik harmoonia" Aastal 1338 lõpetas Ambrogio Lorenzetti Siena raekojas oma freskod "Hea ja halvavalitsuse allegooria". ('Hea ja halva valitsuse allegooria' esindab optimistlikku renessansiaja vaatepunkti inimese piiramatust potentsiaalist oma olukorda parandada. Nemad mõistsid ajalugu ka kui pidevat optimeerimisprotsessi, kus "inimese mõistust ja tahet", rakendatakse loodusjõudude ohjeldamiseks ja millel on tohutu potentsiaal oma saatuse parandamiseks: "piiramatu teadmiste hulk". ) Head valitsust sümboliseerival freskol on jõukad kauplused, ilusad ehitised ja oma
paigad kultuuritegelased Kreeta-Mükeene · Kreeta ja · Knossos · Lineaarkiri A ja · Kuningas 2000 1100 e Kr Balkani · Kato Zakros B Minoses poolsaar · Mükeene · Freskod · Agamemmon lossiseintel · Minotaurus · Theseus ja Ariadne
Troonisaal Mükeene Kujunes keskuseks peale 1400 e.m.a., kui Santorini vulkaanipurske tagajärjel hävis asustus Kreetal. · kindlustatud paleed (Mükeene, Tiryns) ligemale 20 m kõrgused linnamüürid, laotud u. 5-m pikkustest kiviplaatidest (kükloopiline müür). Eriti oluline väravate kindlustamine (näit. Lõvivärav) · kuppelhauad (eriti Mükeene ümbruses) · Väljast lihtsad, seest rikkalikud alabasterfriisid, freskod. KULD !!!! Atreuse varakamber. Atreus oli müütiline Mükeene kuningas. nn. Agamemnoni surimask Agamemnon oli Mükeene kuningas, Kreeka sõjaväe ülemjuhataja Trooja sõjas. Helena oli Agamemnoni vennanaine. Allikad: G. Kehnscherper, Kreeta.Mükeene.Santorin, Tln., 1989 Erinevad veebilehed
Andrea Mantegna Anett Õun 10b · Sündis 1431. · Suri 13. september 1506. · Oli Itaalia vararenessanssi maalikunstnik ja graafik. Elulugu · Sündis peres teise lapsena. · Õpis Padovas, mis on linn Itaalias Veneto maakonnas. · 1460 oli Mantegna Mantovas Ludovico II Gonzaga õukonnakunstnik. · Lõi esimesed freskod. Looming · Montegna maalis monumentaalseid antiikmütoloogia- ja piibliteemalisi seina- ja tahvelmaale. · Teda iseloomustab oskuslik rakursi- ja ruumikäsitlus ning plastiline vorm. · Ta andis edasi antiikaja arhitektuuri ja ornamentikat. · Rakendas realismi. · Inimese käitumises rõhutas Mantegna kangelaslikkust. · Ta kujutas kristlikke kangelasi. · Mantegnal on oluline roll vaselõike väljaarendamises. · Mantegna stiil mõjutas Põhja- Itaalia maalikunsti kuni 1490
ja suri Mantuas 1506 a. Reisimisest Ta on esimene täielikult renesanssiaegne maalija ja graveerija Põhja-Itaalias Kunstiline vaatenurk Padova ülikool antiikmütoloogia- ja piibliteemalised seina- ja tahvelmaalid antiikaja arhitektuur, ornaminetika ning realism Perspektiiviga mängimine Kangelaslikkuse rõhutamine inimesi kujutades Tuntumad Teosed Kõige paremini säilinud ning tuntuim töö on "Camera degli Sposi" ("Pruudi ja Peigmehe Tuba") Overati kabeli freskod Caesari võitu sümboliseeriv pildiseeria (tema hilise stiili haripunktiks) "Camera degli Sposi" Ludvico II Gonzaga 1465 -1474 a. Ruumilisus Toa kirjeldus: "Court Scene" "Meeting scene" Laes olev n-ö silm Ovetari katedral Ermitani kiriku paremal käel asuv kabel 1448 1457 a. 1944 a. Antonio Ovetari surm 1944 a. pommitamine "Triumphs of Caesar" 9 pildiga pildiseeria 1484 -1492 Julius Caesari võidu auks korraldatud rongkäik Kõige suurem maal
millega kaeti aknaid. Nendel kujutatud piiblistseenid kandsid samuti õpetlikku sõnumit. • 1000 aastat vana ning enam kui 70 m pikkune riidest vaip nn. Bayeux`vaip, millele on villaste lõngadega tikitud William Vallutaja Inglismaa retke lugu. KESKAEG GOOTI KUNST EHK GOOTI STIIL 12. - 15.saj • Sündis Prantsusmaal, kust see levis ka teistesse Lääne-Euroopa maadesse. • Tahvelmaal sündis gooti ajastul • Levinud olid ka freskod • Miniatuur- ehk raamatumaal • Tahvelmaal oli suur edasiminek kunsti levikul, sest puutahvlile või lõuendile maalitud pilti sai mujale viia. Esimesed tahvelmaalid tehti puutahvlitele „The Miracle of the child falling from the balcony „ (Simone Martini 1285–1344) „Madonna ja laps“ Duccio (1284) Tuntuim Itaalia freskomaalija oli Giotto di Bondone(1266- 1337) „Juuda suudlus“ • Miniatuur- ehk raamatumaaliga hakkasid
Brancacci kabeli freskod- mõjurikkad, inimestele antud veenev ruumilisuse ja kehalisuse mulje Angelico Tähtsam siiras ja südamlik usutunde väljendus kui tsentraalperspektiivi rakendamine -muinasjutulised ja õrnavärvilised teosed Francesca -püüdis looduse vorme lähendada geomeetrilistele kujunditele -figuurid pidulikult vaikivad ja suursugused, näod rahulikud ja miimikata, kuid pilgud ilmekad ja tähendusrikkad - suuremahulisemad teosed on freskod Rimini ja Arezzo kirikutes Botticelli -linna rikaste inimeste poolt palju tellimusi "Venuse sünd" -maalimislaad omapärane, ei hoolinud ruumilisest sügavusest ega kehade mahulisusest, kehad ei toetu pinnale, vaid näivad hõljuvat õhs "Kevad" Mantegna Töötas Mantovas. -võttis eeskujuks antiikskulptuure -figuurid asetsevad arhitektuurilises ruumis -antiikaegne riietus ja esemed täpsed, aga ehitised piltidel varemetes Bellini Töötas Veneetsias, kus oli levinud õlimaal
Maalikunst 15. sajandil. 15. sajandil töötas Itaalias sadu maalikunstnikke. Teoste temaatika oli enamasti usulise, kuid piiblitegelased olid muudetud kaasaegsete inimeste taoliseks. Sajandi teisel poolel hakkasid levima õlivärvid, mis olid kasutusele võetud Madalmaades. Maalikunsti uuenemise tähtsaimaks keskuseks oli Firenze. Masaccio(1401-1428). Freskol ,,Püha Kolmainsus" lõi ta tsentraalperspektiivi järjekindla rakendamisega lõi ta ruumilisuse. Mõjurikkad olid ka Brancacci kabeli freskod, kus ta kasutas valguse suunamist ja tugevate varjude tekitamist. Näiteks nagu ,,Paradiisist väljaajamine" Piedro della Francesca(1416-1492) Oli vamustunud matemaatilistest reeglitest. Loodue, sealhulgas inimkeha, vorme püüdis ta lähendada geomeetrilistele kujunditele. Sandro Botticelli(1445-1510) 15 sajandi teise poole kuulsaim kunstnik Firenzes. Sai linna rikaste ja luksust armastavate perekondade käest palju tellimusi. Tuntuimad teosed: ,,Veenuse sünd" ja ,,Kevad"
Aadamat ja Eevat erinevatel tasapindadel, mis tekitab ruumilisuse tunde. Edasi järgnes terve rida omanäolisi maalijaid. Leebe munk Fra Angelico (1387-1455) maalis harda usutundega, säravalt puhastes toonides freskosid, ohtralt kasutas ta seejuures kulda. Inimesed on tal veel gootilikult saledad, harukordselt hingelised on ta haprad enesessetõmbunud madonnad ja inglid. Peamiselt maalis ta pühakupilte ja oli sügavalt usklik. Fra Angelico loomingu tähtsaima osa moodustavad arvukad freskod. Paljudel tema maalidel on puhtkeskaegne motiiv, nimelt on paljudel töödel kujutatud figuuridel kuldsära peade kohal ja riietuses kuldne palistus. Kuid Angelico võtab omaks hulga looduslähedase suuna saavutisi ja jõuab mõnes suhtes neist osalt ettegi. Fra Angeliso kuulsaim töö Maarja kroonimine , mille iseärasused on juba täiel määral välja kujunenud. Praegu kaunistab see maal Louvre`i muuseumi seina. Kõik vägivaldne, järsk, dünaamiline ja inetu on Fra Angelicole võõras
See omapärasemaid, sügavamaid ja geniaalsemaid renessansi meistreid oli Filippo Lippi õpilane. Tema juures õpilaseks oli tema õpetaja Filippo Lippi poeg Filipino Lippi. Juba 1570. aastal avas ta oma töökoja. Ta veetis suurema osa oma elust töötades Firenze suuremate perekondade heaks. 1480. aastal kutsus paavst Sixtus IV Botticelli Rooma, kus ta kõrvuti rea teiste silmapaistvate tolle aja meistritega (Ghirlandajo, Signorelli, Perugino jt) teostas mõned freskod Vatikani lossi kabelis. Botticelli kirikupildid on hoopis sügavama usulise põhitooniga kui tema õpetaja Lippi tööd. Oma elu lõpul satub ta aga kuulsa askeesijutlustaja Savonarola mõju alla. Sellest tunnistavad ilmsesti näiteks Kristuse ristilt võtmise maalid. Sandro Botticelli maeti 17. mail 1510. Ta jättis maha suure hulga väärtuslikke teoseid, mis aitavad meil mõista tolle aja kunsti ja mõttemaailma. Sandro Botticelli teosed:
Ta töötas Firenze suuremate perekondade heaks, neist tuntuimaks oli Loerenzo de Medici õukond. Seal maalis ta kuulsad portreed ,, Giuliano de Medici" ja ,,Imeline Madonna". Botticellil tuli kõige paremini välja tahvelmaalide tegemine. Ta armastas ümarformaati. Tema parimad saavutused on ,,Maarja kroonimine" ja ,,Trooniv Madonna". Ümarformaafis piltidest on ilusaim ,,Manificat". 1480. aastal kutsus paavst Sixtus IV ta Rooma, kus ta koos teiste silmapaistvate meistritega teostas mõned freskod Vatikani lossi kabelis, ehk Sixtuse kabelis. Botticelli kirikupildid on hoopis sügavama usulise põhitooniga kui tema õpetaja Lippi tööd. Oma elu lõpu poole sattus ta aga kuulsa askeesijutlustaja Savonarola mõju alla. Seda tunnistavad Kristuse ristilt võtmise maalid. Ta on püüdnud kujutada meeleheidet ja ahastust, kuid vähe hoolinud joonte ja värvide ilust. 1490 aastal valmistas Botticelli mitmeid illustratsioone Dante ,, Jumaliku komöödia" tarvis.
Knossose palee suured ruumid palees oli olemas kõik, mida oli eluks vaja. teatriväljak laoruumid-annavad mõista, et võis olla vahetuskeskuseks troonisaal eluruumid esindusruumid vannitoad oma aja kohta eksisteeris väga kõrgel tasemel kanalisatsioon kasutati mitmeid korruseid läbivaid valguskaeve. nagu kõik muugi on ka freskod koopiad ,,akrobaadid sõnniga" ,,liilia prints"nr2. ,,kaks poksivat poissi" ,,pariisitar" ,,oliivikorjajad" / ,,viljalõikajad" / (,,sõja teema") Skulptuurid ,,Preestrinna" ,,kaheksajalavaas kreetalt" keraamikas dekoratiivse elemendina kasutati mereelukaid või ornamentikat võrreldes egiptusega olid tööd palju plastilisemad ja maalilisemad Mükeene väljakaevamist alustas H
VARAKRISTLIK KUNST 2.-6.saj . (Keskaeg) · Varakristlik aeg ; vara keskaeg (merovingide ja karolingide kunst); kõrg e klassikaline keskaeg(roomani ja gooti kunst) ; hiliskeskaeg (hilisgooti ja vara-renessanssikunst) · Katakombid, kirikud, freskod ja mosaiigid · trantsept põikihoone · narteks vestibüül - sammaskoda · rotund ringikujulise põhiplaaniga ehitis VARAKESKAJA KUNST 5.-11.saj. · Merovingide kunst : ristimiskirikud, kabelid, kloostrid, käsikirjad , kunstkäsitö · Karolingide kunst: lossid, kabelid, kirikud, kloostrid, käsikirjad, skulptuur, kunstkäsitöö · klausuur sulushoone · krüpt maa-alune kabel BÜTSANTSI KUNST · hiilgeaeg; pildirüüste aeg; dünastiate periood
kunstiliikide kõrval kõige iseseisvam. Maal tegi läbi keeruka arenemisprotsessi, mille tulemusena saavutati inimese, looduse ja esemete tõepärane kujutamine. Vararenessansi maalikunsti esimene väljapaistev esindaja oli Masaccio, kelle uuendused Masaccio, sünninimega Tommaso Cassai, mõnel pool märgitud ka Tommaso di Ser Giovanni di Mone, sündis 21. detsembril 1401. aastal. Masaccio oli esimene suursugune maalija vararenessansi ajastul. Tema freskod on kõige varasemased näited humanismist ning need olid kui eeskujuks hilisematele suurmeistritele. Masaccio ühines 1422. aastal maalikunstnike gildiga Firenzes, mis oli tol ajal üks jõukamaid linnu maailmas. Tema tähelepanuväärselt omalaadne stiil oli paljuski eeskujuks ka gildi teistele liikmetele. Masaccio oli esimene, kes kasutas oma töödes teaduslikke uuendusi, näiteks fokusseerimist, mida varem polnud keegi veel oma töödesse sisse toonud, samuti
Freskotehnikas, puutahvlitele, temperavärvidega 4. 15.saj hakkasi kunstnikud kujutama malidel illusoorset ruumi, samuti andsid kujutatud inimestele veenva ruumilisuse ja kehalisuse. Mille abil nad seda tegid? Rakendati järjekindlalt tsentraalperspektiivi. 5. Kes oli eelnimetatud ürituses esimene edukas, murrangulise tähendusega kunstnik? Nimeta ta teoseid. Kus need asuvad? MASACCIO. Teosed: ,,Püha Kolmainsus" - Fresko Santa Maria Novella kirikus Firenzes ; Freskod Brancacci kabelid kasutas valguse suunamist varjude tekitamist ; Püha Peetrus ravib oma varjuga Firenze Santa Maria del Carmine kirikus ; Aadama ja Eeva Paradiisist pagendamine 8. Kes oli madonna? Jumalaema 13. Keda näed Botticelli maalil ,,Kevad"? Kuidas on edasi antud kevadet? Tegelased: vanakreeka ja -rooma müütidest, keskel Venus (armastusjumal). Venuse pea kohal lendleb ta poeg Cupido (armastusjumal), kolm graatsiat, Mercurius, Chlorist rööviv Zephyros, Flora. 15
Leonardo da Vinci 1495-1497 maalis Milanos paikneva Santa Maria delle Grazie kloostri söögisaali seinale maali Teose ülesehitus on rangelt sümmeetriline Keskel avatud akna taustal Jeesus Õpetaja kõrval istuvad tema jüngrid kolmestes gruppides, mis moodustavad igaüks omaette terviku Huvitavat Leonardo teostas selle töö mitte sobivas freskotehnikas, vaid temperas Itaalias erinevate kunstnike loodud sama temaatikaga freskod Kunstnikud kujutavad tihti Jeesuse jüngreid vanuritena, ent see ei vastandu ajaloole : Peetrus oli neljakümnene, ülejäänud jüngrid olid kas Jeesuse eakaaslased või temast nooremad, Johannes oli hoopis nelja-viieteistaastane poiss, Toomas ehk kuueteistkümnene Salvador Dalí. Cena. National Gallery. Washington. Kasutatud materjal https://en.wikipedia.org/wiki/File:%C3%9Altima_Cena_-_Da_Vinci_5.jpg http://en.wikipedia.org/wiki/The_Last_Supper_(Leonardo_da_Vinci) https://www.google
peamiselt freskomaalija. 13 ● Giotto parimad ja paremini säilinud tööd on 40 freskot Padua Capella dell’ Arena’s (Capella degli Scrovegni) u. 1303-1305. Freskodel on tähtsamad stseenid Neitsi Maaria ja Kristuse elust, samuti leidub allegooriaid. Giotto on püüdnud neis otsustavalt vabaneda bütsantsi traditsioonidest, võtnud eeskuju prantsuse maalist ja skulptuurist. Freskod on loodud ülima dramaatilisusega, samas säilib kainus ja mõõdutunne, figuure pole kuhjatud, vaid on esitatud ainult kõige tähtsamad tegelased. Need on suurepäraselt karakteriseeritud, liigutustel ja miimikal on äärmiselt suur ilmekus. ● Uudne ja teedrajava tähtsusega Giotto kunstis on just dramaatiline ilmekus, afekti kujutamise ja jutustamiseoskus. Ruumi-, maastiku- ja arhitektuurifoon on siiski veel abitu, kuigi on tunda arusamist perspektiiviteadusest.
Even-Marten Korberg 11B Etruskite 12 linnriiki Etruskid Etruskid oli muistne roomlaste-eelne rahvas Umbes 8. sajndist e.m.a. elasid Itaalias Roomast põhja jäävatel aladel. Kultuuri kõrgaeg 7. 6. saj eKr. Peale 3. saj eKr sulandusid etruskid Rooma ühiskonda. Etruskitel oli oma keel ja kiri, mida ei osata täielikult tõlkida Selle rahva minevikku peidab salapära, sest kui roomlased olid 100 aastat näinud vaeva etruskite alistamisega, pühkisid 4. sajandil e.m.a. maa pealt nende linnad. Kunst *Etruskid tutvusid varakult kreeka kunstiga. * Nende linnades töötas Kreekast tulnud meistreid, kelle juurde saadeti õppima noori etruske. * Kreeka algupäraga tundub olevat ka iseloomulik naeratus etruski kujude näol- see meenutab kangesti vanemate kreeka skulptuuride "arhailist" naeratust. *Aga ometi säilitasid need maalitud terrakotakujud etruskidele omased näojooned, nagu s...
Lõi pärast pikka matka Põhja-Soome ja Valge mere äärsesse Karjalasse oma esimesed ,,Kalevala" ainelised kompositsioonid ,,Aino"(1891) ja ,,Sampo tagumine"(1893). Vahepealseile sümbolistlikele teostele (,,Probleem" ehk ,,Sümpoosion", 1894) järgnesid lihtsad, kontuure toonivad ja dekoratiivselt stiliseeritud laadi teosed, nt. ,,Sampo kaitsmine"(1896), ,,Lemminkäise ema"(1897) [vt. Pilt 2], ,,Kullervo needmine"(1899) [vt. Pilt 1] ja Pariisi maailmanäituse Soome paviljoni freskod (1900, hävinud paviljoni lammutamisel, osa korratud 1928 Helsingis Rahvusmuuseumis), millega ta sai soome rahvusromantilise ja juugendstiili silmapaistvamaks esindajaks. Gallen-Kallela on üks soome tarmekunsti rajajaid. Galleni stiil muutus kunstniku vananedes ikka jõulisemaks ja ilmekamaks. Ta illustreeris ka raamatuid (nt. A. Kivi ,,Seitse venda", 1906 1908) ning on andnud ka hulga joonistusi kunstitöö esemete jaoks.(Kasutatud: ,,Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 3" FILM-ISSÕ, lk
Paolo Veronese Kunstniku elu ● 1528 Verona – 19. aprill 1588 ● Itaalia kunstnik ● Valis endale ise perekonnanimeks Caliari või Cagliari, aga tuntuks sai ta oma sünnilinna järgi Veronese nime all ● 14-aasta vanuselt läks Veronese õppima kohaliku meistri Antonio Badile juurde ● Kuigi teda õpetati maalima manneristlikus stiilis, kujundas ta varsti välja omaenda säravama stiili. ● 1548 asus Veronese Mantovasse, kus lõi sealse toomkiriku jaoks freskod. ● 1553 asus ta Veneetsiasse ja jäi sinna surmani. Kunstniku looming Perseus and Andromeda, (1576–1578) 03 01 "Kaana pulm" (1562–63) 04 02
teised kunstnikud kirelt üle. Tähtsaim hoone on Peetri katedraal Roomas. Kirikut ehitati ligi sada aastat. Töid juhatas 10 arhitekti. Esialgse kavandi looja oli Bramante. Michelangelo kavandas 132m läbimõõduga kupli. Maalikunstis taaselustub portree. Sageli asetatakse tellija legendaarsetesse stseenidesse. Kasutusele võeti uuenduslik tsentraalperspektiiv. Itaalia maalikunst oli valdavas osas monumentaalne- suuremõõtmelised freskod, mis olid mõeldud kaugelt vaatamiseks. Maaliti seda, mida võib näha esmapilgul. Maalijad lähtusid loodusest, õppisid õiget ruumikujundamist, varjutamist, loomulike pooside ja tunnete edasiandmist ning palju muid oskusi. Nende teadmiste omistamine toimus vararenessansis, seetõttu on vararenessansi maalide tagaplaan veel hele ja lagedavõitu hooned või maastikud on antud teravate joontega. Kasutatud on puhtaid värvitoone. Ära on toodud üksikasjad. Vararenessanss alles
3 L. Da Vinci - Mona Lisa, Itaalia 4 A. Dürer - Püha Hieronymus, Saksamaa 5 Michelangelo Taavet, Itaalia 6 P. Brueghel Pimedad, Madalmaad B 1 Itaalia maalikunst temaatika oli enamasti usuline. Pühalik ja ilmalik sulasid kokku. 15saj.t pole sagenesid ilmalike sündmuste kujutused ja kaasaegsete inimeste portreed. Tsentraalperspektiivi kasutamine. Kunstnikud täitsid ilmalike ja vaimulike vürstide tellimusi. freskod Mdalmaade mk maalikunst hakkas väärtustama nähtavat maailma. Madalmaades ei saa rääkida antiiikkunsti eeskujudest ja jumalike proportsioonide otsingust. Madalmaade kunstnikud olid rohkem linnakodanike teenistuses. Madalmaades oli tagasihoidlikum elulaad, kui Itaalias. Inimeste võrdsuse ja õigluse ideed. Peamiseks eesmärgiks inimeste hingede avamine. Peenemaalitehnika, õlivärvid.tahvelmaalid Saksamaa mk ei huvitunud niivõrd ilu, kui inimeste kordumatu omapära ja tundeelu.
Keskaja kunst 1. Romaani stiil: ümarkaared, massiivsed ehitised, väikesed aknad, seinad kaetud maalidega, vitraazid. Gooti stiil: teravkaared, kõrged hooned, roidvõlvid, vitraaztehnikas roosaknad, raidkivikaunistused 2. Romaani stiil tuleb sõnast ,,Rooma", sest see põhines vana-rooma ehituskunsti motiividele. Gooti stiil tuleb germaani hõimu gootide nimest. Nimi anti stiilile hiljem, et seda halvustada. 3. Romaani basiilika koosnes laiast kesklöövist ja kitsamatest külglöövidest, mida eraldasid tugevad kivisambad või nelinurksed postid. Sissepääs oli läänes, põikhoonest idas oli kooriruum, sellest idapoole apsiid altariga. 4. LK 51 5. Romaani skulptuurid kirjeldasid Vana-Testamenti, Jeesuse elu ja pühalugusid. Maalid olid naiivsed ja kohmakad, eesmärk oli elamusi väljendada. Vitraazid olid nagu peatükid pühakirjast. Gooti stiilis olid raidkivikaunistused, mis kujutasid taim...
Kunstiajalugu kunst · Muusika helikunst · Kirjandus keelekunst · Teatri-, filmi- ja tantsukunst · Arhitektuur joonestuskunst, ehituskunst · Joonistamine, maalimine, voolimine · Seinamaal e. fresko · Graafika e. trükikunst Kunstiajalugu · Kunstiajalugu uurib kunsti arengut, käsitledes seda ajalooliste etappide kaupa vanaaja kunst, keskaja kunst, uusaegne kunst ja kunstivoolude järgi. · Kunst on osa kultuurist. · Kultuur on kõik, mis on inimtegevusega seotud. Maalikunst · Algas 25000 eKr 19. saj lõpp · Maalikunst on kujutava kunsti põhiliike. · Maalikunsti iseloomulikem kujutamisvahend on värv. · Maalikunsti viljelev kunstnik on maalikunstnik. · Näited: ,,Mona Lisa" (Leonardo Da Vinci) · Maalid on ilusad, võimasad, väljapaistvad · Maalikunsti peamine ülesanne on võimalikult täpselt kujutada nähtut (ruumiliselt, 3D) Kunst läbi aegade ...
• Loss on ehitatud Alpide nõlvale. • Ühelt poolt on näha imelist vaadet tasasele järvederohkele Saksamaale ning teiselt poolt kõrguvatele alpidele. Lauljate saal Lossi suurim ruum on Lauljate saal. See oli kavandatud kaheks otstarbeks – kontsertide pidamiseks ning tantsusaaliks. See oli kujunduselt üks kuninga lemmikumaid ruume. • Lossis on mitmeski kohas inspiratsiooni saadud keskajast ning lossi seintel olevad freskod kujutavad stseene Richard Wagneri ooperitest. • Kuna Ludwig II suri enne, kui see loss täielikult valmis sai, pole loss ka täielikult möbleeritud. • Lossi renoveeriti aastatel 2009-2011, kuid lossi ümber ehitatud pole. Valiku põhjendus • Valisin antud ehitise, kuna olin sellest varem sugulase kaudu kuulnud ning tema kirjelduste ning emotsioonide järgi tekkis huvi antud hoonet lähemalt uurida. • Vaadates antud lossi ja selle ümbrust, tekivad idüllilised
See oli oluline aeg Raffaeli kunstnikuks kujunemisel ja isikupärase loomingulise käekirja leidmisel. Tähtis koht oli läbikäimisel vanemate meistritega, teda mõjutasid Leonardo da Vinci ja Michelangelo. Firenze perioodil lõi Raffael rea madonnapilte. Neis maalides kasutas kolmnurkset püramiidjat kompositsiooni.Raffaeli madonnamaalid on kummardus naise ilule. Edasi viis tee Raffaeli Rooma, kus ta kunst saavutas küpsuse. Paavst Julius II soosikuna sai ülesande maalida Sixtuse kabelisse freskod kolme saali seintele. Kuulsamad neist on ,,Ateena kool", ,,Disputa" ja ,,Parnass". ,,Ateena kool" ülistab filosoofiat. Freskol kujutatakse antiikmaailma suurvaime-filosoofe. Maali keskel asuvad Aristoteles ja Platon, kes diskuteerivad maailma eksistensi üle. ,,Disputa" eksponeerib usukangelasi, kelle kohal kroonivad Kristus, Maarja ja Ristija Johannes. ,,Parnass" kujutab luuletajaid ja muusasid, kelle keskel on Apolloni figuur. Kõigil neil freskodel on võrratu kompositsioon, detailid on
vorm Euroopas vähemalt 12 läbi 14. sajandi. See vorm tants leiti Itaalias samuti ja kuigi Dante on mõni põgus viide tantsida, see on Dante kaasaegseid Giovanni del Virgili, kes annab meile varem maininud Itaalia rahvatantsu. Ta kirjeldab grupp naisi, jättes kiriku Bologna at Festa San Giovanni; nad moodustavad ringi, mille liider laulab esimese salmi lõpus, mille tantsijad lõpetavad ja langetavad käed, lauldes refrääni.Üks esimesi tuntud kujutusi itaalia rahvatants on osa komplekt freskod Palazzo Pubblico Siena poolt Ambrogio Lorenzetti. Osa tema Allegooria Hea valitsus on maalitud umbes 1338-40 ja mis näitab üheksa rühm tantsijad, kõik naised ja saadaks teine naine laulab ja mängib tamburiin. Täidesaatva "bridge" näitaja, kus tantsijad lähevad alla liitus kätte kaks juhtivat tantsijad. Hilistel 16. ja 17. sajandi alguses käsiraamatuid Caroso ja Negri, erinevaid tantsu tüüpi võib näha: aeglane processional tantsud, pikuti, erinevad
Peaaegu kõikidel noormeestel on käes, õlgadel või keha ümber tammeoksad ja tõrude tarjad(Roverede perekonnavapi embleemid)Neid maale ümbritsevad Vana ja Uue Testamendi tegelased- v.a. klassikalised sibüllid, kes olevat ette näinud Jeesuse sündi.Võlvinurkadel on neli maali, mis kujutavad stseene Iisraeli rahva ajaloost. Altariseina alustas ta 20 aastat peale lae lõpetamist.Selles tellis paavst Paulus III Farnese. Selle jaoks oli vaja eemaldada mõned vanemad freskod ja kaks altari kohal asunud akent.Uued seinad laoti sissepoole kaldu, et tolm ei jääks seintele.Ta sai selle valmis 7 aastaga(1534-1541), ta tegi seda üksi.Sixtuse kabeli altariseinal kujutas meister hiiglafreskos viimset kohtupäeva. Selles maalis on 350 üksikut figuuri.Maalil on surnute hinged, kes tõusevad Jumala raevunud palge ette. Seda teemat kasutatakse altarikujunduses harva. Paavst valis selle hoiatusena katoliiklastele, et nad reformatsiooniaja segaduses oma usule ustavaks
Luksor(tavalisel moel ehitatud tempel) 2. Karnak 3. Hatsepsuti tempel (kaljutempel) 4. Abu Simbeli tempel (kaljutempel) · Polüün-sissepääs, kahe torniga väravehitis · Obelisk-templi värava ees seisvad, päikesejumalale pühendatud Egiptuse skulptuur · Värvitud, naisel heledam ja mehel tumedam, tehti näojoonte järgi · Kuulsaim skulptuur-Notfretete pea (silmadeks klaas või kalliskivi, juba värvitud skulptuur) · Hauakambri seintele olid tehtud freskod (märjale krohvile tehtud maal) nn. Egiptuse poos: nägu külgvaates, silmad otse, õlad otse, jalad külgvaates. Käsitluslaad pinnale, puudusid varjud. Egiptuse teadus ja kirjandus · Astronoomia (millal algab üleujutus?) · Arstiteadus (surnukehade palsameerimine) · Geomeetria (niisutuskanalid, ehitus, maamõõtmine) Kirjandus · Novelli rajajad · Õpetussõnad · Hümnid jumalatele
1561). See altarimaal ,,Assunta" asub Frari kirikus. 1.1.1 Suhted Giovanni Bellini ja Tizian'i vahel Giovanni oli Tiziani vanune kunstnik ja tema sõber. Tizian õppis temalt palju. Koos asutasid nad kaunistama freskodega sakslaste kaubamaja Fondaco dei Tedeschi't. Girgione oli enne siin juba töödanud, ja ühe tähtsa mehe, Barbarigo eeskostel anti Tizianilegi seal tööd. Tema töö edenes, varsti avas ta vaatamiseks välisseinale maalidud freskod. Need ei olnud milleski halvemad Giorgione omist. Peale seda oli Giorgione kohanud mõningaid tuttavaid aadlikke, olid nad õnnitlenud teda uute freskode valmimise puhul, mis tegelikult olid Tiziani tehtud. Peale seda vihastas Giorgione hirmsasti ning ta ei ilmutanud ennast enam ühtelegi avalikku paika enne, kui sai üldiselt teatavaks, et freskod oli maalinud Tizian. Tänu sellele juhtumine kahe kunstniku sõprus
Palazzo Medici-Riccardi fassaad. Püha Andrea kirik on vararenessansi arhitekti Leon Battista Alberti looming. Transepti ehitati aastatel 1472-1494, koor lisandus aastal 1600 ning kiriku kuppel aastal 1782. Fassaad on tehtud valgest marmorist, klassikalise templi stiilis. Selle kõrval seisab punasest tellisest gooti torn. Interjöör võlub oma effektsusega. Esimeses kabelis asub Mantegena haud tema pronksist büstiga ning viimases kabelis on freskod, mille autoriks on Giulio Romano. Püha Andrea kiriku fassaad. Kiriku interjöör. 3 Leon Battista Alberti oli üks renessansi rajajaid, lineaarperspektiivi looja. Alberti elas aastatel 1404-1472. Ta oli itaallane ning tänapäeval kohtab teda iseloomustavat väljendit ,,universaalne mees" vararenessansist. See tulenes sellest, et ta tegeles arhitektuuriga,
ja Ivan Blazennõi kirik (16. saj.) Vanavene arhitektuur ja maalikunst Aristotle Fioravanti. Uspenski katedraal Moskva Kremlis. 1475 1479. Vanavene arhitektuur ja maalikunst Vassili Blazennõi kirik Moskvas, Punasel Väljakul. u. 15551561. Maalikunst: Bütsants mosaiigid ja freskod kirikute siseruumides tehnilised võtted ja seinamaalide süsteem Kreeka meistrid ikoonimaalid ( "Vladimir jumalaema") Theophanes Kreeklane(Bütsantsi kunstnik, vabad pintslilöögid, traagiline lõhestatus ja karmus) Andrei Rubljov (silueti taolised figuurid, õrnad ja mahedad värvid, joontes puudub Bütsantsilik teravus ja nurgelisus) ikonostaasid(15. sajand Moskvas) Vanavene arhitektuur ja maalikunst Ikoonimaal u
seal mitu tuntud portreed. Näiteks "Giuliano de' Medici " (1475-76), "Imeline Madonna " (1476-77).Aastatel 1481 - 1482 töötas ta Sixtuse kabelis.Ta oli esimesi kunstnikke, kes hakkas võtma teoste tegelasi antiikmütoloogiast . SandroBotticelli. Madonna raamatuga. 1483. 1480. aastal kutsus paavst Sixtus IV Botticelli Rooma, kus ta kõrvuti rea teiste silmapaistvate tolle aja meistritega (Ghirlandajo, Signorelli, Perugino jt) teostas mõned freskod Vatikani lossi kabelis, nn Sixtuse kabelis . Neis esineb Botticelli osava ja leidliku meistrina, kes vastandina Benozzo Gozzoli naiivsele üksikasjade kuhjamisele taotleb kompositsiooni terviklikkust. Omatigi ei ole need Botticelli paremad tööd - tema õige ala oli siiski tahvelmaal. Botticelli kunsti tippsaavutusi on mõned 1480-ndail aastail tekkinud maalid, kõigepealt " Maarja kroonimine " ja " Trooniv madonna ". Botticelli armastas väga ümarformaati (nn tondo). Ta on andnud peamiselt
10. Mille poolest oli Donatello uusaja skulptuuris esimene? Hakkas esimesena uuesti ratsamonumente püstitama 11. Millise tehnika kasutajana olid silmapaistvad Luca ja Andrea della Robbia? Mis laadi teoseid nad lõid? Majoolika. Nad lõid butosid ja relijeefe. 12. Millised teemad olid levinud 15.saj itaalia maalikunstis? Antiik mütoloogia, Piibli ilmalike inimeste kujutamine. 13. Nim Masaccio tähtsamad teosed ,,Püha Kolmainsus! Brancacci kabeli freskod ,,Paradiisist väljaajamine" 14. Nim Piero della Francesca tähtsamad teosed. ,,Kristuse ristimine" ,,Montefento altaril" ,,Seeba kuninganna Saalomoni ees" 15. Kelle tööd olid suured maailid ,, Venuse sünd" ja ,,Kevad"? Mida lähemalt teate nende teoste kohta? Botticelli. Need tööd on joonistatud müütide ja kristliku sõnumi põhjal. Kehad ei toetu kindlale pinnale vaid hõljuvad õhus. Botticelli ei hoolinud kehade ruumilisusest ega mahulisusesy. 16
teerajajaks, elust teatakse vähe, peatööks freskod Brancacci kabelis Firenzes (karmeliitide klooster). (Alguses oli 14 freskot, põhiline on pattu langemise stseen ja Püha Peetruse elu kujutamine, põhistseenid on paradiisist välja ajamine ja pearaha.); kohati poosid gootilikult jäigad, domineeris juba alasti figuur; loodus ja interjöör tähtsad; olulisemaks tööks: Püha Kolmainsus perspektiivi ja kolmnurk kompositsiooni!! Teine osa töödest on freskod San Clemente kiriku kabeli kaunistamiseks; Uccello eelkõige lahingustseenid; San Romano lahing; teadusliku perspektiiviõpetuse rajaja; Veneziano koloriidi probleemide uurija; helge ja elurõõmus värv, idealistliku suuna esindaja; Fra Anglico ideal-konserv. suuna kuulsaim esindaja; sügav, usuline põhitoon; Maarja aroonimine, Maarja lapse ja inglitega; piltide tonaalsust isel. soe ja särav põhitoon; Fra Filippo Lippi algeslt vaimulik, tugev usuline alatoon;
ETRUSKI KULTUUR JA KUNST 8. 3. saj eKr Leviala praeguse Itaalia keskosa Tiberi ja Arno jõe vahel. Toscana maakond Itaalias (tusci etruskid) Tegevusalad: maaharimine, metallurgia ja meresõit. Etruskitel puudus ühtne riik, linnriike ühendasid kultuur ja religioon. 12 linna liit. Linnu valitsesid varasemal perioodil kuningad, hiljem sõjaväelaslik-preesterlik aristokraatia lukomoonid. Kultuuri kõrgaeg 7. 6. saj eKr. Peale 3. saj eKr sulandusid etruskid Rooma ühiskonda. Etruskite religioon oli sünge ja müstiline. Austasid loodusjõude ja mitmesuguseid deemoneid. Esivanemate kultus. Loodusnähtuste (n välk) järgi ennustati tulevikku ja saadi teada jumalate tahet. Preestrid e augurid, ennustajad e haruspeksid. Etruskitel oli oma keel ja kiri, mida ei osata täielikult tõlkida. ETRUSKI KUNST Säilinud on peamiselt matusekommetega seotud kunst. Kunst erines nii perioodide kui linnade kaupa. Leitud on tuhandei etruski hauakambreid ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
