Keskaegses kujutavas kunstis on Püha Dominicust kujutatud sageli tõrvikuga koera saatel. Püha Dominicuse ema nägi enne poja sündimist unes, et sünnitab musta - valgekirju koera, kes hakkab tõrvikuga maailma valgustama. Sealt ka dominikaanide hüüdnimi - "domini canes", Issanda koerad. Frantsisklaste ordu. Franciscus sündis 1182. aastal Assisi linnas. Tema pärisnimi oli Giovanni Bernardone. Teda kutsuti Francescoks. Nii hakati kutsuma tema ümber tekkinud kogukonda frantsisklased. Teise nimetusega Väiksemate Vendade ordu. Ordu eesmärgiks oli ristiusu tõdede õpetamine ja jutlustamine vaesematele inimestele. Ordu liige pidi elama vaesuses, elatades ennast almustest või lihtsat tööd tehes. Fransisklaste näoli oligi tegemist kerjusmungaorduga. Franciscus kirjutas lihtsa ordureegli, mille paavst Honorius III bullaga kinnitas aastal 1223. Piduriks munkluse edasisele laienemisele sai religioosse ja ilmaliku elu ideoloogiline ja praktiline erinevus
II kursus ,,Eesti ajalugu I (kuni 16. ja 17. sajandi vahetuseni)" Teemad 1. Muinasaja allikad ja nende uurimine. Ainelised ajalooallikad (arheoloogilised kinnismuistised, arheoloogilised leiud), kirjalikud ajalooallikad (dokumendid ja kroonikad - Läti Hendriku kroonika, Suur Eestimaa nimistu) ja suulised ajalooallikad. Õpik lk. 13-17 ainelised(muistised), kirjalikud(kroonikad,seadused),suulised(pärimused,legendid,rahvaluule),etnoloogilised(tavad, kombed,traditsioonid),lingvistilised(keel,murded) 2. Kiviaja kultuurid Eestis: Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur elanike peamised tegevusalad ning kultuuri iseloomustavad muistised. Metalliaeg. Pronksiaeg. Asva kultuur. Rauaaeg. Põlispõllundus, kalmed, linnused. Õpik lk. 18-29 kunda kultuur-küttide ja kalastajate kultuur. Eestis u.1500 elanikku. Asukohad veekogude lähedal.eluviis oli rändlev. Tööriistad kivist,luust,sarvest ja puust kammerk...
· Uuendab kloostrielu reegleid töö ja palve · 1964. Euroopa kaitsepühakuks Tsistertslased · Oma olemuselt oli see Citeaux benediktlaste kloostrist alguse saanud reformiliikumine, mis tõstis esiplaanile vaesuse, lihtsuse ja rangemad askeesi nõuded · Valge rüü · Elada tuli enda tööst kloostritel suured majapidamised, eraldatud paikades · 12. Sajand · Clairvaux Bernhard · Kloostreid rajati organiseeritult Kerjusmungaordud 13. Sajandil Frantsisklased · Assisi Franciscus (1182-1226) · Pruun rüü · Rändjutlustajad · Kloostrid linnades · Halastustegevus Dominiiklased · Dominicus · Misjonitöö, jutlustamine, dispuut · Kloostrid linnades · Targad, haritud · Valge tuunika, must kapuutsiga mantel Pühakute kultus · Pühakute kultus o vaga elu, kannatused, märtrisurm o surelike kaitsjad o reliikviad o palverännakud Ketserid (Katarid)
Üleminek muinasajast keskaega Maade jagamine Riia piiskopile 2/3 vallutatud aladest, Mõõgavendade ordule 1/3. Ordul oli palju tugevam sõjaline jõud ning piiskop ei saanud orduta hakkama. 1222 eestlaste ülestõus ajas jaotusplaanid sassi, Taani kuninga osad maad langesid ordu kätte. 1224 Tartu vallutamine enne seda sõlmisid ordu ja piiskop maade jagamise lepingu ning Eestimaa piiskop sai endale maad (Sakala ja Ugandi). Sellest kujunes Tartu piiskopkond. Pool territooriumist andis Tartu piiskop ordule. Läänemaa sai Riia piiskop. Lõpulikuks korraldamiseks vahekohtunik Modena piiskop Guillelmus. 1226 puhverriigi moodustamine Taani ja saksa valduste vahel, pidi tuginema eesti vanemate ja kohtunike autoriteedil. 1227 puhvri langemine ordu alla 1228 Saare-Lääne piiskopkonna teke 1236 ordu lüüasaamine leedulastelt ja semgalitelt Saule lahingus paavsti palvel ühineti Saksa ordu Liivimaa haruga > tugevam sõjaline jõud ja rahvusvahelin...
VAHEKESKAEG (11. saj. II p. – 14. saj.) I KATOLIIKLUS ja VAIMULIKE SEISUS PALVETAJAD (oratores) Kristliku keskaja põhiideeks jäid: Jumal on kõige looja ja kõige kontrollija, tema teab nii minevikku, olevikiku kui ka tulevikku. Jumala tahtmise järgi süõnnib kõik. Keskaja inimese mõistes oli maine elu lühike ja ajutine, hauatagune elu igavene. Selleks tuli valmistuda ja igavene õndsus ära teenida. Maapealne elu oli inimese füüsiliste ja moraalsete jõudude järelekatsumine. Siit tulenesid ka asketismi, halastuse ideed ja kannatuse õilistamine. Mõtlemine ja kahtlemine oli siiralt usklikule vale tegevus. Teadmised, otsimine, avastamine ärgitasid uhkust ja upsakust, kehaline ilu ja kehaline nauding oli saatanast. Halastustegevus, kaastunne alandatute, vaeste vigaste vastu oli Jumalale meelepärane. Igaüks peab oma kohaga siin ilmas rahul olema. Jumal näeb kõike, seega karistamatust olla ei saa. Inimest s...
Ristiusu kiriku kujunemine Esimene kristlik kogudus 1.saj pKr. Alates 381 oli ristiusk Rooma riigi usk(katoliiklus) euroopa ristiusustamine oli pikk protsess ja toimus enamasti vallutuste kaudu(va. Iirimaa) kirik muutus hierarhiaga institutsiooniks. Paavst- peapiiskop, kõrgeim vaimulik. Algselt oli piiskop austav üldnimetus. Ajajooksul Rooma tähtsuse tõusuga hakati paavstiks kutsuma ainult sealset piiskoppi. Piiskop- algselt oli koguduse ülevaataja; I Rooma piiskop Apostel Peetrus. Ülesanded: preestrite ametisse pühitsemine Ristitute Altarite pühitsemine Kirikute ja kabelite sisseõnnistamine Preester- tegi kristlaste hingehoiu tööd. (varem). Oli õigus pühitseda amulauda ja jagada teisi sakramente, pidada jutlust. Diakon- vaimulikud, kes abistavad preestreid. Sakramendid- rituaalsed toimingud, mida võib läbi viia ainult preester ning mis peavad usklikele edasi andma Jumala armu. Missa- armulaua, -leiva...
Jumalateenistused toimusid eesti keeles ja piibel tõlgiti eesti keelde. Kristlike tavasid hakati maarahvale õpetama. Wandrat ja Koelli tõlkisid selle eesti keelde. Milline oli erinevate mungaordude mõju ja roll ühiskonnas? Tsitertslased- Nende vahendusel jõudis maarahvani nii mõnigi uus põlluharimisviis ja nemad püstitasid esimesed vesiveskid. Paiknesid Padisel ja Tartu lähistel Kärtnas. Kerjusmunga ordud- Jagunesid kaheks: Dominiiklased ja Frantsisklased, paiknesid linnades. Nende eesmärk oli jutustada ja rahva vaimuelu harida. Ja nemad oma kloostritele ehitasid võimalikult suured linnad, et võimalikult palju inimesi kirikut külastaks. Iseloomusta eestlaste kristianiseerimist. Kuna MVV's eestlased kaotasid ristiusu jumalale, siis kõigepealt loobusid nad oma Taarast ja selle asemel hakkasid uskuma kristlaste jumalat, samas, aga väikseid jumalusi ja haldjaid austati veel pikka aega
Ajaloo I arvestus Ristisõjad I ristisõda algas 1096-1099. Ajendiks oli Jeruusalemma tagasisaamine (püha paik) Tegelikud põhjused 1. 1054 kirikulõhe 2. Liita Rooma kirik (kristlus) ja Kreeka kirik (õigeusk) 3. Maa saamiseks idamaadest. 4. Sooviti kulda ja idamaade rikkusi. IV ristisõda- 1204 Rasked olud. Ristisõdijad rüüstasid Konstantinoopoli Ida-kirik pöördus lääne-kiriku vastu Rüütliordud (Saksa e. Tentooni –Marienburgis(Saksa ordu), Templivendade ordu, Hospitaliitide ordu) Kristlane tahtis alati peale suruda oma tahtmist. Balti ristisõdade põhjused 1. Kaupmehed (Gotland e. Ojamaa) Hansa Liidu keskus, Lübec k 2. Rüütlid (maa vähesus) 3. Vaimulikud (Rooma paavst eesotsas) KÕIK TEGID KOOSTÖÖD, ET PAGANAD RISTIUSULE ALLUTADA-1180.ndatel jõudsid esimesed misjonärid Liivialadele (tsistertslased). Meinhard, Berthold- piiskopid. OSALEJAD Eestlase...
järel asutati klooster uuesti 1246. aastal. 1300. aastal rajati sarnane klooster Tartusse. Nimetatud mungaordu viimane klooster rajati Eestisse vahetult enne reformatsiooni, mil 1520. aasta 8. septembril toimunud ordu peakoosolekul kinnitati vast rajatud pühale annale pühendatud kloostri konvent Narvas. See jäi koos Karjalas paiknenud Viiburi kloostritega ka kaugeimaks katoliikluse eelpostiks idas. Mujal Baltimaadel küllaltki varakult ja usinasti tegutsenud frantsisklased jõudsid Eesti aladele alles 15. sajandi teisel poolel, mil ordu oli juba sisuliselt reformitud. Nende kloostrite rajamist Tartusse ja Viljandisse on seostatud eelkõige paavst Paulus II bullaga 1466, mis andis loa rajada uusi kloostreid Tartusse, Viljandisse ja Limbažisse. Poliitilises mõttes oli esimene samm katoliikluse ja luterluse lähendamiseks aga 1555. aastal saksa vürstide vahel sõlmitud Augsburgi usurahu. Kloostrid kujunesid, vaatamata oma väiksesearvulisusele (vaid 12), 16
Ordud ja kloostrid keskaegsel Liivimaal tegutses mitu vaimulikku ordut. Koos ristiusuga tulid Liivimaale tsistertslased, kes osalesid aktiivselt misjoniseerimisel. Rajasid oma kloostrid Padisele ja Kärknasse. Nende vahendusel jõudis rahvani nii mõnigi uus põllukultuur, käsitööoskus jne. Küllap ka ehitasid nad esimesed vesiveskid. Vasallide annetustest said peagi suurmaavaldajateks. Õige pea saabusid ka kerjusmungaordud, dominiiklased jäid Tallinna ja Tartusse ning frantsisklased Viljandisse, tartusse ja Rakvere. Nende põhitegevuseks oli jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine, suur rõhk haridusele. Kui tsitserslased oli aristokraatlik ja aadlikelembe, siis kerjusmungaordud olid aga eelkõige mõeldud tavalisee rahvale. Rajati ka naiskloostrid, mis eelkõige olid hooldusasutused leskedele. Kronoloogia · 1227 - Suvel novgorodlaste rüüsteretk Karjalasse. · 1228 - Hämelaste ulatuslik vasturetk Novgorodi aladele
ordu esimese kloostri asupaik oli Citeaux. (Piirimäe, 2000: 90). Eestimaa kristianiseerimisel eriti aktiivsust üles näidanud dominiiklased rajasid esmakordselt oma kloostri Tallinna Toompeale 1229. (Tamm, 2002: 11). Dominiiklaste ordu rajas hispaania vaimulik Dominicus. Dominiiklased paistsid silma harituse ja sõnaosavate jutlustega. Nende haridussüsteemi peetakse üheks kõige paremaks kogu keskajal. (Piirimäe, 2000: 91). Mujal Baltimaadel küllaltki varakult ja usinasti tegutsenud frantsisklased jõudsid Eesti aladele alles 15. sajandi teisel poolel, mil ordu oli juba sisuliselt reformitud. (Tamm, 2002: 11). Frantsisklaste ordu lõi Franciscus Assisist, jõuka kaupmehe poeg. 14.sajandil hakkasid frantsisklased rohkem tähelepanu pöörama haridusele ning sellest ajast on tuntud ka frantsisklastest õpetlasi. (Piirimäe, 2000: 91).. 1407. aastal Piritale oma kloostri asutanud birgitlased olid viimane keskaegne vaimulik ordu, kes oma misjonitööd Eestimaal läbi viisid. (Tamm, 2002: 11)
Dominiiklased Tallinnas ja Tartus tegutsesid * elama vaesuse ja sõnakuulekuses * kohaliku keele oskamine * suur rõhk haridusel * võitlus ketserite vastu Frantsisklased Viljandis, Tartus ja Rakveres * ristiusu tõdede jutlustamine ja õpetamine vaesemate inimeste seas * ordu liige pidi elama vaesuses
6. sajandil kehtestas Püha Benedictus kloostrireeglid. Kasinus, kuulekus (abtile või abtsissile), vaesus. Päev tuli võrdselt jagada palvetamise ja töö vahel. Tegeleti põllundusega, loomakasvatusega, aiandusega. Tähtsamad ordud olid benediktlased ja tsistertslased. Inimesed läksid kloostrisse, sest lootsid saada lunastust või haridust. Kerjusmungaordude teke oli vastukaaluks jõukuse kasvamisele. Rajati linnadesse. Elatasid ennast kerjamisest. Jutlustasid. Frantsisklased ja dominiiklased. Ülikoolide teke Algul kirikukoolid ja kloostrikoolid. Õpiti seitset vaba kunsti: grammatika (ladina keel), retoorika (kõnekunst), dialektika (väitluskunst), aritmeetika (, geomeetria, muusika, astronoomia (ka liikuvad kirikupühad). Esimeste ülikoolide teke jääb 11-13 sajandisse. 1119 Bologna ülikooli asutamise ürik vmi. Eestis sellel ajal piirdus haridus kodus õpitu ja nähtuga. Ülikoolis kunstiteadus, arstiteadus, õigusteadus, usuteadus. Pidi alustama kunstist
Liivimaa nuhtluseks oli ordu ja piiskoppide lakkamatu võimuvõitlus. Keskajal Liivimaal mitu vaimulikku ordut. Eesti mungad rajasid oma kloostrid Padisele ja Tartu lähistele Kärknasse. Eraldatud ning kindlustatud. Nende ümber põllud, heina-ja aiamaad, kalatiigid, sest ordu põhimõtete kohaselt pidid mungad elama lihtsat elu ja end ise oma tööga toitma. Õige pea kerjusmungaordud, kelle kloostrid pidid paiknema linnades: dominiiklased Tallinnas ja Tartus, frantsisklased Viljandis, Tartus ja Rakveres. Nende põhitegevuseks oli jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine. Kerjusmungakloostritel maavaldusi ei olnud, kloostrid elasid munkade kogutud annetustest. Keskaegses ühiskonnas olid naised üldiselt isa või abikaasa eestkoste all. Naiskloostrid täitsid vajalikku hooldusasutuse funktsiooni. Naisklooster Tallinnas, Tartus ja Lihulas. Reformatsioon ehk usupuhastuse algatas Martin Luther 1517.a Wittenbergis
Vaimuelu keskaja juhatab välja reformatsioon luterlus ja luterlik kirik kool vits oli juures eeslimask-häbistamine tublimad õpilased said õpetajale kõige lähemal istuda (priimused) kiriklik korraldus alates 13. sajand eesti maastikupilti ilmuvad kirikud talupoegade ehituskohustus (lihtsam töö) välismaalt tellitud asjatundjad (keerulisem/täpsem töö) suured hooned (kirkikud) - sümboliseerivad Jumala ja Jeesuse võimu piiskopid ja toomkapiitel tartu, saare-lääne ja tallinna piiskop tallinnas puudus ilmalik võim toomkapiitel - piiskopkonna juhtimine maaisanda roll sidus piiskoppe maa külge, mida nad valitsesid vaimulikena olid piiskopid universalistliku kristliku maailmapildi kandjad piiskopid vahendasid Liivimaale uusi kultuurilii mõjusid toomkapiitli moodustasid kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna va...
Tee endale õpiku ja arvuti abil konspekt VANA-LIIVIMAA LINNAD 1. Määra keskaegsete linnade pitserid, linnade nimed või praegune vapp. Püüa täita võimalikult palju lahtreid. Keskaegne pitser LINN Praegune vapp TALLINN Linnaõigus 15. mail 1248 a- st VILJANDI VANA- PÄRNU NARVA TARTU Linnaõigus 1262. a-st PAIDE HAAPSALU 1 UUS-PÄRNU ...
Konspekt muistse Eesti kohta LIIVIMAA RISTISÕJAD • 1208 - 1227 • 1210 ÜMERA LAHING • 1217 MADISEPÄEVA LAHING • 1219 EESTI TAANILE • 1224 TARTU LANGEMINE • 1227 SAAREMAA LANGEMINE • 1238 STENSBY RAHU • 1170 Fulco “eestlaste piiskop” • Aleksander III ristisõjaüleskutse eestlaste vastu • Baltikumist rüüsteretked Läänemere läänekaldale • Ristiusustamise keskus Väina jõe suudmeala • Meinhard ja Theoderich - liivlaste seas misjon • Taani kuninga tähelepanu Põhja-Saksamaal, Liivima sündmustes tagaplaanil • Sundis võõra võimuga leppima lüüasaamine ja vajadus toetuseks kohalikes konfliktides • Pantvangide andmine • Saksamaal ristisõdijate värbamine • Riia linna rajamine 1201 - Liivimaa kristlik ja majanduslik keskus • 1202 Mõõgavendade ordu - tugev poliitiline jõud • Kaupo PÕHJUSED • Piiskopivõim • Uute koormiste kehtestamine • Ristiusu levitamine (Saksa ristirüütlid), eestlased taarausku • Maade juurde sa...
Koos ristiusuga tulid ka tsistertslased. Rajasid oma kloostrid Padisele ja Tartu lähistele. Algselt olid neil omad põllud ja elatasid endid ise, aga kui vasallid hakkasid kloostrile rohkelt annetama, jäi põllundus soiku. Tsistertslased elatusid vaid annetustest. Sellega käis usuelu alla. Eestisse saabusid kerjusmungaordud, kelle kloostrid paiknesid linnades. Dominiiklased jäid Tallinnasse ja Tartusse, frantsisklased Viljandisse, Tartusse ja Rakverre. Nende eesmärk oli rahvast vaimulikult hooldada. Suur rõhk haridusel. Elatusid annetustest. Naiskloostrid täitusid leskede või vallalistega (<- nunnad). Hooldusasutus. PILET 8 1) Eestlaste eluolu ja ühiskondlikud suhted muinasaja lõpul (Õ lk 31-35) Elamuks oli suitsutuba – palkidest hoone, millel polnud korstent. Sees oli ahi. Vilja hoiti samades majades.
LÄÄNE-EUROOPA RISTIUSUKIRIKU KUJUNEMINE Kristlus sai alguse ca 2000 a. tagasi Palestiinas. Nimetuse sai rajaja Jeesus kristuse järgi. Kristluse algusaegadel oli palju erinevaid kristluse vorme. Sisemised kriisid olid eriti teravad teisel sajandil, kui oluline oli kristlik õpetus nimega gnostitsism. Gnostikute jaoks oli tähtis dualism. Hea ja kuri. Keha on paha. See tuli lämmatada. Oli ka teise äärmusesse jõudvaid rühmi. Need kriisid ületatakse ja lepitakse kokku kindlates kristlikes normides. Rooma riigi ja kiriku kokkupõrge sai alguse Jumalariigi ja maapelase riigi vastuseisust ja küsimusest keisrile annetamise suhtes. Kristlased ei tunnistanud ka keisri jumalikkust. Algab kristlaste tagakiusamine. Traianus 112. a. enda kristlaseks tunnistamine on karistatav surmanuhtlusega. Suuremat tagajärge sellel ei olnud. Kristlasi kiusasid taga eeskätt inimesed, mitte riik. Kristlaste populaarsus süvenes. Esimene suurem üleroomaline kristla...
Kuuria (paavsti õukond, nõukogu) oli kirikuelu keskvalitsuseks. Legaadid (volitatud esindajad,saadikud) käisid teistes maades asju ajamas. Kirikukogu -tähtsamate küsimuste arutamiseks eri maade kõrgvaimulike ühendus. Bulla paavsti ametlikud seisukohavõtud. Kümnis kiriku ülalpidamiseks kirikumaks, üks kümnendik maksja sissetulekust. Vaimulikud ordud. Benediktlased (6.saj-Püha Benedictuse reeglid) ja tsistertslased (11.saj-Citeaux' klooster, Prantsusmaa) olid paiksed ordud. Frantsisklased (13.saj-Franciscus Assis P-Itaaliast) -hallid vennad/kerjusmungad ja dominiiklased (munk Dominicus, jutlustajavennad). Abt-suuremates kloostrites lisaks ka prior (abiline, ld k esimene). Abbas-isa. Kerjusmunkade kloostriülemat nimet. ainult prioriks. Pühakute kultus. Pühakutel oli vaga elu, jõud kannatusteks ja märtrisurmaks, nad kaitsesid surelikke. Varakristlikud märtrid (apostlid
Sellist kirikukogu,millel peaks olema esindatud terve kristlik maailm,nim. üleüldiseks ehk oikumeeniliseks. 15.saj oli kirikukogude peamisi probleeme,kas kirikuasjades peaks otsustamisõigus kuuluma paavstile või kirikukogule. 11.Vaimulikud ordud (4 ordut) Benetiktlased: Rajaja oli Benedictus 520-530 ekr. Riietus must, tegevuseks vannete andmine. Tsistertslased: Rajaja Bernhard 1098, riietus must või valge tegevuseks aiandus ja muud majapidamist, nad ei tohtinu suheda välismaa ilmaga. Frantsisklased asutajaks Franciscus Assistst 1223, riietus jäme pruun või hall kuub võõtatud nööriga, tegevuseks haridusele tähelepanu pööramine ning omad õpetused olid neil. Dominiiklased rajas Dominicus, riietus must kuub, paistsid silma hariduse ja sõnaosavusega. 12.Elukorraldus kloostrites -Eri ordude kloostrite elukorralduses esines vastava ordu reeglist tulenevaid lahknevusi, ent oli ka päris palju ühisjooni. Tähtsaima osa iga kloostri päevakavast moodustasid nn.tunnipalvused
18-20 aastaselt löödi hoolikalt teeninud kannupoisid rüütliteks, nad saadeti maailma õnne otsima ja endale naist valima. Rüütlid ei osanud kirjutada, aga nad oskasid hästi laulda ja tantsida ja seda nad tegid selleks, et südamedaamidele meeldida. Rüütel käis sõjakäikudel ja pidas jahti. 8. Keskaegsed mungaordud: Tsistertslased – kujunes Prantsusmaal Citeaux’s, kandsid valget kuube Benediktlased – rajas Benedictus 6.saj, kandsid ainult musta Frantsisklased – rajas Fransiscus, riietusid ainult halli Dominiiklased – rajas Dominicus, valge rüü, mille peal must kuub. 9. Araabiamaailmaga seotud mõisted: Allah – ainujumal moslemite jaoks Koraan – islami püharaamat, sisaldab allahi ilmutusi muhamedile Meka – moslemite pühalinn, sinna toimub palverännak Mošee – islamiusu pühakoda Muhamed – Allahi prohvet Beduiin – rändkarjakasvataja Muhamed – prohvet Medres – poistekool Šariaat – islami seadus Dirham – hõberaha
Katoliku kirik ja ristisõjad. Haridus ja kultuur keskajal 1. Paavstiriigi kujunemine. (lk 84-85) Paavstide autoriteedi tugevnemisel oli murranguliseks Gregorius Suure valitsemisaeg (590- 604). Paavstina oli ta sunnitud lisaks usuasjade korraldamisele tegelema ka poliitiliste ja majanduslike probleemidega. Ta korraldas suhteid roomlaste ja langobardide vahel ning juhtis Rooma linna kindlustamist. Majandades edukalt kirikuvaldusi, tagas ta kirikule tõhusa sissetuleku. Gregorius oli ka kristlase vaimne juht, rajas kloostreid, edendas usu levimist paganate seas, avaldades teoloogilist kirjutisi ja korraldas liturgiat (jumalateenistuse korda). Ta pani aluse ühehäälsele kiriklikule koorilaulule. Gregoriuse ajast alates pidasid katoliiklased Rooma paavsti oma vaimseks ja kiriklikuks juhiks. Paavstide autoriteeti tõstis ka tihe liit Frangi riigi valitsejatega. Pippin Lühikese 756.aasta annetus tegi paavstist ilmaliku valitseja Itaalia ...
Rooma kultuuri pärijad lihutasid end filosoofiaga, vaimulikud religiooniga. Teoloogiline filosoofia- skolastika. Skriptoorium- mungad kirjutasid antiikkäsikirju ümber. Piiskop Gregorius: "...austa seda, mida põletasid, põleta seda, mida austasid". Kloostrikoolid: seitse vaba kunsti. Püha Benedictus- uus kloostri põhikiri. Benediktlaste ordu. Rändmunkade ordud: augustiinlased, karmeliidid (Karmeli mäel Palestiinas klooster; ristisõdijate järeltulijad), dominiiklased, frantsisklased. Linnakultuur "Draama sündis linnaväljakul..." -Puskin Keskaegne draamakunst sündis karnevalist. Linnas eri tüüpi kultuuride tihe kokkupuude. Kirikliku ja linnakultuuri vastasseis. Linnaväljakul rahvalik draama: rändüliõpilased e vagandid parodeerisid kirikut. Linn hakkas õppima: linnakoolid, ülikoolid. Kirjanduszanrid: fabiloo(elukondlik stseen), proosanovell, romaan, loomaeepos. Rüütlikultuur Õitseng 12. sajand. Maise elu jumaldamine, armastus naise vastu.
1) Nimetage islami usu rajaja, selle usu ainujumal ja pühakiri Muhamed, Allah, koraan 2) Loetlege 5 põhikohustust, mis on islamiusuliste elukorralduse põhialuseks usutunnistus(ei ole ühtki jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema saadik), palve 5 korda päevas näoga Meka poole, paast ramadaani puhul, almuste jagamine, palverännak Mekasse 3) Nimetage islami põhisuunad · sunniidid tunnistavad esimese kaliifina Abu Bakrit ja sunnat · siiidid eitasid kolme esimest kaliifi ja leidsid, et Muhamedi seaduslik järeltulija on tema mõrvatud väimees Ali, kelle järeltulija ilmub enne maailmalõppu välja kõigi muhameedlaste valitsejana 4) Mis rajatised(3) iseloomustavad islamiusulisi linnu Mõseed(pühakojad), medresed(islamiusuliste noormeeste koolid), hauakambrid, kaubatänavad(basaarid). 5) Mis usuline keeld oli aluseks ornamentika laialdasele levikule islami kunstis? Muhamedi keeld kujutada...
A. esimene ümbermaailmareis; 1519. B. Trükikunsti leiutamine; 1440 C. Ameerika avastamine Kolumbuse poolt; 1492. D. reformatsiooni algus Saksamaal; 1517 E. meretee avastamine Indiasse. 1497-1499 Vastus B, C, E, D, A Tõmba maha sõna/nimi, mis ei sobi loogiliselt teistega kokku! Põhjenda oma otsust! 1. Franciscus Assisist, Aquino Thomas, Jeanne d`Arc, Martin Luther Sest teised olid kristlikud õpetajad aga d'Arc oli rahvuskangelane 2. jesuiidid, kalvinistid, frantsisklased, dominiiklased Teiste puhul on tegemist katoliku kiriku ordudega, kalvinistid aga protsestantlikud 3. ümarkaar, vitraaz, teravkaar, vertikaalsus Teiste puhul on tegemist Gooti stiiliga, ümarkaare puhul romaani stiiliga 4. Ivan IV, Otto I, Innocentius III, Ivan III Teiste puhul on tegemist riigi valitsejatega, Innocentsius III oli paavst Leia sõna (mõiste, väljend), mis eelnevaid ühendab! 1. paavst, pühakud, kloostrid, missa KATOLIK KIRIK 2
jõukusele, mis linnades hakkas tekkima. Nende ideaaliks oli elatuda ainult kerjamisest. Vaimulike ordude liikmed ei lahkunud üldiselt oma kloostriseinte vahelt, kerjusmungaordu liikmed aga rändasid ringi (vahepeal pöördusid kloostrisse tagasi ka ikka). Vaimulikuo suletud, kerjusmungao avatud. Kerjusmungao liikmed õppisid selgeks ka kohaliku keele, seetõttu jõudis ka usk paremini kohalikeni. Üheks kerjusmungaorduks oi dominiiklaste ordu. Teine frantsisklased. Dominiiklased pöörasid eriti tähelepanu ketserlusele ja hakkasid tegelema inkvisitsioonile (kiriku kohus, mis tegeles ketserlaste väljaselgitamisega). Väga paljudest kerjusmungao liikmetest said õppejõud ülikoolides. (Benediklaste ordu tekkis juba 6ndal sajandil) PAAVSTIDE JA KEISRITE VÕIMUVÕITUS See väljendus kõige paremini investituuritülis (ühelt poolt tähendab investituur maavalduse üleandmist, teiselt poolt ametikoha üleandmist). 962
saksa nimede levimine, laensõnad, pühakutele ohverdamine, rahvakalendritähtpäevade seondumine katoliiklike pühakutega) o vägivaldne ristiusustamine 13. saj (vabadusvõitlus) o liitumine saksa kultuuriruumi (kabelite ehitamine, vägivaldne ristimine katoliku vaimulikud rootslased, taanlased, saklased, kloostrite rajamine) o tsistertslased, dominiiklased, frantsisklased, augustiinlased juurutati uusi viljasorte kolmeväljasüsteemi levitamine esimesed koolid esimesed vesiveskid käsitöö arendamine kirjutati raamatuid ümber, seega aidati kaasa kirjasõna levikule naised aitasid epideemiate ajal inimesi ravitseda · reformatsioon 16. saj 1523-1525 o pildirüüste
saksa nimede levimine, laensõnad, pühakutele ohverdamine, rahvakalendritähtpäevade seondumine katoliiklike pühakutega) o vägivaldne ristiusustamine 13. saj (vabadusvõitlus) o liitumine saksa kultuuriruumi (kabelite ehitamine, vägivaldne ristimine – katoliku vaimulikud rootslased, taanlased, saklased, kloostrite rajamine) o tsistertslased, dominiiklased, frantsisklased, augustiinlased juurutati uusi viljasorte kolmeväljasüsteemi levitamine esimesed koolid esimesed vesiveskid käsitöö arendamine kirjutati raamatuid ümber, seega aidati kaasa kirjasõna levikule naised aitasid epideemiate ajal inimesi ravitseda reformatsioon 16. saj 1523-1525 o pildirüüste
jõukuse kasv oli põhjustanud vastureaktsiooni. Kerjusmunkade, tsistertslaste ja benediktlaste võrdlus. Kerjusmungad teenisid raha kerjates ja jutlusi pidades. Benediktlased ja tsistertslased ei lahkunud oma kloostrite piiretest, aga kerjusmungad rändasid palju ringi. Frantsisklaste ordu Jõuka kaupmehe poja poolt loodud ordu. Ta ei plaaninud algul eraldi ordut luua, aga tegi seda paavsti soovil. Frantsisklased olid oma vaesuse ja lihtsuse tõttu rahava hulgas väga populaarsed. Dominiiklaste ordu Dominicuse poolt loodud ordu, et pöörata paganaid ja ketsereid jumalasõnaga mitte relva toel. Dominiiklased paistsid silma harituse ja sõnaosavate jutlustega. Nende haridussüsteemi peetakse üheks kõige paremaks kogu keskajal. Skriptoorium ruum, kus mungad tegid ümberkirjutustöid. Dormitoorium ühine magamisruum ordus. Peatükk 16-17
Kirikukogud: Konstanz 1417 valiti paavstiks Martinus V kirikulõhe oli lõppenud Ordud: Benediktiinid al. 520-530 töö ja palve; vaesus, kasinus ja kuulekus, Cluny klooster Prantsusmaal, MUST Tsistertslased al. 1098 puhtus, kaugus ilmalikust elust, Benedictuse õpetuse korrastatud vorm, Clairvaux klooster 1113, VALGE Domiiklased al. 1216 Hispaania ketserite vastu suunatud, pöörata rahvast jumalasõnaga mitte relvaga, Hariduse tähtsus, MUST Frantsisklased al. 1223 kerjusmungad, rahvaseas populaarsed, hariduse nõudjad, õpetlased, PRUUN või HALL elu: tunnipalvused, raamatute ümberkirjutamine - skriptoorium, dormitoorium (magamine), refektoorium (söömine) 10. Rekonkista Sõda, sõda, sõda... jumalrahu 1096-1291 ca 5 miljonit hukkunut 50 miljonist 711-1492 Pürenee poolsaare tagasivallutamine araablastelt (mauride tsivilisatisoon)
Iga kihelkonna kirik oli pühendatus mingile kindlale pühakule.: Kadrina - püha Katariina Järva Jaani - ristija Johannes Pärnu-Jaagupi - apostel Jaakob Martna - püha Martin Katoliilus segunes varasema muinasusuga - parim näide olekski pühakute austamine Katariina - kadripäev Ristija Johannes - jaanipäev püha Laurentius - lauritsapäev Eestisse kandsid oma tegevuse üle ka mungaordud, tekkisid erinevate mungaordude kloostrid, nt: tsistertslaste ordu. Kerjusmungaordud - frantsisklased ja dominiiklased REFORMATSIOON EESTIS Reformatsiooniideed jõudsid luterlike jutustajate kaudu eestisse. Esmased teadmised neist pärinevad Riia linnast aastal 1521. 1523. aastal on teada juba rändjutustajate tegevusest Eesti aladel. Linnades said need ideed eriti kiire poolehoiu. Linnade raed läksid ka ideed kaasa ja kuulutasid linnad luterlikeks. Kloostrid pandi kinni, kirikud, mis olid seni olnud katoliku kirikud, muudeti luterlikeks kirikuteks. Samal ajal toimus ka
1. Maastikuarhitektuuri mõistest. Maastikuarhitektuur on kujunduseriala, mis pühendub maastiku kujundamisele. Kaasaegne maastikuarhitektuur pärineb 19. sajandi keskelt ning on end üles ehitanud muistsetele kujundustraditsioonidele: arhitektuuriline kujundus, aiakujundus, pargiarhitektuur, linnakujundus jne. Hõlmas töid, mis loodi planeerijate, arhitektide, aednike, taimekasvatajate jne koostööna.Esimese professionaalina kasutas maastikuarhitektuuri mõistet tänapäeva tähenduses Frederick Law Olmsted. 2. Aed kui inimese looming. Aed Eedeni peegeldusena (3.) Eedeni aed, kus inimesed elasid harmoonias ja rahus, enne kui nad maa peale kukutati. Mütoloogiline paik põhineb originaalse Pärsia paradiisi paiknemise mõistmisel. Rippuvad aiad ja paradiis: Rippuvad aiad paigutati iidse Babüloonia linna kindluse sisse. Paradiisi aed loodi loodusliku maailma tõlgendusena linnakeskuse kontekstis. Eufrati jõgi suunati ümber, et kontrollida voolu ning ka...
- tõid Eesti alale palju kasulikke uuendusi (uued maaharimisviisid, viljapuu- ja aedviljasordid, uued käsitööoskused, vesiveski, ravimisvõtted jm) - hariduse edendamine (kloostrikoolid) mungaordud - Eestis tegutsesid birgitiinlaste, tsistertslaste, frantsisklaste, augustiinlaste ja dominiiklaste ordud, neist viimane olid populaarseim just seetõttu, et jutlustasid eesti keeles ja pidasid üleval koole. - tsistertslased - dominiiklased - frantsisklased - augustiinlased Isikud, nende tegevus (M. Luther, Bernt Notke, Hermen Rode, Hans Susi, Melchior Hoffmann, Balthasar Russow). M.Luther saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, tema seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning ta on oluliselt mõjutanud protestantismi ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust. Ta kutsus kirikut üles tulema tagasi Piibli õpetuste juurde. Bernt Notke oli saksa maalikunstnik ning skulptor. Surmatantsu maal kujutab elu möödapääsmatut
Preestrit peetakse inimeste ja Jumala vahendajaks. Vaimulikuks võivad olla ainult mehed. Kehtib t s ö l i b a a t ( abielukeeld). Vaimuliku tunnuseks on t o n s u u r ( paljakspöetud laik lagipeas). M u n g a - ja n u n n a s e i s u s tähistab pühendumist Jumala teenimisele kindlate reeglite järgi ( ordueeskirjad, kloostrikord). Rohkearulistest katoliku ordudest on tähtsamad : 1) benediktlased. Elavad kloostreis, tegelevad palvetamise ja kehalise tööga; 2) frantsisklased. Peavad elama lihtsuses ja vaesuses, tegelevad põetamise, hoolekande ja loodushoiuga; 3) dominiiklased. Preestriordu, siis neil pole kloostreid. Küll aga peavad jesuiidid ülal rohkeid haridus- ja teadusasutusi. Enamikul mungaordudest on olemas ka nais- ja ilmikharu. Ka katoliku kirikutalitused on pidulikud ja värvikad. Kirikud peavad olema avatud iga päev koidust ehani. Olulisel kohal on Neitsi Maarja ja pühakute austamine
Mitmed mungaordud rajasid keskajal siia oma kloostrid. Vanim Eestiasse asunud mungaordudest on tsistertslased kloostrid Kärknas ja Padisel, hiljem rajati ordus naisharu, mille kloostrid rajati Tallinnas, Tartus ja Lihulas. Dominiiklaste kerjusmungaordu (jutlustajad vennad) asutas kloostrid Tallinnas ja Tartus, XVI saj. ka Narvas. Frantsisklaste kerjusmungaordul (hallid vennad) olid kloostrid Tartus, Viljandis ja Rakveres. Dominiiklased ja frantsisklased levitasid jumalasõna oma kerjamisrännakutel. Rännates vajasid nad kohaliku rahva keelt (dominiiklaste ordul oli see üks elukorralduse nõuetest). Nii muutusid nad omamoodi rahvaõpetajateks. Oma Tallinna kloostreis pidasid nad jumalateenistusi nii saksa kui eesti keeles. Munkadel oli kohalike märgatav poolehoid. 1407.a. hakati ehitama augustiinlaste ordu kloostrit Eestis. Selleks oli Püha Brigittale ja Neitsi Maarjale pühendatud segaklooster (nunnad ja mungad koos) Pirital.
1)Pilet nr.1 a) reformatsiooni põhjused ja algus. Martin Luther ja tema õpetus *Reformatsioon (protestantlik reformatsioon) oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Traditsdiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31. oktoobriga 1517. *Katoliku kiriku väidetav kaugenemine algkristluse põhimõtetest tekitas vastuseisu ning nõuti ristiusu algete juurde tagasi pöördumist. Eeldused reformatsiooniks kujunesid juba keskaja lõpul.Lääne-Euroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt.Pahameelt suurendas katoliku kiriku allakäik.Paavstidehuvid muutusid üha ilmalikumaks,nad sekkusid päevapoliitikasse.Erilist pahameelt tekitas indulgentside müük.Suurim rahulolematus katoliku kiriku vastu vallandus Saksamaal,kus poliitilise kill...
Triivium (grammatika, loogika ja retoorika) ning kvadriivium (aritmeetika, astronoomia, muusika ja geomeetria). Kõrgeimat haridust pakkus toomkool või ülikool. Talupoegadele eraldi koole polnud, sest seda polnud vaja. Eestis tegutsesid ka munga-ja nunnaordud. Tsistertslased paiknesid Kärknas ja Padises (olid paiksed). Nad eeldasid, et inimesed on haritud. Dominiiklased olid liikuv ordu, kelle ideaaliks oli vaesus ja omandipuudumine. Paiknesid Tallinnas ja Tartus. Frantsisklased leivisid Liivimaal 15. sajandi lõpul. Paiknesid Rakveres, Tartus ja Viljandis. Liivimaal oli ka naisklooster - Pirita klooster. Seal elasid koos mugad ja nunnad, kuigi nad ei puutunud üksteisega kokku. Nad pidasid jumalateenistust ka lihtrahvale. Maarahvas seas levis sünkretism ehk erinevad usundid, õpetused ja maailmavaated segunesid. Samuti levis külakatoliiklus ning paganlikud kombed jätkusid. Reformatsiooni viis läbi Martin Luther, kes naelutas
detsembril 1992. Keskajal paiknes Pühale Johannesele ja Klaarale pühitsetud Viljandi linnakirik turuväljaku ääres (praegune kindral Laidoneri plats). Liivi sõjas kirik purustati ning 17.sajandi esimesel kolmanikul taastati linnakoguduse tarbeks endise frantsisklaste kloostrikiriku varemed ning kirik pühitseti Ristija Johannesele. Viljandi klooster rajati vahemikus 1466 -1472. Nähtavasti said frantsisklased enda käsutusse mingi kiriku või kabeli, mille kooriosa vundamendi säilmed on näha praeguse altariruumi all. Järgnevalt on ehitatud uus, silmatorkavalt pikk kooriruum, mida kasutati kloostrikabelina. Avar pikihoone oli aga ilmikutele avatud jutlusruumiks. Ordureeglite kohaselt oli kirik võlvimata, ent samu reegleid rikkudes ehitati siiski läänetorn. Kloostri muud ruumid paiknesid kirikust põhja pool. Ainsana viitab neile ristikäigust jäänud horisontaalne aste kiriku põhjaküljel
Piiskopkondade keskus oli toomkirik, seal pidasid jumalateenistusi toomhärrad, kes moodustasid toomkapiitli. Toomkiriku juures oli toomkool. 15.Ordud ja kloostrid. Padise ja Kärkna klooster, nende ümber olid põllud, heinamaad, tiigid pidid elama lihtsat elu ja ise end oma tööga ära toitma. Tsistertslaste vahendusel uus käsitööoskus ja põlluharimisviis. Esimesed vesiveskid, kerjusmungaordud. Naisklooster lesk või isiklik kutsumus. Dominiiklased ja frantsisklased suuremad avastused, jutlustamine, rahva vaimulik hooldamine, kohaliku keele oskus, haridus. 16.Haridus Vanal-Liivimaal. Üldharidus puudus, kättesaadav vähestele, kogu hariduselu oli allutatud kirikule, preestritele keeleoskusnõue. Toomkoolid, kloostrikoolid, ladinakoolid ehk linnakoolid. 17. Eesti keelse trükisõna algus. Esimene eesti keelne raamat 1525 Lüübek jumalateenistuse käsiraamat (katekismus) kogu tiraaz hävitati
Kuulsaim tsistertslane oli Bernard Clairvaux(1090-1153), kellest sai üks keskaja mõjukamaid teolooge ja vaimuinimesi. Ta edendas tsistertslase kloostrielu, õhutas ristiretki Pühale Maale. Frantsisklaste ordu rajas jõuka kaupmehe poeg Franciscus Assisi linnast Põhja-Itaalias. Franciscuse eesmärk polnud uue ordu asutamine, kuid ta võitis endale palju pooldajaid ja kirik soovis anda tekkinud liikumisele ametliku vormi. Seetõttu kirjutas ta abilistega 1223, a ordu reeglid. Frantsisklased idealiseerisid kasinust ja soovisid kuulutada jumalasõna lihtrahva ees. Oma jämedakoelise pruunika või hallika kuue järgi olid nad tuntud kui hallid vennad, lihtsa eluviisi ja rõhutatud alandlikkuse tõttu aga ka kui väiksemad vennad. Vähenõudlikkus ja lihtsus tegi nad rahva seas populaarseks. Aja jooksul tekkisid ka nende kloostrid, nad hakkasid pöörama rõhku haridusele. Dominiiklaste ordu rajas hispaania päritolu aadliseisusest munk Dominicus, kellelt ordu sai nime
keskpaik 300 000. 21saj. algus 1 300 000. 13. Miks sai just Vanast Liivimaast Põhja Euroopa ´´Viljaait´´? Sest Lääne Euroopa maapiirkonnad ei suutnud kasvavaid linnu enam ära toita. Sest siit viidi vilja välja. Rehielamud aitasid kaasa vilja kvaliteedile. 14. Mis kaupadega kaubeldi keskaja Eestis? Teraviljad, vaha, karusnahka, rasva, lina, kanepit, soola, soolaheeringat, kalevit, veine. 15. Mis mungaordud rajasid kloostreid Eesti alal? tsistertslased, dominiiklased, frantsisklased ja augustiinlased. 16. Mis oli usupuhastuse eeldused? 17. Mis olid suuremad usupuhastuse tagajärjed Eestile? (+/-) 1525. aastal trükiti Lübeckis jumalateenistuse käsiraamat eesti-,liivi- ja lätikeelse selgitava tekstiga. See oli esimene teadaolev eestikeelne trükis, mis pole siiski meieni jõudnud, sest kogu tiraa hävitati tollal veel katoliiklust pooldanud Lübecki rae käsul. Usupuhastus oli religioossete loosungite all toimunud revolutsioon, mis, nagu revolutsioonid ikka, tõi palju
3.oktoobri õhtul 1226. aastal, peale seda, kui ta oli lõpetanud 142. psalmi laulmise, Franciscus suri. Ta maeti järgmisel päeval San Giorgio kirikusse Assisis. 1228. aastal kuulutas paavst Gregorius IX Franciscuse pühakuks ning vähem kui kaks aastat peale seda maeti Franciscus ümber uude ruumikasse hauakirikusse. (Prinz 2006: 272-273) Franciscus oli edukas vähemate vendade ordu ülesehitamises. Koos dominiiklastega said frantsisklased alates 13. sajandist Euroopas olulist rolli mängima, eriti ülikoolimaastikul. Franciscus üritas kristlikku misjonitööd teha ka islamimaades, kuid tema suureks pettumuseks jäi loodetud misjoniedu tulemata. Samas hakkasid tema elu lõpu poole ilmnema ka esimesed ordu lagunemisnähud, mis tegid Franciscuse väga murelikuks. Et lagunemisohtu vähendada, andis ta ordule alalise paavsti poolt kinnitatud põhikirja, milleks koostas ka uue reegliteksti
agraarkorralduse arengule, nendest said head uuenduslikud arhitektid. Nende populaarsus tõi kaasa majandusliku õitsengu, sellega kaasnes majanduslik mõtlemine. Sellega muutusid paljud Tsistertslaste kloostrid äriasutusteks. Tsistertslaste ordu esialgne vaimustus hääbus, hakati kasutama talupoegi, jaguneti täismunkadeks ja poolmunkadeks. Üha enam hakati sarnanema benediktiini kloostriga. Lisaks neile kujunes ka mitmeid teisi kloostreid. Kaks tuntumat kerjusmunga ordut olid Frantsisklased ja Dominiiklased. Frantsisklased olid Franciscuse järgijad, tal ei olnud küll ideed oma kloostrit asutada aga ta leidis endale palju järgijaid. Ketserlikest liikumistest ta palju ei erinenud, aga kirik mugandas ta ametlikuks liikumiseks. Sellest liikumisest kujunes mungaordu kus oli vaesusenõue. Frantsisklased 13.saj jagunesid kaheks põhiharuks, ühed olid puhtad kerjusmungad, teised rajasid kloostreid. Dominiiklased said alguse Dominicusest nende eesmärgiks sai kristluse
Karmim distsipliin. Kloostreid rajati asustamata paikadesse. Kandsid valget mungarüüd puhtuse märgiks. Kuulsaim tsistertslane oli vast Bernard Clairvaux (Citeaux' kloostri munk), kes edendas tsistertslaste kloostrielu ja õhutas retki Pühale Maale. Temast sai tuntud teoloog. Kerjusmungaordud tegelesid linnades keset pulbitsevat elu, kuulutasid jumalasõna ja kutsusid patukahetusesele. Frantsisklaste ordu rajas Franciscus Assisi. Frantsisklased olid tuntud oma lihtsuse ja alandlikkuse poolest, kandsid halli kuube ja neid kutsuti hallideks vendadeks. Soovisid kuulutada jumalasõna lihtrahva seas. Neist peeti lugu justnimelt nende lihtsuse tõttu. Pöörasid tähelepanu haridusele. Dominiiklaste ordu rajas hispaania päritolu munk Dominicus. Dominiiklased kandsid musta ja olid tuntud kui jutlustajavennad. Samuti panid suurt rõhku haridusele. Nende kloostrikoolid olid kõrgelt hinnatud.
tööga toitma. Tsisterlaste vahendusel jõudis maarahvani nii mõnigi põlluharimisviis või käsitööoskus. Õige pea saabusid Eestisse kerjusmungaordud, kelle kloostrid pidid paiknema linnades: dominiiklased (on religioosne ordu katoliku kirikus) jäid Tallinnasse ja Tartusse, frantsisklased (Rooma katoliku ja Anglikaani kiriku vaimuliku ordu liikmeid) jäid Viljandisse, Tartusse ja Rakverre. Dominiiklased ja frantsisklased püüdlesid suuremale avatusele, põhitegevuseks oli jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine. Keskaegses ühiskonnas olid naised oma isa või abikaasa eestkoste all. Leseks või vallaliseks jäänud naisel võis olla kloostrikogukonna liikmeks saamine ainsaks väärikaks väljapääsuks, nii täitsid naiskloostrid äärmiselt vajalikku hooldusasutuse funktsiooni. Maarahvas ja katolik usk-eestlaste kujutelmi mõjutas tõsiasi, et muistses vabadusvõitluses
Samuti asutatakse linna ehk ladinakoole, mis on õpetuse sisult veidi ilmalikumad. Ladina keele kõrval õpetatakse ka kirjutamist, arvutamist, lugemist. Esile kerkib 16. sajandi alguses ka küsimus kõrgema ladinakooli asutamisest Eestisse, kuid see jääb reformatsiooni tõttu katki. Ka mitmed eestlased pääsesid nendesse koolidesse. Olulist rolli eestlaste vaimuelu mõjutajatena mängisid kloostrid. Eestisse jäävad kõik suuremad mungaordud: tsistertslased, augustiinlased, frantsisklased, dominikaanid. Kloostrid olid lihtrahvale kirikust lähedasemad, sümpaatiat äratasid kerjusmungad, kes eesti keelt püüdsid õppida. Kohaliku keele valdamine oli näiteks dominiiklastel üks esmaseid nõudeid. Kloostrite juures asutati koole, kus just paljud lihtrahva hulgast õpetust said. Kloostrites asusid ka raamatukogud. Tänu kloostritele rajati esimesed vesiveskid, viljapuuaiad. Kloostrid abistasid, ravisid ka haigeid. Nii jõudsid eestlasteni mitmed meditsiinialased teadmised.
AJALOO ARVESTUS TH 2009/2010 1. Sissejuhatus keskaega(mõiste, piirid, tunnused, perioodid) Mõiste võeti kasutusele 15. sajani Itaalia humanistide poolt: periood antiikaja ja selle taassünni vahel. Nende jaoks pime ja tühi perioon. Keskaeg ajavahemik antiikja uusaja vahel, üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile, üleminek klassikaliselt vaimselt kultuurist nüüdisaja rahvuskultuurile. Tunnused: 1. esiplaanile kerkivad uued rahvad: germaanlased, slaavlased 2. Vahemere rannikult ajaloo raskuskese liigub põhja poole, Galliasse 3. Antiikkultuur asnedub kristliku kultuuriga 4. paavstide ja keisrite võimuvõitlus 5. feodaalkord, läänikordühiskonna korraldus, kus maa on läänistatud, seda harivad sõlutmatud talupojah ja ÜK on range seisuslik hierarhia ajaline piiritlemine: algus: 476 viimane LäRo keiser kukutatakse lõpp: 1492 Col...
1. MUINASAJA ALLIKAD JA NENDE UURIMINE, lk 13-17..........................................................2 2. MUINASAJA KULTUURID, lk 18-29.........................................................................................4 3. MUINASUSUND, lk 52-57........................................................................................................6 4. EESTLASED MUINASAJA LÕPUL, lk 30-43, 44-51................................................................7 5. MUISTNE VABADUSVÕITLUS, lk 64-89...............................................................................10 6. EESTI KESKAEG; PÕLISRAHVAD JA VÕÕRVÕIMUD, lk 90-119.........................................12 7. EESTI KESKAEG VANA-LIIVIMA SISE- JA VÄLISSUHTED 13.-16.SAJANDIL, lk 90-119, 132-135...................................................................................................................................... 14 8. EESTI KESKAEG: LINNAD, KAUBANDUS JA ...
vanade traditsiooniliste kohalike usundite juurde. Inkvisitsioon- kiriklik kohtuvorm, kiriklikult karistati vaid usuga seonduvaid kuritegusid, nt ketserlus. Tsölibaat- vaimulikel keelatud abielu ja seksuaalelu. Noviits- kloostrites nunnaks või mungasks soovija. 2 aastat nö katseaega. Nunn- vaimsele elule pühendunud naisisik, kes üldreeglina on saanud pühitsuse, andnud vastava tõotuse ning on seeläbi vaimulike ordu liige. Kerjusmungaordu- Kerjusmungaordud (augustiinlased, frantsisklased, dominiiklased, kaputsiinid, karmeliidid) tekkisid põhiliselt 13. saj . Püüti tagasi pöörduda algkristluse juurde (vaesus ja lihtsus), tähtis roll hariduse andmisel. Vaimulik- vaimsele elule pühendunud isik, vaimulikuks saadakse pühitsuse ja õnnistuse läbi. Rüütliordu- hiliskeskajal 14. ja 15. sajandil, pärast ristisõdade lõppu, sõjaliste ordude idealiseerimisest tekkinud organisatsioon; loodi enamasti kuninga, hertsogi, vürsti poolt.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
