Vastutasuks kaitse eest vandus vasall senjöörile igavest ustavust ning kohustus teda aitama sõjas väeteenistusega ja rahuajal nõuannetega. Vasalli suhe oli lepinguline: vasall ei sattunud senjööri piiramatu võimu alla, vaid kummalgi olid oma õigused ja kohustused. Kui üks pool kohustusi ei täitnud, siis vasallisuhe katkes. Vasalliteeti iseloomustas hierarhilisus: lepingupooled ei olnud võrdsed, vaid üks pool selgelt teisest kõrgemal. Feodaalsuhted kujunesid välja Frangi riigis Merovingide ja Karolingide ajal ning kandusid sealt mujale Euroopasse. Nende kujunemise peamised põhjused olid järgmised. 1. Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke. Germaani hõimudel kandsid relva kõik vabad mehed, nad sõdisid oma põhitegevuse (põllumajanduse, käsitöö) kõrvalt, kui olukord nõudis. Ekspansiivne Frangi riik vajas aga paremat sõjaväge. Karl Martelli ajal loodi raskeratsavägi, kuid see nõudis sõjameestelt väga kalli varustuse ja
läände, barbarid rüüstasid Rooma linna ja rajasid Rooma keisririigi aladele oma kuningriigid. Ida-Rooma jäi püsima, sest püsimajanduse kasuks oli kaks tegurit: soodsad geograafilised tingimused ja rikkalikud materiaalsed võimalused ja inimressursid. Konstantinoopolil oli võimalik oma riigi piire kindlustada ja ründajatele vastulöök anda. Suurem osa kaubandusest toimus läbi bütsantsi. Riik oli rikkam ja edukam Lääne-Roomast, sõjaväekohustus oli talupoegadel. Frangi riik: Rahvasterändamisel tungisid seni gallidega asustatud tänapäeva Prants aladele germaanlased, k.a frangid. Frangid võtsid üle ristiusu roomast, teised germaanlased arianluse. Katoliku kiriku piiskopid toetasid franke, neile õpetati kirjaoskust, riigi rajas Clodovech. 7.saj valitsesid Frangi riiki nn. laisad kuningad, kes andsid tegeliku võimu majordoomusele. Karl Martell rajas feodalismi, Euroopa päästja- tema juhtimisel peatasid frangid araablaste sissetungi Euroopasse 723.a
Ei teata kindlalt, millal keskaeg hakkas. Enamasti arvatakse,et hakkas 476 a. ,mil hävines viimane antiikajast pärit suurriik ning tekkisid uued riigid. Kuid võib-olla tekkis hoopis aastal 1492, mil avastati uus manner ning inimeste maailmapilt muutus avaramaks. Varakeskaeg jaguneb kaheks perioodiks: 1. periood- 5 sajand kuni 9 saj. Algus.Ülekasvamis-ja muutuseajastu algus.Tekib uus feodaalkord,millel tugineb Frangi riik. 2. periood-9 saj. Algus kuni 11 saj. Algus. Endised Lääne-Rooma alad on üle saanud rahvastikukriisist. Karolingide impeerium laguneb ning tekkinud on katoliiklus ja roomakatoliku kirik. Perioodi lõpuks on tekkinud ka germaani ja romaani kultuur. Rooma rahu lagunemine aastal 180 juhatas sisse sajanditepikkuse kriisi- ja muutuseajastu.Rooma rahu lagunemist kiirendas Caracalla edikt 212. aastast, mis tekitas edaspidise kultuuride
2. Elukutselised. Kaubandus, mere- ja sõjaretked kujunesid tegev. Noorematele poegadele. Nooremal- kas jääda venna juurde sulaseks või minna viikingiks. 3. Viikingiteks olid ka pealikud- kuningad- kes olid alla jäänud maa poliitilise ühendusega seotud võitluses. Orienteeruti 16 ilmakaare järgi + kristall, mis näitab päikese asukohta.Laevkonnad,1 laev, jaguneb istekohtadeks, rühm taluseid, 1 mees. Lääneteed- taanlased, norralased. Inglismaa, Frangi riigi alad, Itaalia, Hispaania, Portugal, Aafrika. 856- vallutati Pariisi eeslinnad, kuningas maksis suurt lunaraha. Frangi riigi valitsejad hakkasid viikingitele läänistama maid, et lepitust otsida. 911- Normandia hertsogkond. 1071- Sitsiilia kuningriik Idateed- rootslased. Venemaa, Bütsants, Kreeka Tähtsamad kaubalinnad Hedeby, Birka, Helgön, Sigtuna Ühiskondlik olukord: Feodaalsuhted arenesid aeglasemalt ja riikide teke hilines, põhjus, põhjamaise põllumajanduse madal arengutase
Feodaalühiskonna kujunemine kas pööre ühiskonnas? Feodaalkord kujunes välja varakeskajal. See toimus järk-järgult ja lõplikult oli see välja kujunenud XI sajandiks. Feodaalkorra osalisteks olid isand ehk senjöör ja tema sõjamees ehk vasall. Selle ajajärgu üks võimasamaid riike, Frangi riik, põhineski sellel süsteemil. Senjöör andis maatüki, mida nimetatakse lääniks ehk feoodiks, oma sõjamehele. Maatüki omajat nimetatakse läänimeheks ehk feodaaliks. Kuna valitses naturaalmajandus oli maatüki andmine sõjamehele kõige kasulikum. Selle abil sai senjöör sõjamehe ustavuse ja maatükk tasus ka tema abi eest. Maatükist tulev sissetulek oli tavaliselt küllaldane, et sõjamees saaks lubada endale sõjavarustuse ja ratsaväelane ka hobuse
Varakeskaegses Euroopas aitas ühiskonna arengule kaasa eelkristlik kultuur, kuna see oli tuntud oma värvikate jumaluste ja rikkaliku mütoloogia poolest, seda eriti Skandinaavia maades. Austati loodusesemeid ja esivanemate hingi. Usuti Valhallasse- langenud võitlejate riiki. Kõige rohkem austati taevajumal Thori. Arengule aitas see kaasa, kuna see usk oli nendest vabast tahtest, mitte ei olnud peale surutud. Karolingide renessanss oli kultuuriline edasiminek Frangi riigis, eesmärgiks oli saavutada Antiik-Rooma tase. Taheti saavutada tase, mis ei jääks alla minevikutegelastele. Loodi õppeasutusi, millest kuulsaim on Aachenis. Lõplikult kujunes välja kloostri tähtsus käsikirjade ümberkirjutamises ja teaduse õpetamises. Viidi läbi Karl Suure rahareform, mis kehtestas uue vääringu kogu Frangi riigis. Karolingide renessanss oli eelkõige majandusliku tähtsusega. Samuti võeti kasutusele uus kirjavorm, milleks oli karolingide minuskel.
barbaritest. 4. sajandi lõpupoolel tulid Aasiast Euroopasse sõjakad hunnid. Germaani rahvad hakkasid selle tagajärjel liikuma Rooma sisealadele. Germaanlastel õnnestus viimane Rooma keiser kukutada ja tekkisid germaanlaste riigid. Peale Germaani riikide teket haaras riiki tsivilisatsiooni ja kultuuri langus. Frangid olid üks germaani hõimudest. Nende kuningaks sai noor ja võimukas Chlodovech, kes ühendas kõik frangid oma võimu alla ja tekkis Frangi riik. Tema juhtimisel vallutasid frangid roomlaste alad Gallias ja liitsid selle oma võimule. Kuningas Chlodovech otsustas vastu võtta ka ristiusu ja selle ilma muutusteta. See oli tark samm ja nüüd said rooma vaimulikest kuninga kindlad liitlased. Ristiusu kirik varasel keskajal Enamus Rooma keisririigi elanikke oli vastu võtnud ristiusu. Katoliku kirik ühendas kristlasi. Kirikul oli suur tähtsus, sest kirik hoolitses vaeste eest, korraldas kooliharidust ja mõistis isegi kohut
KAROLINGIDE KUNST Ajalised piirid, ühiskondlik-poliitiline taust, juhtivad õpetused. 751 Frangi riigi kuningaks Pippin Lühike 732 Poitiers' lahing, islami usu edasitung peatatakse Karl Martelli poolt 742-814 Karl Suur Karolingide võimu ajal sai Frangi riik esimeseks suurriigiks Lääne-Euroopas. Ühiskond tundis juba varem aukartust Rooma impeeriumi pärandi tugeva riigivõimu, ristiusu ja ka rooma kunsti ees. Noor feodaalriik ei suutnud veel luua oma originaalset riigiaparaati, vaid püüdis Roomast eeskujusid leida. Seetõttu täheldatakse ka 8-9 saj kunstis antiiktraditsioonide elavnemist. Siiski oskas Karl kõrgelt hinnata kirjasõna tähtsust ja koondas oma õukonda selleaegseid
Arutlege, kas pärisorjusele ehk sunnismaisusele oleks varakeskaegses ühiskonnas olnud alternatiive (2 argumenti)? Ei oleks, Feodaalid poleks saanud ilma talupoegade tööta, kuna nendeta polnud maal väärtust. 6.Kuidas kujunes paavsti religioosne ja poliitiline autoriteet (2 põhjust/näidet)? Keisrivõimu nõrgenemine Lääne-Roomas suurendas rooma piiskopi R ja P tähtust. Poliitiline: kujunes germaanlastega läbikäimisel, et linna kaitsta. Paavstide autoriteeti tõstis ka nende tihe liit Frangi valitsejatega. Paavst sai tiheda liidu sõlmimise läbi poliitilise autoriteedi. G.Suur korraldas suhteid langobardidega. Religioossne: Paavstide autoriteedi tugevnemisel oli murranguliseks Gregorius Suure valitususaeg. Rajas kloostreid, edendas ristiusu levitamist paganate seas, avaldas teoloogilisi kirjutisi ja korraldas liturgiat. 7.Mis tingis püha Benedictuse kloostrireeglite suure populaarsuse ja laialdase leviku (2 põhjust/näidet)? Gregorius kuulutas pühakuks Benedictuse . K
476 1453-Ida-Rooma keisririigi lõpp(Konst lang)1492-Ameerika avastamine; 1517-reformatsioon Perioodid: vara5- 10,kõrg11-13,hilis14-15 majordoomuskuningakoja ülem,võimuletulek: 7. sajandil muutusid maj-d Frangi riigi tegelikeks valitsejateks, kuna nende kätte oli koondunud kogu võimutäius Poitiers' lahingu tähtsus: peatas islami ekspansiooni ning kindlustas Frangi riigi püsimajäämise,millest hiljem tekkisid Sks,Pr,It Karl Martellvõitis Gallias Poitiers' lahingus araablasi ning pani piiri nende vallutustele Lääne-Eur-s, maj Pippin Lühikeandis kesk-It paavstile valitseda,pannes aluse kirikuriigile,frankide kuningas Karl Suur- vallutas It-s langobardide kuningriigi,sai kuningaks,alistas Pürenee poolsaare lõunaosa,sakside alistamine,keisrivõimu taastaja(800 sai Rooma riigi keisriks)
Pildi lisamiseks kl õpsake Pildi lisamiseks klõpsake ikooni ikooni Aadlite nimetused erinevates riikides Inglismaa lords ja gentry Hispaania grand ja hidalgo Saksamaa Herr ja Ritter Prantsusmaa baron ja chevalier Aadlilinnused Euroopa keskaegse kultuuri silmatorkavaim väline ilming oli aadlilinnus Rajamine sai hoo 9. sajandil Frangi riigi kuningavõimu nõrgenedes Linnus ehitati mäetipule, ümbritseti vallikraaviga ja varustati toiduvaraga. Vaenused aadlike omavahelised sõjad Turniir Aadli ühiskondlik funktsioon oli sõdimine, sõjakäik tähendas aadlikule kõrghetke kuulsus ja au. Rahuajal pidasid aadlikud turniire ja käisid jahil see oli ettevalmistus sõjaks Turniiril võideldi mitmel viisil: ratsakahevõitlus ja jalgsivõitlus
Kirik ühendas väiksemaid riike ja oli ühiskonnas väga tähtsal kohal. Hariduse sai kirikust, õpetajateks olid kiriku enda vaimulikud. Inimesed olid väga usklikud ja uskusid jumalasse. (moraaliõpetus, paastuaeg) 2. Iseloomusta läänikorra kujunemist.( Millal, miks?) Kes olid lääni andja ja selle saaja? Läänikord kujunes 732.a , sõjavägi moodustus läänimeestest. Lääni andja oli suur feodaal(senjöör) ja saaja rüütel(läänimees). 3. Kirjelda Frangi riigi kujunemist ja selle valitsemist Karl Suure ajal. Chlodovech rajab Frangi riigi V. Sajandil, rajab merovingide dünastia (V-VIII). Merovingidel oli peaminister majordoomus. Karl Suure ajal saavutas riik suurima võimsuse, vallutati langobardide kuningriik. 4. Iseloomusta viikingite ühiskonda ja nende vallutus- ning avastusretki. Viikingid olid Skandinaavia vabad mehed, nad elasid pikimajades. Otsustati asju tingil=rahvakoosolekul. Nad olid elukutselised sõjamehed.
Ristiusk ja kirik §12 Varakeskaja kiriku-ja vaimuelu Katoliku kiriku pea on Rooma paavst Pärimuse järgi oli Rooma esimene piiskop ja seega paavstlusele alusepanija apostel Peetrus Kuna ta asus riigi pealinnas, tegi see temast metropoliidi, kuid ei tõstnud teda teistest kõrgemale. Rooma piiskoppi hakati kutsuma isaks. Gregorius Suur. Paavstide autoriteeti tõstis ka nende tihe liit Frangi valitsejatega. Pippin Lühikese annetusega 756. aastal sai paavstist ilmalik valitseja Itaalia kirikuriigis. Karl Suur seadustas muistne komme. (Kirikukümnis) Kiriku korraldus Kristlik maailm jagatud piiskopkondadeks. Piiskopkonna keskust tähistas piiskopikirik ehk katedraal-toomkirik. Ilmalik maaisand määras preestri ametisse, kuid piiskop pidi selle valiku kindlalt kinnitama. Preestril oli ülesanne jagada sakramente ja korraldada kirikuteenistusi. Preester oli tuntud ka kui hingekarjane.
ning langhobardidest, kes olid ariaand. Arianismi pidas aga valitsev kirik ketserluseks. See oli osav poliitiline samm, mis kindlustas Chlodovechile Gallia edasisel vallutamisel roomlastest vaimulikkonna toetuse. Rooma vaimulikud kartsid, et ketserlikud ariaanid võivad kiriku rikkusi ohustada. Sõlas läänegootide Toulouse'i kuningriigi vastu toetas Akvitaaria vaimulikkond Chlodovechi. Akvitaaria ühendati frankide kuningriigiga. Järk-järgult kõrvaldab Chlodovech kõik väikeste frangi hõimude kuningad ja saab frangi rahva ainsaks valitsejaks. Seaduslikul teel püüab ta kindlustada riigi ühtsust: ta laseb koguda ja anda välja frangi rahva kirjutamata seadused (leges barbarorum), korraldab vahekordi germaanlaste ja roomlaste vahel, ka reorganiseerib sõjaväe. Võidetud maade elanikkude omandiõigust Chlodovech ei rikkunud, vaid andis frankidele niisuguseid maid, millel ei olnud peremeest. Ka andis ta endistele elanikele frankidega ühetaolised
7. Clodovechi järeltulijad. Merovingid ja majordoomused Seitsmenda sajandi keskpaigast algas Frangi riigis nn laiskade kuningate ajastu. Tegelik võim koondus majordoomuste kätte. Majordoomused kujutasid endast algselt kuninga koja ja majapidamise korrashoiu eest vastutavaid isikuid, hiljem hakati selle nimetusega tähistama suurmajapidajaid ja piirkondade valitsejaid. 8. Pippin Lühike ja tema järeltulija Karl Suur Kui Karl Martell suri, tuli võimule tema oeg Pippin Lühike, kindlakäeline ja ettenäglik valitseja.
Nüüdisaja liidumaa loodi alles pärast II maailmasõda. Vanimad arheoloogilised leiud selles piirkonnas on vähemalt 100 000 aastat vana kui mitte isegi 300 000 aastat vanad. 3000-1800 aastat eKr , Neoliitikumi perioodil, asustasid keldi ja germaani rahvad suuri alasid Reini jõe ääres. 1.sajandil eKr moodustas Rheinland Gallia provintsi kirdepiirkonna. Linnad Mogontiacum (Mainz) ja Augusta Treverorum (Trier) asutati Rooma perioodil. 5.-9. sajandini kuulus alguses merovingide Frangi kuningriiki,hiljem karolingide Frangi kuningriiki. 843.aastal jaotati kuningriik pooleks ja Rheinland jäi Ida-Frangi ja Saksa kuningriigi piirialaks. Selle aja jooksul oli piirkond jagunenud mitmeteks väikesteks sõltumatuteks maadeks. Kõige võimsam neist oli Pfalz, mida valitses alates 13.sajandist Wittelsbahi dünastia. 16. ja 17.sajandil nägi reformatsiooni ajal veel territoriaalset jaotust, kalvinismi, katoliikluse ja
Põhjused: keisrivõimu nõrgenemise tõttu Lääne-Roomas, kirikus nähti peamist ühendavat jõudu ning kaitsjat. Võimsaim paavst keskajal: Gregorius Suur Tema saavutused: juhtis Rooma linna kindlustamist, rajas kloostreid, edendas usu levikut paganate seas, avaldas teoloogilisi kirjutisi, pani aluse Gregoriuse koraalile. Frangi riigi ja paavsti koostöö tulemused: kirikukümnise kujunemine, kirikuriigi tekkimine, paavst ilmaliku valitsejana Paavstivõimu nõrgenemise põhjused: Frangi riigi lagunemine, Lääne-Euroopa killustatus. 2. Kirikukorraldus. Piiskopkond: eesotsas piiskop, kristliku maailma osa Peapiiskopkond: mitut piiskopkonda ühendav, eesotsas peapiiskop, kes korraldab usuelu talle alluvas piirkonnas Katedraal: piiskopkonna keskus Toomkirik: e piiskopikirik e katedraal Piiskop: pühitses ametisse preestrid, kõrgem vaimulik Preester: koguduse hingekarjane, ülesanne jagada sakramente ja korraldada kirikuteenistusi Sakramendid(7): 1) ristimine
Kordamine Vara-keskaeg 11.kl 1. Milliseid aastaid loetakse tinglikult keskaja aluseks ja lõpuks? 476 (Romulus Augustus tõugati võimult) 1453 (Konstantinoopoli vallutamine) 2. Dateeri vara-keskaeg (sajandid) V-XV 3. Frangi riik. Mil moel aitas ristiusu vastuvõtmine kaasa frankide kujunemisele Euroopa suurvõimuks? See lähendas neid Rooma vaimulikkonnaga ning hädapalvega tuli paavst nende juurde ja ni sõlmiti poliitiline kokkulepe, mille tagajärjel paavst kuulutas Pippin Lühikese frankide kuningaks. 4. Nimetage majordoomuste võimuletuleku põhjusi ja tagajärgi Frangi riik lagunes. Kuningad ei suutnud ülikuid oma võimu all hoida ja riigid jagunesid sõltumatuteks valdusteks
Aristoteles- vanakreeka filosoof, loogika isa. Pani kirja loogilise mõtlemise reeglid ja uskus, et Maa on kerakujuline. Aleksander Suur- vana makedoonia kuningas ja antiikaja kuulsaim ja edukaim väejuht. Pani alguse hellenismiperioodile. Caesar- Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik. Võitis kodusõja ja kuulutas end eluaegseks Rooma diktaatoriks. Octavianus Augustus- esimene Rooma keiser. Tõi Rooma riigile rahu ja hiilguse ajastu. Chlodowech- frankide kuningas. Frangi impeeriumi rajaja. Muutis kuningavõimu päritavaks. Karl Suur- frangi riigi kuningas alates 768 ja Rooma keiser alates 800. Terve elu vallutas. Muhamed- islamiusu kuulutaja, kaupmees. Allahi prohvet. Allah- Meka paganlik jumal. Araablaste jumal. Ilmutas end Muhamedile. Dante Alighieri- itaalia kirjanik ja poliitikategelane. Arendas itaalia keelt. Martin Luther- saksa munk, Ülikoolis õppejõud. Tema seisukohtadest sai alguse reformatsioon.
alates 15.saj võib kohata Moskva kirikutes väga uhkeid ikonistaase. Keskel on kristus, kelle jalge ees palvetavad maarja ja johannes. Vasakul ja paremal gabriel ja miikael, all apostlid ja siis kohalikud pühakud. Rubljovi õoetus kehtib kuni 16.sajandini. al 17.saj püütakse elu kujut. Mitmekülgsemalt ja toodakse sisse ruumi. Ikoonide jutustav sisu. 17.sajandil hakkab vene kunsti mõjutama lääne-euroopa looduslähedane kunst. Merovingide kunst 5-7 saj olid merovingid frangi riigi valitsejad. arhitektuur: Theoderichi mausoleum- parim merovingide kunsti näide. 10-nurkne ja pealt kupliga. Käsitöös võeti palju üle roomast (jooginõud, kirikuriistad). Merovingide ajastu tähtsaim pärand on käsikirjad, millest areneb välja kirjakunst ja illustratsioonid. Kasutatakse initsiaale-suur esitäht, neid kaunistati paljude ornamentidega. inimeste kujutamine oli kohmkas. iiri kunsti õitseaeg- st.patrick! Karolingide kunst
1) Miks kujunesid Frangi riigis feodaalsuhted? - Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke. Germaani hõimudel kandsid relva kõik vabad mehed ja sõdisid oma põhitegevuse kõrvalt, kui olukord nõudis. Frangi riik eesotsas Karl Martelliga vajas aga paremat sõjaväge. Karl Martelli ajal loodi raskesõjavägi, see aga nõudis sõjameestelt kalli varustust ja hea väljaõppe olemasolu. Vastutasuks said nemad maad koos talupoegadega. Nii tekkis rüütlite kiht ühiskonnas. Taolise uut laadi sõjaväeorganisatsiooni loomine sai feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks. - Vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Rooma riigi lagunedes kadus Gallia aladelt ametnikele
inimese kõige suurema vaenlase saatanaga. See jaotus püsis kuni Suure Prantsuse revolutsiooni aegse kolme seisuseni ja muutus alles pärast tööstuspööret. • Katoliiklik külaühiskond, valdavalt kirjaoskamatud (kirjapandud tekste asendasid suulised pärimused, mida põlvest põlve edasi anti, mõjutasid ka tekstide vahendusel tänapäeva kandunud kirjakultuuri) Kõnealune ligi tuhandeaastane periood pani aluse läänemaailmale. 13. Frangi riigi kujunemine, õp (II osa) lk 22-31. Rahvasterändamise ajajärgul oli frangi kuningatest kõige võimsam Merovingide sugukonnast pärinev Chlodowech, kes kuulus saali frankide hulka. Chlodowech sai 481. aastal 15-aastasena kuningaks. Ta oli vapper, kuid julm sõjapealik. Merovnigide kuningasoo tunnusena kandis ta pikki juukseid. Aastal 486 vallutasid frangid tema juhtimisel suurema osa Galliast. 496. aastal astus ta ristiusku. Seda aastaarvu võibki pidada Frangi kuningriigi tekkeaastaks
inimese kõige suurema vaenlase saatanaga. See jaotus püsis kuni Suure Prantsuse revolutsiooni aegse kolme seisuseni ja muutus alles pärast tööstuspööret. · Katoliiklik külaühiskond, valdavalt kirjaoskamatud (kirjapandud tekste asendasid suulised pärimused, mida põlvest põlve edasi anti, mõjutasid ka tekstide vahendusel tänapäeva kandunud kirjakultuuri) Kõnealune ligi tuhandeaastane periood pani aluse läänemaailmale. 13. Frangi riigi kujunemine, õp (II osa) lk 22-31. Rahvasterändamise ajajärgul oli frangi kuningatest kõige võimsam Merovingide sugukonnast pärinev Chlodowech, kes kuulus saali frankide hulka. Chlodowech sai 481. aastal 15-aastasena kuningaks. Ta oli vapper, kuid julm sõjapealik. Merovnigide kuningasoo tunnusena kandis ta pikki juukseid. Aastal 486 vallutasid frangid tema juhtimisel suurema osa Galliast. 496. aastal astus ta ristiusku. Seda aastaarvu võibki pidada Frangi kuningriigi tekkeaastaks
Gent ( 237250 elanikku) Charleroi ( 201593 elanikku) Liège ( 190102 elanikku) Bruxelles (Brüssel) ( 148873 elanikku) Kõik need linnad asuvad tasastes piirkondades ning on riigi lääne-, põhja- ja loodeosas. Liège on üks kõige vanemaid Belgia Kuningriigi linnu, mida mainiti esmalt 558. aastal Vicus Leudicus'e nime all. Selle linna rajasid juba enne mainimist roomlased. Linnas elas palju kuulsaid inimesi, kellest ainult mõned olid Frangi riigi kuningas Pippin Noorem, Frangi riigi kuningas Charlemagne, kunstnik Gérard de Lairesse, tuntud helilooja, teadlane ja muusik Joseph Jongen ning paljud teised. 5 Kasutatud materjal: Üldandmed Belgiast: http://et.wikipedia.org/wiki/Belgia Belgia Kuningriigi kaart: http://www.countrywatch.com/pdfs/be_cntymap.pdf Belgia lipp ja vapp: http://www.ngw.nl/int/bel/belgie.htm Belgia rahvastiku paiknemine: http://beta.sedac.ciesin
muusikaanr KESKAEGSED HELILAADID Keskaegsed põhihelilaadid DOORIA d noodist (II aste) FRÜÜGIA e noodist (III aste) LÜÜDIA f noodist (IVaste) Duur ja moll helilaad ... Kujunesid rahvalikus muusikas Kujunesid vararenessanssi mitmehäälsuses Võeti omaks alles 16 saj. NOODIKIRJA ARENG Gregoriuse koraale hakati üles kirjutama ... kuna tekste ja meloodiaid oli määratu hulk tekkis 8. saj.KARL SUUR'e ajal vajadus ühtlustada liturgilist laulu Frangi suurriigi territooriumil ... neumade abil 8. saj. neumad, NÄIDE 10.saj 10. saj. 1. noodijoon, see oli punane ja määras kindlaks FA- noodi Neumatüüpide näited Tänapäevane koraaliväljaanne koos algsete neumadega 11. Saj 4 noodijoont Guido Arezzost Ut queant laxis, Resonare fibris, Mira gestorum, Famuli tuorum, Solve polluti, Labii reatum, Sancte Joannes! 12
mitmeid aastaid enne Reichstag'i. Oli ju Charlemagne hõivatud erinevate germaani tavapäraste seaduste üleskirjutamistega juba 780. a. lõpus, eesmärgiga need hiljem ametlikult kehtestada (Henstra, lk 51 ja 71). Henstra arvab, et Lex Frisionumi mustandi kirjapanemine oleks pidanud lõppema umbes 10 aastat enne Reichstag'i. See arvamus põhineb erinevate rahaühikute mainimisel seaduses. Mitmes kohas räägib see ``uuest rahast`` või ``vanast rahast``. 8. sajandil leidsid Frangi valitsejate käsul kaks rahareformi aset: 745/755 (Pippin Lühikese valitsemisel) ja 793/794 (Charlemagne ajal). Mündis sisalduva hõbeda kogus hinnati ümber. Küsimus on aga selles, kas uue/vana eristamine seaduses viitab esimesele või teisele reformile. Henstra arvutas, et see pidi olema esimese reformi ajal. Seega oleks pidanud Lex Frisionumi mustand valmima enne teist reformi 6 793. aastal
● Hariduse eeskuju antiikajast ● Langes 1483 osmanite läbi ● Bütsants: https://docs.google.com/document/d/1bF31j2Mo9SpGuHL9WYkneLVMWOHR1nBph Rm6ulgTkA4/edit?usp=sharing ● Keskaeg 1. Varakeskaeg V-X sajand 2. Kõrgkeskaeg XI-XIII sajand 3. Hiliskeskaeg XIV-XV sajand Frangi riik ● Chlodovechi juhtimisel vallutasid frangid Gallia ● 495 ristis Chlodovech end koos kaaskonnaga ● VI kuni VII sajandil Frangi riigi ühtsus kadus, kuningate võim nõrgenes ○ Vennatapusõjad ○ Võim majordoomuste kätte ● 732 Poitiersi lahingu võit araablaste vastu (Karl Martell) ○ Frangi riigi tugevnemine ● Karl Suure valitsusajal Frangi riigi võimu haripunkt ● 800 krooniti Karl Suur paavsti poolt keisriks 1. Kliimasoojenemine a. Põllud andsid rohkem vilja, inimesed toitusid paremini b. Võeti kasutusele hõlmader c
Keiser Justinianuse ajal rajatakse bütsantsi ehituskunsti suurim saavutus- Hagia Sophia kirik. Kunstis segunevad varakristlik, hellenistlik ja ida kunsti alge. Kujuneb välja kanoniseeritud näotüüp- suured silmad, kitsas nina ja väike suu. Ehituskunstis kasutati palju kupleid. Skulptorid rakendavad end eelkõige reljeefis. Maalikunstis valitses tehnikatest mosaiik, levis ikoonide ehk pühapiltide maalimine. Bütsantsi kunst elas peale 1453. aastat vanavene kunstis edasi. 4. Frangi riik. Esimene suurem riiklik moodustis, mis kujunes Lääne-Rooma riigi aladele, oli Frangi riik. Riigi rajab Chlodovech I (481-511). Ta võtab vastu ristiusu 496. Peale tema surma riik jaotati tema pärijate vahel. 7. sajandi keskpaigas alas nn laiskade kuningate ajastu, mil võim koondus majordoomuste (kojaülemate) kätte. Karl Martell (688-741), kes 732. a Poitiers´ lahingus peatab araablaste vallutuse. Pippin Lühike (741-768), kes 754. ja 756.
1.Täida lüngad. Keskaeg algas 476 aastal kui kukutati Lääne-Rooma viimane keiser ja lõppes 1453 aastal kui vallutati Ida-Rooma pealinn Konstantinoopol. Lääne-Rooma endistel aladel tekkis aga V sajandil Frangi riik. Selle rajas Chlodovech. Karl Suur sai Frangi riigi keisriks 800 aastal. Peale tema surma 843 aastal, jaotati riik kolme pojapoja vahel. Uuesti tekkis keisririik alles 962 aastal. Selle rajajaks oli Otto I. Uue keisririigi nimi oli Püha-Rooma keisririik, sest omavahel liideti Saksa ja Itaalia. Peale Lääne- Rooma langust kestis Ida-Rooma ehk Bütsants veel 1000 aastat. Selle võimsaim keiser oli Justiniaanus. Ta lasi rajada kauni katedraali Hagia Sophia. Ida-Rooma kirikupead nimetatakse partiaadiks. Tema võim
Varakeskaegne Euroopa kas ühiskonna areng või langus? Varakeskaeg saab alguse 5. sajandil peale Kristust Lääne-Rooma keisririigi langemisega 476. aastal. Tegemist oli ülekasvamis- ja muutuseajastu algusega. Lääne-Rooma lagunemisega tekib uus elukorraldus feodaalkord, areneb läänikord ning toimub katoliikluse kindlustamine. Keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialuseks olid feodaalsuhted. Põhijoontes kujunesid need välja Frangi riigis Merovingide ja Karolingide ajal ning kandusid sealt edasi mujale Euroopasse. Feodaalsuhted rajanesid kahe inimese vahelistel vasalliteedisidemetel. Vasallisuhe oli lepinguline, s.t., et vasall ei sattunud senjööri võimsama isiku ehk nö isanda võimu alla, vaid kummalgi olid oma õigused ja kohustused. See aga põhjustas lepingupoolte ebavõrdsust ja nii kujunes vasalliteedi kaudu läänipüramiid ehk feodaalne hierarhia, mille
1. ühe häälne 2.ladina keelne 3.saatetu LITURGILNE LAUL: Kujunes välja 7-8 sajand. Laulda võib pksikvaimulik, lauljate grupp või terve koor. Greogooriuse laul on üldnimetus, mille alla mahub mitmeid esitusviise ja vorme. Greogooriuse laulu loomuliku kõne rütmist ja tekstist. Laulus kõige olulisem tekst ja sõnum. NOODIKIRI Greogooriuse koraan on sajandeid levinud ja kujunenud suulise kujuna. Tõsisem vajadus noodikirja järele tekkis 8.sajand. Oli seotud Frangi suur riigi kujunemisega ja Karl Suurega. Frangi riigi võimalus ühtlustada liturgilist laulu. Noodikirja näited pärinevad 8-9.sajandist, kui noodimärkidena kasutati neumasid Nõumad - märki,... Helide kogumik 1-4 helist koosnev meloodiaelement 10.sajand võeti kasutusele noodijooned ühest kuni kümne jooneni. 11.sajandil võeti kasutusele kompakne joonesüsteem Guido Arirrost Helikõrgusi kasutavad nii jooned, joonepead, joonevahed. Tänapäeval 5-jooneline 12
Merovingide ja karolingide kunst: Germaani hõimud, kes Rooma aladele tungisid, olid veel riigieelsel arengutasemel. Nende eesmärgiks oli andaminõudmine ja otsene röövimine. Hõimupealikest said ajapikku kuningad, hakkas kujunema feodalism. Germaani riigid olid algelise valitsemissüsteemiga. Pealinnu õieti polnudki ja valitsejad rändasid mööda maad ringi, et andameid vastu võtta ja kohut pidada. Nõnda tekkinuist oli tähtsaim Frangi riik, mida 5-7.sajandil valitsenud Merovingide dünastia andis nime kogu ajastule. Enamik germaanlasi oli ristiusuga tutvunud ja uued riigid olid vähemalt nime poolest kristlikud. Kirik oli sel ajal ainsaks kindlama ilmega asutuseks. Ristiusu levimine rahva hulgas võttis muidugi palju aega ja paganluse mõjud püsisid veel sajandeid. Antiigi mõju oli tugevam Itaalias ja Gallias. Idagoodid rajasid 5.sajandi lõpul Põhja-Itaaliasse oma riigi pealinnaga Ravennas. Sinna ehitati 6.saj. alguses
Sissejuhatus - Euroopa kultuurilood tahistatakse selle moistega "keskaeg" pikka ajajarku 5-14.saj - Hõlmab ka mitmeid vastuolulisi ajajärke(suur rahvasterändamine 5-7.saj, kujunesid riiklikud struktuurid - Uue euroopa hälliks võib pidada Frangi riigi kõrgega Karl Suure ajal 8.-9.saj - hariduse ja vaimuelu tõus. - 10-11.saj tugevnes keskvõim Saksamaal ja SaksaRooma keisritena valitsenud Ottode ajal. - Algas romaani stiilis kirikuarhitektuur ning samuti vaimuliku luule ja laulu kõrgaes. - Linnade kiire kasv ja gooti arhitektuuri esimene hiigelaeg - Tolleaegne nuusikakultuur oli põhiosas suuline - Vajadus noodikirja kärele tekkist 8-9.saj seosoes Frangi riigi laienemisega. Gregooriuse laul - Varakristlik ajajärk 6
*Rooma riigi kaheks jagamine *Ameerika avastamist *Rooma impeeriumi pealinna üleviimine Konstantinoopolisse *reformatsiooni Saksamaal Millisteks perioodideks jaotatakse keskaega. Märkige tabelisse perioodi aeg, nimetus ja iseloomulikud jooned. AEG NIMETUS ISELOOMULIKUD JOONED 4. 10. sajand vara Ida-Rooma domineerimine, feodaalkorra ja Frangi riigi kujunemine Lääne-Euroopas, roomakatoliku kiriku tugevnemine 11. 14. sajand kõrg tekkis Püha Rooma keisririik, ristisõjad Euroopas, linnakultuuri kujunemine 15. 16. sajand hilis kriisid ühiskonnas ja kirikus, tsentraliseeritud riikide teke BÜTSANTS 395-1453 2. Ida-Rooma *Ida-Roomas asusid arenenumad linnad, mis olid käsitöö ja kaubanduse keskusteks
· algab tsentraliseeritud riikide teke HILISKESKAEG 15.saj.- · keskajale omased tunnused asenduvad 16.saj.algus uusajale omaste tunnustega · kapitalistliku majanduse tekkimine 2 LÄÄNIKORD e. FEODALISM NB! Feodalism oli keskaja riigi- ja ühiskonnakorralduse põhialuseks. Feodaalkorraldus kujunes välja Frangi riigis ja levis sealt teistesse Euroopa piirkondadesse. · Tekke põhjused: tekkis vajadus tugeva ratsaväe järele (Frangi riik sõdis palju piiride laiendamiseks) samas varustus kallis, valitses naturaalmajandus ning sõduritele palka ei makstud probleemi lahendamiseks jagati ustavatele alamatele maad koos talupoegadega, kellelt koguti makse maa saaja kohustus sissetuleku eest: · muretsema omale varustuse · ilmuma sõja korral maa-andja väeteenistusse
Pilet 1 1.Reformatsiooni põhjused ja algus.Martin Luther ja tema õpetus 1)Suur Maadeavastus laiendas inimeste silmaringi, põhjustas olulisi maailmavaatelisi muutusi(piiblis polnud kõike mainitud). 2) Kujunes humanism, mis muutis oluliselt senist Jumala-inimese suhet. 3) Oma osa oli ka katoliku kiriku siseprobleemidel 4) Majandusliku ebavõrdsuse suurenemine (Suure Maadeavastuse toimel). Euroopasse suurtes kogustes odavaid väärismetalle, mille tulemusel raha väärtus langes. Martin Luther-oli saksa kristlik teoloog ja munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon,31. oktoobril 1517 naelutas ta Wittenbergi linnakiriku uksele 95 teesi, kus mõistis hukka patukustutuse sedelite müütamise. Ta kutsus Kirikut üles tulema tagasi Piibli õpetuste juurde, Lutheri piiblitõlge saksa keelde aitas kaasa ühtse saksa kirjakeele kujunemisele. 2.Keskaja mõiste-Tähistatakse teatud ajajärkude vahele jäävat perioodi(esimest korda kasutati keskaja mõistet ...
Araabia kiri on kirjasüsteem, mis oli algselt kasutusel araabia keele ülesmärkimiseks. 28 kirjamärki, vokaale pole, kirjutatakse paremalt vasakule. Arenes arstiteadus, igas linnas apteek. Karl Suur pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile:Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. Ta pidas end otseselt Rooma keisrite järeltulijaks ja nimetas end Lääne-Rooma keisriks. Ta oli sõjaliselt äärmiselt edukas, liidendas Frangi riigiga nii Saksamaa (Elbe jõeni), Põhja-Itaalia kui ka Lõuna-Prantsusmaa ning Madalmaad. 800 krooniti ta Püha-Rooma keisriks. Majordoomus oli Frangi riigis Merovingide dünastia ajal kuninga kojaülem. Piiskop on roomakatoliku kiriku, õigeusu kiriku ja luteri usu kiriku kirikukoguduste vastutavaim piirkondlik ülevaataja. Jünger- Jeesuse õpilane. Prohvet on Jumala sõnumi edastaja. Märter on inimene, kes on usu pärast kannatanud ja hukatud
Merovingide kunst 10. klass Merovingide kunst Tähtsaimaks pärandiks on käsikirjad Eriti hoolega ilustreeriti lehekülje teksti algustäht ehk initsiaal Käsikirjad olid usulise sisuga ning neid kirjutasid mungad Ühe raamatu ümberkirjutamine võis olla ühe munga elutöö Tüüpilisemad selle aja käsikirjad pärinevad Iirimaalt Kujunes omapärane segu kristlikust ja vaimulikust kultuurist Merovingide kunst Frangi riik, 5 - 7. saj valitses Merovingide dünastia Kirik oli ainus kindla ilmega institutsioon Usk oli kultuuri ja kunsti kandjaks Hakati palju kasutama rahvakunsti Kaunistati tarbeesemeid ja levis looma stiil Säilinud on paljud metallist esemed mida kaunistavad lamedaks stiliseeritud elukad ja seal vahel oli lõpmatult väänlev paelornamentika Tänud kuulamast
poolt. Germaani, türgi ja iraani hõimud Euroopas II - VI . Rooma aladele tunginud germaani hõimud: II sajandil võideldi markomannide, kvaadide ja tsatide vastu, III sajandist alates alemannid, karpid ja süügid, idagoodid, läänegoodid, frangid, vandaalid, friisid, V sajandil burgundid, sueebid, gepiidid. VI sajandist langobardid Türgi ja Iraani hõimud: II sajandist sarmaadid, V sajandist hunnid, VI sajandist avaarid Barbarite riigid. Põhilised barbarite riigid olid: Frangi riik Gallias, Läänegootide riik Hispaanias (419-708, vallutati araablaste poolt), Vandaalide riik Vandaalid tungivad üle Reini jõe ja jõuavad 409 Hispaaniasse, lähevad sealt edasi ning loovad riigi. Põhja-Aafrikas (u 430-534,vallutati Bütsantsi poolt); alates Idagootide riik Itaalias (493-552, vallutatud Bütsansti poolt). Langobardide riik Põhja-ja Kesk-Itaalias (suuremjaolt endistel Idagootide riigi aladel, mis langobardid Bütsanstilt vallutasid).
Samal ajal aga võtsid nad roomlastelt üle ristiusu - see aitas nende ülikutel paremini lihtrahvast kuulekusele sundida. Ja ristiusk oligi õieti see, mis päästis antiikkunsti täielikust hävingust. Kotka kujutisega sõlg Krutsifiks Iirimaalt Kiriku uksepiita kaunistav paelornament Varasel keskajal - mida kunstiajaloos Frangi riigi valitsejasuguvõsa järgi nimetatakse Merovingide ajastuks - olid esiplaanil hoopis teised kunstialad kui praegu. Kõige arenenum oli kunstkäsitöö. Barbarid tõid endaga kaasa oma rahvakunsti ja omad arusaamad ilust. Rikkalikult kaunistati isegi igapäevaseid tarbeesemeid. Palju kasutati nn. pael- ehk põimornamenti. See koosneks nagu lõputust ribast, mis põimudes katab tihedalt kogu kaunistatava eseme pinna. Riba vahele sobitati ka inimesi ja loomi, need
tsunft-on käsitööliste vennaskond. gild- keskaegne või keskajast pärinev kutseorganisatsioon, harvem usuline või poliitiline organisatsioon Hansa Liit-13.–17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit. skolastika-keskaja filosoofiliste õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil koraan- islami püha raamat Muhamed- islamiusu prohvet Karl Suur-oli Frangi riigi kuningas alates 768 (kogu riigi valitseja alates 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates 800 Innocentius III-oli paavst 8. jaanuarist 1198 kuni surmani. Ta oli 176. paavst. Aquino Thomas-katoliiklik skolastiline teoloog ja filosoof, katoliku pühak
ametiühendus keskaja linnades. Hansa Liit- 13.-17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit. Skolastika- keskaja filosoofiliste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil. Koraan- raamat, mis oli Islami hariduse aluseks. Isikud Muhamed- islamiusu prohvet ja mõningate Araabia hõimude ühendaja. Karl Suur- Frangi riigi kuningas alates 768 ja Rooma ehk Frangi keiser alates 800. Pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. Innocentius III- paavst, taotles ilmaliku võimu allutamist kirikule, algatas 4. ristisõja. Aquino Thomas- katoliiklik skolastiline teoloog ja filosoof, katoliku pühak. Katoliku kirik peab teda oma suurimaks teoloogiks ning arvab ta Kiriku doktorite hulka.
· Missugusteks perioodideks jaguneb keskaeg? Iseloomusta kõiki neid lähemalt! Varakeskaeg - Ida-Rooma domineerimine, feodaalkorra ja Frangi riigi kujunemine Lääne-Euroopas, roomakatoliku kiriku tugevnemine Kõrgkeskaeg - tekkis Püha Rooma keisririik, ristisõjad Euroopas, linnakultuuri kujunemine Hiliskeskaeg - kriisid ühiskonnas ja kirikus, tsentraliseeritud riikide teke · Kuidas mõjutas Caracalla edikt Rooma rahu? Caracalla edikt tagas kõigile impeeriumi terriotooriumil elavatele vabadele inimestele Rooma kodaniku õigusi
Bordeaux Natuke infot linna kohta EdelaPrantsusmaa, Akvitaania piirkonna ja Gironde'i departemangu keskus Asub Garonne'i jõe ääres Elanike arv 229 500 (2004) Linnastus elab 925 300 inimest Elanike arvult 9. linn Ajalugu Asutati roomlaste poolt (300 eKr) Algne nimi Burdigala Rüüstasid vandaalid (276 a) Läänegootide, Frangi riigi, araablaste, Inglismaa, Saksamaa võimu all olnud I ja II maailmasõja ajal põgenes sinna Prantsusmaa valitsus VEIN Maailma tähtsaima, kaasaegse veinilinna tiitel 18. sajandil 284,000 aakrit viinamarjaistandusi Istandused jagatud neljaks eraldi piirkonnaks Piirkonnad: Medoc, Saint Emilion, EntreDeuxMers, Graves VEIN Ca 85% on punaveinid ja 14% valged veinid
Utoopia saare ideaalühiskond, kus puudub eraomand ja kehtib üldine töökohustus ning demokraatlik valitsemine. Henry VIII lasi ta hukata, kuna ei kiitnud heaks kuninga samme katoliku kiriku alt pääsemiseks.William Shakespeare'i näidendite temaatika:Antiikaeg ("Suveöö unenägu")Renessansiaegne Itaalia ("Romeo ja Julia")nglismaa ja naabermaade ajalugu ("Macbeth" ja "Hamlet") b) Karl Suur *oli Frangi riigi kuningas alates 768 (kogu riigi valitseja alates 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates 444800. Ta pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. Ta pidas end otseselt Rooma keisrite järeltulijaks ja nimetas end Lääne-Rooma keisriks. Ta oli sõjaliselt äärmiselt edukas, liidendas Frangi riigiga nii Saksamaa (Elbe jõeni), Põhja-Itaalia kui ka Lõuna-Prantsusmaa ning Madalmaad. Ainsana jäid tänase Prantsusmaa aladest tema riigiga ühendamata bretoonide maad (Bretagne)
Lõeurp., Vahemere ümber, kus oli tugev ro kult. ja lad.k mõju, tekkisid romaani keeled: itaalia, hispaania, prantsuse, protugali. Põeurp. Ja Briti saartel olid germ. Tähtsamad, seal tekkisid germaani keeled: saksa, inglise, norra, rootsi ja taani RR tulemusena tuli kult langus, sest germaanlased olid suhteliselt ebakultuursed aga sõjakad. Linnad suuresti lagunesid. RR lõpuks peetakse 568 a. langobardid rajasid siis oma riigi. 3. Frangi riigi teke. Chlodovech ja Karl Martell Elasid alguses Reini jõe paremal kaldad suudmeja keskjooksul. 4. sajandil ületasid nad Reini, asusid elama Rooma riigi aladele Maani ja Schelde jõgede vahelisele alale. Kokkulepe: pidid kaitsma Roomat teiste germaanlaste vastu. M&S on Frangi riigi lähtepunkt. 5. sajandil kerkis kõikide valitsejate seast esile Clodovech. 481 Frangi riigi teke Vallutused: Lägo galliast pürenee poolsaarele
alguse rahvasterändamine. Hunnid tungisid Euroopasse. Hunnid jäid elama tänapäeva Ungari aladele (vanasti Pannoonia). Nende pealik oli Attila. Aastal 410 rüüstasid vandaalid Rooma linna ning aastal 476 kukutati viimane Lääne-Rooma keiser Odoaker'i poolt. Põhja-Aafrikasse rajasid oma riigi vandaalid, Hispaaniasse tungisid läänegoodid ning Itaalias asus idagootide riik. Nendele riikidele tekkis germaani ja ladina keele segunemisel Momaani keel. Kõige püsivamaks riigiks sai nendest Frangi riik. Frangi riigile pani aluse Chlodovech. Ta võttis üle ristiusu ning selle võttis ta üle ilma muutusteta. Aastal 496 toimus ristiusu ülevõtmine. Lääne-Euroopas toimus üldine kultuuri allakäik. Paljud tekstid säilisid tänu kirikule. 2) Kirik varakeskajal Kristlus oli põranda alune religioon. Neil ei lubatud avalikult tegutseda. 4.sajandi alguseks tohtisid nad avalikult tegutseda. 4.sajandi lõpuks sai ristiusust Rooma riigi ametlik usk. Sotsiaalabi tähendab, et riik
(vaimulikud, aadlikud ja talupojad; hiljem ka linnakodanikud), katoliiklik külaühiskond, enamus ühiskonnaliikmeid olid kirjaoskamatud, valitsev majandusviis oli naturaalmajandus. Feodaalne killustatus väikeste feodaalvalduste süsteem, mis ei moodustanud ühtset riiki. Feodaalne hierarhia feodaalide klassi/seisuse alluvussüsteem, kus kõrgematel astmetel on jõukamad suurfeodaalid e. senjöörid ja madalamatel vasallid. Varakeskaeg Frangi riigi tekkimine (481. a.), Poiters' lahing (732. a., araablaste edasitungile pandi piir), Verduni leping (843. a., Karl Suure riik jagati kolmeks), viikingretked (9.-11. saj.), Vana-Vene riigi teke (882. a.) Kõrgkeskaeg ülikoolide tekkimine (1119. a., esimene Itaalias), ristisõjad (12.-13. saj.), gooti stiili valitsemisaeg (alates 12. saj.), Hastingsi lahing (1066. a., normannid tungisid Inglismaale), must surm (1348.-1349. a.), kerjusmunaordude rajamine, kirikulõhe (1054. a
Johann Balthasar Neumann Johann Balthasar Neumann J. B. Neumann *Sündis 1687 Egeris(Cheb), suri 1753 Würzburgis. *Saksa sõjaväe suurtükiväe insener ja arhitekt. *Õppis kellavalajaks *Saksa 50margasel rahatähel *Viennas tutvus Erlachi ja Hildebrandti kavandatud barokk hoonetega. *Würzburgi peaarhitektiks sai ta 1719 aastal. *Segas igasugu barokk jooni, et luua muljetavaldavaid hooneid. Ehitised *Peamised ehitised asusid Frangi- ja Svaabimaal, Reini ääres ja Moseli orus *Würzburgi piiskopiloss- Kõige ilusam ja heade proportsioonidega palee Euroopas. *Vierzehnheiligeni palverännakukirik- Ehitatud 1743-1772 aastal *Saint Paulin kirik- Ehitati 1734 ja 1753 aastal *Wernecki loss Vierzehnheilige ni palverännakuki rik Saint Paulin kirik Wernecki loss Würzburgi piiskopiloss *Kõige ilusam ja heade p...
MÕISTED: kirik ● kõik ristitud inimesed (kes nimetavad end kristlasteks; nn jumala rahvas); ● kristlike koguduste struktuuri üldnimetus; ● pühakoda või hoone, kuhu kogudus jumalateenistuse pidamiseks koguneb. klooster kiriku , söögisaali, raamatukogu , elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks , kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades Jumalale keskendumiseks sobivat eluviisi. vaimulikud ordud sõjaline vennaskond, mille liikmed andsid mungatõotused ning pühendusid kiriku huvide või usu kaitsmisele. ketserlus kiriku ametlikust õpetusest kõrvalekaldumine ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
