Uute rajajoonte(horisontide) poliitika, mida pärast tema tapmist Dallases 22.nov 1963 viis ellu järglane Johnson.MAJANDUS: Majanduslanguse peatamine, maksude vähendamise kava.SOTS.PROBL,ÕIGUSED: Vaesuse vastu võitlemise programmi alustamine, miinimum palga tagasihoidlik kasv. Mustanahaliste võitlus võrdsuse eest jätkus:1961 ,,Vabaduse sõidud"- Lõunasse suunduvatesse bussidesse,1963 ,,Marss Washingtoni"- >200 000laulis ja nõudis võrdsust USA pealinnas eesotsas Martin Luther Kingiga Fraas -"ma unistan" võitlusmotoks. Kodanikeõiguste tagamise eelnõu rassieralduse lõpetamine avalikes kohtades, sellele eelnes neeger James Meredithi 1962.a. Missisipi Ülikoolis Föderaalvägede abil õppima kindlustamine, 1960.ja 1970. naisliikumine kodanikeliikumiste ja sexrev.(rasestumisvastaste vahendite areng ja müük),Latiinode liikumine politiseerus chicanod(mehhiko päritolu ameeriklased) loovad oma organisatsioone j, üks nende liidritest Cesar
Kuid kas riik võtab midagi ette, et seda ohtu vähendada või muuta hoopis uute võimaluste allikaks? Ma ei räägi praegu integratsioonikavast, sest keeleõpe või abi tööturul iseenesest ei tee inimesest aktiivset kodanikku. Muret tekitab, et Eesti riigimehed ei näe venelastes poliitilist ressurssi. Kui ma arutan seda küsimust erakondade esindajatega, siis püüavad nad kas tagasihoidlikult teemat vahetada või kõlab vastuseks umbes selline fraas: "Aga meie erakonnas on ju palju tublisid vene inimesi, kes osalevad aruteludes ja on väga teretulnud!" Suurepärane, aga kes teab nende inimeste nimesid? Kas neil on tõesti võimalik mõjutada otsustusprotsessi? Kas erakonnal on oma järjepidev poliitika, mis näitaks vene valijale, et tema on siin tõesti teretulnud? Äraantud infoväli Teatud erandiks on Keskerakond, kuid ka seal ei ole vene päritolu poliitikutel erilist mõjuvõimu
Tänapäeval pole inimest, kes ei puutuks kokku teenindusega, seda siis kas söögikohtades, bussijaamades, pankades, kauplustes või mujal. Kuid kui küsida inimeselt, mis meenub talle sõnaga „klienditeenindus”, siis tihti on selleks mingisugune negatiivne kogemus. Just sellise olukorra vältimiseks pannaksegi tänapäeval aina rohkem rõhku sellele, et koolitada inimesi ja korraldada mitmesuguseid teabepäevi, et rõhutada meeldiva teeninduse vajalikkust. Klient on kuningas – see fraas on laialtlevinud turunduse põhimõte, aga kas on see tõesti nii, et klient on siis kuningas, see kõige kõrgemal seisev inimene ja klienditeenindaja on seega teener? Kas kuningal on õigus seega tujutseda, ülbitseda ja olla klienditeenindaja suhtes üleolev? Mina nii ei arva. Klient on vaid siis kuningas, kui ta käitub nagu kuningas. Seega saab väita, et iga klient ei ole kuningas, vaid et on nagu alati ka erandeid.
1. uurimismeetodid. 2.käitumise geneetilised ja evolutsioonilised alused genotüüp-organismi geenide täiskomplekt fentüüp-organismi nähtavad tunnused ja käitumisviisid polügeenne pärilikkus nähtus, kus mingi tunnuse kujunemist mõjutab palju geene vahetu põhjus organismi eluajal teda mõjutanud tegurid, mis on esile kutsunud teatud tunnused vüi käitumisviisid lõpp-põhjus asjaolud, mis selgitvad, miks on mingi tunnus või käitumine aastatuhandeid väldanud evolutsiooni jooksul aidanud populatsiooni liikmetel ellu jääda ja järglasi saada. Naturalistlik eksitus ekslik arusaam, et kõik `'looduslik'' on tingimata `'hea''. Päritavuskoefitsent suhtarv, mis näitab, kui suur osa mingi tunnuse muutlikkusest konkreetsetes keskkonnatingimustes olevas konkreetses populatsioonis on tingitud geneetilisest erinevusest. Monogaamia ühe isase ja ühe emase püsiv reproduktiivne partnerlussuhe Polügaamia paaritumissüsteem, kus ühes soost isend ...
Vahepealkirjad ja väljavõtted (lisa sisenemis koht loosse) Vahepealkirjad Kirjutamine. Vahepealkirja sisuks on lühike lause, mis iseloomustab ümbritsevat teksti. Pakkuda lugejale sisenemiskohti teksti – äratada huvi ja anda lisainfot. Selleks tuleb järgida järgmisi põhimõtteid: 1. Vahepealkiri peab olema iseseisev üksus, mis kirjutatakse põhitekstist eraldi ja peab olema eraldi arusaadav. 2. Vahepealkiri peab olema terviklik lause või fraas. 3. Sama loo vahepealkirjad peaksid olema ühesuguses vormis (sama tüüpi laused, ridade arv sama). 4. Vahepealkirja peab kirjutama eraldi. Paigutamine. Vahepealkirja puhul tuleb vahet teha sisulisel ja vormilisel paigutusel. Sisuline vahepealkiri paigutatakse loos uue alateema algusesse. Ajalehes on vahepealkiri pigem vormiline liigendaja. Seega – paigutatakse ajalehes vahepealkiri sinna, kus ta teksti visuaalselt liigendab
tekstikasutus (Berio võtab sõnad lahti häälikuteks, mida ta kasutab iseseisvate muusikaliste elementide ja struktuurikomponentidena). Häälikukasutusel tugines Luciano Rahvusvahelise Foneetikaassotsiatsiooni loodud foneetilisele tähestikule, mis koonseb nn. kardinaalvokaalides, mis paigutatakse kahemõõtmelisse tabelisse, sekundaarsetest kardinaalvokaalidest ja konsonantidest. Vokaalteoste loomisel kasutab Berio esimese sammuna moodulteksti (lühike fraas, milles saab n-ö foneetiline materjalipak), nt teos ,,Sequenza III" (1966). Edasi tuletab Berio sellest materjalist foneetilise alfabeedi asusel, nn vokaalikette (sisuliselt on see liikumine mööda foneetilise alfabeedi häälikute tabelit). ,,Sequenza III"-s kasutab laulja ebatraditsioonilisi helitehnikaviise, nt pikad hingamiskahinad, sosinad, naer, kõla jne. Berio ise peab kõige ekperimentaalsemaks teoseks ,,Sinfoniat" (1969),
Verbikesksed lausemallid" Sõltuvusgrammatika: lause keskmeks verb, millest muud lauseelemendid otseselt või kaudselt sõltuvad. Esitus lähedane tänapäeva konstruktsioonigrammatikale. Mati Erelt: funktsionaalne ja tüpoloogiline süntaksikirjeldus. EKG peatoimetaja, süntaksiosa kavandaja ja üks autoreid. 1981 ,,Eesti adjektiivisüntaks" 1993 ,,Eesti keele grammatika II. Süntaks, lisa: kiri" Moodustajasüntaks e. fraasisüntaks. Lause koosneb eri tasandite moodustajatest (sõnavorm, fraas, osalause jne). Lause struktuur seostatuna tähenduse ja pragmaatikaga. Lause põhitüübid, süntaktilised protsessid (rinnastus, väljajätt), modaalsete ja pragmaatiliste tähenduste väljendumine lauses jne. On alustatud süntaksi uue tervikkäsitluse koostamist (Mati Erelt). Uurimistemaatikat: subjekti käändevaheldus (Liina Lindström, Peep Nemvalts), objekti käändevaheldus (Anne Tamm, Martin Ehala), küsilause (Helle Metslang), koordinatsioon (Jüri Valge), tuumverbid (Ilona
4. võtta kirjutatu kokku. Ülesehituselt jagunevad lõpetused järgmisteks põhitüüpideks: 1. huvilugu arendatakse sissejuhatuses alustatud lugu lõpuni ja korratakse seda teisest vaatepunktist; 2. kokkuvõte tuuakse oluline lühidalt esile; 3. hinnang esitatakse autori põhjendatud arvamus; 4. üleskutse osutatakse probleemide kestvusele, vajadusele need tulevikus lahendada; 5. puänt esitatakse ootamatu, vaimukas lõpp või fraas. Hea lõpetus on selge ja täpne. Väldi järgmisi vigu: - ära jäta lõppu ära, ära lõpeta mitu korda; - väldi liigtundelisust ja paatost; - ära venita lõpetust pikaks; - ära kasuta teksti lõpus uusi argumente; - ära korda lõpetuses seda, mida oled juba teemaarenduses kirjutanud. Arutlus Arutlemine on üks teksti arendustüüpe. Arutlust toetavad kirjeldamine, jutustamine, argumenteerimine, veenmine. Arutlemine
peamiselt just seepärast, et tema soov jõuda Lolitani teeb temast geniaalse manipulaatori. Tasub meeles pidada, et tema nõrkused saavad talle siiski hukatuseks ning intelligentsus, andekus või manipulatiivsed oskused ei oma mingil hetkel enam rolli, kui nii suur tunne kellegi üle võimust võtab. ,,Vandekohtu daamid ja härrad.." Nii pöördub Humbert Humbert terve raamatu vältel, justkui jutustaks ta maailma kõige lihtsamat ja inimlikumat lugu. Ühtlasi on see fraas ka pöördumine lugeja kui vandekohtu liikme poole, sest lugeja on täpselt selles samas otsustavas rollis, seistes küsimuse ees: ,,Kas Humbert Humbert tegi midagi valesti?" Vastus sellele küsimusele on ilmselge ning pole kahtlust, et ta tegigi midagi valesti, kuid just nimelt see, kuidas ta on suuteline panema kahtlema. Kõige klassikalisem inimene mõistaks ta hukka automaatselt ja need, kes ,,Lolitat" mitte kunagi lugenud ei ole seda ilmselt teevadki, kuid Nabokov avab läbi Humberti mingi
autoriluulest, 1878); selle lähenemisviisi kriitika lähtub seisukohast, et konkreetseid tekste ei saa luua kollektiivselt, need on seotud konkreetsete inimeste loomevõimega teise seisukoha järgi (1920ndaist) anonüümsus ei tähenda autori puudumist, näiteks Oskar Loorits kasutab väljendit "autoreid nimepidi harilikult ei teata" (1936). Selle seisukoha kriitika lähtub teadmise ja teadmatuse ebamäärasusest: näiteks, kui ma tean, et fraas "mehed, Tallinn pole enam kaugel" pärineb filmist "Viimne reliikvia", siis see on autorilooming, kui ma seda ei tea, siis on tegemist rahvaluulega - autoriküsimust ei saa taandada teadmisele ja mitteteadmisele kolmas, Eestis mitte eriti levinud seiskoht on, et rahvaluuleteksti autor on selle esitaja (Vene folkloristika 1920ndail) Tänapäevaseid lahendusi: küsimus on autori mõiste määratlemises; kui autor on turule mõeldud teksti looja,
Ivaniga. Ooperiga "Faust" on veel teisigi ühiseid jooni: "Siin ma siis olengi" (M&M lk 75) ütleb Woland seitsmendas peatükis Lihhodejevile, tegu on tsitaadiga eelnimetatud heliteosest. Esimeses vaatuses hüüab Faust:"Saatan, tule minu juurde!" ning Mefistofeles ilmub ja vastab:"Siin ma olen!". "Oh suured jumalad..." (M&M lk 17), "Oh jumalad!" (M&M lk 22), "Oo suured jumalad!" (M&M lk 214) jne. kogu romaani jooksul korduv fraas on tõenäoliselt võetud Verdi "Aidast", mida Bulgakov teadis ja tundis hästi ja mida tsiteeris teisteski oma töödes. Ning on ju Saatana balli dirigendiks Johann Strauss ise. Kuid mitte ainult nõukogulik riigisüsteem ei saanud Bulgakovi pahameele osaliseks. Viiendas peatükis kirjeldatud Gribojedovi maja on kogu kirjandusliku Moskva sümboliks, tolles hoones olev restoran aga on saatanliku olemisega: erinevad gastronoomilised kirjeldused seovad
Tänapäevase semiootika eelkäijad - Platon - arutles oma traktaadis Gratylus keele päritolu problemaatika teemadel; esitas kaks seisukohta. Hermogenes väidab, et see suhe on suvaline ja kokkuleppeline. Gratylus väidab, et seos on loomulik, füsioloogiline. Asi põhjustab oma nime, märgi ja objekti vahel on kausaalne seos. Asjadel on olemas õiged ja valed nimed. - Sokrates arutleb nende kahe seisukoha üle ja pakub oma lahenduse - lisab käsitluse aja ja ruumi mõiste, erinevaid dialekte seletab sellega, et kunagi oli üks keel, aga aregu käigus see lagunes. Väitis, et maailma loomisel ei antud asjadele nimesid, vaid seda tegi inimene seaduste tegemise vormis, kusjuures tuli anda õiged, füüsisejärgsed nimed. Alguses olidki õiged, aga seda loogilist ja selget seost rikkus ajalooline areng. - Hippokrates oli esimese semiootika rajaja, kui eristas meditsiinis valdkonna, mis oli seotud diagnostikaga. Õige diagnoosi panemine ei ravi, kuid on õige ra...
Kuid autor toob välja, et ta pühendab selle raamatu hoopis Bernard O´Hare naisele, kes ütles, et ta ei kujutaks sõda heana nagu filmides ja muudes raamatutes. 2. Kes „kõneleb“ peatükis ja kellega „kõneleb“? Esimeses peatükis oli kõnelejaks autor ise ning enamus ajast mulle tundus, et autor kõneleb ikka lugejaga. Samas vahepeal jäi mulje nagu ta peaks monoloogi iseendaga. 3. Romaanis on palju kordusi. Leheküljel 9 esineb esimest korda fraas eks ta ole ja lk 15 (16) ilmuvad kolm musketäri. Tee ülestähendusi samade fraaside ja muude korduste kohta ka mujal tekstis. Milline mõju on kordustel? Vali üks grupp kordusi ja kommenteeri neid. Eks ta ole fraasi kasutas autor alati, siis kui ta rääkis kellegi surmast. Näiteks: leenuk põrkas vastu Sugarbushi mäe tippu ning kõik peale Billy said surma. Eks ta ole. See miks autor kasutas seda kordust alati peale surmast rääkimist on sellepärast, et tema arvates on surm
Tänapäevase semiootika eelkäijad - Platon - arutles oma traktaadis Gratylus keele päritolu problemaatika teemadel; esitas kaks seisukohta. Hermogenes väidab, et see suhe on suvaline ja kokkuleppeline. Gratylus väidab, et seos on loomulik, füsioloogiline. Asi põhjustab oma nime, märgi ja objekti vahel on kausaalne seos. Asjadel on olemas õiged ja valed nimed. - Sokrates arutleb nende kahe seisukoha üle ja pakub oma lahenduse - lisab käsitluse aja ja ruumi mõiste, erinevaid dialekte seletab sellega, et kunagi oli üks keel, aga aregu käigus see lagunes. Väitis, et maailma loomisel ei antud asjadele nimesid, vaid seda tegi inimene seaduste tegemise vormis, kusjuures tuli anda õiged, füüsisejärgsed nimed. Alguses olidki õiged, aga seda loogilist ja selget seost rikkus ajalooline areng. - Hippokrates oli esimese semiootika rajaja, kui eristas meditsiinis valdkonna, mis oli seotud diagnostikaga. Õige diagnoosi panemine ei ravi, kuid on õige ra...
Karlssoni õpik: 15-48 Keele mõiste Inimeste võime omavahel keele abil suhelda on nii universaalne ning tundub nii loomulik ja enesestmõistetav, et selle üle ei jääda kuigi sageli mõtisklema. Inimene on rääkiv loom ja sümboleid kasutav loom. Teiste loomade suhtlussüsteemid ei ole võrreldavad inimkeelega süsteemi keerukuse, põhimärkide hulga, kasutuse vahelduvuse ja nüansirikkuse osas. Erinevus pigem kvalitatiivne kui kvantitatiivne. Keelt läheb meil vaja igal pool. Eestlaste rääkimiskiirus argivestluses võib olla 150-180 sõna/min. Täiskasvanud inglase keskmine lugemiskiirus on 250 sõna/min ehk 15 000 sõna/h. Kõige olulisem inimeste vahelise suhtluse vahend on loomulik keel (nt ainu, inglise, joruba, soome või eesti keel). Kõik normaalse kognitiivse arenguga inimesed räägivad mingisugust loomulikku keelt, paljud räägivad mitmeid keeli, mõned koguni kümneid. Vaegkuuljad viipekeel. ,,Loomulik" keel 1) keel tekkinud sadade tuhandete ...
4.võtta kirjutatu kokku. Ülesehituselt jagunevad lõpetused järgmisteks põhitüüpideks: 1. Huvilugu arendatakse sissejuhatuses alustatud lugu lõpuni ja korratakse seda teisest vaatepunktist. 2. Kokkuvõte tuuakse oluline lühidalt esile. 3. Hinnang esitatakse autori põhjendatud arvamus. 4. Üleskutse osutatakse probleemide kestvusele, vajadusele need tulevikus lahendada. 5. Puänt esitatakse ootamatu, vaimukas lõpp või fraas. Hea lõpetus on selge ja täpne. Väldi järgmisi vigu: - ära jäta lõppu ära, ära lõpeta mitu korda; - väldi liigtundelisust ja paatost; - ära venita lõpetust pikaks; - ära kasuta teksti lõpus uusi argumente; - ära korda lõpetuses seda, mid oled juba teemaarenduses kirjutanud. Arutlus Arutlemine on üks teksti arendustüüpe. Arutlust toetavad kirjeldamine, jutustamine, argumenteerimine, veenmine. Arutlemine
absoluutsed universaalid- omadused, mis esinevad kõigil või peaaegu kõigil maailma keeltel adverb e. määrsõna adverbiaal e. määrus- verbi laiend, mis ei ole objekt ega predikatiiv afektiivne e. emotiivne tähendus- kui lisatähenduses sisalduv tugev emotsionaalne laeng, kutsutakse niimoodi afiks e. seotud morfeem afiksaaladverb e. abimäärsõna afrikaat- kui konsonandi hääldamisel õhuvool katkeb, kuid kulgla taasavanemisel tekib tugev vabanemismüra aglutineerivad keeled- neis on rohkesti muuteelemente, eriti sõnatüvele lisanduvaid järelliiteid. aktant e. kohustuslik nominaalne moodustaja Aktionsart- tegevuslaad aktsent- kasutatakse nii rõhu kui kõrguse kohta akustiline foneetika- kõnelemisel tekkivaid helilaineid uuriv foneetika allkeel- erinev keelekuju, nt. mingi eriala, rühma või isiku keel allofoon- foneemi variant allomorf- morfeemi variandid antonüümia- semantiline vastandussuhe antropoloogiline lingvistika- (Ameerika) strukturalismi ...
õppida, Ära kurda publikule oma probleeme, Määra kindlaks publiku huvigruppid ja pöördu nende poole, Määra kindlaks mõjukas isikud publiku hulgast, Väljenda oma emotsioone, Keskendu mitte enda, vaid nende vajadustele. 11. Millised on erinevad kõne ülesehituse mustrid? Kaks rusikareeglitTee muster ilmsteks,Vali sobiv muster. Laialdaselt kasutatavad kõne ülesehituse mustrid. Pakkimine ja nummerdamine. Probleem tagajärg. Teooria praktika. Püüdev fraas 16. Mis peab olema kõne sissejuhatuses?Tavaliselt kasutatakse:Materjalil põhinevad avasõnad. Publikule keskenduvad sissejuhatused. Lihtsad, kuid muljet avaldavad sissejuhatused. Tsitaadid. Retootilised küsimused. Naljad. Lood või pajatused. Statistika. Faktid 17. Kuidas luua head sissejuhatust?Vasta publiku küsimustele, Anna vajalikku taustinformatsiooni, Tervitused ja tänusõnad, Tee parajalt pikk sissejuhatus 18. Millist sissejuhatust tuleb vältida
publikutl sind tundma õppida, Ära kurda publikule oma probleeme, Määra kindlaks publiku huvigruppid ja pöördu nende poole, Määra kindlaks mõjukas isikud publiku hulgast, Väljenda oma emotsioone, Keskendu mitte enda, vaid nende vajadustele. 11. Millised on erinevad kõne ülesehituse mustrid? Kaks rusikareeglit-Tee muster ilmsteks,Vali sobiv muster. Laialdaselt kasutatavad kõne ülesehituse mustrid. Pakkimine ja nummerdamine. Probleem tagajärg. Teooria praktika. Püüdev fraas 16. Mis peab olema kõne sissejuhatuses?Tavaliselt kasutatakse:Materjalil põhinevad avasõnad. Publikule keskenduvad sissejuhatused. Lihtsad, kuid muljet avaldavad sissejuhatused. Tsitaadid. Retootilised küsimused. Naljad. Lood või pajatused. Statistika. Faktid 17. Kuidas luua head sissejuhatust? Vasta publiku küsimustele, Anna vajalikku taustinformatsiooni, Tervitused ja tänusõnad, Tee parajalt pikk sissejuhatus 18. Millist sissejuhatust tuleb vältida?Ära eksi nimedega, Ära
Aga üldiselt võib öelda, et ausa tööga pole Nõukogude Eestis keegi rikkaks saanud, nagu ikka (nagu ka praegust) oli selleks vaja olla "pumba juures" ja riigi vara varastada. Üldiselt võib öelda, et kõik varastasid vahetevahel midagi oma töö juurest ja seda peeti suhteliselt normaalseks (sealt on siis pärit see praegustele ettevõtjatele palju peavalu tekitav töökohtadelt asjade ja materjalide kadumise fenomen). Oli täiesti tavakäibel fraas "varastada võib, aga vahele ei tohi jääda" ja "peab kasvõi natuke midagi koju viima, muidu ei saa öösel magada ". Kui Eesti taasiseseisvus, tipnes riigi vara omastamine Edgar Savisaare poolt riiklike ettevõtete kontrollorgani SORVVO laialisaatmisele järgnenud täiesti enneolematult laiaulatusliku riigi vara omastamisega nende ettevõtete eesotsas olnud seltsimeeste poolt - kuna mingit kontrolli polnud, siis kasutasid nad
kindlaks publiku huvigruppid ja pöördu nende poole, Määra kindlaks mõjukas isikud publiku hulgast, Väljenda oma emotsioone, Keskendu mitte enda, vaid nende vajadustele. 7. Millised on erinevad kõne ettekandmise viisid? Nende plussid ja miinused? Kaks rusikareeglit-Tee muster ilmsteks,Vali sobiv muster. Laialdaselt kasutatavad kõne ülesehituse mustrid. Pakkimine ja nummerdamine. Probleem tagajärg. Teooria praktika. Püüdev fraas 8. Miks on vajalikud nii loogiline kui ka emotsionaalne käsitlus kõnes? Tuleb peast panna 9. Mida tuleb silmas pidada statistika kasutamisel? Ära vurista numbreid, Ümarda arvud, Kasuta usutavat allikat, Korda võtmearve, Loo pilt. 10. Miks on kõne sissejuhatus oluline ja mis peab olema kõne sissejuhatuses? Sellega seab ootused. Ärata tähelepanu, Loo sümpaatiat, Esita põhjuseid kuulamiseks, Kirjelda, millest sa räägid. 11. Millist kõne sissejuhatust tuleb vältida
Sõjajärgsetel aastakümnetel tulid esile ka igasugused filosoofid. Leidus intellektuaale ja kirjanikke, kes kommunismi läbi nägid. Neis ehk kõige kuulsamaks ja mõjukamaks võib pidada George Orwelli. Tema ,,Loomade farm" (1945) oli Venemaa enamlaste revolutsiooni teravmeelne allegooria, mis algab vabaduse ja lõpeb orjusega. Romaan ,,1984"(1948) oli aga antiutoopia stalinismilaadse võimu alla sattunud Inglismaast aastal 1984. Sellest romaanist oli üldisesse käibesse läinud fraas ,,Suur Vend jälgib sind". Kommunistide ja kommunistliku ideoloogia positsioon jäi Euroopas siiski tugevaks, erinevalt Ameerika Ühendriikidest, kus 1950. Aastail võttis maad äge antikommunismi maania senaator McCarthy juhtimisel. Saksamaa Demokraatliku Vabariigiga on seotud ka film peakirjaga ,,Good bye, Lenin!". See film esilinastus 2003.aastal ja selle lavastaja on Wolfgang Becker. Saksamaal järjest
Sisepoliitika Uute rajajoonte (horisontide) poliitika, mida pärast tema tapmist Dallases 22.nov 1963 viis ellu järglane Johnson. Üheks prioriteediks oli majanduslanguse peatamine, mida üritati teha maksude vähendamisega. Vaesuse vastu võitlemise programmi alustati miinimum palga tõstmisega. Mustanahaliste võitlus võrdsuse eest jätkus, 1963 toimus ,,Marss Washingtoni"- >200 000 laulis ja nõudis võrdsust USA pealinnas eesotsas Martin Luther Kingiga. Fraas -"ma unistan" sai võitlusmotoks kongressis. Võeti vastu kodanikeõiguste tagamise eelnõu rassieralduse lõpetamine avalikes kohtades, sellele eelnes mustanahalise James Meredithi 1962.a. Missisipi Ülikoolis Föderaalvägede abil õppimise kindlustamine. 1960 ja 1970 tekkis naisliikumine ja nii nimetatud seksirevolutsioon ehk rasestumisvastaste vahendite arengu ja müügi kasv. Samuti politiseerus latiinode liikumine, neid hakati kutsuma chicanodeks (mehhiko päritolu ameeriklased
Sõna tantaal tuleneb Tantalosest, Kreeka jumala Jupiteri pojast. Tantalos saadeti põrgusse seisma kaelani vette ja tema kohal elustes puu maitsvate ja isuäratavate viljadega. Kui ta kummardus jooma, siis vesi oleks ta uputanud ja kui ta üritas ennast viljadele lähemale tõsta, siis need liikusid kaugemale. Fraas "ahvatledes õrritama" tulenebki Tantalusest. Lk.4 für Elektrometallurgie (GfE) lisab, et kunagi ei tohi sõltuda Tehasele Silmet on pakutud Nioobiumi- ja tantaalitoorme vahel
H. Audeni luuletus, mille ta oli algselt kirjutanud Teise maailmasõja puhkemise eelõhtul 1. septembril 1939 ja mis kirjeldas tabavalt rahva meeleolu. Nii nagu 1939. aastal, oli ameeriklasi 2001. aastal vallanud hirmu, haavatavuse, isegi sokeerituse tunne. Ikka ja jälle korrati selle luuletuse ühte fraasi, et septembrisündmused sümboliseerisid selle ,,madala autu kümnendi" kõikide lootuste lõppu. See fraas võtab hästi kokku Ameerika sõjalise, diplomaatilise ja luurealase tegevuse 1990ndatel. Järgmiste aastate jooksul kuulutati eesmärgiks hävitada need, kes korraldasid 11. septembri rünnakus. Juba 2001. aasta lõpuks olid USA juhitud väed kukutanud islamistide reziimi Afganistanis, mis oli olnud varjupaigaks tuhandetele al-Qaeda terroristidele, eesotsas nende kurikuulsa juhi Osama bin Ladeniga. Pärast seda veenvat võitu seisid Ameerika
linnad pimedusest kõrvuti, kroonides sellega kõik eelnevad kõrvutused. Detailide parallelismi täiendatakse sõnalise parallelismiga: kogu romaani vältel toimub üleminek ühest linnast teise montaazi laadis (siduva fraasi kordamisega). Mõlemad jutustamise plaanid (lugu Pilatusest ja Jesuast ning romaan tervikuna) lõpevad sama fraasiga, mis varem on kokku lepitud (ennustatud) kui romaani viimane fraas. Kahes linnas toimuva paralleelsust rõhutavad ka tegevusaeg (kolmapäevast laupäevani); maise võimu jõhkruse ja samas igavikulistele jõududele allajäämise teema; roosiõli, mille lõhna Pilatus vihkab Annuska saatuslik päevalilleõli jne. Moskva süzeeliin kujutab endast Jersalaimi madaldatud, travesteeritud varianti (travestia - (itaalia keeles travestire "ümber rõivastuma") on huumori liike, lähedane paroodiale teise,
artikkel indefinite meaning. zero article nullartikkel Refers to the use of no article or other determiner I like coffee. before a noun. 4 Grammatical Terminology Phrase fraas A word or group of words which form grammatical units such as noun phrase, verb phrase or adjective phrase. Phrases are the constituents of clauses. adjective phrase adjektiivifraas, A phrase with an adjective functioning as the head. An AdjP: Are you willing to volunteer? omadussõnafraas adjective phrase can have an attributive function (used Attributive funct.: It has a smooth
Tapa Gümnaasium Andreas Õun 9.a VEHKLEMINE Referaat Juhendaja: Allan Vinter Tapa 2012 Vehklemine Vehklemine on sportlik kahevõitlus, milles vastased püüavad teineteist tabada vehklemisrelva torke või löögiga. Iga võistluse alguses seisavad vehklejad algasendis ja ootavad vastase rünnakut. Võitja on see, kes sooritab kõige rohkem sihtmärki tabavaid torkeid. Harilikult loetakse võitjaks see, kes 6-minutise võistlusaja jooksul torkab või lööb vastast 5 korda. Meestevõistlus kestab seni, kuni 1 osaleja on sooritanud 5 nõuetekohast torget või kui lõppeb ettenähtud 6 minutiline võistlusaeg. Naised peavad tegema 5 minuti jooksul 4 torget. Torge tähendab seda, et ühe vehkleja relv puudutab teise keha. Individuaalvõistlusel koosneb iga mat kolmest 3-minutilisest raundist, vaheajad on minutilised. Võidab see vehkleja, kes saab esimesena kirja 15 punkti või kel o...
Soov koosneb käsust (GET, POST, HEAD), HTTP 1.1 korral on Datagramm - võrkudes toimub marsruutimine sihtpunkti aadressi järgi. Iga paketi puhul otsustatakse eraldi, milline marsruut oleks kõige 4.Kihid, teenused, protokollid, andmete liikumine läbi kihtide olemas ka DELETE ja PUT, header ridadest (Host, language..) ja lõpust (reavahetus). Vastus koosneb staatuse reast (kood ja fraas nt 200 õigem valida. Virtuaalahelatega võrgud Enne andmete saatmist pannakse marsruut paika. Luuakse virtuaalne ahel, mille kaudu saates Mitmekihiline arhitektuur võimaldab lahutada arvutivõrgu ja riistvara konkreetsest rakendusest. Kõik komponendid on iseseisvad, neid OK), header ridadest (date, server..) ja nõutud failist. Autentimisest: Kuna veebiserver ei mäleta eelmisi päringuid, peab autentimist ei pea igale paketile eraldi marsruuti otsima
fraasid omakorda lauseid. Süntaks uurib lause üksuste (fraaside) sisemist struktuuri, nende üksuste omavahelisi suhteid ning seda, kuidas need fraaside sisestruktuur ning fraasidevahelised suhted määravad lause kui terviku tähenduse. Morfosüntaks uurib grammatilisi kategooriaid või keeleüksusi millel on nii morfoloogilised kui süntaktilised omadused; mida saab defineerida nii morfoloogiliste kui süntaktiliste kriteeriumide järgi. 66. Lause, fraas, moodustaja; fraasi määratlemise viisid Kirjakeeles lause = üksus, mis algab suure tähega ja lõpeb punktiga. Suulises kõnes vastab lausele süntaktiliselt ja tähenduslikult terviklik üksus, mida osutab mh intonatsioon (lause lõpus tavaliselt intonatsioon (~põhitoon) langeb = tekivad pikemad pausid). Lause on kõige suurem üksus, millega süntaksis tegeldakse. (Suurem on tekst, sellega tegeleb tekstilingvistika)Lausest väiksem üksus on osalause e klaus (ingl
välja kliendikasu ja tuginedes sellele, hakatakse klienti ostu kasuks veenma. Päheõpitud esitlus - on esitluste lihtsaim variant, milles klientide erinevusi ei arvestata. Päheõpitud esitlus eeldab detailset ettevalmistust ja veenvat läbiviimist. Siin ei kavandata mitte ainult esitluse üldisi seisukohti, vaid mõeldakse läbi iga lause, fraas ja faktide esitamise järjekord. Eelised: i. edastatava informatsiooni hulk ja kvaliteet ühtlustuvad (firma erinevate müügimeeste esitlused on ühesugused); ii. annab algajale müügimehele kindlustunde (ühese määratletuse tõttu); iii. võtab väga vähe aega (täpse ja ratsionaalse läbitöötatuse tõttu).
ning et objektiivsed tagajärjed ei määra ära teo õigust või ebaõigust üksinda; reeglid kui vastastikused kokkulepped inimeste vahel; reegleid saab modifitseerida kui selleks on sotsiaalne vajadus; teadlikkus vastastikkusest (teise in. Heaolu eest hoolitsemine, samuti nagu hoolitsetakse enda heaolu eest, ehk fraas: tee teistele seda, mida sa tahaksid, et sulle tehtaks); reegleid ei vaadelda fikseerituna ja muutumatuna, vaid paindlikena – sotsiaalse kokkuleppe teel paika panduna, mida saab muuta, kui enamus seda aktsepteerib; õiglus – vastavalt sellele kuivõrd tahtlikult halb oli väärkäitumine
Stravinski ja Igor Stravinski, Grigori Rimski ja Nikolai Rimski-Korsakov. Tegelased tihti kuulevad või mainivad mitmeid tuntud heliteoseid. "Siin ma siis olengi", ütleb Woland Lihhodejevile (tsitaat ooperist "Faust" - Faust: "Saatan, tule minu juurde!" ning Mefistofeles ilmub ja vastab: "Siin ma olen!"). "Oh suured jumalad...", "Oh jumalad!", "Oo suured jumalad!" Kogu romaani jooksul korduv fraas on tõenäoliselt võetud Verdi "Aidast", mida Bulgakov teadis ja tundis hästi ja mida tsiteeris teisteski oma töödes. Ning on ju Saatana balli dirigendiks Johann Strauss ise. Kuid mitte ainult nõukogulik riigisüsteem ei saanud Bulgakovi pahameele osaliseks. V-s peatükis kirjeldatud Gribojedovi maja on kogu kirjandusliku Moskva sümboliks, tolles hoones olev restoran aga on saatanliku olemisega.
vormistamine h) tollikontrolli läbimine i) eriloa nõudmine j) impordimaksude tasumine. 3. teema. LOGISTIKAETTEVÕTTE ISELOOMUSTAMINE Teema eesmärgiks on hea logistikaettevõtte tunnuste tundmaõppimine ja oma logistikafirma reklaamimine. Teema läbimiseks kulub 8–10 õppetundi, sõltuvalt õppijate keeletasemest. Ülesanne 4 Enne ülesande täitmist näidake õpilastele mõne sõna näitel, kuidas harjutust teha. Näiteks on teil vaja leida sõna logistika omastava vormi. Otsige fraas, kus see sõna esineb. See on kaasaegsed teadmised logistikast. Vajalik sõna on seestütlevas käändes. Seestütlev moodustatakse st-lõpu liitumisel omastava käände vormile. Järelikult, sõna logistika omastava vorm on logistika. 239 Ülesanne 7 Vastused. 1. meeskond 2. ettevõtte 3. lahenduseni 4. lubadust 5. klient 6. vajaduse 7. teenuse 8. suhetest 9. teadmised 10. koostööks 11. lubadustes 12. partner 13. vastav 14. kindlustunnet
Konkreetne toode- koosneb kauba eriomadusest, disainist kvaliteedist, pakendist.Nende komponentitega rahuldatakse kõik vajadused.Kvaliteet on toote tähtsaim tunnus, mis näitab funktsioonide täitmise võimet ja ühendab vastupidavuse ja täpsuse ning tarbimise mugavuse. Laiendatud toode- sisaldab tootega pakutavat lisateenust(n: garantii, hooldus, paigaldamine, kätte toimetamine, järelemaksu võimalus) 8.Kaubamärk- on üldreeglina kas sõna, fraas, sümbol, kujundus või nende kombinatsioon, mille eesmärgiks on eristada ühe ettevõtte tooteid teiste ettevõtete samaliigilistest toodetest või teenustest ning reklamida neid. Kaubamärk kindlustab oma valdajale monopoolse kasutamise õiguse. Seda juhul kui kaubamärk on registreeritud. 8.Bränd on kontseptsioon, märk, kujutlus, mis sisaldab ratsionaalseid ja emotsionaalseid kasusid. 9.Teenuse turunduse eripära (võrreldes füüsilise tootega)
! loogikat. Seob loogikat tegelikkusega, samas reegel pole seotud VAID loogikaga. 2. MÕISTE JA TERMIN. TERMINI SISU JA MAHT. ! D3.1. Mõiste on mõtlemise vorm, mis peegeldab tegeliku või kujuteldava maailma objekte, nähtusi suhteid jm terviklikena nende oluliste tunnuste kaudu. ! Üldine kirjeldus mingist objektist, mis eksisteerib reaalses või kujuteldavas maailmas. ! D3.2. Termin on mõiste nimetus – sõna või fraas, mis tähistab öeldavat mõistet ja ka selle osutust. ! Mõiste keeleline nimetus. ! ! ! Termin õigusteaduses on täpselt piiritletud juriidilise tähendusega oskussõna. Termini sisu ja maht. Termini maht (ekstensioon) ja sisu (intentsioon). ! Maht on termini osutuste hulk. ! Sisu on termini kriteerium mingi osutuse kuulumiseks selle termini !ekstensiooni. Iga termini mahu kasvades tema sisu väheneb ja vastupidi. Termini mahul on selged piirid,
Kokkuja lahkukirjutamine Nimisõna+nimisõna KOKKU LAHKU Ainsuse nimetavas käändes või ainsuse omastavas olev nimisõna lühitüveline nimisõna Nt. vesiveski, vastab küsimusele kelle?, mille? Nt. isa nahkmööbel, sarvloom, külglibisemine, , saapad, õpiku autor, toodangu kvaliteet, tellimiskaart, haldusnõukogu, inimväärikus ukse kääksumine, tuule undamine Ainsuse omastavas olev nimisõna kui Mitmuse omastavas olev nimisõna ta märgib selle nimisõnaga Nt. teaduste akadeemia, vigade parandus, väljendatud mõiste liiki või laadi, raamatute nimestik, ekspertide komisjon, moodustades koos temaga ühe sademete hulk, sisehaiguste kliinik, kindlakskujunenud mõiste Nt jahikoer, kurttummade kool, muusikariistade karjakoer, toakoer, linnukoer, taskukell, kauplus, uudiste agentuur seinakell, käekell, torni...
Inimesed peaksid püüdlema, mitte piirduma lootmisega ,,Kolm õde" ,,Asjatult närbuva inimliku elu nukker lugu." (Tsehhov). Tegevus toimub väikeses provintsilinnas, kus elab kolm õde: Irina, Olga, Masa. Linna prototüübiks on tema enda kodulinn. Ainus, mis linna elevust toob, on aeg-ajalt sealt peatuvad sõjaväeosad. Kolm õde on kõik väga emotsionaalsed, vastuvõtlikud ilule, suureks unistuseks on neil pääseda Moskvasse, et elada teistsugust elu. (,,Moskvasse, Moskvasse!" fraas unistuste täitumiseni pürgimise kohta.) Õed ei tee unistuste täitumise heaks mitte midagi. Muutust ei too isegi Masa armumine ohvitserisse, kes teda kaasa kutsub, kuid Masa ei julge minna. Tsehhov tõdeb kurbusega, et kuigi õed võiksid Moskvasse pääseda, ei muutuks nende elus tegelikult mitte midagi. Inimesed ei julge võimalusi kasutada. ,,Kirsiaed" Proua Ranevskaja tuleb koos tütrega pärast aastetepikkust Euroopa reisi tagasi mõisa, kus ta on sündinud ja üles kasvanud
! loogikat. Seob loogikat tegelikkusega, samas reegel pole seotud VAID loogikaga. 2. MÕISTE JA TERMIN. TERMINI SISU JA MAHT. ! D3.1. Mõiste on mõtlemise vorm, mis peegeldab tegeliku või kujuteldava maailma objekte, nähtusi suhteid jm terviklikena nende oluliste tunnuste kaudu. ! Üldine kirjeldus mingist objektist, mis eksisteerib reaalses või kujuteldavas maailmas. ! D3.2. Termin on mõiste nimetus sõna või fraas, mis tähistab öeldavat mõistet ja ka selle osutust. ! Mõiste keeleline nimetus. ! ! ! Termin õigusteaduses on täpselt piiritletud juriidilise tähendusega oskussõna. Termini sisu ja maht. Termini maht (ekstensioon) ja sisu (intentsioon). ! Maht on termini osutuste hulk. ! Sisu on termini kriteerium mingi osutuse kuulumiseks selle termini !ekstensiooni. Iga termini mahu kasvades tema sisu väheneb ja vastupidi. Termini mahul on selged piirid,
Palju rahvast tuli sööma. Sööma tuli palju rahvast. 50. Süntaks, morfosüntaks Lauseõpetus e süntaks on grammatika osa, mis kirjeldab lausete ehitust missugustest osadest lause koosneb ja missugused on nende osade seosed ja funktsioonid lauseehitus v lauseliigenuds. Lauseõpetust huvitab see, missuguse lauseliikmena sõna saab lauses kasutada, lause struktuur. Fonoloogia + morfoloogia + süntaks = grammatika. 51. Lause, fraas, moodustaja; fraasi määratlemise viisid 52. Lauseliikmed Lauseliikmed - nende määramisel võetakse aluseks grammatiline tunnus. On subjekt, objekt ja verb. · öeldis ehk (grammatiline) predikaat tegusõna (mida tegema?) · alus ehk (grammatiline) subjekt - nimisõna (kes?mis?) · sihitis ehk (grammatiline) objekt - nimisõnaline, omastavas, osastavas või nimetavas käändes, mis väljendab objekti, millele tegevus on suunatud v mis on tulemus.
Valter Ojakäär "Dzässmuusika" Eesti Raamat Tallinn 1966 a) Jazzmuusika tekkimine, põhiolemus, koostisosad Jazzmuusika põhijooned: 1) Kindel põhirütm 2) Polürütmika 3) Improvisatsioon Niisuguse rütmilise nihke erinevus "klassikalisest" sünkoobist seisneb selles, et viimane tekib nõrgal Omadused, mis on omased ainult jazzmuusikale: taktiosal asuva noodi liitumisest järgnevaga (noot pikeneb tahapoole), aafrika muusikas esinev 1) Swingifenomen rütminihe aga suundub alati ettepoole. See annab talle sünkoobiga võrreldes sootuks erineva rütmilise 2) Ekstaatilisus ...
Lauri Honko (1932-2002) ,,Folklooriprotsess" Folkloristika ja usundiloo professor Turu ülikoolis Artikkel eesti keeles: Honko, Lauri 1998. Folklooriprotsess. Mäetagused, nr 6, lk 56-84 http://www.folklore.ee/taagused/nr6/honko.htm Folklooriprotsess on midagi enamat kui pärimusteose elu loomulikus keskkonnas. Pärimusteose ,,elu" Laugaste 1986 järgi 1. Rahvaluule aktuaalse kasutamise fraas (rahvaluuleteos on üldiselt tuntud ja üldiselt käibel/kasutusel) 2. Mälufaas (rahvaluuleteksti aktiivselt ei kasutata, kuid seda teatakse; tekst võidakse sütluse käigus mälust esile kutsuda) 3. Unustamise faas (pärimuskandjad enam rahvaluuleteksti ei mäleta; need on talle kirjalike ülestähenduste või trükistena) Folkloori kaks ,,Elu" (Honko 1998)
Joonis 27. Otsida saab ka ühe fraasi abil (saab nii kasutaja kui ka admin). 24 N: otsing “10€“ Joonis 28. See otsing andis kätte sündmuse, mille puhul oli otsijal meeles, et kuskil pidi olema sündmus, kus on selline fraas mainitud ning vastava tulemuse ka kalender andis. N:otsing „trenn“ annab: Joonis 29. Otsing kasutaja järgi: (saab ainult admin oma vaates). Siin on näha, et admin otsib kasutaja „test“ sündmusi detsember 2013 Joonis 30. Joonis 31. 25 2.5
alaltütlev ablatiiv kaasaütlev komitatiiv Mõnes keeles võib esineda spetsiaalseid suunamarkereid, mida ei peetagi käändemarkeeringuks (nt inglise eastward ja toward), ka dagestani keeles DEFINIITSUS Definiitne - nimisõnafraas, mille kõneleja ja kuulaja suudavad paigaldada referentsiaalsete suhete raamistikku. Indefiniitne - fraas, mille tuvastamiseks peab kuulaja looma uue referendi. Nt kui oled asjast juba rääkinud, on selle osad definiitsed. Alguses on indefiniitne NEIU (tähistatakse sõnaga MINGI), aga hiljem juba definiitne (märgitakse SEE) Definiitsuse/indefiniitsuse vormivõimalused - artiklid ja määratlejad - pronoomenid - possessiivfraasid - nimed 19
Andmebaasid 1.9 Teema 1 • Erinevat tuupi andmemudelite (hierarhiline, relatsiooniline, objektorienteeritud) ja vastavate andmebaasisusteemide valjatootamise kronoloogiline jarjekord ̈ (koigepealt hierarhilisel mudelil pohinevad andmebaasisüsteemid puustruktuuriga hierarhiline mudel, kus tekivad anomaaliad andmete lisamisel ja kustutamisel ning on palju liiasust; seejarel relatsioonilisel mudelil pohinevad on relatsioonid ehk tabelid, ̈ millel on atribuudid ehk veerud ja andmed esitatakse korteežidena ehk ridadena; koige viimaks objektorienteeritud andmebaasisusteemid neis saab hoida objekt oritenteeritud keeles kirjutatud objekte, kapseldada ja polümorfismi kasutada). Teema 2 • Andmebaaside valdkonnas tuntud inimesed ja millega nad on end ajalukku jaadvustanud – E. F. Codd (relatsioonilise mudeli "...
imetles ... viimsevaatetorni, mis oli absoluutkõrge, lõplik.“ Surmamõistetud imetlevad kõrgelt tornist avanevat panoraamset vaadet ja tunnevad hetke ülevust – kui erinev on see seismisest tapalaval, must kott peas, oodates kirvelööki, köie pinguletõmbumist ümber kaela või surmavat elektrisähvakut! Niisiis, viimsevaatetorn laseb surmamõistetuil surra üleval viisil. Ent kui tõsiselt saab võtta vaatetorni humaansust ja surmaminejate õnnejoovastust? Kas tahab fraas: “viimsevaatetorn, ehkki morn, oli lahkuva ajastu humaansemaid ehitisi,“ olla irooniline ajastu suhtes, või avaldada uudse leiutise suhtes siirast imetlust? Võimatu on öelda, ilma autori enda käest küsimata, kas siinkohal on tegemist irooniaga või tõsimeelse kirjeldusega. Võib-olla ma kasutaksingi siin juhust ja küsiksin autori käest. Nikolai Baturin: Nii ühte kui teist. Kahtlemata on kirjaniku peas sündinud niisugune fatamorgaaniline ränd
ESTEETIKA FLFI.00.023 & FLFI.02.065 (sügis 2014) Marek Volt Kordamisküsimused 1. loeng: Mis on esteetika? 1. Mida pidas Baumgarten silmas mõistega „esteetika“? Esteetika sildiga tähistas ta teadust meelelisest tunnetusest. Baumgarten nägi vajadust teaduse (esteetika) järele, mis tegeleks mitte-mõistelise e. meelelise tunnetusega; täienduseks (juba eksisteerivale) mõistelise tunnetusega tegelevale loogikale. 2. Mis on teaduslik esteetika? Tooge näiteid. „Esteetika“ – teadus inimese poolt maailma esteetilise omandamise seaduspärasustest, arenemise olemusest ja seadustest, kunstist kui selle omandamise erilise vormi ühiskondlik-ümberkujundavast osast. Näited: 1.Eksperimentaalesteetika . Eksperimentaalesteetika uurib moodsa psühholoogia vahenditega esteetilisi eelistusi, meeldimust, kunstikogemist jne. Eksperimentaalesteetika mõttes saab uurida kunstniku loomeprotse...
põhieesmärk on uurida Eesti turgu. Referaat käsitleb kümmet tuntud kaubamärki ning nelja suuremat toiduanetööstust. 1 KAUBAMÄRGI MÕISTE JA FUNKTSIOONID. TOIDUAINETÖÖSTUS. 1.1 Kaubamärgi mõiste Kaubamärk on tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa ja teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest (kaubamärgiseadus § 3). Kaubamärgiks võib olla: · sõna või sõnad (nt tehissõna, fraas, loosung jms); · kujutised (nt sümbolid, ornamendid, geomeetrilised kujundid, esemete, loomade, inimeste stiliseeritud kujundid jms); · sõna või sõnade ja kujutiste kombinatsioon; · etikett; · ruumiline kujund (originaalne pakend või toote originaalne kuju); · tähtede kombinatsioon; · numbri ja tähe (tähtede) kombinatsioon; · ärinimi jms. (Eesti Patendiamet 2011) 1
hajameelsuse ja keskendumisraskuste puhul. Usutakse, et taime või õli nuustumne aitab eksamipalaviku puhul, kirgastab mõtteid ja annab julgust ja turvatunnet. Liivatee suurendab kaastunnet. Vannivette segatud liivatee rahustab vaimu. NÕMM-LIIVATEE Thymus sepyllum Selle taime ajalugu on pikk ja väärikas. Hiinas, antiikses Kreekas, kus ta katab mäenõlvu, tarvitati teda rituaalselt ja seostati elegantsusega. Fraas " ta lõhnab tüümiani järgi " tähistas suursugust, rüütellikkust, tervist. Nimetuse thymus (eluhingus) andis Theophrastos, serpyllum (roomav) pärineb Plinius Vanemalt. Tüümos võttis osa ka I maailmasõjast. Temast pressiti välja tugevaid eeterlikke õlisid (sisaldab tümooli), mida kasutati sõdurite haavaraviina ja haiglaruumide puhastusvahendina.' Juunikuust augustini õitseb Eestis nõmm-liivatee, õitseb männimetsas, mere ääres, liivastel mäeseljandikel. Tema
ulatuvad üksteisega palju on homotonal (kõik kolm osa, millel on sama võtme allkiri, aeglase keset liikumine on suhteline alaealine). Teised matkivad tööd JC Bach ja teised näitavad lihtne ümardatud binaarne vormid osutus poolt Viini heliloojad. Kuna Mozart laagerdunud, ta järk-järgult sisse rohkem funktsioone kohandatud Baroque. Näiteks sümfoonia 29 A-duur K. 201 on Kontrapunktinen peateema esimesel liikumine ja eksperimenteerimise ebaregulaarne fraas pikkusega. Mõned tema kvartetiga alates 1773 on fugal finales, ilmselt mõjutatud Haydn, kes oli ka kolm sellist finales oma hiljuti avaldatud Opus 20 komplekti. Mõju Sturm und Drang ("Torm ja tung") perioodi muusika, tema lühike foreshadowing Romantiline ajastu, on ilmne muusika nii heliloojad sel ajal. Mozarti Sümfoonia nr 25 g-moll K. 183 on veel üks hea näide. Mozart oleks mõnikord minna oma fookuse vahel ooperitest ja instrumentaalmuusika. Ta