Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. 13. Heideggeri huvi kreeka mõtlemise vastu. Kunsti päritolu. 14. Foucault huvi antiikeetika vastu. Foucault endahoole kontsept. Inimene kui kunstiteos. 15. Uusaja filosoofia. Empirism ja ratsionalism. 16. Uusaja alguse esteetika kui antiikideede kordus. Baumgarten, Meyer jt. 17. Vico kui esimene uusaegne kunstifilosoof. Vico ja Hegeli kunsti ja ajaloomõistmise erinevused ja ühisjooned. 18. Hegeli ajaloofilosoofia ja vaated kunstile. 19. Kanti nn koperniklik pööre filosoofia ajaloos, selle tunnetusteoreetiline mõju. 20...
Kui see eeldus on tõsi, on riik vajalik. "[I]deoloogia- mõiste taga [on] nostalgia justnagu-läbipaistva teadmisvormi järele, mis oleks vaba kõikidest vigadest ja illusioonidest, ning repressiooni-mõiste taga igatsus võimuvormi järele, mis jääks puhtaks igasugusest sundusest, järelevalvest ja normide kehtestamisest," märgib Michel Foucault (Krull 1996: 161). Pjotr Kropotkin oma raamatus "Vastastikune abi" käsitleb seda temaatikat. Ta üritab tõestada, et Hobbesi seisukoht kõikide sõjast kõigi vastu ja ka näiteks postdarvinistide ettekujutused liikidevahelisest ja -sisesest olelusvõitlusest pole sugugi nii enesestmõistetavad ja tõestatud. Kropotkin märgib, et oma pitkadel retkedel Kaug-Itta ja põhja on ta pigem kohanud risti vastupidist fenomeni: olukorras, kus tingimused on...
Kuidas ilma riigita elada, ses osas lahknevad individualistlike (Stirner) ja kollektivistlike (Kropotkin) anarhistide seisukohad, kuid igatahes peab anarhism kuulutama vääraks Hobbesi teesi loodusliku olukorra võimatusest.Ideoloogiakriitika: kapitalism viib totaalselt hallatava ühiskonnani. Klassivõitlus ei toimi, kuna inimesed tasalülitatakse popkultuuri ja meedia abil. Siit ka ideoloogiakriitika vajalikkus -- paljastada meie ühiskonna ideoloogilised "alusmüürid". Foucault : "Mulle näib, et tegelikuks poliitiliseks ülesandeks meie ühiskonnas on kritiseerida institutsioonide toimimist, mis näivad esmapilgul neutraalsed ja sõltumatud; kritiseerida neid sellisel viisil, et paljastuks see poliitiline vägivald, mis nende kaudu ennast alati hämaralt teostanud on, nii et me saaksime nende vastu võidelda." Rawlsi eeldused: inimesed on omakasupüüdlikud ja ratsionaalsed. Poliitikas osaledes vajavad sel juhul esmalt kokkulepet, milliste põhimõtete alusel...
Nihked maailmapildis 1.1 70ndad kui pettekujutelmadest vabanemise ajajärk. Ebapopulaarne Vietnami sõda. Heaoluillusiooni murendus naftahindade järsu tõusu tõttu.. 1.2 eitustel põhinev kultuuriline liikumine e kontrakultuur. Akadeemilist meditsiini eitavad teraapiad, nn vabakliinikute ja vabaülikoolide levik. Zen-budismi kui moeröögatus. Bioenergeetikasse ja karma saladustesse süvenemine. 1.3 Uusvasakpoole mõttesuund, juhtkujudeks M. Foucault , J. Derrida, R. Barthes, J-P Sartre jt. Postmodernism. 1.4 Rohelise liikumise võidukäik(60ndad). Rachel Carson "Hääletu kevad"(1962) - "väike on ilus". Säästlikkusenõue. Jaapanlased elasid 70ndatel majandussurutise suuremate probleemideta üle. 2. Uusi andmeid inimestest 2.1 Geenitehnoloogia võidukäik. Huvi populaarteadusliku kirjanduse vastu. 2.2 Richard Dawkinski "Isekas geen" (1976) inimene kui sotsiaalne olend. Indiviidi olelusvõitlus....
selgitada (arhetüüp, narratoloogiline aspekt jne)? Seda tekstis olevat struktuuri käsitletakse kui teksti grammatikat, milles väljendub teatud tüüpi ,,matemaatiline valem", mis omakorda representeerib nt tegelaste või sündmuste funktsioone. c) Poststrukturalism (dekonstruktsioon) · Tekib 1970. astatel Prantsusmaal (J. Derrida, R. Barthes, J. Lacan, M. Foucault , P. de Man jt) · Binaarsete opositsioonide kriitika: keeles ei ole fikseeritud tähendusi, keel on olemuselt metafoorne ja mitmetähenduslik. Binaarsed opositsioonid (kultuur loodus, hea-kuri, kristlus judaism) allutavad inimmõtlemist ja on seega negatiivsed ja tuleks lammutada · Kuidas üks või teine ideoloogia ilmneb tekstis ja ühendab erinevad vastuolud temaatiliselt ühtseks? Millised on tekstides olevad vastuolud?...
wikipedia.org/wiki/Pierre_Bourdieu 1935 Jean Giraudoux ,,---" http://en.wikipedia.org/wiki/The_Trojan_war_will_not_take_place Simone Weil (1909-1943) ,,L'Iliade ou le poeme de Force" (1940). Tegelikult on Iliases väga palju sõjavastaseid ideid. Nemesis saatus. Thersites 7. okt. 09. a. Georges Duby ja ,,Guillaume de Maréchal" *kirjutamise aeg *lugemise aeg *teose (toimumise) aeg Michel Foucault Diskursus William Marshal ehk maailma parim rüütel ( meest mõõdetakse tegude järgi, vt ,,Ilias"!) - http://en.wikipedia.org/wiki/Guillaume_le_Maréchal - 1185 palverännak Kuidas Guillaume le Maréchali mäletati? - Kuninga järelehüüd Philippe Auguste'ilt Gatinais'is - Hauamonument - Verbaalne monument (mõeldud kuulamiseks, elukutselise ettelugeja poolt, avalikul sündmusel) - Geneetiline järjepidevus: mis sai Guillaume'i lastest?...
Millised on üldise kultuuriteooria eesmärgid ja ülesanded? Kultuuriteooria eesmärgiks on uurida kultuuri teoreetiliste meetoditega. Et midagi uurima hakata, peab olemas olema: Objekt- mida ta uurib. Probleemi asetused- millele ta vastust otsib. Meetod- kuidas ülesandeid üritab lahendada, millised argumendid on lubatud. Tulemused- mis laadi tulemusi soovib saada. 2. Millised kultuuri määratlused on ühiskonnas käibel ning millised on nende probleemid? Kõrgkultuur- kirjandus, kontserdid,filmid- mida vähesed käivad vaatamas. Rahvakultuur- ületab otseseid ja vahetuid vajadusi. ühendab meid ajaloolise traditsiooniga. Nt. rahvalaulud ja tantsud. Olmekultuur- on igapäevaelu iseloomustav. Näiteks kas me sööme kahvli ja noaga, või pulkadega. Ja selle põhjal saab ka öelda, kas inimene on kultuurne- käitub korralikult. Või on ta kultuuritu- et käitu vastavalt meie normidele. Tegelikult kultuuritut inime...
Economisation of power conflict. Selleks, et hoida võimustruktuuri samasuguselt ebasümmetrilisena, peab majandus kasvama. Tarbimine on püüd oma vabadust tagasi saada, oma eneseuhkust tõsta. Tarbimine ei ole rõõm kontrollist keha üle, see on rõõm keha kontrollida nii nagu seda vajab võimusüsteem (tooted). Keha treenitakse kauem naudingutele altis olema (seks, muusika, teater jne) Kommenteerib Foucault 1926 1984: Seksuaalsuse ajalugu, Hulluse ajalugu, Vangla sünd - 17-18 sajandil Campbell 1987 The Romantic Ethic and the Spirit of Consumerism Tarbimisele tõmbas romantitsismi mõjutatud uudsuse ja originaalsuse ihalus. Tema jaoks modernismi üks peamine omadus ongi uue otsimine. 18 sajandil uudsuse soov nii suur, et taheti hakata uut moodi pooma. Tänapäeva tarbija on ,,hedonist...kes tõmbub tagasi reaalsusest sama kiiresti kui ta...
Selleks, et hoida võimustruktuuri samasuguselt ebasümmetrilisena, peab majandus kasvama. Tarbimine on püüd oma vabadust tagasi saada, oma eneseuhkust tõsta. Tarbimine ei ole rõõm kontrollist keha üle, see on rõõm keha kontrollida nii nagu seda vajab võimusüsteem (tooted). Keha treenitakse kauem naudingutele altis olema (seks, muusika, teater jne) 4 Kommenteerib Foucault 1926 1984: Seksuaalsuse ajalugu, Hulluse ajalugu, Vangla sünd - 17-18 sajandil Campbell 1987 The Romantic Ethic and the Spirit of Consumerism Tarbimisele tõmbas romantitsismi mõjutatud uudsuse ja originaalsuse ihalus. Tema jaoks modernismi üks peamine omadus ongi uue otsimine. 18 sajandil uudsuse soov nii suur, et taheti hakata uut moodi pooma. Tänapäeva tarbija on ,,hedonist...kes tõmbub tagasi reaalsusest sama kiiresti kui ta sellega...
SEMINAR Nimetage märksõnu Tartu ülikooli füsioloogiakoolkonna saavutustest Friedrich Bidder (1810-1894) jõudis enda ja oma õpilaste närvisüsteemi ning seedefüsioloogia vallas tehtud uuringutega mitmete avastuste ning uute meetoditeni. Enne füsioloogiaprofessori ametit (1843-1869) töötas ta anatoomiaprofessorina, avaldades koos Volkmanniga uurimuse, milles tõestas sümpaatilise närvisüsteemi funktsionaalse iseseisvuse. Bidderi ja tema kaastöötajate panus neuroloogiasse seisneb veel selles, et võeti kasutusele neuroni mõiste, näidati, nn ganglionirakkude olemasolu ning seda, et neist omakorda lähtuvad sümpaatilised närvikiud. Bidder ja keemiaprofessor Carl Ernst Heinrich Schmidt (1822-1894) avaldasid 1852. a ühismonograafia "Seedemahlad ja ainevahetus". See oli suur samm edasi seedefüsioloogia alastes uuringutes, osundades valkude, rasvade ja süsivesikute (mõiste võttis esmakordselt kasutusele...
Kõik teadmised on võimutahte väljendus. Lühidalt kuulutas Nietzsche seda, et Lääne kultuur oli end lahutanud transtsendentsest. Tema võimutahte kontseptsiooni taga peitub väide, et kõigis elusolendites on peamine instinkt rakendada oma võimu. (Kraavi 2005: 120; Grenz 2003: 97) Prantsuse filosoof Michel Foucault käsitleb võimu kui erinevate ühiskonnagruppide ja valdkondade vahelist keerulist suhetevõrgustikku, mis muutub vastavalt olukordadele ja ajastutele. Foucault' arvates eksisteerib võim erinevates lihtsates situatsioonides, argipäeva kogemustes, institutsionaalsetes süsteemides jne. Kõigis situatsioonides toimuvad omamoodi võimusuhted. Võim eksisteerib ühiskondlikesse suhetesse laialipihustunud võimusuhetena, lokaalsete võimu täideviimise praktikatena. (Kraavi 2005: 121)...
Fenomenoloogiline filosoofia ehk fenomenoloogia on filosoofia suund, mis peab filosoofilise uurimise fundamentaalseks üksuseks fenomeni. Fenomenoloogia saanud alguse Edmund Husserli fenomenoloogilisest teadvuse käsitlusest, mis vastandus toonastele psühhologistlikele arusaamadele ning püüdis kirjeldada teadvust intentsionaalsena Michel Foucault arusaam filosoofiast. Michel Foucault (15. oktoober 1926 25. juuni 1984) oli prantsuse filosoof, kelle tööd on äärmiselt mõjukad kõigis humanitaar- ja sotsiaalteadustes. Foucault on tuntud oma sotsiaalsete institutsioonide kriitika poolest, eriti psühhiaatria, meditsiini ja vangla kriitika poolest; samuti oma seksuaalsuse ajaloo käsitluse poolest. Tema teooriad võimu ja teadmiste suhte ning diskursuse kohta on leidnud laia arutus- ning rakenduspinna...
Igal teoorial peab olema: objekt probleem meetod millised argumendid, kuidas tulemuseni jõutakse. Milliseid tulemusi soovib teooria saavutada. Kultuuri uurimine teoreetiliste meetoditega. Kultuuri teooria väljund on midagi mis ulatub kaugemale igast kultuurilisest kontekstist. Ei aita mõista mõnda konkreetset kult. nähtust. sellega tegeleb kultuuri kriitika erinevad valdkonnad. Kul.teooria on midagi laiemat. Vastused on vaja leida küsimustele mis on kultuur. Millised on piisavalt teoreetilised meetodis kultuuri uurimiseks? Mida üldse on võimalik kultuuri teooria abil teada saada? Miks on seda üldse vaja? Kultuuri määratlemine: ei ole üldse lihtne. 1952 Kroeber ja Kluckhohn üritasid süstematiseerida Ameerikas. Nende raamat sisaldab üle 200 kul.definitsiooni ja seda ainult inglis.k. taustas. päras...
Loodan, et ka teistel lastel on õnnelik lapsepõlv, millele tagasivaadates on midagi toredat meenutada. 6 Kasutatud kirjandus 1. Eestimaa haridusplatvorm (1988). Eesti NSV Riiklik Hariduskomitee, koost.E. Kareda, V.Kornel, P.Kreitzberg, R.Loik, E.Sarv, E.-M.Vernik, Ü.Vooglaid. Tln:, 27 lk. 2. Foucault , M. P. (1980). Power/Knowledge: selected interwiews and other writings 1972-1977. Ed.G.Gordon, New York, 236 lk. 3. Kreitzberg, P., Priimägi, S. (1992). Kujutlus õpetaja uuest rollist // Õpetajate Leht nr 13-15. 4. Kuurme, T.(2003). Kasvatuse võim ja võimetus. 7...
SLAIDSHOW Kirjandusajalugu variatiivsus / ajalooline muutumine palju teoseid / üks teos seaduspära ja eesmärk? seesmised või välimised reeglid? pidev või katkeline? kaanon / dekanoniseerimine Kirjanduslugu ja - bioloogia - ühiskond - kultuur etc Juri Tõnjanov 1. Uue konstruktiivse printsiibi tekkimine. 2. Printsiibi rakendumine. 3. Printsiibi levimine. 4. Printsiibi automatiseerumine. Michel Foucault - Diskursiivsed formatsioonid (hilisemates töödes dispositiivid) versus empiirilised sidususprintsiibid (nt periood, kultuur, kirjandus, autor) - Järgmisi formatsioonireegleid ei ole võimalik loogiliselt tuletada eelmistest ning muutustes pole mingit üldkehtivat loogikat. Kirjanduslikke traditsioone · Ida- ja Lõuna-Aasia (Hiina, Jaapan, India) · Lähis-Ida (islam) · Euroopa (kristlus) · Põhja-Ameerika · Ladina-Ameerika · Austraalia · Aafrika · Venemaa etc...
Moisted: · Inertsus keha voime sailitada oma kiirust, ka paigalseisu, soltub vordeliselt keha massist. · Impulss liikumshulk, p=mv (kg*m/s) · Impulsi jaavuse seadus vastastikmojus olevate kehade impulss on jaav. p1+p2 = p1'+p2' => m1v1 + m2v2 = m1v1' + m2v2' · Too A=F*s*cos (J) · Voimsus N=A/t (w), uhtlasel liikumisel N=Fv · Kineetiline energia liikuva keha energia, K=mv2/2 (J) · Potensiaalne energia vastasmoju energia, P=mgh · Tood tehakse energia arvelt, A=K, A=P. · Uldine energia jaavuse seadus energia ei teki ega kao, vaid muutub uhest liigist teise voi kandub uhelt kehalt teisele. · Energia jaavuse seadus mehaanikas kineetilise ja potensiaalse energia summa on jaav. Füüsikaline suurus Tähis Ühiku nimi Ühik Raadius R;r meeter m Pöördenurk...
Sissejuhatus sotsioloogiasse Mõisted ja teoreetilised lähenemised · Sotsioloogia mõiste · Sotsioloogia kui teadus (A. Touraine) · Sotsioloogilise mõtteviisi tunnused (Z. Bauman) · Sotsioloogiline kujutlusvõime (C. W. Mills) Kokkuvõttev küsimus: Mis eristab sotsioloogilist teaduslikku mõtteviisi argimõtlemisest? · Sotsioloogia rajajad - klassikud: - A. Compte - K. Marx konfliktiteoreetilise suuna rajaja - E. Durkheim funktsionalistliku teoreetilise suuna rajaja - M. Weber interaktsionalistliku suuna rajaja · Positivistlik ja interpretatiivne sotsioloogia · Kaasaegsed olulisemad teoreetilised perspektiivid (I) - Pierre Bourdieu ja teooria praktikast; põhimõisted: - Habitus - Väli - Kapitalid: sotsiaalne, kultuuriline,...
Pendli pöördenurga mõõtmiseks on vertikaalsele vardale kinnitatud peegel 7, mida saab pöörata ja nihutada üles-alla. Statiivil asuvast valgustist lähtuv valguskiir peegeldub peeglilt ja tekitab skaalal valguslaigu. Pendli pöördudes libiseb valguslaik piki skaalat. Maksimaalne pöördenurk 0 määratakse (arvestades valguse peegeldumise seadust) valemist. Foucault pendel Foucault' pendli abil saab näidata, et Maa pöörleb. Katse aluseks on pendli omadus säilitada oma võnkesihti*. Kujutleme, et pendel on pandud võnkuma Maa põhjapoolusel. Pendel säilitab oma võnkesihi, aga Maa pöördub, nagu ikka, vastupeva. Selle tulemusena näib vaatlejale, et pendli võnketasand nihkub päripäeva, sest Maa pöördub pendli all. Kuna Maa teeb tähtede suhtes täispöörde 23 tunni 56 minutiga, siis pöördub pendli võnkesiht igas tunnis 360° : 23...
Kontrolli ja karistamist tahetakse tuua tagasi lähikeskkonda. Kriitika ei anna aga tulemusi. Kontrolli ja karistuse piirid ähmastuvad (inimesel on raske saada, millal ta on kontrolli objekt, millal ravialune). Karistus jääb "eesriide taha". Hälbiva käitumise klassifikatsiooni kiir areng. Riigi kontroll süveneb. Ka ametivõim saab kriitika osaliseks. Prantsuse uurija Michael Foucault arvates on vangla ülesandeks mitte karistada vähem, vaid karistada paremini. Seetõttu karistamine on suunatud inimese hingele. Vangla kolm keskset funktsiooni on järelevalve, klassifitseerimine, kuritegevuse vaoshoidmine. Foucault seostab teadmiste arengu võimu arenguga. Uued teadused toovad kaasa võimu kasutamise. Ja need professionaalsed grupid (valvurid, psühhiaatrid, kasvatajad), kes on võtnud võimu timukatelt, toodavad neid teooriaid, mis seda võimu võtmist heaks kiidavad...
Strukturalismi klassikalisi avaldusi 20. sajandi keskpaigas (Roman Jakobson jt). 37. Semiootika ja strukturalism (Juri Lotman jt). 38. Postrukturalistliku kirjandusteaduse erinevusi võrreldes klassikalise strukturalismiga (Roland Barthes, Michel Foucault jt). 39. Dekonstruktsioon ja kirjandusteadus. 40. Feministlik teooria kirjandusteaduses (Julia Kristeva jt). Feminism on ideoloogia, mille keskmes on küsimused naise rollist ja staatusest ühiskonnas, poliitikas, äris, teaduses ja kultuuris. Feminism sai alguse 19. sajandil kui poliitiline liikumine, mis nõudis naistele meestega võrdseid kodanikuõigusi, kuid on 21. sajandiks laienenud ka teistesse ühiskonnaelu valdkondadesse. Tihti eristatakse nn esimese ja teise laine feminismi...