Rasvad ·Rasvad on glütserooli ja rasvhapete ühendid. ·Rasvhapeteks nim. lineaarse ahelaga karboksüülhappeid, milles on 16 või 18 süsiniku. ·Rasvade tähtsus inimesele: Energiatootmiseks, rakukestade ülesehitamiseks. ·Rasvade füüs. omadused: toatemp tahke, kahekordsed sidemed, hüdrofoobsed. Valgud ·Valgud on elutähtsad ühendid, mis koosnevad aminohapete jääkidest. ·Inimese valgud koosnevad 20 aminohappest, millest 8 on asendamatud. ·Valke on kahte tüüpi: Lihtvalgud (ainult aminohaped) ja Liitvalgud (+ suhkur, rasvad). ·Omadused: vedelad, veeslahustuvad, ei sula ega lagune, ·Ülesanded: transport, pärilikuse ülesanne, ülesehitus ül., kaitsefunktsioon Reaktsiooni kiirus ·Keemilise reaktsiooni kiirust mõõdetakse sekundis ära kulunud lähteaine hulga või sekundis tekkinud saaduste hulgaga. ·Temperatuuri tõus 10º võrra, tõstab reaktsiooni kiirust 2-4 korda ·Kiirust mõjutavad tegurid: Reageerivate ainete iseloom mida aktiivsem on aine, sed...
Elu omadused Bioloogia teadus elusolenditest 1) Paljunemine: 1) a) mittesuguline toimub ilma sugurakkudeta nt. Pooldumine (bakterid) b) eoseline paljunemine nt. Seened, sõnajalg c) kloonimine imetaja areng mõnest keha rakust 2)suguline paljunemine algab viljastamise e. muna-ja seemneraku ühinemisega (esineb ka õistaimedel) 2)Ainevahetus: 1)Autotroofne ainevahetus: rohelised taimed neil on olemas klorofüül (fotosüntees) 2)Heterotroofne ainevahetus: peavad sünnist surmani tarbima orgaanilist ainet. 3)Rakuline ehitus Kõik elusolendid koosnevad rakkudest 1)prokarüootne e. eeltuumne rakk 2)eukarüootne e. tuumaga rakk 4)Reaktsiooni võime ärritajatele Taimedel: kroonlehtede liikumine valguse poole Inimesel: nt: tunned kui keegi puudutab sind 5)Kõikidel elusolenditel on stabiilne sisekeskkond Nt: Keha temperatuur, veresuhkru tase 6)Elusolendeid iseloomustab areng e. teatud täiustu...
4 evolutsiooni etappi: 1)Füüsikaline (suur pauk, elementaarosakesed, aatomid) 2)keemiline (aatomid makromolekulid, mikrokerad) 3)bioloogiline (prokarüoodid, eukarüoodid, hulkraksed) 4)sotsiaalne (inimene) Lamarcki evolutsiooniteooria oli esimene terviklik evolutsiooniteooria, aga ta hindas üle keskkonna mõju organismidele ja organismide sisemist püüdu täiustuda, elu jooksul omandatud tunnused EI pärandu. Darwini evol.teooria põhineb 3el tähelepanekul: 1)Kõik elusolendid on erinevad 2)Nad pärandavad oma tunnuseid järglastele 3)Nad on kaasa tõmmatud olevusvõitlusesse (=isenditevaheline konkurents elutingimuste pärast) Paleontoloogia- teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Fossiilid- väljasurnud organismide jäänused. Suhteline vanus- näitab millised organismid eksisteerisid varem/hiljem. Absoluutne vanus näitab kivististe tegelikku vanust. Feneetilised võrdlused- hõlmavad liikide anatoomiat, elutegevust ja embrüonaalset arengut. ...
сосна), seeder (кедр), sekvoia ja seedermänd Tumetaiga Heletaiga • Mandrite • Mandri siseosas servaaladel • Külmem kliima ja • Pehmem kliima vähem sademeid ja rohkem • Mänd ja lehis sademeid • Kuusk ja nulg Okaspuude kohastumised • Okaspuudel on koonuseline kuju, mis laseb kuhjuval lumel järjest alla vajuda ega murra nii oma raskusega puud. • Nad on igihaljad ( вечнозеленые); fotosüntees saab alata varakevadel esimeste soojade ilmade saabumisel. • Okkad takistavad aurumist • Paks ja tihe koor kaitseb pakase (мороз ) eest TAIMED • Lehtpuudest ja põõsastest kasvavad okas-metsade vööndis vaid kõige vähenõudlikumad - kased, lepad, haavad, pihlakad jt. • Põõsaid ja rohttaimi kasvab okasmetsades vähe, metsaalune on kaetud tavaliselt paksu samblavaibaga, palju kasvab igihaljaid puhmaid
Liigirikkus – erinevate liikide arv Maal Maailmas kirjeldatud 1,5 milj. eukarüootide liiki, tegelikult võib olla 10 milj. Eestis kirjeldatud 26600 liiki, tegelikult võib olla 40000 Tagab elu säilimise äärmuslikes tingimustes Koosluste mitmekesisus – teatud ala esinev erinevate koosluste arv. Kujuneb keskkonnatingimuste varieerumisest, võimaldab liigirikkust. Millised kooslused on eriti liigirikkad, liigivaesed maailmas? Eesti? Elurikkuse tähtsus: Aineringe toimumine Fotosüntees Mulla teke Kliima kujundamine. CO₂ sidumine, sademete hulga säilitamine, õhuniiskuse reguleerimine, temperatuuri reguleerimine Rannikualade puhver Erosiooni vähendamine Inimesele: põllumajanduses, metsanduses, kalanduses, tööstustoorainena, tervise säilitamiseks, keskkonna puhastamiseks Liikide väljasuremine Fooniline väljasuremine – ühed liigid surevad välja, uued liigid tekivad juurde Väljasuremise põhjused:
Samuti surnud orgaanilisest ainest toituvad seened saprotroofid. Miksotroof Organismid, kes suudavad vastavalt keskkonnale oma ainevahetustüüpi muuta. roheline silmviburlane putuktoidulised taimed Huulheinad Kärbsepüünis Dionaea muscipula Kanntaim Nepenthes rajah Assimilatsioon Organismis toimuvad sünteesiprotsessid. Selle käigus saadakse: sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid jne. Vaja on lähteaineid, ensüüme, täiendavat energiat (makroergilised ühendid). Näiteks: fotosüntees, DNA süntees Dissimilatsioon Organismis toimuvad lagundamisprotsessid. Toiduga saadavad või organismis sünteesitud orgaanilised ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. Tavaliselt vabaneb energia, mis talletatakse makroergilistesse ühenditesse nt. ATP (40%) ning eraldub soojusena (60%). Näiteks: glükoosi lagundamisel vabaneb 38 ATP molekuli Füüsilise pingutuse korral vajab organism täiendavat
ÖKOLOOGILISED TEGURID : * Optimum = 22 kraadi * Alumine taluvus lävi 25 kraadi * Ülemine taluvus lävi +45 kraadi. Elutalooduse tegurid e. ABIOOTILISED TEGURID = keskkond, kliima KESKONNA TEGURID : * Veetase * Rõhk * Tuli (metsa tulekahju) * pH (happeline, aluseline keskkond) * toitainete sisaldus * õhustatus (abiatsioon) KLIIMA TEGURID : * valguskiirgus * temperatuur * sademed * tuul * soojuskiirgus (kõigusoojased loomad = keha temp. On seotud õhutemp. Nad ei suuda ise keha temp. Säilitada) FOTOSÜNTEES toimub NÄHTAVA VALGUSED toimel FOTOPERODISM e. pimeduse valguseperioodi muutumine mõjutab loomade aktiivsust, sigimist ja rännet) LÜHIPÄEVA TAIMED : riis. Kanep, päevalill, tubakas * õide moodustuvad ainult siis, kui päevavalguse periood ei ületa 12 tundi. PIKAPÄEVA TAIMED : hernes kartul, teravili, lina * et õied moodustuksid peab päeva pikkus ületama 12 tundi UV- KIIRGUS : väikestes kogustes aitab inimese nagal sünteesida D- vitamiin...
põiekestesse ja lüsosoomidesse. Pakib, sorteerib, väljastab tilgakeste kaudu aineid. Seal moodustuvad ka lüsosoomid. Homoloogiline kromosoom - kromosoom, mis sisaldab samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Hüüf - ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit. Karüoplasma - rakutuuma poolvedel plasma. See sisaldab DNA-d, valke, RNA-d, mitmesuguseid madalmolekulaarseid ühendeid. Kloroplast - membraanidest koosnev taimeraku organell, milles toimub fotosüntees. Klorofülli sisaldav plastiid. Värvuselt on roheline. Kromoplast -membraanidest koosnev taimeraku organell, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente (karotinoide). Kuulub plastiidide hulka. Leukoplast - membraanidest koosnev taimeraku organell, mis on värvusetu. Kuulub plastiidide hulka, sisaldab tihti varuaineid. Lüsosoom - ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid. Lahustatakse ka makromolekule.
ristamisel aga punaseõielised lõvilõuad. Millise genotüübi ja fenotüübiga lõvilõugu oleks veel võimalik saada? Milliste juustega võivad olla lapsed, kui üks vanem on lokkis ja teine laineliste juustega? Milline on töenäosus, et järgmisena sünnib perekonda lokkisjuukseline poeg? Kodominantsus - avalduvad mõlemad tunnused heterosügootses olekus. Elu areng 1) ürgeoon ehk arhaikum - maa teke, elu teke 3,5 miljardit, bakterid, arhed 2) agueoon ehk proterosoikum - fotosüntees, vaba O2, osoonikiht, eukarüoodid, hulkraksus: tekkisid koed, organid, väheneb sõltuvus keskkonnast, sugulise paljunemise täiustumine, aktiivse liikumisvõime teke; endosümbioos: a) sisekeskkond eraldatud väliskeskkonnast b) rakustruktuuride kooskõlastatud töö c) kujunes välja sugulise paljunemise võime. 3) vanaaegkond ehk paleosoikum - kujunesid välja kõikide liikide eellased, silma kujunemine,
3.13. Leidke tekstist neli viga ja parandage need. 4 punkti Päristuumse raku kesta läbib tsütoplasmavõrgustik. Eristatakse sileda- ja karedapinnalist tsütoplasmavõrgustikku. Siledapinnalisel tsütoplasmavõrgustikul paiknevad ribosoomid. Ribosoomides toimub lipiidide süntees. Mitokondrite ülesanne on raku varustamine erinevate ainetega. Neis toimub fotosüntees, mille käigus moodustuvad süsihappegaas ja vesi. 1) ................................................................................................................................................. 2) ................................................................................................................................................. 3) .................................................................................................................................................
.......................................................................................................................................... 16 3.13. Leidke tekstist neli viga ja parandage need. 4 punkti Päristuumse raku kesta läbib tsütoplasmavõrgustik. Eristatakse sileda- ja karedapinnalist tsütoplasmavõrgustikku. Siledapinnalisel tsütoplasmavõrgustikul paiknevad ribosoomid. Ribosoomides toimub lipiidide süntees. Mitokondrite ülesanne on raku varustamine erinevate ainetega. Neis toimub fotosüntees, mille käigus moodustuvad süsihappegaas ja vesi. 1) ................................................................................................................................................ 2) ................................................................................................................................................ 3) ................................................................................................................................................ 4) ..
Kompleks koosneb tavaliselt kesksest aatomist või ioonist, millega on seostunud mingi arv ioone või molekule (ligande). Keemilist protsessi, mille tagajärjel tekivad kompleksühendid, nimetatakse kelaatumiseks. Fotosüntees. Fotosüntees (kreeka photo- 'valgus' + synthesis 'ühendamine, liitmine') on looduses asetleidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks. Fotosüntees toimub fotoaktiivsete pigmentide, näiteks klorofülli kaasabil. Fotosünteesi lähteaineteks on süsinikdioksiid, vesi ja mineraalained (energiaallikaks on päikeseenergia), lõpp-produktiks ehk saaduseks on süsivesikud, peamiselt glükoos, fruktoos ja tärklis ning kõrvalsaaduseks hapnik. Reaktsioone, mis on seatud valguse neeldumise ja elektronide ülekandumisega, nimetatakse valgusreaktsioonideks ning CO2 sidumise ja taandamisega seotut pimereaktsioonideks.
Süstemaatika -teadus, mis grupeerib liike suguluse järgi. 1) Liik sarnaste tunnuste, eluviisi ja levialaga isendid, kes saavad järglasi. 1,6 mln liiki teada,1 mln liiki putukaid 2)Perekond:Koer 3)Sugukond:Koerlased 4)Selts:Kiskjalised 5) Klass: Imetajad(linnud, roomajad, kahekapiksed, kalad) 6) Hõimkond: Keelikloomad, selgrootud 7) Riik: Loomariik, taimeriik, seened, algloomad, bakteririik Evolutsioon- liikide põlvnemine üksteisest eellastest. Darwin 1858,,Liikide tekkimine":1)tekivad uued,teised surevad 2)evolutsioon on pidev protsess,mis ei lõpe kunagi 3)evolutsioon mitmekesistab maailma Olelusvõitlus-konkurents Haug: 240 000 marjatera->20 000maimu->100 noorkala-> 2 suguküpset kala, kes on kõige tugevamad,elujõulisemad looduslik valik- tugevam jääb ellu ja annab järglasi sobivas keskkonnas kohastumine- sobivad pärilikud omadused, mis tagavad ellujäämise Liikide teke: pika aja jooksul,loodusliku valiku tagajärjel 1)ruumiline isolatsi...
Hapnikku tarbides muundavad nad süsivesikutes ja rasvades peituva energia rakkudele kättesaadavaks . ON KA LOOMRAKUS. Tsütoplasma on raku sees. See sisaldab rohkesti vett ning selles on lahustunud orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid. ON KA LOOMARAKUS. Rakumembraan eraldab rakku teistest rakkudest kui ka ümbritsevast keskkonnast. Vakuool on õhukese membraaniga ümbritsetud vee ja selles lahustunud ainete mahuti. Kloroplastid on plastiidid, milles toimub fotosüntees. Neis valmistatakse orgaanilisi aineid, kasutades päikese energiat. Rakukest (koosneb tselullosist) annab taimerakule tugevuse ja kuju. Läbi rakukesta ja rakumembraani pooride toimub aine- ja energiavahetus. 1) Tuum 2) Tuumake 3) Ribosoomid 4) Mitokoondrid 5) Lüsosoomid 6) Golgi kompleks 7) Tsütoplasmavõrgustik (kareda- ja siledapinnalist (kareda-pinnaline ER)) 8) Tsütoplaasm 9) Tsütoskeleet 10) Rakukest (tselluloosist, ligniinist, pektiinist.)
Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud: riboos ja desoksüriboos. 6C glükoos (viinamarjasuhkur) ja fruktoos (puuviljasuhkur). Oligosahhariidid: sahharoos, maltoos, laktoos. Sahharoos koosneb glükoosist ja sahharoosist Maltoos linasesuhkur, koosneb 2 glükoosijäägist. Terad soe+niiske idanemine tärklis maltoos kuivatatakse ja jahvatatakse Laktoos glükoos, galaktoos (imetajate piimas). Polüsahhariidid: tärklis, tselluloos, glükogeen. Tärklis talletatud glükoos, kui fotosüntees pidurdub või lakkab, siis kasutavad taimed tärklist energia saamiseks. Tselluloos moodustab kuni poole puitunud vartega taimede massist, taimede rakukesta peamine koostisosa, glükoosist. Glükogeen glükogeeni molekulid on loomorganismides ja seentes glükoosi säilitamiseks. 1 g glükoosi lagundamisel saab 17,6 kJ energiat! Lipiidid: rasvad, õlid, vaad, steroidid. Vees mittelahustuvad (lahustuvad alkoholis).
CH4, SO2) o Biosfääri taimede,loomade kõdunemisel tekivad settides või kivistudes kivimid (litosfäär). 4. Energia liigid ja näited nende esinemisest looduses Potentsiaalne energia- keha oma oma asendi tõttu. Nt kivi oma asendis, veehoidlasse kogutud vesi. Kineetiline energia- liikuvad kehad. Nt veerev kivi, jõe voolamine. Keemiline energia- vabaneb keemiliste reaktsioonide käigus. Nt fossiilsete kütuste põletmine, fotosüntees. Soojusenergia- keha iga molekuli kineetilise ja potentsiaalse energia summa. Laineenergia- laineliikumisega seotud energia. Nt veekogude lainetuse puhul gravitasioonienegiast saadud energia(tõusu- ja mõõnalained), tuule kineetiline energia(tuulelained). 5. Päikesesüsteemi teke Päikesesüsteem tekkis kosmilisest tolmust(kosmilisest hajusainest), mis moodustus ühe või mitme supernoova plahvatuse järel. Kosmilise tolm tekib siis, kui Päikesest
rakuplasmad ühenduses Mille poolest erineb taimerakk VAKUOOL loomarakust? Sisaldavad vett ja varuaineid Koguvad jääkaineid ja lagundavad neid Reguleerivad raku siserõhku ning aitavad sellega säilitada raku kuju. Mille poolest erineb taimerakk loomarakust? KLOROPLASTID Neis toimub fotosüntees Rakus on veel plastiide, mis võivad üksteiseks üle minna Kromoplastid Leukoplastid Annavad lehtedele või Paiknevad tavaliselt taimede viljadele kollaka-oranžika maa-alustes osades, on värvuse värvitud ja sisaldavad varuaineid (tärklist) Kuidas ained rakku liiguvad? Vee liikumist läbi poolläbilaskva membraani väiksema kontsentratsiooniga lahusest suurema kontsentrat-siooniga lahusesse
ning setetena. Leidub Maailmameres (40 triljonit tonni), mullas (1,58 triljonit tonni) ja atmosfääris (750x10 9 tonni). Lämmastikku leidub atmosfääris peamiselt molekulaarse lämmastiku (N2) kujul ja teda on seal kokku 78%. Leidub ka maakoore settekivimites ja setetes, ookeanides, mullas, maismaataimedes ja mereorganismides. 4) Miks toimub nii süsiniku kui ka hapniku reguleerimine peamiselt taimede vahendusel? Roheliste taimede tähtsaim ülesanne on fotosüntees, mille käigus seotakse süsihappegaasi ja vett ning toodetakse orgaanilist ainet ja hapnikku. Ühtlasi on rohelised taimed kui tootjad aluseks kogu biloogiliseaineringe ja energiavoo toimimisele. 5) Milline on inimese mõju süsinikuringele? Positiivne: Põllmajandusmaadele istutatud metsad on muutnud USA süsinikubilansi keskkonnasõbralikumaks Põllumajandustehnika on muutnud CO2 lendlemise vähemaks Negatiivne:
Bio KT JUURED Sammasjuurestik- Juurestik, millel on peajuur(sammasjuur) ja küljejuur. -külgjuured on sama ehitusega kui peajuur, aga väiksemad. -rohttaimedel,põõsastel, puudel Narmasjuurestik- Juurestik, millel on kõik juured enam-vähem ühesugused. -idujuur haruneb nõrgalt. -kõrrelistel Juurtega saavad taimed vajaliku vee ja lahustunud mineraalaineid. Juurekübar- juure tippus, katab ja kaitseb kasvukuhikut. Kasvuvööde- juure osa, kus kasvavad noored juurerakud suuremaks. Imevvööde- 2-8 mm pikkune osa, mille moodustavad juurekarvad. Juurekarvad- hangivad mullast vet ja toitaineid. Kujunevad juure pindmiste rakkude väljasopistumise tulemusena. Juure pikenemisega tekkivad uued ja vanad kärbuvad. -juurekarva eluiga 2-10 päeva. Külgjuurte vööde- Osa kus moodustuvad külgjuured, mis omakorda harunevad. -samasugune ehitus nagu peajuurel. Juurte harunemine on tähtis, kuna mida suurem on juurestik, seda rohkem saab taim eluksv...
vahetus. Vastavalt energia saamise viisile...... Autotroofid sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilsed ühendid välsikeskkonnast saadavate anorgaanilistest ainetest. Heterotroofid: saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise üksüdatsioonil. Assimilatsioon organismis toimuvad sünteesiprotsessid. Sellekäigus saadakse: sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid jne. Näiteks: fotosüntees, Dna süntees Dissimilatsioon: Organismis toimuvad lagundamisprotsessid. Näiteks: glükoos lagundamisel vabaneb 38 ATP molekuli 1gramm sahhariide oksüdatsioonil vabaneb 17,6 kJ energiat. 1gramm lipiide oksüdatsioonil vabaneb 38,9 kJ energiat 1gramm valkude oksüdatsioonil vabaneb 17,6 kJ energiat Arvuta, kui palju energiat saaksid ühest 150grammist kohupiimakreemist, kui100 grammis on: valke 4,7g,rasvu 1,8g, süsivesikuid 15,2 Energia= (4,7*17,6+1,8*38,9+15,2*17,5)*1,5=630kJ
all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Atmosfäär ise toimib kasvuhoonena, sest veeaur, süsihappegaas ja teised kasvuhoonegaasid neelavad pikalainelist kiirgust, ega lase seda suurel määral atmosfäärist välja. Kasvuhooneefekt põhjustab globaalsetsoojenemist ja kliimamuutust. 11) Nimeta vähemalt neli kliimagaasi. Veeaur, CO2, CH4, N2O, O3 12) Mis on fotosüntees? Fotosüntees on protsess, mille käigus valgusenergia muundatakse keemiliseks energiaks. Eristatakse kaks etappi valgus- ja pimedusstaadium. Fotosünteesi peamine lõpp-produkt on glükoos. 13) Sõnasta termodünaamika I seadus. Ennergia jäävuse seadus: Energia võib üle mina ühest vormist teise, kuid ei teki ega kao. Energiat defineeritakse siin kui võimet teha tööd. Energial võib olla mitmeid erinevaid vorme: tuumaenergia, kiirgusenergia(nähtav valgus,
üheks elu tunnuseks. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused. Iga organism vajab väliskeskkonnast mitmesuguseid aineid. Rohelised taimed kasutavad sünteesiprotsessideks anorgaanilisi ühendeid. Loomad omastavad toidust orgaanilisi aineid. Organismi lagundamis ja sünteesiprotsessid moodustavad tema ainevahetuse. Iga organism on oma ainevahetuse kaudu seotud ümbritseva keskkonnaga. Elu moodustab ka energiavahetus (roheliste taimede puhul fotosüntees valgusenergia; loomade puhul toidus esinevate orgaaniliste ainete oksüdatsioon). Organismid väljutavad samuti energiat, näiteks eraldades soojusenergiat. Seega on aine ja energiavahetus üks elu tunnus, mis esineb kõigil organismidel. Organismidel on püsiv keemiline koostis ja stabiilne sisekeskkonna happesusreaktsioon. Imetajad ja linnud ongi ainukesed püsisoojased organismid. Kalad, kahepaiksed ja roomajad on kõigusoojased. Sisekeskkonna stabiilsus on elu iseloomustav tunnus.
Lüsoom ehitus: ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke,mõne mikromeetri mõõtmene. Tähtsus:lõhustatakse aineid,lagudatakse ka makromolekule Taimerakk Iseärasusedrakukest(tselluloosist) kui läheb kakti siis ei taastu. On taimedele toeks ja kaitseb nii mehaanilise vigastuste kui ka kliimategurite eest(taimerakkudel! loomrakkudel on ainult membraanplastiidid ( 3 liiki) kloroplast-sisaldavad klorofülle.Klorofüll reageerib põiekesega. Kloroplastis toimub fotosüntees. (nt porgandil ja kartulil lehed mis mullast väljas on) Kromoplast-Plastiid mis sisaldab kollakat,oranzikat vms värvust, annavad taimedele värvuse Leukoplastid-tärklise varuaine ladestub sinna. Värvusetud.vakuool-mebraaniga ümbritsetud põieke, sisaldab varu-ja jääkaineid,palju vett, suhkruid ja org happeid. Turgor-taime siserõhk( kui see rakus langeb siis vajuvad lehed longu.)
1)Rakk- väikseim üksus elu omadustega Ainuraksed-bakterid,protistid(kingloom, amööb, pärmseen, silmviburlane) Hulkraksed-loomad(koer,kass jne.) 2)Kõrge organiseerituse tase Kõik elusorganisimid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid, nii ehituses, talitluses kui ka reguleerituses. 3)Aine-ja energiavahetus Autostroofid-organismid, kes toodavad orgaanilist ainet päikese valgusenergia abil. See protsess on fotosüntees. Valgus+6CO2+6H2OC6H12O6(glükoos)+6O2 Heterotroofid-organismid , kes saavad energiat väliskeskkonnast tulevast orgaaanilisest ainest rakuhingamise käigus C6H12O6+6O26CO2+6H2O+energia Mitokonderis toimub rakuhingamine ,st glükoosis reageerimine hapnikuga, mille tulemusel tekkib energia, süsihappegaas ja vesi. Rakuhingamine toimub kõigis organismides väljaarvatud bakterites. 4)Stabiilne sisekeskkond · Püsiv keemiline koostis · Püsiv happesusereaktsioon
1.tsütoloogia- rakuteadus 2. histoloogia- kudedeteadus 3. homöostaas- püsiv sisekeskkond 4. füsioloogia- teadus keha talitlusest 5.anatoomia- teadus keha ehitusest 6. Neutraalne närvisüsteemi abil toimuv regulatsioon, humoraalne-hormoonide abil 7.populatsioon- liigi isendid, kes elavad samas paigas koos 8.etoloogia- loomade käitumist uuriv teadus 9. loodusseadus- Faktide üldistus, selgitab loodusnähtuseid. 10.looduslik teooria-mingi teadusharu raames kehtiv faktide, seaduste kogum 11.teaduslik hüpotees- oletatav vastus probleemile 12.bioaktiivne aine- looduslikud ained, mis juba väikses koguses mõjutavad organismi ainevahetust 13.biopolümeer- elusorganismide koostises olevad suured molekulid 14. hormoon-Ainevahetusprotsesse mõjutavad ained, mida toodetakse sisenõrenäärmetes 15.kolesterool- liitlipiid, organismile hädavajalik, samas ka kahjulik 16.denaturatsioon- valkude kõrgemat järku struktuuride hävimine; renaturatsioon- valgu kõrgema...
rakukesta ja ühendab naaberrakke omavahel. Vakuool-membraaniga ümbritsetud mahuti raku sees, milles hoitakse vett, toitaineid ja varuaineid. Turgor-taimeraku siserõhk, mis tuleneb vee osmootilisest liikumisest taimeraku tsütoplasmasse ja vakuooli.plastiidid-taimedele ja vetikatele omased kahe membraaniga ümbritsetud rakuorganellid, milles toodetakse ja säilitatakse taimerakule vajalikke aineid.kloroplastid-rohelist pigmenti klorofülli sisaldavad plastiidid, kus toimub fotosüntees. Kromoplastid-punaseid ja kollaseid pigmente sisaldavad plastiidid. Leukoplastid-värvitud plastiidid, mis sisald varuaineid, nt tärklis. Mida vanemaks taimerakk saab, seda paksemaks kest läheb, korgistub ja puitub, kuni ainevahetus väliskeskk lakkab ja rakk sureb, puittaimede tugevuse ja püstise asnedi tagavad peamiselt rakukestad. Rakukest-kaitseb rakku välismõjude eest, annab taimerakule kuju ja tugevuse, kaitseb rakku siserõhu e turgori eest
ka lipiide ning valke. 29. Hingamisahela reaktsioone ei toimu hapnikupuudulikes rakkudes, näiteks pärmseened, lihasrakud + mõned bakterid. 30. Aeroobsel glükolüüsil vajatakse hapniku ning saaduseks on püroviinamarihape. Anaeroobsel aga ei vajata hapnikku ning selle saadusteks on kas piimhape või etanool. 31. Pimedusstaadiumi protsessi käigus seotakse süsihappegaas ning kasutatakse valgusstaadiumi reaktsioonides moodustunud NADPH2 ja ATP molekule. 32. Fotosüntees tagab valgusenergia salvestamise kõigi organismide poolt kasutatavaks keemiliseks energiaks. Ühtlase tagab see süsiniku, hapniku ning teiste keemiliste elementide ringe. Fotosünteesil esinev hapnik on Maad ümbritseva osoonikihi püsimise aluseks. ATP assimilatsioonil kasutatakse, dissimilatsioonis tekib. On energiakandja, talletaja. Mahutab 30 kJ energiat Assimilatsioon sünteesimine, üks ainevahetuse osadest. Vajab
vererakud), histoonid, munavalge.) Nukleiinhapped - DNA, RNA. Raku ehitus ja talitlus: Golgi kompleks - valgu lõplik töötlemine Rakumembraan - kaitseb rakku Mitokonder - raku varustamine energiaga Tsütoplasma - seob raku ühtseks tervikuks Lüsosoom - (moodustuvad Glogist) rakusisene seedimine; rakku sattunud orgaanilise aine lõhustamine Ribosoomid - toimub valkude süntees Tuum - pärilikkusaine, juhib raku elutegevust Tuumamembraan - kaitseb tuuma Vakuool - kogub vett Kloroplast - fotosüntees, sisaldab värvipigmente Rakukest - kaitseb rakku Bakterite tähtsus looduses: 1. Orgaanilise aine lagundajad 2. Kaitsevad inimest 3. Aitavad seedida 4. Tagavad looduses ainete ringluse Bakterite kasutamine biotehnoloogias: 1. Tööstuses - vitamiinid, toiduained, antibiootikumid 2. Põllumajanduses - väetised jne 3. Heitvee puhastamisel Mitoos Meioos Keharakkude tootmine Sugurakkude tootmine
Stabiliseeriv valik Suunav valik Lõhestav valik Toimub muutumatus eelispaljunevad teatud suunas erinevate tunnustega rühmade keskkonnas erinevate tunnustega isendid eelispaljunemine eelispaljunevad keskmise ravimresistentsus sõgis- ja kevadräim tunnustega isendid elavad fossiilid tööstuslik melanism elupaik on mitmekesine valgusüntees ja fotosüntees 10. Tooge 3 näidet inimeste kohastumuste ja 3 näidet kohenemise kohta oma elutingimustega? Kohastumus: · Riiete kandmine · Toore liha küpsetamine · Toidu säilitamine Kohanemine: · Käte ja jalgade areng · Sirge seljaga kahel jalal käimine · Sõrmede ja varvaste asendite muutumine
KASVUHOONEEFEKT JA KLIIMAMUUTUSED Koostasid: Looduslik kasvuhoonenähtus Päikeselt maakerale langev kiirgus kujundab kliimat ja ilma; osa kiirgusest neeldub atmosfääris ja osa maapinnal seda soojendades Soojuskiirgust neelavad nn. kasvuhoonegaasid töötavad nagu kasvuhoone klaaskatus; gaasid lasevad läbi Päikeselt tuleva kiirguse, kuid takistavad soojuse tagasipeegeldumist; kasvuhooneefekt on hädavajalik maakera elustikule. Tähtsamad kasvuhoonegaasid H2O veeaur; CO2 süsinikdioksiid; CH4 metaan; N2O dilämmastikoksiid; O3 troposfääri osoon. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kasvuhoonenähtuse tugevnemine Atmosfääri süsinikdioksiidi peamiseks allikaks energeetikatööstus (87%); taimkate ja ookean töötavad CO2 neelu ja varuna; metsade hävitamisega vabaneb see varutud süsinikdioksiid (11%); umbes kolmandik metaanisaastest läh...
kitsas intermembraanne tuum. Sisemembraan ümbritseb ruumi, mida nimetatakse stroomaks. Seal asuvad DNA, RNA, ribosoomid jne. Karotinoidid - loomade ja eriti taimede värvilised (kollased, oranzid, punased jne) pigmendid. Mitokonder Plastiid Sissesopistunud membraaniga Sissesopistumata membraaniga Esinevad loomarakus Esinevad taimerakus Neis toimub rakuhingamine Neis toimub fotosüntees TOPELTMEMBRAAN ESINEVAD EUKARÜOOTSES RAKUS NENDES ON DNA VÄIKSEMAD KUI TUUM Küsimused kordamislehelt Eluslooduse organiseerituse tasemed(nimeta, too näited, tunne ära). 1. Molekul esmane organiseerituse tase (nt. valk), uurivad molekulaargeneetika ja molekulaarbioloogia 2. Organell erineva kuju ja ehitusega raku osa (nt. ribosoom), uurivad tsütoloogia ja geneetika 3. Rakk nt
taimele tugeva toese, annab taimele kuju, osaleb ainete neeldumisel ja liikumisel läbi kanalite. · Plastiidid: proplastiidid (leukoplastid, kloroplastid ja kromoplastid) on plastiidide eellased. · Kloroplastid: täidetud valgulise vesilahusega stroomaga, milles leidub DNA ja RNA rõngasmolekule ning ribosome. Stroomas on lamedad membraansed kotikesed lamellid. Lamellides esineb roheline värvaine klorofüll. ÜLESANDED: põhifunktsion on fotosüntees. · Kromoplastid sisaldavad värvilisi pigmente karotinoide, mis esinevad viljades, õites ja lehtedes enne langemist. Erksatel värvidel on ligimeelitab funktsioon, ainevahetuslik funktsioon. · Leukoplastid on värvusetud. Leukoplastid sisaldavad varuaineid nt tärklis koguneb amüloplastidesse. Kloroplast ---> kromoplastiks Viljade valmimisel, sügisel lehtede värvumine (karotinoidid taluvad madalamat temperatuuri kui klorofüll)
Kohast maakera pinnal Aastaajast Pilvisusest Tolmust ja gaasisisaldusest õhus Ökoloogia Maapinnani jõuab lühilaineline kiirgus, mis jaguneb: UVkiirgus alla 380nm: Väikestes kogustes soodustab Dvitamiini tootmist, suurtes kogustes kahjulik Nähtav valgus 380750nm Vajalik fotosünteesiks ja loomadel nägemiseks Infrapuna e. soojuskiirgus Soojuskiirguse abil tõstavad kõigusoojased oma keha temperatuuri Ökoloogia Valguse mõjul toimub fotosüntees 440nm, 680nm Kohastumused valguse hulga suhtes: Valguslembesed (niidutaimed nurmenukk, aastimut) Lehed kitsamad, kaetud vahakihiga (aurumine väiksem) Varjulembesed (metsa alustaimestik jänesekapsas) Õitsevad enne või pärast teisi taimi ülane varjutaluvad liigid (sõnajalad) Fotoperiodism reageerimine öö ja päeva pikkusele Lühipäevataimed
ka lipiide ning valke. 29. Hingamisahela reaktsioone ei toimu hapnikupuudulikes rakkudes, näiteks pärmseened, lihasrakud + mõned bakterid. 30. Aeroobsel glükolüüsil vajatakse hapniku ning saaduseks on püroviinamarihape. Anaeroobsel aga ei vajata hapnikku ning selle saadusteks on kas piimhape või etanool. 31. Pimedusstaadiumi protsessi käigus seotakse süsihappegaas ning kasutatakse valgusstaadiumi reaktsioonides moodustunud NADPH2 ja ATP molekule. 32. Fotosüntees tagab valgusenergia salvestamise kõigi organismide poolt kasutatavaks keemiliseks energiaks. Ühtlase tagab see süsiniku, hapniku ning teiste keemiliste elementide ringe. Fotosünteesil esinev hapnik on Maad ümbritseva osoonikihi püsimise aluseks. ATP assimilatsioonil kasutatakse, dissimilatsioonis tekib. On energiakandja, talletaja. Mahutab 30 kJ energiat Assimilatsioon sünteesimine, üks ainevahetuse osadest. Vajab
Järve pinnakihi pH dünaamika sõltub produktsiooni- ja lagunemisprotsesside vahekorrast, vee segunemisest ning suvel ka vee ja atmosfääri gaasivahetusest. Talvekuudel väheneb pH orgaanilise aine aeroobsel lagunemisel vabaneva CO2 toimel. Suvel aga seotakse fotosünteesis süsihappegaasi, mille tagajärjel pH suureneb. Sel moel on pH alusel võimalik eristada intensiivse fotosünteesi ja orgaanilise aine lagunemise periooode. Võrtsjärvele on iseloomulik pH vähenemine juulis kui fotosüntees toitesoolade ammendumise ja vee vähenenud läbipaistvuse tõttu aeglustub. Põhjalähedases veekihis on pH enamasti väiksem kui pinnakihis, talvel on see vahe suurem. -4- Hapnikureziim: Jäävabal ajal tagab vee segunemine lahustunud gaaside kontsentratsiooni püsimise küllastuse lähedal. Võrtsjärve madalusele vaatamata tekib enamasti siiski pinna- ja põhjalähedaste veekihtide gaasisisalduse vahel väike erinevus
Haigused Sõjad Intensiivne- ja mahepõllumajandus (erinevused ja sarnasused) Intensiivne: Kujundatakse pinnamoodi vastavalt vajadusele ja pinnase väetamine, suur keemiliste pestitsiidide kasutus, süsteemne niisutus ja produktide vedu. Mahe: looduslike kahjurite tõrjumine, väike keemiliste ainete kasutus umbrohu vastu, vähene pestitsiidide kasutus, nigelam niisutus, kündmisel arvestatakse pinnamoega. Mis on fotosüntees ja selle pöördprotsess? Illustreerige võrranditega. Fotosünteesis muundub valgusenergia orgaaniliste ühendite keemiliseks energiaks. Selle pöördprotsessiks on aeroobne ja anaeroobne biolagunemine/hingamine. Fotosüntees CO2 + H2O + h <=> { CH2O} + O2 (Fotosüntees Aeroobne biolagunemine) Anaeroobne biolagunemine { CH2O } => CO2 + CH4 Anaeroobne biolagunemine Geoloogiline ringe. Nimetage ka põhilised protsessid
ensüümide sünteesiks. Taime-,loomarakk: taimsed koed on teistsugused, neil puudub vaheaine (kude koosneb ainult rakkudest), Plastiidid: kloroplastid (rohelised), kromoplastid (kollastest punasteni) ja leukoplastid (värvitud ja valged) surnud rakkude esinemine tüüpiline, varuaineks tärklis, insuliin, autotroofne, rakukest ,tsentraalvakuool, Kloroplastid enim rohelist pigmenti klorofülli, vähem teisi pigmente. Neis toimub fotosüntees. plastiidid. Loomsetel omane vaheaine kudedes, surnud rakud ainult välispinnal, kuid mitte sees.varuain. paiknevad ainult taime maapealsetes osades. Tänu neile on vastavad taimeosad rohelist värvi. Täidetud glükogeen, heterotroofne, puudub rakukest, lipiidivakuool ,plastiide pole.Seene-, loomarakk: Seenerakul 2x poolvedela stroomaga. Selles esinevad membraansed torukesed ja nende laiendid, millel paiknevad mitmed membr
1 Bioloogia uurib elu. 1.1 Elu olemus Mis on elu? Reageerimine ärritustele. Elu olemus on muutumine. Elu toob kaasa riske, millestki loobumist, aga ka uusi võimalusi. Elu on kirev segu arengust ja hääbumisest, mis tundub sageli kaosena. Elu on ovulatsioon, areng viia edasi elu tekitada uusi liike ja kohaneda vastavalt keskonnale. 1.2 Eluslooduse tunnused Järgnevat loetelu peaks võtma komplektina, s.t. üks allpool toodud tunnustest ja määratle veel eluslooduse mõistet. Ülesanne 1. Igat punkti tuleb täiendada esitluse põhjal! Pane kirja oluline informatsioon ja näide! a. Rakuline ehitus Elu iseloomustavad rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, aine- ja energiavahetus, stabiilne sisekeskkond, reakeerimine ärritusele, paljunemine ja areng. Keerulise ehitusega ained mis väljaspool organismi ei moodustu. Sahhariidid lipiidid valgud nukleiinhapped vitamiini ...
milles paikneb raku pärilik info. Kõige rohkem on rakus ribosoome. Nendes sünteesitakse valke. Rakule mittevajalikud makromolekulid lagundatakse lüsosoomides. Tsütoplasmat läbivad tsütoskelett ja tsütoplasmavõrgustik. Taimerakud on lisaks membraanile kaetud rakukestaga. See täidab kaitse-, tugi- ja transportfunktsiooni. Plastiidid on taimedele ainuomased organellid. Neis sisalduvate pigmentide alusel eristatakse leuko-, kromo-, ja kloroplaste. Kloroplastides toimub fotosüntees. Taimerakus esineb väikesemõõdulisi vakuoole, mis raku vananedes moodustavad ühe suure tsentraalvakuooli. Vakuoolid sisaldavad vees lahustunud varu- või jääkaineid. Seened on heterotroofid, kelle hulka kuulub nii üherakulisi kui hulkrakseid organisme. Koos bakteritega on nad ühed peamised surnud organismide lagundajad. Hulkraksete seente mütseel koosneb hüüfidest. Rakke ümbritseb membraan ja peamiselt kitiini sisaldav kest. Osal liikidel koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust
isendid teatud terrotooriumil. Näiteks ahvena populatsioon äravooluta järves. 4.Liikide taluvus- ja optimaalala. Ökoloogiline amplituud. Igale liigile on iseloomulik ökoloogiline amplituud, mis näitab tema taluvuspiiride vahekaugust antud teguri suhtes st miinimumist maksimumine. Optmimumala on teguri väärtus mis sobib organismile kõige paremini. Näiteks on kalaliike kes ei saa elada soolases vees ja vastupidi. 5.Valguse, temperatuuri mõju organismidele. Valguse mõjul toimub taimede fotosüntees. Selle intensiivsus sõltuv valguse intensiivsusest. Valgusnõudluse alusel jaotatakse taimed valgus- ja varjulembelisteks. Paljude taimede areng sõltub ööpäevase valgusaja pikkusest. On olemas lühipäevataimed ja pikapäevataimed (valguse vajadus ööpäeva jooksul). Valgus on tihedasti seotud loomade sigimis ja rändeperioodiga, karvavahetusega ja talveunega. Õhutemperatuuri suurte kõikumiste tõttu on lindude ja imetajate võime
seaduspärasuste kasutamise võimaluste otsimisega inimkonna huvides Biotehnoloogia Tegeleb elusorganismide elutegevusele tuginevate protsesside kasutamisega inimesele vajalike ainete tootmiseks. ELU TUNNUSED: 1. rakuline ehitus rakk on väikseim üksus, millel on elu tunnused. 2. aine- ja energiavahetus fotosüntees, hingamine, assimilatsioon (süntees), dissimilatsioon (lagundamine). Kõigusoojased ja püsisoojased organismid. 3. sisekeskkonna stabiilsus püsiv pH, keemiline koostis püsiv. 4. paljunemine: a) suguline isas- ja emassugurakud b) mittesuguline *pooldumine (ainuraksetel) *vegetatiivne paljunemine risoomiga, mugulaga jne *eostega (seened)
TAIMERAKUL on erinevalt teistest plastiidid. Lisaks arenevad tsütoplasmas suured vakuoolid. Lisaks rakumembraanile tihe rakukest. Kest koosneb tselluloosist ja biopolümeeridest, mis on väga vastupidavad. Kest suure veesisaldusega, õhuke ja elastne. Kestas on ka poorid, millest osmoosi ja difusiooni teel saavad läbi vesi(- gaasid), jamadalmol.ühendid. Vananedes kest pakseneb ja rakk sureb. Kest-takistab taime liikumist, on ainetele läbipääsmatu ja paksenedes hävitab taime. Kesta ülesanne on raku ja taime toestamine-tugifunktsiooni täitmisel oluline roll tugikoe rakkudel. Tugikoe rakud paiknevad juhtkimbus ja nii toestab juhtkimp kogu taime. Puitunud vart ei sööda ja seetõttu on sellel(korkkoel)taime kaitsefunktsioon. Korkoe rakud paiknevad tihedalt üksteise peal ja kestad on nii paksud et tsütop. ja organellid on hävinud. Korgis on lõved gaasivahetuseks tüvesisemusega. K...
BIOLOOGIA UURIB ELU Bioloogia uurib elu. Elu saab määratleda vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. Biomolekulide esinemine on esmane elu tunnus. Rakk on kõige väiksem üksus, millel on elu omadused. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. Aine-ja energiavahetuslike protsesside regulatsiooniga tagatakse organismide elukeskkonna stabiilsus. Organismid sünnivad, arenevad ja surevad ning teevad oma individuaalses arengus läbi rea muutusi. Iga liigi esindajad on võimelised paljunema ja selle tulemusena andma endasarnaseid järglasi. Organismid reageerivad välisärritajatele. see võib väljenduda näiteks liikumises. Bioloogia uurib elusloodust selle eri tasemetel: molekulaarsel, rakulisel, organismilisel, liigilisel ja ökosüsteemel. Iga tasemega tegelevad bioloogia mitmed teadusharud. Loodusteadlased kasutavad oma igapäevases töös teadus...
Ülesanded: 1) annab rakule kuju ja seob organellid üheks tervikuks. 2) Raku tugi ja liikumissüsteem. Tsentrosoom Välimus: Asub rakutuuma läheduses, moodustub 2-st tsentroolist. Tähtsus: Olulised rakujagunemisel, kääviniitide moodustamine, tagades kromosoomide võrdse lahknemise. PUUDUB TAIME RAKKUDEST Taimeraku iseärasused Eukariootne Kõik organellid v.a. tsentrosoom Plastillid on ainult TAIMEDES. 3-ks jaotada: 1 )kloroplastid 2) kromoplastid 3) leukoplastid Kloroplastid: Toimub fotosüntees. (Rohelist värvi) Välimus: ümbritsetud 2 membraaniga, membraansed moodustised- lamellid, mis moodustavad kogumikke, Strooma lamellide vaheline osa SISALDAB: rRNA, DNA, valke, ribosoome Kromoplastid Sisaldavad: värvaineid (punane, kollane) Leukoplastid Sisaldab värvaineid (tärklis), st läbipaistev. PLASTILLID võivad muutuda üksteiseks Rakukest on taimedel ja seentel Taimedel: on rakukest tselluloosist Seentel: on rakukest kitiinist
· Päikese vanus 4.5 - 4.7 x 109 aastat · Mõõt (Maakera=1) 1.412 x 1033 cm 3 · Mass 1.99 x 1030 kg (7.02 x 1031 untsi) · Tihedus 1.41 gm/cm3 · Pinna külgetõmbejõud (gravitatsioon) 28 (Maakera = 1) · Päeva kestvus 25.38 Maakera päeva. Ümber ekvatori pöörleb ta ühe korra 25,38 Maakera päeva jooksul; lähemale poolustele rohkem, kui 36 Maakera päeva. · Keskmine temperatuur 5,503.85° C (9,935.93° F) Päikese mõju Maale · Säilitab elu Maal · Fotosüntees · Toite allikas organismidele · Mõjutab aastaaegu, hoovuseid ookeanis, kliimat jne Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A 4ike · http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1ko · http://opik.obs.ee/osa3/ptk01/tekst.html · http://www.lunarbaltic.lv/gallerysol_ee.html · "Eneke nr. 3" · http://www.folklore.ee/tagused/nr30/siimets.pdf · http://www.windows.ucar.edu/tour/link=/mythology /planets/sun.html · http://en.wikipedia.org/wiki/Sun · http://et
sisaldavad vähe huumust ja on liigniisked. *Keskkonna probleemid Brasiilia on maailmas teine põlevkivi tootja Eesti järel. Seetõttu on ka keskkonna probleemid suured. Suureks probleemiks on põlevkivi kaevandamise tagajärjel tekkivad jäätmed. Veel suuremat probleemi kujutab endast vihmametsade suur raie. Vihametsades on palju väärispuitu ja seetõttu on see hea koht kus raha saada ja paljud kasutavad seda võimalust. Aga kuna vihmametsades toimub väga suures ulatuses fotosüntees, siis võib öelda, et vihmametsu maha raiudes me hävitame end ise.Veel on suureks probleemiks suur nafta väljapumpamine maast.
Hapnikuvaegus võib tekkida ka tööstusest mingisse veekokku juhitud termilise vee ehk soojussaastega. Oluline veereostuse põhjustaja on ka tööstusvete mis võivad sisaldada raskmetalle, ravimite jääkprodukte, orgaanilise mürke, õlisid jt jõudmine veekokku. Probleemne on ka muda äravool näiteks ehitusplatsidelt, maha raiutud metsade alalt, põllumajandusest, mis võivad takistada päikesekiirguse jõudmist veesambasse, mistõttu kannatab taimede fotosüntees ja võivad tekkida taimestikuta veealad, mis ei ole osa looduslikust ökosüsteemist. Veereostusele viitavad tavaliselt vee(kogu) kvaliteedi langus, veekogu kinnikasvamine, vee ebameeldiv lõhn, veeõitsengud jt. Vee reostuse allikad: · tööstusvete, mis sisaldavad keemilisi ühendeid või kõrvalsaaduseid, jõudmine vette · halvasti käsitletud või käitlemata heitvee jõudmine vette · pindmine äravool, mis sisaldab pestitsiide ja väetisi
võimelised kohanema anaeroobsete tingimustega, kasutades siis teisi elektronide aktseptoreid. Sidustatud reaktsioon- reaktsioon, kus ühe reaktsiooni käivitumisel käivitub ka teine reaktsioon ( ühe reaktsiooni energiaga on võimalik läbi viia ka järgmine reaktsioon).Anaeroobne glükolüüs- ensüümreaktsioonide ahel, mille käigus glükoosist tekib laktaat. Glüpkolüüs toimub tsütoplasmas.Glükolüüs lõpp-produktiks anaeroobsetes rakkudes on laktaat 2mol. 2 ATP ja 2 NADH molekuli. Fotosüntees: valgusreaktsioonid -ülesandeks produtseerida energiat (ATP) ja redutseerijat (NADH) Pimereaktsioonid - ülesandeks fikseerida CO2 vee lagunemisel valgusreaktsioonide käigu vabaneb O2.Glükoneogenees: uute glükoosi molekulide süntees metaboliitidest, mis pole süsivesikud.Lähteained: lpürüvaat,laktaat,glütserool, enamik aminohappeid.Glükoneogeneesi toimumiseks on vaja kulutada energiat.Protsessi regulatsioon eeldab ühe protsessi sisselülitamist ja teise väljalültamist. Etapid 2
kompleksi. Tsentrosoomist lähtuvad kääviniidid tõmbavad raku jagunemise ajal kromosoome lahku. Tsütoskeleti koostisse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju. Lihasrakud täis tsütoskeletti. Taimedel plastiidid, vakuool ja kest. Plastiidid annavad taimedele erineva värvuse. Kahe membraaniga. Sisalduvatest pigmentidest jagatakse neljaks: Proplastiidid võime poolduda ja paisuda, olemas DNA, RNA ja ribosoomid, arenevad edasi Kloroplastid pigment klorofüll, toimub fotosüntees (teeb sellega kõiki teisi orgaanilisi molekule slpt kasvabki), on taimede rohelistes osades: lehed, okkad, rohelised varred Kromoplastid pigment karotinoid, annavad viljadele kollast, punast ja oranzi Leukoplastid pigmente pole, esinevad juurtes, mugulates ja seemnetes , samuti paiknevad DNA jm., peamiseks ülesandeks varuainete (tärklise, valkude, lipiidide) säilitamine Rakukesta peamine koostisaineks tselluloos. Noor taimerakk suure veesisaldusega, õhuke ja
otsmised kestad on lagunenud ja tekkinud pikad torujad moodustised , mis ühendavad taime kõiki organeid. Plastiidide ehitus ja ülesanded. Plastiidid on kahemembraabsed ovaalsed organellid , mis annavad taimeosadele erineva värvuse.Plastiide on kolm rühma. 1. Kloroplastid - sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli. Ümbritsetud kahe membraaniga , sisemuses paiknevad kotjad moodustised-lamellid , mille membraanides on klorofülli molekulid. Kloroplastides toimub fotosüntees. 2. Kromoplastid - sisaldavad pigmente karotinoide , mis annavad taimele kollase , oranzi ja punase värvuse. 3. Leukoplastid - pigmente eiole ja nad sisaldavad sageli varuaineid , nt kartulites, tärklis. Plastiidid võivad üksteisteks muutuda. Vakuoolide ülesanded. Vakuoolid on membraaniga ümbritsetud põiekesed , mis sisaldavad varu või jääkaineid. Noortes rakkudes on mitu väiksemat vakuooli , mis sisaldavadvaruaineid . Vanemates rakkudes ,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
