BAKTERIRAKK LOOMARAKK 3. Kirjelda järgmisi organelle! · Rakumenbraan- koostisesse kuuluvad põhiliselt fosfolipiidid, valgud. Rakumembraan on imeõhuke, on ta väga tugev ja paraneb purunemise korral ise. · Rakutuum sisaldab pärilikku informatsiooni ning ta juhib raku elutegevust. Rakutuuma ümbritsevad kaks membraani. · Kloroplast- rohelist värvi, taime fotosüntees · Mitokonder- välismembraan, sisemebraan, harjakesed, maatriks 4. Kõigi rakuorganelli ülesanded! · Rakumenbraan- kaitseb ja ümbritseb rakku · Rakutuum- juhib ja kontrollib elutegevust · Tuumake- rRNA süntees · Tsütoplasma- transpordib erniveaid aineid · Kromatiin- kokku pakkimata RNA
Abiotilised tegurid jagunevad kolmeks 1) Nähtav valgus [Taimede fotosüntees]2)Infvrapuna valgus[sideseadmetes,looduse soojendusena] 3) UV- kiirgus(väikes koguses b-vitamiine).Fotoperiodism- organismide reaksioon ööpäevase valguse ja pimeduse perioodi muutumisel. Taimed:Lühipäevataimed (päevavalgus ei ületa 12h)Pikapäevataimed[hakkavad õitsema siis kui päeva valgust on rohkem kui ] 12h).Temperatuur: Loomad jag.kahte :Kõigusoojased(kalad,roomajad)/ Püsisoojased (Linnud,imetajad).PH jaotatud kolmeks:neutraalne(0- 7),happeline (7)aluseline(7- 12) Biootlised tegurid:Sümbioos:erinavate oranismide vastastiku kasulik kooselu Mükariisa-taime juurte ja seene niidistiku sümbioos Kommensalism-einevate liiki organismide kooselu varm mis ühele osapoolele on kasulik ja teise neutraalnne. Herbivaaria Taimtoidulise looma ja taime vaheline toitumis suhe(herbivoor-taimedoiduline loom). Parasitism erinevate liik organsimide kooselu vorm, ühele kasulik t...
kuju. Tsentrosoom Koosneb kahest üksteise Vajalik raku suhtes risti paiknevast jagunemiseks. silindrilisest tsentrioolist. Vakuool Suur membraaniga Vee talletaja. ümbritsetud põieke. Rakukest Koosneb tselluloosist. Seob teiste rakkudega ja annab taimele kuju. Kloroplast Topeltmembraaniga Seal toimub fotosüntees. ümbritsetud, rõngas kromosoom, sisaldab klorofülli. Kromoplast Membraanidest koosnev Ainevahetuslik taimeraku organell, mis funktsioon. Ligimeelitav. sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente. Leukoplastid Värvusetu. Talletab varuaineid.
tekkinud NADH2 kasutatakse ära hingamisahela reaktsioonides. Selle tulemusena moodustab veel 36 ATP molekuli ja vesi. Kokku saadakse ühe glükoosimolekuli aeroobsel lagundamisel kuni 38 molekuli ATP-d. Anaeroobsel glükolüüsil ehk käärimisel tekib piimhape või etanool. Selle käigus moodustub ühe glükoosi molekuli kohta üksnes 2 ATP molekuli. Valdav enamik autotroofsetest organismidest on rohelised taimed, kelle kloroplastides toimub valgusenergia arvel fotosüntees. Protsess koosneb valgus-ja pimedusstaadiumi reaktsioonidest. Valgusstaadiumis moodustavad NADPH2 ja ATP molekulid. Lisaks sellele toimub vee fotooksüdatsioon, mille tulemusena eraldus O2, mis väljub atmosfääri. Pimedusstaadiumi reaktsioonid moodustavad Calvini tsükli. Protsessi käigus seotakse CO2 molekulid, vesinikuallikana kasutatakse NADPH2 ja tarbitakse ATP energiat. Fotosünteesi tulemusena saadud glükolüüs on kasutatav energiallikana nii auto- kui heterotroofsetes organismides
Bioloogia ainevahetus Autotroofid: Enamasti rohelised taimed; bakterid ja protistid Väliskeskkonnast valgusenergia ja anorgaanilisi ühendeid. Glükoosist tärklis v tselluloos Glükoos aluskes paljudele biokeemilistele protsessidele Sünteesivad elutegevuseks vajalikud org. ühendid väliskeskkonnast saadavad anorgaanilistest ainetest Heterotroofid Ülejäänud organismid Orgaanilised ained toidust Lagundavad elutegevuseks ja sünteesimiseks Energiaallikana kasutavad org. ühendeid Enamikus organismides tallet glükolüüsid polüsahhariididena- tärklis, glükogeen Metabolism-organismis asetleidvad sünteesi ja lagundamisprots. Mis tagavad aine ja energiavahetuse ümbritseva keskonnaga Dissimilatsioon -Organismide lagundamisprotsessid Vabanend energia(40%) talletatakse energiarikastesse e. Makroergilistesse ühenditesse .energia vabaneb org.ühendite oksüdatsioonil Sahhariidid on esmane ja kõige kiiremin kasutatav energiaallikas. Vban...
..440 mlj aastat tagasi kujnesid esimesed maismaataimed veekogude lähedusse. o Need olid algelised sammaltaimed, esialgu puudusid neil lehed ja varred, nagu kaasaja maksammaldel. o Hiljem kujunesid varre ja lehtedega samblad o Paljunemine toimus eoste abil · Tekkisid ka algelised sõnajalgtaimed o Sõnajalgtaimedel on juba: Tõelised juured toitained Varred toitainete juhtimine ja talletamine Lehed - fotosüntees o Nende hulgas on sõnajalad: Osjad Kollad o Paljunevad eostega, paljud ka risoomidega o Eostega paljunevad taimed on väga sõltuvad veest · Kivisöeajastul, 280...360 mlj aastat tagasi, kasvasid hiidsõnajalgtaimede metsad. Kliima oli soe ja niiske, bioproduktsioon väga kiire. · Kuivemates tingimustes arenesid aja jooksul välja täiuslikuma ehituse ja seemnetega paljunevad PALJASSEEMNETAIMED. o Seemned küpsevad käbides
Eluslooduse organiseeritus Molekulaarne tasand: sahhariidid, lipiidid, proteiinid (molekulaar bioloogia) Rakuline tasand: eukarütoone rakk-tuumaga, prokarütoone rakk-tuumata (Tsütoloogia) Kude: närvi, sidekude, epiteelkude, lihaskude (Histoloogia) Neutraalne regulatsioon- närvisüsteem Humoraalne regulatsioon- Hormoonid Uuri kodus 1. Elutunnused 2. teadus harud 3. organiseerituse tasemed 4. uurimus meetodid Organismide koostis Makroelemendid: C; H; O; P; S Mesoelemedid: Na; K; Mg; Ca; Cl Mikroelemendid: väga väikeses kogused (Metallid) Vee tähtusus organismis Üldine Kehas umbes 70% vett, vananedes väheneb Taimedes umbes 90% vett Vett saab toidust Tähtsus Vesi hoiab püsivat kehatemperatuuri Vesi transpordib aineid Kaitseb Lahusti Osaleb keemilistes reaktsioonides (Fotosüntees) Tagab siserõhu, hoiab naha ...
d) Viljakeha 2. Nimeta 3 seeneraku sarnasust loomarakuga. (3p) 3. Millise organelli ülesannetega on tegu: Ainete transport, tugi ja tugevus, tagab püstise asendi, kaitseb siserõhu ja turgori eest? (1p) 4. Millised rakuosad on taimedele ainuomased? (3p) 5. Kirjuta mõiste definitsiooni taha sobiva mõiste täht. (4p) 1) Organismid, mis saavad energiat surnud organismide lagundamisest 2) Organismid, kellel puudub membraaniga ümbritsetud rakutuum 3) Plastiidid, kus toimub fotosüntees 4) Punaseid ja kollaseid pigmente sisaldavad plastiidid a) Kromoplastid b) Lagundajad c) Eeltuumne e. Prokarüoot d) Kloroplastid 6. Mis on turgor? (1p) 7. Kuidas paljuneb seen? (1p) 8. Kus paiknevad viburid ja karvakesed? (1p) 9.Mis on sümbioos? (1p) 10.Tõmba õigetele sõnadele joon alla. (2p) Taimed on eeltuumsed/päristuumsed ja autotroofsed/heterotroofsed 11. Mis on viburi ülesanne bakterirakus? (1p) 12. Seente kasulikkus inimesele. (Nimeta nii palju, kui oskad) 13
VETIKAD 8 klass 1 · Vetikad fotosünteesivad nagu taimed. · Vetikatel puudub taimedele iseloomulik ehitus. Neil puuduvad juured, varred, lehed. · Vetikate hulkrakseid kehi nimetatakse talluseks. · Vetikarakkudes on kloroplastid. · Vetikate kloroplastid on mitmesuguse kuju, suuruse ja värvusega. 2 · Vetikad võivad olla nt. kollakad, pruunikad või isegi tumepunased. · Kõigis vetikarakkudes, kus on kloroplastid, toimub fotosüntees. 3 · Paljud vetikad on mikroskoopilised. · Kuid on ka palja silmaga nähtavaid vetikaid. Nad võivad olla isegi nii suured, et nende pikkust mõõdetakse meetrites. 4 · Vetikad paljunevad eostega ja suguliselt, harvem vegetatiivselt. 5 · Enamik vetikatest elab veekogudes. · Vetikad kas hõljuvad veekihis, moodustades taimse hõljumi, või on veekogu põhjas ja kinnituvad vees olevatele objektidele, nt
Tsüanobakterid (veekogudes). frankiad (leppadel) , kes seovad lämmastik orgaanilisesse ainesse. - Abiootilised tegurid- kosmosest kiirgusena, äikesega, vulkaanilisel tegevusel muutub samuti N2 taimedele omastavateks ühenditeks. - Inimtegevusega sisepõlemismootorites kõrgetel temperatuuridel satud N samuti bisfääri - Lämmastikuväetiste tootmisega õhust. 2. Kiirgus taimkattes Päikesekiirguse mõjul taimed fotosünteesivad. Enamasti C3 fotosüntees, ekstreemsemates tingimustes C4 (nt. paksulehelisel taimedel) Kiirgus aktiveeribklorofülli molekuli ja sealt eraldub elektron , krolofüll võtab kaotatud elektroni tagasi vee molekulist. Vesinik seotakse NADPH´+ -ga ning viiakse üle fotosünteesi pimedusstaadiumisse (calvini tspklisse), mis ei toimu enam 3. Denitrifikatsiooni lähte-, vahe- ja lõpp-produktid. NO3´-NO2´...vaheastmed - N2O (lendub) - N2 (lendub) 4
samuti paljuneda välimusega õietolmu koguma. Varred Lehed Juhib taimes vett, mineraale ja toitaineid. Lehes toimub Taime tugi. Osaleb ka fotosüntees, säilitatakse fotosünteesis energia Juured Juur kogub taime vett, mineraale ja toitaineid. Juur kinnitab taime mulda. Maasikataim paljuneb juurte abil. Iseloomustus
raskmetallide või nende ühendite aerosoolid. Kui põlemisel tekib 02 defitsiit on lõppsaadusteks lisaks veele CO ja C (suits,tahm) 5. Osoon tugev oksüdeerija (atmosfääris paljud org-sed ained, N ja S ühendid). Nii on O3 näol tegemist atmosf. Puhastajaga, sest oksüdatsiooniproduktid langevad koos sademetega Maale. Organismile kahjulik juba väiksese kontsntratsioonis lagundab veres hemglobiinis. Taimedele kõrge kontsntr-n kahjulik aeglustub fotosüntees, kahjustused okaste,lehtedel. Mõõdukad O3 konts. Sis kasulikud- intensiivistub taimede kasv, suurenb biomass, 03 takistab hallituse jt seenorg-de kasvu, hävitab gripiviirusi ja baktereid. Peamised O3 kihti lõhkuvad ained freoonid n CFCl3 ja N oksiidid. 6. Sudu suits+udu nn Londoni sudu, tekib õhu segunemisel küttekolletest eralduva suitsu ja tahmaga. Suitsus sisalduv tahm adsorbeerib niiskust; fossilsed kütused sisaldavad väävlit, mis esineb n
Biotõrjeüht liiki isendite arvukuse piiram. teist liiki organismide abil Eukarütootorganism, millel on rakutuum ja membraan organellid Golgi kompleksorganell, milles jõuab lõpule valkuda töötlemine ning nende pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse Homoloogiline kromosoomkromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid gene Karüoplasmarakutuuma poolvedel sisu Kloroplastorganell, milles toimub fotosüntees Kromoplastorganell,mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente Leukoplastorganell, milles puudu pigmendid, võib sisalda varuainei Mikrotuubulvalguline toruke, mis kuulub mõnede organel koostisse Mitokonderorganell, milles viiakse lõpule glükoosi lagundamine (varustab ATPga) Mükotoksiinmõnede seente poolt sünteesitav mürkaine Mütseelhulkraksete seenete keha moodustav seeneniitide kogum Plasmiidbakterirak olev DNA rõngasmolek milles sisalduv geenid
Mksotroofid Tarbib nii valmis orgaanilist ainet kui ka fotosünteesib Näiteks huulhein, silmviburlane Metabolism Assimilatsioon Kõik organismis toimuvad sünteesiprotsessid Dissimilatsioon Kõik organismis toimuvad lagundamisprotsessid Assimilatsioon Organismis toimuvate sünteesiprotsessidel Saadakse: sahhariide, lipiide, valke, nukeliinhappeid jne. Vaja on lähteaineid, ensüüme, täiendavat energiat (makroergilised ühendid) Näiteks fotosüntees, DNA süntees Dissimilatsioon Organismis toimuvad lagundamisprotsessid Toiduga saadavad või organismides sünteesitud orgaanilised ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. Tavaliselt vabaneb energia, mis talletatakse makroergilistesse ühenditesse nt. ATP (40%) ning eraldub soojusena (60%) Näiteks glükoosi lagundamisel vabaneb 38 ATP molekuli Füüsilise pingutuse korral vajab organism täiendavat energiat kiireneb ATP süntees
taolised ained. Kosmilise kiirguse, elektrilaengute (välk), temperatuuri ja teiste mõju faktorite tulemusena muutusid lihtsamad orgaanilised ühendid keerukamateks ja hakkas toimuma ainevahetus. Moodustunud keerukamad ühendid said võimeliseks endasarnaseid taastootma. See oli elu alg-aste. Need organismid eksisteerisid ja paljunesid hapnikuta keskkonnas e. Anaeroobses keskkonnas. Edasises arengus hakkas toimuma fotosüntees. See tootis anorgaanilistest ainetest orgaanilisi aineid. 6 CO2 + 6 H20 ---------- C6H2O6 + 6 O2 Päikesekiirguse (UV) ja kosmilise (lühilainelise) kiirguse toimel moodustus atmosfääris osoonikiht. O2 + hV ---------- O + O O2 + O ---------- O3 Osooonikihi all hakkas intensiivselt arenema elu (vees). Tekkinud vee ja maismaa taimestik suurendas hapniku hulka tasemeni mis püsib ka praegu. Atmosfäär on Maa ja kosmose piir
Rakkude mitmekesisus Taimerakk- eukarüootne rakk, millest taimed koosnevad. Võrreldes loomrakuga on tal mõnevõrra teistsugused organellid. Ainult taimerakule iseloomulikud organellid: 1. Plastiidid 2. Tsentraalvakuoolid 3. Rakukest Plastiidid on organellid taimerakus, mis akumuleerivad päikeselt tulenevat valgusenergiat suhkru molekulidesse keemilise energia näol. Sellist protseduuri nim fotosünteesiks. Plastiidid jagunevad : 1. Kloroplast 2. Kromoplast 3. Leukoplast Fotosüntees on protsess , mille käigus muudetakse energia keemiliseks energiaks. Päikeseenergiat kasutatakse energiaallikana, et lähteainetest saadakse lõppproduktid suhkur ja hapnik. Graanum on tülakoidide kogum, mis asub taimerakkude kloropastis Strooma- kloropasti poolvedel sisemus, milles on lahustunud valgud Leukoplast on värvusetu organell, mille ülesanne on varuaine, eelkõige tärklise talletamine Vakuool on taimerakus olev organell, mill...
Bakteritoksiin-mõnede bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine. Biotehtnoloogia-rakendusbiol. haru, mis kasutab organismide elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks . Biotõrje-üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil. Hüüf-ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit. Kloroplast-membraanidest koosnev taimeraku organell, milles toimub fotosüntees, klorofülli sisadav plastiid. Kromoplast-membraanidest koosnev taimeraku organell, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente. Leukoplast- membraanidest koosnev taimeraku organell, milles pigmendid puuduvad, sisaldab tihti varuaineid. Mükotoksiin- mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine. Mütseel-hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide kogum. Plasmiid-bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on
Taimedes toimub fotosüntees, mille tõttu eralduvad orgaanilised ained. Neid aineid tarbivad inimesed ja loomad. Neis toimub ainevahetus ning nad ka surevad ja nende laipu ja väljaheiteid lagundavad bakterid. Bakterid toodavad lagundamisel omakorda orgaanilisi aineid, mida tarbivad taimed. Mügarbakterid elavad peamiselt liblikõieliste taimede ja leppade juurtel ning moodustavad nende taimede juurtel silmaga nähtavaid mügaraid. Nad seovad õhulämmastikku ning muudavad selle taimedele kättesaadavateks lämmastikuühenditeks. Toimub sümbioos e. Vastastikune kasulik kooselu. Bakterite kiiret ainevahetust kasutab inimene reovete puhastamisel. Baktereid kasutatakse ka toiduainete valmistamiseks(piimhappebakterite abil), ravimitööstustes, põllumajanduses, energeetikas, sõjalistel eesmärkidel. Toiduainete säilitamiseks kasutatakse kuivatamist, külmutamist, soolamist, siutsutamist, steriliseerimist ja pastöriseerimist...
Hapnikku kulutatakse mitokndrites/kloroplastides/mõlemas 2. Täida lunk sobiva sõnaga Organismidel on võimalik energiat saada Päikeselt valgusenergiaga, Keemilist energiat otse eluta keskkonnast ehk anorgaanilistest ühenditest. Toiduks tarbitud orgaanilistest ühenditest. Kui lihasrakkudel ei ole piisavalt..., siis moodustub glükoosi lagundamisel piimhape Fotosüntees on ainuke looduses toimuv protsess, mille käigus muundatakse päikeseenergia keemiliseks sidemete energiaks ATP molekuli ehitusse kuulub kolm fosfaatrühma, mis on omavahel seotud.. sidemega Anaeroobse glükolüüsi saadusteks võivad olla piimahape ja etatnool Glükoosi lagundamisel võib eristada gülükolüüsi, tsitraaditsükli ja hingamisaehla reaktsioone
Organismidevahelised suhted • Milliseid organismidevahelisi suhteid looduses leidub? • Mil moel erinevad organismid üksteist mõjutavad? Konkurents • Kõigile osapooltele negatiivselt mõjuv suhe nii liigisiseselt kui erinevate liikide vahel. • Konkurents tekib, kui organismid on hõivanud mingis osas sarnase ökoniši. • Tugevam või paremini kohanev liik võib teise liigi välja tõrjuda. • Konkurentsi vähendamiseks liigid spetsialiseeruvad erinevatele ressurssidele. Konkurents • Konkurents mõjutab taimi rohkem kui loomi. • Taimed, mis on vähemnõudlikud, on konkurentsivõimelisemad. • Loomad vähem mõjutatud, kuna võivad oma toitumisharjumusi muuta ja vajadusel mujale liikuda. Jääkarud on omnivoorid – söövad nii loomi kui taimi. Konkurents • Organismide jagunemine: taimed on tootjad (fotosüntees) ja seened ja loomad on tarbijad. • Tarbijad jagunevad omakorda ...
Süsinikuringe Üle 90% süsinikust on koondunud maakoore ülaossa. Aktiivses süsinikuringes osaleb sellest vaid murdosa. Maailmamerre on talletunud kokku 40 triljonit tonni C-d. Vaid 2,5% C-st on koondunud ookeani pinnakihti ja ainult 0,0075% mereorganismidesse. Mullad sisaldavad 1,58 triljonit T C-d. Atmosfääris on C kogus 750x10^9 t. Aastased ainevood ( olulised)nende kaudu toimub geosfääride sidumine üheks terviklikuks biosfääriks. Roheliste taimede tähtsaim osa FOTOSÜNTEES, mille käigus seotakse CO2 ja vett ning toodetakse orgaanilist ainet ja hapnikku. Vastupidine reakt hingamine.( vabanevad CO2 ja veeaur). Rohelised taimed on aluseks kogu bioloogilise aineringe ja energiavoo toimimisele ( pannes aluse toiduahelatele). Inimtegevus muudab oluliselt litosfäärse süsiniku käibe kiirust fossiilsete kütuste põletamise teel. ; karbonaatsete kivimite töötlemine, maakasutuse muutused. Kasvuhoonegaasid: metaan, N2O.. Eestis: põlevkivi põlet...
Haigused Sõjad Muud tegurid o Intensiivne ja mahepõllundus (erinevused ja sarnasused) Mahepõllundus- seda iseloomustab vähene ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamine ning suuremad tootmiskulud tooteühiku kohta. Intensiivne tootmisviis, mida iseloomustab rohke ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamine, mille eesmärgiks on efektiivsus ja tasuvuse suurendamine ning kulutuste vähendamine tooteühiku kohta. o Mis on fotosüntees ja selle pöördprotsess. Fotosüntees on looduses asetleidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks. Fotosüntees toimub fotoaktiivsete pigmentide, näiteks klorofülli kaasabil. CO2 + H2O + h <=> { CH2O} + O2 Fotosüntees Aeroobne biolagunemine Pöördprotsessid on aeroobne ning anaeroobne biolagunemine. { CH2O } => CO2 + CH4 o Geoloogiline ringe. Nimetage ka põhilised protsessid.
Intensiivne: Kaevandamine ja pinnase väetamine, suur keemiliste pestitsiidide kasutus, süsteemne niisutus ja produktide vedu. Mahe: looduslike kahjurite mõjutused, vähene keemiliste ainete kasutus umbrohu vastu, vähene pestitsiidide kasutus, nigelam niisutus (erinevalt intensiivpõllumajandusest on põllud ebasümmeetrilised). ► Mis on fotosüntees ja selle pöördprotsess? Illustreerige võrranditega. Fotosüntees on valgusenergia muundumine orgaaniliste ühendite keemiliseks energiaks. Selle pöördprotsessiks on aeroobne ja anaeroobne hingamine ja biolagunemine. Bioloogiline energiaringe algab fotosünteesiga ja lõpeb hingamisega. CO2 + H2O + hν <=> { CH2O} + O2 (Fotosüntees ↔ Aeroobne biolagunemine) { CH2O } => CO2 + CH4 (Anaeroobne biolagunemine) ► Geoloogiline ringe. Nimetage ka põhilised protsessid.
· Klorellat kasutatakse toidulisandina, lisandina ravimites ja kreemides. Ehitus Ehituse keerukuse alusel eritatakse üherakulisi ja hulkrakseid vetikaid. Paljud vetikad on koondunud kolooniatesse. Vetikad hangivad vett ja toiduaineid kogu keha pinnaga. Kõik vetikad sisaldavad klorofülli, kuigi osa neist ei ole rohelised. Vetikate pruunikas ja punakas värvus on tingitud teistest pigmentidest, mis rohelise klorofülli ära varjavad. Sõltumata värvusest, toimub kõigis vetikates fotosüntees. Olgugi, et vetikad sünteesivad nagu taimed (kuigi, vetikatel toimub fotosüntees kogu talluses, taimel vaid lehtedes ja puitumata, rohtses varres) ei kuulu nad tegelikult taimeriiki, kuna neil puuduvad taimedele iseloomulikud organid ja koed (juured, varred, lehed). Kuigi mõned vetikad meenutavad välimuselt varsi ja lehti, on see sarnasus väline - vetikatel pole juuri, varsi ega lehti. Paljunemine Vetikad paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt, osad ka vegetatiivselt.
Looduse aineringe: süsinik MÕISTE Üks olulisemaid aineringeid biosfääris. Vastutab kõigi elusorganismide poolt eritatava CO2 taaskasutamise eest. Süsinikuringe on süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi komponentide vahel (atmosfäär, produtsendid, konsumendid, lagundajad, varis, huumus). Süsiniku koguhulk tasakaalulises ökosüsteemis (ehk suletud süsinikuringe korral) seejuures ei muutu. Süsinikuringe tähtsad protsessid on fotosüntees (mil anorgaaniline süsinik saab orgaaniliste ühendite koostisosaks) ja hingamine (mil orgaaniline süsinik vabaneb õhku või vette süsihappegaasina). Tasakaalulises ökosüsteemis on kogufotosüntees võrdne koguhingamisega. SÜSINIKURINGE JAOTUB KAHEKS Kiire- süsinik seotakse fotosünteesi vahendusel elusainesse · Kiire süsinikuringe: süsiniku sidumine elusainesse toimub fotosünteesi vahendusel.
lüsosoomide teke , rakumembraani osade tootmine Tuum reguleerib rakus toimuvaid protsesse · omab eraldi membraani , millel on poorid ainevahetuseks · moodustab 10% raku sisust · tuumake ribosoomide ehitamine · karüoplasma- (poolvedel sisu) koosneb kromosoomidest (DNA ja RNA) Taimerakk Membraan kaitse Kest kaitse-, tugi- ja trantsport ül Plastiidid a)kloroplastid fotosüntees , energia tootmine (mitokondrid), roheline b)kromoplastid ainevahetus , ligimeelitamise ül (paljunemine),värviline c)leukoplastid- energeetiline (varuaine) , värvuseta Vakuool tugi ül · Vananedes suurenevad , vesi hoiab taime üleval · Noortes taimedes toitained vanades jääkained · Suhrud (seemete levitamiseks) alkaoidid (mürgist eemale hoidmiseks hapu maitse)
fotoefekti kasutatakse fototakistites, fotodioodides ja päikesepatareides. 9. Oska leida footonite massi, impulssi, energiat, sagedust ja lainepikkust. 10. Millistes nähtuste käitub valgus nagu osake ehk footonina? Seda, et valgust võib käsitleda osakesena, tõestavad peale fotoefekti nähtuse ka mitmesugused fotokeemilised reaktsioonid. Näiteks osooni tekkimine, pesu pleegitamine, fotosüntees, foto tekkimine filmile ja Comptoni efekt 11. Kirjelda Comptoni efekti. Viimane nähtus seisneb selles, et röntgenkiirguse hajumisel ainelt, mis sisaldab vabu elektrone, muutub kiirguse lainepikkus suuremaks ehk sagedus väheneb. Sageduse vähenemine tähendab, et footonite energia on vähenenud elektronidele üle kandunud energia võrra.
ainet mida nad tarbivad 5. Missugused protsessid moodustavad organismi dissimilatsiooni ? tooge näiteid . V:Dissimilatsiooni moodustavad organismi kõik lagundamisprotsessid, N: seedimine, tärklise lagundamine glükoosi molekulideks. 6. Missugused protsessid moodustavad organismi assimilatsiooni? tooge näiteid V: Assimilatsiooni moodustavad organismi kõik spnteesiprotsessid. N: taimed- fotosüntees. 7. Kuidas on omavahel seotud organismi assimilatsioon ja dissimilatsioon ? V: dissimilatsioonis toimub energia vabanemine, mis talletatakse makroergilistesse ühenditesse , peamiseks ühendiks on ATP. Assimilatsiooni protsesside toimumiseks vajatakse lähteaineid ja energiat . enamikus ülejäänud sünteesireaktsioonideks vajatakse organismisiseseid keemilisi energia varusid ehk ATP-ed . 8. Milles seisneb organismi metabolism? V: aine-ja energivahetust
osakesi vee tilgakesi) *Tagotsütoos määrab immuun ja kaitse süsteemi tugevuse. 5. Memb. Asuvad ensüümid ja ensüümide kopleksid, mis 1. kindlustavad ainete transpordi, 2. Samaaegsete ainete biokeemilise muundumise. Rakuorganell raku osa, mis täidab rakus kindlat ülesannet ning on alati rakus. Taimerakk katab rakukest ja rakumembraan ( tselloloos, ligniin, pektiinained) 1. Plastiidid: Kloroplast-roheline(selles toimub fotosüntees koosneb: välismembraanist, lamellide kogumikust ja sisemembraanist), Kromoplast kollane, punane, Leukoplast värvusetu( nendesse võivad koguneda taime tärklisevaru.varuained) 2. Varuaine: tärklis 3. Vakuoolid: suurvakuool membraaniga ümbritsetud põiekesed, sisaldavad mitmesuguseid varu ja jääkaineid 4. Pigment: Klorofüll roheline, oluline fotosünteesimises, asub lehtede rakkudes
Hapnikuvaegus võib tekkida ka tööstusest mingisse veekokku juhitud termilise vee ehk soojussaastega. Oluline veereostuse põhjustaja on ka tööstusvete – mis võivad sisaldada raskmetalle, ravimite jääkprodukte, orgaanilise mürke, õlisid jt – jõudmine veekokku. Probleemne on ka muda äravool näiteks ehitusplatsidelt, maha raiutud metsade alalt, põllumajandusest, mis võivad takistada päikesekiirguse jõudmist veesambasse, mistõttu kannatab taimede fotosüntees ja võivad tekkida taimestikuta veealad, mis ei ole osa looduslikust ökosüsteemist. Veereostusele viitavad tavaliselt vee(kogu) kvaliteedi langus, veekogu kinnikasvamine, vee ebameeldiv lõhn, veeõitsengud jt. Vee reostuse allikad *pinnase ehitus, kust põhjavesi maasse imbub *tööstusvete, mis sisaldavad keemilisi ühendeid või kõrvalsaaduseid, jõudmine vette *halvasti käsitletud või käitlemata heitvee jõudmine vette *pindmine äravool, mis sisaldab pestitsiide ja väetisi
Taimede koed: Juhtkude, tugikode, assimilatsioonikude, säilituskude, puitkude, kattekude, põhikude, meristeemkude(Pooldumisvõimelised rakud) 4. Organ Kudedest koosneb, rakkudest koosneb. Organi moodustavad koos talitlevad koed, nad täidavad ühist ülesannet. Taimede organid on: Juur - hoiab kinni mullas, toitaineid imeb mullast. Vars - transpordib vett ja mineraalaineid, orgaanilisi aineid. Leht - fotosüntees. Okas on ka leht. Õis - Õistaimedel. Sugulise paljunemise organ. Vili - Seemnete levitamine Käbi - Ainult käbitaimed e paljasseemnetaimed. Seemnete tekitamine. 5. Elundkonna tase Elundkond - Koostöötavad organid, millel on üks ühine eesmärk. Tugi- ja liikumiselundkond - Lihased ja luud Hingamiselundkond Seede- ja vereringeelundkond Kesknärvisüsteem Erituselundkond Suguelundkond Meeleelundkond Taimedel puuduvad elundkonnad.
SAVANN. VIHMAMETSAD. 1. Millises kliimavöötmes asuvad vihmametsad? Ekvatoriaalses kliimavöötmes. (Kesk-Aafrikas; Lõuna-Ameerikas; Kagu-Aasias) 2. Miks on ekvatoriaalses kliimavöötmes aastaringi kuum ja niiske ilm? Selle ala asendist Päikese suhtes. Päikesekiired langevad siia peaaegu alati 90 kraadise nurga alt ja nii saavad ekvaatorilähedased alad palju rohkem soojust, kui teised alad Maakeral. 3.Milline on vihmametsade tähtsus kogu maailma looduse jaoks? *fotosüntees *süsihappegaasi kasutamine *hapniku tootmine *suur veeringe 4.Milline on vihmametsade koosseis:taimerinded, -liigid? Vihmametsad koosnevad 4-st rindest: Esimese rinde moodustavad kõige kõrgemad puud. Teine rinne on puurinne. Kolmas rinne on põõsarinne. Neljas on alustaimestiku- ja rohurinne. Liigid:roosipuud, tekad, mahagonid, eebenid, kautsukipuud, orhideed., sandlipuu, veripuu, palisander, pokkpuit. 5.Millised on taimede kohastumused vihma...
paljunemis organ mis areneb õiest , Tolmlemine- on tolmuterade kandumine emassuguorganile 3) Õie, emaka ja tolmuka osad joonistel ? Õis- kroonlehed,tupplehed, emakas, Emakas- kigimik, kael, suue, Tolmukas- talmukapea, tolmuka niit. 4) Rakuosad ja ülesanne ? Loomarakk: rakuplasma: seob raku ühtseks, mitikondrid:varustavad rakke energiaga, Rakutuum: säilitab, Rakumembraan: kaitseb rakke. Taimerakk: Rakukest: kaitseb,toestab, Kloroplast: fotosüntees, Vakuoolid: koguvad jääkaineid, ja need ka mis on loomarakul 5) Taime ja loomararaku erinevused ? Taimerakul on plastiidid,rakukest,vahuoolid aga loomarakul ei ole midagi. 6) Õite, vijlade ja meemnete kasutus ? Toiduks, õli saamine,jookide valmistamiseks, ravimina 7) Mürktaimi ja ravimtaimi ? Ravimtaimed: kummel, kibuvits, piparmünt, nõges, nurmenukk Mürktaimi: surmaputk, jugapuu, köoking, maavits, võsaülane.
Taimekud Rakkude paiknevus Kudede paiknevus taimes Taimerühmad Ülesanne e koes Algkude Väikesed, piiramatu *Tipmine meristeem varte, *õistaimedes jagunemisvõimega juurte ja pungade tippudes rakud, mis paiknevad (pikkuskasv), tihedalt üksteise *vahemeristeem varre kõrval. sõlmevahedes ja lehtede ning õieraagude alusel *külgmine meristeem õistaimede organites, kaheidulistes ka juhtkimpudes niine- ja puiduosa vahel (jämeduskasv) *haavameristeem vigastatud taimeos...
5 Sisaldab pärilikku infot 4 6 Varustab rakku energiaga(rakuhingamine) 8 7 Kannab laiali vajalike aineid 2 8 Lagundab mittevajalike aineid 10 9 Sorteerib valke 7 10 On valkude liikumisteeks 5 Loomarakk 1.rakukest koosneb tselluloos 2. vakuool tekitab turgor ehk siserõhk. 3.kloroplast isaldab klorofüll rohelise värvusega Plastiidid 1. Kloroplastid kromoplastid leukoplastid 1. Toimub fotosüntees 2. Kromoplastid- nemad annavad värvusi punane oranz ja kollane 3. Leukoplstid värvusetud, sisaldavad varuaineid
sünteesitud valkude sorteerimine). Rakumembraan on imeõhuke ning eraldab tsütoplasmat nii teistest rakkudest kui ka ümbritsevast keskkonnast. Läbi selle toimub aine- ja energiavahetus. Samuti on rakumembraanil kaitsefunktsioon, tänu membraanile suudab rakk säilitada oma koostise ja ehituse. Rakud on väikesed, kuna suured rakud vajavad rohkem toitaineid ja eritavad rohkem toitaineid. Raku kasvades suureneb tema ruumala rohkem, kui pindala. Kloroplastides toimub fotosüntees. Need on läätsekujulised taimedele iseloomulikud organellid. Neid võib rakus olla mitukümmend ja nad annavadki taimele rohelise värvuse. Kloroplastile annab rohelise värvuse pigment klorofüll, lisaks sisaldavad kloroplastid karotinoide kollaseid, harvem oranzpunaseid värvaineid (lehtedes). Kromoplastid on karotinoide sisaldavad plastiidid. Erinevalt kloroplastidest võivad nad olla nurgelise kujuga, mida põhjustavad kristallidena ladestunud värvained
teostamine liikumine (raku enda liikumine, raku organellide liikumine) tsentrosoom- tsentriool- kääviniidid- TAIMERAKK: taimed- autotroofid Rakukest: koosneb tselluloosist Ülesanded: kaitseb, toestab, transpordib Korgikiht: Korp: Kloroplasti ehitus: 2 membraani, lamellid (toimub fotosüntees), ribosoomid, DNA Mitokonder Kromoplast Kloroplast -energia tootmine Oranž, kollane, punane Fotosüntees -sisemine membraan on -karotinoid (pigment) -pole kahte membraani sisse sopistunud -tolmendaja, seemnete -roheline klorofüll (pigment) levitaja -lehtede rakkudes -paikneb õites Leukoplast- talletab varuaineid, paikneb juurtes, vartes, mugulates, seemnetes Vakuool (kasvab suureks) membraan -taimeraku veemahuti
Elu omadused Rakuline ehitus Rakk on ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused. Rakud moodustavad kudesid, koed koonduvad organiteks. Rakkude arvu alusel liigitatakse organisme : Üherakulised bakterid, algloomad, pärmseened Hulkraksed selgrootud, selgroogsed loomad, taimed, kandseened Aine ja energiavahetus ehk metabolism Ainevahetuse näideteks on toitumine, eritamine, fotosüntees jpm. Organismis toimub lagundamine ja sünteesimine ning jääkaineid eritatakse väliskeskkonda. Autotroofid taimed, osa baktereid(tsüanobakterid) Heterotroofid loomad, seened, paljud bakterid Sisekeskkonna stabiilsus ehk homöstaas Tagatakse ainevahetusega Nt. vee pH, soolade, valkude ja teiste keemiliste ühendite või temperatuuride püsimine teatud piirides. Kõigusoojased kalad, kahepaiksed, roomajad Püsisoojased imetajad, linnud
Väljendatakse: sisalduva energia hulga järgi, kuivatatud organismi ainemassi järgi, seotud süsiniku hulga järgi. Primaarproduktsioon on kasutatav inimkonna poolt. See väljendab osa, mille tarbib ära inimkond. 13. Aineringed: süsinikuringe, fosforiringe, lämmastikuringe, veeringe. Süsinikuringe- on süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemide komponentide vahel (atmosfäär, produtsendid, konsumendid, lagundajad, varis, huumus). Süsinikuringe tähtsad protsessid on fotosüntees ja hingamine. Süsinikuringe toimub aeroobses ja anaeroobses keskkonnas. Aeroobsetes tingimustes vabaneb süsinik orgaanilistest ainetest loomade, taimede, inimeste ja mikroorganismide hingamise tulemusena. Anaeroobsetes tingimustes vabaneb süsihappegaas orgaanilistest ainetest kääritajate ja anaeroobsete hingajate vahendusel. Fosforiringe- on biokeemiline näide, mis hõlmab fosfori ühendite ringlust litosfääris, hüdrosfääris ja biosfääris. Fosfori ringlusel pole kindlat suunda.
Raud Hemoglobiini koostises, hapniku Kehvveresus e aneemia sidumine ja transport veres Magneesium Säilitab kudede pinget, klorofülli Südamearütmia, -rabandus, koostises, luudes lihastes lihaskrambid, haprad küüned, unetus, häirub fotosüntees Fluor Hammastes, luudes Hambakaaries Kaltsium Säilitab kudede pinget Lihaskrambid, haprad küüned Kaalium Veevahetus, aktiviseerib ensüüme, Osteoporoos, hüpokaleemia reguleeri närviimpulsside teket ja edasikandumist (+ Na ioon)
ained ja ühendid 8. Golgi kompleks seal lõpeb valkude sünteesimine ja need suunatakse õigetesse kohtadesse 9. Tsütoplasmavõrgustik kanalid, mida mööda liiguvad rakus ained. 10. Rakukest katan rakku, annab rakule kindla kuju. Põhiliseks koostisaineks on tselluloos. 11. Vakuool sisaldavad vett ja selles lahustunud varuaineid, koguvad jääkaineid ja lagundavad neid 12. Kloroplastid sisaldavad klorofülli, neis toimub fotosüntees KUIDAS AINED RAKKU LIIGUVAD? Vee liikumist läbi poolläbilaskva membraani väiksema kontsentratsiooniga lahusest suurema kontsentratsiooniga lahusesse, nimetatakse osomoosiks. Selleks energiat ei kulu. Loe õp lk 33! KUIDAS RAKK OMA KUJU SÄLITAB? Loe õp lk 33!
Maltoos koosneb aga kahest glükoosijäägist.Piimas sisalduv oligosahhariid laktoos ehk piimasuhkur on samuti disahhariid, mille molekul koosneb glükoosist ja galaktoosist. Polüsahhariidid on kõrgemolekulaarsed orgaanilised ühendid(polümeerid), mille ehituslikeks lülideks(monmeerideks) on monosahhariidid(N:tärklis,tselluloos,glükogeen) Tärklis ongi üks peamistest polüsahhariididest, mille keskmiseks molekulmassiks loetakse kokkuleppeliselt üks miljon.N:kui fotosüntees pidurdub ,siis kasutavad taimed tärklist energia saamiseks. Selleks lagundavad nad tärklise uuesti glükoosi molekulideks Tselluloos on rohkesti taimede tugikoe rakkude kestas ning see muudab varred tugevaks. Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. Vees enamasti mittelahustuvad ühendid. Lipiidid on organismide energiaallikaks. Rasvakiht aitab mõndadel loomadel varuda energiat ja ka vältida keha liigset jahtumist külmas.
tippudes eospulbrit kasutatakse meditsiinis ja tehnikas KARUKOLD lehed asuvad varrel tihedalt, suunaga varre tipu poole lehetipp aheneb pikaks pehmeks valgeks karvaks eospead paiknevad 23 kaupa eoskandja tipus looduskaitse all Osjad varred lülilised, õõnsate sõlmevahedega lehed taandarenenud fotosüntees toimub rohelistes vartes eoslad varretippudes eospeadena Eestis 11 liiki Põldosja suvi ja kevadvõsu PÕLDOSI suvivõsu oksad suunatud võrse tipu poole võrse tipp pikalt oksteta kasutatakse rahvameditsiinis suvivõsu kevadvõsu METSOSI õrnade, rohkesti harunenud männasokstega
C - süsinik · kõigis biomolekulides · evolutsiooni alus · organismile tähtsad anorgaanilised ühendid CO2 hingamine, fotosünteesi lähteaine; HCO3 karbonaatpuhver, neutraliseerib happeid H - vesinik · kõigis biomolekulides · anorgaanilised ühendid H2O · H-side · H+ määravad keskkonna happelisust (pH) O - hapnik · kõigis biomolekulides · anorgaanilised ühendid H2O,CO2,O2 ,O3 · O2 vajalik hingamiseks, fotosüntees N - lämmastik · kõikides valkudes, nukleiinhapetes, maksoergilistes ühendides · anorgaanilised ühendid NH3 (mürgine, valgubiooksüdatsiooniprodukt) S - väävel · mõnedes valkudes · S-side P - fosfor · mõnedes nukleiinhapetes, makroerg.üh. · energiarikas side K+N+ · Na-K pump. raku ainevahetus · närviimpulsside liikumine · stabiilne keskkond häired: jämesoole vähk, infarkt Ca2+ - kaltsium · luudes
populatsiooni geneetiline struktuur ->evolutsioonilised muutused. Kohastumus- väikseim evolutsiooniline muutus. Loodusliku valiku vormid: 1. Stabiliseeriv valik kinnitab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi. *keskmiste tunnustega isendite eelispaljunemine *populatsiooni kohastumuslike tunnuste kinnitamine *kohastumust kahjustavate mutatsioonide kõrvaldamine *säilivad olulisemad protsessid (NT: fotosüntees, rakukiirgamine, valgussüntees jne), Sest põhilises osas on keskkond muutumatu. *Tagab püsiva mitmekesisuse populatsioonis, kui mingi geeni 2 või enam alleeli annavad eelise mingi teguri suhtes. *NT: vahest säilib pärilik haigus selle tõttu, et tema genotüüp annab mõne teise haiguse suhtes resistentsuse. 2. Suunav valik eelistatud on keskmisest erinevad tunnused *kvalitatiivne-teistsugune tunnusevariant
Mis on assimilatsioon? Assimilatsiooni moodustavad organismi kõik sünteesiprotsessid. Selle käigus saadakse organismile vajalikke ühendeid : sahhariide, lipiide, valke jt. Lisaks fotosünteesile on oluliseks assimilatsiooniprotsessideks veel DNA süntees. Millistest etappidest koosneb glükookoosi lagundamine? Glükoosi lagundamisel võime eristada kolme etappi: glükolüüsi, tsitraaditsüklit ja hingamisahela reaktsioone. 1.Glükolüüs toimub eukarüootse raku tsütoplasmavõrgustikus - protsessi tulemusena saadakse ühest kuuesüsinikulisest glükoosi molekulist kaks kolmesüsinikulist püroviinamarihappe molekuli ja eraldub neli vesiniku aatomit. 2.Tsitraaditsükli reaktsioonid mitokondri sisemuses - tsitraaditsükkel koosneb ensüümise poolt katalüüsivatest reaktsioonidest, mille käigus eralduvad järk-järgult CO2 molekulid ja H aatomid. H aatomid seotakse NAD-i poolt ja tulemusena saadakse kokku 10 NADH2 molekuli, mis suunudvuad hingamisahelasse. Süsih...
Grafiit: juhib elektrit, rabe
Fullereen ja karbiin on molekulaarsed
SiO2 tahkena kristallvõre kvart- täiesti puhas SiO2
5. Keemilise reaktsiooni energia. Ekso- ja endotermiline reaktsioon.
Eksotermiline reaktsioon Endotermiline reaktsioon
Energia eraldub Energia neeldub
Ühinemisreaktsioon Lagunemisreaktsioon
Põlemine Fotosüntees
Peab lõhustama sidemeid Tekivad uued keemilised sidemed
Lõhustamiseks alati energiat Energia eraldub
kulutatakse Eloomine
Elõhkumine
Elõhkumine
materjali. 1 Kromatiin Koosneb Aitab kaitsta DNA- 0 valkudest ja DNA- d kahjustumise st. eest. 1 Kloroplast Sisaldab suures Annab taimele 2 osas klorofülli. omase rohelise värvuse ning neis toimub fotosüntees. 1 Tsentrosoom Koosneb kahest Tagab 4 tsentrioolist. kromosoomide võrdse jagunemise. Tegemist on loomse rakuga- otsustan selle järgi, et on rakumembraan ning ei sisalda kloroplasti. Loomarakk saab energiat toitainetest. Inimesel on neli erinevat põhikude- epiteelkude, lihaskude, närvikude ja sidekude
Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogu. Litosfäär- maakera suhteliselt jäik väline kivimitest koosnev kest, mis koosneb maakoorest ja vahevööülemisest osast. Pedosfäär- hõlmab maakera pindmise kihi, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja lagundavad orgaanilist ainet. Hüdrosfäär- maamineraalidega keemiliselt sidumatta vesi.Järved, jõed, sood, mullavesi, põhjavesi, liustikuvesi, atmosfääris olev vesi. Atmosfäär- maad ümbritsev õhukiht. Biosfäär- maasfäär, kus elavad organismid ja toimub orgaanilise aine süntees ja lagundamine, ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid, mulda õhku ja vett. Fotosüntees on klorofilli sisaldavais taime osades lülilainelise kiirguse energia toimel kulgev protsess ja reaktsiooni käigus eraldub hapnik. Aeglane põlemine-eksotermiline reaktsioon,kus aine reageerib hapnikuga, toimub madalal temperatuuril ja leegita. Kiire põlemine- endotermiline reaktsioon, kus aine reageerib ha...
Elutunnused. Elusa ja eluta looduse võrdlus. ELU Elu on nähtus, mis eristab organisme, millele on omased enesealalhoiu- ja kommunikatsiooniprotsessid, pelkadest füüsilistest objektidest, mis ei osale sellistes protsessides, kas nende lakkamise tõttu(surm) või kuna neil niisugused funktsioonid puuduvad ja neid nimetatakse elututeks. Elu võib tähendada nii teatud protsesse kui neist hõlmatud organismide kogumis. Elu on mateeria osa, mis suudab end ise kasvatada ja paljundada. Selle nimel töötavad valgud. Valkude töös seisneb elu. Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega. Rakul on kõik elutunnused. Elusorganismid jagunevad ainurakseteks ja hulkrakseteks. Kõik elussüsteemid erinevad eluta loodusest tunduvalt suurema keerukuse astme poolest. Kõik elusolendid vajavad elutegevuseks energiat. Autotroofid on organismid, kes toodavad orgaanilist ainest päikese valgusenergia abil. See protsess on fotosüntees.(valgus+6CO2+...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
