1.Selgita mõisteid 1.1. biootilised tegurid+ näide Biootilised tegurid on ökosüsteemis esinevad mõjurid, mis johtuvad organismide kooseksisteerimisest.Biootilised tegurid saavad organismi elutegevust soodustada või pidurdada. Näiteks sümbioos, kommensialism, parasitism, kisklus, fütofaagia, konkurents, loomtoidulisus 1.2. 1.2. fotoperiodism+ näide Fotoperiodism ehk fotoperioodiline reaktsioon on taime- ja loomorganismide füsioloogiline (mõnikord ka morfoloogiline) reaktsioon päeva ja öö pikkusele. Näiteks loomade puhul nende kasv ja suurus, harvem ka ebavõrdne sooline jaotus. 1.3. 1.3. ökoloogiline amplituud Ökoloogiline amplituud näitab liigi taluvuspiiride vahekaugust antud teguri suhtes, s.t. miinimumist- teguri mõju vähemast vajalikust määrast kuni maksimumini- teguri suurima mõjuni, mida organism veel talub. Optimum on selline teguri väärtus, mis kõige paremini rahuldab organismi vajadusi. 1.4. ökosüsteem+ 3 näidet Ökosüsteem o...
. Biootilised tegurid: Herbivooria- metskits toitub taimedest. Parasitism- sääsed ja parmud toituvad metskitse verest. Kommensalism- ilves ja hunt söövad metskitse. ... Antropogeensed tegurid: Keskkonna saastatus- prügi metsade vahel ja tee äärtes. Metsade hävitamine- lageraided ja näiteks uute teede rajamine. Salaküttimine- ilma loata ja valel ajal metskitsede jahtimine. Temperatuur kui ökoloogiline tegur Fotoperiodism "Pulmi" peavad kitsed juulis-augustis. Seega on metskitsedel kõige pikematel päevadel sigimisperiood. Karvavahetus toimub kaks korda aastas. Talve saabudes muutub karvkatte värvus hallikaks ja kevade saabudes jälle punakaspruuniks. Metskitsede populatsioon Eestis 2008. aasta loenduse järgi elab Eestis 63 000 metskitse. http://www.rmk.ee/teemad/jaht/jahiulukid/metskits Metskitsede arvukust võis Eestis 2009. aastal hinnata 100 000200 000 isendile. http://et
Ökoloogia 1. Ökoloogilise teguri mõiste. Abiootilised, biootilised ja antropogeensed tegurid. Fotoperiodism. Valguse ja temperatuuri mõju organismidele. Tolerantsuskõver. VASTUS: Ökoloogiline tegur – organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid, mis tulenevad ümbritsevast eluta ja elusast loodusest; jaotatakse abiootilisteks ja biootilisteks. Abiootilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid
Tarbivad kõigi eelnevate tasemete surnud orgaanilist ainet, lagundades need taas mineraalseks. Või siis Abiootilised (tegurid elutaloodusest [õhk, muld, vesi, temperatuur]), biootilised (tegurid elusloodusest [kisklus]) ja anaeroobsed (tingitud inimtegevusest [metsaraie, reostus]). Tekib aineringlus 2. Selgita abiootilisi tegureid, näited, fotoperiodism. Abiootilised tegurid on pärit organisme ümbritsevast eluta loodusest, jagunevad kaheks: * Kliimategurid: temperatuur, sademed, päikesekiirgus, tuul. * Elukeskkond: õhk, vesi, muld. Fotoperiodism- Organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutustele. Nt; taimedes ehituslikud ja talituslikud muutused. Paljude taimede õite moodustumine sõltub ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi pikkusest. Lühipäevataimedel, nagu nt kanep, moodustuvad õied ainult
Parasiidid võivad elada kas: 1. teiste organismide sees. N:paeluss. 2. organismide pinnal, nii taime kui ka looma pinnal. N: sääsed, lutikad, puugid, lehetäid, lehekirbud taimedel. 4. kisklus- röövlooma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe. Kiskja on loom, kes toitumiseks tapab teisi loomi. Reguleerib isendite arvukust. N. ämblikud söövad kärbseid. 5. herbivooria e taimtoidulisus- see on taimtoidulise looma e herbivoori ja taime omavaheline toitumissuhe 3. Mis on fotoperiodism ning kuidas see organisme mõjutab? Organismide reaktsiooni ööpäevase valgus- ja pimedusaja muutustele nimetatakse fotoperiodismiks. Fotoperiodism avaldub eriti taimeriigis. N: paljude taimede õitsemine sõltub valguse-, pimedusperioodi pikkusest. Selle alusel jaotuvad taimed: 1) lühipäevataimed- neil moodustuvad õied ainult siis kui päeva pikkus ei ole üle 12 tunni. N:sojauba, hirss, riis. 2) pikapäevataimed- neil moodustuvad õied siis kui päeva valgust on üle 12 tunni
organismide oma elutegevuseks ööpäevase valguse- ja troofilised tasemed, mille kooseluvorm, mis on vajaliku energia pimedusperioodi produktiivsus väheneb ühele osapoolele toidus sisalduva muutumisele kõrgemate tasemete kasulik, teisele aga orgaanilise aine suunas. FOTOPERIODISM kahjutu oksüdatsioonil. ÖKOLOOGILINE PÜRAMIID KOMMENSALISM HETEROTROOF Levila, kus Erinevate liikide Surnud orgaanilise aine Toitumisseoste alusel populatsiooni isendid vastastikku kasulik lagundajad. reastatud organismid. elavad kooselu. DESTRUENDID TOIDUAHEL
Abiotilised tegurid jagunevad kolmeks 1) Nähtav valgus [Taimede fotosüntees]2)Infvrapuna valgus[sideseadmetes,looduse soojendusena] 3) UV- kiirgus(väikes koguses b-vitamiine).Fotoperiodism- organismide reaksioon ööpäevase valguse ja pimeduse perioodi muutumisel. Taimed:Lühipäevataimed (päevavalgus ei ületa 12h)Pikapäevataimed[hakkavad õitsema siis kui päeva valgust on rohkem kui ] 12h).Temperatuur: Loomad jag.kahte :Kõigusoojased(kalad,roomajad)/ Püsisoojased (Linnud,imetajad).PH jaotatud kolmeks:neutraalne(0- 7),happeline (7)aluseline(7- 12) Biootlised tegurid:Sümbioos:erinavate oranismide vastastiku kasulik kooselu Mükariisa-taime juurte ja seene niidistiku sümbioos Kommensalism-einevate liiki organismide kooselu varm mis ühele osapoolele on kasulik ja teise neutraalnne. Herbivaaria Taimtoidulise looma ja taime vaheline toitumis suhe(herbivoor-taimedoiduline loom). Parasitism erinevate liik organsimide kooselu vorm, ühele kasulik t...
9. Maks puhastab verd mürkainetest. 10. Inimesel tekib janutunne, kui veekaotus ulatub umbes 0.5% kehamassist. 11. 12. 1) südamelihased suurenevad ja seoses sellega suureneb ka löögimaht 2) tugevnevad hingamislihased ja kopsumaht suureneb 3) skeletilihased suurenevad( suureneb müofibrillide hulk ja sidekoe hulk) 4) suureneb oskus lihaste tööd koordineerida st. liigutused muutuvad täpsemaks 5) suureneb lihaste võime omastada hapnikku ja toota ATP. 13. Fotoperiodism on organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutumisele. Lühipäevataimedel moodustuvad õied ainult siis, kui päevavalguse periood ei ületa 12 tundi. Pikapäevataimed vajavad õitsema minekuks üle 12- tunnist päevavalgust. Valgusrütm reguleerib taimede puhkeaja algust ja lõppu. Päeva pikkus reguleerib ka loomade sigimist ja rändeaega. Lisaks sellele on paljud loomad aktiivsed kas öö-või päevaajal. Aktiivsustüüp võib muutuda
Bioloogia KT õp.5-27 1. Mis on Ökoloogia ? Ökoloogia on teadus organismide ja nende elukeskkonna vahelistest suhetest. 2. Nimeta ökoloogilised tegurid . Elutalooduse tegurid :valugs,temperatuur,niiskus,tuul. Eluslooduse tegurid:teised organismid Inimtegur 3. Mille alusel rühmitatakse taimi lühi-ja pikapäevataimedeks ? Lühipäevataimed vajavad kasvuks ja arenguks12 h valgust:riis, sojauba. Pikapäevataimed vajavad kasvuks ja arenguks palju valgust :rukkis,kaer,kartul. 4. Mis on valugse tähtsus taimedel /loomadel? Taimedel:Aitab fotosünteesida,loomadel:aitab näha. 5. Kuidas mõjutab temperatuur taimi ja loomi ? Kõigusoojased organismid:kehatemperatuur sõltub välistemperatuurist:putukad,kalad. Püsisoojased organismid:suudavad säilitada temperatuuri sõltumata välistemperatuurist:imetajad ,linnud. 6. Selgita ,õhu liikumise mõju taimedele ja loomadele . Kuidas elusorganismid seda ära kasutavad ? Taimed saavad t...
Nime ,,tapetum lucidum" kandev membraan peegeldab reetinasse tagasi sealt juba korra läbi tulnud valguse, mistõttu silmadel on teistkordselt võimalik sedasama footonit tajuda. Päeval selline meetod paremat nägemist ei taga, pigem vastupidi, kuid öösel saavad kassid nii tajuda seitse korda nõrgemat valgust kui inimesed. Täielikus pimeduses ei saa muidugi näha ka kassid (Sepp 2008). Päikeselt tuleneva nähtava kiirguse tulemusena on taimedel välja kujunenud ka fotoperiodism ehk fotoperioodiline reaktsioon, mis tähendab taime- ja loomorganismide füsioloogilist (mõnikord ka morfoloogilist) reaktsiooni päeva ja öö pikkusele. Paljudel õistaimedel tagab fotoperiodismi pigment fütokroom, mis aitab taimel ajastada õitsemisaja. Punase valguse (660 nm) mõjul aktiviseerub taimedes fütokroom, kaug-punane valgus (730 nm) aga pärsib fütokroomi aktiivust. Kuuvalgusel on kaug-punase valguse protsentuaalne kogus suurem kui
Ökoloogia 1. Ökoloogiline tegur – organismide elutegevust mõjutav keskkonnategur, mis tuleneb ümbritsevast eluta ja elusast loodusest. Abiootilised tegurid – on pärit organisme ümbritsevast eluta loodusest.(nt: elukeskkonna ja kliimaga seotud tegurid) Biootilised tegurid – tulenevad organismide kooselust. Nende mõju võib olla kas kasulik, neutraalne või kahjulik. Antropogeenne tegur – inimtegevuse mõju organismide elutegevusele. Fotoperiodism - organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusaja muutustele. • Lühipäevataimed – neil moodustuvad õied ainult siis, kui päevavalguse periood ei ületa 12 tundi.(nt riis, kanep, daalia) • Pikapäevataimed – vajavad õitsemaminekuks enam kui 12 tunnist päevapikkust.(nt: kartul, oder, nisu,hernes) Valguse ja temperatuuri mõju organismidele: • taimed vajavad valgust fotosünteesiks • hämaras tegutsevatel loomadel on arenenud s...
organismide elutegevst mõjutavaid keskonnategureid nim. ökoloogilisteks teguriteks.ABIOOTILISED TEGURID - pärit organisme ümbritsevast eluta loodusest. elukeskonna ja kliimaga seotud tegurid.olulisel kohal on konkreetse elukeskonna kliimategurid. BIOOTILISED TEGURID- tulenevad organismide kooselust.nende mõju võib olla kas kasulik, neutraalne, kahjulik. abiootilised ja bioo. tegurid kas soodustavad või pidurdavad organismide elutegevust. mõjutavad organismide arengut, pärilikkust, tunnuste väljakujunemist ning evolutsiooni. Organismide reaktsiooni ööpäevase välguse- ja pimedusperioodi muutustele nim. fotoperiodismiks. kõige selgemini avaldub see taimeriigis. päeva pikkuse muutumune kutsub taimedes esile mitmesuguseid ehituslikke ja talitluslikke muutusi. nt. sõltub paljude taimede õite moodustumin ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi pikkusest.eristatakse kaht taimerühma: lühi- ja pikapäevataimed. LÜHIP.-riis, kane...
Haab (Populus tremula) Liigi kirjeldus Haab on mitmeaastane heitlehine lehtpuu. Kõrgus kuni 36m, vanus harilikult kuni 100 a. Juurestik on maapinnalähedane, külgjuured hästi arenenud. Tüvi sirge, silinderjas, läbimõõt kuni 1m, oksi vähe, kuid need on tugevad ja palju harunenud. Lehed on peaaegu ümmargused või veidi rombjad. Noored lehed iseloomulikult kollakaspunased või pruunikad, suvel tuhmrohelised, sügisel sageli punased. Õied on ühesugulised, koondunud ruljateks urbadeks. Õitseb enne lehtede puhkemist aprilli lõpus või mai algul. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase ...
temperatuuri Ökoloogia Valguse mõjul toimub fotosüntees 440nm, 680nm Kohastumused valguse hulga suhtes: Valguslembesed (niidutaimed nurmenukk, aastimut) Lehed kitsamad, kaetud vahakihiga (aurumine väiksem) Varjulembesed (metsa alustaimestik jänesekapsas) Õitsevad enne või pärast teisi taimi ülane varjutaluvad liigid (sõnajalad) Fotoperiodism reageerimine öö ja päeva pikkusele Lühipäevataimed Pikapäevataimed Ööloomad (ja hämarikuloomad) Päevaloomad Ränded Pesitsusperioodid Ökoloogia Temperatuur: Püsivama temperatuuriga on veekogud, maismaal võib ulatuda tempteratuuri kõikumine üle 100°C Organismid jagunevad: 1. Kõigusoojased.Kehatemperatuur muutub vastavalt välistemperatuurile. Kuid miinuskraade ei talu
C6H12O6 + 602 = 6CO2 + 6H2O + 38 ATP · Glükoosi lagundamise summaarne võrrand: C6H12O6 + 6 O2 6 CO2 + 6 H2O · toimub ühtmoodi nii taime kui loomarakus Fotosüntees · Kõige olulisem assimilatsiooniprotsess (= süntees) · 6CO2 + 12 H2O C6H12O6 + 6H2O + 6O2 · toimub ainult rohelistes taimerakkudes · Valgusenergia muudetakse keemiliseks energiaks · Anorgaanilistest ühenditest CO2 ja H2O sünteesitakse orgaanilisi ühendeid (glükoos) fotoperiodism lühipäevataimed pikapäevataimed päevaneutraalsed Ökotüüp = ökoloogiline rass: populatsiooni adapteerunud osa. Rühm kasvukoha (elupaiga) ökoloogiliste tingimustega muust populatsioonist erinevalt kohastunud isendeid, kel on pärilikke iseärasusi nii morfoloogilistes kui füsioloogilistes tunnustes Adaptatsioon organismide ehituse või talitluse kujunemine selliseks, et see tagab
Üks loom kasutab teist selleks, et liikuda uude elupaika. SÜMBIOOS Erinevate liikide vastastikku kasulik kooselu. SÜMBIONID Vastastikku kasulikult koos elavad organismid. ENDOSÜMBIOOS Vastastikku kasulik kooseluvorm, kus üks organism elab teise organismi kehas. EKSOSÜMBIOOS Organismide vaba kooselu vorm. MÜKORIISA/SEENJUUR Taimejuurte ja seeneniidistiku sümbioos. KOMMENSALISM Erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele osapoolele kasulik, teisele aga kahjutu . FOTOPERIODISM Organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutumisele. LÜHIPÄEVA TAIMED Õied moodustuvad ainult siis, kui päevavalguse periood ei ületa 12 tundi. PIKAPÄEVA TAIMED Et moodustuksid õied peab päeva pikkus ületama 12 tundi. Organism saab elada ainult sellises elupaigas, kus talle on tagatud vajalikud elutingimused. Elutingimused kujunevad looduse eluta ja elusosa koosmõjul. Olulised looduse eluta osa tegurid on valgus, temperatuur, vesi(niiskus) ja õhk.
1. Mükoriisa e. Seenjuur on taimede js seente vaheline kooseluvorm 2. Gripi tekitaja on RNA viirus 3. Spermatogenees - seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. 4. Ovogenees - munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. 5. autotroofsed organismid organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valguse energiat (fotosünteesija) või redoks resktsioonidel vabanevad keemilist energiat(kemosünteesija) Autotroofid toituvad mineraalainetest. 6. heterotroofid orgsnismid orgsnism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energiat toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Heterotroofid toituvad orgaanilistest ainetest. 7. Populatsioon- ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid 8. Assimilatsioon- orgsnismis toimuvate sünteesprotsesside kogum. 9. Dissimilatsioon organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum. 10...
Ökoloogiline tegur- Organismi elutegevust mõjutav keskkonnategur. Abiootiline tegur Eluta looduse keskkonnategur. ( nt : Päikesekiirgus , tuul ...) Biootiline tegur-Eluslooduse keskkonnategur . ( kaks lindu, sümbioos, herbivooria.... ) Fotoperiodism- Organismi reaktsioon valguse ja pimeduse muutustele. ( Lilleõied avanevad päeval ja öösiti kinni.) Ökoloogiline amplituud- Ökoloogilise teguri intentsiivsusevahemik , milles organism saab areneda, elada ja paljuneda. Alumine taluvuslävi- Ökoloogilise teguri intensiivsuse tase, mille alanedes organismi areng seiskub. Ülemine taluvuslävi- Ökoloogilise teguri intensiivsuse tase , mille tõustes organismi areng seiskub. Antropoloogne tegur - Inimmõju keskkonnale ( Keskkonna reostus , liigne küttimine ... ) Sümbioos- Eri liiki organismide vasastikku kasulik kooselu vorm. Kommensalism - Eri liiki organismide kooselu vorm mis on ühele kasulik teisele kahjutu. Konkurents - Sama või eri liiki orga...
Ökoloogilised tegurid Ökoloogilised tegurid-organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid. Jaotuvad kolmeks: 1)abiootilise teg.(eluta loodus) *kliimateg.-temp,sademed,niiskus,valgus,tuul *elukeskkond-õhk,vesi,muld 2)biootilised teg.(elus loodus-org.kooselu)-mõju võib olla kasulik,kahjulik või neutraalne.Kõik teised org., taimed,loomad. 3)antropogeensed teg.(inimtegevuse mõju). Valguse mõju organismidele: *rohelistele taimedele fotosünteesiks *niidul kasvavad valguselembelised taimsed,sest nad tahavad palju valgust *mullamutt,aga ei vaja valgust,sest tema silmad on taandarenguga. *hämaras ja videvikus tegutsevatel loomadel on arenenud väga suured silmad Päevase valgusperioodi pikkus mõjutab organismide elutegevust: Fotoperiodism-org. reaktsiooni ööpäevase valgus-ja pimedusperioodi muutus ( avaldus taimeriigis,ehituslikud ja talituslikud muutused,õite moodustamine) Vastavalt sellele eristatakse ...
Kooslus-kõik elusorganismid, kes elavad Abiootlised tegurid-eluta looduse tegurid. Reguleerijad-on organismid, kes koos mingil piiritletud territoorimil või Päikesevalgus,Temperatuur,Sademed,tuul, võimelised säilitama välise keskk liigid, mis esinevad koos ja interakteeruvad. Happesus,toitainete sisaldus,Veereziim, muutudes oma sisekeskkonna Populatsioon-on rühm üht liiki isendeid, rõhk,tuli stabiilsena kes elavad koos samal ajal samas paigas. Biootilsed tegurid-eluslooduse tegurid. Kohanejad-on organismid, kes Ökosüsteem-süsteem, mis haarab endasse Sümbioos,Kommensalism,Parasitism, ei saa reguleerida oma sisekeskk. koosluse ja tema poolt oluliselt muudetud Kisklus,Fütofaagia,Konkurents rguleerijad,kohanejad keskkonna. Antropogeensed tegurid- inimtegevusest Tal...
Sümbioos erinevate liikide vastastikku kasulik kooselu. Mügarbakter, mükoriisa. Kisklus röövlooma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe. Lõvi sööb kitse. Herbivooria taimtoidulise looma e herbivoori ja taime omavaheline toitumissuhe. Panda sööb bambust. Kommensalism erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele osapoolele kasulik, teisele aga kahjutu. Inimese soolebakterid, anemooni kala, takjas ja imetajad. 3. Mis on fotoperiodism ning kuidas see organisme mõjutab? Organismide reaktsioon ööpäevase valgus ja pimedusperioodi muutumisele. Vastavalt sellele eristatakse pika ja lühipäevataimi. Mõjutab loomade aktiivsust, sigimist ja rännet. 4. Oska graafiliselt kujutada ökoloogilise teguri mõju mõnele organismile (kasutades ja selgitades termineid:alumine ja ülemine taluvuslävi; ökoloogiline amplituud ja optimum). 5. Oska selgitada ja arvutada populatsioonide arvu, arvukust ja tihedust. 6
-) Kui tihane/pääsuke toitub sääsest, siis ta on toiduahela: sekundaarne konsument. -) Linnupesades elavad koid on: kommensiaalid. -) Metsas elavad kiskjad on: konkutendid. -) Ristämbliku ja toakärbse vaheline suhe on: karnivooria. -) Samal territooriumil elavad kõigi liikide populatsioonid moodustavad: biotsönoosi. -) Ökosüsteemi iseregulatsioon tuleneb peamiselt: toitumissuhetest. * 4. Osa Täitke lünk sobiva sõnaga (1p lause, mitte lünga kohta) -) Fotoperiodism on organismide reageerimine öö ja päeva pikkusele. -) Hävimisohus on eelkõige väikse arvukuse ja väikse areaaliga liigid. -) Igal liigil on oma levila ehk areaal. -) Looduskaitseala üldiseks eesmärgiks on loodusliku mitmekesisuse säilitamine. -) Osa nitraate ja nitriteid võib bakterite abil muundada õhulämmastikuks. Põhiliselt toimub see protsess märgaladel ning seda nimetatakse denitrikatsiooniks.
Sääsed, kirbud, täid, maksalutikad, paeluss. Sümbioos erinevate liikide vastastikku kasulik kooselu. Mügarbakter, mükoriisa. Kisklus röövlooma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe. Lõvi sööb kitse. Herbivooria taimtoidulise looma e herbivoori ja taime omavaheline toitumissuhe. Panda sööb bambust. Kommensalism erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele osapoolele kasulik, teisele aga kahjutu. Inimese soolebakterid, anemooni kala, takjas ja imetajad. 3. Mis on fotoperiodism ning kuidas see organisme mõjutab? Organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutumisele. Vastavalt sellele eristatakse pika- ja lühipäevataimi. Mõjutab loomade aktiivsust, sigimist ja rännet. 4. ökoloogilise teguri intensiivsuse taste, mille alanedes organismi areng seiskub nimet. alumiseks taluvusläveks. Ökoloogilise teg. intens. taste, mille tõustes organismi areng peatub nimet. ülemiseks taluvusläveks
· Ökoloogia uurib oranismide omavahelisi suhteid ja nende suhteid ümbritseva keskkonnaga. · Organismide elutegevust mõjutavaid keskkonnnategureid nimetatakse ökoloogilisteks teguriteks. · Ökoloogilised tegurid jagunevad: o Abiootilised ökoloogilised tegurid- tulenevad eluta loodusest, nt valgus, õhk, temp o Biootilised ökoloogilised tegurid- pärit elusloodusest, nt liigikaaslased · Abiootilised ja biootilised tegurid ka soodustavad või pidurdavad organismide elutegevust. · Nad mõjutavad ka organismide arengut, pärilikkust, tunnuste väljakujunemist ja evolutsiooni. Valguse mõju organismidele · Nähtav valgus jääb vahemikku 380nm-760nm ning on vajalik roheliste taimede fotosünteesiks. · Fotoperiodism- organismide reageerimine ööpäevasele valgus-ja pimedusperioodi muutustele. Jagab taimed kolme rühma (pikapäevataimed, lühipäevataimed, päevaneutraalsed taimed) o Pikapäevataimed vaja...
Eristatakse puu-, põõsa-, puhma-, rohu- ja samblarinnet. Puurindes võidakse eristada esimest ja teist rinnet. Rinde kõrgus mõõdetakse mullapinnast kuni rinnet moodustavate taimede ülemise pinnani. Rindelisus tuleneb taimede erinevast nõudlusest päikesevalguse järel. See põhjustab erinevused taimede kõrguses ja määrab nende kasvu iseloomu. Rindeline kasv võimaldab kasvupinna palju paremat kasust. 90) Seleta mõiste fotoperiodism. Fotoperiodism on organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusaja muutustele. Avaldub eriti taimeriigis. Paljude taimede õitsemine sõltub valguse- ja pimedusperioodi pikkusest. 91) Kuidas avaldub suktsessioon veekeskkonnas? Kuna veekeskkonna suktsessiooni iseloomustab peamiste toitainete kontsentratsiooni suurenemine, võib seda protsessi nimetada ka looduslikuks eutrofeerumiseks. Tegemist väga aeglase protsessiga, mis võib kesta sadu kuni
39 enimkasutatud terminit seletustega keskkonnast, alates bioindikatsioon ja lõpetades ökoloogilise amplituudiga.. mõned on märksõnades, kõike ei viitsinud kirjutada
kiirendamine, venimiskasvu pidurdamine Fenoolsed ühendid taime kasvu regulatsioonm immuunsus (takistavad haigeks jäämist), ,,mullaväsimus" 5. Taime kasvu ja arengut môjutavad välistegurid Valgus valguse mõju õitsemise esile kutsumises (fotoperiodism?). Pika- ja lühipäevataimed. Temperatuur Vernaliseerumine õitsemise esile kutsumine madalate temperatuuridega 6. Fotoperiodism. Pika- ja lühipäevataimed, päeva pikkusest sõltumatud taimed. Pimeda perioodi keskne roll. Fotoperiodism reaktsioon päeva ja öö pikkusele Pikapäeva taimed vaja üle 14h päikesevalgust Lühipäevataimed alla 14 tunni. Päevaneutraalsed päeva pikkusest sõltumatud taimed Taimed ei mõõta päeva pikkust, vaid pimeda aja vältust. 7. Õitsemise esile kutsumine. Vernaliseerimine. Vernamiseerimine - õitsemise esilekutsumine madalate temperatuuridega
taimed on muutnud orgaanilise aine keemiliseks energiaks. · Fotosüntees taimed seovad kiirgusenergia abil süsinikdioksiidi ja vee, tekivad süsivesikud e suhkrud ja eraldub hapnik. Suhkrutes on rohkelt keemilist energiat. · Kõik rohelised taimed, loomad, seened ja enamik baktereid sõltuvad täielikult taimede poolt fotosünteesil salvestatud keemilisest energiast. · Valguse hulk muutub aastaajati ja ööpäeva jooksul · Fotoperiodism organismide reaktsioon ööpäevase valgus ja pimedusperioodi muutumisele · Lühipäevataimed · Pikapäevataimed · Päevaneutraalsed taimed · Valgusrütm reguleerib taimede puhkeaja algust ja lõppu · Päeva pikkus reguleerib loomade sigimist ja rändeid · Loomadel on aktiivsemad kas öö või päevaajal Temperatuur · Enamiku organismide taluvusala on vahemikus 0 ... + 50 C
Eristatakse puu-, põõsa-, puhma-, rohu-, ja samblarinnet. Puurindes võidakse eristada esimest ja teist rinnet. Rinde kõrgus mõõdetakse mullapinnast kuni rinnet moodustavate taimede ülemise pinnani. Rindelisus tuleneb taimede erinevast nõudlusest päikesevalguse järele. See põhjustab erinevused taimede kõrguses ja määrab nende kasvu iseloomu. Rindeline kasv võimaldab kasvupinna palju paremat kasust. 91)Seleta mõiste fotoperiodism. Fotoperiodism on organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusaja muutustele. Avaldub eriti taimeriigis. Paljude taimede õitsemine sõltub valguse- j pimedusperioodi pikkusest. 92)Mille poolest erinevad primaarne ja sekundaarne suktsessioon? Primaarne suktsessioon on kasvukoha esmakordne hõivamine liikide poolt. Näiteks elustiku areng merest kerkinud rannaaladel. Sekundaarne suktsessioon on mingil põhjusel osalt
taimed on muutnud orgaanilise aine keemiliseks energiaks. · Fotosüntees taimed seovad kiirgusenergia abil süsinikdioksiidi ja vee, tekivad süsivesikud e suhkrud ja eraldub hapnik. Suhkrutes on rohkelt keemilist energiat. · Kõik rohelised taimed, loomad, seened ja enamik baktereid sõltuvad täielikult taimede poolt fotosünteesil salvestatud keemilisest energiast. · Valguse hulk muutub aastaajati ja ööpäeva jooksul · Fotoperiodism organismide reaktsioon ööpäevase valgus ja pimedusperioodi muutumisele · Lühipäevataimed · Pikapäevataimed · Päevaneutraalsed taimed · Valgusrütm reguleerib taimede puhkeaja algust ja lõppu · Päeva pikkus reguleerib loomade sigimist ja rändeid · Loomadel on aktiivsemad kas öö või päevaajal Temperatuur · Enamiku organismide taluvusala on vahemikus 0 ... + 50 C
taimed on muutnud orgaanilise aine keemiliseks energiaks. • Fotosüntees – taimed seovad kiirgusenergia abil süsinikdioksiidi ja vee, tekivad süsivesikud e suhkrud ja eraldub hapnik. Suhkrutes on rohkelt keemilist energiat. • Kõik rohelised taimed, loomad, seened ja enamik baktereid sõltuvad täielikult taimede poolt fotosünteesil salvestatud keemilisest energiast. • Valguse hulk muutub aastaajati ja ööpäeva jooksul • Fotoperiodism – organismide reaktsioon ööpäevase valgus – ja pimedusperioodi muutumisele • Lühipäevataimed • Pikapäevataimed • Päevaneutraalsed taimed • Valgusrütm reguleerib taimede puhkeaja algust ja lõppu • Päeva pikkus reguleerib loomade sigimist ja rändeid • Loomadel on aktiivsemad kas öö – või päevaajal Temperatuur • Enamiku organismide taluvusala on vahemikus 0 … + 50 C
kasu nt tolmnemine 4. kisklus e. karnivooria saaklooma ja röövlooma omavaheline toitumissuhe nt kits gepard 5. herbivooria taimetoidulise looma e. herbivoori ja taime omavaheline toitumissuhe nt bambus hiidpanda 6. kommensialism erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik nt inimese soolebakterid, takjas ja imetajad 8. Mis on fotoperiodism ning kuidas see organisme mõjutab? Organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutumisele. Vastavalt sellele eristatakse lühi- ja pikapäevataimi. Mõjutab loomade aktiivsust, sigimist ja rännet. 9. Oska graafiliselt kujutada ökoloogilise teguri mõju mõnele organismile (kasutades ja selgitades termineid: alumine- ja ülemine taluvuslävi; ökoloogiline amplituud ja optimum).
Eristatakse puu-, põõsa-, puhma-, rohu- ja samblarinnet. Puurindes võidakse eristada esimest ja teist rinnet. Rinde kõrgus mõõdetakse mullapinnast kuni rinnet moodustavate taimede ülemise pinnani. Rindelisus tuleneb taimede erinevast nõudlusest päikesevalguse järele. See põhjustab erinevused taimede kõrguses ja määrab nende kasvu iseloomu. Rindeline kasv võimaldab kasvupinna palju paremat kasutust. 90) Seleta mõiste fotoperiodism. Fotoperiodism on organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusaja muutustele. Avaldub eriti taimeriigis. Paljude taimede õitsemine sõltub valguse- ja pimedusperioodi pikkusest 91) Kuidas avaldub suktsessioon veekeskkonnas? Suured pöördumatud muutused viivad uute koosluste tekkimiseni, toimub vahetus e. suktsessioon. Suktsessioon on mitmekümnete kuni mitmete sadade aastate jooksul avalduv ökosüsteemide väljakujunemise ja stabiliseerumise protsess, mille vältel asendub üks
sigaretisuitsus, gaasipliidi kasutamisel) ja seda toodavad osad hallitused. Taime kasvu ja arengut môjutavad välistegurid. Mulla omadustest on taime kasvu ja arengut kõige rohkem mõjutavad tegurid on mulla happelisus, viljakus ning õhustatus. Valgus (et saaks FS, pika ja lühipäevataimed, õitsemise esile kutse), vesi, temperatuur (+5 kraadi, õitsemise esile kutsumine madal temp.) Fotoperiodism. Pika- ja lühipäevataimed, päeva pikkusest sõltumatud taimed. Pimeda perioodi keskne roll. Õitsemise esile kutsumine. Vernaliseerimine. Fotoperiodism ehk fotoperioodiline reaktsioon on taime- ja loomorganismide füsioloogiline reaktsioon päeva ja öö pikkusele.Paljudel õistaimedel tagab fotoperiodismi pigment fütokroom, mis aitab taimel ajastada õitsemisaja. Pikapäevataimed vajavad edukaks õitsemiseks päevapikkust, mis ületab (kokkuleppeliselt) 12 tundi – see
Ökoloogia Organismide elutegevust mõjutavaid keskkonnategureid nimetatakse ökoloogilisteks teguriteks. Need jagunevad abiootilisteks(kliima, elukeskkond) ja biootilisteks teguriteks. Organismid vajavad ultravalgust ning infrapunavalgust(soojuskiirgust). Nähtav valgus on nende vahel, mida vajavad taimed elukasvuks ja fotosünteesiks. Fotoperiodism on organismide reaktsioon ööpäevase valguse- ja pimedusperioodi muutustele. On olemas nii lühi- kui ka pikapäevataimed. Alumine ja ülemine taluvuslävi, ökoloogiline amplituud, ökoloogilise teguri optimumiks. Antropogeene tegur. Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. Eks- ja endosümbioos. Kommensiaal - eri liiki organismide kooseluvormi, mis ühele poolele on kasulik ja teisele kahjutu.Konkurents on sama või eri liiki organismide vastastikku piirav
Areng kujutab endast kvalitatiivsete morfoloogiliste ja füsioloogiliste muutuste jada, need muutused toimuvad taimorganismi elutsüklis viljastumisest kuni surmani. Taime kasvu ja arengut mõjutavad temperatuur, päikese valgus, õhuniiskus. Kõrgemate taimede optimaalne temp on en 25-30 kraadi. Min temp mil taimed veel fotosünteesivad on soojamaa taimedel 10 ja külmalemb taimedel 2-3 kraadi. Valgus mõjutab taimi eelkõige fotosünteesi kaudu. Valgus stimuleerib idanemist. 6. Fotoperiodism. Pika- ja lühipäevataimed, päeva pikkusest sõltumatud taimed. Pimeda perioodi keskne roll. Taimedele on väga oluline päeva ja öö suhe fotoperiodism. Kui päeva pikkus ei vasta evolutsioneerunud pikkusele, ei vliju taimed õigeaegselt või üldse mitte. Taimed jagunevad pika ja lühipäeva ning päevaneutraalseteks taimedeks. Taimed, mis õitsevad siis, kui päevapikkus on lühem kui mõni kriitiline maksimum, kuuluvad on lühi-päeva taimede hulka. Need taimed mis
Ökoloogilised tegurid: *biootilised-seotud elusorganismidega(liigikaaslased,vaenlased,parasiidid,toiduobjektid) *abiootilised-temperatuur,valgus,niiskus,kekkond,õhuliikumine(kõik eluta tegurid) *antropogeensed-seotud inimesega(saastus,soode kuivatamine,metsaraie,liikide häirimine,võõrliikide sissetoomine) *valguse mõju: *kõige rohkem rohelisi taimi,sest valguse toimel toimub fotosüntees. *loomad oriendeeruvad valguse abil. *fotoperiodism-organismide elurütmid vastavalt valgustingimuste muutumisele(öö ja päeva pikkus) Nt:lindude ränne,talvepuhkuse valmistamine loomadel,lühipäevataim alla12h ja pikapäevataim üle 12h. *temperatuuri mõju: Kõigusoojastele rohkem mõju(temp. Sõltub keha keskkonnast) *eluaktiivsuse sõltumine(kohastumine erinevatele temp.) *ränded või talvine puhkuseperiood *optimum-kõige sobivama teguri väärtus ,kus on organismil hea elada.Mõlemale poole jääb taluvuspiir,sellest väljaspool enam elamiseks ei sobi. *Ökoloogiline ...
LOOMA- JA TAIMEFÜSIOLOOGIA Närvisüsteem Neuron koosneb rakukehast ja jätketest. Jätked, mida nimetatakse ka närvikiududeks, jagunevad aksoniteks ja dendriitideks. Raku puhkeolekus esinevat elektrilist pinget rakusisese ja -välise keskkonna vahel nimetatakse puhke(oleku)potentsiaaliks. Neuronitel on see umbes -70 mV. · Rakumembraanis paiknev Na+-K+-ATPaas tõstab igas tsüklis kolm Na iooni rakust välja ja raku ümbritsevast keskkonnast kaks K iooni rakku sisse. (raku sees K konts. suur) -4 mV · Kuna raku puhkeolekus on membraanis leiduvad K -(lekke)kanalid osaliselt avatud, siis liiguvad osad K+-ioonid rakust välja kuni elektrokeemilise tasakaalu tekkeni Puhkepotentsiaali langust (negatiivsemaks muutumist) ehk polarisatsiooni suurenemist nimetatakse hüperpolarisatsiooniks, tõusu (0-le lähenemist) ehk polarisatsiooni vähenemist depolarisatsiooniks. Aktsioonipotents: Juhul, kui mingite stiimulite tulemusel üle...
Nii salat kui kurk annavad kevadel parema saagi. Taimede tundlikkus päeva pikkuse suhtes ja nn. "kriitiline päeva pikkus" ei ole kindlad suurused, vaid sõltuvad keskkonnatingimustest. Madal temperatuur vähendab kriitilist punkti pikapäevataimedel ja suurendab lühipäevataimedel. Päeva pikkus muutub põhja-lõuna suunas ja ka aasta-ajati (eriti kõrgematel laiuskraadidel), seda tuleb tähele panna sortide valikul. On täheldatud, et vegetatiivset ja generatiivset kasvu mõjutab fotoperiodism erinevalt, kartul õitseb pikap., mugul moodustub ja nende puhkeperiood algab lühip. tingimustes. IV 1)Puuviljandus Eestis ja tuleviku suund; · Peamised puuviljakultuurid Eestis:,· ÕUN, · Ploom, · Maguskirss, · Hapukirss Viljapuu- ja marjaaedu kokku 1146 ha: · 150 ha õunapuid, · 1,3 ha ploomipuid, · 0,3 ha kirsipuid Vanemad õunaistandused on enamikus rajatud seemikalustel. · Aastatel 1996-2000 rajati ca 85% istandikest tugevakasvulistel pookealustel. · Pärast 2000
võtmerolli omavad valgussignaalid. (Saarma 2011) Roheliste taimede jaoks on valgus limiteeriva tähtsusega tegur, ilma milleta ei toimu fotosünteesi, st ei sünteesita orgaanilist ainet. Valguse puudumisel kasvanud taimedel puudub klorofüll. Taimede kasv sõltub: 1. valguse intensiivsusest, 2. valguse kestvusest e päeva pikkusest. Organismide reaktsiooni ööpäevasele valguse- ja varjuperioodi muutustele nimetatakse fotoperiodismiks. Fotoperiodism avaldub kõige selgemini taimeriigil. (Laas 1967) Taimede võras moodustub keeruline ja dünaamiline valguskeskkond, milles esineb kaks valgussignaali tüüpi, mille kaudu saab taim informatsiooni ümbritseva keskkonna valgusressursi kohta: 1. valguse kvantiteet e valgusvoo tihedus, 2. valguse kvaliteet e valguse signaalid, mis peegeldavad valguse spektraalset tasakaalu. (Sepp 2011) Reeglina kasutab suurem taim ressursside kogumiseks ka suuremat ruumiosa. Tiheda
Energia vabastamiseks on vaja hapnikku (pöördreaktsioon), et energiarikast ainet oksüdeerida = põletada, mille käigus energia jälle vabaneb. Koos aastaaegade vaheldumisega muutub meie kliimavöötmes ka päeva pikkus – valgusperioodi pikkus. See avaldab mõju ka taimede ja loomade elutegevusele. Fotoperiodismiks nimetatakse organismide reaktsiooni ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutumisele. Kõige selgemini avaldub fotoperiodism taimedes, kutsudes esile mitmesuguseid füsioloogilisi ja morfoloogilisi muutusi taimede talitluses. Näiteks sõltub taimede õitsema minemine päeva pikkusest. Seetõttu jagatakse taimed ka lühi- (daalia, krüsanteem) ja pikapäevataimedeks (nisusordid, kartul). Leidub ka taimi, mille talitlus sõltub valgutingimustest väga vähe või üldsegi mitte. Olles valguse käsitlemise juures võiks küsida, miks taimed on rohelised? Õige vastus ei ole: klorofüll on roheline
2003.a. 2 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Eos (spoor) paljunemisotstarbeline rakk, mis peamisteks lähteaineteks on CO2 ja H2 O ning lõpp- moodustub protistide, seente ja osa taimede produktiks glükoos, ühtlasi eraldub O2 . mittesugulisel paljunemisel. Fotoperiodism on organismide reaktsioon päeva Eoseline paljunemine mittesuguline ja öö pikkusele. paljunemine, mis toimub eoste (spooride) abil. Fülogenees organismirühma evolutsioonilise Esineb protistidel, seentel ja osal taimedel. arengu tee. Eoskand kandseenetele iseloomulik rakk, mille
Kliimale ja elukeskkonnale lisaks veel kiirgus, pH, raskemetallide ühendid. Biootilised tegurid organismide vastastikused suhted. 1. Valguskiirguse mõju (joonis) · nähtav valgus 380nm 750 nm · UV- ultraviolettkiirgus alla 380 nm (geenmutatsioonid) · Infrapunane kiirgus üle 750 nm (soojuskiirgus) · Fotosüntees kõige intensiivsem 440-680 nm Valgusnõudluse järgi jagunevad organismid: · valguslembesed · varjutaluvad · varjulembesed Fotoperiodism organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusperioodile. Taimed jagunevad vastavalt sellele: · lühipäevataimed - vajavad valgust alla 12 tunni (kanep, daalia) · pikapäevataimed - valgust rohkem kui 12 tundi( nisu) · päevapikkusest sõltumatud taimed (tomat) 2. Temperatuuri mõju · kõigusoojased organismid sõltuvad välistemperatuurist · taimedel külmaga puhkeperiood, loomadel talveuni.
5. Millal klooniti Dolly, mis temast saanud on? 6. Nimeta päriliku eelsoodumusega haigusi, milline on nende profülaktika? 7. Kuidas viirusi kasutatakse geenitehnoloogias? 8. Millised tegurid mõjutavad südame tööd? 9. Millised hormoonid ja milline organ reguleerib veresuhkru sisaldust veres? 10. Maksa ülesanded organismis? 11. Kuidas tekib janutunne? 12. Nimeta neli peamist organismi soojuse kaotamise või saamise viisi? 13. Millised muutusi kutsub lihastes esile treenimine? 14. Mis on fotoperiodism ning kuidas see organisme mõjutab? 15. Selgita, miks organismid ei talleta kogu toidus sisalduvat energiat? 16. Selgita ja järjesta järgmised mõisted: ökosüsteem, biosfäär, bioom, kooslus, populatsioon. 17. Nimeta probleeme, mis tekivad seoses inimkonna kiire juurdekasvuga. Alusta kõige problemaatilisemast. 18. Nimeta Eesti kaitsealuseid taime- ja loomaliike ning nende kaitsekategooriad. 19. Kirjelda Eesti keskkonnaprobleeme. 20
35% peegeldub tagasi, 15% neeldub atmos ja 50% aluspinnas. Otsene kiirgus S, hajus kiirgus D, summaarne kiirgus Q. FAR – fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus – 380-710 nm (inimesele nähtav 380 – 780 nm). Taim kasvab ja areneb normaalselt kiirguste lainepikkuste vahemikus 400 – 800 nm. See lainepikkuste vahemik mõjutab taime kõiki tähtsamaid füsioloogilisi protsesse (Ph, fototaksis, fotoperiodism, idanemine, säilitusainete moodustamine jm). Albeedo – pinna peegeldusnäitaja (0 – 1, peegelduva kiirguse intensiivsus võrreldes pealelangeva kiirgusega Kiirgusbalanss – aluspinnale (muld, vesi jm) langenud ja sealt lahkunud kiirguste vahe. 47.Energiavoog läbi organismi ja läbi ökosüsteemis. Energiavoog piki toiduahelat. Oli 25.05.18 eksamis (seotud toiduahela küsimusega) Organismis. Toiduahelas. Toiduahelas
Tolm soodustab õhuniiskuse kondenseerumist, sadestub aknaklaasidele, mõjutab ventilatsioonisüsteemi tööd. Mikroobid soodsad tegurid farmis: puudub otsene päikesekiirgus, niiskus kõrgem kui välisõhus, mis väldib kuivamist. Piiskinfektsioon: suu-ja sõrataud, malleus, tuberkuloos, nõlg. Tolminfektsioon: siberi katk, tuberkuloos, aspergilloos. Valgustus valgus = päikesekiirguse nähtav valguskiirgus + kunstlik valgustus. Fotoperiodism organismi reaktsioon valge ja pimeda perioodi pikkuste vahekorrale ööpäevas. 400-480nm violetne ja sinine, 500-560nm roheline, 560-640 kollane, oranz, üle 640nm punane. Valguse muutust tajuvad loomad silmadega, linnud ka läbi kolju. Valgus stimuleerib loomade aktiivsust, eriti sotsiaalset aktiivsust. Valgus mõjutab keskkonna tajumist ning seega käitumist. Pika päeva korral väheneb loomadel hirm, nõrgeneb stress ja paraneb heaolu.
Tolm soodustab õhuniiskuse kondenseerumist, sadestub aknaklaasidele, mõjutab ventilatsioonisüsteemi tööd. Mikroobid – soodsad tegurid farmis: puudub otsene päikesekiirgus, niiskus kõrgem kui välisõhus, mis väldib kuivamist. Piiskinfektsioon: suu-ja sõrataud, malleus, tuberkuloos, nõlg. Tolminfektsioon: siberi katk, tuberkuloos, aspergilloos. Valgustus – valgus = päikesekiirguse nähtav valguskiirgus + kunstlik valgustus. Fotoperiodism – organismi reaktsioon valge ja pimeda perioodi pikkuste vahekorrale ööpäevas. 400-480nm – violetne ja sinine, 500-560nm – roheline, 560-640 – kollane, oranž, üle 640nm – punane. Valguse muutust tajuvad loomad silmadega, linnud ka läbi kolju. Valgus stimuleerib loomade aktiivsust, eriti sotsiaalset aktiivsust. Valgus mõjutab keskkonna tajumist ning seega käitumist. Pika päeva korral väheneb loomadel hirm, nõrgeneb stress ja paraneb heaolu. 3
Abiootilised tegurid - organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid. Adaptatsioon - organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Adaptiivne radiatsioon - evolutsioonilise mitmekesistumise erivorm, mille puhul ühest liigist (või perekonnast) lahkneb suhteliselt lühikese aja jooksul mitmeid erinevalt kohastunud liike. Adenosiintrifosfaat (ATP) - kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana ja ülekandjana. Aegkond - geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine, eooni ja ajastu vahel; eoon jaotub aegkondadeks ja aegkond ajastuteks. Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püroviinamarihappe molekuli...
nisu (Triticum aestivum), harilik peet (Beta vulgaris), soja (Glycine max) ? 44. Nimetage fütokroomist sõltuvaid reaktsioone taimedes De-etiolatsioon, varju vältimise reaktsioon, tsirkadiaansetes reaktsioonides lehtede avanemine päeval ja sulgumine ööseks, seemnete idanemine, päeva pikkuse tajumine ja vastavalt sellele õitsemise aeg. 46. Nimetage krüptokroomist sõltuvaid reaktsioone taimedes. De-etiolatsioon, fotoperiodism, tsirkadiaansed rütmid ehk ööpäevased rütmid, õitsemine. 47. Milline kromofoor absorbeerib valgust krüptokroomi molekulis Kromofooriks flaviin ja pteriin. 48. Defineerige tropismi mõiste. Mis on hädavajalik, et ükskõik milline tropism saaks toimuda? Tropismideks nimetatakse kindlasuunalise ärritaja poolt esile kutsutud kasvuliikumisi, st liikumine on põhjustatud taime erinevate piirkondade erinevast kasvukiirusest. Reageerivad ainult noored kasvavad taimeosad
Talveuni Ebasoodsate tingimuste üle elamiseks aeglustatakse füsioloogilised protsessid ◦ Kehatemperatuur langeb ◦ Pulss aeglustub ◦ Ainevahetus aeglustub ◦ „Igiliikur“ – rasvavarude kasutamine Püsisoojased vs kõigusoojased Talveuni vs talveuinak Milliseid ebasoodsaid tingimusi on vaja üle elada? Milliseid strateegiaid kasutavad taimed? Euroopa hamstri uinakud Kohastumused temperatuurile Kasvu ja arengu perioodilisus taimedel Fotoperiodism: päeva pikkuse mõju kasvu ja arenguga seotud nähtustele ◦ Sõlmevahede kasvukiirus ja pikkus ◦ Säilituselundite moodustumine jne. Pikapäevataimed: hakkavad õitsema pärast pika päeva mõju, üle 12h päiksevalgust ◦ Õitsevad hiliskevadel või suvel ◦ Sojauba, puuvillapõõsas, hirss, riis, tubakas Lühipäevataimed: hakkavad õitsema pärast lühikese päeva mõju, päev lühem kui öö ◦ Õitsevad hilissuvel või sügisel ◦ Suviteraviljad, spinat, mais
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
