1. Patareide kogumiskastid 2. Tuled vahetunni ajaks või toast lahkudes kustutada 3. Prügi viimine õigesse kohta (prügikasti) ning selle sorteerimine Evolutsioon Kujunemine Füüsikaline, keemiline, bioloogiline, sotsiaalne evolutsioon. Looduslik valik, olelusvõitlus, darvinism, lamarkism, sünteetiline evolutsiooniteooria. Tõendid Paleontoloogia, fossiilid, suhteline, absoluutne vanus. Geokronoloogiline skaala. Feneetilised võrdlused, võrdlev anatoomia, homoloogilised organid, mandunud elundid, embrüonaalne areng, geneetilised võrdlused. Pseudogeenid, fülogeenid, molekulaarkell. Elu päritolu ja areng Maal Kõik elus pärineb elusast. Füüsikalin, keemiline evolutsioon... Ribosüümid, RNAmaailm. Ainuraksed, hulkraksed. Kambriumi ajastu. Ajastud: Ordoviitsium, Siluri, Devoni, Karboni,
Esimesed elusolendid olid ELUSOLESED ehk protobiondid. Elu tekkis vees. -) Sotsiaalne evolutsioon inimühiskonna areng maal. Evolutsiooni tõendid * Millised organismid on minevikus maad asustanud? * Millisel ajaperioodil on ühed või teised organismid elanud? * Millised on organismide vahelised sugulus ja põlvnemissuhted? * Millised tegurid on põhjustanud elu evolutsiooni? * Paleontoloogia on möödunud aegadel elanud organismidest. Fossiilid on kunagiste organismide kivistised. Palenteoloogilised uurimused näitavad, et maakoore erineva vanusega kihid sisaldavad erisuguste organismide kivistisi ja mida vanemad kivimid, seda lihtsama ehitusega organismide jäänuseid see sisaldab. Peale fossiilide võimaldab elu kulgu selgitada praegu maa peal elavad organismid. Näiteks rudimendid ehk vestigaalsed elundid, mis ei ole välja arenenud ja kaotanud oma algse funktsiooni. Õndraluu, kõrvalihased, pimesool, osaline karvkate jne.
Muutuse põhjuseks on looduslik valik, mis tuleneb järglaste arvust (rohkem, kui saab ellu jääda), olelusvõitlusest (isenditevaheline võitlus elamistingimuste pärast) ja sigimisvõimelisemad isendid. Nim. sünteetiline evolutsiooniteooria. 2.2 Evolutsiooni tõendid: uurimiseks kasutatakse ajaloolist, võrdlevat ja eksperimentaalset meetodit. Paleontoloogia andmed: teadus möödunud aegadel elanud organismidest (elu ajalugu Maal). Erinevates kihtides asuvad fossiilid (kivistised) näitavad organismivormide asendumist ja muutumist Maa ajaloos. Fülogenees: üleminek tänapäevasele vormile (evolutsiooniline põlvnemine); organismitüübi vahevorm. Määratakse organismivormide ajalooline vanus: · Suhteline: millised organismid eksisteerisid varem/hiljem (sügavamad kihid on vanemad). · Absoluutne: kivististe tegelik vanus. Kasutatakse radioaktiivseid elemente ja isotoope.
4. Sotsiaalne evolutsioon kultuuride ja tsivilisatsioonide teke G. Cuvier kõik liigid on algselt loodud ja muutumatud J. B de Lamarck - esimese terviklik evolutsiooniteooria, elu tekib isetärkamise teel ja on pidevas arengus C. Darwin teadusliku evolutsiooniteooria looja, (looduslik valik liikide muutumise peame põhjus, olelusvõitlus isenditevaheline konkurents elutingimuste pärast) Paleontoloogia teadus möödunud aegadel elanud organismidest Kivistised ehk fossiilid maakoores leidub rikkalikelt fossiile väljasurnud organismide jäänused ja jäljendid. Väga sügavates kivimikihtides leiduvad organismi jäänused sarnanevad vähe või ei sarnane üldse tänapäevaste organismidega. Pinnapoolsemates kihtides aga rohkem. Mõned kivistised näitavad vahevormi tunnuseid organismitüüpide vahel. Homoloogilised elundid tõendab ühtset päritolu ja põlvnemist ühisest eellasest. Nt. selgroogsete loomade jäsemeluud on homoloogilised.
kolmandaks iga popullatsiooni indiviidid on pärilikult mitmekesised. 8) Lamarkismi tuntuim vorm oli seisukoht, et keskonnatingimuste mõjul organismides tekkinud muutused on otstarbekohased a pärilikud. Darwin aga tõestas, et liikide ajalooline muutumine on toiminud ja teaduslikult põhjendavate seaduspärasuste järgi. KÜSIMUSED LK 57 1) Palentoloogia kasutab evolutsiooni tõestamiseks teadust, mis räägib möödunud aegadel elanud organismidest. 2) Fossiilid on väljasurnud organismide jäänused ja jäljendid. Need tekivad kivimite kivistumisel. 3) Mida sügavamas kihis kivistised asuvad, seda vanemad nad peaksid olema. Absoluutne vanus näitab kivististe tegelikku vanust , seda kui kaua aega tagasi vastavad organismid elasid. 4) Võrdlev anatoomia võimaladab jagada organismeehituse sarnasuse alusel rühmadeks- süstemaatika taksoniteks.
GEOGRAAFIA POOLE AASTA KT EESTI ASEND, PIIRID, SUURUS Asub: Euraasia mandri loodeosas Põhja-Euroopas Läänemere idarannikul, (parasvöötme põhjapoolsemas osas merelise ja mandrilise kliima üleminekualal.) Rannajoon: Merepiir 3800 km.(Mandriosa rannajoone pikkus on 1240km ning ülejäänud langeb saarte arvele.) Saared: Üle 1500(neist asustatud 20) Pindala: 45 227 ruutkm Rahvaarv: 2004. a seisuga 1 351 000, (ühel ruutkm-l 30 inimest) Asend ekvaatori suhtes: Põhjas (äärmuspunktid: N 59 40pl , S 57 30 pl) Asend nullmeridiaani suhtes: Idas (äärmuspunktid: E 28 13pl , W 21 46 ip) Asub(2): Euraasia mandril Euroopa maailmajaos Paikneb: Läänemere ääres Naabrid: Läti-Lõuna, Venemaa-Ida, Rootsi-Lääne, Soome-Põhja Kliimavööde: Parasvöötme põhjaosa / Lähisarktiline Loodusvöönd: segametsavöönd GEOLOOGILINE EHITUS Geoloogiliselt asub Eesti: Ida-Euroopa platvormi loodeosas. Platvorm-moodustub aluskorrast ja pealiskorrast. Pinnaka...
BIOLOOGIA ÖKOLOOGILISED TEGURID: · Abiootilised (Eluta looduse tegurid): Toitained. Tuul-torm. Kliima. pH. Niiskus. Valgus. Hapnik. Temperatuur. · Antropogeensed: Keskkonna saastamine: · Eutrofeerumine. · Happesademed. · osoonikihi hõrenemine. · Kasvuhooneefekt. Metsade raie: · Erosioon. · Biootilised: Konkurents. Kisklus. Sümbioos. Parasitism. Taimtoidulisus. Kommensalism. ÖKOSÜSTEEM: · Ökosüsteem- Isereguleeruv süsteem, milles aine- ja energiavahetuse kaudu on seostunud organismid ning eluta keskkond. · Elukooslus: Taimed. Loomad. Seened. Mikroorganismid. · Ökotoop: Veekeskkond. Muldkeskkond. Õhkkeskkond. so. eluta osa. ...
desinfitseeritav (meie tingimustes betoneeritud). Solaariumidesse tuleb ehitada hanedele edukaks paaritamiseks voolava veega supluskanal (laius 1,5, sügavus 0,2...0,4 m). Kanali küljed olgu astmelised, et oleks kerge sealt väljuda. Liigid Holmogori haned Gorki haned Kubaani haned Hiina haned Emdeni haned Reini valged haned Itaalia haned Pommeri haned Käharsulgsed haned Ajalugu Haned tekkisid nähtavasti kesk-mionteesis, sest sellest ajast pärinevad vanimad leitud fossiilid. Vanimate leidude kohta on sageli raske otsustada, kas tegu on hane, luige või laglega, sest sel ajal olid need perekonnad üksteisele veel sarnasemad kui tänapäeval. Kirjeldatud on 10 fossiilset haneliiki, kuid nende süstemaatika on veel välja kujunemata. Fossiilsetest hanedest on kõige tähelepanuväärsem Anser pratersis kes elas varapliotseenis tänapäeva USA maa-alal ja tundub olevat ainus hani, kes kohastus puu otsas elamisega ning just sellepärast eraldatakse teda sageli omaette
Kontinendid liikusid lähemale nende praegusele asendile. Ajastu lõpuks olid üksteisest eraldunud kõik lõunapoolkera mandrid, Atlandi ookean oli laienenud ja Gondwana lagunenud tütarkontinentideks. Joonis 16. Hilis-kriit Kriidi mereelustikus olid selgrootute hulgas ülekaalus peajalgsed (ammoniidid, belemniidid), merisiilikud ja karbid, tekkisid pelaagilised foraminifeerid (globigeriinid), kalade hulgas said valdavaks pärisluukalad. Selle ajastu fossiilid demonstreerivad segu arhailisest ja tänapäevastest tunnusjoontest. Nad sisaldavad tähtsaid väljasurnud liike nagu näiteks dinosaurused ja ammoniidid ning tänapäevaseid liike nagu näiteks õistaimed ja kalad. Maismaal jätkus suurte roomajate kõrgaeg (nt Tyrannosaurus, Iguanodon, Ceratopsis). Taimestikus valdasid Kriidi keskpaigani palmlehikud, hõlmikpuud, okaspuud ja sõnajalgtaimed, ajastu teisel poolel tõrjusid kiiresti arenevad õistaimed need tahaplaanile.
Prokarüoodid on ainsad elusolendid Mikrobioloogia I 2017 3.5 miljardit aastat tagasi Esimesed fossiilsed jäänused mikroobidest: kas tsüanobakterid või rohelised bakterid? Või hoopis mineraalsed moodustised? Chert – peeneteraline ränirikas settekivim (ränikivi). Apex on selle kivimi leiukoht Lääne-Austraalias Pilbaras. NB! Aastal 2015 näidati, et need fossiilid ränikivis võivad olla artefaktid. Näidati, et nad võivad olla mineraalset päritolu. Oscillatoria Tänapäevased tsüanobakteri d Ürgsetest stromatoliitidest pärit mikroobide kivistised (vasakul) ja tänapäevased niitjad tsüanobakterid (Oscillatoria) ja rohelised mitteväävlibakterid paremal.
Arvatakse, et nendest kujuneisd välja neandertallased. Inimese kujunemisest on kaks teooriat: 1) Hilise Aafrikast väljarännu teooria 2) Multiregionaalse arengu teooria Peamiselt toetavad seda teooriat vaid Hiina teadlased. Gran Dolina koobas Atapuerca mägedes Hispaania põhjaosas sisaldas vanimaid seni teadaolevaid hominiidide leide Lääne-Euroopas. Leitud kivist tööriistad ja fossiilid kuuluvad Homo heidelbergensisele. Neandertallased (Homo neanderthalensis) elasid Euraasias u. 200k-30k a. e.m.a. Esimene neandertallase luustik leiti 1856. aastal Saksamaalt Neanderi jõe orust. Neandertallaste kolju oli suurem kui inimeste oma (keskmiselt 1600 cm 3). Kolju on tagant pikem kui inimese oma, laup madal. Arvatakse, et selline kolju kuju võis kaitsta aju sissehingatava külma õhu eest. Shanidari koopast Iraagis leiti 10 erinevast vanusest neandertallase luustikud
Liberaalne turumajandus Mittediskrimineerimine Vastastikkus Siseriiklikud tagatised IV loeng energia Inimtekkeline energiasüsteem Komponendid o Ressursid o Muutmine o Tarbimine Taristu Keskkonnamõju Areng Ressursid Taastuvad taastumatud Esmased - teisesed Taastuvad o Päike o Biomass o Tuul o Liikuv vesi o Maa soojus Taastumatud: o Fossiilid: Süsi, nafta, gaas, põlevkivi o Tuumaenergia Esmane energia saadakse keemiast Teisene on mõni vaheetapp Muutused süsteemis Prime mover Muutused tarbijas Muutused transpordis Naftahinna kujunemine - Belõi Tehingud: o Kohapealne (Spot) o Tulevased (Forward) o Futuurid (Futures) Turud: o Kontango (contango) o Mahahindlus (backwardation) Naftatööstuse struktuurid - Mitchell & Mitchell (Talus&Belõi toim)
Vb toodi setet kaugemast kohast: see seletaks -kojafragmendid rühmadesse, mida võime suurema lihvituse. Kas see ei võiks sõltuda Sahara liiv on palju peenem ja terad on -suuremad ja väiksemad fossiilid kohata ka Ordoviitsiumis - sellest, kui suur on kulutusala, kuna nendel ümmargusemad, kui Läänemere oma. Tuleneb -biogeense muda tekkel on oluline roll bakterite käsijalgsed, sammalloomad, aegadel oli erinev merevee tase? , peaks vast
GEOGRAAFIA POOLE AASTA KT EESTI ASEND, PIIRID, SUURUS Asub: Euraasia mandri loodeosas Põhja-Euroopas Läänemere idarannikul, (parasvöötme põhjapoolsemas osas merelise ja mandrilise kliima üleminekualal.) Rannajoon: Merepiir 3800 km.(Mandriosa rannajoone pikkus on 1240km ning ülejäänud langeb saarte arvele.) Saared: Üle 1500(neist asustatud 20) Pindala: 45 227 ruutkm Rahvaarv: 2004. a seisuga 1 351 000, (ühel ruutkm-l 30 inimest) Asend ekvaatori suhtes: Põhjas (äärmuspunktid: N 59 40pl , S 57 30 pl) Asend nullmeridiaani suhtes: Idas (äärmuspunktid: E 28 13pl , W 21 46 ip) Asub(2): Euraasia mandril Euroopa maailmajaos Paikneb: Läänemere ääres Naabrid: Läti-Lõuna, Venemaa-Ida, Rootsi-Lääne, Soome-Põhja Kliimavööde: Parasvöötme põhjaosa / Lähisarktiline Loodusvöönd: segametsavöönd GEOLOOGILINE EHITUS Geoloogiliselt asub Eesti: Ida-Euroopa platvormi loodeosas. Platvorm-moodustub aluskorrast ja pealiskorrast. Pinnaka...
Tekkivad replikatsiooni libisemise tõttu, Sagedaseim tüüp dinukleotiidkordused: CA/TG 1/36 kb; AT/TA 1/50 kb ja AG/CT 1/125 kb. CG/GC kordused harvad 1/10 Mb, kuna esineb metülatsioon ja deaminatsioon, Mononukleotiidkordustest tavalised A ja T, Funktsioon teadmata (CA/TG võib võtta Z-DNA konformatsiooni). 19. Transposonid. Hajutatud mittekodeerivad DNA kordusjärjestused. Imetajate transposonite perekonnad: LINE, SINE, retroviiruse sarnased (LTR transposonid), DNA transposonite fossiilid. Transposonite struktuur ja nomenklatuur: Kaks klassi posoneid: DNA transposonid ja retroposonid (jaotuvad LTR-e omavateks ja mitteomavateks). Ekspressioon on sageli koe-, soo- ja ajaspetsiifiline, Ka imprinting. 20. Retroelemendid. Kahte tüüpi mobiilsed elemendid: Insertsioonjärjestus või transposon DNA lõik liigub uude kohta genoomis, Retrotransposon DNA lõik transkribeeritakse esmalt RNAks, seejärel pöördtranskriptaasiga cDNAks, mis liigub uude kohta genoomis
Inimese tunnused Erinevusi põhjustavad – mutatsioonid, polüploidsus, homoloogiline rekombinatsioon III loeng 1 Elu teke maal - Ürgpuljong - Tossavad veealused korstnad - Evolutsioon – bakterid, arhed, aukarüoodod (seened, taimed, loomad) Kas fossiilseid baktereid on võimalik leida? Tsüanobakteride vanus on 3,5 miljardit aastad, nad on vanimad seniteadaolevad fossiilid. Neil on paks raku kest, moodustavad suuri kihilisi struktuure mida nimetatakse stromatoliitideks või onkoliitideks. 2 Inimese põlvnemine ja evolutsioon Duaalne pärimisteooria Geeni-kultuuri evolutsioon Inimese käitumine tekib kultuurilise evolutsiooni koostoimes - lapse sugu sõltub isast (naistel xx, meestel xy) Vigased/kasvaja rakud kasvavad piiritult - Multiregionaalne hüpotees – kaasaja inimene võib olla evolutsioneerunud oma
Keemilise evolutisooni käigus tekkisid eeldused elu tekkeks. *bioloogiline evolutsioon elu tekkis vees 3 miljardit aastat tagasi. Esimesed elusorganismid olid prokarüoodid (tuumata bakterid). Edasi eukarüoodid. Eukarüootide fotosünteesi käigus tekkis hapnik (O2). Ainuraksetest tekkisid hulkraksed organismid. *sotsiaalne evolutsioon - 2 miljonit aastat tagasi tekkis Aafrikas esimene inimene. Evolutsioonilised tõendid: *paleontoloogilised ehk fossiilid Maa koores leidub väljasurnud organismide kivistusi. Mida sügavamal on kiht, seda primitiivsema ehitusega on organismid. *organismide homoloogilisus elundite põhisarnasus ehituses (kopsud hingamiseks) *rudimendid elundid, mis ei täida oma funktsioone (silmahambad, kolmas silmalaug) *molekulaarbioloogiline valgud ja DNA molekulid, erinevatel organismide, on sarnase ehitusega. 2.Ülesanne: kui üks vanematest on homosügootne lokkisjuukseline ja teine
c) Settimise, tihenemise ja kivistumine settekivimeiks, mis hiljem geoloogiliste välisjõudude mõjul uuesti murenevad. · Gaasiline tsükkel- · Setteline tsükkel- · Evolutsioon- päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides. Neodarvinlikus evolutsiooniteoorias valdavate ettekujutuste järgi põhjustavad seda geenitriiv ning looduslik valik. Evolutsiooniprotsessist annavad tunnistust fossiilid · Suktsessioon- s.o. ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul;pöördumatud või tsükliliselt pöörduvad muutused, mille pikkus ületab 10 aastat; üks kooslus asendub teisega. · Primaarne suktsessioon- see on kasvukoha hõivamine (nt merest kerkinud laiu kattumine elustikuga; ka koosluse hävimise tagajärjel vabanenud koha koosluse taastumine); · Sekundaarne suktsessioon- see on koosluse taastumine (nt peale raiet) samas
Vaikse ookeani äärealadel sukelduvad ookeanilised laamaservad mandriliste alla/ookeanilise laamaserva sukeldumisel mandrilise laamaserva alla tekib süvik. Sagedasemad eksimused: süvikute teke seostati laamade lahknemisega. (osaülesanne 81) Mereorganismide fossiile on leitud Himaalajas 4000 m kõrgusel. Kunagine merepõhi on laamade kokkupõrke tagajärjel mäestikuks kurrutatud. Maapind, mis oli merepõhi, on kerkinud. – 0,5 punkti Sagedasemad eksimused: laavapurske tagajärjel on fossiilid sinna sattunud. (osaülesanne 82) Islandi keskosas on kivimid nooremad kui saare lääne- ja idaosas. Island paikneb laamade lahknemiskohas/ookeanilisel rifil, saare keskosas tekib pidevalt juurde maakoort e kivimeid. Sagedasemad eksimused: ei põhjendatud ette antud väidet, vaid kirjutati, et Island on vulkaanilise tekkega või kuumatäpi piirkond. Ülesande nr 25 tulemused Osa- Max Ülesande Keskmine Keskmine Keskmine Keskmine Max Null-
Murenemissaaduste (liiva, savi) kandumise tuule ja veega veekogudesse ning c) Settimise, tihenemise ja kivistumine settekivimeiks, mis hiljem geoloogiliste välisjõudude mõjul uuesti murenevad. Evolutsioon- päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides. Neodarvinlikus evolutsiooniteoorias valdavate ettekujutuste järgi põhjustavad seda geenitriiv ning looduslik valik. Evolutsiooniprotsessist annavad tunnistust fossiilid Suktsessioon- s.o. ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul;pöördumatud või tsükliliselt pöörduvad muutused, mille pikkus ületab 10 aastat; üks kooslus asendub teisega. Primaarne suktsessioon- see on kasvukoha hõivamine (nt merest kerkinud laiu kattumine elustikuga; ka koosluse hävimise tagajärjel vabanenud koha koosluse taastumine); Sekundaarne suktsessioon- see on koosluse
II. Isereplitseeruv RNA III. Isereplitseeruv RNA lipiidse või peptiidse membraaniga kerakestes; IV. Lihtsad rakud, kus RNA on nii kodeerivaks kui ka katalüüsivaks molekuliks; V. Sünteesitud valgud võtavad üle osa RNA katalüütilisi rolle; VI. DNA evolutsioon RNA-st; VII. Kaasaegne rakk, milles DNA kodeerib tunnuseid, RNA vahendab info tõlkimist valkude keelde ja valgud katalüüsivad. 7. Stromatoliidid Varaseimad fossiilid (3,5 miljardit aastat tagasi). Näevad välja nagu kivid. Tegelt on moodustunud paljukihilistest mikroobide ladestistest. Meetri kõrgune stromatoliit võib olla 2000 miljonit (2 miljardit) aastat vana, kuna ta kasvab üliaeglaselt. Stromatoliitidest on leitud 3,5-3,8 miljardit aastat vanu bakterite jäänuseid. Üks kaasaegne mikroobne matt Yellowstone'i rahvuspargist. Ülemise rohelise kihi moodustavad tsüanobakterid
* stabiilsete isotoopide suhete abil enamasti kasutatakse hapniku isotoope 16, 17 ja 18. Saab määrata uuritava ajalõigu kliimat. Raskem isotoop aurustub vähem see on põhitõde. Kui jääaegadel mereveetase langeb, siis jääb sinna ka rohkem raskeid isotoope. Samas mandrijää sisaldab raskeid isotoope vähem. stratigraafilised põhineb näiteks kivimi läbilõikel. Saab eristada lõike, mis omavad teatud kindlaid tunnuseid. Näiteks kui erinevates kihtides on erinevad fossiilid, siis leides teisest kohast sama fossiili, on võimalik kivi vanust määrata. 8. Millised meetodid aitavad dateerida sõltumatult teistest teguritest? Üldiselt. Sõltumatud on need meetodid, mille puhul toimub juhuslikult ja pidevalt mingi füüsikaline või keemiline muundumine, mida ei mõjuta välistegurid. Isotoopmeetodid (radioaktiivne lagunemine), luminestsentsmeetodid, elektron-spin resonantsi ning lõpuks aminohapete ratsemisatsiooni uurimine
I.1.Elu omadused Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse ja koosesinemise kaudu. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil.Molekul on aine väikseim osake, millel on säilinud kõik selle aine keemilised omadused. Biomolekulide esinemist võib lugeda elu üheks tunnuseks.Kõik organismid on rakulise ehitusega.Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused. Aine- ja energiavahetus on üks elu tunnus, mis esineb kõigil organismidel.Imetajad ja linnud ongi ainukesed püsisoojased organismid.Kalad, kahepaiksed ja roomajad on kõigusoojased, sest nende ainevahetuse iseärasused ei võimalda püsivat kehatemperatuuri hoida.Sisekeskkonna stabiilsus on elu iseloomustav tunnus.Üherakulistel toimub paljunemine mittesuguliselt (pooldumine)Ka paljud hulkraksed organismid paljunevad vegetatiivselt või eostega. (seene- ja taimeriik)Suguline paljunemine on ...
Et LV tagaks 500 MA jooksul kella konstantsuse, oleks vaja, et ka keskkonnamuutus selle aja jooksul oleks olnud konstantne. See on aga üpris kaugel tegelikkusest. Ja enamgi - adaptatiivsed muudatused (mis on muidugi LV produkt), ei ole kohe kindlasti tekkinud konstantse kiirusega. Muide, sel põhjusel eelistabki Kimura rääkida NT’st molekulide, mitte aga suurte fenotüübiliste muudatuste tasandil. Head näited - linnu tiib ja elusad fossiilid. Linnu tiib on selge adaptatsiooniline saavutus ja tekkis suhteliselt lühikese aja jooksul - samas aga samm-sammuline täiustumine kestis (kestab?) kaua. Kindlasti pole siin tegemist olnud mitusada miljonit aastat väldanud lineaarse protsessiga. Elusateks fossiilideks kutsutakse liike, kes eonite jooksul ei ole praktiliselt muutnud oma väljanägemist. On näiteks haikala liike, kes on väljanägemiselt pea identsed oma 300 MA eest elanud esivanematega
korraldatakse muuseumi saalides muidki harivaid üritusi (näiteks metsanädala ettevõtmised). Valminud on koolieelikutele mõeldud "Avastuste ruum". Loengud Botaanika o Eesti sood o Kaitsealused taimed Eestis o Eesti ravim- ja mürktaimed o Seened o Eestimaa erilised taimed (soomlase silmis) o Rannikutaimed o Kagu-Aasias botaaniku pilguga Geoloogia o Eesti geoloogiline ehitus o Eesti fossiilid (näidised) o Eesti kivimid ja mineraalid (näidised) o Elu areng Maal o Kalliskivid (näidised) o Vulkaanid ja maavärinad Entomoloogia o Hiiglasi putukamaailmas o Huvitavaid Eesti mardikaliike ja nende levik o Puidus tegutsevad mardikad o Mardikalised, nende eluviisid, elupaigad Zooloogia o Kõrgarktikast ja sealsest elustikust o Eesti kaladest o Vihmametsa elustikust Sulawesi saare näitel Avastuste ruum
tunnuste kogum, geen- geneetiline ühik, feen- elementaartunnus, memotüüp- vaimsete võimete kogum, meem- vaimne elementaartunnus. 13. Evolutsioonipuu 14. Mis on stromatoliidid? Stromatoliit on lubiainest moodustis, mis tekib vees tsüanobakterite (ehk sinivetikate) või teiste mikroorganismide elutegevuse toimel. Vanimad leitud tsüanobakterite fossiiilide vanus on 3,5 miljardit aastat (Prekambrium). Nad vanimad seniteadaolevad fossiilid. Tsüanobakterid suuremad enamustest teistest bakteritest. Neil paks raku kest, nad moodustavad suuri kihilisi struktuure, mida nimetatakse stromatoliitideks (võlvjad) või onkolliitideks (ümarad). 15. Kunstliku elu loomine Venter´i meeskond sünteesis bakteri Mycoplasma mycoides genoomi ja viisid selle genoomita rakku. Said looduslikust bakterist eristamatu bakteri M. mycoides. 16. Inimese evolutsioon: ränne ja rassid Tänapäevased neli inimpopulatsiooni e
baasil toimuvatele ekskursioonidele korraldatakse muuseumi saalides muidki harivaid üritusi (näiteks metsanädala ettevõtmised). Valminud on koolieelikutele mõeldud "Avastuste ruum". Loengud Botaanika Eesti sood Kaitsealused taimed Eestis Eesti ravim- ja mürktaimed Seened Eestimaa erilised taimed (soomlase silmis) Rannikutaimed Kagu-Aasias botaaniku pilguga Geoloogia Eesti geoloogiline ehitus Eesti fossiilid (näidised) Eesti kivimid ja mineraalid (näidised) Elu areng Maal Eesti Meremuuseum Kalliskivid (näidised) Vulkaanid ja maavärinad Entomoloogia Hiiglasi putukamaailmas Huvitavaid Eesti mardikaliike ja nende levik Puidus tegutsevad mardikad Mardikalised, nende eluviisid, elupaigad Zooloogia Kõrgarktikast ja sealsest elustikust Eesti kaladest Vihmametsa elustikust Sulawesi saare näitel Avastuste ruum
o Toimus maismaa asutamine taimedega fossiilsed eosed. o Gondwana liigub lõunapoolusele, ajastu lõpeb suure jääajaga. Silur: kliima soe, kliimavööndid sarnased praegustele. Ohtralt riffemoodustavaid koralle ja stromatopoore. Palju käsijalgseid, karpvähilisi, meriliiliaid. Laialt levinud graptoliidid ja konodondid. Kiskjateks peajalgsed ja meriskorpionid. o Selgroogsetest rohkesti lõuatuid ja kõhrkalu. o Esimesed algelised soontaimede fossiilid. o Ajastu lõpuks moodustub Laurussia (Euroameerika) kontinent. Devon: võrdlemisi soe kliima, märgatav tsonaalsus kitsas troopiline vöönd, ulatuslikud subtroopilised kõrbealad, Gondwana mandril valdav jahe parasvöötmeline kliima. (Kalade ajastu.) o Ajastu lõpul suur massväljasuremine. o Õitsengu saavutavad rüükalad. Ilmuvad luukalad. Luukaladest eristuvad kopskalad ja vihtuimsed kalad. o Lehtede teke
Konglomeraadid settimisperioodi alguses settivad väga suured osad, hiljem aga järjest peenemad. Kihipinna tekstuurid. Vired e väikesed luited. Lainetavas vees tekivad sümmeetrilised vired, voolavas vees asümmeetrilised vired (suuremana luited). Kuivalõhed kuivades savipinnas tõmbab kokku, kuna nad imavad endasse palju vett. Bioturbatsioon mõndasid setteid on vihmaussid jms mitmeid kordi seganud ja sellest toitunud. Jälgfossiilid levinumad kui isendite fossiilid. Usside käigud, loomade elutegevuse jäljed. Maateaduste alused I (11.okt) Kui maapinnakiht pole ka setteline, saab uurida erosioonipindu, et saada infot tollal valitsenud tingimuste kohta. Nt pöörismärgid annavad infot veevoolu kohta. Tekstuuride puhul tuleb jälgida, et oleks tegu primaarsete tekstuuridega, sekundaarsed ei sobi. Nt settekihtide kokkusrusmisel ülemiste
Paleomagnetism on tähtis vahend mandrite triivi uurimiseks ning see selgitab miks on geoloogilises ajas toimunud geograafiliste ja magnetiliste pooluste näiv liikumine . Saksa paleoklimatoloog ja mandrite triivi hüpoteesi autor Alfred Wegener järeldas paleoklimaatilistele uurimustele tuginedes, et geoloogilise ajaloo vältel on Maa geograafilised poolused muutnud oma asukohta (sama piirkonna erivanuselised kivimid, samuti neis sisalduvad fossiilid olid tekkinud eri klimaatilistes tingimustes). See argument tõendas Wegenerile samuti mandrite triivi. Samale 20 järeldusele võib tulle ka Eesti aluspõhja kivimeid uurides - vanemad Paleozoikumi e. Vendi ja Kambriumi kivimid on normaalmerelised, tekkinud mõõdukatel geograafilistel laiustel. Alates Ordoviitsiumi teisest poolest, eriti selgelt aga Siluri kestel on Eesti alal valitsenud tüüpilised soojad
Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate ...
mida nimetatakse tagantjärgi Pangeaks. See laguneks u. 200 miljonit aastat tagasi kaheks, Gondwanaks ja Lauraasiaks. Gondwana oli lõunapooluse lähedal paiknev manner, mis koosnes kaasaegsetest Aafrikast, Indiast, Austraaliast, Uus-Meremaast, Lõuna-Ameerikast ja Antarktikast. Gondwana hakkas lagunema juba u. 190 mlj. a.t, enne seda võisid liigid levida vabalt kõikidele mandritele. Paljud tolle aja liikide fossiilid olid levinud korraga nii Indias, Aafrikas ja Antarktikas. Ilma laamtektoonika olemasoluta oleks sellisele levikule raske seletust leida. Hea tõestus on ka see, et kõik suuremad süstemaatilised taksonid (paljas- ja katteseemnetaimed, putukad, roomajad, kahepaiksed, imetajad jne.) on levinud kaasajal kõikidel mandritel. 113.Saarte biogeograafia eripärad? Saared on ühed ökoloogide lemmikobjektid (alates Wallace'st ja Darwinist). Sageli
imetajatele, kes elasid Euroopas viimase jääaja lõpul. Varased leiud pärinevad kõik üksnes Prantsusmaalt. Iseloomulikud esemed on mitmesugused lõiketerad ja luuriistad. Kultuuri lõpu pool tuleb järjest rohkem kasutusele rohkem mitmesuguseid mikroliite, st väikesi kiviesemeid. Ka selle kultuuri kandjad valmistasid väikeseid kujukesi. Rohkesti on teada mitmesuguseid ehteid, mida valmistati teokarpidest, merikarpidest. Kiskjahammastest ripatsid ja fossiilid. Paleoliitiline kunst jõudis tipptasemele. Selle heaks näiteks on koopamaalingud (nt Lascaux ja Altamira kopad). Hamburgi kultuur (u15 00013 000 a tagasi). Hilispaleoliitikumi lõpu kultuur, mis levis ilmselt Põhja-Prantsusmaalt Lõuna-Skandinaaviasse põhjas ning Poolasse idas. 27 Kultuurile on iseloomulikud nokaga puurid sarve uuristamiseks, rohkesti kasutati mitmesuguseid luuriistu
Mägesid ,,pidi keegi" tasandama, et selliseid konstruktsioone mägedesse luua. 1.4 Inimkonna päritolu Nüüdisaegne teadus on veendunud selles, et inimene on põlvnenud ahvist. Selline arusaam sai alguse juba siis, kui Darwin väljastas oma evolutsiooniteooria. Hiljem sõnastas ta ka inimese evolutsiooni ahvidest. Alguses võeti seda loomulikult üsna skeptiliselt vastu, kuid aja jooksul leiti tõendeid, mis kinnitavad inimese päritolu ahvidest. Need tõendid olid peamiselt fossiilid, mida arheoloogid on õnnestunud välja kaevata. Näiteks fossiilid on näidanud seda, et inimahvid nagu näiteks simpansid on praeguste Maal elavate inimeste kõige lähedasemad sugulased. Inimsugu asustab praegusel ajal ainult ühte planeeti ja selleks on siis planeet Maa. Kuid näiteks simpanside geenid on 99% inimeste geenidega sarnased ja erinevus seisneb ainult selles 1%-s. Kuid inimese ja simpanside arenguliinide eraldumine toimus planeet Maal umbes viis miljonit aastat tagasi. Sellest
Mägesid ,,pidi keegi" tasandama, et selliseid konstruktsioone mägedesse luua. 1.4 Inimkonna päritolu Nüüdisaegne teadus on veendunud selles, et inimene on põlvnenud ahvist. Selline arusaam sai alguse juba siis, kui Darwin väljastas oma evolutsiooniteooria. Hiljem sõnastas ta ka inimese evolutsiooni ahvidest. Alguses võeti seda loomulikult üsna skeptiliselt vastu, kuid aja jooksul leiti tõendeid, mis kinnitavad inimese päritolu ahvidest. Need tõendid olid peamiselt fossiilid, mida arheoloogid on õnnestunud välja kaevata. Näiteks fossiilid on näidanud seda, et inimahvid nagu näiteks simpansid on praeguste Maal elavate inimeste kõige lähedasemad sugulased. Inimsugu asustab praegusel ajal ainult ühte planeeti ja selleks on siis planeet Maa. Kuid näiteks simpanside geenid on 99% inimeste geenidega sarnased ja erinevus seisneb ainult selles 1%-s. Kuid inimese ja simpanside arenguliinide eraldumine toimus planeet Maal umbes viis miljonit aastat tagasi. Sellest
3 Inimkonna päritolu Nüüdisaegne teadus on veendunud selles, et inimene on pika aja jooksul põlvnenud primaatidest ehk ahvidest. Selline arusaam sai alguse juba siis, kui C. Darwin väljastas 19. sajandi keskel oma evolutsiooniteooria. Hiljem sõnastas ta ka inimese evolutsiooni ahvidest. Alguses võeti seda loomulikult üsna skeptiliselt vastu, kuid aja jooksul leiti hulganisti tõendeid, mis kinnitasid inimese päritolu ahvidest. Need tõendid olid peamiselt erinevad kivistised ehk fossiilid, mida arheoloogidel on õnnestunud aja jooksul maa seest välja kaevata. Näiteks fossiilid on näidanud seda, et inimahvid nagu näiteks šimpansid on praeguste Maal elavate inimeste kõige lähedasemad sugulased. Inimsugu asustab praegusel ajal ainult ühte planeeti ja selleks on planeet Maa. Šimpanside geenid on 99 % inimeste geenidega sarnased ja erinevus seisneb ainult selles 1 %-s. Kuid inimese ja šimpanside arenguliinide eraldumine toimus Maal umbes viis miljonit aastat tagasi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
