Charles Darwin pidas liikide muutumise peamiseks põhjuseks looduslikku valikut. See tuleneb kolmest looduslikust faktist. Esiteks, kõigi liikide isendite paljunemisel tekib järglasi rohkem, kui saab ellu jääda. Teiseks, sellest tulenevalt tugevneb olelusvõitlus. Kolmandaks, iga populatsiooni indiviidid on pärilikult mitmekesised, peamiselt juhuslike erinevuste näol. LK.57 1.Mida kasutab paleontoloogia evolutsiooni tõestamiseks? Kivistisi ehk fossiile. 2. Mis on fossiilid ja kuidas need tekivad? Fossiilid on kivistised, mis tekivad loomajäänuste mineraliseerumisel setetesse. 3.Kuidas võimaldab kivististe vanuse määramine selgitada elu evolutsiooni? Suhteline vanus näitab seda, millised organismid eksisteerisid varem, millised hiljem. Absoluutne vanus näitab kivististe tegelikku vanust , seda kui kaua aega tagasi vastavad organismid elasid. Geograafiline skaala on saadud maailma eri piirkondade kivististe
Onychophora Küüsikloomad ehk onühhofoorid Euperipatoides rowelli Taksonid Onychophora Fossiilid Küüsikloomad Segmenteerunud ussid, kes elavad ainult maismaal Iseseisev loomariigi haru (kuuluvad esmassuusete hulka) Elavad troopikas, subtroopikas Vajavad eluks kõrget õhuniiskust 186-206 liiki Leviala Eoperipatus totoro Peripatoides novaezealandiae Epiperipatus acacioi Anatoomia Pikkus 0.5-20 cm, keskmiselt 5 cm 13-46 paari jalgu, mis on seest õõnsad Keha segmenteerunud Kaetud õhukese ja painduva kutiikulaga
1ariant 2 variant. 1.maakoor,2. 1.1.settekivim, 2.graniit.3.basalt Vahevöö, 3.maatuum 2.atmosfäär nim õhkkonnaks. 2.hüdrosfäär on vesikesta 3.pealkiri:mäestiku teke, ehk kõik veekogud kokku. Pilve kohale: vulkaan, o 3.pealkiri: Ookeani okean läheb maaalla: süvik, keskmäestik. Valgetele tumedam: laam. noolte juurde :laam, 4.1.a. 2.d. 3.b. 4.c mustade noolte juurde: 5.maa kerkimise tõttu on magma,Kahe laama lahest saanud järv. vahe juurde: riftiorg. 6.NM: andid, himaalaja. VM : Uural, 4 1.d 2.a 3.b 4.c Skandi naavia, V: fuji, kilimanjaro. 5. maa kerkimise tulemusena 7.a) ülang on tekkinud murragu tagajärjel. on saanud lahest järv. ...
2. Energiavarade töötlemine 3. Energiaallikate viimine tarbijani Muutused energia ajaloos: 1. Biomassi põletamine(puidu kastus) 2. Vesiveskid 3. Fosiilid 4. Nafta kasutus 5. Maagaas 6. Hürdroelektrijaam 7.Tuumaenergia 8.Süsi Energiaallikate jaotus: Taastuvad: * Vee energia * Tuuleenergia * Puit ja bioenergia * Loodete eneriga (tõus ja mõõn) * Maasisene soojus Taastumatud: * Fossiilid * Nafta *Maagaas * Kivi ja puusüsi * Põlevkivi ja turvas Primaarsed energiad(muutumatud) Päikeseenergia Maa pöörlemise energia Tuumaenergia Maa siseenergia Nafta 40% Maagaas 28% Tahked kütused 20:% NAFTA NAFTA NAFTA NAFTA NAFTA NAFTA · Tekkinud 100 miljonit aastat tagasi kuhjumisest · Suur energiasisaluds, kerge trantsport, parim keemiatööstuse tooraine · Lisaks sukad, plastmass · Toodetakse elektrit
Inimese Evolutsioon Nagu kõigi teiste organismide evolutsiooni, määrasid ka inimese arengu ahvilaadsetest eellastest praeguse inimeseni evolutsioonitegurid: pärilik muutlikkus, geenitriiv, geenisiire ja looduslik valik. Geenitriivi soodustas inimese eellaste karjaline eluviis ning geenisiiret ulatuslikud ränded uutele elualadele. Kõik need tegurid muutsid inimlaste geenifondi ja geneetilist struktuuri. Arheoloogilised tõendid inimeste eelaste kohta on 4 miljonit aastat vanad. Fossiilid näitavad, et inimeste sünnikohaks oli Aafrika, täpsemalt Põhja -Tansaania. Tõendeid inimese evolutsiooni kohta on saadud ka elavate ja väljasurnud loomaliikide uurimisest. Inimesed arenesid troopiliste alade imetajatest. Inimeste lähimad sugulased, simpansid ja gorillad, pärinevad samuti Aafrikast. Arvatakse, et simpanside ja inimeste ühine esivanem on pärit Aafrikast 5 miljoni aasta tagant. Sel ajal algas Aafr...
Keraskärssuss Kätlin Reinik 17.03.2017 Sõna Priapulida tuleneb kreeka keelsest sõnast Priapus. Hõimkonna nimi viitab kreeka viljakusejumalale. Priapulida on meres elavate usside hõimkond. Vanimad fossiilid, mis on leitud Priapulida taolistest ussidest, pärinevad Kambriumi ajastust. Hetkel on 18 liiki Priapulida hõimkonnas. Kuuluvad kestloomade hulka. Tunnused Silindrilised, kurgikujulised ussid Elavad liiva või muda sees 5mm- 30cm pikad Enamasti leidub neid külmades vetes Anatoomia Keha jaguneb: londiks (proboscis), kereks (trunk) ja sabaks(caudal appendages). Keha
Geograafia arvestus 1. Eesti asend, piirid, suurus Eesti Vabarikk asub Euraasia mandri loodeosas Põhja-Euroopas Läänemere idarannikul, parasvöötme põhjapoolsemas osas merleise ja mandrilise kliima üleminekualal. 2. Eesti põhikaart, ristkooridnaadid Eeesti põhikaart on Maa-ameti poolt koostatav Eestit kattev topograafiline kaart. Topograafiline kaart- kõige täpsem üldgeografiline kaart. Ortofoto- on töödeldud aerofoto Kaardi koostamine : 1) Aerofoto 2) Ortofoto 3) Vektor- ja rasterkaart 3. Geoloogiline ehitus Eesti asub Ida-Euroopa platovrmi loodeosas. Platvorm- on suur maakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast ja seda katvast kurrutamata kivimitega pealiskorrast. Pealiskorra pindmist, pudedatest setetest osa nimetatakse pinnakatteks. Paljand- aluskord paljandub maapinnal, settekivimite kiht puudub. Alu...
Sander Toop 9b. Kes on australopiteek? täpsemalt graatsiline australopiteekus on alamtriibuseHominina perekond. Austalopiteekus on väljasurnud hominiid, kes on tihedalt seotud inimesega. Australopiteegid on fossiilsete hominiinide seas esimesed, keda Aafrikas kirjeldati 1925. aastal. Neist kõige esimene oli Australopithecus africanus (,,Aafrika lõunainimahv"), kes hammaste ja lõualuude poolest sarnanebMiotseeni inimahvidega, kuid fossiilid annavad tõestust kahel jalal kõndimise kohta. Tõestus selle kohta on saadudTansaaniast Laetoli vulkaanilises tuhas säilinud kahest kõrvuti asetsevast jalajälgede reast. 3,7 miljonit aastat tagasi tehtud jalajäljed on omistatud Australopithecus afarensis'ele (,,Afari lõunainimahv"). Kuigi A. afarensis olibipedaalne, tundis ta ennast ka puu otsas koduselt. Tal olid pikad ja kaardus sõrmeluud, mis tõttu sõrmed olid võimelised ronimise ajal tugevalt haarduma. Morfoloogia
Rudiment – inimesel esinevad mandunud elundid, mida inimestel pole enam vaja, kuid on vajalikud teistele loomadele. Inimese rudimendid: kolmas silmalaug, silmahambad ja tarkusehambad, õndraluu, kõrvalihased, segmenteerunud kõhulihased, karvkate, karvapüstitaja lihased, piimanäärmed meestel, umbsoole ussripik (pimesool) 3. Evolutsiooni tõendid ja nende selgitused Kivistised ehk fossiilid – geoloogilises minevikus elanud organismide kivistunud jäänused; saadav info näitab mingi liiki võimalikku arengut, millised olid organismid enne. Paleontoloogia on teadus, mis uurib kivistisi. Sarnasused organismide ehituses – näiteks selgroogsetel enamasti viievarbalised jäsemed, koosnevad homoloogilistest luudest, kuid erinevused on tekkinud vastavalt funktsiooni muutumisele.
LOOMAD taimeained kivimitesse, see lohud kasvavad kinni. Metsad seal sees. Taimed hapnikku vetikate poolt. loomad on inimestele põhjustab keemilist murenemist. aitavad erosiooni ära hoida. kasutavad CO toiduks. Taimed Fossiilid toodavad hapnikku. INIMENE Linnas, kaevandused, kanalid ja Põllumajanduslik mõju Saasteaine paiskamine Inimesed saastavad oma Metsaraia hävitab nii teed muudavad maastikku (väetamine, muldade erosioon, atmosfääri mõjutav elutegevuse käigus vett taimi, kui loomi. Liigne
BIOLOOGIA KT KORDAMINE MÕISTED: Muutlikkus- organismide võime muutuda ja seetõttu üksteisest erineda Paleontoloogia- teadus, mis uurib fossiile Evolutsioon- pikaldane arenemise/muutumise protsess Evolutsiooni neli etappi: 1. Füüsikaline evo- planeetid, universum, elementaarosakeste kujunemine 2. Keemiline evo- lihtsamate ja keerukamate ühendite/ainete teke 3. Bioloogiline evo- elu areng planeedil Maa 4. Sotsiaalne evo- kõne- ja kultuuriareng Kohastumine- protsess, mille tulemusel on organismirühma isendite kasulik omadus antud keskkonnas elamiseks ja paljunemiseks Näited: 1. Lindude tiivad on kohastunud lendamiseks 2. Kalade uimed on kohastunud ujumiseks 3. Kuivas, kuumas või külmas kliimas elamiseks 4. Pimedas elamiseks 5. Vaenlste eest kaitseks 6. Peitmiseks Olelusvõitlus- organismide ellujäämise ja palljunemise sõltuvus teistest organismidest ja eluta lo...
Teiseks, sellelt tulenevalt tugevneb olelusvõitlus isenditevaheline konkurents elutingimuste pärast. Kolmandaks, iga populatsiooni indiviidid on pärilikult mitmekesised, peamiselt juhuslike erinevuste näol. Ja suurema tõenäosusega jäävad ellu ning annavad paljunemisvõimelisi järgasi need isendid, kellel on individuaalsete omaduste tõttu eelised liigikaaslaste ees. See ongi looduslik valik. 3.Palentoloogia. Fossiilid. Kuidas fossiilide vanust määratakse? Miks vaja? Palentoloogia on teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Fossiilid on väljasurnud organismide jäänused ja jäljendid. Vanust saab määrate kahel viisil. Esiteks suhtline vanus. Näitab seda, millised organismid eksisteerisid varem, millised hiljem. Tavaliselt on maakoore sügavamad kihid vanemad kui pealmised. Teiseks absoluutne vanus. Näitab kivististe tegelikku vanust, seda, kui kaua aega tagasi vastavad organismid elasid
Evolutsiooni vormid: füüsikaline ehk kosmiline, keemiline, bioloogiline ja sotsiaalne. · Kosmiline e. füüsikaline-tekkis 15-4,5 miljardit aastat tagasi, George Lemaitre ,,suure paugu teooria"-mateeriakogumi laialipaiskumine, mille käigus moodustusid ebapüsivatest osakestes aatomid ja molekulid, mis hakkasid tihenema tänu gravitatsioonijõule. · Keemiline-tekkis 4,5-3,5 miljardit aastat tagasi, ürgatmosfääri koostis, tänu millele sai elu tekkida(A.Oparin ja J.Haldane). Tekkisid lihtsad orgaanilised monomeerid, bioloogilised polümeerid, mikrokerad ja konservaattilgad). · Bioloogiline-,,soe lamp"-Darwini metafoor, mida arendasid edasi Oparin ja Haldane. 80-100 kraadi juures olev veekogu, mis sisaldab biopolümeere. ,,Jääkamber"-soe tiik, milles on jääpall, tingimused väga muutlikud ja soodustas evolutsiooni.(0-27 kraadi juures). ,,Kuum katel"-150-250 kraadi ookeani põhjas kuuma...
õige lahter, kleebi, vähenda pilti! · Kirjelda lühidalt, milline oli Maa kliima erinevates ajastutes http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/ · Kirjuta vähemalt 5 erinevasse lahtrisse Eesti geoloogilise vaatamisväärsuse nimetus (kohanimi), mille teke on pärit just sellest ajastust. http://www.ut.ee/BGGM/vaatamis/index.html EOON AEGKOND AJASTU TÄHTSAMAD KLIIMA GEOLOOGILISED FOSSIILID VAATAMISVÄÄRSUSED EESTIS Faner Kainosoikum kvaternaar Q jääaeg Viru Raba osoiku uusaegkond ~1,8 milj m Neoneen N kliima hakkas 1,8 -23milj külmenema aga meenutas
2. Millise tekkega kivimitest on geoloogid eelkõige huvitatud, et uurida Maa ajalugu? Miks? Geoloogid on kõige rohkem huvitatud settekivimitest, kuna need sisaldavad mitmesuguste loomade ja taimede kivistunud jäänuseid ehk fossiile. Nii nad saavad uurida millal need loomad ja taimed elasid meie planeedil ning alati on ka võimalus, et avastatakse mõni uus liik. 3. Milliste meetoditega määratakse kivimite vanust? Kivimite vanuse määramisel on suureks abiks kivistised ehk fossiilid, mis on kauges minevikus elanud organismide jäänused, millest mingi osa on kivistunud ja säilinud.Teadlased võrdlevad organismide DNA ja valgumolekulide järjestust ning nii saavad nad uurida organismide põlvnevussuhteid ja hinnata nende evolutsioonisündmuste vanust. 4. Miks on väga vanu kivimeid säilinud vaid Maa üksikutes kohtades? Vanu kivimeid on säilinud vähe, kuna suurem osa ürgsest maakoorest on geoloogilistes protsessides ümber töötatud. 5
1.Tähtsad mehed Carl von Linne Rootsi teadlane, kes mõtles välja liikidele ladina keelseid nimed. Ta nentis omavahelise ristumine võimalust, ent usukud, et liikide muutused on siiski ette määratud ja toimuvad piiratud ulatuses. Jean Baptiste Lamarck Tema arvates tekkis ja tekib elu isetärkamise teel ja see on pidevas, kuigi aeglases, arengus. Kõigile elusorganismidele on omased kaks tententsi - esiteks sisemine täiustumistung ja teiseks kohanemisvõime elutingimustega. 2.Darwini tähtsus Ta töötas välja Darwini teooria, milleks oli, et liigid ei ole mitte loodud, vaid on arenenud varem elanud liikidest. 3.Evolutsiooni tõendid Elu arengust Maal annab kõige vahetumat teavet paleontoloogia teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Paleontoloogilised leiud näitavad, et maakoore erineva vanusega kihid sisaldavad erisuguste organismide kivistisi. Mida vanemad kihid, seda lihtsama ehitusega organismide jäänuseid võib nendes leida. Fos...
tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist suur pauk >elementaarosakesed->aatomid->makromolekulid->mikrokerad->prokarüoodid- >eukarüoodid->hulkrakne I Ajalooline meetod. Palentoloogia, Fossiil väljasurnud org. jäänused või jäljendid. Surnud org. säilivad kivististena juhul kui nende mineraalsed või pehmed koed asenduvad keemiliste reakts. käigus hästi säilivate mineraalidega. Suuruse järgi jagunevad fossiilid 1.) makrofossiilid silmaga nähtav 2.) mikro mikrosk. nähtav. paleontoloogia teadus möödunud aegadelelanud organismidest. Maakoort moodustavates kivimikihtides leidub rikkalikult kivistisi, Ajalooline vanus jaguneb suhteline vanus näitab, millised org. eksisteerisid varem, millised hiljem. absoluutne näitab kivististe tegelikku vanust. radioaktiivsete elem. ja isotoopide meetodit. Geokronoloogia geoloogiline ajaarvamine e. geoloogiliste ajaüksuste
21.Kuidas tegutsevad aktiivsed vulkaanid? V:Purskavad aegajalt. 22.Kuidas tegutsevad passiivsed vulkaanid? V:Pole tegutsenud sajandeid. 23.Millised vulkaane nimetatakse kustunuteks? V:Pole inimkonna ajaloo vältel tegutsenud. 24.Mis on geiser? Miks ta tekib? V:Kuumaveeallikas. 25.Miks elatakse vulkaanide jalamil? V:Sest seal on viljakas muld. 26.Selgita kuidas on tekkinud settekivimimid?Too näide. V:Veekogude põhjas setete kuhjumise tõttu. Põlevkivi, fossiilid. 27.Selgita kuidas on tekkinud moondekivimid?Too näide. V:Teiste kivimite muutumisel kõrge rõhu ja temperatuuri tõttu. Marmor. 28.Selgita kuidas on tekkinud tardkivimid?Miks neid leidub maapinnal harva?Too näide. V:Magma või laava tardumisel. Need on kaetud teiste kivimite või setetega. Graniit. 29.Millest on tekkinud süsi, põlevkivi, nafta? V:Setetest. 30.Kuidas kasutatakse kivimeid? V:Ehitusel.
Nimi: Kuupäev: Lahendamisel kasuta nii õpiku (lk 166-180) kui ka interneti abi 1. Kirjuta 1 asi, mille poolest on tuntud: a. Carl Linne - rootsi loodusteadlane ja arst b. Charles Darwin oli inglise loodusuurija, kes pani aluse mõjukale evolutsiooniteooriale, esitades loodusliku valiku mõiste. 2. Mis või kes on kivistised ehk fossiilid? Kauges minevikus elanud organismide kivistunud jäänused või elutegevuse jäljed. 3. Mis tõendab, et kõik inimesed kuuluvad ühte liiki? (Vähemalt 3 põhjendust!) Me käime kahel jalal, suur ajumaht, meil on samad esivanemad. Mõtleme nii abstraktselt kui ka konkreetselt. 4. Joonisel on kujutatud ühte evolutsiooni tõendit
Evolutsioon süsteemi pöördumatu areng, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks mutumist. . Evolutsioonivormid- füüsikaline evolutsioon(ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite ,tähtede,planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng), keemiline evolutsioon(aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke),bioloogiline evolutsioon(elu areng maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni,põhiprotsess-kohastumine . liigistumine,organiseerutse muutumine),sotsiaalne evolutsioon(inimühiskonnaareng). Georg Cuvier- eri maakihtides on erinevate loomade kivistised.Seega on olnud mingi suur katastroof.Jean Baptiste de Lamarck(lamarkism)-elu tekkis ja tekib Maal isetärkamise teel ja see on pidevas ,kuigi aeglass arengus. Pasteur-baktereid tekivad olemasolevatest bakteritest.Palentoloogia-teadus varem elanud organismiedst . Kõige ...
esimesed liitsilmad. Jäid põsekilbi juurde. Mõnel liigil võisid silmad olla varte otsas. Neid on leitud ka eestist. · SILUR 443,7-416 m.a.t. · Kliima soe, kliimavööndid sarnased praegustele · Ohtralt riffemoodustavaid koralle ja stromatopoore. Palju käsijalgseid (80% kõigist liikidest), karpvähilisi, meriliiliaid. Laialt levinud graptoliidid ja konodondid. Kiskjateks peajalgsed ja meriskorpionid. · Selgroogsetest rohkesti lõuatuid ja kõhrkalu · Esimesed algelised soontaimede fossiilid · Ajastu lõpuks moodustub Laurussia (Euroameerika) kontinent Baltika kontinent oli jõudnud sel ajal ekvaatorile. Ning hiidkontinent on lõuna poolusel. Palju liike suri välja. Trilobiidid siiski jäid. Sümbol loom on MERISKORPION, kes oli kiskja meredes. Lülijalgne. Suri hiljem välja. Võis olla mitme meetri pikkune või paarkümmend cm. Lõugtundlad. Haruldased fossiilid. Siis hakkasid arenema ka esimesed kalad. Kalad ei olnud tänapäevased. Polnud soomuseid vaid katsid tugevad
kristalsed) ning seda katvast kurrutamata kivimitega pealiskorrast (settekivim). Pealiskorra pindmist, pudedatest setetest osa nim. pinnakatteks. 2. Kilp on koht platvormil, kus settekivimitest pealiskord puudub ja tardkivimitest aluskord paljandub maapinnal. Moreen sete, mis koosneb sorteerimata ja ümardumata osadest, liustike kuhjatud. Fossiilid kivistisena säilinud nüüdseks väljasurnud organism. Setted pude aines, mis on tekkinud maismaal või veekogus ja koosneb kivimite või organismide jäänustest. 3.Lubjakivid ordoviitsium, silur. Liivakivid devon. 4. Eesti asub IdaEuroopa lauskmaa loodeservas. Pinnamood on tasane ning väikeste kõrgusvahedega. Eesti pinnamoes vahelduvad kõrgustikud ja lavamaad lainjate madalike, nõgude ja tasandikega. Haanja kõrgustiku
4 evolutsiooni etappi: 1)Füüsikaline (suur pauk, elementaarosakesed, aatomid) 2)keemiline (aatomid makromolekulid, mikrokerad) 3)bioloogiline (prokarüoodid, eukarüoodid, hulkraksed) 4)sotsiaalne (inimene) Lamarcki evolutsiooniteooria oli esimene terviklik evolutsiooniteooria, aga ta hindas üle keskkonna mõju organismidele ja organismide sisemist püüdu täiustuda, elu jooksul omandatud tunnused EI pärandu. Darwini evol.teooria põhineb 3el tähelepanekul: 1)Kõik elusolendid on erinevad 2)Nad pärandavad oma tunnuseid järglastele 3)Nad on kaasa tõmmatud olevusvõitlusesse (=isenditevaheline konkurents elutingimuste pärast) Paleontoloogia- teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Fossiilid- väljasurnud organismide jäänused. Suhteline vanus- näitab millised organismid eksisteerisid varem/hiljem. Absoluutne vanus näitab kivististe tegelikku vanust. Feneetilised võrdlused- hõlmavad liikide anatoomiat, elutegevust ja embrüonaalset arengut. ...
1.) Paleantoloogia on teadusharu väljasurnud (kunagi Maal elanud) organismidest. Uurivad kivimikihtidest leitud fossiile (väljasurnud organismide jäänused ja jäljendid). Mida sügavamal kivis asuvad, seda vanemad peaksid olema. Väga sügavates kihtides leiduvad organismide jäänused sarnanevad vähe või ei sarnane üldse tänapäevaste organismidega; mida lähemale liikuda kivis, seda rohkem sarnaneb tänapäevastega või kuuluvadki nende hulka. Mõned fossiilid näitavad selgeid vahevormi tunnuseid organismitüüpide vahel (nt ürglind). On leitud ka ehituse järkjärgulisi üleminekuridu iidsetest vormidest tänapäevaste liikideni, mis viitab otseselt vastava vormi evolutsioonilisele põlvnemisele ehk fülogeneesile. Eksisteerimisaeg (suhteline vanus, kes enne eksisteeris) ja ajalooline vanus (absoluutne vanus, kui vana kivistis tegelikult on, kui kaua vastav organism tegelikult elas) 2
Lamarcki arvates tekkis ja tekib elu isetärkamise teel, Darwin arvab, et liigid muutuvad looduliku valiku teel. Mida kasutab palentoloogia evolutsiooni Kivistisi ehk fossiile tõestamiseks? Fossiilid ehk kivitised, mis tekivad loomajäänuste Mis on fossiilid ja kuidas need tekivad? mineraliseerumisel setetesse. Kuidas võimaldab kivististe vanuse määramine Suhteline vanus näitab seda, millised organismid selgitada elu evolutsiooni? eksisteerisid varem, millised hiljem. Absoluutne vanus näitab kivististe tegeliku vanust,
Süstemaatika -teadus, mis grupeerib liike suguluse järgi. 1) Liik sarnaste tunnuste, eluviisi ja levialaga isendid, kes saavad järglasi. 1,6 mln liiki teada,1 mln liiki putukaid 2)Perekond:Koer 3)Sugukond:Koerlased 4)Selts:Kiskjalised 5) Klass: Imetajad(linnud, roomajad, kahekapiksed, kalad) 6) Hõimkond: Keelikloomad, selgrootud 7) Riik: Loomariik, taimeriik, seened, algloomad, bakteririik Evolutsioon- liikide põlvnemine üksteisest eellastest. Darwin 1858,,Liikide tekkimine":1)tekivad uued,teised surevad 2)evolutsioon on pidev protsess,mis ei lõpe kunagi 3)evolutsioon mitmekesistab maailma Olelusvõitlus-konkurents Haug: 240 000 marjatera->20 000maimu->100 noorkala-> 2 suguküpset kala, kes on kõige tugevamad,elujõulisemad looduslik valik- tugevam jääb ellu ja annab järglasi sobivas keskkonnas kohastumine- sobivad pärilikud omadused, mis tagavad ellujäämise Liikide teke: pika aja jooksul,loodusliku valiku tagajärjel 1)ruumiline isolatsi...
tugevuse ja eluea poolest. Pole kaht täiesti ühesugust taime või looma. Teooria teine osa seletab, et isendite erinevustest sõltub, kes elusolendeist jääb ellu ja saab järglasi. Mõni tunnus tagab suurema võimaluse ellu jääda Teooria kolmas osa käsitleb pärilikkust. Need tunnused, mis aitavad elusolendil olelusvõitluses ellu jääda (värvus, kuju), võivad kanduda edasi järglastele. Evolutsioonist annavad tunnistust fossiilid loomad ja taimede kivistunud jäänused. Ka tänapäeval elavate loomade ja taimede muutumine annab tunnistust TÄNAN TÄHELEPANU EEST! Viited https://et.wikipedia.org/wiki/Evolut siooni%C3%B5petus https://et.wikipedia.org/wiki/Charles _Darwin#Elulugu www.ebu.ee/esitlus/ evolutsiooniteooriad.ppt www.ebu.ee/esitlus/kersti.../evteooria .ppt http:// i.dailymail.co.uk/i/pix/2009/03/23/a rticle-0-001F4FF600000258-149_468x33
Platvorm suur maakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast ning seda katvast kurrutamata kivimitega pealiskorrast. Kilp aluskorra positiivseid kurde, mis ulatuvad läbi pealiskorra ning paljanduvad otse maapinnal nim. kilpideks. Moreen mandrijää poolt kujundatud erineva suurusega kivimiosakeste sorteerimata segu, mis koosneb savist, liivast, kruusast ja veeristest. Ürgorg vana, aluspõhjakivimeisse lõikunud org. Rändrahnud mandrijääga esialgsest asukohast eemale kantud suured kivid. Kõige suuremad kivid moreenis. Fossiilid ehk kivistised kunagiste organismide kivistunud jäänused. Voored piklikud lamedad loode-kagu suunalised kõrgendikud. Oosid ehk vallseljakud on liivast, kruusast või veeristest koosnevad pikad kitsad järsunõlvalised kõrgendikud, mis on tekkinud jääserva pragudes. Mõhnad ümmargused järsunõlvalised kõrgendikud. Sandurid liivatasandikud, mis on tekkinud liustikujõgede delta ala...
muutusmist.Bioloogiline evol- elu areng maal esimestest eluosolestest inimeseni2.Kuidas seletas Lamarck eluevolutsiooni?Temapõhiseisukohad olid: elu tekkis isetärkamise teel; rõhutas liikide põlvnemist; elu jooksulomandatudtunnusedärinevad järglastele.3.Millest tuletas Darwin loodusliku valiku?Looduslik valik- edukamate püsimajäämine. Võit looduslikus valikus tähendab ellujäämist ja paljumis võimalust. 4.Milline on Darwini evolutsiooniteooria tähtsus? 5.Mis on fossiilid ja kuidas nad tekivad? Paleontoloogia annab elu ajaloost Maal kõige otsesemaid andmeid. Maakoort moodustavates kivimikihtides leidub rikkalikult kivistisi ehk fosiile(välja surnud organismide jäänuseid ja jäljendeid) 6.Kuidas võimaldab kivististe vanuse määramine selgitada elu evolutsiooni? Suhteline vanus näitab seda, millised organismid eksisteerisid varem, millised hiljem. Absoluutne vanus näitab kivististe
maakoores – ränirikkad ja happelised. Purskekivimid – tekivad kiiresti tardunud laavast – nt basalt – ülekaalus ookeanilises maakoores ja nende ookeanide äärealadel – aluselised ja neutraalsed. II Settekivimid Tekivad maapinnal ja veekogudes murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisel. Sete saab kivimiks kivistudes – mineraaliterade liitumise protsess. Iseloomulikud on fossiilid. nt: liivakivi, lubjakivi, põlevkivi III Moondekivimid Tekivad tard- või settekivimite moondumisel kõrge temperatuuri/rõhu tõttu. nt: graniidist saab gneiss; liivakivist kvartsiit ning lubjakivist marmor Moonde tüübid: Regionaalmoone – litosfääri laamade kokkupõrke piirkondades, kõrge temperatuur ja rõhk Kontaktmoone – maakoores tarduvate magmamasside ümbruses, kõrge temperatuur Purustusmoone – murranguvööndites kivimite rebenemine, kõrge rõhk
· Geenifond püsib pikka aega. Paiguta järgnev õigetesse tulpadesse. Stabiliseeriv valik Suunav valik Lõhestav valik Toimub muutumatus eelispaljunevad teatud suunas erinevate tunnustega rühmade keskkonnas erinevate tunnustega isendid eelispaljunemine eelispaljunevad keskmise ravimresistentsus sõgis- ja kevadräim tunnustega isendid elavad fossiilid tööstuslik melanism elupaik on mitmekesine valgusüntees ja fotosüntees 10. Tooge 3 näidet inimeste kohastumuste ja 3 näidet kohenemise kohta oma elutingimustega? Kohastumus: · Riiete kandmine · Toore liha küpsetamine · Toidu säilitamine Kohanemine: · Käte ja jalgade areng · Sirge seljaga kahel jalal käimine · Sõrmede ja varvaste asendite muutumine
INIMESE EVOLUTSIOON Arheoloogilised tõendid inimeste eelaste kohta on 4 miljonit aastat vanad. Fossiilid näitavad, et inimeste sünnikohaks oli Aafrika, täpsemalt Põhja -Tansaania. Tõendeid inimese evolutsiooni kohta on saadud ka elavate ja väljasurnud loomaliikide uurimisest. Inimesed arenesid troopiliste alade imetajatest. Inimeste lähimad sugulased, simpansid ja gorillad, pärinevad samuti Aafrikast. Arvatakse, et simpanside ja inimeste ühine esivanem on pärit Aafrikast 5 miljoni aasta tagant. Sel ajal algas Aafrika nendes piirkondades metsade taandumine ja
nad on paremini kohastunud. Loodusliku valiku toimel jäävadki ellu enamkohastunud organismid. Teooria kolmas osa käsitleb pärilikkust. Need tunnused, mis aitavad elusolendil olelusvõitluses ellu jääda (värvus,kuju), võivad kanduda edasi järglastele. Järkjärgult, paljude põlvkondade jooksul, arenevad paremini kohastunud taimed ja loomad veelgi, kuna vähemkohastunud surevad välja. Evolutsioonist annavad tunnistust mitmed tõendid minevikust, nt. Fossiilid e. Jäljendid mis tahes eluvormidest või nende elutegevustest. Nt. Loomade ja taimede kivistunud jäänused, millest nähtub, kuidas taimed ja loomad on aja jooksul muutunud. Mida rohkem leitakse kivistisi, seda selgemaks saab paljude isendite sugulus. Inimese kujunemislugu saab alguse australopiteegist, kelle puhul on tegemist inimese ja Aafrika inimahvi eellase vahepealse olendiga. Talle järgnesid juba selgemate tunnustega inimlased Homo habilis e
Essee Elu teke ja inimese evolutsioon Elu tekke all mõeldakse bioloogilise elu teket, mittebioloogilistest nähtustest. Elu tekke tõenäoliseks ajaks Maal on peetud ajavahemikku 4-3,5 miljardit aastat tagasi. Tänu panteoloogiale saab teha kindlaks elu ajaloost meie planeedil, abiks on ka fossiilid, mida uurides on võimalik kindlaks teha organismid,mis eksisteerisid enne meid,lisaks ka nende organismide vanused. Elu tekkis vesikeskonnas. Esimesteks elusorganismideks olid ainuraksed, bakterid ja arhed. Algselt olid need anaeroobsed heterotroofid. Nende evolutsioonis arenes fotosüntees ja hapniku kasutamise ning talumise võimalus. Murranguliseks sündmuseks osutus päristuumsete teke. Tunnutatuim hüpotees on, et üks
Oli trend kehamassi suurenemisele. Esines ka trend kehamassi vähenemisele, kuid see oli juhuslikum (nt lindude evolutsioon). Liikumine Dinosauruste eellane oli kahel jalal liikuja, koos kehamassi suurenemisega arenes välja ka neljal jalal liikuvaid dinosaurusi. Toiduallikas Eellane oli lihasööja, kuid arenesid ka dinosauruseid, kes olid taimtoidulised, herbivooridest enam uuesti karnivoore ei arenenud. Kehamassi muutused Kehakate Tänaseks päevavalgele tulnud fossiilid vihjavad, et suled võisid olla dinosauruste seas levinud varem arvatust laiemalt. Evolutsiooni käigus, kehamõõtmete kasvamisel, polnud suled enam alati tarvilikud. Suurema ruumalaga kehad kaotavad soojust aeglasemalt, seetõttu paljud suuremad dinosaurused võisid olla kaetud pigem soomuste, kui sulgedega. Kulindadromeus zabaikalicus. (Foto: Anrey Atuchin/Science) Dinosauruste massiline hukkumine Tänaseks on leitud, et Indias asuva Dekkani
Bioevolutsioon 1.Millised 19. sajandi teiseks pooleks tehtud avastused ja aset leidnud sündmused olid evolutsiooniteooria sünni eeldusteks? Charles Darwini evolutsiooniteooria. 2. Evolutsiooniteooria põhiseisukohad. 1.) Liikide sigivus on selline, et isendite arv on kiire, kuid populatsioonid säilitavad sama suuruse. 2.) Ressursid on looduses piiratud. 3.) Isendite sigivuse tõttu peab tekkima konkurents ressursside pärast – olelusvõitlus. 4.) Iga liigi isendid erinevad üksteisest ehk populatsioonides esineb muutlikkus. 5.) Suurem osa pärilikest muutustest tekivad keskkonnast sõltumatult ehk keskkonna suhtes juhuslikult. 6.) Osad muutused võimaldavad isenditel keskkonnas paremini hakkama saada ehk muudavad organismi kohasemaks, mistõttu võrreldes populatsiooni kaaslastega võivad nad elada kauem või saada rohkem järglasi. Selline ebavõrdne sigimine aitab keskkonnaga paremini sobivatel tunnustel järglaspõlvkondades levida ning kaotab kahju...
Geograafia 13.12.2007 EESTI pindala 45 227 km² rahvaarv 1 351 000 inimest km²l rahvastikutihedus 30 inimest EV asub Euraasia loodeosas PõhjaEuroopas Läänemere idarannikul, merelise ja mandrilise kliima üleminekualal. Põhjast ja läänest piiravad Läänemeri ja selle osad Soome laht ja Riia ehk Liivi laht. naabrid Rootsi, Soome, Venemaa, Läti merepiir 3800 km Arvukamalt saari Väinameres. territoriaalvetesse kuulub üle 1500 saare, asustatud 20. PÕHIKAART Maaamet tegeleb EV territooriumi kaardistamisega, alludes keskkonnaministeeriumile Põhikaart kogu territooriumi hõlmav suuremõõtkavaline kaart. EV põhikaart jaguneb 1: 10 000 mõõtkavas digitaalkaardiks, 1: 20 000 mõõtkavas trükitud paberkaardiks. aerofoto > töötlemine > kohanimed, reljeef vektorkaart koosneb punkt ja joonobjektidest + tekstid, koordinaatristid (kasutamine arvutiga) rasterkaart objektid on väiksed ruudukujulised pildielemendid Põhikaart on ...
Samuti on setteks mereveest sadestunud soolad ning taimejäänustest tekkiv turvas. Setteid kantakse eemale voolava vee, tuule ja liustike abil. Need kuhjuvad orgudesse kihiti, tihenevad aja jooksul raskuse all ja muutuvad niimoodi settekivimiteks. Liivast tekib liivakivi, lubjast lubjakivi(paekivi, peenestatud lubjakivist on tehtud kriit, ka fossiilid on lubjakivist.), savist ja mudast tekib savikilt, lisaks turvas, Eestis on väga oluline põlevkivi, mis on ka sisuliselt settekivim. Settekivimid on kergemad, pehmemad ja pudedamad, kui tardkivimid ning kristallilist ehitust pole. Moondekivimid: Kord juba tekkinud kivimid võivad kurrutusel (kurrutused on tavaliselt mäestikes, kui need omavahel põrkuvad) või laama sukeldumise
. . . on idee elu ajaloolisest muutumisest. Charles Darwin on esitanud teaduslikult põhjendatud seletuse. Darvinismi kohaselt on evolutsiooni liikumapanevateks jõududeks looduslik valik ja kohastumine uute tingimustega. Kohastumine Loodusliku valiku tagajärjele tekivad muutused populatsiooni geenifondis ja geneetilises struktuuris. Jäävad püsima organismirühmale kasulikud tunnused ehk KOHASTUMUSED konkreetses keskkonnas suhtes. Evolutsiooni tõendid- 1) KIVISTISED E. fossiilid väljasurnud organismide jäänused ja jäljendid kivimites. - Mida sügavamal asuvad, seda vanema päritoluga 2) Organismide omavaheline võrdlemine ja võrdlemine väljasurnud organismidega - Anatoomiline võrdlus ehituse võrdlemine - Embrüonaalse arengu võrdlus kõrgemate loomade arengus esinevad alamatele omased arengujärgud -geneetiline võrdlus geneetiline kood on sama, kuid aminohappeline järjestus erinev
Tunnused päritavad, kui esineb mõlemal vanemal. Cuvier: Elu tekkis suure katastroofi mõjul/tagajärel, paljud liigid hukkusid, tänapäevased jäid ellu. Iga hukkunud liigi asemel tekkis uus, tänapäevasem liik. Darvin: Liigid arenevad teistest, varasematest liikidest. Liikide isendeid tuleb alati rohkem, kui ellu jääb. Ellu jäävad ainult tugevamad isendid. Milliste tänapäevaste meetoditega on võimalik tõestada evolutsiooni? Paleoloogilised andmed: kivistised ja elavad fossiilid. Võrdlev anatoomia: homoloogilised ja analoogilised elundid, rudimendid. Võrdlev embrüoloogia: fülogeneetiline reegel. Geneetilised võrdlused: valgud, pseudogeenid. Biogeograafilised tõendid: Austraalias elavad ürg- ja alamimetajad, kultuurtaimede ja koduloomade aretus. Esitage poolt- ja vastuväiteid seisukohale, et esmane elu võis olla RNA-põhine! Poolt: RNA on üheahelaline, võib moodustada
Ookeaniline maakoor-maakoor sügavate ookeaninõgude põhjas, on mandritest maakoorest tihedam, selle keskmine paksus on alla 10km, kivimkihid-settekivimid, basalt. 2.Kivimiringe- settekivmid,tardkivimid, moondekivimid. Tardkivimid-magma jahtumisel graniit, laavast, basalt, pimss, obsidiaan Settekivimid-kivimite või ainete murenemisel ja settimisel, asuvad maakoore peal. Nt: lubjakivi, liivakivi, savikivimid, kivisüsi ja põlevkivi, fossiilid. Moondekivimid- laamade liikumisel tard-või settekivimitest kõrge temperatuuri ja rõhu mõjul. Nt: gneiss, kvartsiit, marmor, kilt. Mineraalid- tahke kristalliline looduslik aine, tugevaim mineraal on teemant. Nt: kvarts, graniit, kips. Maak- metalle sisalduv kivim. Kivimite kasutus Lubjakivi-ehitusel, killustik-graniit, gneiss, kips-ehitus, savi- keraamika, maagid-metallide tootmine, kivisüsi, põlevkivi-kütus 3
perekonda Australopithecus. Australopiteekus (ladina keeles Australopithecus 'lõunaahv') on esikloomaliste seltsi inimlaste sugukonda kuuluv väljasurnud perekond, millest põlvneb inimese perekond. Kõik teised liigid perekonnast Homo peale inimese (Homo sapiens; tarkinimene) on välja surnud. Nähtavasti ei ole mitte kõik väljasurnud inimeseliigid tänapäeva inimese otsesed eellased. Uurijate seas puudub üksmeel, kuidas perekonna Homo teadaolevad fossiilid liikidesse ja alamliikidesse rühmitada. Põhjuseks on mõnel juhul leiumaterjali vähesus, teistel juhtudel fossiilide suur omavaheline sarnasus. Osa fossiilileide (näiteks Piltdowni inimene) on hiljem paljastatud võltsingutena. Umbes 2,4 kuni 1,5 miljonit aastat tagasi kujunes Louna ja Ida - Afrikas Homo habilis ehk osavinimene. Teda peetakse perekonna Homo esimeseks liigiks ja ta oli oppinud valmistama kivist ja võib- olla luust tööriistu
...8 KOKKUVÕTE..................................................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS...........................................................................................10 Sissejuhatus 2 Esimesteks maadeavastajateks olid tõenäoliselt Aafrikas elavate inimeste eellased. Nagu tõestavad fossiilid, elasid seal umbes viis miljonit aastat tagasi ahvisarnased olendid, kes kõndisid kahel jalal, nende aju oli ahvide omast suurem ning nad kasutasid tööriistu. Selle tõendusmaterjali põhjal usuvad teadlased, et tegu oli inimeste esivanematega. Avastajad olid enamasti kaupmehed, kes igatsesid saada väärismetalle, vürtse ja kalliskive. Ka väepealikud, kes soovisid leida kasulikke baase võõrastes maades. Olid ka õpetlased, kes olid
Linnud 150 miljonit aastat tagasi Inimene 2 miljonit aastat tagasi Evolutsioonitõendid Paleontoloogilised leiud Organite homoloogilisus Rudimendid Biogeneetiline reegel Molekulaarbioloogiline võrdlus Evolutsioonitõendid Paleontoloogilised leiud Paleontoloogilised uurimused näitavad, et maakoore erineva vanusega kihid sisaldavad erisuguste organismide kivistisi. Mida vanemad kivimid, seda lihtsama ehitusega organismide jäänuseid võib sealt leida. Nt. Fossiilid väljasurnud organismide kivistunud jäänused ja jäljendid Evolutsioonitõendid Rudimendid Need on elundid, mis ei arene täielikult välja ning on kaotanud oma algse funktsiooni. Inimesel on tarkusehambad, kõrva- lihased, ussripik, osaline karvkate, õndraluu lülid, kolmas silmalaug. Evolutsioonitõendid Biogeneetiline reegel Organismide lootelise arengu võrdlusest selgub, et salamander lind kala inimene kõrgemate organismide
1. allergeen allergiat tekitav aine 2. allergia ülitundlikkus mingi aine suhtes, millega kaasnevad haigusnähud 3. assimilatsioon kehaainete moodustumine (FS, min-ne toitumine) 4. autotroof org, kes sünt. eluks vajalikke üh-eid väliskeskkonnast, toit anorg. ainest 5. bioinvasioon võõrliikide laialdane sissetung mingile alale 6. biosfäär Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht 7. botaanika teadusharu, mis tegeleb taimede uurimisega 8. brüoloogia samblaid uuriv teadusharu 9. dissimilatsioon kehaainete lagundamine (org-aine lag-ne, hingamine) 10. eos e. spoor, eriline paljunemisrakk taimede levikuks 11. floeem taime niineosa, kus sisaldis liigub hürdost. rõhu mõjul 12. fotosüntees looduslik protsess, kus elusorg-d muudavad päikeseen. keemiliseks en-ks 13. heterotroof org, mis kasutab toiduks teiste liikide poolt toodetud org.üh-eid 14. hingamine elusorg-de kasuliku energia hankimise viis 15. huumus org-aine la...
tunnused kanduvad edasi nende järglastele. (See on jällegi nõrk järeldus, sest "paremad" on siin määratletud tautoloogiliselt.) Need soodsad tunnused pärivad järgmised põlvkonnad ning aja jooksul muutuvad need populatsioonis valdavaks. See on looduslik valik. Edasi võib järeldada, et loomulik valik kutsub populatsioonides pikapeale esile muutusi, nii et lõpuks tekivad uued liigid. Neid tähelepanekuid on bioloogias laialdaselt tõestatud, ja isegi fossiilid näitavad nende tõesust. Darwin arvas, et kogu elu võib olla tekkinud ühest liigist. DNA uurimine kinnitab seda mõtet. Darwini vaadete kriitika Darwini seisukoht, et eluslooduse liigid evolutsioneeruvad, võeti pärast "Liikide tekke" ilmumist kiiresti omaks enamiku bioloogide poolt. Vaadet, et liigid evolutsioneeruvad, olid ka juba varem põhjendanud Jean-Baptiste Lamarck, Erasmus Darwin, Alexander Friedrich von Keyserling, Karl Ernst von Baer, jt
org. Ühendite teke= 3. Bioloogiline • elusolendite teke (eukariootide teke, prokariootide teke) (kehastumine, liigistumine, liigilise mitmekesisuse teke, organiseerituse muutumine, organismide ehituse muutus) 4. Sotsiaalne •ühiskond (inimkarjeteke, orjandusliku riigi teke, kultuuri teke) EV tõendid I. Ajaloolised • kivistised e fossiilid •Merevaik •Luud e jäänused Järeldused: •kunagi elanud organismide kirjeldused •organismide ligikaudne vanus •sugulus tänapäeval elavate organismidedega II. Loomade anatoomilised võrdlused (nt:selgroog) Järeldused: • suguluse määramine •Homoloogilised elundid (ehituselt sarnased, funktsioonilt erinevad) Jäsemeluud – tõestatud päritolu –
14.Millised roomajatele ja millised lindudele iseloomulikud tunnused esinesid 150 miljoni aasta vanusel ürglinnul-Nad oli püsisoojased, kuid neil oli ka lennuvõime. 16.Mida uurib paleontoloogia ning keda peetakse selle teadusharu rajajaks- Paleontoloogia on teadus, mis tegeleb möödunud geoloogilistel aegadel elanud organismide jäänuste uurimisega. Paleontoloogia rajajaks on Georges Cuvier. 17. Kirjelda milliseid tõendeid võib leida evolutsiooni toimumise kohta (5)- Kivistised e fossiilid,organite põhiehituse sarnasus, Rudimendid inimesel esinevad jäänukelundid, mida inimestel pole enam vaja kuid on vajalikud teistele loomadele, Biogeneetiline reegel isendi lootelise arengu käigus korduvad liigi ajaloolised etapid, Pseudogeenid on organismides vanad geenid, mis on tekkinud ammu ja nüüd enam ei tööta, aga võivad mõnel teisel liigil vajalikud olla. 18.Nimeta inimesel esinevaid rudimente ning iga rudimendi kohta mõni loom
Millega mõõdetakse? seismograafiga Vaatlustega 3 aktiivset vulkaani 3 aktiivset maavärina kollet Etna, Itaalia Vaikse ookeani ida- ja läänerannik Stromboli, Itaalia Tsiili Kilauea, Hawaii Itaalia Kivimite liigitamine Moondekivim - kvartsiit, gneiss, amfiboliit, kilt ja marmor. Tardkivim Basalt, Dioriit, Graniit Settekivim fossiilid, liivakivi, lubjakivi, dolomiit, põlevkivi, pruunsüsi Purskekivimid pimss, tuff Süvakivimid graniit, gabro Setted liiv, savi, moreen, kruus, rahnud, lubi MÕISTED Lõõmpilv - kuumadest gaasidest ja tefrast koosnev vulkaani nõlva pidi kiirelt alla liikuv tulikuum pilv Litosfäär - maa tahke väliskest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri pealsest vahevööst Astenosfäär - Litosfääri all paiknev poolvedel kiht, mille peal liiguvad laamad.
Evolutsioon – mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng, tema järkjärguline mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. Füüsikaline evolutsioon – ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite(keemiliste elementide), tähtede, planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng. Keemiline evolutsioon – aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke. Bioloogiline evolutsioon – elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. Põhiprotsessid on kohastumine, liigistumine, organiseerituse muutumine. Sotsiaalne evolutsioon – inimühiskonna areng, ehk kultuuride ja tsivilisatsioonide areng. Elu hällid - Soe lomp(Darwin) – elu aluseks olevad molekulid tekkisid väiksemates rannavööndi veekogudes – org. Molekulide kontsentratsioon Kuum katlake(Wächtershäuser) – anorg. CO2 sidumine org. Ühenditeks püriidi pinnal(kõrge temp) Jääkamber(MillerLe...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
