Fossiilide leidmine Fossiilid on haruldased ja raskesti leitavad. Teadlased otsivad fossiilide leiukohti läbi uurimuste/vaatluste. Uurijad uurivad maastikke, et leida vihjeid kus võib leiduda fossiile. Kui nad on kindlaks teinud fossiilide tõenäolise asukoha, hakkavad nad välja kaevama, üritades säilitada võimalikult paju informatsiooni. Fossiilid, surnud jäänuste jäljendid, on ainukesed tõendid füüsilisest elust antiiksetel aegadel mis on meie kätes. Mõtle, et fossiil on kui skulptuur või külmutatud kujutis, mis on tehtud mineraalidest mitte orgaanilisest koest. Kivistumine on suhteliselt haruldane keemiline protsess mille käigus mineraalid asendavad elusorganismi originaalsed rakud ja see saab juhtuda ainult teatud tingimustel. Matmine- settetega, mudaga, tõrvaga, tuhaga või veeall- on kõige tavalisem
....................6 11. Taimefossiilid........................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................8 Sissejuhatus Sõna fossiil tuleneb kreeka keelsest sõnast „fossus“, mis tähendab „üles kaevama“ või „üles kaevatud“. Eesti keeles on fossiili vastavaks mõisteks „kivistis“. Fossiilid ehk kivistised on geoloogilises minevikus elanud organismide kivistunud ja kivis säilinud jäljed, nad on tähtsad, kuna neid uurides saame informatsiooni iidse elu ja elu arenguloo koht. Fossiilide uurimisega tegelevat teadusharu nimetatakse paleontoloogiaks ja nende uurimisega tegelevaid teadlasi paleontoloogideks. Kõige enamlevinud kivististeks on mereorganismide kõvad osad: karbid, kojad, luud, hambad, soomused, koorikud, taimede puhul õietolm. Pehmed koed (liha,
Elavad fossiilid Koostas: Christin Soots TTÜ TK Kes on elav fossiil? Taime-või loomaliik Esineb nii fossiili kui elusorganismina tänapäeval Geoloogilise aja jooksul on vähe muutunud Tuntuimad on hõlmikpuu ja latimeeria Jaapani ämblikkrabi ehk Macrocheira kaempferi Elab u 100 aastaseks kõigesööja jäsemete pikkus võib olla u 3,65m Elab mere põhjas Hõlmikpuu ehk Ginkgo biloba Ainus tänapäeva hõlmikpuude sugukonda kuuluv puu. Kasvasid jõudsalt mesosoikumis(245 mljn-65mljn a tagasi) Ida-Aasia püha puu Kasutatakse haljastuses alleepuuna- eriti Ameerikas, Hiinas on traditsiooniline toit, Kasvab ka Eestis- põhjapoolseim suurim Tallinnas, mille tüve P=164 cm, H=13 m Punane panda ehk tulikass ehk Ailurus fulgens Kiskjaliste hulka kuuluv imetajaliik Ohustatud liik Pisike- veidi suurem kui kodukass Bambus moodustab tema toidulauast Tuataara ehk hateeria ehk Sphenodon punctatus Uus-Meremaa roomajaliik Elavad keskmiselt 60.aastas...
Kivid,mineraalid Kvarts(mäekristall, suitsukvarts) K-päevakivi plagioklaas Biotiit muskoviit magnetiit hematiit Kips barüüt püriit galeniit oliviin pürokseen Amfibool(küünekivi, leelissamfibool) Kaltsiit Dolomiit Haliit Talk flouriit Apatiit granaat väävel Topaas Korund Basalt Gabro Dioriit Andesiit Rüoliit Graniit, rabakivigraniit Tuf Pegmatiit anortosiit Diabaas gneiss granuliit marmor migmatiit kvartsiit rohekilt sinikilt amfiboliit savikivi kvartsliivakivi Konglomeraat bretsa põlevkivi Orgaanirikas kilt Kivisüsi Kivisool ehk haliit Ränikivi ehk tulekivi Lubjakivi Dolokivi mergel Travertiin ehk allikalubi Sooraud Tabulaadid( koloniaalsed korallid) Rugoosid ehk sarvkorallid sammalloomad brahhiopoodid ehk käsijalgsed Teod karbid peajalgsed triboliidid okasnahksed graptoliidid
EVOLUTSIOON EVOLUTSIOONITEOORIA 1. Mõisted: evolutsioon, fossiilid, homoloogilised elundid, analoogilised elundid, mantunud elundid, paleontoloogia. Evolutsioon – organismide päritavate tunnuste muutumine põlvkondade jooksul Fossiilid – ammustel aegadel elanud organismide jäänused Homoloogilised elundid – eri liikide elundid, millel on sarnane ehitus, kuid erinev funktsioon Analoogilised elundid – eri liikide elundid, mis täidavad samu ülesandeid, kuid erinev päritolu Mantunud elundid – oma esialgse ülesande kaotanud elundid Paleontoloogia – teadus, mis uurib möödunud aegadel elanud organismidest 2. Milliseid teooriaid käisid välja järgnevad mehed: Jean Baptiste
· Evolutsioon on elu areng Maal, organismiliikide põlvnemist muutuste kaudu varem eksisteerinud liikidest ja järk-järguliselt keerukamate eluvormide teket. Vormid: füüsikaline, keemiline, bioloogiline ehk bioevolutsioon, sotsiaalne evolutsioon. · Esimese teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria lõi inglise teadlane Charles Darwin. Teooria: liikide muutumise peamiseks põhjuseks pidas ta looduslikku valikut. · Elu ajaloost Maal annab kõige otsesemaid andmeid palentoloogia-teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Palentoloogiast tulenevad ka kõige otsesemad andmed organismivormide eksisteerimisaja, nende ajaloolise vanuse kohta. Kuidas määratakse kivististe vanust? Suhteline vanus- näitab millised organismid eksisteerisid varem, millised hiljem. Absoluutne vanus- näitab kivististe tegelikku vanust. Geokronoloogiline skaala- saadud maailma eri piirkondade kivististe järjes...
Kuna kõhupoolel looma pehmet keha kaitsev soomusrüü puudus, siis arenes osadel vormidel välja võime kerra tõmbuda. Trilobiidid asustasid ürgmere erinevaid ökonisse, paljudel liikidel olid hästi arenenud meeleelundid, eriti liitsilmad, mis sarnanevad putukasilmadele. Trilobiitide suurus jääb enamasti 1-10 cm vahele, kuid maailmast on teada ka ligi 1 meetri pikkuseks kasvanud liike. Pilkupüüdva kuju tõttu on trilobiitide fossiilid paleontoloogiahuvilistele ihaldusväärseks kogumisobjektiks. Vanimad trilobiidid on teada Alam-Kambriumist, Permi lõpuks surid nad välja. Kokku tuntakse trilobiite umbes 1500 perekonda, Eestist on teada ligi 100 perekonda enam kui 450 erineva liigiga. Eesti Ordoviitsiumi ja Siluri lubjakivides on trilobiidid küllaltki tavalised fossiilid, üksikud leiud on teada ka Kambriumi kivimitest. Enamasti leiame trilobiite üksikute osadena (eriti
· Eesti asub Ida-Euroopa platvormi loodeosas. · Eesti aluskord koosneb 1,6-2,6 miljardit aastat tahasi maakoore kujunemise ajal graniidist, gneissidest, kvartsiididest, kiltadest jt kristalsetest kivimitest. · Pealiskorra moodust. kambriumi (tek. madaleveelises meres veerohkete jõgedega sinna kantud setetest), ordoviitsiumi (madal vesi asendus süvamerega, ladestuma hakkasid lubisetted), siluri ja devoni settekivimid savikildad, liiva- ja lubjakivid. · Fossiilid kunagiste organismide kivistunud jäänused. · Moreen peam. pinnak. materjal. S.o kivimiosakeste segu, mille on kokku kuhjanud mandriliustikud. Värvus sõltub aluspõhja kivimitest. Põhja- ja Lääne-Eesti lubjakive katab hallikas kividerohke moreen. Lõ-Eestis on see punakaspruun, savikam, kividevaene. · Rändrahnud suurimad kivid moreenis. P- ja Lääne-Eestis moodust. nad kivikülve. Muuga kabelikivi (kõrgus 7m, ümbermõõt 58m); Ehalakivi (930m 3).
Eriti ohtrasti elas meres mikroskoopilisi juurjalgseid. Neid oli nii palju, et tekkisid paksud settelademed, mida kutsutakse kriidiks. Neist on ajastu ka nime saanud. Kriidi lõpus hääbus hulgaliselt loomaliike: kadusid suured roomajad, ürglinnud. Mereelustikus olid selgrootute hulgas ülekaalus peajalgsed , merisiilikud ja karbid, kalade hulgas said valdavaks pärisluukalad (pildil). Selle ajastu fossiilid demonstreerivad segu arhailisest ja tänapäevastest tunnusjoontest. Nad sisaldavad tähtsaid väljasurnud liike nagu näiteks dinosaurused ja ammoniidid ning tänapäevaseid liike nagu näiteks õistaimed ja kalad. Maismaal jätkus suurte roomajate kõrgaeg (nt Tyrannosaurus, Iguanodon, Ceratopsis). Taimestikus valdasid Kriidi keskpaigani palmlehikud, hõlmikpuud, okaspuud ja sõnajalgtaimed. Ajastu teisel poolel kujunesid välja katteseemnetaimed, mida eriti palju oli rohurindes
esimesed lindude eellased, kes sarnanesid sisalikega . Õistaimede tekkega arenesid taimtoidulised imetajad Esimesed taimed olid vetikad. Vanaaegkonna algul (450) tekkisid esimesed algelised maismaataimed ürgraikad. Vanaaegkonna keskel (300-350) katsid Maad hiigelsuurtest koldadest, osjadest ja sõnajalgadest ürgmetsad (nim. karboniks e. kivisöeajastuks, sest tolle aja metsade jäänustest on tekkinud kivisüsi). Bioloogilise evolutsiooni tõenditeks on maakoorest leitud: - kivistised e. fossiilid (saame teada, millised olid Maal varem elanud organismid, loomadel paremini säilinud skelett ja kojad, taimedel seemned ja tolmuterad; samuti ka merevaigus putukad, vulkaanituhas taimede lehed; mida sügavamalt kivistised on leitud seda vanemad ning erinevamad nad on) -erinevate organismirühmade jäsemete ehituse (elusorganismide arengu võrdlemine) -lootelise arengu sarnasus (lootelise arengu võrdlemine, selgroogsete organismide looted on varajastel elustaadiumitel väga sarnased)
2.mõisted riik, hõimkond, klass, selts Puudused: 1.hindas üle organismide sisemist püüdu täiustumisele 2.arvas ekslikult, et elu jooksul omandatud tunnused päranduvad 3.ei kirjeldanud organismide valikulist väljasuremist Chrales Darwin ING 1.liigid muutuvad, uued põlvnevad vanadest 2.liikide muutumine tuleneb erinevatest tunnustest: olelusvõitlus, looduslik valik (loodusliku valiku tagajärjel kohastuvad org elukeskkonnaga) Evolutsioonilised tõendid: -paleontoloogilised leiud e fossiilid (sügavamal lihtsamad) (Fossiilide vanus määratakse radioaktiivsete isotüüpide abil) -organite homoloogilisus (sarnase ehitusplaaniga elundid) -mandunud elundid e rudimendid (eellastel esinenud elundid, mida järglastel pole vaja) – kõrvaliigutajalihas, tagumised hambad, sabalülid -pseudogeenid (geneetika, molekulaarbioloogia) -looteline sarnasus- embrüoloogia -taimesordid- selektsioon (kiirendab looduslikku valikut) Elu päritolu: „elu hällid“ Jääkamber Soe lomp Kuum katlake
Bio IV Kivistised · Paleontoloogia · Luud, karbid, seemned, lehed, taime puitunud osad; ihnofossiilid · Kumbaid rohkem: maismaa- või veeloomi? · Settekivimid: lubjakivi, savid, kildad, liivakivi, vulkaaniline tuhk Ihnofossiilid trilobiit 2paikne Fossiliseerumine · Mineraliseerumine (kaltsiit, räni, püriit, apatiit) · Merevaik · Mumifikatsioon · Turbarabad Fossiliseerumine · jää Elavad fossiilid 400-150 Ma 270Ma 15 Ma Elavad fossiilid 400-150 Ma 270Ma 15 Ma Suhte Stratigraafia line 500-400 mln Ülem-Kambrium Alam-Ordoviitsium vanus lubjakivi glaukoniitliivak
ristumisbarjääri teke. 9. Mis näitab, et tekkinud on uus liik? Kui on tekkinud uus ühine geenifond ja elutingimused on sarnased, selle tuelmusena on samaliigi isenditel ka sarnased tunnused, milel järgi on neid võimalik eristada. 10. eelised Suudavad paremini kohastunud tingimustes hakkama saada. 11. Mõisted: Paleontoloogia (paleontology)- teadusharu,mis uurib ammu elanud organismide kivistisi või tegutsemisjälgi eesmärgiga teha kindlaks nende ehitus,areng, sugulussuhted ja eluviisid. Fossiilid ehk kivistised (fossils)- ammustel aegadel elanud organismide jäänused. homoloogilise elundid (homologous structures)- eri liikide elundid,millel on sarnane ehitus,kuid võib olla erinev funktsioon. Vestiigiumid ehk mandunud elundid - oma esialgse ülesande kaotanud elundid, mis teistel sarnase ehitusega liikidel võivad olla välja arenenud ja funktsioneerivad (inimestel nt tarkusehambad, pimesoole ussripik) biogeneetiline reegel – kõikide selgroogsete varane looteline areng on sarnane
kehavalgud, mis viitavad nende lähedasele sugulusele. Näiteks verevalk hemoglobiin on ühesugune inimesel ja simpansil, gorillal aga inimese omast mõnevõrra erinev. c) selgroogsete loomade loodete võrdlemisel See näitab, et selgroogsete organismide looted on arengu varajastel etappidel väga sarnased. Näiteks on neil lõpusepilude algmed. See tõendab nende organismide sugulust ja viitab põlvnemisele lõpustega lähtevormist. 8. Kuidas on evolutsioon tõenditeks: a) kivitised e. fossiilid Nad annavad teada, millised olid Maal varem elanud organismid. Kivitised on kauges minevikus elanud organismiide kivistunud jäänused või elutegevuse jäljed. Võrreldes kivitisi eri vanusega kivimikihtides, saab teada, kuidas organismid aja jooksul on muutunud. b) erinevate organismide valkude võrdlemisel saadud andmed Sarnased kehavalgud viitavad nende sugulusele. Mida sarnasemad on eri liikide DNA ja kehavalgud, seda lähedasemas suguluses need liigid on. c) rudimendid
Õpik lk. 57 1. Mida kasutab paleontoloogia evolutsiooni tõestamiseks? Kivistisi ehk fossiile. 2. Mis on fossiilid ja kuidas need tekivad? Fossiilid ehk kivitised, mis tekivad loomajäänuste mineraliseerumisel setetesse. 3. Kuidas võimaldab kivististe vanuse määramine selgitada elu evolutsiooni? Suhteline vanus näitab seda, millised organismid eksisteerisid varem, millised hiljem. Absoluutne vanus näitab kivististe tegeliku vanust, seda kui kaua aega tagasi vastavad organismid elasid. Geograafiline skaala on saadud maailma eri piirkondade kivististe järjestuse
GEOGRAAFIA KORDAMINE ( Õpik 6-9 ja 15-19, 16 Tv lk 4 h 5 ) Eesti asub Ida-Euroopa platvormil püsiv maakoore osa, mis koosneb kurrutatud aluskorrast ja kurrutamata pealiskorrast tekkisid kõige varem ( eestis koosneb aluskord kristallilistest kivimitest - gneiss, ja Fennoskandia kilbil kohdt maapinnal, kus paljanduvad aluskorra kivimid, aluskord graniit, gneiss, kvartsiit, eestis ei paljandu, 1,6-2,6 miljardit a tagasi, aguaegkond, pealiskord liivakivi, lubjakivi, dolomiit, eestis paljandub, 550 miljonit a tagasi, vanaaegkond, pinnakate - 2 miljonit a tagasi, teke on seostunud jääliustikuga, moreen sorteerimata kivimid, mis koosnevad erineva suurustega osakestest ja puudub ümar kuju, nt-rändrahn, veeristik, kruus, liiv, savi, muda, turvas (elutekkeline sete, tekib taimede lagunemine liig niiskes), inimtekkeline (põlevkivituhk, aheraine, prügi, tänapäeval pinnakatte jätkub-inimene, voolu vesi, tuul), tähtsus oluline veeke...
Teke jahtumisel maapinnal kristalliseerumisel ladestumisel tekivad ja vees. uute mineraalide setted. Nende teradeks. tsementeerumisel aga settekivimid. Tihedad, rasked, Võivad tekkida nii Fossiilid, Omadused tugevad kivimid (v.a sette- kui ka kergenemini pimss). tardkivimitest. murenevad kivimid. Ehitus, viimistlus, Ehitus, skulptuur ja Kütus, ehitus, nafta, Kasutusalad poleerimis- ja plastika. gaas, klaas. lihvimistööstus. Marmor, kvartsiit, Lubjakivi (paas),
Bioloogia ,,Evolutsioon" Evolutsioon - päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkondade jooksul Lamarkism teooria, mille kohaselt elu jooksul organismis toimunud muutused päranduvad edasi järglastele Muutlikkus populatsioonides esinevad erinevused isendite vahel Fossiilid ehk kivistised ammustel aegadel elanud organismide jäänused Elavad fossiilid tänapäevased organismid, kes on muutmatuna eksisteerinud väga pika aja vältel Analoogilised elundid eri liikide elundid, mis täidavad sama ülesannet, kuid on erineva päritoluga Homoloogilised elundid eri liikide elundid, millel on sarnane ehitus, kuid võib olla einev funktsioon Mandunud elundid ehk vestiigiumid oma esialgse ülesande kaotanud elundid, mis teistel sarnaste ehitusega liikidel võivad olla välja arenenud ja funktsioneerivad
Vana 180 miljardit vana laam- suur litosfääri blokk, liigub vahevööl laamtektootika-õpetus laamade liikumistest laamade eemaldumisel-sukeldub maakoore jupid vahevöösse tekivad süvikud laamade põrkumisel-tekib maakoort juurde, mäed magma -sulanud kivimid laava- maapinnale jõudnud magma maak-metalle sisaldav kivim fossiilid - kivistis Tardkivimid magmast graniit, laavast basalt , pimss Settekivimid- murenemisel ja settimisel fossiilid lubjakivi, liivakivi, kivisüsi ja põlevkivi Moondekivimid- laamade liikumisel tard- voi settekivimitest kõrge t ja rõhu mõjul Gneiss, kvartsiit, marmor , kilt Island-suureneb 2cm aastas vulkaanilise päritoluga Lõuna-Ameerika tekib murrang 5-6 cm aastas Jaapanis- mandrilise ja ookeanilise piiri peal Pinnapood e. Reljeef- litosfääri pealispind pinnavormid - maapinna ümbritsevast erinevad osad
keskkonnaga, muutuste kuhjumine võib viia lõpuks uue liigi tekkimiseni. 7. Ressursid (toit, elupaigad) on looduses piiratud. Paleontoloogia- teadusharu, mis uurib muistsete organismide maailma fossiilide abil Fossiilid- ammustel aegadel elanud organismide jäänused Kõikidest maakeral elanud organismidest ei ole fossiile säilinud N: seened, pehme kehaga mereloomad Kivimikihtide kaudu arvutatakse välja fossiili vanus Fossiilid võimaldavad jälgida ühe liigi/organismi arengut, võib leida organisme, kellel esinevad ammu välja surnud loomade kui ka tänapäeval elavate loomade tunnuseid Elusorganismide evolutsiooni uurimise meetodid- Võrdlev anatoomia- Uurib organismide ehituse sarnasust ja erinevust 1. Homoloogilised elundid- sarnase ehitusega, kuid erineva funktsiooniga N: selgroogsete jäsemed 2
-kuna Maal polnud hapniku, aga esimesed hulkraksed- vetikad ja sinikud eraldasid fotosünteesil hapnikku, muutis see Maa atmosfääri koostist. 10. Miks nimetatakse ühte ajastutest kivisöeajastuks? -kuna eostaimede lopsakatest metsade jäänustest on tekkinud kivisüsi. IV ISELOOMUSTA 1. bioloogilise evolutsiooni tõendeid: a)kivistisi- kauges minevikus elanud organismide kivistunud jäänused või elutegevuse jäljed ehk fossiilid. Kivististe abil saame teada, millised olid Maal varem elanud organismid. Peamiselt on säilinud loodame skeletiluid ja kodasid, taimede seemneid ja tolmuterasid, vähem aga varsi. Selliseid säilmeid on leitud maapinna kaevamisel, neid on välja uhtunud vesi või need on paljastunud maakoore liikumise tulemusena. Kui kauges minevikus mattusid organismid liiva või mudasse, asendusid nende orgaanilised ained
mitmekesisuse tekke,galaktikate,tähtede ja planeedisüsteemide areng 17.Keemiline evolutsioon Universumi ja algse Maa abiootilistes tingimustes toimunud aatomite ühinemine molekulidesk ning lihtsatest anoorgaanilistest ja orgaanilistest molekulidest keerukamate orgaaniliste ühendite ja makromolkulide tekke. 18.Bioloogiline evolutsioon Bioevolutsioon,elu ajalooline areng Maal,algas keemilise evolutsiooni tulemusena tekkinud esmastest autoreprodutseeruvatest süsteemidest 19.Paleontoloogia ja fossiilid Paleontoloogia on teadus möödunud aegade organismidest ,mis on tuvastatud kivististe ehk fssiilide kaudu Fossiilid organismi või tema osa kivistunud jäänus või jäliend 20.Rudimendid Inimese jaoks ebavajalikud kehaliikmed (kolmas silmalaug,Drawini köbruke,tarkuse hammas,segmenteerunud lihased,pimesool,õndraluu,keha osaline karvkate,silmhammas) 21.Cubier evolutsiooniteooria Tema seisukoht oli ,et liigid on algselt loodud ning muutumatud 22.Lamarck ev.teooria
Bioloogiline evo-seisneb taimede, loomade ja muu looduse tekkes.Algsemate liikide väljaselgitamises ja vanuse määramises.Füüsikaline evo-areng, mis viis keemiliste elementide tekkeni ja universumi kujunemiseni.uuritakse ka taevakehi nii.Keemiline evo-sesineb molekulide ja ainete tekkes ja arengus.Molekuli areng aatomiteks.Anorg->org, org ühendid liitusid ja moodustasid makromolekule ja siis koonudsid makrom membraani sisse, mis eraldas neid ümbritsevast keskkonnast.Sotsiaalne evo-inimühiskonna areng.suhtlemine. J.B.Lamarck 1807.a.Vanemate elu jooksul omandatud tunnused ja omadused päranduvad järglastele.nt kaelkirjaks->iga järgnev venitab kaela järjest pikemaks.Ch.Darwin 1859.a.-Iga elusolend erineb oma liigikaaslastest.elusolenditel on omadus kiiresti paljuneda.Populatsiooni arvukus on stabiilne.nt. inimene on arenenud algelistest selgriigstest.Teooria põhineb fossiilidel.. Looduslik valik-oma elukeskkonnas kohasemate organismide eelis...
Loomade evolutsioon Gustav Adolfi Gümnaasium 9.C Kaari Kink Evolutsioon Evolutsioon on päritavate tunnuste muutumine põlvkonnast põlvkonda. Evolutsioon seletab, kuidas loomad ja taimed pika aja jooksul on muutunud ning arenenud. Maa tekkis umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Evolutsiooniprotsessist annavad tunnistust kivimites säilinud fossiilid. Nende fossiilide järgi näeme, et ammu elanud loomad ja taimed on praegustest väga erinevad. Toimunud on evolutsioon. Evolutsiooni toimumine on fakt- seda kinnitavad paljud erinevad tõendid. Paleosoikum ehk Vanaaegkond Vara-Paleosoikum koosneb kahest ajastust - Kambriumist ja Ordoviitsiumist.
Laamdektoonika 1. Laamdektoonika on teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimitest. 2.Alfred Lothar Wegener oli mitmekülgne saksa loodusteadlane, ta sündis 1.november 1880 a. Berliinis ja suri 1930 aasta novembris Gröönimaal. Naeruvääristati ,,Mandrite ja ookeanide päritolu'', hiljem nimetas ta selle ,,Pangaeaks''. Teooria: Ta kirjeldas mandrite eraldumist ühest superkontinendist. Ta arvas, et mandrid on aegade jooksul üksteisest eemale triivunud. Hüpoteesi kinnitas ka asjaolu, et mõne väljasurnud looma fossiili leiti üksteisest kaugel asuvatel madritel. 3. Wegner tõestas ühtse hiidmandri olemasolu triiase ajal, kui leitud fossiilid olid veel elavad loomad, moodustasid Lõuna-Ameerika, Aafrika, India, Antarktika ja Austraalia suure hiidkontinendi (kõigil neil olid ühised fossiilid). Sel ajal elanud loomadel (kes polnud suutelised ookeani ületama)oli võimalus lii...
Kivimid ja mineraalid Tardkivimid Moodustuvad hõõguva laava või magma jahtumisel maapinnal või maakoores Graniit, gabro, pimss Soome, Rootsi tardkivimid nähtavad kaljudena Settekivimid Päikesekiirguse ja õhu käes, temperatuuri kõikumise ja vee toimel lagunenud' Kõige jämedamad setted rahnud, veerised Peenemad setted kruus, liiv, savi Setete liitumisel pika aja jooksul tekib settekivim Liivakivi, savikilt, lubjakivi Moondekivimid Tekkinud sette- ja moondekivimid võivad sattuda uuesti sügavamatesse kihtidesse, kus on kõrge rõhk ja kuumus. Kivimit moodustavad mineraalid sulavad osaliselt üles ja tekib uus kivimiliik moondekivim Graniit ----- gneiss Liivakivi ----- kvartsiit Lubjakivi ----- marmor Fossiilid
- Ressursside hulk on piiratud - Olelusvõitlus (konkurents) - Kõik järglased ei ole võrdselt edukad - Toimib looduslik valik - suurim tõenäosus ellu jääda ja järglasi anda on nendel isenditel, kes sobivad antud keskkonda paremini (kohastumused) EVOLUTSIOONI TÕENDID - SELGITUS (NÄITED), JOONISED - ÜRGLIND, HOMOLOOGSED JA ANALOOGSED ELUNDID, MANDUNUD ELUNDID, BIOGENEETILINE REEGEL 1. Paleontoloogilised leiud - fossiilid ehk kivistised - Tõestavad, et aja jooksul on organismid muutunud järjest keerulisemaks - Nn. „elavad fossiilid“ (tänapäeval samasugused isendid) - Nt. hõlmikpuu ja latimeeria - Ürglinnu kivistis - esineb nii ammu väljasurnud loomade (dinosaurused) kui ka tänapäeval elavate loomade (linnud) tunnuseid - roomajad: hambad ja saba, linnud: sulestik ja varvaste asend 2
HELVE RUUL MAA ELUSA LOODUSE AJALOOLINE ARENG ESIMESTEST ELUSOLENDITEST KUNI TÄNAPÄEVANI ON BIOLOOGILINE EVOLUTSIOON ENAMIK ORGANISME ANNAB ROHKEM JÄRGLASI, KUI NEID SAAB ELLU JÄÄDA LOODUSES TOIMUB OLELUSVÕITLUS ORGANISMIDE ERINEVUS (KA SAMA LIIKI) OMADUSTE SOBIVUS ELUTINGIMUSTEGA KASULIKE TUNNUSTE PÄRANDUMINE BIOLOOGILISE EVOLUTSIOONI TÕENDID KIVISTISED E. FOSSIILID LOOTELISE ARENGU VÕRDLUS ELUSORGANISMIDE EHITUSE VÕRDLUS RUDIMENDID PÄRILIKKUSAINE JA KEHAVALKUDE UURIMINE TAIMERIIGI EVOLUTSIOON BAKTERITE SARNASED AINURAKSED ORGANISMID(4MLRD AASTA EEST) HULKRAKSED VETIKAD (1500 MLN AASTA EEST) ALGELISED MAISMAA- TAIMED - ÜRGRAIKAD (450 MLN AASTAT TAGASI) HIIGELSUURED KOLLAD , OSJAD JA SÕNAJALAD (350-300 MILJ AASTAT TAGASI) PALJASSEEMNE- TAIMED (295 MLN AASTAT TAGASI)
Paleogeenile eelneb Kriit ning järgneb Neogeen Paleogeen jagatakse kolme ajastuks:Oligotseen, Eotseen ja Paleotseen. Loomastik. Paleogeenis jätkus imetajate kiire areng. Ilmusid kiskjalised, kabjalised, vaalalised, loivalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised. Austraalias arenes kukkurloomad. Selgrootute hulgas olid arvukaimadkarbid, teod,nummuliidid,korallid käsnad ja merisiilikud Taimestik. Taimede fossiilid kinnitavad samuti kliima muutumist. Õistaimi vaadeldakse kui viimase 100 miljoni aasta termomeetreid Tugev sõltuvus on keskmise igaastase temperatuuri ja lehtede piirjoonte vahel Pildid Kasutatud kirjandus. https://www.google.ee/?gws_rd=ssl#q=paleoge eni+maastik http://et.wikipedia.org/wiki/Paleogeen
Evolutsioon-süsteemi pöördumatu ajalooline areng, järkjärguline mitmekesistumine ja keerukamaks muutumine. 1)füüsikaline-ebapüsivatest elementaarosakestest 2)keemiline-anorg.üh teke,biomolekulide teke,polümeersete üh.teke 3)bioloogiline-elu areng inimeseni 4)sotsiaalne De Lamarck-1809 Zooloogia filosoofia Elu tekib isetärkamise teel ja see on pidevas arengus. Muutused on otstarbekohased,muutused päranduvad järglastele. Darwin-1859 Liikide tekkimisest Muutused toimuvad teaduslikult põhjendavate seaduspärasuste järgi. Looduslik valik, olelusvõitlus, inviduaalsed omadused EVOLUTSIOONITÕENDID: *fossiilid *vahevormide olemasolu----palentoloogilised andmed *geneetililse info võrdlus *anatoomilised võrdlused *molekulaarne *tõu ja sordiaretus *biograaafia andmed *atanismid-eellaste tunnused Homoloogilised organid- ehituse poolest sarnased organid, kuid funktsiooni poolest erinevad-jäsemeluud Mandunud elemendid-mandunud ja talituselt täh...
isendite paljunemisel tekib järglasi rohkem kui saab ellu jääda; sellest tulenevalt tugevneb olelusvõitlus-isenditevaheline konkurents elutingimuste pärast; iga populatsiooni indiviidid on pärilikult mitmekesised, peamiselt juhuslike erinevuste näol. Fossiilid-mida sügavamas kihis asuvad, seda vanemad peaksid olema. Väga sügavates kihtides leiduvad jäänused sarnanevad vähe v ei sarnane üldse tänapäevaste organismidega, mida pinnapoolsemaks, seda rohkem tekib sarnasusi. Mõned fossiilid näitavad selgeid vahevormi tunnuseid organismitüüpide vahel. Esineb ka ehituse järkjärgulisi üleminekuridu iidsetest vormidest tänapäevaste liikideni, mis viitab otseselt fülogeneesile. Suhteline vanus-näitab, millised organismid eksisteerisid varem, millised hiljem. Absoluutne vanus-kivististe tegelik vanus, kui kaua aega tagasi vastavad organismid elasid.
2. Vastuoluline hüpotees. Kes oli Alfred Wegener? Millal ta elas? Missugust tema teooriat naeruvääristati? Millise teooria ta rajas? Alfred Wegener oli sakslasest meteroloog. Ta elas aastatel 1880-1930. Tema 1915. aastal avaldatud hüpoteesi, mida ta nimetas kontinentaalse triivi hüpoteesiks, naeruvääristati. Ta rajas mandrite triivi hüpoteesi. 3. Kuidas tõestas Wegener fossiilide abil hiidmandri olemasolu? Mis oli selle mandri nimi? Triiase ajal, kui leitud fossiilid olid veel elavad loomad, moodustasid Lõuna-Ameerika, Aafrika, India, Antarktika ja Austraalia suure hiidkontinendi(neil kõigil olid ühiseid fossiilid). Sel ajal elanud loomadel (kes polnud suutelised ookeani ületama) oli seega võimalus liikuda nn. kontinendilt teisele ilma ookeni ületamata. Selle mandri nimi oli Pangaea. 4. Mis oli Wegeneri teoorias viga? Ta väitis, et laamad liiguvad ookeani koorel (mille osas tal õigus polnud). 5
tugevuse ja eluea poolest. Pole olemas kaht täiesti ühesugust taime või looma. Teooria teine osa seletab, et isendite erinevustest sõltub, kes elusolendeist jääb ellu ja saab järglasi. Mõni tunnus tagab suurema võimaluse ellu jääda Teooria kolmas osa käsitleb pärilikkust. Need tunnused, mis aitavad elusolendil olelusvõitluses ellu jääda (värvus, kuju), võivad kanduda edasi järglastele. Evolutsioonist annavad tunnistust fossiilid loomade ja taimede kivistunud jäänused. Ka tänapäeval elavate loomade ja taimede muutumine annab tunnistust evolutsioonist.
Inimese evolutsiooni jätkumise võimalikkus Annika Vesselov Teele Otti Epp Villa Triini Laansalu Evolutsioonitegurid: Pärilik muutlikkus Geenitriiv Geenisiire Looduslik valik Inimese päritolu: Tõendid inimeste eelaste kohta on 4 milj. a. vanad Fossiilid näitavad, et inimeste sünnikohaks oli Aafrika Evolutsiooni võimalikkus · Praegu on looduslik valik ühe peamise evolutsioonitegurina tugevalt pärsitud, kuna arenenud tehnoloogia ja meditsiin võimaldavad ellu jääda ka neil, kes muidu looduslikes tingimustes hukuksid. · Tänu rasside vabale ristumisele toimub inimkonna geneetiline ühtlustumine, mis on vastupidine suund populatsioonide divergeerumisele · Tänu sotsiaalsele evolutsioonile on inimene ise muutunud evolutsiooniteguriks teistele liikidele. Kas evolutsioon jätkub? · Geneetilisi takistusi evolutsiooniks pole. · Suunav looduslik valik inimpopulatsioonides ...
lubjakivi Lääne-Virumaa (Porkuni) Dolomiit (rikkalik Saaremaa (Panga lubjakivi põhjaelustik) pank) Rüükalade fossiilid Tartumaa (Kalmistu liivakivi paljand) Mere taaspealetung Võrumaa (Peetri jõe org) Devon lubjakivi
1)Kes oli Darwin?-teadlusliku evolutsiooniteooria looja 2)Biogeneetiline reegel-organismid läbivad embrügoneesi jooksul oma eellaste embrüonaalse arengu etappe 3)Fossiil-väljasurnud loomade jäänuseid ja jäljendeid sisaldav kivistis 4)Paleontoloogia on teadus,mis uurib kivistisi 5 7e.t.1)Biogeograafilised tõendid-mida lähemal asuvad samasse taksonisse kuuluvate liikide areaalid,seda lähemalt suguluses nad on 2)Molekulaarbioloogilised tõendid-mida lähemalt suguluses on organismid,seda sarnasem on nende DNA nukleotiidine ja valkude aminohapeline järjestus 3)Lootelise arengu tõend-organismid läbivad embrügoneesi jooksul oma eellaste embrüonaalse arengu etappe 4)Fossiilid-saab uurida kivistisi minevikust ja võrrelda nende sarnasusu ja erinevusi tänapäeval samasse taksonisse kuuluvate isenditega 5)Vestiigiumid(rudimendid)-e.maandunud elundid,oma esialgse ül kaotanud elundid,mis teistel sarnase ehitusega või vanem elanud liikidel võivad olla v...
,,Maailmalõpu taimed" Ragnar Mednikov Nõo Reaalgümnaasium 2012 Maailmalõpu taimed Huvitaval kombel ei ole taimed järginud sedasama ilmumise -kadumise mustrit, mis loomad. Seetõttu võime tänapäeval näha kasvamas taimi, mis on üle elanud mitu ,,maailmalõppu" Harilik raagraigas Selle taime fossiilid pärinevad enam kui 400 milj. a. tagusest ajast Raagraikad, nagu maokeeled, on maismaataimedest ühed suurima genoomiga taimed Kollalaadsed Kollate roomavate või rippuvate varte pikkus võib ulatuda kuni 9 meetrini. Koldasid kasutatakse nende pikaajalise säilivuse tõttu sageli pärgade ja vanikute valmistamiseks. Teda kasutatakse ka imikupuudrina ja tablettide valmistamiseks. Rahu-palmikleht
on ta ookeani keskahelikule. Millise teooria ta rajas? Tema hüpoteesi kinnitas ka asjaolu,et mõne väljasurnud looma fossiile leiti üksteisest kaugel asuvatel mandritel.Teooria põhjal ei olnud nendel kaugetel aegadel need mandrid üksteisest eraldatud ja ookean tekkis nende vahele alles hiljem. 3) Kuidas tõestas Wegnes fosiilide abil ühtse hiidmandri olemasolu? Triiase ajal, kui leitud fossiilid olid veel elavad loomad, moodustasid Lõuna- Ameerika, Aafrika, India, Antarktika ja Austraalia suure hiidkontinendi(neil kõigil olid ühiseid fossiilid). Sel ajal elanud loomadel (kes polnud suutelised ookeani ületama) oli seega võimalus liikuda nn. kontinendilt teisele ilma ookeni ületamata. Mis oli selle mandri nimi? Selle mandri nimi oli Pangaea. 4) Mis oli Wegneri teoorias viga?
MariLiis Süld Kaili Virma Kes? Füüsilised omadused Eluviis ja toitumine Pildid Allikad Homo habilis ehk osavinimene on liik inimese perekonnast, kes elas umbes 1,9 1,6 miljonit aastat tagasi. Liigi määratles esimesena Louis Leakey, kes 1964 leidis Tansaaniast Olduvai kuristikust fossiile (aju ja näokolju fragmente). Need avastati kihist, mille vanus on umbes 1,8 1,6 miljonit aastat. Praegu puudub üksmeel selles, millised fossiilid kuuluvad just selle liigi esindajatele. Oma nime sai osavinimene fossiilidega koos leitud tööriistade järgi. Ta oli väga lühike (keskmise kasvuga umbes 127 cm) kerge (45 kilogrammi) ning võrreldes tänapäeva inimesega olid tal ebaproportsionaalselt pikad käed. Nägu oli veel primitiivne, kuid selle alaosa (lõug) oli vähem väljaulatuv kui eelkäijal Australopithecus africanus'el. Homo habilis'e aju kuju sarnanes tänapäeva
Dinosaurused Siim Mumme ja Gregor Kutateladze Tallinna Tehnikagümnaasium Sissejuhatus Teemaks valisime dinosaurused Dinosaurused olid suurimad elajad maal Kokku elasid dinosaurused maal 140 milljon a. Sisukord 1. Dinosaurustest. 2. Ajastud. 3. Herbivoorid. 4. Karnivoorid. 5. Omnivoorid. 6. Veealused dinosaurused 7. Taevast juhtivad dinosaurused 8. Välja suremine. 9. Fossiilid. 1. Dinosaurused Suurimad dinosaurused. Teised nimed. -Hiidsisalikud. -Ürgsisalikud. 2. Ajastud Triiase ajastu. Juura ajastu. Kriidi ajastu. Herbivoorid ehk taimetoitlased Toitumine. Kivide neelamine. Tuntumad liigid. -Stegosaurus. -Triceratops. Karnivoorid ehk lihasööjad Toitumine. Tuntumad liigid. -Türannosaurus-Rex. -Velociraptorid. -Allosaurus . Omnivoorid ehk segatoitlased Toitumine. Tuntumad liigid. - Troodon. - Oviraptor . Veealused dinosaurused Toitumine. Kivide neelamine
Aluskord Aluskorra tugevad kivimid võivad moodustada nii positiivseid kui ka negatiivseid kurde. Aluskorra positiivseid kurde, mis ulatuvad läbi pealiskorra ning paljanduvad otse maapinnal, nimetatakse kilpideks. Eesti aluskord koosneb peamiselt kristalsetest kivimitest. Eestis ei ulatu aluskord kusagil maapinnani, sest vanaaegkonna teise pooleni oli ida ja lõuna poole jäävad alad üleujutatud ning seepärast kogunesid sinna setted. Lähim aluskorrakivimite paljandid asuvad Soome lahe keskosas Suursaarel ja Suurel Tütarsaarel, mis kuulub Venemaale. Pealiskord Pealiskord on settekivimitest koosnev maakoore ülemine osa, mis lasub aluskorral. Pealiskord hõlmab peale kristalseist kivimeist koosneval aluskorral lasuvate settekivimite ka pudedaid kvaternaari setteid ehk pealiskorda. Eesti pealiskord koosneb Kambriumi (vanimad settekivimid, savi ja liivakivid, paljandusid sel ajastul), Ordoviitsiumi, Siluri (jätkus lubjakivi teke), Devoni (lubja...
Geograafia ,,Kaardid" ja ,,Geoloogiline ehitus" 1. Kaardid Jagunevad: · Suurmõõtkavalised kaardid; 1: 200 000; nt. linnaplaanid, taluplaanid, väga täpsed maantee kaardid · Keskmõõtelised kaardid; 1: 300 000, 1: 1 000 000; nt. Eesti kaart Aerofoto satelliidiga tehtud pilt Topograafiline kaart kaardil on kujutatud mäed Vektorkaart digitaalne kaart, koosneb punktidest, joontest ja isegi tekstist. Rasterkaart koosneb ruutudest ja eri värvidest. Iga värv on ära määratud. Aerofoto topograafiline kaart vektorkaart rasterkaart Teodoliit nurgamõõduaparaat maa mõõtmiseks Maa-amet tegeleb maa kaardistamisega. Põhikaardil on kõik olulised objektid jõed, järved, kohanimed, maapinna reljeef Geograafilised koordinaadid asukoha määramiseks Ristkoordinaadid jagunevad tasapinnalisteks (x ja y telg) ja ruumilisteks (kolmas telg z). GPS-vastuvõtjad k...
Süstemaatika ehk takson Teadusharu, mis tegeleb organismide rühmitamisega taksonitesse, võttes aluseks nende ühised tunnused. Carl von Linné (1707-1778) Pani aluse kaasaegsele elusorganismide süstemaatikale ja taksonoomiale. Võttis kasutusele kahest teaduslikust ladinakeelsest nimest koosneva liiginime e. binaarne nomenklatuur. (pruunkaru Upsus arctos) Igal liigil on olemas ladinakeelne nimi ja rahvuskeelne nimi ja ka rahvapärane nimi. Canis lupus - hall hunt susi Süstemaatika põhiüksused : Riik sarnaseid tunnuseid vähe Hõimkond Klass Selts sarnaste tunnuste arv kasvab Sugukond Perekond Liik sarnaseid tunnuseid palju Riik Enamasti jaotatakse elusloodus viide riiki : Seened, loomad, taimed, bakterid, algloomad Hõimkond Riigist järgmine taksonoomia suurüksus Näiteks: Keelikloomad(inimene) Lülijalgsed(kõrvahark) Katteseemnetaimed(võsaülane) Klass Selgroogsed ...
· Geoloogiline aeg-aeg, mille jooksul on eksisteerinud planeet MAA (4,5 miljardit aastat)(loe õpikust maa tekkimine) · geoloogiline ajaarvamine jaguneb: o eoon-kõige pikem periood(üle 100 milj.a) o aegkond-Maa ajaloo pikem periood(100 milj.a) o ajastu-Maa ajaloo lühem periood(10 milj.a) · Paleontolooga-tadus elu arengust enne käesolevat geoloogilist momenti. · Paleontoloogia uurimisobjektid on: o Väljasurnud organismid ja isendid. · Fossiilid e kivistised-kauges minevikus elanud organismide jäänused, mis on säilinud setetes ja settekivimites. · Suhteline vanus näitab, kui palju on üks kivim teisest noorem või vanem. (määratakse, et alumised vanemad)
Inimese ja tema eelase võrdlus,evolutsioonitõendid Homo habilis ehk osavinimene on liik inimese perekonnast, kes elas umbes 1,9 – 1,6 miljonit aastat tagasi. Liigi määratles esimesena Louis Leakey, kes 1964 leidis Tansaaniast Olduvai kuristikust fossiile (aju- ja näokolju fragmente). Need avastati kihist, mille vanus on umbes 1,8 – 1,6 miljonit aastat. Praegu puudub üksmeel selles, millised fossiilid kuuluvad just selle liigi esindajatele. 1967 leidsid Louis ja Mary Leakey samast kohast veel vähemalt 2 isendi jäänuseid, mis olid samasuguste tunnustega. Nendega koos leiti töödeldud kive, ühelt küljelt teravaks tahutud veerkive, mis olid kaheldamatult elusolendi poolt loodud, seega primitiivsed tööriistad. 1964 määratles Louis Leakey need hominiidileiud uue liigina ja kandis selle perekonda Homo liiginime habilis (~ "osavkäpp") all
1.Mis on evolutsioon, bioloogiline evolutsioon? 2.Kuidas seletas Lamarck elu evolutsiooni? 3.Millest tuletas Darwin loodusliku valiku? 4.Milline on Darwini evolutsiooniteooria tähtsus? 5.Mis on fossiilid ja kuidas nad tekivad? 6.Kuidas võimaldab kivististe vanuse määramine selgitada elu evolutsiooni? 7.Mida näitab loomade lootelise arengu võrdlus? 8.Kuidas aitab pseudogeenide nukleotiidse järjestuse võrdlemine evolutsiooni uurimist? 9.Milliseid tõendeid liikide muutlikkuse kohta annab aretus? 10.Mida tõestas Louis Pasteur? 11.Milliseid etappe pidi elu keemiline evolutsioon läbima? 12.Milles seisneb RNA-maailma hüpotees? 13
Paleontoloogia - teadus möödunud aegadel elanud organismidest. fossiilid - väljasurnud organismide jäänused/jäljendid. Fülogenees- evolutsiooniline põlvnemine (liigi genoomis talletunud informatsioon) Kivististe suhteline vanus - näitab millised organismid eksisteerisid varem, millised hiljem. Kivististe absoluutne vanus - näitab kivististe tegelikku vanust, seda, kui kaua aega tagasi vastavad organismid elasid. Geokronoloogiline skaala - geoloogiline ajaarvamine, mis on saadud maailma eri piirkondade kivististega järjestuste võrdlemisel. Feneetilised
Maa siseehitus mõisted: litosfäär, astenosfäär, Maa tuum, vahevöö, mandriline ja ookeanile maakoor. Litosfäär (õ.71-88) Litosfäär Maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahevöö tahkest ülaosast, on liigendunud laamadeks. Astenosfäär- vahevöö ülaosas ookeanide all ligikaudu 50 km, mandrite all ligikaudu 200 km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise piirkond, millel triivivad litosfääri laamad. Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus. Näitaja Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Maakoore paksus Kuni 70 km, Paksem Kuni 20 km, Õhem Maakoore vanus Kuni 4 miljardit aastat, Kuni 180 milj. aastat, vanem noorem Maakoore tihedus 2,7 , kergem 3,0 , raskem Kivimikihid Settekivimid, graniit, basalt Settekiv...
- Looduses esineb individuaalne muutlikkus (iga järglane on erinev), mis pärandub - Ressursside hulk on piiratud - Olelusvõitlus (konkurents) - Kõik järglased ei ole võrdselt edukad - Toimib looduslik valik - suurim tõenäosus ellu jääda ja järglasi anda on nendel isenditel, kes sobivad antud keskkonda paremini (kohastumused) Evolutsiooni tõendid 1. Paleontoloogilised leiud - fossiilid ehk kivistised - Tõestavad, et aja jooksul on organismid muutunud järjest keerulisemaks - Nn. „elavad fossiilid“ (tänapäeval samasugused isendid) - Nt. hõlmikpuu ja latimeeria - Ürglinnu kivistis - ülemineku faas (vahevorm) Ürglinnud elasid umbes 150 milj. a. tagasi 2. Anatoomilised tõendid - võrreldakse erinevate organismide kehaehitust - Erinevatel organismidel on põhijoonelt sarnane kehaehitus
tunnustega isendeid. Hübriidsete vormide tekkeks peavad olema teatud eeltingimused ilmastikutegurites, sest tavaliselt liigid ei ristu. Hübriidsed vormid saavad tekkida ainult ühte perekonda kuuluvatel, lähedastel liikidel. Hübriidsed vormid esinevad näiteks arukase ja sookase vahel. 25. Elav fossiil on taime- või loomaliik, mis esineb nii fossiilina kui ka elusorganismina tänapäeval. Geoloogilise aja jooksul on elavad fossiilid väga vähe muutunud. Elavad fossiilid on enamasti mõne kõrgema ja kunagi laialt levinud taksoni ainsad allesjäänud reliktsed liigid. Tuntud elavateks fossilideks on hõlmikpuu ning vihtuimne kala latimeeria. 26. Neandertaallased elasid umbes 30000-150000 aastat tagasi. Neil oli palju pärisinimese tunnuseid- piklik näokuju, ümar kukal, ajumaht 1400-1450 kuupsentimeetrit. Nad elasid jääaja algupoolel. Kasv oli üsna väike( 155-165 cm),
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
