KORDAMISKÜSIMUSED: Organismi keemiline koostis 1. Mis on makro-, meso- ja mikroelemendid? Tooge iga rühma kohta vähemalt 4 elementi. V: Makroelemendid on elemendid, mida elusorganismid vajavad elutegevuseks suurtes kogustes (üle 1%) süsinik, hapnik, vesinik, lämmastik. Mesoelemendid on elemendid, mida elusorganism vajab keskmistes kogustes (0,1-1%) väävel, kaltsium, raud, fosfor Mikroelemendid on elemendid, mida elusorganismid vajavad väikestes kogustes (alla 0,01%) magneesium, fluor, vask (Cu), tsink (Zn). 2. Teate anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete keskmist sisaldust rakkudes. V: Kõige enam on anorgaanilisi aineid (vesi ja soolad) enamasti üle 80%. Orgaanilisi aineid on ligi 19% (Valgud 14%, lipiidid 2%, süsivesikud, nukleiinhapped..). 3. Teate järgnevaid anorgaanilisaineid, nende funktsiooni organismis:
Bioloogia KT 1. Elu tunnused Hingamine Liigutamine Meeled maailma tunnetamiseks Toitumine Rakkudest koosnemine Biomolekulide esinemine- keerulise ehitusega ained, mis väljaspool ei moodustu(sahhariidid, lipiidid,valgud) Paljunemisvõime(suguline, mittesuguline-pungumine, pooldumine) Arenemis- ja kasvamisvõime( otsene areng, moondeline areng) Stabiilne sisekeskkond(kõigusoojased, püsisoojased) Reageerimine ärritusele(hulkraksetel meeleorganid, üherakulistel valgumolekulid) Pärilikkus Kindel eluiga, mis lõppeb Keerukas organiseerituse tase( molekulaarne, rakuline, organismiline, liigiline, ökosüsteemne ja biosfääriline) Kohastumine(organismid kohastuvad evolutsiooni vältel oma elukeskkonnaga, kui ei siis sureb) 2. Elus looduse organiseerituse tase 1.molekul 2. Or...
KULD (AU) Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina. Kulla keemilise elemendisümbol on Au ja aatomnumber 79. Puhas kuld ei oksüdeeru hapnikus ega vees, tänu sellele säilib kulla kollane värvus ja läige. Keemiliselt on kuld 11. (ehk IB) rühma 6. perioodi d bloki element. Normaaltingimustes on kuld üks inertsemaid elemente. Seetõttu esineb kulda tihti puhtal kujul kamakatena, teradena kivides, kulla veenides või jõesettes. Harvem leidub kulda ka ühendites, näiteks telluuriga. KEEMILISED OMADUSED Kuld ei korrodeeru ja sära ei tuhmu ,tänu keemilisele toimele on kuld püsiv, seepärast nimetasid vanaaja õpetlased ja alkeemikud kulda metallide kuningaks. Seetõttu on ka kuld väga sobiv materjal valuuta ja ehete tegemiseks ja teiste reageerivamate metallide...
KORDAMISKÜSIMUSED – VESI JA VEEGA SEOTUD PROBLEEMID 1. Kirjeldage ühte veega või veekogudega seotud konflikti maailmas 3p. "tursasõda" Islandi ja Suurbritannia vahel, tuunikala kriis Ecuadori, Peruu ja Tšiili suhtes 2. Kuidas aitan kaasa maailma veevarude säästmisele? 5p. panen jooksva vee hammaste pesul kinni panen jooksva vee dušši all käies kinni ei pese nõusid jooksva vee all kui wc pott on kahesüsteemiline siis kaustan neid nii nagu peab väldin suviti muru kastmist põhjaveega 3. Nimetage šelfialadelt ammutamise piirkondi 1) nafta 4p. Mehhiko laht Põhjamere all Lõuna-Hiina meri Pärsia laht 2) maagaas 4p. Pärsia laht Lõuna-Hiina meri Põhjamere all Mehhiko laht 4. Millised Maa piirkonnad saavad 1) kõige rohkem sademeid, miks 2p. -Ekvaatori ümbrus, sest ekvatoriaalne kliima, kus sajab iga päev, õhuniiskust on palju - Bengali lahe põhja-ja idarannik, sest mussoontuuled, pool aastat sajab ja vihm on paduvihm 2) kõige vähem sademeid,...
Lahustatud kaltsiumiühendid kogunevad arterites, veenides, nahakudedes ja siseorganites, mõjutades omakorda neerude talitlust (sellest ka neerukivid). Karastusjookide mullid on tekitatud fosforhappest ja süsinikdioksiidist. Kihinas sisalduv fosforiühend paiskab segamini keha kaltsiumi ja fosfori tasakaalu ning viib kaltsiumi luudest ja hammastest välja, nõrgestades luustikku ning olles osteoporoosi üheks põhjuseks. Fosfor ei sobi ka maos sisalduva soolhappega, vaid nõrgestab selle mõju. See protsess leiab väljenduse seederiketes ning puhituses. Karastusjookide tarbimine toidu kõrvale võib põhjustada ka kõrvetisi. Süsihappegaas on jääkaine, millest keha väljahingamise teel lahti üritab saada. Miks peaksime vabatahtlikult sööma sisse ainet, millest keha vabaneda püüab? Delhi ülikoolis toimus kokakoola joomise võistlus, mille võitja jõi korraga ära kaheksa pudelit ning suri kohapeal
Tavapärane mullaharimine (sügavkünd) 1. Kõrrekoorimine 2. Sügiskünd 3. Libistamine 4. Kultiveerimine 5. Külv Minimeeritud mullaharimine(madalkünd) 1. Kõrre koorimine sügisel või künd madalkünniadraga 2. Kõrrekoorimine/randaalimine/künd madalkünniadraga kevadel 3. Külv EI KULTIVEERITA, KUNA PÕLD SILE Väetamine Teraviljade toitumise seisukohalt tähtsad toiteelemendid: Lämmastik N, Fosfor P, Kaalium K TAIMEKAITSE 1. Seemnete puhtimine- kaitseb idandeid, tõusmeid ja noori taimi seemnelt, mullast, taimejäänustelt ja õhust lähtuvate haigustekitajate või kahjurite eest 2. Teravilju kahjustavad olulisemalt tõusmepõletikud, juuremädanikud, nõgihaigused 3. Talivilju lumiseen Umbrohutõrje Kasvuaegselt esimene taimekaitsetöö Herbitsiidid on valiva toimega ja üldhävitava toimega, Glüfosaat, round up Kasvuregulaatorid
Biokeemiline hapnikutarve (BHT) -hapniku kogus, mida vees sisalduvad orgaanilised ained tarbivad hapendumisel (lagunemisel) aeroobsetes tingimustes kindlal temperatuuril teatud aja vältel. Standardtemperatuur on 20oC ja - aeg 7 ööpäeva. BHT analüüsi puuduste tõttu on orgaaniliste ainete hulga määramisel hakatud kasutama keemilist hapnikutarvet (KHT). Veekaitse seisukohalt on olulisemateks toitaineteks lämmastik (N) ja fosfor (P), mis vette sattudes põhjustavad veekogu eutrofeerumist. LÄMMASTIK: Reovees olev kogulämmastik moodustub: orgaanilistest lämmastikühenditest ammooniumisoolade lämmastikust nitrititest nitraatidest Lämmastik esineb reovees orgaaniliselt seotuna ja anorgaanilisel kujul NH4 +, NO2 - ja NO3 - ioonina. FOSFOR: Peamine osa reovees olevast fosforist on ortofosfaatide ehk fosforhappe (H3PO4) soolade kujul
Taimedest sisaldavad fosforit igasugused seemned, pähklid ja terised. Seentest on fosforit kõvasti pärmis, aga ka puravikes, tatikates, shampinjonides. Fosforit sisaldavad ka mõned toidu lisaained nt. sulatatud juustu sulatussoolad ja karastusjookidele lisatav ortofosforhape. Fosfori puudust Normaalse segatoidu tasakaalustatud tarbimise korral ei tekki. Puudus võib ilmneda fosfori imendumise probleemide korral, neerude haiguse puhul võib esineda fosfori eritumise probleeme ja fosfor ladestub fosfaatsooladena neerukividesse. Fosfaadi puudus võib ilmneda veel mitmesuguste organismi haiguslike seisundite puhul: diabeet, krooniline alkoholism, hormoontalitluse häired ja geneetilised defektid, mille tagajärjeks on fosfori ainevahetuse häired. Normaalse fosfori ainevahetuse tagamiseks peab nii fosfori imendumine kui selle liia eritumine neerude kaudu olema tasakaalus. Fosfori liigsed kogused
selles suuri erinevusi. Olulisemaks erinevuseks on see, et taimsetes söötades on rohkesti lämmastikuvabu ekstraktiivaineid (tärklist, suhkruid) ja toorkiudu (looma kehas puudub), looma kehas aga rohkesti valke, rasvu. Suured erinevused tulevad aga ilmsiks kui omavahel võrrelda üksikute toitainete keemilist ehitust ja omadusi söötades ja looma kehas MINERAALELEMENDID (KALTSIUM, FOSFOR, NAATRIUM, MAGNEESIUM; RAUD, TSINK, SELEEN) Makroelemendid. Kaltsium. Kõikidest mineraalelementidest kõige rohkem leidub organismis kaltsiumi, mis on luukoe ja hammaste põhiline koostisosa. Täiskasvanud veise kehas leiduvast 6...8 kgst puhtast kaltsiumist on 98,5 % ladestunud luudesse. Peale selle leidub kaltsiumi veel enamikes pehmetes kudedes ja rakuvedelikes. Ta reguleerib organismis: _ närvisüsteemi erutusprotsesse,
Iga järgmisel kõrgemal toiduahela tasemel on saadaval järjest vähem kasulikku energiat. Ökoloogiline püramiid All on produtsendid, järgmine kiht on I astme konsument, siis II astme konsument ja siis III astme konsument. Keskkond koosneb nii biootilise (elus) ja abiootilise (eluta) osast. Veekvaliteedi näitajad: 1. Orgaaniline aine Biokeemiline hapnikutarvidus Keemiline hapnikutarvidus Üldsüsinik 2. Hõljuvaine 3. Toitained (biogeensed elemendid) Fosfor Lämmastik 4. Raskmetallid, toksikandid Hg, Cd, Cu, Zn, Pb PCB, PCT Kloororgaanilised ühendid Fosfororgaanilised ühendid Naftaproduktid, fenoolid 5. Bakteriaalne reostus Koolera, kõhutüüfuse bakterid Viirused Helmendid Proovivõtu meetod: 1. Käsitsi 2. Automaatselt Proovid jagunevad: 1. Juhuproovid 2. Keskendatud proovid HEITVEE TEKE, KOOSTIS JA PUHASTUSMEETODID. A) Heitvee teke ja ärajuhtimine 1
5.Kuidas jagatakse rakus olevad elemendid? Too näide. Nimeta 6 enamlevinud elementi. 1. Mikroelemendid- elemendid, mida organismides leidub väiksemas koguses, kuid mis on elu seisukohalt hädavajalikud 2. Makroelemendid- elemendid, mis moodustavad 99% organismide koostisest, (süsinik-C; vesinik-H2; lämmastik- N; hapnik-O2; fosfor-P; väävel-S) 3. Mesoelemendid- katioonid (Na, K, Mg, Ca...jne) 6. Mis on nende elementide ülesanne organismides: lämmastik, fosfor, kaltsium, naatrium, kaalium, magneesium, kloor, jood, hapnik, vesinik, raud. Millistest toiduainetest neid saab?( igale elemendile 3 näidet leidumise kohta). o Lämmastik- lämmastikuühendeid on valkude ja nukleiinhapete koostises, (ilma lämmastikuühenditeta ei saaks olla elu), enamiku otse õhust omastada ei saa, mõned mullas elavad bakterid saavad (mügarbakter) meie saame liblikõielisi taimi süües nagu hernes, uba.
ainevahetusele. Vitamiin A eelvitamiini karoteeni on rohkem köögiviljades, kuid ka kollastes puuviljades nagu aprikoosid, virsikud, pihlaka- ja kibuvitsamarjad, astelpajumarjad, eriti rohkesti aga astelpajuõlis. A-vitamiin hoiab silmade tervist ning säilitab naha elastsust ja toonust. A-vitamiini puudusel tekib silmade kuivus, kanapimedus, naha karedus ja kuivus ning kasvu pidurdumine. Mahl sisaldab ka vajalikke mineraalaineid nagu kaalium, kaltsium, fosfor, magneesium, raud, koobalt ja jood. Kaalium soodustab vee eemaldumist organismist ja on seega oluline kõrgvererõhktõve ja südamehaiguste korral ning organismis soolade tasakaalu säilitamiseks. Kaaliumirikkad on ploomid ja kirsid, eriti aga marjad. Kaltsium aktiveerib biokeemilisi protsesse. Rohkem on kaltsiumi tsitrusviljades, vaarikas ja maasikas ning viljalihaga mahlades ja smuutides. Fosforit ja magneesiumi on rohkem sõstardes, vaarikates ja kirssides.
Polaarse kovalentse sideme piirjuhtudeks on homonukleaarne side (NN ) ja iooniline side (KCl = K+ + Cl-) Biokeemias olulisemate elementide valentsid ja stabiilsemad ioonid Vesinik H (1s1) ühevalentne katioon H+ ehk prooton Süsinik C (1s22s22p2) neljavalentne Lämmastik N (1s22s22p3) kolmevalentne katioon +NR4 Hapnik O (1s22s22p4) kahevalentne anioon RO- Fosfor P (1s22s22p63s23p3) viievalentne Väävel S (1s22s22p63s23p4) kahe või kuuevalentne anioon RS- Valentsmudelid Element Valentsmudelid H -H C >C< >C= -C =C= O -O- =O >O-+ =O-+ -O- N >N- =N- N >N<+ >N=+ -N+ Hübriidsete orbitaalide mudel Lewise teooriale esitas väljakutse metaan CH4: · Neli C-H sidet paraku on C elektronkonfiguratsioon (1s22s22p2)
Mulla org aine muundumine: 1.värske org aine taimsetes jäänustes peamiselt mitmesuguste org Mulla soojusreziim- soojuse mulda tungimise, mehhaaniline peenenemine, 2.biokeemiliste ühenditena. Ainult väike osa temast esineb leviku ja äraandmisega seotud nähtusi. protsesside käigus(raku sisemuses), mineraalsete ühenditena. Mulla soojenemine sõltub mulla 3.humifikatsioon(huumuse teke), fosfor esineb mullas nii orgaanilise kui ka soojuseneelamise võimest, mulla 4.mineralisatsioon( orgaaniliste ainete anorgaaniliste ühenditena. Osa temast kuulub soojusmahtuvusest ja mulla soojusjuhtivusest. lagundamine mineraalseteks ühenditeks. Mulda huumuse koostisse, kuid märksa rohkem on Mullalahuse külmumine ei hakka mitte 0 kraai jäävad tuhaelemendid, eraldub CO2)
vooluvete formeerumise piirkond asub Lääne-Eesti madalikul Palivere-Risti servamoodustiste piirkonnast lõuna pool. Ülejäänud asjaomased piirkonnad on väikesed, seotud peamiselt tugeva paikse punktreostusega ja paiknevad valdavalt Põhja-Eestis. Üldfosfori all mõistetakse fosfori kõiki vorme, mis leiduvad analüüsitavas 2 veeproovis, s.o mineraalne, polüfosfaatne ja orgaaniline fosfor. Üldfosforireostus Eesti jõgedes käesoleval ajal on üldlämmastiku reostusest mõnevõrra sagedasem 18,7 % jõelõikudes. Vesikonniti on üldfosforireostuse levik väga ebaühtlane. Reostatud jõelõikude osatähtsus on erakordselt suur Hiiumaal (50,0%), võrdlemisi väike Liivi lahe vesikonnas (12,0%) ja väga väike Saaremaal (2,3%). Looduslike jõgede vee harilikult madal fooniline üldfosfori sisaldus võib inimtegevuse tõttu mitu korda suureneda
- hapendamiseks, - marineerimiseks. Toiduks: - värskelt,- hapendatult,- soolatult,- marineeritult jne. · Kosmeetikas kurgimahl: - toniseerib näonahka,- puhastab ja värskendab seda, - parandab juuksejuure ainevahetust (hõõrudes peanahale). 3. Suurimad tomatitootjad maailmas. - Hiina, - USA, - Türgi. 4. Tomati viljade küpsusastmed ja olulisemate mineraalainetesisaldus tomatis. Kaalium, Fosfor, Magneesium, Kaltsium, Naatrium, Raud Viljade küpsusastmed:rohelise küpsuse faas: - vili tihke, - normaalse suurusega, - roheline kuni kahvaturoheline värvus. piimküpsuse faas: - vili tihke, - läikiva pinnaga, - koor valkjasroheline, - viljaliha heleroheline. roosaküpsuse faas: - vilja tihedus väheneb, - suurem osa vilja pinnast roosakas, - viljaliha roosa,- viljad kõlbavad värskelt tarvitada.
VIIE TOIDUAINE VITAMIINIDE JA MINERAALAINETE SISALDUS NING NENDE OMAVAHELINE VÕRDLUS Toitumisõpetus Töö koostasid: Tartu 2010 1 Sissejuhatus Tervislik toitumine on meie igapäevaelu tähtis osa. Et elada täisväärtusliku ja tervisliku elu, peaksime me kõik teadma, mida kujutab endas tervislik toitumine ning milliseid toiduaineid eriti toitaineid me igapäev endale sisse sööme. Samas peaksime me teadma, kui palju me peaksime antud aineid igapäevaselt tarbima (millistes kogustes) ning millised on nende ainete mõju meie organismile ja tervisele. Üha enam pööravad inimesed tähelepanu tervislikele eluviisidele, sealhulgas eriti spordile ning toitumisele (ka erinevatele dieetidele). On oluline, et inimene saaks oma igapäevasest toidust kätte kõik eluks vajaminevad toitained: süsivesikud, valg...
Kalad meie toidulaual 1. KALA Kala välimust iseloomustavad lõpused, uimed ning piklik keha, mis jaguneb peaks, kereks ja sabaks. Kalad sisaldavad 50-85% vett, 9-27% täisväärtuslike valke ja 0,5-1% süsivesikuid. Kalarasv sisaldab suurtes kogustes A, D ja E vitamiine, mõnedes liikides ka B1 ja B2 vitamiinining omega-3 rasvhapet(0,3-35%). Kalas on rikkalik valik mineraalaineid (1-5%), kuhu kuuluvad kaalium, raud ja fosfor. Oluline on kalas seleeni sisaldus, mis kaitseb inimorganismi vähirakkude arengu eest ja hoiab ära südameinfarkti. Kaaliumi sisaldus on suurem merekalades, mis on oluline südamehaigetele. Kõik merekalad on rikkad joodist, millest meil rafineeritud toiduainete ajastul tihti vajaka jääb. Kaladieet aitab "vedeldada" verd ning hoiab ära trombide tekke. Oluline osa on ka veresoonte kaitsel, puhastab- aitab välja tuua organismist nn. mittevajalikku kolesterooli
Mastiidi korral on 90...95% somaatilistest rakkudest laukotsüüdid. Vastavalt sellele, kui äge on haiguse kulg, suureneb ka vere valgeliblede arv. Subkliinilised mastiidid põhjustavad piima tootvate rakkude hävimist, mille tulemusena omakorda piimatoodang väheneb. Seega muutused piima somaatiliste rakkude arvus toimuvad just leukotsüütide tasandil SRA suurenemine põhjustab järske muutusi ka piima koostises. Kaseiin, fosfor ja kaalium vähenevad ning albumiin, naatriumkloriid ja vabad rasvhapped suurenevad Vabade rasvhapete suurenemine piimad põhjustab rääsumist ja sellest tulenevad vastuvõetamatut maitset.
süsinikusisaldusega 0,8%.(isel:survetöödeldav,kõvem kui ferrit. 8. Terased. Terase tavalisandid, juhulisandid, põhilised legeerivad elemendid. Süsiniku mõju terase mehaanilistele omadustele. Teraste tähistamine ja kasutamine. Konstruktsiooniterased(ehitus,masinaehtius),tööriistaterased(lõike-ja mõõteriistateras, stantsiterased,kiirlõiketerased),eriterased(roostevabad,kuumuskindlad,kulumiskindlad) Terase tavalisandid: süsinik, räni, mangaan, fosfor. Terase juhulisandid: lämmastik, hapnik,vesinik. Kõvad ja haprad tsementiidiosakesed tõstavad terase vastupanu deformeerimisele, vahendavad terase plastsust ja sitkust. C-sisalduse suurenedes kasvab tsementiidi kogus terase struktuuris ning koos sellega terase kõvadus, tõmbetugevus ja voolavuspiir, vähenevad aga plastsusnäitajad (A ja Z) ning sitkusnäitajad (KU), kasvab vastupanu väsimuspurunemisele. C-sisalduse tõusuga
jaotamisel organismis. 2.Mineraalained · ... on organismis ligikaudu 5% keha üldkaalust. · Suurim tähtsus on sellistel elementidel nagu Ca, P , Fe, Na, Cl, I , S jt. · Mineraalsoolasid leidub kõigis toiduainetes. 2.1 Kaltsium (Ca) · Vajalik organismis luude ja hammaste ehituseks. · Ca leidub palju piimas ja piimasaadustes, munarebus, kalamajas, lillkapsas, aedubades, spinatis, salat. 2.2 Fosfor (P) · Vajalik luude ehituseks; · Kuulub aju- ja närvikudede ning rakkude protoplasma koostisesse. · P leidub heeringas, seentes, kõrvitsas, lihas, maksas, aedubades, kaeratandudes, hirsis, rukkijahus jm. 2.3 Raud(Fe) · Vajalik vere hemoglobiini ehituseks NB! Fe vähesus põhjustab verevaevusi. · Fe leidub lihas, munades, piimas, maasikates, õuntes, spinatis, tatratangudes jm. 2.4 Naatrim (Na) ja kaalium (K) · Reguleerivad vee sisaldust organismis.
Kuidas toituda tervislikult? Mai Maser, MD, PhD Söö ainult nii palju, kui energiat kulutad! Meie organism vajab mitmekülgset toitumist eelkõige selleks, et tagada hea tervis, kasvamine ja võime järglasi saada. Kõik sellele lisanduv on juba inimese ajutegevuse vili mõnud ja ahvatlused, gurmaanlus, heaolu, erilised kehalised saavutused jm. Toitumisvajadusest annab organism märku näljatundega. Kui me ei söö piisavalt, tunneme väsimust, meil esineb keskendumisraskusi ja hingeldamist, samuti oleme vastuvõtlikumad haigustele. Inimkeha funktsioneerimine sõltub rakkude tööst. Rakud aga vajavad tasakaalustatud ja mitmekülgset toitumist, kus erinevatel toiduainetel on kindlad soovituslikud kogused. Määrava tähtsusega on nii toidu hulk kui ka selle väärtuslikkus. Toidu koguse määrab põhimõte söö ainult nii palju, kui reaalselt jõuad kulutada! Lapsed ja noored kulutavad keharakkude ülesehitamiseks olulise osa toiduenergiast. Täiskasvanutel ...
Pilet nr. 1 1.Materjalide struktuur ja omadused Materjalide põhiliseks struktuuri ühikuks on aatomi , mis koosneb positiivselt laetud tuumast ja seda ümbritsevast elektroonkattest. Materjali vastupanu deformeerimisel ja purununemisele iseloomustavad materjalide mehhaanilised omadused : tugevus , kõvadus , plastsus ja sitkus. 2.Mis on teras , mis malm ? Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne ) kõrval sisaldab kuni 2,14 % süsinikku. Kui rauasulam mis on üle 2,14% süsinikku nimetatakse seda malmiks. Malmil ja terasel on oluline erinevus : teras on võimalik plastselt deformeeruda, kuid malmill jääkdeormatsioone ei esine, kuna malm puruneb. 3.Plastide üldised omadused. Plastid ehk plastmassid on looduslikud või tänapäeval peamiselt sünteetilised polümeermaterjalid, töödeldavad. Nendest on võimalik valmistada väga keerulise kujuga tooteid. Pilet nr. 2
ja parlamendi tasemel arutama. Seaduse, mis ei luba alla 18-aastastel solaariumi kasutada, võttis tänavu aasta alguses vastu näiteks Saksamaa. 1.2. Solaariumi kasulikkus Päevitamine rannas või solaariumis on üldtoniseeriv, parandab vereringet, tugevdab immuunsussüsteemi ja naha ainevahetust, lisab organismile D- vitamiini, mis on eluliselt vajalik kaltsiumi ja fosfori omastamiseks. Kaltsium ja fosfor on vajalikud, et luud ja lihased oleksid tugevad ning haavad paraneksid kiiresti. Samuti kasutatakse solaariumi liigesehaiguste, psoriaasi ja akne raviks. Kunstpäikesel on ka valgusravi efekt, mida psühhiaatrias kasutatakse külma ja pimeduse vastu võitlemisel. Solaarium on suurepärane stressimaandaja. Valmistab nahka pärast talve hästi ette aktiivsele suvepäikesele (eriti kasulik on võta mitu seanssi enne mere äärde sõitmist).
KORDAMISKÜSIMUSED – VESI JA VEEGA SEOTUD PROBLEEMID 1. Kirjeldage ühte veega või veekogudega seotud konflikti maailmas 3p. Põhjus: Kontroll vee üle - põllupidajad võitlesid väheste veevarude eest võttes kasutusele ka raskerelvastuse 2. Kuidas aitan kaasa maailma veevarude säästmisele? 5p. Hambaid pestes keeran kraani kinni Anduritega kraanid/ Tilkuvad kraanid parandada Vihmavee kogumine kastmiseks Enda pesemiseks kasutada dušši Pesu pestes mitte kasutada mitut loputust 3. Nimetage šelfialadelt ammutamise piirkondi 1) nafta 4p. 2) maagaas 4p. Nafta Maagaas Lõuna-Hiina meri Pärsia laht Mehhiko laht Lõuna-Hiina meri Pärsia laht Mehhiko laht Põhjamere all Põhjamere all 4...
Makroelemendid 1. Hapnik lõhustab toitaineid, kindlustab hingamise. Saadakse toiduga ja hingamisel, on vee ja biomolekulide koostises. 2. Süsinik moodustab keem. sidemeid, on FS lähteaine ja hingamise saadus, on biomolekulide koostises. Saadakse toiduga. 3. Vesinik biomolekulides, moodustab vesiniksidemeid. Saadakse joogiveega. 4. Lämmastik aminohapete ja valkude koostises, nukleiinhapetes. Saadakse valgurikka toiduga. 5. Fosfor energiakandja molekuli ATP koostises, aminohapetes, rakumembraani ehituses. Leidub lihas ja munas. 6. Väävel esineb aminohapetes ja vitamiinides, leidub hernestes ja kalas Mesoelemendid 1. Kaalium rakusisene ioon, reguleerib rakurõhku närviimpulsi moodustamisel, leidub banaanides ja piimas. 2. Naatrium rakuväline ioon, reguleerib rakurõhku närviimpulsi moodustamisel, leidub soolas ja petersellis
vastupidavamaks. Koore vastupidavus sõltub tema paksusest ja muna kujust. Muna purustamiseks tömbist otsast on vaja 4,73 ja teravast otsast 5,57 kg rõhku. Munakoore tugevus oleneb kanade söötmisest (sööda Ca ja P sisaldusest), kanade tõust, vanusest ja munemisintensiivsusest. KANAMUNA KUI TOIDUAINE Uks kanamuna katab inimese paevasest tarbest (%): energia 3,3, valk 8,0, asendamatud aminohapped 9,4, fosfor 8,0, kaltsium 3,8, raud 5,0. Muna sisaldab letsitiini ja lusosuumi. Kanamuna sisaldab kolesterooli (rebus ~230 mg). Inimese koikides kudedes kokku on ~60 g kolesterooli ja osa sellest (~1000 mg paevas) sunteesib organism ise. Kahjuliku mojuga on kolesterool siis, kui tema sisaldus veres uletab 2 g liitri kohta. Kanamuna rikastatakse -3-rasvhapetega. -3-rasvhapetel on tervistav moju (ennetab sudame- veresoonkonna haigusi, vahendab vereliistakute kleepuvust ja
ülemine voolupiir y,ül upper yeild point ReH tõmbetugevus u tensile strength Rm katkepinge katke stress at break RB baasi algpikkus l0 marked initial gauge length L0 baasi lõppikkus lu gauge length after break Lu Katsemasin EU 100 Kasutatavad katsematerjalid: Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2.14% süsinikku. [1] Kui rauasulamis on üle 2,14% süsinikku, nimetatakse seda malmiks. Süsiniku protsent sulamis ei ole tavaliselt suurem kui 4. [2] Malmil ja terasel on oluline erinevus: terast on võimalik plastselt deformeerida, kuid malmil jääkdeformatsioone ei esine, kuna malm puruneb. Malm on heade valuomadustega ning seejuures ka odavam kui teras, mistõttu tihti on masinate korpused ja kered valatud malmist. Malmil on ka omadus summutada lööke. [1],[2]
KODUNE KONTROLLTÖÖ nr.1 ORGANISMIDE KOOSTIS 1.Makroelementide hulka kuuluvad (6): O (hapnik), N (lämmastik), H (vesinik), C (süsinik), P (fosfor), S (väävel) 2. Anorgaanilistest ühenditest tähtsaim on vesi, millel on 3 (min) ülesannet kaitseülesanne (nt pisarad, lootevedelik), aitab kehas säilitada püsivat temperatuuri, aitab eemaldada jääkprodukte, tagab ringeelundkondade töö. 3.Ühenda katioonid nende õigete ülesannetega: 3.1. vesinikioon a) närviimpulsside moodustumine 3.2. kaaliumi-ja naatruiumiioonid b) verepunalibledes hemoglobiinis, osaleb hapniku transpordis 3.3. Magneesiumiioon c) luudes, hammastes 3.4. Kaltsiumiioon d) määrab lahuse happesuse 3.5. Rauaioonid e) klorofüllis taimel, loomal DNA-s ja RNA-s 4. Organismile vajalikud anorgaanilised ained ...
Arv materjali margis näitab süsiniku sisaldust sajandik % 0,5 KP-10 kasutatakse detailide valmistamiseks survetel.Teras 15-25 tsementeeritavad terased terase pinnakihi töötlemine süsinikuga .Järgmised 30-35 keermetatud detailed 40,45,50 võlli terased.55-60 valmistatakse detaile mis töötavad kulumisele survevõllid. Automaaditeras Automaaditerases on suurendatud fosfori ja seleenisisaldust see võimaldab töötlemisel saada murdelastu ning seleen ja fosfor parandavad ka pinnakvaliteeti.Automaaditerastest valmistatakse vähem vastutusrikkaid detaile näiteks kruvid,poldid,tiftid.jne.Neid teraseid toodetakse külmalt kalibreerimise teel.Toodetaks ejärgmisi marke A12,A20,A30,A40,A40C.Arv näitab süsiniku sisaldus sajandik %-tes. Valuteras et parandata terase vedelvoolavust lisatakse räni.Niisugused terased täidavad hästi valuvorme .Toodetakse järgmisi marke 15l,20l,30l,35l,40l.Arv näitab materjalis süsiniku sisaldus sajandik % -tes.
3. Kaalium ja tema vormid mullas – kaaliumit on rohkem karbonaatsetes savimuldades, vähem leetunud liivmuldades. Kaaliumi üldvarust 99%on raskestilahustuvate liitsilikaatide koostises ja seega vaid 1% on mullas omastataval kujul. Omastatavad on mullalahuses olev K ja asendatavalt neeldunud K. Mulla savimineraalide poolt asendamatult seotud K on fikseeritud ja läheb vabalt omastavaks üle vastavalt konkreetse mulla tasakaalu säilitamise tingimustele(looduslik tasakaal) 4. Fosfor ja tema transformatsioon mullas – fosforisisaldus on väiksem leetunud ja suurem karbonaatsetes muldades. Mullas olevast fosforist on 25-30%org ühenditena, 70-75%aga mineraalsete fosfaatidena. Ainult 2....5%mullas olevast üldlämmastikust on liikuvas vormis ja taimedele omastatav. Ta allub mullas mitmesugustele mõjudele, tema vormid muutuvad keemiliste ja bioloogiliste protsesside tagajärjel
energiamahukas. Looduses tekivad N-ühendid äikese mõjul ja biokeemiliselt mikroorganismide vahendusel. Tehnikas on kasutatav ammoniaagi süntees kõrge rõhu ja temperatuuri ning katalüsaatori toimel. 19. Kirjeldage ja joonistage fosforiringet. Fosforiringe on biogeokeemiline ringe, mis hõlmab endas fosfori ühendite ringlust litosfääris, hüdrosääris ja biosfääris. Erinevalt tesitest aineringetest ei ole atmosfäär fosfori ringluses oluline, sest fosfor ja selle ühendid on enamasti Maal esinevatel tavatemperatuuridel ja rõhkudel tahkes olekus ehk seega õhust raskemad. Fosfori oksüdatsiooniaste jääb kogu ringluse käigus muutumatuks, fosfor jääb kõigil fosforiringe astmeil fosfaatrühma osaks. Sellisena võivad fosforti omastada peaaegu kõik organismid. Kõrgemad loomad, ka inimene, saavad vajaliku fosfori orgaanilistest ühenditest. 20. Kirjeldage ja joonistage väävliringet.
elementide kogumassist (%) Hapnik 65 75 süsinik 15 18 vesinik 8 10 Makroelemendid lämmastik 1.5 3 fosfor 0.2 1 väävel 0.15 0.2 Kaalium 0.15 0.4 kloor 0.05 0.1 kaltsium 0.04 2 naatrium 0.02 0.03
Sellepärast peetakse teda ka embrüoloogia ja võrdlevaanatoomia rajajaks. SKELETT Skelett on liikumisaparaadi passiivne osa. Skelett koosneb vähemalt 200st omavahel ühendatud luust. Skeletil on 2 põhilist funktsiooni mehaaniline ja bioloogiline. · Mehaaniline toestamine kaitsmine liikumine · Bioloogiline vereloome - ainevahetus ( kaltsium, fosfor ) Luu ehitus. Luu põhilised koostisosad on plinkollus ja käsnollus, luuüdi, luuümbris ehk periost ja kõhred. · Plinkollus katab luud väljas poolt, väga tihe koosneb tihedalt kõrvuti asuvatest luuplaatidest ehk lamellidest. · Käsnollus asub plinkollus all ja on poorse ehitusega. Käsnollus koosneb põrkadest. · Luuümbris on õhuke sidekoeline kate, mis katab plinkollust, värvuselt
Taimetoiteelemendid Loengu konspekt 1) N taimetoitelemendina ja N- väetise liigid N on mineraalväetis. Esineb taimeded rakutuumas ja rakuplasmas nukleiinhapete, valkude, fermentide, ensüümide ja vitamiinide koostises. Taimedes olev üldlämmastik jaguneb kahte rühma : a) valklämmastik jaguneb lahustumise järgi nalja fraktsiooni : albumiinid, globuliinid, gluteliinid, prolamiinid b) mittevalguline lämmastik jaguneb 5 rühma : nitraat lämmastik, NH4-N, amiidne lämmastik, amiin lämmastik, aluselised lämmastiku ühendid (solaniin) Taimed omastavad lämmastikku mullast nitraatidena ja amooniumlämmastikuna. NH4-N ühineb taimekudedes mingi dikarboonhappega ja moodustub primaarne aminohape. NO3-lämmastik on loomadele ohtlik kui kuivaines on 0,07% , surmav 0,2%.taimedele ohtlik kui taime kuivaines on 0,1 %. Vees olev NO3-lämmastik on inimesele ohtlik kui on 22mg/l, loomadele ohtlik 45mg/l. Lämmastiku varu muldades 1,5-15t/h...
Mida rohkem on ühendis vesinikku, seda energiarikkam on ühend (rasvad on energiarikkamad kui valgud, süsivesinikud). 1g rasva 38,9 Kj, 1g valke ja süsivesikuid- 17,6 Kj energiat. Hapnik. Kuulub kõikide biomolekulide koostisesse. Hapnik on oksüdeerija ehk kindlustab hingamise. Suhtelt hapnikusse jaguneb elu. Anaeroobid ei kasuta O2. Aeroobib kasutavad O2. Lämmastik. Esineb valkude aminohapetes, ATP-s, nukleiinhapetes. Esineb osades vitamiinides ning alkaloidides. Fosfor. Leidub nukleiinhappes. P tõstab ühendi reaktsioonivõimet. ATP salvestab energiat makroergiline ühend. Väävel. Leidub kahes aminohappes, ka osades vitamiinides. Väävel moodustub valkudes sisaldavad sidemeid -S-S-. Mineraalsoolad. Ca2+ esineb kõikides kudedes. Reguleerib paljude reaktsioonide kiirust. On luudes struktuuri loovaks aineks. Osaleb vere hüübimisel. Tagab lihaste normaalse erutatavuse. Mg2+ esineb samuti kõikides kudedes
Malmi külmkeevitamisel kasutatakse spetsiaalseid elektroode, traate, kaitsegaase ja töövõtteid. Vaatamata sellele on külmkeevitamisel saadud liide kerge purunema, kuna temperatuuride vahest tekkivad malmi kergesti praod. Seetõttu soovitatakse malmi enne kuumutada kuni 600°C ning alles seejärel keevitada. 3 Teras Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku. Kui rauasulamis on üle 2,14 % süsinikku, nimetatakse seda malmiks. Malmil ja terasel on oluline erinevus: terast on võimalik plastselt deformeerida, kuid malmil jääkdeformatsioone ei esine, kuna malm puruneb. Süsinikterased on kõige laiemalt kasutatavad sulamid üldse, kuid vastavalt otstarbele on terase koostis erinev. Kristallstruktuuri järgi võib süsiniku ja raua sulam olla: austeniit või perliit
Maagiks oli vanasti soomaak. Puusüsi reageeris õhuhapnikuga ja põledes andis koldes kuumust. Koldesse tehti tuult lõõtsade abil. Süsi võttis osa ka raua redutseerimise keemilisest protsessist. Süsihappegaas, läbides puusöe, andis vingugaasi, mis kulus raua redutseerimiseks. Muistsed rauasulatajad said ferriiti, mis oli pehme ja plastiline. Koos rauaga redutseerusid maagis olevad lisandid - väävli, fosfori ja teiste elementide ühendid. Redutseerunud väävel ja fosfor halvendasid aga oluliselt raua kvaliteeti. Vanasti töödeldud raud jäi arvatavasti lisandite tõttu rabedaks. Räbustite ülesandeks oli kõrvaldada maakides leiduvad mehaanilised lisandid (liiv, savi) ning põletamisel tekkiv tuhk. Vanasti kasutati selleks lubjakivi. Lagunemisel moodustas see kaltsiumoksiidi, mis andis aherainega kergesti sulava ühendi - räbu e. slaki. Maagist redutseeritud raud vajus põletuskolde põhja. Et rauda kätte saada, tuli kolle lammutada
1. 800-1000 retinooli µ g-ekv. - maks, piim, või, munad, porgandid 2. Nägemine, luude kasv, terve epiteelkude, antioksüdant 3. Vitamiinid C, D; E, niatsiin, tsink, seleen, küllastumata rasvhapped 4. Pimedaks jäämine, silmapõletik, kuiv nahk, nohu 5. Alkohol, kohv, kortisoonid, nitraadid, mineraalõlid, diabeet, maksahaigused Vitamiin D (kaltsiferoolid) 5 µ g -kalamaksaõli, kala, maks, munad Luude ja hammaste kasv, kaltsiumi imendumine Vitamiinid A ja C, kaltsium, fosfor Rahhiit, luude hõrenemine Taimetoitlus, mineraalõlid, ravimid Vitamiin E (tokoferoolid) 10 mg -taimeõlid, idud, pähklid, kala Antioksüdant, kaitseb rakumembraane vereringeelundeid ja lihaseid Vitamiin C ja B12 , mangaan, seleen Väheneb ajuripatsi hormoonide sekretsioon ja organismi võime ladestada rasvlahustuvaid vitamiine rasestumisvastased tabletid, raud, toidu vähene rasvasisaldus, saastunud õhk Vitamiin B1 (tiamiin)
Mõlemaid peab organism saama iga päev. Toiduga ei ole vitamiinide ületarbimise ohtu, küll aga vitamiinipreparaatidega liialdamisel. Inimene vajab toiduga üle 20 mineraalaine. Mineraalained jagunevad makro- ja mikroelementideks. Mineraalainete vajadus kaetakse segatoidu puhul meie tingimuste enam-vähem. Taimetoitlastel võib tekkida puudujääke kaltsiumi , raua ja tsingi osas. - Kaltsiumi leidub palju piimatoodetes, munades, suure karedusega joogivees. Kaltsium ja fosfor on eriti vajalikud luude ja hammaste normaalseks ainevahetuseks. - Magneesium on vajalik südamelihaste tööks, vereringe reguleerimiseks. - Kaalium koos naatriumiga reguleerib osmootset rõhku ja happe- leelise tasakaalu, on vajalik ka südamelihase ning närvisüsteemi tööks. Vaegus kahjustab südamelihaseid, põhjustab vererõhu langust, soolte peristaltika nõrgenemist. Naatrium on keedusoola koostises. Piisad kui tarbida päevas 2-3 g
Parkained on enamasti viljades, vartes, vähem lehtedes. Parkainete toimel muutuvad taimed kuivatamisel tumedaks (salvei, iisop, mint, basiilik jt). Falvonoidid on taimsed pigmendid. Neid leidub õistaimede kõigis osades. Flavonoididest valmistatakse mitmesuguseid ravi- ja vitamiinipreparaate. Maitsetaimed sisaldavad rikkalikult paljusid vitamiine (C, B-grupi, K, karoteene jt) ja tohutul hulgal mineraalaineid (raud, fosfor, kaltsium, jood, väävel, räni jt). 1. MAITSETAIMED 1.1 Till Till sobib oma suurepärase värskendava aroomi ja meeldiva maitsega kaaslaseks pea kõigile toitudele. Till sisaldab vitamiine, mineraalaineid, kiudaineid, fütontsiide, samuti makro- ja mikroelemente. Sarnaselt peterselliga on ka tillis organismile soodne kaltsiumi ja fosfori vahekord. Till parandab söögiisu, soodustab seedimist ning on rahustava toimega
Anioonide tähtsus?-negatiivselt laetud ioonid-olulised-hüdroksüül,karbonaat,fosfaat, jodiid, kloriid. Hingamise käigus koguneb rakkudesse süsihappegaas. See lahustub vees ja tuleb karbonaatioonid. Need kanduvad edasi vereringe kaudu kopsu ja sealt välja. Fosfolipiidid kuuluvad rakumembraani ehitusse. Orgaanilised ained Kõik organismid sisaldavad orgaanilisi ühendeid. Valdav osa koosneb süsinikust,vesinikust ja hapnikust. Leivund ka lämmastik, fosfor ja väävel. Seega makroelemendid. Põhilisteks orgaanilisteks aineteks on sahhariidid,lipiidid,valgud ja nukleiinhapped-biomolekulid. Nad kuuluvad rakkude ehitusse,reguleerivad rakkude talitust,osalevad info vahetuses keskkonnaga Millised keemilised ühendid on biomolekulid?- orgaanilised ühendid mis moodustuvad org elutegevuse tulemusena. Bioaktiivsed ained- org ühendite eri klassidesse kuuluvad ühendid mis juba väikese konsentratsioonides mõjutavad org ainevahetust
Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................3 Maakide redutseerimiseks on kasutusel kolm meetodite gruppi........................4 Kõrgahju materjalide bilanss..............................................................................6 Terase tootmine...................................................................................................8 Kasutatud kirjandus............................................................................................9 Sissejuhatus Metalle leidub looduses väga harva puhaste maakidena, enamasti on nad ikka ühenditena. Maakidest metallide ja nende sulamite tootmist nimetatakse metallurgiaks. Metallurgia kui teadusharu uurib metallide ja nende sulamite omadusi ning tootmise ja töötlemise tehnoloogiat. Metallurgia eesmärk on metallide tootmine. Enamus metallidest on Maakeral levinud ühenditena ja neid mineraale, mil...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus KASULIKUD TOIDUAINED Referaat Riina Vahter 2010 Piimatooted on üheks hea ja tervisliku toitumise nurgakividest. Nüüdisajal on piimaletil olevate toodete valik lai ja nende kvaliteet kõrge ning igaühel võimalik valida nende seast endale meelepäraseim. Piim on suurepäraseks erinevate toitainete allikaks ja seega peaksid piimatooted olema toidulaual igas vanuses. Eriti oluline on piimarasvadest saadav energia aga noorele kasvavale organismile. NATUKE KOOSTISEST Piimast saadavate piimatoodete populaarsust on lihtne selgitada. Biojogurtid kuuluvad tervislike toiduainete kõrgliigasse ja on tervislikud nii lastele, täiskasvanutele kui ka eakatele. Hapendatud piimatoodet...
Tootjakoodi esimene number näitab lindude pidamisviisi: O – mahepõllunduslik tootmine; 1 – vabalt peetavate kanade munad; 2 – õrrekanade munad; 3 – puuris peetavate kanade munad. Järgneb tootja riigi tähis (näiteks: EE-Eesti; LV-Läti; LT-Leedu) ning lõpuks ettevõtte eraldusnumber (mis tuleb taotleda Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist). KANAMUNA KUI TOIDUAINE Kanamuna annab inimesele (%): energiat 3,3 , valk 8,0 , asendamatud aminohapped 9,4 , fosfor 8, kaltsium 3,8, raud 5,0. Muna sisaldab letsitiini ja lüsosüümi. Sisaldab kolesterooli rebus. Ei tohi veres ületada 2g liitri kohta. Sisaldab ω-3-rasvhappeid, millel on tervistav mõju HAUTAMINE Mida kauem hautatud mune säilitad, seda rohkem väheneb nende kooruvus. Hautatakse mune temp. 37-40. Valge sulestikuga munakanatibudel tehakse sugupool enamasti kindlaks nn jaapani meetodil: avatakse tibu kloaak, mille kõhtmisel küljel on
Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond Martin Raba Metallurgia ja kõrgahju tehnoloogia Iseseisevtöö Helmo Hainsoo TARTU 2012 Martin Raba Sissejuhatus Metallurgia on metallide ja metallisulamite ning nendest pooltoodete tootmise tööstusharu. Eristatakse: · rauametallurigat e. ferrometallurgiat, mis hõlmab raua ja rauasulamite (teras, malm) tootmist; · mitterauametallurgiat e. värvilismetallide metallurgiat, mis hõlmab mitterauametallide (Cu, Al, Mg, Ti jt.) toomist. Enamik metalle on maakoores keemiliste ühenditena, valdavalt oksiididena, millest tuleb metall mitmesuguseid metallurgilisi protsesse rakendades eraldada. Põhilised metallurgilised protsessid on: · Pürometallurgia metallide ja sulamite tootmine kõrgetel temperatuuridel, mis tekib kütuse põlemisel või teiste kee...
MITTEMETALLID Nimi Kool Klass 2012 Tiitelleht 1. Mis on mittemetallid? Alarühmad. 2. Fakte mittemetallidest. 3. Mittemetallide füüsikalised omadused, konkreetsemad näited mittemetallidest. 4. Mittemetallide keemilised omadused, allotroobid. 5. Vesinik 6. Hapnik 7. Kasutatud allikad Mis on mittemetallid Mittemetallid on lihtained, millel ei ole metallidele iseloomulikke omadusi. Esinevad nii gaasi, vedeliku kui ka tahkisena. Nad on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone. Mittemetallid on kõik p- elemendid, mis pole metallid ega poolmetallid. Neid on kokku 22. Tavaliselt on välisel elektronkihil võrdlemisi palju elektrone, tavaliselt 4-8. Tahked mittemetallid on haprad ja ei ole sepistatavad, samuti puudub neil metalne läige (v.a jood). Mittemetallideks on näiteks vesinik, hapnik, boor, süsinik, lämmastik, f...
Eksami küsimused 1.Mis on fotosüntees ja selle valem. Fotosüntees on looduses ainulaadne protsess, mille käigus taimed muudavad oma elukeskkonna anorgaanilise aine orgaaniliseks. Selleks läheb neil vaja päikese valgusenergiat. Fotosüntees toimub klorofülli sisaldavates rohelistes rakkudes, mis asuvad peamiselt lehtedes. 6CO2 + 12H2O+E = C6H12O6 + 6H2O + 6O2 2. Teraviljade kasvupind Eestis ja palju on Eestis üldse põlluharimiseks sobilikku maad (ha) Teraviljade kasvupind on umbes 300 tuh/ha, ja põlluharimiseks sobilikku maad on umbes 600 tuh/ha (natukene vähem) 3.Terise anatoomiline ehitus Tera koosneb idust, endospermist ja kestadest. Idus on arenenud üks või mitu idujuurealget. Kestad koosnevad mitmest kihist. Kõige välimine on viljakest ja sisenemine on seemnekest. Suurem osa terast moodustab endosperm (75% massist). Endospermi eraldab eost k...
keemilised omadused on ainulaadsed võime moodustada pikki ahelaid MAKROELEMENDID BIOMOLEKULIDES CHNOPS Organismid koosnevad peamiselt süsinikust, vesinikust, lämmastikust, hapnikust, fosforist ja väävlis HAPNIK energiat kandvas molekulis 95% kasutavad organismid ATP-s toitainete lõhustamiseks mõnes vitamiinis vabanev energia FOSFOR kasutatakse elutegevuseks osaleb energiarikaste VESINIK sidemete moodustamises vesinikaatomid osalevad energiakandjas ATP-s vesiniksidemete leidub nukleiinhapetes ja moodustamises fosfolipiidides mida rohkem vesinikku, VÄÄVEL seda energiarikkam ühend esineb valkudes ja mõnes LÄMMASTIK vitamiinis
7 proovitükil, okkakeemia 7 proovitükil, depositsioon 7 proovitükil, mullalahus 5 proovitükil, muld 7 proovitükil, meteoroloogia 1 proovitükil, välisõhu kvaliteet 1 proovitükil, puistu varis 1 proovitükil ja alustaimestiku keemia ning biomass 1 proovitükil. 7 Joonis 4. II astme metsaseire. (E. Asi, 2011). Seire käigus on määratavateks parameetriteks: 1000 okka mass, lämmastik (N), fosfor (P), kaltsium (Ca), magneesium (Mg), raud (Fe), naatrium (Na), kaalium (K), väävel (S), boor (B), alumiinium (Al), kaadmium (Cd), vask (Cu), mangaan (Mn), plii (Pb), tsink (Zn) ja org. süsinik (org C) (E. Asi, 2011). Joonis 5. Püsivaatlusala skeem. (E. Asi, 2011). 8 Joonis 6. Seireobjektid. (E. Asi, 2011). Vähemalt 20 puul hinnatakse igal aastal puude võrade seisundit. Iga 5 aasta järel mõõdetakse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
