Muru väetamise IT Olenevalt muru funktsioonist ja omadustest sõltub väetise kogus. Kui muru ei kasutata intensiivselt, tuleb muru väetada ainult siis, kui on näha, et muru juurdekasv pole piisav. Kui muru pidevalt tallatakse, tuleb seda rohkem väetada (nt jalgpalliväljak). Kui muru kulutatakse vähe, tuleb väetada kord aastas ja kõige parem on seda teha varakevadel. Kui muru kulutatakse pidevalt, antakse esimest korda väetist kevadel, kui muru vajab kõige rohkem toitaineid, suve jooksul, et tagada korralikku juurdekasvu, ning lõpuks hilissügisel, et muru saaks endale koguda varusid järgmiseks aastaks. Enne väetamist on vaja anda maapinnale lõplik siledus ja kalle. Kevadel tuleks väetada NPK 10-7-14 10kg/100m2 kohta ning suvel NPK 7-5-15 10kg/100m2 kohta. Väetamine tagastab mulda toitained, mis niitmisega on eemaldatud, seega mida rohkem murusid niidetakse, seda enam peab neid ka väetama. Reeglina a...
- Orgaanilised ained on iseloomulikud elusloodusele. - Enamik orgaanilisi aineid moodustub elutegevuse käigus. - Iga organismi ehituses leiame nii anorgaanilisi kui orgaanilisi aineid. - Organismides leiduvad peaaegu kõik keem elemendid mis eluta looduseski. 1)Põhibioelemendid e. Makroelemendid organismides on C , H , N , O , P , S Kõige enam on rakkudes hapnikku (O), süsinikku (C) ja vesinikku (H). Teisteks makroelementideks on lämmastik (N), väävel (S), fosfor (P). · Süsinik keskne eluelement, kuulub kõikide biomolekulide ( valgud, rasvad, süsivesikud) koostisesse. · Vesinik esineb kõikide biomolekulide koostises. Osaleb vesiniksidemete moodustamises. Mida rohkem on ühendis vesinikku, seda energiarikkam see on. · Fosfor esineb nukleiinhapete koostises. · Väävel leidub kahes aminohappes : metioniinis ja tsüsteiinis, ka osades vitamiinides.
*Allotroopia esinev peaaegu kõikide mittemetallide puhul Põhjused: *Aatomite erinev arv; Harilik hapnik – O2 Osoon – O3 Monohapnik-O *Erinev kristallstruktuur; Fosfor-punane(pulber) ja valge fosfor (vaha taoline) Süsinik-teemant, grafiit, karbüün ja fullereenid. Mittemetallide füüsikalised omadused • Füüsikalised omadusedd erinevad üksteisest suuresti: *Erinev värvus-mittemetallidel puudub läige (erandiks I2,räni) *Väga erinevad sulamistemperatuurid (on kas tahked või gaasilised, vedel on Br2) • ühiseid jooni on vähe
Milline on tähtsaim eesmärk jäätmekäitluse hierarhias? Jäätmetekke vältimine Milline kaskukõver iseloomustaks rahvastiku jätkusuutlikku kasvu? Sigmoidne kõver - Logistiline kõver - S-kujuline kõver (nad on samad,aga nimesid on erinevad) Maakera toiduprobleemi saab lahendada? Tootlikkuse suurendamisel arengumaades ja söömisharjumuste muutmisel Keskonnakaitse üks põhiprintsiipidest on? Reostuse ennetamine. Puhta keskkonna tagamine. Peamised keemilised ühendid, mis põhjustavad eutrofeerumist veekogudes on P ja N ühendid (lämastik ja fosfor) Imetajate kõie tavalisem kohanemisvõime muutuvas keskkonnas on Termoregulatsioon Maakera toiduprobleemi saab lahendada kui… Haritava maa pindala suurendamisel tööstusmaades Suktsession? Ökosüsteemide pikkajaline muutumine, kus hõivatakse uut maapinda. Keskkonnaseire on Organisatsiooni keskonna saastatuse arvestamine juhtimissüsteemide koostamisel Mil...
mitte tööstuslikud ja mittelagunevad orgaanilised ühendid. Mulla koostises olevat lagunenud orgaanilist ainet nimetatakse huumuseks. Millest minu keha koosneb? Räägin, kuidas minu keha sisaldab orgaanilisi aineid. Igas organismi, seega ka minu oma koostises on orgaanilisi aineid. Ilma nendeta polekski elu. Enamik orgaanilisi ühendeid koosneb süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Nende kõrval on enam levinud keemilised elemendid veel lämmastik ja fosfor. Need esinevad rakkude ehituses, aitavad reguleerida rakkude koostööd, osalevad aine ja informatsioonivahetuses ümbritseva keskkonnaga. Minu kehas on ka biomolekule, mis on orgaanilised ühendid. Nendeks on sahhariidid, lipiidid, valgud, aminohapped ja vitamiinid. Samuti leidub seal bioaktiivseid aineid, mis erinevatesse orgaaniliste ainete klassidesse kuuluvad. Nad mõjutavad organismi ainevahetust ja reguleerivad elutalitust
4. ANATOOMIA on teadus, mis uurib organismide ehitust. 5. NEURAALNE REGULATSIOON organite töö reguleerimine närvisüsteemi abil. 6. HUMORAALNE REGULATSIOON organite töö reguleerimine hormoonide abil. 7. ETOLOOGIA on teadus, mis uurib loomade käitumist. 8. MAKROELEMENDID keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt suurtes kogustes: hapnik, süsinik, vesinik, lämmastik, fosfor, väävel. 9. MONOSAHHARIIDID e. lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed ühendid, milles süsinikuaatomite arv on 3-6. 5 C-ga = riboos ja desoküriboos 6 C-ga = glükoos ja fruktoos 10. OLIGOSAHHARIIDID on madalmolekulaarsed ühendid, mis on tekkinud 2-3 monosahhariidi ühinemisel. Sahharoos, maltoos e linasesuhkur, laktoos e piimasuhkur 11. POLÜSAHHARIIDID on kõrgmolekulaarsed ühendid, mille ehituslikeks osadeks on monosahhariidid. Need tekivad alates 4-st monosahhariidist
Lipiidid 1. Lihtlipiidid 2.Liitlipiidid Rasvad Fosfolipiidid (esinevad rakumembraani koostises, ehk ehituses) Test Siga, lehm, lammas, hobune, tiiger -raha Koer-sõbralik, kass-laisk, rott-rõve, kohv-mõru, meri-mõnus - Kollane jaan, punane siim, roheline jana, oranz magnar, valge ivar 3 elementi raakudes kõige rohkem Hapnik,süsinik,vesinik Ka lämmastik, fosfor, väävel Makro- suur mikri-väike Ülivähe- cu, Z I F jne Orgaanilisi aineid 18% 1.vesi Hea lahusti, seega ainuvõimalik reaktsioonide tomumise keskond. 2. Katioonid organismides KjaNa-ioonid: närviimpulssi liikumiseks vaja Glükogeen talletatakse maksas ja lihastes Insuliin muudab liigse glükoosi veres peale seedimist glükogeeniks. Lipiidid ülesanded: 1 energia varuaine, Rakk Robert Hooke mikroskoobi vend
LUUD Luud koosnevad : · Mineraalainetest annavad luudele kõvaduse. (kaltsium, fosfor, magneesium) · Orgaanilistest ainetest annavad luudele elastsuse (valgud, rasvad) Plinkollus Luuümbrise all asuv tihe ja tugev luukude Käsnollus Plinkollusest seespool paiknev pehmem käsnjas luukude Luuüdi Luude keskosas paiknev pehme kude Punane luuüdi Vereloomeelund, selles moodustuvad erinevad vererakud. Kollane luuüdi Toitainete ja rasvade varu Kõõlus valkainest koosnev sidekoeline väät, mis on tõmbele ja venitusele väga vastupidav
Mittemetallid - erineva värvusega,tahkes või gaasilises olekus(-Br),juhivad soojust ja elektrit halvasti.Tahkes olekus olevad metallid on: aatomvõrega-teemant,räni,süsiniku-,räni- ja broomi ühendid;kõvad;vees mittelahustuvad;kõrge sulamis- ja keemistemp. Molekulvõrega-gaasid,väävel,fosfor;haprad;vees vähelahustuvad;madal sulamistemp. Paljud esinevad mitme allotroobina. Allotroopia on nähtus, kus üks ja sama keemiline element esineb mitme erineva lihtainena. Kõige levinum element:MAAL-hapnik,räni; KOSMOS-vesinik,heelium;ELUSORGANISMIS- süsinik,vesinik ja hapnik. Keemilised omadused:reaktsioonil metallidega käituvad oksüdeerijana_ O2+Ca=2CaO; S+Ca=2CaS.Reaktsioonil mittemetallidega võivad käituda nii oksüdeerijana kui ka redutseerijana (oleneb mittemetalli aktiivsusest) H2+S=H2S;S+O2=SO2 Vesinik-sobib kokku IA-rühmaga: üks elektron väliskihil, mille annavad elektroni ära; ei sobi IA-rühma-mittemetall ja teised metallid,vesinik gaas teised...
Mineraalväetistega mulda antav lämmastik, mis ei tohi ületada saagi formeerumisel puudu jäävat lämmastiku kogust 3. Kaalium ja tema vormid mullas-Kaalium Taimedes 0,4… 1,6%. Kõige kõrgem on sisaldus õitsemise ajal. Soodustab sahhariidide sünteesi. Soodustab vee tungimist juurtesse vähendades samal ajal transpiratsiooni. Parandab eelkõige saagi kvaliteeti. Üleväetamisel takistatud magneesiumi omastamine – kaaliumi “luksustarbimine” 4. Fosfor ja tema transformatsioon mullas- Taimedes 0,1…0,3%. Asendamatu nukleoproteiidide, nukleiinhapete, fermentide, vitamiinide jne. koostises. Puudusel kasv pidurdub, kasvuperiood pikeneb, saak ei valmi. Üleküllusel lüheneb kasvuperiood ja paraneb teraviljade seisukindlus. Liigsel üleküllusel valmib saak enneaegselt 5. Lämmastikuga mullas toimuvad protsessid-Taimedes 0,5…4%. Tähtsaim element kogu orgaanilise maailma elutegevuses. Asendamatu valkude, aminohapete, nukleiinhapete,
1) Biomolekulid - ained, mis esinevad ainult elusolendites: süsivesikud, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped 2) Kõik organismid koosnevad rakkudest, on aine ja energiavahetus, kasvavad ja arenevad, paljunevad ning reageerivad ärritustele. 3) Molekulaarbioloogia uurib elu molekulide tasemel. 4) Tsütoloogia ehk rakubioloogia tegeleb raku uurimisega 5) Histoloogia on teadusharu, mis uurib kudede ehitust, arenemist ja talitlust. 6) Arstiteadus tegeleb inimese elundite ja elundkondade uurimisega 7) Anatoomia uurib organismide ehitust. 8) Füsioloogia uurib elutegevuse ja selle reguleerimist. 9) Geneetika uurib pärilikkust. 10) Etoloogia elusorganismide käitumist. 11) Makroelemendid - hapnik-kuulub kõikide biomolekulide koostisesse, u. 95% hapnikust kasutavad organismid toitainete lõhustamiseks, vesinik-kuulub kõikide biomolekulide koostisesse,vesinikaatomid osalevad vesiniksidemetes moodustamises, lämmastik-esineb valkudes,nukleiinhapetes, ene...
Polühüdroksüalkanoaadid (Käroliis Lutsar) Mis on? Polühüdroksüalkanoaadid ehk PHA-d on mikroorganismide poolt sünteesitud bakteriaalsed varuained, mis sünteesitakse keskkonnas, kus on palju süsinikku, ent vähe teisi makroelemente, s.o lämmastik, hapnik, fosfor või väävel. Miks on head? PHA-d on keskkonnasõbralikud bioplastid, mis valmistatakse taastuvast toormest ja looduses täielikult lagunevad. Inimkond tunneb nende vastu üha rohkem huvi, sest polühüdroksüalkanoaate saab kasutada sünteesitud plastide asendajana, ent hetkel on selle tootmise hind väga kõrge. PHA-d on biolagunevad ained, mis aeroobsetes tingimustes lagunevad süsinikdioksiidiks ja veeks, anaeroobsetes tinigimustes on jääkproduktiks metaan ja süsinikdioksiid
Olemasoleva teabega tutvumine Oletuse ehk hüpoteesi püstitamine Uuringu planeerimine Info kogumine Info töötlemine Hüpoteesi kontrollimine Järelduste tegemine Hüpoteesi kinnitamine või ümberlükkamine Tulemuste avalikustamine 5. Millistest elementidest koosnevad organismid põhiliselt? süsinik (S) vesinik (H) lämmastik (O) fosfor (P) väävel (S) 6. Kui palju vajab inimene vett? Keskmiselt vajab inimene 28-35 milliliitrit vett iga kehakaalu kilogrammi kohta. 7. Nimeta vee ülesanded. Vesi on lahusti ja fotosünteesi lähte aine. Vesi peab osalema keemilistes reaktsioonides, transportima aineid, tagama raku siserõhu ja reguleerima soojust. Vesi on vajalik organismide paljunemiseks. 8. Millest koosnevad süsivesiku? Süsivesikud koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust 9
Pähklid Pähkel on... *Vili, mille tuuma ümber on kõva väliskest (kasvab puu või põõsa küljes) *Üks vanimad loodusande, mida inimene hakkas toiduks tarvitama *Suure toiteväärtusega ja sisaldab rohkelt eluks vajalikke toitaineid *Kalorirohke (see tuleneb peamiselt pähklis sisalduvast õlist) Maapähkel *Sisaldab peamiselt b-rühma vitamiine ja E- ning K-vitamiini *Mineraalainetest on seal fosfor, kaalium, raud, magneesium *Proteiinirikas- on rohkem proteiine, kui kalas, munas, piimatoodetes Toiteväärtus(100g kohta): Kalorid: 591 kcal Valgud: 25,6 grammi (kõige valgurikkam) Rasvad: 46,1 grammi Süsivesikud: 16,7 grammi Kreeka pähkel *Omab kolesteroolitaset alandavat ja südant säästvat toimet *Pähklitest suurima E-vitamiini sisaldusega(võitleb vananemise vastu) Toiteväärtus(100 grammi kohta): Kalorid: 695 kcal (kõige kaloririkkam) Valgud: 14,3 grammi
eritus • Millal vedelikku tarbida? o Soovitatakse 1 tunni jooksul enne pikemat pingutust 0,5 liitrit vedelikku o Samuti 150 milliliitrit iga 15 minutilise pingutuse kestuse järel • Millest kogused sõltuvad? o Indiviidist ( sugu, kehakaal, treenitus, jne) o Keskkonnast ( temperatuur, kõrgus merepinnast, jne) Elektrolüüdid Mineraalid • Higiga kaasneb ka mineraalainete kadu o Naatriumkloriid o Kaalium o Kaltsium o Fosfor • Neid aineid on vaja organismi funktsioneerimiseks o Võivad tekkida lihaskrambid o Kiire väsimus o Kontraktsiooni nõrgenemine • Mineraalide taastamiseks o Mineraalvesi o Isotoonilised spordijoogid o Toit (puu- ja aedviljad) Toidulisandid Taastusjoogid o Spetsiaalsed segud, mis aitavad kiiremini taastuda o Erinevad arvamused koostisest, kuid levinuim süsivesikute valkude suhe 2:1 o Võivad sisaldada: • Vitamiinid • Mineraalid
RAKU KEEMILINE KOOSTIS Kokkuvõte Organism koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. Kõige rohkem on nende koostises hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Rakus esinevatest ainetest moodustab vesi üle 80%. Ta on hea lahusti, osaleb mitmesugustes keemilistes reaktsioonides ja aitab säilitada organismisisest püsivat temperatuuri. Enamik organismis leiduvatest anorgaanilistest ühenditest on dissotsieerunud katioonideks ja anioonideks. Need osalevad organismi aine- ja energiavahetuses ning paljude elutegevusprotsesside regulatsioonis. Sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped on organismide peamised orgaanilised ained ehk biomolekulid. Neist polüsahhariide, valke ja nukleiinhappeid nimetatakse ka biopolümeerideks. Sahhariididel ja lipiididel on põhiliselt energeetiline ja ehituslik ülesanne. Valgud koosnevad peptiidsidemega ühendatud aminohappejääkidest. Nad täidavad orga...
Liiga sgaval,pole tehnikat, kulud suuremad kui tulud. 4.Nimeta Eestis leiduvaid thtsamad maavarad! Plevkivi, lubjakivi(paas), dolomiit, savi 5. Kus on Eesti maavarade thtsus kige suurem? Ida-Virumaal 6. Eesti thtsaim maavara on plevkivi: 1. Kaevandamine- kaevandatakse karjris ja maa all 2. Kasutamine- kasutatakse ktmises ja keemiatstuses 7. Eesti fosforiidi varud. Suured varud on Rakveres, viksemad on Aseris ja Toolses, eelkige kasutatakse seda pllumajanduses, kus fosfor vetist kasutatakse muldade vetamiseks. 8. Lubjakivi. Leidub Phja-Eestis, kasutatakse viimistlus tdes ja keemiatstuses ning veel kasutatakse tsemendi tootmiseks, lubjakivi tootmises ja paber tstuses. 9. Savi, kruusa ja liiva varud. Savi- leidub Phja-Eestist(Kolgakla, Kunda, Aseri) Savi on keraamiliste materjalide, niteks telliste, katuse- ja voodrikivide, vooderdusplaatide, portselani ja fajansi phitooraine. Kruus ja liiv- Kruus on maavara, mida kasutatakse mitmeti. Liiv ja kruus on
Lauaäädika tihedus on 1,01 g/cm3. b. raud + hapnik raud(III)oksiid A. Mitu grammi lauaäädikat on pudelis, mille mahuks on märgitud 0,5 liitrit (eeldame, et pudel on täis)? B. Mitu grammi puhast äädikhapet on pooles liitris lauaäädikas? c. väävel + hapnik vääveldioksiid Tase 3 Mitu cm3 vett on tarvis lisada 150 g 8%-lisele lahusele, et saada 5 %-line d. fosfor + hapnik tetrafosfordekaoksiid lahus? II. Koosta ainete valemid, mis koosnevad... e. liitium + hapnik liitiumoksiid a. mangaanist (OA-ga VII) ja hapnikust b. kaltsiumist ja väävlist (OA-ga II) V. Lõpeta reaktsioonivõrrandid ja tasakaalusta need! c. liitiumist ja hapnikust a. H2 + O2 d. ränist (OA-ga IV) ja vesinikust
Valgusküllastumine - produktsioon enam ei tõuse hoolimata valguse lisamisest. P ja e suhet tähistatakse alfaga. Ek- alfa ja P maksimumi vahelisest kiirgusest, e. küllastunud valgus. Netofotosüntees fotosünteesist hingamine maha, bruto kõik kokku... Valgusega kohanemine (Aklimatsioon) Maismaa ja kõik veetaimed omavad võimet valgusega kohaneda. Neil on võime raku sees olevate klorofüllide ja lisapigmentide hulka muuta. Protsessi tuntakse kui fotokohanemine. Fosfor ja raskemetallid on limiteerivad faktorid. Kloroplastid on rakus nii, et saaks toimuda võimalikult efektiivne valguse absorbeerumine. Intensiivse valguse korral kogunevad nad tuuma ümber,arvatakse, et toimub selleks, et kaitsta rakuorganelle valguskiirte eest. Vees täheldatud vähem. Kompensatsioonisügavus (Dc) on sügavushorsiont, kus fütoplanktoni respiratsioon ja fotosüntees on tasakaalus. Midagi juurde ei kasva. Netofotosüntees võrdne nulliga.
lämmastik (1t-1kg) esimene aasta 25 % omastatav.vedela puhul 50 %,; Mineraalväetistega mulda antav lämmastik, mis ei ületa puudu jääva lämmastiku hulka; Äikese puhul, sademeveega 10-15 kg (nitraatlämmastik happevihmadega) 3. Kaalium ja tema vormid mullas-Omastatavad: Mullalahuses olev K (veega väljaleostumine l ja sl muldadel) ; Asendatavalt neeldunud K ; fikseeritud kaalium : mulla savimineraalide poolt asendamatult seotud K. 4. Fosfor ja tema transformatsioon mullas- Fosforit on ainult väikeses koguses taimedele omastavas vormis, ühendid alluvad mulla keemilisele neeldumisele ehk retrogradatsioonile; Mullalahuses olev P on taimedele kergelt omastatav aga Keemiliselt neeldunud P on raskelt omastatavad; Superfosfaat on veel lahustuv: happelises mullas ALPO4 või FePO4; neutraalses CaHPO4 mis vees lahustumatud ühendid. Üleküllus fosfaadialad. 5
Malm on heade valuomadustega ning seejuures ka odavam kui teras, mistõttu tihti on masinate korpused ja kered valatud malmist. Samas on malmil halb keevitatavus. Malmi külmkeevitamisel kasutatakse spetsiaalseid elektroode, traate, kaitsegaase ja töövõtteid. Vaatamata sellele on külmkeevitamisel saadud liide kerge purunema, kuna temperatuuride vahest tekkivad malmi kergesti praod. (Vikipeedia, 2007a) Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku. Kui rauasulamis on üle 2,14 % süsinikku, nimetatakse seda malmiks. Malmil ja terasel on oluline erinevus: terast on võimalik plastselt deformeerida, kuid malml jääkdeformatsioone ei esine, kuna malm puruneb. Süsinikterased on kõige laiemalt kasutatavad sulamid üldse, kuid vastavalt otstarbele on terase koostis erinev. Kristallstruktuuri järgi võib süsiniku ja raua sulam olla: tsementiit, austeniit või perliit. Ühes tükis terases on
Fosfor Millised on fosfori o-a? V - -III Fosfoti (valge, punane) füüsikalised omadused (olek, lahustumine vees, tihedus õhu suhtes, värv, lõhn). Valge mürgine, vaha taoline, ei lahustu vees vaid orgaanilises aines. Punane: ei ole mürgine, ei lahustu üldse Mille poolest erinevad fosfori allotroobid? Keemiliste omaduste poolest Iseloomusta aineid (omadused, esinemine või kasutamine): P4O10, H3PO4, Ca(H2PO4)2, CaHPO4, Ca3(PO4)2. Milliseid aineid saab kasutada väetisena? Miks on fosfor taimedele vajalik? Fosfori biofunktsioonid. Süsinik Millised on süsiniku o-a? IV - -IV Süsiniku füüsikalised omadused (olek, lahustumine vees, tihedus õhu suhtes, värv, lõhn). Tahke, ei lahustu Mille poolest erinevad süsiniku allotroobid? Iseloomusta aineid (omadused, esinemine või kasutamine): CO2, CO, H2CO3, CaCO3, NaHCO3, Na2CO3. Kirjelda süsiniku ringkäiku looduses. Täielik ja mittetäielik põlemine. Räni Millised on räni o-a? IV - -IV
õhulämmastikku, kui vees on lämmastikudefitsiit. Tarbitakse ka sinivetikaid zooplanktoni poolt toiduks vähem. 22. Kuna pikoplanktoni väikese kerakujulise raku vajumiskiirus on praktiliselt olematu, on nad planktiliseks eluviisiks hästi kohanenud. Mida väiksem on rakusuurus, seda suurem on raku pindala/ruumala suhe. See võimaldab neil suhteliselt efektiivsemalt toitaineid omastada toitainetevaesest keskkonnast. Sinivetikate kasvu avameres limiteerivad kõige sagedamini lämmastik (N) , fosfor (P) ja nende vahekord (N:P), kuid väga sageli ka raud (Fe) , magneesium (Mg) ja molübdeen (Mo). 23. Trichodesmium on suuteline fikseerima lämmastikku, kuigi tal ei esine heterotsüste. Selle asemel moodustab kolooniaid, mille keskel on niidid nii tihedalt koos, et seal on võimalik tekitada anaeroobne keskkond, mida on vaja N-fikseerimiseks. 24. Lisaks euplanktilistele liikidele esineb mere litoraalis palju pseudoplanktilisi liike, mis satuvad sinna kas veekogu põhjast või veetaimedelt.
Lõhe, heeringas, forell ja rapsiseemned, sojaoad, linaseemned ning neist valmistatud õlid. Omega-6 polüküllastumata rasvhapped Päevalilleseemned, nisuidud, seesamiseemned, pähklid, sojaoad, mais ja neist valmistatud õlid ning mõned margariinid. Transrasvhapped Mõned küpsetamis- ja praadimisrasvad (nt. hüdrogeenitud taimseid õlisid sisaldavad), mida kasutatakse pagaritoodetes: küpsistes, tortides, pirukates. Kaltsiumi ja fosfori tasakaal 1. * Fosfor koos kaltsiumi ja D-vitamiiniga aitab üles ehitada tugevad luud. * Neerupuudulikkuse süvenedes väheneb neerude võime vabaneda liigsest fosforist ehk fosfori hulk veres tõuseb, ning samal ajal kaltsiumi hulk väheneb , mistõttu on patsient ohustatud osteodüstroofiast. Selle vältimiseks on Ca-P tasakaalu hoidmine väga oluline. * Fosforit saame paljuski samadest toiduainetest nagu proteiine, seega aitab proteiinivaese dieedi jälgimine vähedada ka fosforitaset
ülesehitamiseks ja normaalseks ainevahetuseks. 3. 1 munakollases on keskmiselt 260300 mg kolesterooli Kanamunade kaal 1. JUMBO üle 80 g 2. XL 7380 g 3. L 6373 g 4. M 5363 g 5. S 4553 g 6. Väike alla 45 g Kanamuna sisaldab Valku 13 g Vett 76 g Rasvu 11 g E vitamiini 2 mg C grupi vitamiine B grupi vitamiine D vitamiini Naatriumi 160 mg Kaaliumi 116 mg Kaltsiumi 57 mg Magneesiumi 12,3 mg Fosfor 200 mg Väävel 170 mg Räni 0,3 mg Raud 2,3 mg Mangaan 0,04 mg Tsink 1,3 mg Alumiiniumi 0,09mg Vähem: vaske, molübdeeni, koobaltit, niklit, kroomi, fluori, joodi, seleeni Jaanalinnumuna 1. Kaalub keskmiselt 1522g 2. Munakoore paksus on 3 mm 3. Munakoorest valmistatakse lampe ja ehteid 4. Muna keeb kuni 90 minutit 5. Sisaldab: Vett 75%, Valke 47,1%, Rasva 43,7%, A vitamiini 19,29% Vutimunad 1. Keskmiselt kaaluvad 1011 grammi 2
ORGANISMIDE ÜLDINE KOOSTIS Nii elus kui eluta loodus koosnevad samadest keemilistest elementidest, see näitab orgaanilise ja anorgaanilise maailma ühtset päritolu. Elusorganismides on aga teatud keemilisi elemente rohkem Elus organismis on levinud järgmised keemilised elemendid ; 1.) süsinik C 2.) vesinik H 3.) hapnik O 4.) lämmastik N 5.) fosfor P eespool loetletud elemente leidub organismides suurtes kogustes ehk 98 % . Kõikides organismides leidub ja seetõttu nimetatakse neid makroelementideks ( biogeensed, makro ehk suur) kõiki ülejäänud elemente nimetatakse mikroelementideks (ehk väike) keemilistest elementidest moodustavad organismides kahesuguseid aineid ; 1.) anorgaanilised 2.) orgaanilised anorgaanilisteks aineteks organismis on 1.) vesi 2.) mineraalsoolad 3.) mineraalhapped 4.) hüdroksiidid
Materjalide omadused Materjalide valikul ja nende kasutusalade määratlemisel pakuvad eelkõige huvi materjalide omadused, mis on ühelt poolt määratud nende struktuuriga, teiselt poolt nende saamise ja neist detailide valmistamise tehnoloogiaga. Materjalide omadused võib grupeerida füüsikalisteks, mehaanilisteks ja tehnoloogilisteks. Materjali kasutusomadusi iseloomustavad talitlusomadused. Materjalide füüsikalised omadused Materjalide olulisemateks füüsikalisteks omadusteks on tihedus ja sulamistemperatuur, mis on ka materjalide, eelkõige metallide liigitamise aluseks. Tihedus Erinevad materjaligrupid (metallid, plastid, keraamika) erinevad eelkõige oma tiheduse poolest. Tiheduse ühikuks on mahuühiku mass, kg/m 3. Plastidel on tihedus 1000...2000 kg/m 3, keraamikal 1500...2500 kg/m3, enamkasutatavatel metallidel piires 1700...22 000 kg/m 3. Viimaste puhul eristatakse tihedusest lähtuvalt kergmetalle ja -sulameid, mille tihedus on alla...
Raud hemoglobiini põhiline koostisosa, kuulub punaliblede koosseisu ja osaleb hapniku transpordis Hapnik rakumembraani ja klorofülli koostisosa, kindlustab hingamise, aitab lõhustada toitaineid Magneesium kindlustab toitainete lõhustumise, vajalik nukleiinhapete ja valkude sünteesiks, reguleerib südamelihaste tööd, kuulub klorofülli koostisesse, kuulub luukoe koostisesse, kuulub taimeraku koostisesse Fosfor kaitseb hambaemaili ja soodustab kaltsiumi ladestumist hammastesse, esineb nukleiinhapete koostises Kuuluvad kõikide biomolekulide koostisesse: Süsinik(C), Vesinik(H), Hapnik(O) Orgaanilised ühendid süsinikku sisaldavad ühendid, millest organismid peamiselt koosevad Anorgaanilised ühendid kõik ühendid, mis ei kuulu orgaaniliste ühendite alla Biomolekulid organismides tekkinud orgaanilised ained, näiteks sahhariidid, lipiidid, nukleiinhapped
ja fosfori imendumist organismis ning reguleerib seedetraktis elunevate mikroobide kasvu. Piimhappebakterite toimel käärib laktoos piimhappeks. Sellel omadusel põhineb hapupiimatoodete valmistamine. Mineraalainetest sisaldab piim kaltsiumi, kaaliumi, magneesiumi ja fosforit. Kaltsiumil on tähtis osa luude tugevdamisel, kõige suurem on kaltsiumivajadus lapseeas ja nooruses. Oluliselt mõjutab kaltsiumi omastamist vitamiin D, seega on meile abiks just rasvarikkamad piimatooted. Fosfor on vajalik ajutegevuse normaalseks toimimiseks ning närviimpulsside ülekandeks, magneesiumil on oluline osa kaltsiumi ainevahetuses. Vitamiinidest on piimas A, D ja E vitamiini ning karotinoide (annavad võile kollase värvuse). Suvine piim on vitamiinirikkam, vitamiinisisaldus oleneb ka söödast.Fermente sisaldab rohkem äsjalüpstud piim. Fermendid lagundavad valke, rasvu ja süsivesikuid. Kuumutamisel fermendid hävivad. Vett sisaldab piim keskmiselt 88%, kuivaineid kokku 12%
(Õ207) Palju erinevaid värvusi Halb elektrijuhtivus 5. Mis on molekulaarne ja mittemolekulaarne metall? Osata tuua näiteid. (Õ207) Molekulaarne- mida suuremad molekulide mõõtmed, seda tugevamad molekulidevahelised tõmbejõud ja seda kõrgem ainete sulamistemperatuur. H2, N2, O2, F2 Mittemolekulaarne ei koosne üksikmolekulidest, vaid on polümeersed, st koosnevad suurest hulgast omavahel kovalentse sidemega seotud aatomitest. Need on kristalsed ained. Pehmed- grafiit, punane fosfor. Tugevad- teemant , räni. 6. Mis on allotroopia? Näide. (Õ208) Allotroopia on nähtus, kus ühel ja samal keemilisel elemendil saab olla mitu olekut. Nt O2 ja O3. 7. Vesiniku levik looduses lihtainena ja liitainete koostises. (Õ210) Lihtainena looduses- maa atmosfääri tühises koguses. Liitainena- vesi, happed, mineraalid, orgaanilised ained 8. Vesiniku isotoobid. (Õ210) 9. Vesiniku saamisviisid. (Õ211-212) Tsingi reageerimisel väävelhappe või soolhappe lahusega, vee elektrolüüsil
(Õ207) Palju erinevaid värvusi Halb elektrijuhtivus 5. Mis on molekulaarne ja mittemolekulaarne metall? Osata tuua näiteid. (Õ207) Molekulaarne- mida suuremad molekulide mõõtmed, seda tugevamad molekulidevahelised tõmbejõud ja seda kõrgem ainete sulamistemperatuur. H2, N2, O2, F2 Mittemolekulaarne ei koosne üksikmolekulidest, vaid on polümeersed, st koosnevad suurest hulgast omavahel kovalentse sidemega seotud aatomitest. Need on kristalsed ained. Pehmed- grafiit, punane fosfor. Tugevad- teemant , räni. 6. Mis on allotroopia? Näide. (Õ208) Allotroopia on nähtus, kus ühel ja samal keemilisel elemendil saab olla mitu olekut. Nt O2 ja O3. 7. Vesiniku levik looduses lihtainena ja liitainete koostises. (Õ210) Lihtainena looduses- maa atmosfääri tühises koguses. Liitainena- vesi, happed, mineraalid, orgaanilised ained 8. Vesiniku isotoobid. (Õ210) 9. Vesiniku saamisviisid. (Õ211-212) Tsingi reageerimisel väävelhappe või soolhappe lahusega, vee elektrolüüsil
valdav enamus on liiga madalad või omavad vähest vee läbipaistvust. Seisundi muutused Eesti järvedes Korduvuuringud ligi sajal väikejärvel näitavad, et veekogude seisundis on viimase paarikümne aasta jooksul toimunud suured muudatused. Järsult on tõusnud toitainete sisalduse nivoo järvede vees. Ärevaks teeb fosfaatide esinemine paljude väikejärvede vees aastaringselt, mis kõneleb tasakaaluprotsesside rikutusest. Nendesse veekogudesse sissekantud fosfor jääbki funktsioneerima süsteemisiseses aineringes. Suur osa järve sattuvast fosforikoormusest koguneb veekogu põhjasetteisse, kust ta võib anaeroobsete keskkonnatingimuste korral uuesti lülituda aineringlusse. Meie järved jäävad looduslike protsesside tõttu järjest madalamaks ja väiksemaks. Peamiselt põhjustab seda orgaaniliste ainete settimine ja järvede kinnikasvamine, samuti veetaseme alanemine, maapinna tõus ja teised tegurid.
KEEMILINE SIDE
Keemiline side esineb + ja ioonide vahel kristallides.
· Sidemete tekkimisel vabaneb energia. (eksotermiline protsess)
- eraldub energiat (H
Monosah: Gükoos- esmane E aitab ainetel liikuda (hemoglobiin) allikas, üleliigne tärkliseks Regulatoorne Insuliin alandab Fruktoos- MAGUS, ligimeelitav ül veresuhkru taset madalamaks Riboos ja desoksüriboos- ehituslik Retseptoorne raku pinnal olevad ül, nukleotiidides. valgu molekulid vahendavad inf Oligosah: Maltoos- E allikas raku ja väliskeskk vahel Liikumine taimedes Laktoos- varuaine algloomade viburid, ripsmed- imetajate piimas Sahharoos- koosnevad valkudest Varuaine kaitse külmumise eest, albumiin ja kaseiin on järglastele taimemahlal magus maitse. toitainevaruks Kaitse antikehad Polüsah: Tärklis- taimne varuaine kaitsevad haigustekitajate eest Tselluloos-taimedes ehituslik ül Mürgid putukate mürgit mesilane Kitiin-kaitse lülijalgsetel madu Energeetiline Glükogeen- loomade ja seente glükoos,rasvad,valgud. varuaine,...
leetunud liivmuldades. Kaaliumi üldvarust 99%on raskestilahustuvate liitsilikaatide koostises ja seega vaid 1% on mullas omastataval kujul. Oamstatavad on mulallahuses olev K ja asendatavalt neeldunud K. Mulla savimineraalide poolt asendamatult seotud K on fikseeritud ja läheb vabalt omastavaks üle vastavalt konkreetse mulla tasakaalu säilitamise tingimustele(looduslik tasakaal) 4. Fosfor ja tema transformatsioon mullas fosforisisaldus on väiksem leetunud ja suurem karbonaatsetes muldades. Mullas olevast fosforist on 25-30%org ühenditena, 70-75%aga mineraalsete fosfaatidena. Ainult 2....5%mullas olevast üldlämmastikust on liikuvas vormis ja taimedele omastatav. Ta allub mullas mitmesugustele mõjudele, tema vormid muutuvad keemiliste ja bioloogiliste protsesside tagajärjel. Mulda viidud fosfor läheb kiiresti üle
Naatrium 0.9 mg Kaalium 450 mg Kaltsium 5 ,1 mg Magneesium 22 mg Fosfor 4 1 mg Raud 0,6 mg Tsink 0,28 mg Jood 0 .45 µg Seleen 2 µg Porgand 39kcal Vitamiin A 1300 µg
Arv materjali margis näitab süsiniku sisaldust sajandik % 0,5 KP-10 kasutatakse detailide valmistamiseks survetel.Teras 15-25 tsementeeritavad terased terase pinnakihi töötlemine süsinikuga .Järgmised 30-35 keermetatud detailed 40,45,50 võlli terased.55-60 valmistatakse detaile mis töötavad kulumisele survevõllid. Automaaditeras Automaaditerases on suurendatud fosfori ja seleenisisaldust see võimaldab töötlemisel saada murdelastu ning seleen ja fosfor parandavad ka pinnakvaliteeti.Automaaditerastest valmistatakse vähem vastutusrikkaid detaile näiteks kruvid,poldid,tiftid.jne.Neid teraseid toodetakse külmalt kalibreerimise teel.Toodetaks ejärgmisi marke A12,A20,A30,A40,A40C.Arv näitab süsiniku sisaldus sajandik %-tes. Valuteras et parandata terase vedelvoolavust lisatakse räni.Niisugused terased täidavad hästi valuvorme .Toodetakse järgmisi marke 15l,20l,30l,35l,40l.Arv näitab materjalis süsiniku sisaldus sajandik % -tes.
ORGANISMIDE KOOSTIS. Üldine keemiline koostis. 1. Nimetage organismide peamisi keemilisi elemente? Hapnik, süsinik, vesinik. (+lämmastik, fosfor, väävel) 2. Millised keemilised elemendid kuuluvad markoelementide hulka? Hapnik, süsinik, vesinik, lämmastik, fosfor, väävel 3. Miks vajab organism markoelemente suhteliselt suurtes kogustes? Sest need (O,C,H) kuuluvad pea kõigi orgaaniliste ühendite koostisse ja (N, P, S) esinevad valkude ja nukleiinhapete ehituses. Nad moodustavad kokku 98% raku keemiliste elementide kogumassist. 4. Millised keemilised elemendid esinevad kõigi orgaaniliste ainete koostises? Hapnik, süsinik ja vesinik. 5. Miks organism ei saa läbi mikroelementideta?
Mõisted: makroelement-keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt suurtes kogustes. mikroelement- keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt väikeses koguses. biomolekul-molekul, mis moodustub ja avaldab toimet organismis valdavalt metabolismi käigus. Biomolekulid koosnevad enamasti süsinikust ja vesinikust ning lämmastikust, hapnikust, fosforist ja väävlist bioaktiivne aine-ained millel on teatud mõju ainevahetusele st. neil on regulatiivne toime metaboolsetele protsessidele monomeer-lihtsa ehitusega biomolekul, mis ehitusüksuseks keerulisematele ühenditele biopolümeer-on elusorganismides tekkivad polümeerid, nagu polüsahhariidid (tselluloos, tärklis). hüdrofoobne aine- aine omadus, mille puhul ainel puudub vastasmõju veega. hormoon-bioaktiivne aine mille funktsioon on regulatoorne ehk osalevad geeni aktiivsuse regulatsio...
C 6,6 mg Vesi 88,87 g Kaltsium (Ca) 6,0 mg B 0,024 mg Kalorsus 39 kcal Raud (Fe) 0,25 mg 1 Valgud 0,91 g Magneesium (Mg) 9,0 mgB2 0,031 mg Lipiidid 0,25 g Fosfor (P) 20,0 mgB3 0,806 mg Tuhk 0,43 g Kaalium (K) 190,0 mgB4 6,1 mg Süsivesikud 9,54 g Naatrium (Na) - mgB 0,153 mg 5 Sahharoos 4,76 g Tsink (Zn) 0,17 mg
9 Fluor 49 Indium In 89 Aktiinium Ac l0Neoon 50 Tina Sn 90 Toorium Tb 51 Antimon Sb 1 1 Naatrium Na [?L Protaktiinium Pa 12 Magneesium Mg 52 Telluur Te ~ Uraan U 53 Jood I 13 Alumiinium Al ~?L Neptuunium Np 14 Räni Si 54 Ksenoon Xe 15 Fosfor P 55 Tseesium Cs E~-- Plutoonium Pu ~ Ameriitsium Am l6VääveI S 56 Baarium Ba 96 Kuurium Cm 17 Kloor CI 57 Lantaan La 97 Berkeelium Bk 18 Argoon Ar 58 Tseerium Ce 98 Kalifornium Cf 19 Kaalium K 59 Praseodüüm Pr 99 Einsteinium Es 20 Kaltsium Ca 60 Neodflflm Nd 100 Fermium Fm
N2O Dilämmastikoksiid ( naerugaas ) nõrga meeldiva lõhnaga narkootilise toimega gaas. Ta on neutraalne oksiid NO Lämmastikoksiid on värvuseta mürgine gaas. Ta on ka neutraalne oksiid. Reageerib hapnikuga 2 NO2 + O2 -> 2NO2 Lämmastikdioksiid. NO2 lämmastikdioksiid on punakaspruun terava lõhnaga väga mürgine gaas. Reageerib veega NO2 + H2O -> HNO3 + HNO2 NO2 on tugev oksüdeerija . Paljud ained tema atmosfääris süttivad ( väävel , fosfor jt ) Ammooniumsoolad Saamine: ammoniaak + hape NH3 + HCl -> NH4Cl NH3H2O + HCl -> NH4Cl + H2O Füüs omadused: tahked kristalsed ained, lahustuvad hästi vees. Keem omadused: Nad on küllalt ebapüsivad ained: 1. Kuumutamisel lagunevad 2. Reageerivad leelisega. NH4 tõestatakse leelisega, lahuse kuumutamisel eraldub NH3 , mida tõestatakse lõhna
Rakkudes hapnik(igasuguseks elutegevuseks, ainevahetuseks), süsinik (kehas orgaaniliste ühendite koostises), vesinik(biomolekulide ehitusüksus) fosfor-DNA oluline ühend. Kaalium ja naatrium osalevad närviimpulsi muudustumises. Vesi on organismis hea lahusti, osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides, aitab säilitada organismis püsivat temperatuuri. Org ained organismis: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped. Põhilised ensüümid, vimaniinid, hormoonid. Monosahhariidid e lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed. C arv aatomi molekulis on 3-6. riboos, desoksüriboos, glükoos, fruktoos. Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed, moodustunud 2-3 monosahhariidi omavahelisel liitumisel. Maltoos(gl.jääk+gl.jääk) sahharoos(gl.jääk+fru.jääk) laktoos(galaktoosjääk+ fru.jääk) polüsahhariidid kõrgmolekulaarsed, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. Tärklis, tselluloos, glükogeen. Sahhariidide koostises on süsinik, vesinik ja hapnik. Neil on e...
ühendit, neist enamik kuulub orgaaniliste ühendite hulka. Kõik see on võimalik tänu orgaaniliste ühendite sünteesimisele ja vitalismi mõju lõpule. Orgaanilist keemiat nimetatakse süsinikuühendite keemiaks. Ainult lihtsamaid süsinikuühendeid(CO, CO2, karbonaadid) loetakse anorgaanilisteks ja käsitletakse anorgaanilises keemias. Orgaaniliste ühendite koostisesse kuulub süsiniku kõrval vaid väike arv teisi elemente: vesinik, hapnik ja lämmastik, harvemini väävel, fosfor, halogeenid ja metallid. Orgaanilised ained esinevad igapäevases elus enamasti materjalidena, mis on mitme aine segud. Seega on oluliselt tähtis tundma õppida erinevate orgaaniliste ainete ehitust, omadusi ja reaktsioone. See omakorda võimaldab leida materjalide kasutamisviise, mis aitavad meie maailma muuta.
5. Mis on molekulaarne ja mittemolekulaarne metall? Osata tuua näiteid. (Õ207) Molekulaarne metall- mida suuremad molekulide mõõtmed, seda tugevamad molekulidevahelised tõmbejõud ja seda kõrgem ainete sulamistemperatuur. H2, N2, O2, F2 Mittemolekulaarne ei koosne üksikmolekulidest, vaid on polümeersed, st koosnevad suurest hulgast omavahel kovalentse sidemega seotud aatomitest. Need on kristalsed ained. Pehmed- grafiit, punane fosfor. Tugevad- teemant , räni. 6. Mis on allotroopia? Näide. (Õ208) Nähtus, kus üks ja sama keemiline elemenent saab esineda mitme erineva lihtainena. O2 ja O3 7. Vesiniku levik looduses lihtainena ja liitainete koostises. (Õ210) Lihtainena looduses- maa atmosfääri tühises koguses. Liitainena- vesi, happed, mineraalid, orgaanilised ained 8. Vesiniku isotoobid. (Õ210) tavaline, raske, üliraske vesinik 1 1,2 1, 3 1 9. Vesiniku saamisviisid. (Õ211-212)
Hapnik O 70 kg kohta umbes 43 kg.-toiduga ja hingamisel Peamiselt vee koostises, samuti biomolekulide koostised,kindulustab toitainete lõhustumise ja hingamise. Süsinik C 70 kg kohta 16 kg-toiduga Kuulub biomolekulide koostisesse,moodustab keemilisi sidemeid, COkaks on fotosünteesi lähtaine,hingamise ja käärimise lõpp-produkt. Vesinik H 70 kg kohta umbes 1.8 kg Aminohapete ja nikleiinhapete koostises. Fosfor P 70 kg kohta umbes 780g. Rakumembraani ehituses,nukleiinihapete koostises,energiarikaste ühendite nt.ATP koostises. (riis,tatar,muna,piim) Väävel S 70 kg kohta umbes 140g. Leidub osades aminohapetes ja vitamiinides. Mesoelemendid Naatrim Na 70 kg kohta umbes 100g (leib,sool,sibul) Kallium K 70 kg kohta umbes 140 g Kaalium peamiselt rakusisene ja naatrium rakuväline element.Osalevad närviimpulsi moodustumises,veebilansi hoidmises,veres,raku tsütoplasmas,transpordiprotsessid raku tasandil. (tomat,rosin,banaan,piim) Kaltsium C...
aasta tagant täies ulatuses. Viimase paarikümne aastaga on just riikide koostöös õnnestunud Läänemere seisundi edasist halvenemist pidurdada, mõned näitajad viitavad isegi paranemisele. Üheks olulisemaks mureküsimuseks on aga jäänud eutrofeerumine ehk toitainete rohkus ja selle tagajärjel taimestiku vohamine. Eutrofeerumist tekitavad peamiselt põllumajandusest ja heitveest pärit lämmastik ja fosfor. Ehk siis talumeeste ja põllusaaduste tootjatele tuleks kehtestada rangemad nõuded, minuarust ei ole suuremaid probleeme sellega Eestis kuna vaid 2,6 % Läänemerest valglast kuulub meile, aga oma panuse anname ikkagi võrrelded suurriikide nagu Poola, Rootsi ja Soomega. Minu arvamusel on ka Eesti teinud vägagi suure panuse Läänemere paremaks ja puhtamaks tegemisel, kuna Eestis alguse saanud ,,Teeme ära" projekt on korrastanud paljusid Eesti
KEEMILISED ELEMENDID ELEMENT TÄHIS RÜHM PERIOO LADINA AJALUGU D KEELNE NIMETUS Vesinik H IA 1. Hydrogenum Avastajaks loetakse inglast Henry Cavendishi. Raud Fe VIIIB 4. Ferrum Avastaja puudub, tunti juba iidsetel aegadel. Alumiinium Al IIIA 3. Aluminium Avastati 1827.aastal Friedrich Wöhleri poolt Magneesium Mg IIA 3. Magnesium Esimesena uuris magneesiumi sotlane Joseph Black 1755.aastal Kuld Au IB 6. Aurum Avastaja puudub, Vana-Egiptus Hõbe Ag IB 5. Argentum Avastaja puudub, üks esimesi kasutatud metalle. Elavhõbe ...
tühikutesse. (sitke ja hästi deformeeritav, mittemagneetiline) M(K8) c ülekõllastunud tardlahus alfa+rauas(Fe(Cülek)) 5.milles seisneb beiniit muutus Fe-S sulameis muutuse skeem, T A->(F+T) B (C=0,8% t=400-500C 6.alaeutektoidterase struktuuriosad, nende tekkimistemperatuur C<0,8% struktuur koosneb ferriidist ja perliidist, ferriit 727, perliit 0-727 7.tavalisandid terastes, nende sisaldus Räni<0,4% ; mangan <0,8% ; väävel 0,035-0,06%; fosfor 0,025-0,045% 8.malmide liigitus lähtudes C olekust. Nende tekke eeltingimused Seotud süsinikuga malmid(valgemalmid), malmid kus kogu süsinik on seotud olekus tsementiidi kujul (grafetiseerivad lisaneid vähe või on jahtumiskiirus suur) Vaba grafiidiga malmid (hallmalmid)- malmid, kus kogu süsinik, või suurem osa sellest on vabas olekus (malmi aeglane jahtumine ja malmi suur räni sisaldus) 9.kuidas liigitatakse mitteraudmetallid ja sulamid lähtudes
koostatud sertifitseeritud toiduteadlaste poolt ja mille on tootnud kompetentne tootja. Tuhk näitab mineraalide sisaldust lemmikloomatoidus. Tuhk sisaldab kaltsiumit, fosforit, naatriumkloriidi, kaaliumi ja teisi mineraalaineid, mis on hädavajalikud toitained. Toidus, kus on madal tuha tase ei pruugi varustada looma kõikide vajalike mineraalainetega. Mineraalainete puudulikkuse tagajärg on aga terviseprobleemid. Koobalt on B12 terviklik osa ja parandab hemoglobiini tootmist. Kaltsium ja fosfor on olulised õige luustiku arenguks. Mõlema mineraali piisav varustatus õiges ratsiooonis 1,2-2,0 osa kaltsiumit 1 osa fosfori kohta. Kui toidus on fosfori tase kõrgem kui kaltsiumi oma, siis võib see esile kutsude luustiku valet arengut. Nende kahe tähtsa mineraali puudulikkus võib põhjustada nõrka luustikku ja skeleti deformatsiooni. Kui neid on aga liiga palju, siis ka see võib ebasoodsalt mõjutada luustiku kasvu ja arengut. Allikateks on kanafilee, piim, läätsed, munarebu,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
