Värvilised metallid · Vask ja alumiinium MALMID Toodetakse kõrgahjudes, tooraineks rauamaak(looduslik rauahapendite ja mineraalainete segu), koks ja räbustaja (tavaliselt mineraalaine, mis seob maagis ja koksis olevad mineraalained). Kõrgahju kütuseks kasutatakse koksi (tuhka). Kõrgahi on sahtikujuline ehitis, mida täidetakse ülalt. Sulamalm vajub põhja. Kahjulikud lisandid on väävel ja fosfor, mis muudavad malmi väga hapraks. Jagunevad: · Valumalmid - (ka hallmalm) Tooted saadakse valamise teel (kanalisatsioonitorud, liitmikud, keskkütteradiaatorid, ahjude ja pliitide metallosad) · Toormalmid - Kasutatakse peamiselt terase tootmiseks. Heleda murdepinnaga (valge malm). Väga habras. Ehitusmaterjalide tootmises kasutatakse vähe. · Erimalmid - Väga mitmesuguste omadustega, kasutatakse väga vähe. TERASED
Põlemisel, hingamisel ja kõdunemisel moodustunud CO2 läheb õhku. Sealt seovad seda rohelised taimed mis fotosünteesil muundub co2 orgaanilisteks ühenditeks(nt suhkrud) ning eralduvad seejures õhku O2. Fosforiringe on biogeokeemiline tsükkel, mis kujutab fosfori ringkäiku litosfääris, hüdrosfääris, biosfääris ja nende vahel. Erinevalt teistest aineringetes ei mängi atmosfäär fosforiringluses tähtsat osa, sest fosfor ja selle ühendid on enamasti Maal esinevatel tavatemperatuuridel ja rõhkudel tahkes olekus , ehk seega õhust raskemad. Veeringel puudub kindel algus- ja lõppkoht. Veeringe käivitajaks on Päike, mis soojendab ookeanide vett, kuni see hakkab aurustuma Tõusvad õhuvoolud kannavad veeauru atmosfääri, kus see kõrguse kasvades hakkab jahtuma ,kuni kondenseerumiseni, mille tagajärjel tekivad pilved. Teadust, mis tegeleb murkide muutumise ja mojuga, kutsutakse toksikoloogiaks
0,8% · Beiniit (B): B=F+T (tekib A lagunemisel selle allajahutamisel temperatuurivahemikus 400-500C); C-sisaldus 0,8% 5). Perliitmuutus (muutuse skeem, T, 0C)? A->(F+T)P; T=727C, C%=0,8 6). Üleeutektmalm, struktuuriosad, nende tekkimistemperatuur Le+T Le tekib temp-il 1147C ja T temp-il alates 1147C 7). Kahjulikud elemendid terastes? Väävel S (kuni 0,035-0,06%) (tekitab kuumhaprust) ja fosfor P (kuni 0,025-0,045%) (tekitab külmhaprust). 8). Malmide liigitus sõltuvalt C-sisaldusest? · Alaeutektmalmid (2,14-4,3%) · Eutektmalmid (4,3%) · Üleeutektmalmid (>4,3%). 9). Sulamite liigitus TT põhjal? · TT-vad (vanandatavad) sulamid · Mitte TT-vad (mittevanandatavad) sulamid 10). AW-AlCu4Mg2 Al-i deformeeritav sulam, mis sisaldab peale Al-i 4% Cu-d ja 2% Mg-d. 11). 12). Tööriistakeraamika liigitus? Ülikõvakeraamika, lõikekeraamika ja kermised. V variant: 1)
Nt: vihmamets, raba (6000-8000a vana) b. Kui inimene ei puutuks, siis võin ökosüsteem kesta sadu aastaid c. Elukooslus (kõik liigid kes seal elavad) + eluta kooslus 7. Biosfäär a. Kogu planeeti ümbritsev elu sisaldav kiht Organismide geeniline koostis Keemillised elemendid jagunevad: 1. Makroelemendid a. O hapnik b. C süsinik c. H vesinik d. N lämmastik e. S väävel f. P fosfor 2. Mikroelemendid a. Tähtsamad: a.i. Ca kaltsium a.ii. Fe raud a.iii. Mg magneesium a.iv. Na naatrium a.v. K kaalium Keemilised ühendid 1. Anorgaaniline ühend a. Vesi, mineraal soolad 2. Orgaanilised ühendid a. Valgud b. Rasvad ehk lipiidid c. Süsivesikud d. Nuklehiid happed d.i. DNA d.ii. RNA Vesi H2o
liblikõielised taimed. Orgaanilise aine sisaldus ja muldades on lagunemine aeglasem kui keemilised omadused. Fosfor valkainete koostises (fermendid, varu mullas on pidevalt muutuvad. kergemates muldades. 4. Mulla orgaaniline vitamiinid jne.). fosfor esineb taime kasvu Samaaegselt toimub orgaanilise aine 7. Mulla bioloogilisest aine, eriti huumusained, on reguleerivate ühendite koostises. Ta esineb ladestumine ja ka kadu. Võimalik eristada aktiivsusest taimedele peamiseks ka huumuse koostises
Puhta vee indikaatorid puuduvad jões. · D. Veeproovide võtmine ja analüüs. · E. Kas läbi Maardu linna voolav jõgi on reostunud. · E, A, C, D,B vastused Organismide koositisest on leitud 70-80 erinevat elementi.Enamusi väga väheses hulgas. Makroelemendid: 98-99 % organismi elemntidest. Elusorganismide talituseks hädavajalik miinimum on 27 keemilist elementi. Neid nimetatakse bioelemendid ja jagatakse 3 rühma. Süsinik, vesinik,hapnik, lämmastik, fosfor ja väävel-CHNOPS Mesoelemendid- Katioonid: Na, K, Mg, Ca ja anioonid Cl Mikroelemendid- Vaja väga väikestes kogustes: Fe, I, Cu,Se, Mn jne. ORGAANILISED AINED Iseloomulikud elusloodusele, sest valdav osa neist moodustub organismide elutegevuse käigus. · Orgaanilised ained -18% · Anorgaanilisi aineid- 82%(peamiselt vesi) MAKROELEMENDID Hapnik- O · Peamiselt vee koostises kindlustab toitainete lõhustumise ja hingamise. Süsinik- C · Hästi stabiilne
1 Munade koostis * makrotoitained (vesi, proteiin, aminohapped, rasv) * makromineraalained (kaltsium, fosfor, magneesium, naatrium, kaalium, kloor, väävel) Mikromineraalained (vask, tsink, seleen, koobalt, mangaan, raud), vitamiinid ning rasvhapete sisaldus varieerub sõltuvalt nende sisaldusest söödas. Munade vitamiinisisaldus (eriti A, D ja mõned B rühma) oleneb otseselt nende imendumisest lindude seedetraktis Kui sööt sisaldab liigselt küllastunud rasvhappeid, siis väheneb küllastamata rasvhapete (linool- ja linoleenhape) ladestumine munasse ja halveneb embrüonaalne areng.
• nad tõstavad ferriidi ja sellega terase tugevust, • nad avaldavad mõju muutustele terase termotöötlusel (austeniiditera kasvule, austeniidi lagunemisele ja läbikarastuvusele). Tavalisandid Räni ja mangaan. Tavalisandina räni sisaldus süsinikterases ei ületa 0,5%, mangaani sisaldus 1,0%. Lisandid viiakse terasesse selle desoksüdeerimise käigus; ühinedes terases oleva hapnikuga lähevad nad räbusse. Lahustudes rauas parandavad nad terase omadusi. Väävel ja fosfor. Väävel ja fosfor on terases kahjulikeks lisandeiks. Rauaga moodustab väävel keemilise ühendi – raudsulfiidi FeS, mis tardolekus praktiliselt rauas ei lahustu, kuid lahustub vedelmetallis. 11. Terase termotöötlus Terase termotöötlus seisneb kuumutamises üle faasipiiri ning järgnevas jahutamises kiirusel, mil faasimuutused kas toimuvad täielikult, osaliselt või üldse ei leia aset. 11.1. Karastamine
Inimtegevus mõjustab süsinikuringet peamiselt kolme protsessi kaudu: Fossiilsete kütuste põletamisel tuuakse süsinikuringesse süsinikku juurde. Taimestunud alade vähendamise kaudu vähendatakse süsiniku fotosünteetilise assimilatsiooni voogu. Kuivendamise ja muldade õhustamise kaudu intensiivistatakse orgaanilise aine mineraliseerumist ja süsihappegaasi eraldumist atmosfääri. Fosforiringe – fosfori oksüdatsiooniaste ringes ei muutu, fosfor jääb kõigil fosforiringe astmeil fosfaatrühma osaks. Sellisena võivad fosforit omastada peaaegu kõik organismid. Kõrgemad loomad, ka inimene, saavad vajalikku fosforit orgaanilistest ühenditest. Fosforiringe on biogeokeemiline ringe, mis hõlmab endas fosfori ühendite ringlust litosfääris, hüdrosfääris ja biosfääris. Erinevalt teistest aineringetest ei ole atmosfäär fosfori ringluses oluline, sest fosfor ja selle ühendid on enamasti
Biokeemiline hapnikutarve (BHT) - kogus, mida vees sisalduvad orgaanilised ained tarbivad hapendumisel (lagunemisel) aeroobsetes tingimustes kindlal temperatuuril teatud aja vältel. Standardtemperatuur on 20oC ja - aeg 7 ööpäeva. BHT analüüsi puuduste tõttu on orgaaniliste ainete hulga määramisel hakatud kasutama keemilist hapnikutarvet (KHT). Veekaitse seisukohalt on olulisemateks toitaineteks lämmastik (N) ja fosfor (P), mis vette sattudes põhjustavad veekogu eutrofeerumist LÄMMASTIK: Reovees olev kogulämmastik moodustub: orgaanilistest lämmastikühenditest ammooniumisoolade lämmastikust nitrititest nitraatidest Lämmastik esineb reovees orgaaniliselt seotuna ja anorgaanilisel kujul NH4 +, NO2 - ja NO3 - ioonina. FOSFOR: Peamine osa reovees olevast fosforist on ortofosfaatide ehk fosforhappe (H3PO4) soolade kujul. Osa fosforit on polüfosfaatidena, mis kergesti hüdrolüüsuvad ortofosfaatideks
Biokeemiline hapnikutarve (BHT) - kogus, mida vees sisalduvad orgaanilised ained tarbivad hapendumisel (lagunemisel) aeroobsetes tingimustes kindlal temperatuuril teatud aja vältel. Standardtemperatuur on 20oC ja - aeg 7 ööpäeva. BHT analüüsi puuduste tõttu on orgaaniliste ainete hulga määramisel hakatud kasutama keemilist hapnikutarvet (KHT). Veekaitse seisukohalt on olulisemateks toitaineteks lämmastik (N) ja fosfor (P), mis vette sattudes põhjustavad veekogu eutrofeerumist LÄMMASTIK: Reovees olev kogulämmastik moodustub: orgaanilistest lämmastikühenditest ammooniumisoolade lämmastikust nitrititest nitraatidest Lämmastik esineb reovees orgaaniliselt seotuna ja anorgaanilisel kujul NH4 +, NO2 - ja NO3 - ioonina. FOSFOR: Peamine osa reovees olevast fosforist on ortofosfaatide ehk fosforhappe (H3PO4) soolade kujul. Osa fosforit on polüfosfaatidena, mis kergesti hüdrolüüsuvad ortofosfaatideks
Raku keemiline koostis. Elusorganism sisaldab kõiki Mendelejevi tabeli elemente. HOCNPS põhiliselt. (inimeses kokku 98%) Kõige enam on esindatud neist ainetest vesi. Rakus sisalduvad/moodustuvad anorgaanilised kui ka orgaanilised ained. Anorgaanilised ained rakus. Tähtsaim on vesi - ~80% Vee ülesanded: * dipolaarne, mõjutab teisi ained (lahustab, lagundab)/väga hea lahusti nii orgaanilistele kui anorgaanilistele ühenditele * vesi osaleb enamustes reaktsioonides, kas lähteaine või produktina vmi * veel on suur soojumahtuvus tänu vesiniksidemetele vee molekulide vahel (aitab säilitada temp.) * suur energeetiline väärtus H+ K+ Na+ Ca2+ Mg2+ Fe2+ Fe3+ NH4+ OH-rühmade ülesandeks on PH taseme säilitamise. Kaltsium tagab luude tugevuse. Kaltsiumi omandamiseks vajalik D-vitamiin (piimarasvad, päike etc). Taimedes olev kaltsium ei omas...
Okeanograafia on merede ja ookeanide uurimisega tegelev voib Eestis leida naiteks Parnus, Saaremaal Jarvel, Pirital. hudroloogia haru. Liivarannad on randla tuupidest koige liikumavad ning seal Hudroloogia on teadus, mis laias mottes uurib Maa hudrosfaari, toimuvad rannikuprotsessid on ka koige aktiivsemad. sealkulgevaid protsesse ning hudrosfaari ja seda umbritseva Tehnorandlahudrotehniliste rajatistega randla, ehk inimese keskkonna vastastikust moju. Fuusiline okeanograafia uurib tegevuse kaigus kujunenud randla. Eesti rannikul ei ole selline laineid, hoovusi, ookeani ja atmosfaari vastastikmoju, heli ja randlatuup veel ulatuslikult levinud. Suurim tehnorandla on valguse levikut vees jms. Seda osa okeanograafiast voidakse Eestis naha Tallinna ning Muuga lahte rajatud sadamarajatiste nimetada ka merede loodusgeograafiaks.Geol...
Vitamiin A ehk retinool · rasvlahustuv · loomses toidus retinoidid, taimses provitamiin -karoteen · tähtsus: nägemine, geeniekspressiooni reguleerimine, epiteelkoe püsimine, reproduktsioon, kasvamine, immuunsus · defitsiidist enim ohustatud lapsed (ja rasedad) · soovitatav kogus 700-1000 RE (lastel 300 RE) · pideval ületarbimisel võib olla toksiline · organism suudab vajadusel A vitamiini karotenoididest sünteesid · allikad: kalamaksaõli, veisemaks, seamaks, kanamaks, toores porgand, või Vitamiin D ehk kaltsiferool · rasvlahustuv · võimalik ise sünteesida ja ka toidust saada · tähtsus: sugu- ja kilpnäärmete töö, hammaste ja luude tugevus (Ca ja P ainevahetus), kesknärvisüsteemi korrashoid, vastupanu külmetushaigustele, vähkkasvaja ennetamine · defitsiidist enim ohustatud imikud ja väikelapsed, kroonilise alkoholismi korral · kõige "mürgisem" vitamiin. võib põhjustada vere...
Hea meetod selgitamaks välja, kas vajad tõesti mingit vitamiini- või mineraalaine lisa, on vaadata üle oma toidusedel. VITAMIINID A-VITAMIIN Hädavajalik kasvuks ja koevigastuste parandamiseks. Oluline silmade, naha ja juuste tervisele. Tõrjub baktereid ja alandab põletikke ning osaleb luustiku ehitamises. Saadakse puu- ja aedviljadest, nagu porgandist, tumerohelistest köögiviljadest, kanamunast, piimast, kalast ja maksaõlist. B-multivitamiin, C, D, E ja F vitamiinid nagu ka kaltsium, fosfor ja tsink mineralainetest suurendavad selle imendumist. Alkohol, kohvi, kortisoon, mineraalõlid, aspiriin ja D-vitamiini puudus aga vähendavad imendumist. Üle 1000 mikrogrammi päevas võib täiskasvanud inimesele põhjustada mürgistust. Puuduse sümptomid Kanapimedus, kuiv nahk, ekseem, suurenenud põletikurisk, haistmise ja söögiisu halvenemine. A-vitamiini eelstaadium Beeta-karoteen võib organismis muutuda A-vitamiiniks. Ei põhjusta mürgitusnähte, isegi mitte suured kogused
1. Töö eesmärk Korrapäraste ning ebakorrapäraste kujudega kehade tiheduse ja poorsuse määramine. 2.Katsetatud ehitusmaterjalid Kasutatud kehad: Korrapäraste kujudega: 1) Dolomiit - on karbonaatne kivimit moodustav mineraal. 2) Terassilinder - Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku. Ebakorrapäraste kujudega: 1) Graniit - on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim, mis sisaldab kvarsti ja päevakivi. 2) Silikaattellis - on tellis, mis on valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel ja sellele järgneva kuumutamisel autoklaavis, veeaurus, nii et moodustub hüdrosilikaatidest sideainel põhinev tehiskivi. 2.1 Kasutatud töövahendid
Saaremaa Ühisgümnaasium KOHV Referaat Autor: Kaur Lepik 9B Juhendaja: Indrek Peil Kuressaare 2012 SISSEJUHATUS Kohv - see tuntud jook on inimesete poolt armastatud juba aastasadu. Ma valisingi selle teema, kuna see on väga tavapärane ja puutume kokku sellega tihti. Kohvi hakati jooma maitse pärast, ning hiljem märgati, et sellel on ergutav toime. Algselt oli kohv luksuskaubana kättesaadav ainult rikkamatele inimestele, aga nüüdseks on see igapäevaseks muutunud. Tänapäeva maailmas on pea igalpool kohvikud, kohvipoed ja kohviautomaadid. Kohvi joomise kultuur on levinud üle maailma, kohvi joomine on paljudele igapäeva elu osa ja selles pole midagi ebatavalist. Kohvitootmine on arvestatav majandusharu ja mõne piirkonna põhiline sissetulekuallikas, näiteks Brasiilias, Kolumbias jne. Kohvi on meie tervisele ühelt poolt kasulik, teiselt poolt kahjulik. See on ...
12 LED lamp Valgusdioodi tähtsaimaks osaks on mõne millimeetri suurune kahest erinevast pooljuhist koosnev kiip, mis on paigutatud räni- või galliumikristallist alusele. Kiirgava footoni energia e lainepikkus (värvus) sõltub LED-lampides pooljuhtmaterjali kihtidest ja kasutatavatest lisanditest. Levinumad lisamaterjalid on alumiinium, arseen, gallium, indium, fosfor ja lämmastik. Üksik LED on tavaliselt 3–5 mm läbimõõduga, vajab tööks vaid mõnevoldilist alalispinget, ning tarbides vaid 1 vati voolu, võib anda mitmekümne luumeni jagu valgust. erakordselt pikk tööIga (50 000–100 000 tundi) väike tööpinge ja minimaalne soojenemine, suur põrutuskindlus. 13 Elektripirnide võrdlus Energiaklassid jagunevad järgmiste protsentide
Lämmastiku määramine ammoniaagivees- käib mahtanalüütiliselt. HCl lisamisel toimub ammoniaagivee ja happe vahel neutralisatsioonireaktsioon . ammoniaagi kadude vältimiseks tuleb määramiseks võetud NH 3 vee kogus valada kindlast koguses võetud happesse ja liig määrata tagasitiitrimise teel . Teine võimalus on määrata tiheduse kaudu siis kas areomeetriga või mõõtekolvi ja kaaludega. Fosfori määramine- määratakse mahtanalüütiliselt väetise leotises sadestatakse fosfor välja tugevasti happelises keskkonnas ammooniummolübdaadiga, tekib kollase värvusega sade, see lahustatakse kindlas koguses NaOH lahuses , mille ülejääk tiitritakse tagasi HCl-ga . P sisaldus leitakse sademe lahustumiseks kulunud NaOH hulga kaudu Kaaliumi määramine- kaalanalüütiliselt . see sadestatakse kindlast kogusest lahustatud väetisehulgast perkloorhappega. Seejärel filtreeritakse klaaskolvi , kuumutatakse, kuivatatakse . tekkinu mass kaalutakse, ja molekul- ja
Alumiiniumpotis võib aga keeta putru ja alumiiniumfooliumis võib küpsetada kala või liha, sest nendega kokku puutumisel alumiinium ei reageeri. Alumiiniumi suure sisalduse korral organismis koguneb ta luudesse ning hakkab seal asendama kaltsiumi ja magneesiumi, takistades luude kujunemist ning muutes need hapramaks. Samuti võivad organismi sattunud alumiiniumiühendid põhjustada aneemiavorme, ajukoore funktsiooni häireid ning takistada mitmete eluks vajalike elementide ( kaltsium, fosfor, raud, fluor, magneesium) omastamist. 7. ALUMIINIUMISULAMID Kuna puhas alumiinium on suhteliselt pehme, siis kasutatakse ehitus- ja konstruktsioonimaterjalidena mitmeid tema sulameid. Need on oluliselt paremate mehhaaniliste omadustega ja lisaks kõvaduselt on nad lähedased terasele, olles ise terasest mitmeid kordi kergemad. Seepärast kasutataksegi alumiiniumisulameid laialdaselt lennukites , rakettides, ehituses,
organismide tagasi anorgaanilisse loodusesse. Eristatakse gaasilist (kiire) ja settetsüklit (aeglane). Biogeochemical cycles the transport and transformation of substances in the environment, through life, air, sea, land, and ice. . , . Biogeensed elemendid Biogeensed elemendid e. elusaine komponendid: 1. Põhielemendid vesinik H, süsinik C, hapnik O - vajalikud kõikides raku orgaanilistes ühendites. 2. Makroelemendid fosfor P- nukleiinhapetes ja osaleb energia ülekande reaktsioonides rakus, lämmastik N - aminohapetes ja valkudes, väävel S valkudes, naatrium Na, magneesium Mg - kofaktor ensüümides ja klorofüllis, kloor Cl, kaalium K, kaltsium Ca kofaktor ensüümides, koostisosa membraanides. 3. Mikroelemendid boor B, räni Si, vanaadium V, magneesium Mg, raud Fe, koobalt Co, vask Cu, tsink Zn, molübdeen Mo, jood I. Toimivad rakus kui ensüümide kofaktorid. Süsinikuringe
tekitavad mügaraid kindlatel liblikõieliste taimede juurtel. Mügaras seostunud lämmastik antakse edasi taimedele aminohapete kujul. Mügarbakterite ja peremestaime(-de) vahel on sümbiootilised suhted. Bakterid saavad taimedest vajalikke orgaanilisi ühendeid (suhkruid, happeid) ning annavad vastu seotud lämmastikühendeid, mis on moodustunud gaasilisest lämmastikust (N2). 27. Mikroobid fosfori muundajatena ja fosfori ringlus looduses Fosfor satub mulda taime- ja loomajäänustega, ning keemilste ühenditena (väetistena). Suurt osa orgaanilise fosfori reservi ei saa taimed omastada. Mikroobid peavad orgaaniliseaine lõhustama, viima anorgaanilisse vormi. Kõigepealt deposforüülitakse nukleotiinhapped->letsitiin. Orgaanilise fosfori ühenditest võtavad osa nt pseudomonas spp, ja bacilluse spp, aga ka hallitusseente
0 – mahepõllunduslik tootmine; 5 1 – vabalt peetavate kanade munad; 2 – õrrekanade munad; 3 – puuris peetavate kanade munad. Järgneb tootja riigi tähis (näiteks: EE-Eesti; LV-Läti; LT-Leedu) ning lõpuks ettevõtte eraldusnumber (mis tuleb taotleda Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist). Kanamuna kui toiduaine Üks kanamuna katab inimese päevasest tarbest (%): energia 3,3, valk 8,0, asendamatud aminohapped 9,4, fosfor 8,0, kaltsium 3,8, raud 5,0. Muna sisaldab letsitiini ja lüsosüümi. Kanamuna sisaldab kolesterooli (rebus ~230 mg). Inimese kõikides kudedes kokku on ~60 g kolesterooli ja osa sellest (~1000 mg päevas) sünteesib organism ise. Kahjuliku mõjuga on kolesterool siis, kui tema sisaldus veres ületab 2 g liitri kohta. Kanamuna rikastatakse ω-3-rasvhapetega. Ω-3-rasvhapetel on tervistav mõju (ennetab südame-veresoonkonna haigusi, vähendab vereliistakute kleepuvust ja trombide tekke ohtu)
millede elektriline eritakistus on dielektrikute ja juhtide vahepealne, olles vahemikus 10- 6...108 Ωm. Pooljuhtmaterjalide eri-takistus sõltub eelkõige koostisest (väga olulised on lisandid), valmistamise tehnoloogiast ja välismõjudest (temperatuur, elektriväljatugevus, valgustatuse intensiivsusest jne.) Pooljuhid on kas keemilised elemendid või nende keemilised ühendid nagu germaanium, räni, seleen, telluur, arseen, fosfor, või ränikarbiid ning mitmesuguste metellide oksiidid (vaskoksiid, titaanoksiid jne.) ja sulfiidid (tsinksulfiid, hõbesulfiid, magneesiumsulfiid jt.).. Germaanium (Ge) on välimuselt hõbehall, metalse läikega, raskesti mehaaniliselt töödeldav ja rabe, sulamistemperatuur 958,5 °C., suhteline dielektriline läbitavus ε = 16. Germaaniumist valmistatakse pooljuhtdioode ja transistore, mis võivad töötada temperatuuridel –60°C...+70 °C.
fütoplankton, zooplankton. 8.Valik ökoloogilise seisundi abiootilistest näitajatest. Nende seletus. Läbipaistvus ja toitesoolade sisaldus. Veekogude seisundis on viimase paarikümne aasta jooksul toimunud suured muudatused. Järsult on tõusnud toitainetesisalduse nivoo järvede vees. Ärevaks teeb fosfaatide esinemine paljude väikejärvede vees aastaringselt, mis kõneleb tasakaaluprotsesside rikutusest. Nendesse veekogudesse sissekantud fosfor jääbki funktsioneerima süsteemisiseses aineringes. Suur osa järve sattuvast fosforikoormusest koguneb veekogu põhjasetteisse, kust ta võib anaeroobsete keskkonnatingimuste korral uuesti lülituda aineringlusse. 9.Valik ökoloogilise seisundi biootilisestest näitajatest. Nende seletus. Keskkond koosneb nii biootilise (elus) ja abiootilise (eluta) osast. Biogeensete elementide hulga suurenemisele vees reageerib järve elustik. Olulised kvantitatiivsed muudatused
· seedetrakti haiguste põdemisel, · suhkurtõve puhul, · kestval ühekülgsel toitumisel ja · pideva stressi korral. Parimateks kaaliumiallikateks on taimse päritoluga toiduained, eriti köögiviljad ja kaunviljad. Kaaliumi päevane soovitus on 3100-3500mg, 3300 mg kaaliumi sisaldub näiteks: * 270 g kuivatatud virsikutes, * 350 g läätsedes, * 450 g mandlites, * 500 g rosinates, * 660 g keedetud kartulites, * 1,4 kg banaanides. 4. Fosfor- vajalik energiamajanduses Fosfor kuulub energiat salvestava ATP molekuli koostisesse Mineraalsoolade koostises koos kaltsiumiga kuulub luukoe ehitusse Nukleiinhapete struktuuris on ehitusmolekulide koosseisus Negatiivse laenguga vormis osaleb vere pH regulatsioonis (fosfaatpuhver hoiab vere pH stabiilsena) Fosfor aktiveerib paljusid vitamiine nt E-vitamiini. Kuulub membraanide koostisesse fosfolipiidse kaksikkihi moodustaja
Eriti vajalik on lämmastikuga varustatus aktiivsel kasvuperioodil aprillist juunini. Kui lämmastikku on mullas vähe, pidurdub taime kasv ja lehed muutuvad matiks. Lämmastikku võib kasutada vaid juuni lõpuni, sest ülemäärane lämmastiku andmine pidurdab võrsete puitumist ja õiepungade moodustumist. Lämmastiku üleküllus soodustab sirelite haigestumist, suurendab külmakahjustuste tõenäosust ning võib vähendada õitsemist. Õitsemist soodustab aga fosfor, mida peaks andma suve lõpus. Fosforipuudus väljendub nõrgas juurestiku ja võrsete kasvus. Kaalium parandab sireli põua- ja külmakindlust. Kaaliumipuuduse korral muutuvad lehed servadest heledamaks ja hakkavad koltuma. Kaltsiumipuudus, aga ka üleküllus, põhjustab sirelitel klorofüllivaegust. Sobiva mikroelementide koguse tagamiseks mullas piisab sõnnikuga väetamisest. Sõnnikuga või muul viisil multsmine aitab vältida umbrohtude kasvu
Teoreetiliselt: lõpmatu arv süsivesinikke, praktil. - palju tuhandeid Väävliühendid - tuntud mitu lihtühendit (ainult C ja S) + väga palju org. ühendeid, kus esineb väävel Lihtühenditest tähtsaim CS2 - süsinikdisulfiid värvitu, omapärase lõhnaga, mürgine, väga kergesti süttiv vedelik. Saadakse väävliaurude juhtimisel läbi hõõguva söe: C + 2S → CS2 Väga hea lahusti paljudele orgaanilistele ainetele (rasvad, vaigud, kautšuk jt.) ja anorg. ainetele (eriti fosfor ja väävel) Karbiidid: süsiniku ühendid metallide või mittemetallidega, mille elektronegatiivsus on väiksem kui süsinikul. (see def. ei ole siiski piisav; mittemetallidest peetakse üldiselt silmas vaid Si ja B) Karbiidid jaotatakse 3 rühma 1) ioonilised e. soolataolised Reageerimisel veega ja hapetega → CH4 või C2H2 või H2 CaC2 + 2H2O → Ca(OH)2 + C2H2 (etüün) Al4C3 + 12H2O ( 4Al(OH)3 + 3CH4 (metaan) Siia kuuluvad ka atsetüliidid (etüüni e
ja käibel on mitmeid võimalikke seletusi nende seoste põhjuste kohta. Punane keemias Purpuriin ehk 1,2,4-trihüdroksüantrakinoon on puuvilla värvimiseks kasutatav punane värvaine, mida leidub südalehise punavärviku (Rubia cordifolia) juurtes. Allotroopia on nähtus, mis seisneb selles, et sama keemiline element võib esineda mitme erineva lihtainena. Hapniku allotroopsed erimid on O (monohapnik), O2 (dihapnik), O3 (trihapnik ehk osoon) ja O4 (tetrahapnik ehk punane hapnik). Fosfor võib muuhulgas esineda punase fosfori kujul, mida kasutatakse näiteks tuletikutööstuses. Ilutulestikurakettides kasutatakse punaste toonide saamiseks strontsiumisoolasid koos kloori sisaldavate ainetega. Punane keraamikas Vana-Kreekas viljeleti terra sigillata tehnikas punasefiguurilist stiili, millel paiknes mustal taustal punasevärviline dekoor. Punase kivinõu nime kandis 17. sajandi lõpul Inglismaal loodud glasuurimata kivinõukeraamika.
lõpp-produktiks on anorgaanilised ained. Anorgaanilised ained on taimedele fotosünteesi lähteaineteks. Bakteritel on oluline osa mulla kujundamisel. See on keerukas protsess, mille käigus pinnasesse sattunud organismide jääkained lagundatakse - huumus. Taimed ei oska mullas olevaid keemilisi ühendeid omastada enne, kui mullabakterid muudavad need anorgaanilisteks aineteks. Bakterid osalevad kõigi peamiste keemiliste elementide süsinik, hapnik, lämmastik, fosfor ja väävel looduslikes ringetes. Mis tähtsus on bakteritel teistele organismidele? Bakterid elavad organismide pinnal ja võimaluse korral ka sees. Bakterid on ka inimese juustes, suus, seedekulglas jne. enamik baktereid ei kujuta inimesele mingit ohtu. Näiteks jämesooles elavad bakterid altavad lagundada orgaanilisi ühendeid, mille lõhustamisega seedeensüümid hakkama ei saa. Ühtlasi varustavad bakterid organisme ka vitamiinidega.
C - süsinik süsihappegaasist orgaaniliste ainete sünteesiks H - vesinik veest vesinikukandjatel sünteesiprotsessidel N - lämmastik juurte kaudu aminohapete sünteesiks O - hapnik süsihappegaasist hingamisel P - fosfor mullast nukleiinhapetes S - väävel mullast aminohapetes K, Ca, Mg mullaveest Mikroelemendid: Fe, Mn, B, Zn, Mo mullast, neid vajab taim vähem. TAIMEDE OSA LOODUSES: 1. Heterotroofsete organismide jaoks orgaanilise aine allikad. 2. Aineringed: süsinikuringe, lämmastikuringe, P- ja S ringe. 3. Muld sünnib taimedest. TAIMEDE MITMEKESISUS lk 38-46
Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Saamismeetodid.......................................................................................................................... 4 Füüsikalised omadused............................................................................................................... 5 Keemilised omadused................................................................................................................. 6 Kasutusalad.................................................................................................................................9 Ohutusnõuded............................
Mulla profiilid jaotatakse 2-st aspektis:**mulla mineraalse osa paigutusest lähtudes.Akumulatiivne profiil-võrreldes lähtekivimiga on toimunud ülemise osa rikastumine Eluvioakumulatiivne porfiil.min ainete sisaldus Eluviaalne profiil-tugev väljauhe. Diferentseerumata profiil. Kahekihilisel lähtekivimil e näivleetunud profiil. **org ane akumulatsioonihorisontide järgi. Mull e.pehmehuumuslik-iseloom on õhuke metsakõduhorisont ja tüse huumushorisont. Moder e. keskmine huumuslikkus-iseloom.on tüse metsakõdu ja tunduvalt õhem huumushorisont. Moor e.toorhuumuslik-kogu orgaaniline aine on koondunud mulla pinnale (mustika kasvukoht). Turvas (eutrofoorne, mesotroofne v. oligotroofne). Proto- e algstaadiumis olev (näit protomull). Düs- e rikutud (näit raietööga) Kõik erinevad mulla mineraalprof. Ja huumusprof tüübid on kujunenud erinevate mullatekkeprotsesside käigus. Eesti mullatekke ökol.tingimused-reljeef- :keksm kõrgus u.50 m, 2/5-50...100m,1...
VASTSELIINA GÜMNAASIUM Kristjan Nedo TOIDU- JA TOITAINED Referaat Juhendaja: Merike Mändmets Vastseliina 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus Valisin referaadi teemaks toidu- ja toitained, kuna tahtsin saada täpsemat informatsiooni nende kohta ning rohkem teada saada nende erinevuste kohta ning ka nende kahjulikkuse ja kasulikkuse kohta. Töö eesmärgiks on teada saada mis on toitained, mis on toiduained. Lisaks nende sarnasused, erinevused, kasulikkus, kahjulikkus. Kuidas jaotuvad toitained ja toiduained, nende väiksemad osad. Toitained Toitained on keemilised ained, mida organismid vajavad ainevahetuses või kasutavad energiaallikana. Toitained imenduvad kehas: valgud, rasvad, sahhariidid, mineraalained, vitamiinid ja vesi. Iga toitainet vajab elusolend mingiks otstarbeks. Valkudest moodustuvad kehar...
ööpäevas, olenemata riigi ja inimeste majanduslikust, sotsiaalsest ja poliitilisest staatusest. veekulu suurused ja jaotumine tarbimise järgi väga loogiline vastus.. lihtsalt mille peale kulub vett kodus (a la nõude pesemine, wc, vann jne) ja palju selle peale keskmiselt kulub. Veekulu suurused on sõltuvad eelnevatest teguritest, palju iga tarbija ise kulutab. reoainete sisaldused reovees anorgaanilised ained (mineraalained), fosfor ja lämmastik erineva veetarbega reovee käitlemisvõimalused komposttualeti töö põhimõte komposttualeti töötamise tagavad tingimused vee säästlik kasutamine ja reovee käitlemine majas reovee puhastuse etapid 1) Tavatehnoloogia reovee puhastuses- sissevool--)mehaaniline puhastus---)bioloogiline puhastus--) keemiline puhastus---)järelpuhastus----)väljavool aktiivmudapuhasti töö põhimõte aktiivmudapuhasti tüübid
EKSOOTILISED VILJAD Kokkuvõte Tallinn 2010 SISUKORD Eksootilised viljad SISSEJUHATUS Sageli on poodides müügil ostjale tundmatuid puuvilju, millest pole teada, on nad magusad või soolased, hapud või pähklimaitsega, kuidas ja kui kaua neid säilitada, kas nad on küpsed või toored ja äkki neid süüaksegi just toorelt. Seega selles töös kirjeldame mõningate viljade iseloomustust ja omadusi, et tekiks väike arusaam, millised need eksootilised viljad siis on? 1. EKSOOTILISED VILJAD Eksootilisteks viljadeks loetakse: Artisokk, Arbuus, Ananass, Avokaado, Banaan ja punane banaan, Bataat, Cherimoya või annoona, Fengol ehk apteegitill, Granaatõun, Granadilla, Gujaav, Hurmaa, Jackfruit, Kaktusevili, Karambool ehk tähtvili, Kirssananass ehk füüsal, Kiwano, Kumkuats ehk kääbusapelsin, Kuningkookos, Küdoonia, Lime, Litsi, Longan, Limkuats, Mango, Mangostan,...
Elu tunnused: 1.) elusorganismid koosnevad Biomolekulid: Sahhariidid: organismi MITOOS: keharakkude rakkude jagunemine, millega rakkudest. 2.) Elusorganismidel toimub aine- ja ehitusmaterjaliks ja kütuseks. tagatakse kromosoomide arvu püsimine tütarrakkudes. energiavahetus. 3.) Kasvamine ja areng. 4.) Jagunevad: Monosahhariidid ( glükoos-põhiline Interfaas: faas kahe mitoosi vahel, toimub DNA Paljunemine. Areng algab viljastunud munarakust. rakkude toitaine, monomeerideks di ja replikatsioon, toimub ATP süntees, suurenevad raku Peamiselt hulkraksetel, taimedel, loomadel. polüsahhariididele, paljudes puuviljades ja marjades, mõõtmed ja organellide arv, tsentrioolid Mittesuguline paljunemine: Organismi areng algab viinamarjades, sahharoosist vähem magus; Fruktoos- ...
(H, O, C, N) 4. Selgita erinevate keemiliste elementide (C; H; O; N; P; S; Na; K; Ca; Mg; Fe; I) ülesandeid organismis. C Moodustab keemilisi sidemeid, CO2 on fotosünteesi lähteaine. H bimomolekulid, vee koostises, vesiniksidemed. O hingamine, töö, toitainete lõhustamine. N põhiliselt aminohapetes (valgud), nukleiinhapetes (DNA ja RNA), on süsinikskeleti täiendav, tugevdav ja mitmekesistav element. P - Fosfor kuulub rakumembraanide koostisesse, ta on oluline RNA ja DNA molekulide jaoks. On vaja organismi energiavahetuses osalemiseks. S - antikehade moodustamine. Väävlit on vaja pea kõigi organismis leiduvate valkude ja ensüümide toimimiseks. Na reguleerib vee hulka, närviimpulsside edasikandmine. K - Kaaliumi on vaja:vee hulga reguleerimiseks kudedes ja vererõhu langetamiseks. Ca Esineb luude koostises, on vaja struktuursete funktsioonide täitmiseks. Mg Esineb klorofülli koostises
Schmidt. С. A. Hunnius märgib oma 1857. aastal ilmunud trükises, et ranna lähedal lahtede põhjas paiknevat liivaterade ja lagunemata taimejäänustega meremuda ei saa tema arvates tarvitada. Ravimudaks sobib pehme võõristeta leeliseline, väävelvesiniku lõhnaga mustjashall materjal. Muda keemilist koostist kirjeldas ta C. Schmidti tehtud analüüside põhjal. Autori arvates annavad meremudale tervistavaid omadusi väävelvesiniku ja süsihappega küllastunud vesi ning vees lahustunud fosfor, süsihappe- ja rauaühendid, orgaanilised ained ning silikaadid. Analüüsides iga üksiku koostisosa toimet inimese organismile, rõhutas ta, et meremuda terapeutiline toime sõltub selles sisalduvate ühendite koosmõjust. Muda radioaktiivseid omadusi uuris 1904. aastal J. Borgmann ning täheldas selles aktiivset raadium-kiirgust. Radioaktiivsusel arvati olevat oluline roll meremuda ravitoimes. 1939. aasta veebruaris võttis Eesti Vabariigi Loodushoiu
Ca, Mg, Fe) ja veel mõningaid mikroelemente. Igal aastal eemaldatakse mullast koos saagiga suur hulk toiteelemente (eeskätt N, P ja K), mida tuleb väetisega asendada. Mineraalväetised mõjustavad taimede kasvu, arengut ja keemilist koostist. Suured lämmastikkogused soodustavad taimede vegetatiivsete osade kasvu, kuid võivad osutuda ka kahjulikuks. Taimed kasvavad lopsakalt, kuid on külmaõrnad ja haigustundlikud. Halveneb taimede maitse, säilivus ja transporditavus. Fosfor kiirendab taimede arengut. Mulda viidud fosfor neelatakse nii füüsikalis- keemilistel kui ka keemilistel reaktsioonidel. 75. tähtsamad taime toiteelemendid. Liht liit ja sega väetised Lihtväetised jaotatakse taimetoiteelemendi sisalduse järgi lämmastik-, fosfor-, kaalium, boor-, vask- jne väetisteks. Kolme põhitoiteelemendiga (N, P, K) kompleksväetist nimetatakse sageli ka täisväetiseks. Taimed vajavad lisaks CO2 ja H2O veel vähemalt 6 keemilist elementi N, P, K, Ca, S, Mg
BHT7 (mg/l) (inglise keelses tähistuses BOD7). Bioloogiline hapnikutarve iseloomustab kergelt hapenduvate (süsinikku sisaldavate) orgaaniliste ainete hulka vees ja ei näita aeglaselt hapenduvate orgaaniliste ainete hulka. Just sellised ained esinevad tootmisreovees. Veekogusse juhitav puhastamata reovesi sisaldab sageli palju orgaanilisi aineid, mis hapendumisel põhjustavad veekogu vee hapnikuvaeguse. Veekaitse seisukohalt on olulisemateks toitaineteks lämmastik (N) ja fosfor (P), mis vette sattudes põhjustavad taimede ja vetikate vohamist ning veekogu eutrofeerumist. Olenevalt veekogu liigist võib üks nimetatud toitainest osutuda limiteerivaks. Siseveekogudes on selleks tavaliselt fosfor, meres võib aga määravaks muutuda lämmastik. Reovees olev kogulämmastik moodustub orgaanilistest lämmastikühenditest, ammooniumisoolade lämmastikust, nitrititest ja nitraatidest. Värskes reovees on palju orgaanilisi lämmastikühendeid (valgud, aminohapped),
suurim talve lõpul ja kevadel. Näiteks on Ülemiste järves üldlämmastikku ja üldfosforit suvel 23 korda vähem kui kevadel. Põhilise osa üldlämmastikust moodustavad nitraadid, mille hulk meie järvevees kõigub analüütiliselt nullist kuni 4 mg/l-ni. Tunduvalt vähem on Eesti väikejärvedes fosforit, mistõttu sealne bioproduktsioon on limiteeritud. On teada, et kui N:P suhe ületab 16, on lämmastikku liiaga ning fütoplanktoni ja makrofloora arengut määrab fosfor. Eesti üks fosforivaesemaid järvi on Nohipalu Valgjärv, kus lahustunud fosforit on 00,011 mg/l. Kõige fosforirikkamad Papp-, Kooraste Lina-, Väike Kodi-, Kriimani ja Pikajärv. Vee reaktsioon väikejärvedes on pH 4,09,6 piires, Narva Rohelistes järvedes on pH 12. Eestis on ülekaalus aluselise veega järved. Kõige happelisem on vesi Loosalu järves (pH 4,04,3), kõige aluselisem (pH üle 9,2) Harku järves, Metsküla järves , Peta- ja Pikajärves. Viimased on
Pagari ja õllepärm 2-4 erutatavust, on vajalik verehüübimisel, osaleb PP-vitamiin 14...28 Leib 0,45 organismi immuunsuse kujunemisel, Jahu tangud, makaronid 1-4,2 aktiveerib mõningaid ensüüme jne. Lihas- ja Liha ja subproduktid 2-4,5 närvirakkudes leiduv fosfor võtab osa nende Pagari ja õllepärm 28,2-40 funktsioonidest, kuulub rakutuuma valkude A-vitamiin 1,0 Lehmapiim 0,02 koostisse ja on vajalik raku-siseses Koorevõi 0,5 Kanamunad 0,35 Sea ja veisemaks 3-4 ainevahetuses. Magneesium osaleb süsivesiku- ja fosforiainevahetuses, langetab kolesteriinisisaldust veres ja
SÖÖDALISANDID PÕLLUMAJANDUSLOOMADE ( SH HOBUSTE) JA LINDUDE SÖÖDARATSIOONIS Mõiste Söödalisandid ehk söödapreparaadid on ained, mikroorganismid või valmistised, välja arvatud söödatoorained ja eelsegud, mida lisatakse tahtlikult söödale või veele, et täita eelkõige üht või mitut ülesannet. Neid manustatakse loomale tõhustamaks toitainete imendumist ja avaldavad oma toimet soolestikus või sooleseina rakkudes. Mitt e ük s ki tasa lisa ka a n d e l u st i as a tu d e n d ra t s a h ä s ioon ti i Ülesanded kokkuvõtlikult a) mõjutab soodsalt sööda omadusi; b) mõjutab soodsalt loomsete toodete omadusi; c) mõjutab soodsalt dekoratiivkalade ja -lindude värvi; d) rahuldab loomade toitumisvajadusi; e) parandab loomakasvatustoodangu...
külmdeformeeritavust. Väävel Kahjulik lisand. Väävel vähendab terase löögisitkust, plastsust ja ka väsimustugevust. Madalsüsinikterastes väävlisisaldusega üle 0,01 % alaneb külmahapruslävi, halveneb terase keevitatavus ja korrosioonikindlus. Väävlisisaldus terases on rangelt limiteeritud sõltuvalt terase kvaliteedist on see 0,035...0,06 % piires. Fosfor Nagu väävelgi on kahjulik lisand. Fosfor, lahustudes ferriidis, moonutab selle kristallivõret, tõstab terase tugevus- ja voolavuspiiri, kuid vähendab plastsust ja sitkust. Sitkuse vähenemine on seda märgatavam, mida suurem on terase C-sisaldus. Fosfori eraldumine põhjustab terase haprumist toatemperatuuril, lahustudes ferriidis ja kontsentreerudes terapiiridel. Seda nähtust nimetatakse külmahapruseks. Lämmastik, hapnik ja vesinik - Need lisandid esinevad terases mittemetalsete ühenditena nt
Mügarbakterid) Mügarbakterid redutseerivad e. ammonifitseeruvad lämmastiku ammooniumiks. · Suur osa orgaanilisest lämmastikust oksüdeerub kergelt e. nitrifitseerub NITRAATIDEKS (omastavad taimed) (-4) C N(-1...-4) FOSFORIRINGE- biokeemiline tsükkel, mis kujutab fosfori ringkäiku Maa lito,- hüdro,-ja biosfääris ning nende vahel. Erinevus teistest aineringetest: Atmosfääril ei ole fosforiringluses suurt tähtsust- fosfor ( ja ühendid) on Maal esinevatel temperatuuridel/ rõhkudel tahkes olekus. Olulisus: · DNA-koostises · Universaalne energiaülekandja ATP/ADP koostises · Anatoomiliste tugistruktuuride koostises HAPNIKURINGE- on hapniku liikumine eluta loodusest elusasse ja tagasi. · Atmosfäärne hapnik on fotosünteesijate elutegevuse tulemus (vee fotolüüs). · Aeroobsetes organismides ühendatakse hapnik uuesti vee molekuli. · Hapniku-ja süsihappegaasi sisalduse muutused atmosfääris on omavahel
· CO2 fotosünteesi lähte aine, hingamise ja käärimise lõpp-produkt. · Vesinik esineb kõikide biomolekulide koostises. Osaleb vesiniksidemete moodustamisel (O, N), mida rohkem on vesinikku, seda energiarikkam ühend. · Hapnik kuulub kõikide biomolekulide koostisesse. On tugev oksüdeeria, kindlustab hingamise. · Lämmastik esineb valkude aminohapetes, ATPs ja nukleiinhapetes. Leidub osades vitamiinides ja alkaloidides. · Fosfor esineb nukleiinhapete koostises. Esineb makroergiliste ühendite koostises. · Väävel esineb kahes aminohappes metioniinis ja tsüstainis, ka osades vitamiinides. · Naatrium, kaalium naatrium raku väline element, raku sees leidub teda vähe. Kaalium on raku sisene element, väljaspool leidub teda vähe. naatriumi ja kaaliumi ioonid reguleerivad vee tasakaalu, närviimpulsside teket ja edasi andmist, kindlustavad
11. Karboksüülhapped ja nende derivaadid. Nukleofiilne liitumine-elimineerimine atsüülrühma süsiniku juures Karboksüülrühm on enimesinev funktsionaalrühm keemias ja biokeemias. Karboksüülhappe derivaatideks on happehalogeniidid, happe anhüdriidid, estrid, nitriilid, amiidid. Karboksüülhapped on polaarsed ühendid, nende molekulid võivad moodustada tugevaid vesiniksidemeid teineteisega ja veega. Seega on karboksüülhapetel tavaliselt kõrge keemistemperatuur ja väiksema molekulmassiga karboksüülhapped lahustuvad vees. Karboksüülhapete happelisus Enamikel asendamata karboksüülhapetel on Ka väärtused 10-4 10-5 (pKa = 4-5). Vee pKa ligikaudu 16 ja H2CO3 ligikaudu 7. Karboksüülhapped reageerivad kergesti naatriumhüdroksiidi ja naatriumvesinikkarbonaadi vesilahustega, moodustades lahustuvaid naatriumsoolasid. O O H2O - + ...
keskkonna ja elusorganismide vahel, korduv 1. Reservfond atmosfääris, nt. Süsinik, lämmastik, hapnik; häirimiseks tuleb rakendada märkimisväärseid pingutusi, aga inimesel on õnnestunud süsinikuringe tasakaalust välja viia massilise fossiilsete kütuste kasutamisega 2. Reservfond on litosfääris suhteliselt väike ja mobiilne ja tasakaalu on lihtne rikkuda, nt. Fosfor, väävel; fosgoriringe on pesemisvahenditega tasakaalust välja viidud iv. Energiaringe ühesuunaline, mitte tsükliline , kvalitatiivne muutus, mis on lihtne, päikesekiirgusega tuleb lühilainelisem valgusenergia, aga ökosüsteemis hajub eeskätt pikema lainepikkusega soojusenergia 1. Toiduahelad, toiduvõrgustikud a. Kui on vaja koostada toiduahel etteantud liikidest: alati tuleb alustada produtsendist ehk taimest; seostada
Aatom keemilise elemendi väikseim osake, molekuli koostisosa, koosneb tuumast ja elektronidest Aatomi elektronkate aatomituuma umber tiirlevate elektronide kogum, mis koosneb elektronkihtidest Aatommass aatomi mass aatommassiühikutes Aatomi tuum aatomi keskosake, moodustab põhiosa aatomi massist, koosneb prootonitest ja neutronitest Ainete segu mitme aine segu, mis koosneb erinevate ainete osakestest Alus e. hüdroksiid on aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone (OH-), metalli katioonide+ ühend hüdroksiidiooniga - Aluseline keskkond ülekaalus on hüdrosiidioonid (OH-), pH>7 Aluseline oksiid metallioksiid, hapniku ühend metalliga Anioon negatiivse laenguga ioon Elementide rühm Mendelejevi perioodilisuse tabelis kohakuti üksteise all asuvate elementide rida, rühma elementidel väliskihis rühma numbrile vastav arv elektrone Elementide periood Mendelejevi perioodilisuse tabelis kõrvuti asuvate elemantide rida,...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
