Naatrium 63 mg Vesi 37,55 g Sool 0,16 g Kaalium 229,5 mg Tuhk 0,865g Kaltsium 180 mg Kiudained 0,085 g Magneesium 16,5 mg Fosfor 132 mh Sahharoos 2,195 g Laktoos o,635 g Hommikusöögi sisaldus: Banaan 75 g Vesi vähemalt 200 g Kalorusus 67,28 kcal Süsivesikud 15 g Rasvad 0,36 g Valgud 0,75 g 100% vesi
Põlevkivi 663000 Tuhakogus Aastane tuhakogus Cd 39,3 3,4 0,153 117251,55 398,7 3,1 3,44 0,158 9248,85 31,8 4,7 0,9 0,479 14022,45 12,6 32,2 2 0,512 96068,7 192,1 4,4 0,77 0,347 13127,4 10,1 11 0,81 0,334 32818,5 26,6 3,1 1,48 0,429 9248,85 13,7 0,6 2,31 0,523 1790,1 4,1 0,1 4,79 0,403 298,35 1,4 1,5 4 0,421 4475,25 17,9 298350 709,0735 Hg 17,9 1,5 6,7 49,2 4,6 11,0 4,0 0,9 0,1 1,9 97,72961 Kütusekulu linnas 100000 Kütusekulu maanteel 10000...
Mittemetallid ja nende ühendid looduses ning kasutusest keskkonda sattumisel; elementide ringkäik looduses Mittemetallid Mittetallide hulka kuuluvad ained, mis ei sisalda metalli ega poolmetalli. Kokku on metalle 22 tükki . On olemas gaasilisi (vesinik, fluor, hapnik, lämmastik, kloor, Heelium, neoon, argoon, krüptoon, ksenoon, radoon), tahkeid (seleen, väävel, boor, räni, jood, fosfor, süsinik) ja üks tavatingimuses vedel aine milleks on broom. Looduses võivad mittemetallid esineda mitmete allotroopidena ehk esineda mitme lihtainena. Paljud mittemetallid on halvad elektrija soojusjuhid. Lihtainetes on aatomite vahel kovalentne side ehk ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahel moodustuv keemiline side. Metallidega reageerimisel toimivad mittemetallid oksüdeerijana.
Vitamiinid D- vitamiini on vaja: · Sest see soodustab kaltsiumi imendumist seedetrakdist ja fosfori assimilatsiooni, mis on vajalik luude ja hammaste moodustumiseks. · Lastele normaalseks kasvamiseks. · Aitab kaasa ensüümide sünteesile limaskestas, mis tegelevad olemasoleva kaltsiumi aktiivsuse trantspordiga. Sisaldub:kalamaksaõlis, munakollases, piimas. A-vitamiin: · Naha ja juuste tervise tagamiseks · Suguorganismide arenguks · Organismi kudede taastootmiseks · Vereloomadele Sisaldub: paprikas, hautatud maksas, porgandis. E-vitamiin: · Rakkude vananemise pidurdamiseks. · Järglaste saaniseks · Vere kollesterooli vähendamiseks Sisaldub: pähklites, idantites, seemnetes, taimsetes õlides. C- vitamiin: · Foolhappe ja B12- vitamiini ainevahetuseks · Aju normaalseks funkisioneerimiseks · Luude vastupidavus, tervete hammaste ja igemete tagami...
Aine Omadused Saamin Kasutami Veel Ühendid e ne omadusi Vesinik Värvitu, lõhnatu Tööstuses, Ammoniaagi H2; kerge, hästi Hüdriidid. (KH, CaH2). gaas, kerge, laboris süntees, difundeeruv. Toa Võivad olla happelised, hea soojusjuht, raketikütusen temp reag ainult aluselised või vees lahustub a, fluoriga, amforteersed halvasti, keevitamine, kõrgemal temp soolhappe paljude tootmine mittemetallidega Vesi Suurim tihedus Igalt poolt Kõikjal vaja D2O raske D2O raske vesi. +4C juures. saab ...
keemis temp on -253C · Vesiniku o.a ühendites on I · Vesinikku kasutatakse raketikütusena, metallide redutseerimisel oksiididest, amoniaagi ja paljude orgaaniliste ainete tootmises. Enam on hakatud kasutama vesinikku ka energeetikas(kütuselement), Kuna vesinik on nii kerge kasutatakse ted aka ilmavaatlusballoonide täitegaasina. · · · · · · · · · · · · · · · · · · · · VA rühm · VA rühma elementidest tähtsamad on lämmastik ja fosfor. Nende o.a võivad olla III kuni V. Lämmastik looduses esineb põhiliselt lihtainena atmosfääris. Lämmastikku esineb ka mineraalide koostises, eelkõige nitraatides ehk salpeetrites( tsiili salpeeter NaNO , india salpeeter KNO jt). Fosforit looduse lihtainena peaaegu ei esine. Teda leidub peamiselt kaltsiumfosfaati(Ca (PO ) ) sisaldavate mineraalide koostises(fosforiit, apatiit jt). · Lämmastik on väheaktiivne. Värvuseta, lõhnata maitseta gaas mis vees hästi ei lahustu.
· Keemilised omadused reag. Metallidega, vesinikuga ja põleb. · Tähtsamad ühendid + kasutamine i. CH4 maagaas küte ii. CO vingugaa, süsinikoksiid küttegaas iii. CO2 süsinikdioksiid, süsihappegaas tulekustutid, karastusjoogid 7. Penteelid · Aatomi ehitus välisel elektronkihil on 5 elektroni. · Fosfori allotroopsed teisendid : i. Punane fosfor ii. Must fosfor iii. Valge fosfor P4 · Füüsikalised omadused · Keemilised omadused · Tähtsamad ühendid + kasutamine 8. Kalkogeenid : · Aatomi ehitus välisel elektronkihil 6 elektroni. · Hapniku allotroopsed teisendid i. O2 hapnik ii. O3 osoon · Väävli allotroopsed teisendid i. Rombiline väävel S8 ii
Mida suuremad on molekulide mõõtmed,seda tugevamad on molekulidevahelised tõmbejõud ja seda kõrgem on ainete sulamistemperatuur. Eriti suur on aatomiraadiuse kasvu mõju halogeenide lihtainete korral Mittemolekulaarsed mittemetallid Polümeersed, ei koosne üksikmolekulidest Koosnevad suurest hulgast omavahel kovalentsete sidemega seotud aatomitest-kristalsed ained, mille kristallvõre tsentrites asuvad aatomid mõned koosnevad omavahel suhteliselt nõrgalt seotud kihtidest (punane fosfor ja grafiit)- väikese kõvadusega,kergesti peenestatavad Ühtlase ehitusega kristalsed lihtained (teemant ja räni)- kõrge sulamistemperatuuriga, väga kõvad, tahked ained Allotroopia Nähtus, kus üks ja sama keemiline element saab esineda mitme erineva lihtainena. Vastavad lihtained allotroobid- allotroopsed teisendid Erinevad üksteisest struktuuri poolest. Esinevad mittemetallilistel elementidel, mille aatomid saavad moodustada rohkem kui ühe kovalentse sideme(hapnik,süsinik,fosfor)
hingamise protsessides. Kuna aga hapnikku on atmosfääris süsihappegaasiga võrreldes väga palju rohkem, siis on ka inimtegevusest tingitud hapnikusisalduse suhteline muutumine süsihappegaasisisalduse vastava muutumisega võrreldes tühine. Fosforiringe: Fosforiringe all mõistame fosfori liikumist eluta loodusest elusasse ja tagasi. Fosforit gaasina ei esine ning seega seda atmosfääris pole. Kõige enam leiab fosforit kivimites (litosfääris), vähem elusolendites, mullas ja vees. Fosfor ringleb kivimite, organismide, mulla ja vee vahel. Vooluvesi uhub fosfori maakoorest välja ja see muutub kättesaadavaks maismaa- ja veetaimedele. Jõed kannavad fosforit maailmamerre. Nii meres kui ka teistes veekogudes sadaneb osa fosforist põhja. Tagasi maismaale satub fosfor siis, kui maakerke tõttu muutuvad veealused alad maismaaks, aga ka veelindude ning siirdekalade elutegevuse tulemusena. Kaladest toituvate lindude väljaheited väetavad maismaataimi, paljud jõgede ülemjooksule
1. Võrdle elus- ja eluta looduse keemilist koostist. -Elusloodus: H-vesinik N-lämmastik O-hapnik P-fosfor C-süsinik S-väävel -Elutaloodus: Fe-raud O-hapnik Si-räni Mg-magneesium S-väävel Ni-nikkel Ca-kaltsium Al-alumiinium 2. Nimeta 6 tähtsamat makroelementi biomolekulides. -VESINIK -SÜSINIK -LÄMMASTIK -HAPNIK -FOSFOR -VÄÄVEL 3. Mikroelementide ülesanded organismis. -KALTSIUM-Osaleb vere hüübimisel ja lihaste kokkutõmbumisel. -RAUD-Kuulub vere punaliblede koosseisu ja osaleb hapniku trantspordis. -FLUOR-Kaitsebhambaemaili ja soodustab kaltsiumi ladestumist hammastesse. -JOOD-Osaleb kilpnäärme töös ja kilpnäärmehormoonide ja valkude sünteesis. -NAATRIUM JA KAALIUM-Osaleb ainete trantspordis rakku ja rakust välja ning närviimpulsside töös. -MAGNEESIUM-Kuulub klorofülli koostisesse. 4. Vee omadused, vee ülesanded rakkudes ja organismis. -Vesi tagab rakkude siserõhu. -Vesi osaleb keemilistes reaktsioonides. -Vett on vaja organismide paljun...
RAPLA VESIROOSI GÜMNAASIUM NÄDALA MENÜÜ Uurimustöö Koostaja: Kertu Roosla Juhendaja: Iiris Mõttus Rapla 2009 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................3 Esmaspäevast pühapäevani menüü....................................................................................4-11 Järeldused...............................................................................................12 Kokkuvõte..............................................................................................13 Kasutatud materjal....................................................................................14 2 Sissejuhatus Valmistan uurimustöö enda mida söön ning joon nädala aja jooksul. Nende kogu...
Nitrifikatsioon - ammooniumi oksüdatsioon nitritite ja nitraatideni Denitrifikatsioon - `nitraatne hingamine', nitraatide redutseerimine molekulaarse lämmastikuni Lämmastiku fikseerimine mõnede prokariootide võime kasutada molekulaarset lämmastikku Fosforiringe Fosforiringe on biogeokeemiline tsükkel, mis kujutab fosfori ringkäiku litosfääris, hüdrosfääris, biosfääris ja nende vahel. Erinevalt teistest aineringetes ei mängi atmosfäär fosforiringluses tähtsat osa, sest fosfor ja selle ühendid on enamasti Maal esinevatel tavatemperatuuridel ja rõhkudel tahkes olekus, ehk seega õhust raskemad. Fosfor on tähtis toitaine loomade ja taimede jaoks, eriti olulised on ioonid PO43- ja HPO42-. Fosforiühendid kuuluvad ka DNA-molekulide koostisesse, eeskätt energiarikastesse molekulidesse nagu ATP ja ADP. Fosfor etendab olulist osa ka inimeste ja loomade teatud anatoomiliste struktuuride ülesehitamisel, näiteks luud ja hambad.
Lk 25-Üldine keemiline koostis 1. Nimetage organismide peamisi keemilisi elemente. Hapnik (O), Süsinik (C), Vesinik (H), Lämmastik (N). 2. Millised keemilised elemendid kuuluvad makroelementide hulka? Makroelementide hulka kuuluvad veel Fosfor (F), Väävel (S), Kaalium (K), Naatrium (Na), Magneesium (Mg), Kaltsium (Ca) ja Kloor (Cl). 3. Miks vajab organism makroelemente suhteliselt suurtes kogustes? Sest need moodustavad suure osa organismi koostisest. 4. Millised keemilised elemendid esinevad kõigi orgaaniliste ainete koostises? O;C;H;N on enamike organismide koostises. 5. Miks organism ei saa läbi mikroelementideta? Mikroelemendid on paljude bioaktiivsete (ensüümid, hormoonid) koostises. 6
elusorganismide tunnused:kasvab,ärritustele reageerib,rakuline ehitus, biomolekul, suremine, stabiilne sisekeskkond, evolutsioneerumine, energiavahetus, paljuneb, areneb, pärilikkus,ainevahetus molekulid(molekulaarbioloogia)-uurib,kuidas geenides sisalduv informatsioon määrab organismide ehituse ja elutegevuse rakudrakuorganellid(rakubioloogia)-bioloogilisi protsesse raku tasandil koed(histoloogia)-kudede ehitus,arenemine,talitlus organismid(anatoomia,füsioloogia,geneetika)-organismide ehitus,elutegevus,pärilikkus ökoloogia(ökosüsteemid)-organismide ja eluta keskkonna suhted 1-molekuli tase,2-organelli tase,3-raku tase,4-koe,elundi ja elundkonna tase,5-organismi tase,6-liigi tase(etnoloogia),7-populatsiooni,koosluse ja ökosüsteemitase,8-biosfääri tase. hüpotees-taustainformatsiooni põhjal tehtav oletus teaduslik teooria-ühe teadusharu piires kogutud teadmised ja avastatud loodusseadused loodusseadus-looduse nähtuste juures esinev seadu...
Hajureostuse reostusallikad: Linnastumine, Põllumajandus, Tööstus, Sünteetilised pesuained, Jäätmed, Saastunud pinnas, Tung loodusesse, transport. Punktreostus Reovesi olmes või tootmises rikutud vesi, mida peab enne suublasse juhtimist puhastama. Jaguneb : olmereovesi, tootmisreovesi Olmereovesi : hallvesi, mustvesi, kollane vesi Tootmisreovesi pärinev tootmisprotsessidest ja seda tekib ettevõttetes. Keeruline puhastada Heitvesi kasutuses olnud ja loodusesse tagasi juhitav vesi. Heitvesi võib olla reostunud või mitte. Jaguneb: sademevesi, drenaazivesi, lekkevesi, puhastatud reovesi. Eriveekulu vee hulk, mis kulub ühe tarbija ööpäevase vajaduse rahuldamiseks või toodanguühingu valmistamiseks. Veetarbenorm ametlikult normitud eriveekulu. Mida väiksem tarbija, seda ebaühtlasemalt tekib reovett. Veekulu: soovituslik 143 l/d, kogemuslik 60-100 l/d Reovesi BHT, Heljuvaine e hõljum, üldfosfor, üldlämmastik. BHT hapnik...
Vaba hapnik Maa atmosfääris on taimede elutegevuse tulemus: vee fotolüütilisel lagunemisel eraldub vesinik, mis seondub süsinikuga, ja hapnik, mis jääb vabaks. Aeroobsetes organismides läheb hapnik taas veemolekuli koostisse. FOSFORIRINGE Fosforiringe on biogeokeemiline ringe, mis hõlmab fosfori ühendite ringlust litosfääris, hüdrosfääris ja biosfääris.[1] Erinevalt teistest aineringetest ei ole atmosfäär fosfori ringluses oluline, sest fosfor ja selle ühendid on enamasti Maal esinevatel tavatemperatuuridel ja -rõhkudel tahkes olekus ehk seega õhust raskemad. Fosfori oksüdatsiooniaste jääb kogu ringluse käigus muutumatuks, fosfor jääb kõigil fosforiringe astmeil fosfaatrühma osaks.Fosfaadid liiguvad läbi taimede ja loomade kiiresti. Seevastu protsess, millega fosfaadid liiguvad mulda või ookeani, on väga aeglane, muutes fosforiringe üheks kõige aeglasemaks biogeokeemiliseks ringeks. Fosforit ei ole üldjuhul
Kasutusalad: • H2SO4 autoakudes, ainete kuivatamine • H2S – roiskumine+mädanemine • Na2S2O3 – fotograafia • SO2 – keldrite, ladude desinfits., pleegitamisvahend Allotroobid: • S8 - rombiline väävel (rombikujulised kristallid, S8 molek.) • Sn - plastiline väävel (mustjaspruun plastiliinisarnane aine, seismisel rombiliseks, pikad siksakahelad) • monokliinne väävel (S8 molekulidest, nõeljad kristallid) 5. Lämmastik ja fosfor. Kasutusalad ja omadused. Millised on nende elementide ühendite kasutusalad ja nende omadused? Nimeta lämmastiku ja fosfori allotroope (võrdle neid). N • aatomite vahel kolmikside -> kõige püsivam lihtaine • maitseta, lõhnata, värvusetu gaas • vees vähe lahustuv • õhust kergem Kasutusalad: • NH3 – elektripirnides, lahj. nuuskpiiritus (mürgine,värvusetu, terava lõhnaga, kahjustab silmi) • vedel N – ainete jahutamine väga madala temp.-ni
majandustaset • Esimesed teraviljad, mis kodustati, olid nisu ja oder • Antiikaja tähtsaim leivavili oli nisu, oder ja rukis • Kõige lihtsam teraviljaliik on spelta nisu VILJATERA EHITUS TOITAINETE SISALDUS • Valku tavaliselt 8-15% • Nisu, rukki, kaera ja odra valk võib põhjustada tsöliaakiat • Inimese organism omastab teraviljavalkudest 60% • Rasvu on teraviljas 1-7% • Süsivesikuid 60-80% • Mineraalaineid – raud (Fe), fosfor (P), magneesium (Mg) • Vitamiin B NISU • Sisaldab K, P, Mg ja B3 vitamiini • Põhiline teravili paljudes maades • Nisutüüpe on kaks: talinisu ja suvenisu • Paisutatud nisu - hommikuhelbed ja kondiitritööstus • Idandatud nisu – värskelt salatites, suppides ja võileibadel • Nisuiduõli • Nisukruubid • Nisutangud • Bulgur • Nisuhelbed • Manna • Kuskus • Nisukliid Pehme nisu (90%) – kasutatakse
1. Anorgaanilised ained organismides on vesi, soolade ühendid. 2. Orgaanilised ained organismides on valgud, suhkrud, lipiidid ja nukleiinhapped. 3. Makroelemendid on mittemetallid: süsinik, hapnik, vesinik, lämmastik, fosfor, väävel. Mikroelemendid: raud, tsink, kaltsium, jood, magneesium, fosfor jne. 4. Keemiliste elementide ülesanded organismis: · C (süsinik) moodustab erinevaid molekulaarseid struktuure: lineaarsed (nt. valgud), hargnevad (nt. glükogeen), tsüklilised (nt. steroidhormoonid). · O (hapnik) aeroobsetes organismides oksüdeerija. Hapniku kaasabil lõhustatakse orgaanilised ühendid anorgaanilisteks. Hapniku baasil toodab organism vabu radikaale, mis aitavad tõhustada kaitsesüsteemi tööd. · H (vesinik) vesiniksidemete tekitamine, nt
Poolmetallid metalliliste ja mittemetalliliste iseloomulike omadusi. Iseloomulik läige, aga küllaltki haprad ja raskesti töödeldavad. Elektrijuhtivus on halvem, kui metallidel, aga siiski juhivad. Perioodilisus tabelis on metallide / mittemetallide joone lähedal. Kui on rohkem metallilisi omadusi, siis on metallide hulgas (germaanium, antimon) ja vastupidi on räni ja arseen. Mittemetallide füüsikalised omadused. Väga erineva värvusega (väävel kollane, fosfor valve/punane, räni hall, vesinik/lämmastik/hapnik värvusetud, kloor rohekaskollane jne). Ei juhi elektrit (erand on süsiniku allotroop grafiit)! Aatomite vahel on kovalentsed sidemed. Osa on molekulaarsed (molekulidest), teised mittemolekulaarsed (polümeerse ehitusega). Molekulaarsed on tavatingimustes gaasilised H2, N2, O2, F2, CL2. Mida suuremad on molekulide mõõtmed, seda tugevamad on molekulidevahelised tõmbejõud ja seda kõrgem on ainete sulamistemperatuur
Kala 1,5g Täisteraleib 0,4g Maitsestamata jogurt 0,8 g Piim 5g Banaanikohupiimakreem-1,2 g Õun,banaan,ananass kokku umbes 1g Kokku 10,03g Mineraalained-Kaltsium-kala Magneesium- leib,riis,piim,kala,banaan,õun Kaalium- banaan,leib,kala,piim Naatrium,kala Kloor-sool (Eestlased söövad soola 2-3 korda rohkem kui organism seda igapäevaselt vajaks (norm 3-5 g päevas). Fosfor kohupiim,riis Väävel-kapsas Millejaoks on mineraalained- Kaltsium-Tagab terved luud,hambad,lihased,närvid. Magneesium-On vaja närvide ja lihaste häireteta koostöö tagamiseks Kaalium-On vaja keemiliste biovedelike stabiliseerimiseks. Kloor- Koos Kaaliumi ja kaltsiumiga reguleerib kehavedelike liikumist. Fosfor-Keha energia tootmine.Luude areng. Väävel-On vaja naha,juuste,küünte,liigeste,kõhrede ehituses ja talitluses. Kiudained 1
Mis on orgaaniline keemia? Süsinikühendite ja kovalentsete sidemete keemia. Sinna alla ei kuulu CO, CO2, H2CO3 ja CaCO3. Millised elemnedid kuuluvad org. elementide koostisesse? Põhilised elemendid on hapnik, lämmastik, vesinik, väävel, halogeenid, fosfor, räni jt. Orgaanilistes ühendites on enamasti C-H side, lisaks süsiniku ja vesiniku aatomitele võivad orgaanilised ühendid sisaldada ka hapniku, lämmastiku, halogeenide ja teiste elementide aatomeid (fosfor, väävel, raud...). Põhielementide valentsid ja valentsolekud. C valents 4, valentsolekuid 3; N valents 3, valentsolekuid 3; O valents 2, valentsolekuid 2; H valents 1, valentsolekuid 1. Süsiniku o.a ja selle arvutamine. Süsiniku o
SISSEJUHATUS Toitumisharjumused kujunevad lapseeas, mistõttu on lapse toitumise jälgimine väga tähtis. Toiduvalikut määravad inimeste toitumisalase teadlikkuse tase, rahalised võimalused, toiduressursside kättesaadavus, perekonna toitumisharjumused, mängukaaslaste ja sõprade toidueelistused ja rahvusköögi eripärad. Ka paljud täiskasvanuea haigused saavad alguse valest toitumisest lapsepõlves. Mitmed uuringud on näidanud, et toit, mis sisaldab palju küllastunud rasvu, soola, suure rasvasisaldusega piima- ja lihatooted ning vähe puu- ja köögivilju, mõjutab oluliselt südame-veresoonkonna haiguste, mõningate vähktõve liikide ja rasvtõve teket täiskasvanueas. Toitumisharjumused võivad muutuda kui toimuvad muutused inimeste väärtushinnangutes või ümbritsevas keskkonnas. Alates Eesti iseseisvumisest on lisandunud toiduturule palju uusi ja huvitavaid valikuvõimalusi ja varem traditsioonilised toitumisharjumu...
või hall tardkivim • -koosneb kvartsist ja päevakividest • -kasutatakse ehituses mälestus- ja hauasammaste valmistamiseks Graniidi leiukohad Fosforiit • Fosforiit on kivim, mis sisaldab suures koguses fosforit. Enamasti on tegemist settekivimiga ja tihti käsitletaksegi fosforiiti kui settekivimit, kuid ka kõrge fosforisisaldusega magmakivimeid on olemas , mida tihti samuti fosforiidiks nimetatakse. Fosfor esineb fosforiidis, mineraal apatiidina. Fosforiidiks peetakse kivimit reeglina siis kui tema P2O5 sisaldus on üle 15...20%.Fosforiidilademed on tekkinud enamasti organismide mere põhja settinud jäänustest. Näiteks Eesti fosforiit on tekkinud lingulaatide (lukuta brahhiopoodid, kes ehitavad oma koja apatiidist) kodadest. Need olid karbisarnased loomad, kes elasid madalas šelfimeres.Fosforiit on tähtis maavara, mida leidub ka Eestis, kuid Eestis teda enam ei kaevandata.
Räniühendid on ______klaasi________, portselani, keraamikatoodete, tsemendi ja teiste ehitusmaterjalide tähtis koostisosa. Ülipuhtast ränist tehakse pooljuhte ja alaldeid, mida kasutatakse päikesepatareides, elektrijaamades jne. Juba fosfori nimi räägib tema tähtsusest: phos - valgus ja phoros - kandja, seega valgusekandja. Oma nime sai ta ühe allotroopse teisendi avastamisel, mil see nn _____valge_______________ fosfor pimedas helendas. Kokku on fosforil 11 erimit, nende seas ____punane____, violetne, must jne, igal neist erinevad omadused ja kasutusalad. Tuntuim on punane fosfor, mida kasutatakse tuletikutööstuses. Fosforist toodetakse paljusid mineraalväetisi (superfosfaat jne), insektitsiide - tiofoss ja klorofoss..
Kontsentreeritud väävelhape on hüdroskoopne. Eksikaator on hermeetiliselt suletav anum, mille põhja pannakse vett neelav aine, anuma keskele aga kausike kuivatava ainega. Gaase saab kuivatada nende juhtimisel läbi väävelhappe. Sulfaadid lahustuvad hästi vees. Leelismuldmetallide sulfaadid mitte, k.a plii. Sulfaatioonide kindlakstegemiseks lahuses kasutatakse BaCl2. Tekib valge sade. Tuntud on vaskvitriol, raudvitriol. Naatriumtiosulfaat(Na2S2O3 ) Lämmastik ja fosfor VA rühma elemendid. O.-a. III kuni V. Saavad elektrone nii liita kui loovutada. Lihtainena looduses fosforit ei leidu. Ta esineb peamiselt Ca3(PO4)2 sisaldavate mineraalide koostises. Lämmastikul on aatomite vahel kolmikside. Lihtainena väheaktiivne. Kõrgel temp. sidemed nõrgenevad ning ta muutub aktiivsemaks. Füüsikalised om. : maitsetu, lõhnatu, värvitu gaas, vees vähelahustuv, õhust kergem, keemistemp. madalam kui hapnikul. Lämmastikku
Lõikeheina ja bambuse varte tugevus tuleneb räni sisaldusest. Räni on mineraalse maailma alus. Tema ladinakeelne nimi silicium tuleneb sõnast silex, mis tähendab tulekivi, kõva kivi. Räniühendid on klaasi, portselani, keraamikatoodete, tsemendi ja teiste ehitusmaterjalide tähtis koostisosa. Ülipuhtast ränist tehakse pooljuhte ja alaldeid, mida kasutatakse päikesepatareides, elektrijaamades jne. · Fosfor. Sõna ise tähendab valgusekandjat. Oma nime sai ta ühe allotroopse teisendi avastamisel, mil see nn. valge fosfor pimedas helendas. Kokku on fosforil 11 erimit, nende seas punane, violetne, must jne, igal neist erinevad omadused ja kasutusalad. Tuntuim on punane fosfor, mida kasutatakse tuletikutööstuses. Fosforist toodetakse paljusid mineraalväetisi (superfosfaat, fosforiit jne), insektitsiide - tiofoss ja klorofoss. Gallium- ja indiumfosfiidid on pooljuhid
biosfääris. Fosfori ringlus käib tavaliselt läbi vee, mulla ja setete. Fosforiühendid vabanevad kivimite ja setete kulumise tagajärjel. Suur osa fosforiühenditest esineb tahkel kujul maakoores ja ookeani setetes. See on vees rahkesti lahustuv, mille tulemusena kahandab see hüdro- ja litosfääri vaheliste voogude intensiivsust. Atmosfääri osalus fosforiringes on väike. Peamine fosforit sisaldav mineraal looduses on apatiit. Kivimite murenemisel ja mikroorganismide vahendusel seotakse fosfor mulla koostisesse. Seepärast limiteerib fosfor taimede kasvu. Fosforil on oluline roll veeökosüsteemides ja ookeani pinnakihis. Taimed omastavad fosforit mullast. Inimtegevuse mõju avaldub eeskätt eutrofeerumises, mida põhjustab reovee ja väetisega siseveekogudesse ja ookeani kantud fosfor. Järjestused: (1) pH alusel: raba, palumets, madalsoo, laanemets, loopealne, võrtsjärv; (2) mullaviljakuse alusel: loopealne, laanemets, madalsoo, palumets, raba; (3) veerežiimi alusel:
Organismide keemiline koostis Elemendiline koostis: - Organismi koostisest on leitud 70-80 erinevat keemilist elementi. Enamusi väga väikeses koguses ja enamuste ülesannet ei teata. - Hapnik 65-67% - Süsinik 15-18% - Vesinik 8-10% - Lämmastik 1,5-3% - Fosfor 0,2-1% - Väävel 0,15-0,2% - Need on makroelemendid - Organismides on ka palju mikroelemente nt: kaltsium, naatrium, magneesium, raud, tsink, vesi, jood, fluor, kaalium. Ühendiline koostis: - Anorgaanilised ühendid: a) Vesi 80% b) Muud ühendid(soolad) 1,5% - Orgaanilised ühendid: a) Valgud e. proteiinid 14% b) Lipiidid (lipiidide hulka kuuluvad tahked rasvad, õlid, vaha, steroidid) 2% c) Sahhariidid e. suhkrud e. süsivesikud 1%
lämmastik. Ammoniaak põleb kõrgel temperatuuril, moodustades lämmastiku ja veeauru. Samuti katalüsaatori kasutamisel tekib ammoniaagi ja hapniku vahelise reaktsiooni tulemuseks NO. Ammooniumsoolad on väetistena kasutuses samuti (NH4)2CO3 on kasutuses taigna kergitamisel. Lahustub vees väga hästi. Fosfor P: Fosforil on o-a samuti -III...V aga ta kõige püsivam olek on V juures. Lihtainena looduses ei leidu, kuid on Ca3(PO4)2 fosforiitides ja apatiitides. Fosfor on bioelement, ta on meil hammastes ja luudes, andes neile tugevust ja on vajalik taimede arenguks ja viljumiseks. Fosforil on mitu allotroopset teisendit, tuntumad valge fosfor(P4[valge,tahke , vees ei lahustu, org. lahustis lahustub, suht aktiivne, toatemp. võib süttida, pimedas helendab, väga mürgine]) ja punane fosfor (Pn [tumepunane tahke, ei lahustu kuskil, väheaktiivne, ei ole mürgine, süttib üle 250kraadi alles])
sisalduvad lisandid kas koos seadmest väljuvate gaasidega või vedela terase pinnale koguneva räbuga. Terase tootmisel on räbust vajalik eelkõige terase omadusi halvendavate kahjulike lisandite (väävel, fosfor) sidumiseks. Väävel on terases kahjulikuks lisandiks(S). Väävel vähendab terase löögisitkust, plastsust ja väsimustugevust. S-sisaldus terases on rangelt limiteeritud, sõltuvalt terasekvaliteedist on see 0,035...0,06%. Fosfor on nagu väävelgi terases kahjulik lisand. Väävel põhjustab punahapruse ehk kuumhapruse. Sõltuvalt terase kvaliteedist on lubatud fosfori sisaldus 0,025...0,045%. Fosfori eraldumine põhjustab terase haprumist toatemperatuuril. Nähtust nimetatakse külmahapruseks. Pülometallurgilise protsessi algatamiseks puhutakse konverterisse puhast hapnikku. Hapnik oksüdeerib ahjutäidises olevat rauda, süsinikku jt. elemente. Süsiniku oksüdeerumisega kaasneb sulatise
Mõnd üksikut vitamiini on inimese organism ka ise võimeline sünteesima, kuid siiski vaid piiratud koguses. Mineraale vajab inimene vaid väikestes kogustes ja mineraalid peavad olema tasakaalus. Mineraalainetevaegus põhjustab paljusid haigusi, seega on ka need eluks väga vajalikud. Uurisin, millistest toiduainetest me saame eluks vajalikke mineraale ja vitamiine. Küüntele vajalikud mineraalid on magneesium, fosfor, raud, vask, jood, tsink, kaltsium, räni, väävel. Küüntele vajalikud vitamiinid on A, D, Q, F, E, K, B1, B2, B4, PP, B6, B8, B10, B12, B13, B15, BT, H, U, P. 2 MINERAALID: Magneesium: magneesiumi esineb rohkesti värsketes aedviljades, eriti nende rohelistes osades, aga ka piimas, õuntes, kalalihas, lihas, idandites, sojaubades, teraviljasaadustes, õlirikastes seemnetes, sibulas, pähklites, peedis jne. Fosfor:
- sordi valik, - rakendatud agrotehnoloogia, - taimehaiguste esinemine, - lamandumine. 22.Nisu kasutame milleks? Leiva, makaronide, kookide, alkohoolsete jookide, biokütuse valmistamiseks, loomasöödana, õlgi kasutatakse korvide punumiseks, katuse kattematerjal. 23. Suurimad odra tootjad maailmas. Venemaa, Prantsusmaa, Ukraina. 24. Olulisemad mineraalained odra koostises. Kaalium, fosfor, magneesium. 25.Suurimad kaeratootjad maailmas. Venemaa, Kanada, Poola. 26.Nõuded kaerasortidele. Saagikus, seisukindlus, kasvuaeg, haigus- ja kahjurikindlus, tera kvaliteet. 27.Toiteelementide sisaldus kaeras. Fosfor, Kaalium, Magneesium 28.Peamised tooted, mida saadakse kaerast. kaerajahu, kaerahelbeid (herkulot), kaerakliid, kaerahelbepuder, müsli, küpsised. 29.Kaera olulisus ja kasutusvõimalused.
1. ÜLDINE ISELOOMUSTUS 2.1Mis on teras ? Teras on rauasüsinikusulam, mille süsinikusisaldus on kuni 2,14%. Peale süsiniku on terastes alati teisi lisandeid, mis on jäänud sulameisse nende saamise käigus. Need on tavalisandid ja spetsiaalselt lisatud legeerivad elemendid. Peale keemilise koostise sõltuvad terase omadused tema termilisest töötlemisest. Süsinikterase tavalisandid on: Mangaan (Mn) Räni (Si) Fosfor (P) Väävel (S) Nad mõjutavad terase omadusi, kuigi need on määratud eelkõige süsinikusisaldusega. Süsinik esineb rauasulamites vabas olekus grafiidina või moodustab ühendi tsementiidi (Fe3C). Süsinikusisalduse suurenedes kasvab terase kõvadus, tõmbetugevus, voolavuspiir ning vastupanu väsimuspurunemisele, kuid ühtlasi ka eritakistus. Vähenevad aga plastsus- ning sitkusnäitajad, soojusjuhtivus ja mõned magnetiliste omaduste näitajad.
taustinformatsiooni kogum püütakse saada ülevaade uurimusobjektist ja analoogilistest uurimistest hüpoteesi sõnastamine probleemi oletatav vastus hüpoteesi kontrollimine katse-ja vaatlustulemuste kordamine tulemuste analüüs ja järelduste tegemine Nimeta, millega saab uurida rakke. Erinevad mikroskoobid. Optiline u 1000X suurendus. Valgusmikroskoop Elektonmikoskoop u 200 000X suurendus(aatomid). Elektronide voog Mis on nende elementide ülesanne: lämmastik, fosfor, kaltsium, naatrium, kaalium, magneesium, kloor, jood. Lämmastik - iga molekuli, igasuguse organismi iga raku koostisosaks Fosfor - ülivajalik paljude struktuursete ja talituslike ülesannete täitmiseks Kaltsium luud, hambad naatrium - vee hulga reguleerimiseks kudedes ja vererõhu mõjutajamiseks,; happe-tasakaalu säilitamisel organismis,; närviimpulsside edasikandmisel. Kaalium - vajalik lihaste ja närvide korralikuks funktsioneerimiseks, reguleerib ka südame
Terase iseloomustus Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku. Kui rauasulamis on üle 2,14 % süsinikku, nimetatakse seda malmiks. Malmil ja terasel on oluline erinevus: terast on võimalik plastselt deformeerida, kuid malmil jääkdeformatsioone ei esine, kuna malm puruneb. Süsinikterased on kõige laiemalt kasutatavad sulamid üldse, kuid vastavalt otstarbele on terase koostis erinev. Kristallstruktuuri järgi võib süsiniku ja raua sulam olla: tsementiit, austeniit, martensiit või perliit
H+(hingamiseks raku tasandil), Na+(närvi inpulssi ülekanne),K+(närvi impulssi ülekanne) Anioonid e negatiivselt laetud ioonid( tähtsamad 2-3): nad tagavad hingamise, pärilikkuse ainega seotud. Hüdroksüül( OH-), karbonaat (HCO3- ja CO32-), kloriid (Cl-) orgaanilised ained: valdav osa orgaanilistest ainetest koosneb hapnikust, süsinikust ja vesinikust. Enamlevinud keemilised elemendid lämmastik, fosfor ja väävel. Põhilisteks orgaanilisteks aineteks on a)sahariidid ül energeetiline ja ehituslik ül: energia sisaldus 17,6kJ/1kg kohta 1) manosahariid (glc) 2) oligosahariid Nt glükoosi ja fruktoosi omavaheliselt liitumisel saame sahharoosi. Linasesuhkur e maltoos. 3) polüsahariid ; tärklis (taimne varu aine), tseluloos (taimne tugi aine), glükogeen)loomne tärklis) b) lipiidid e rasvad on organismis energia allikaks. ül energia varu ja soojus
1,42 TUHK, g 2,2 2,2 3,1 - 4 NAATRIUM, mg 1 0,6 0,4 400 482 KAAL1UM, mg 660 650 740 810 59 KALTSIUM, mg 109 140 280 37 54 MAGNEESIUM, mg 165 160 280 180 128 FOSFOR, mg 320 310 490 410 23 VÄÄVEL, mg 185 160 180 - - RÄNI, mg 5 10 10 - 3,3 RAUD, mg 3,25 3,6 5,2 1,3 0,56 MANGAAN, mg 4,35 7,2 2,5 1,9 1,2 TSINK, mg 2,55 2 3,3 2,9
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Aianduse osakond Annely Aben Väetussüsteemi koostamine Kase talule Kursusetöö Juhendaja: Avo Toomsoo Tartu, 2007 1 Sisukord: 1. Sissejuhatus.......................................................... 3 2. Külvikorraväljade agronoomiline iseloomustus.................4 3. Külvikordade väetussüsteem 3.1 Lubiväetiste kasutamine....................................................4 3.2 Orgaaniliste väetiste kasutamine..........................................5 3.2.1 Orgaaniliste väetiste tootmine..................................................5 3.2.2 Orgaaniliste väetiste normide planeerimine..................................5 3.3 Lämmastik-, fosfor- ja kaaliumväetiste kasutamine.....................
kujundab valkude ruumilist rasvade, struktuuri. süsivesikute koostiselement Lämmastik N Valgurikkad toidud (liha, kala, muna, piimasaadused ) Fosfor P Juust, liha, pärm, teraviljatooted Väävel - S Liha- ja Vitamiinid Vitamiinid on vajalikud kasvuks, silmanägemiseks ainevahetuseks, organismi kaitsevõime tõstmiseks, süsivesikute, valkude ja rasvade kasutamiseks ja lõhustamiseks jne. Vitamiin Leidumine A Piim, muna, maks D Merekalad, maks
MURU HOOLDAMINE A.KADAI Väetamine(Naatrium,Fosfor,Kaalium) Muru riisumine Umbrohutõrje Lisakülv Õhustamine Rullimine,mururulliga NIITMINE niitmine(2 korda nädalas)4 päeva tagant Niitmine Eestis kasvavate taimede jaoks 3-4 cm kõrguselt Mida madalamalt me muru niidame seda vähem on vaja anda toitaineid Esimese aasta murul tohib ära niita(lõigata)pool taime kõrgust KASTMINE Kastmisel on suur tähtsus,sest muidu põuastel aegadel võib muru laiguliseks kuivada Kasta tuleb siis kui vaja,mitte koguaeg, muidu taimed hukkuvad liigniiskuses AEDNIKUREEGEL Kasta harva ja korra tugevalt
Leht1 Vesinik H Hydrogenium Heelium He Helium Liitium Li Lithium Berüllium Be Beryllium Boor B Boron Süsinik C Carboneum Lämmastik N Nitrogenium Hapnik O Oxygenium Fluor F Fluorum Neoon Ne Neon Naatrium Na Natrium Magneesium Mg Magnesium Alumiinium Al Aluminium Räni Si Silicium Fosfor P Phosphorus Väävel S Sulphur Kloor Cl Chlorum Argoon Ar Argon Kaalium K Kalium Kaltsium Ca Calcium Raud Fe Ferrum Baarium Ba Barium Kroom Cr Chromium Magnaan Mn Manganese Vask Cu Cuprum Hõbe Ag Argentum Plii Pb Plumbum Nikkel Ni Nickel Kuld Au Aurum Lehekülg 1
1. CuO Süsinikoksiid 2. Cu2O Süsinik kaks oksiid 3. Fe2O3 Raud kaks kolm oksiid 4. FeO Raudoksiid 5. Cl2O7 Kloor kaks oksiid seitse 6. PbO Pliioksiid 7. PbO2 Plii oksiid kaks 8. Cr2O3 Kroom kaks oksiid kolm 9. CrO3 Kroom oksiid kolm 10. CrO Kroomoksiid 11. .CO Süsinikoksiid 12. CO2 Süsinik oksiid kaks 13. SO2 Väävel oksiid kaks 14. SO3 Väävel oksiid kolm 15. SiO2 Räni oksiid kaks 16. P4O6 Fosfor neli oksiid kuus 17. N2O3 Lämmastik kaks oksiid kolm 18. N2O5 Lämmastik kaks oksiid viis 19. NO Lämmastikoksiid
Aatommass(Ar)amü-aatomi mass aatommassiühikutes.Molek ulmass(Mr)-molekuli mass aatommassiühikutes.Li-7,Na-23,Se -79.Lihtaine koosneb ainult ühe ja sama elemendi aatomitest .Lihtainena esinev metall koosneb ainult metallilise elemendi aatomitest.Lihtainena esinev mittemetall koosneb ainult mit temetallilise elemendi aatomitest.O2-hapniku molekuli valem ,N2-lämmastiku molekuli valem.H-üks vesiniku aatom.Arv va lemi ees-kordaja e.koefitsent.2O-kaks hapniku aatomit,2O2 -kaks hapniku molekuli.Lihtained-üksikud aatomid(väärisgaasid -He,Ne,Ar),molekulid(gaasilised-H2,Cl2,F2),kristalsed ained( aatomitest-Si,B.Molekulidest-väävel,fosfor).Liitaine koosne b erinevate elementide aatomitest(vees-elemendid-vesinik,h apnik.Lihtainena-gaasilised,liit.-vedelad).Süsih.-süsinik,hapnik .H2O-2vesinikku,1hapnik.NaCl-naatriumkloriid,Fe2O3-raudoksiid.
Mineraalained Nimi Kursus Mis on mineraalained? On mikrotoitained, mis on inimese normaalseks tegevuseks hädavajalikud. Piisav kogus organismis tagab keha häireteta talitluse ning aitab vältida haigusi. Allikaks tasakaalustatud tahke ja vedel segatoit. Makromineraalid Kaltsium Magneesium Kaalium Naatrium Kloor Fosfor Väävel Kaltsium 99% organismi kaltsiumivarudest asub luudes, kõhredes ning hammastes. Piim ja piimatooted annavad inimesele ligi kolmveerandi vajaliku kaltsiumist. Defitsiidi korral võivad tekkida krambid, liigese valulikkus, pulsi aeglustumine, unetus, jalalihaste nõrgenemine, kõhukinnisust jm. Magneesium 65% talletub luukoes vees praktiliselt mittelahustuvate sooladena. Magneesiumivaaeguse tunnused on väsimus,
CaO- oksiid; SO3- vääveltrioksiid P4O10- tetrafosforheksaoksiid; Fe2O3-diraudtrioksiid H2SO3-väävlishape-hape; H3PO4-fosforhape CuSO4-vask(II)sulfaat- sool; BaCl2-baariumkloriid Ca(NO3)2-kaltsiumnitraat; Na2CO3-naatriumkarbonaat AgNO3-hõbenitraat; Al2(SO3)2-alumiiniumsulfiit Na2S-naatriumsulfiid; K2SiO3-kaaliumsilikaat Mg(OH)2- magneesiumhüdroksiid- alus KOH-kaaliumhüdroksiid ; Fe(OH)3- raud(III)hüdroksiid LiOH- liitiumhüdroksiid Baarium-baariumoksiid- baariumhüdroksiid- baariumnitraat 2Ba+O2->2BaO; BaO+H2O->Ba(OH)2 Ba(OH)2+2HNO3->Ba(NO3)2+2H2O Fosfor-fosfor(V)oksiid-fosforhape-kaltsiumfosfaat 4P+5O2->P4O10; P4O10+6H2O->4H3PO4 2H3PO4+3CaO->Ca3(PO4)2+3H2O Väävel-vääveldioksiid-väävlishape-naatriumsulfit S+O2->SO2; SO2+H2O->H2SO3 H2SO3+2Na->Na2SO3+H2 Vask(II)hüdroksiid-vask(II)oksiid- vask(II)sulfaat-vask Cu(OH)2->CuO+H2O; CuO+H2SO4->CuSO4+H2O CuSO4+Zn->Cu+ZnSO4 Raud(III)hüdroksiid-raud(III)oksiid- raud(III)kloriid- raud(III)hüdroksiid: ...
Aktiivbilanss Teravili eemaldab 1 ts Kg tonniga/kg taim omastab NPK vastavalt N 3 30 N org P 0.57 5.7 min K 2 20 P org Sõnniku näitajad min Org/t kg K org N 5.5 min P 1 K 3.5 2007 ...
millele lisanduvad ka seemnepõiekestest,eesnäärmest ja kusitisibulanäärmest erituvad nõred. Sperma koosneb u 5% spermatosoididest, ligikaudu 30% eesnäärmesekreedist ja 70% seemnepõiekeste toodetud sekreedist. Ühes seemnepurskes on umbes 300 000-400 000 spermatosoidi. Sperma sisaldab: Suhkruid Fruktoos, sorbitool, inositool Hormoone Testosteroon, progesteroon Mineraale Fosfor, tsink, magneesium, kaltsium, kaalium Vitamiine Vitamiin C, vitamiin B12 Proteiinie ja aminohappeid Glutatioon, deoksüribonukleiinhape (DNA), kreatiin Jääkained Kusihape, lämmastik, piimahape Kasutatud allikad: http://wikipedia.org/ 2.11.2015 http://Forums.fitness.ee/ 2.11.2015 http://Annaabi.ee/millestkoosnebsperma144348.html 2.11.2015
1. Kui palju silo sööb päevas lehm? 40…50 kg 2. Toitefaktorid-on need toitained mida loom ei suuda sünteesida, need peavad pärinema söödast. (energia, proteiin, rasv, 14 vitamiini, 24 mineraalelemendi, vesi ja õhuhapnik) 3. Orgaaniline aine=kuivaine-toortuhk 4. Loomade normaalseks tegevuseks on vaja energia, proteiini ja rasva. 5. Kuna algab ja lõppab lehmal laktatsiooniperiood? Laktatsioonitsükkel algab lehmadel poegmisega ja lõpeb kinnijätmisega. Sellele järgneb 40…60 päevane kinnisperiood enne uut poegmist. 6. Ternespiim annab antikehad(immuunsus) 7. Mis on asendamatud amiinohapped? On happed mida loom ei saa ise sünteesida vaid peavad saama seda söötadega. 8. Nimeta kolm vees lahustuvaid vitamiine? B-rühma vitamiinid,C- ja P-vitamiinid 9. Nimeta (ainult) kolm makroelementi. Kaltsium, fosfor,kaalium.
Metallid: Mittemetallid: Happed: Al-alumiinium Ar-argoon HF-fluoriid-vesinikfluoriidH Ba-baarium B-boor HCl-kloriid-vesinikkloriidH K-kaalium Br-bromiid HBr-bromiid-vesinikbromiidH Ca-kaltsium F-fluor HI-jodiid-vesinikjodiidH Cr-kroom P-fosfor H2S-sulfiid-divesiniksulfiidH Li-liitium He-heelium H2SO4-sulfaat-väävelH Mn-mangaan I-jood H2SO3-sulfit-väävlisH Na-naatrium Cl-kloor HNO3-nitraat-lämmastikH Ni-nikkel N-lämmastik HNO2 -nitrit-lämmastikusH Pt-plaatina Si-räni H3PO4-fosfaat-fosforH Fe-raud C-süsinik H2SiO4-slikaat-räniH Pb-plii H-vesinik H2CO3-karbonaat-süsiH Sr-strontsium S-väävel = CO2+H2O Sn-stannum O-hapnik Zn-tsink Ne-neoon Cu-kuprum Co-koobalt Au-kuld Hg-elavhõbe Ag-hõbe Mg-magneesium
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
