Lk 44-45 Kas esitatud laused on tõesed või väärad? Vale väite korral lisage õige lause eitust mitte kasutades! 1. Makroelemendid kuuluvad üksnes orgaaniliste ainete koostisse.-Väär Makroelemente võib esineda enamike ainete koostises. 2. Anorgaanilised ja orgaanilised ained esinevad kõigis organismides.-Tõene 3. Ebasobivates elutingimustes kasutavad taimed energia saamiseks tselluloosi.- Tõene 4. Valkude lagunemise vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse lipiidide oksüdeerumisel.-Väär Valkude lagunemise vabaneb kaks korda vähem energiat kui sama koguse lipiidide oksüdeerumisel. 5. Kõigil valkudel on esimest järku struktuur.-Tõene 6. Aminohape on DNA monomeer. -Väär Aminohape on valkude monomeer 7. DNA kuulub kromosoomide ehitusse. -Tõene 8. RNA molekul on kaheahelaline biheeliks.-Väär DNA molekul on kaheahelaline biheeliks Leidke kõige õigem vastusevariant! 9. Keemilistest ühend...
karastatav. Hellenismi ajal viidati hispaania mõõgaterade valmistamise õpetuses, et rohmakas külmtöötlus ei võimalda elastsust saavutada. Parimat terast saadi õige maagivaliku, räbu eemaldamise, metalli mitmekordse kuumutamise, õige vees või õlis jahutamise ja hoolika külmtöötlemise tulemusena. Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude 8 elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku. Kui rauasulamis on üle 2,14 % süsinikku, nimetatakse seda malmiks. Malmil ja terasel on oluline erinevus: terast on võimalik plastselt deformeerida, kuid malmil jääkdeformatsioone ei esine, kuna malm puruneb. Süsinikterased on kõige laiemalt kasutatavad sulamid üldse, kuid vastavalt otstarbele on terase koostis erinev. Ühes tükis terases on tavaliselt esindatud mõlemad. Süsinikusisaldus teeb raua
TALLINNA TEENINDUSKOOL MK13-TE1 “EKSOOTILISED VILJAD” Referaat Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2014 SISUKORD 1.EKSOOTILISED VILJAD................................................................................................... 3 1.2 Cherimoya või annoona............................................................................................ 3 1.8 Artisokk..................................................................................................................... 6 1.9 Küdoonia................................................................................................................... 7 1.10 Passion.................................................................................................................... 8 1.11 Roheline ja valge spargel........................................................................................ 8 1.12 Longa...
toitainena vees sisalduvat orgaanilist ainet. Osa toitaineist muutub uueks rakumassiks ja osa hapendub raku hingamise protsessis süsihappegaasiks ja veeks. Tähtsamateks mikroorganismideks on bakterid ja algloomad, keda kasutatakse puhastusprotsessides üheaegselt. Bioloogilise puhastuse etapis laguneb orgaaniline aine bioloogiliste protsesside käigus ning reovees sisalduv lämmastik ja fosfor seotakse aktiivmuda baktermassi. Protsessi intesiivistamiseks on vaja vette lisada piisavas koguses hapnikku ehk vett aereerida. Orgaanilise aine lagunemine toimub aktiivmuda koostises olevate bakterite elutegevuse tulemusena. Sarnane protsess toimub ka looduslikes veekogudes, kuid biopuhastis estinevad mikroorganismid kontsentreeritumalt. Looduslikud veekogud Eesti veekogud on mõjutatud elukondlikust, toiduaine- ja kergetööstusest ning
Kurkide kasvatamisel kilekasvuhoones on tähtis taime õige kujundamine, muidu ei saa me loodetud saaki, vaatamata sordi iseloomustusele. On vaja arvestada, et hübriididel on emasõied millest moodustuvad viljad peavarrel, tavalistel sortidel asuvad nad külgvõrsetel. Kuna kasvuhoonetes me kasvatame põhiliselt partenokarpseid hübriide tuleb seda kindlasti arvestada taime kujundamisel. Pikaviljalistest on enam levinud "Zozulja", "Aprelski", "Ivana", "Darina", "Emelja" jt. Nad on saagikad, varajased, nende viljad sobivad salatite valmistamiseks. Lühikeseviljalistest partenokarpsetest hübriididest enamlevinud- "Klaudia", "Marinda", "Bianka", "Vilma", "Maða" jt. väga heade maitseomadustega nii värskelt kui konserveeritult. Soovitatud hübriididel moodustub saak peavarrel, seega kärbitakse peavart ainult üks kord kui ta jõuab välja spaleerini, jättes talle üles 3-4 lehte. Taime latv keeratakse ettevaatlikult traadi ümber, et ta ei murduks ja seot...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Laohoidja LH31 Referaat BANAAN Agnes Sääsk Juhendaja: Mare Teesalu Järvamaa 2014 SISSEJUHATUS Teemaks sain õpetajalt banaan. Järgnevalt uurin referaadis selle kasvu piirkonnast, ajaloost, keemilisest koostisest, toiteväärtusest ja ravim toimest. Referaadis on kirjas veel banaani kasutamine värskelt ning toodetena. 1. BANAANI KASVATAMINE, SAAMINE JA KASVATUS PIIRKONNAD Banaanid on pärit Kagu-Aasiast. Tänapäeval kasvatatakse neid ohtralt igal pool troopikas, näiteks Kariibi piirkonnas ja Kesk-Ameerikas, kus keskmine temperatuur on 27 °C ja aastane sademete hulk 198249 cm. Banaane on u 400 sorti. Eurooplastele on kõige tuntum Cavendishi banaan. Banaanid ei ole hooajakaup. Küpseid banaane saab igal aastaajal. 2. AJALUGU Paapua Uus-Guineas läbi viidud arheoloogilised ja palentoloogilised uuringud on näida...
primaarprodutsendid (nukleiinhapped ja aminohapped) Vetikad omastavad mineraalset lämmastikku võimaluse korral ammoonium- ioonina, kuna see on kõige ökonoomsem. Nitraadid ja nitritid tuleb eelnevalt redutseerida ja selleks kulub energiat. Ookeanide pinnavetes on ammooniumi hulk väike ja vetikad kasutavad nitraate. Merevees on nitraatide sisaldus tavaliselt 0,2-0,4 mg/l. Mõned tsüanobakterid kasutavad molekulaarset lämmastikku. 2.2 Fosfor Vetikad kasutavad peamiselt fosfaate. Ookeanide pinnakihis fosfaatide kontsentratsioon 0,001- 0,01 mg/l. Põhjalähedastes kihtides sisaldus tõuseb. Paljudel vetikatel esineb rakus ensüüm aluseline fosfataas - mis võimaldab neil kasutada ka lahustunud orgaanilisi fosforühendeid. 2.3 Räni Si esineb veekogus lahustunud ränihapete, mittelahustunud soolade, elusate ja surnud ränivetikate näol või kompleksühenditena raua ja alumiiniumhüdroksiidiga.
DNA: ACTAGTACG - RNA: UGAUCAUGC Geenide tüübid transkriptsiooni toimumise järgi. 1)geenid, millelt transkriptsioon toimub igas koes igal ajal. 2)geenid, millelt transkriptsioon toimub ainult teatud koes. 3)geenid, mis on aktiivsed teatud ajal. 4)geenid, mis ei tööta ( transkriptsiooni ei toimu ) 4.pilet 1.Elemendid ja ained rakus. Keemilised elemendid rakus : hapnik, süsinik, vesinik, lämmastik, kaalium, väävel, fosfor, kloor, kaltsium, naatrium, magneesium, raud. Ained rakus : vesi, ühendid soolad, valgud, lipiidid, sahhariidid, nukleiidhapped, RNA. 2. DNA replikatsioon, geeni ehitus. DNA replikatsioon on matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. See protsess leiab aset kõikides elusorganismides ning on aluseks bioloogilisele põlvnemisele 5.pilet. 1. Vesi ja ioonid rakus.
· Nukleonid jagunevad : prootonid( +laenguga) ja neutronid (laenguta) · Aatomituuma on koondunud 99% aatomi massist! Tuuma mass võrdub tuumaosakeste arvuga ehk massiarvuga A · Prootonite arvu tuumas nim aatominumbriks(Z),mis kajastub ka perioodilissüsteemis. 6. 1) alumiinium Al 9) kaalium K 17) raud Fe 25) väävel S 2) elavhõbe Hg 10) kaltsium Ca 18) räni Si 3) fluor F 11) kloor Cl 19) plii Pb 4) fosfor P 12) kuld Au 20) süsinik C 5) hapnik O 13) lämmastik N 21) tina Sn 6) heelium He 14) magneesium Mg 22) tsink Zn 7) hõbe Ag 15) neoon Ne 23) vask Cu 8) jood I 16) naatrium Na 24) vesinik H 7. Perioodilisustabeli koostamise aluseks on kaks põhimõtet: 1) keemilised elemendid reastatakse tuumalaengu kasvu järgi 2) elemendid rühmitatakse sarnaste keemiliste omaduste põhjal.
Materjaliõpetus Ranner Alasild EL108 Õpetaja: Märt Varul Õppeaasta: 2008-2009 Sissejuhatus Sõna materjal tuleneb ladinakeelsest sõnast materia, mis tähendab ainet. Materjalid mis on märit loodusest on looduslikud materjalid. Tehnikas kasutatakse materjalid tehnomaterjalid. Metall, plast, keraamilised ja kamparitmaterjalid on peamiselt masinates ja aparaatides. Enam levinumalt on kasutusel vähemalt 400. Sorti teraseid, üle 200. Liigi plaste. Materjalide struktuur ja omadused Materjalide aatomistruktuur Kõikide tehnomaterjalide põhiliseks struktuuriühikuks on aatom, mis koosneb põhiliselt laetud tuumast ja seda ümbritsetavatest elektronkattest. Aatomit...
ainete kontsentratsiooni või orgaanilise aine lagundamisele kuluva hapniku kaudu. Reoained esinevad vees lahustunud kujul, kolloidosakestena või lahustumatul kujul. Olmereovees on ülekaalus süsivesikud 11-18%. Raskemetallide allikaks on peamiselt tööstus. Veekogusse juhitav puhastamata reovesi sisaldab sageli palju orgaanilisi aineid, mis hapendumisel põhjustavad veekogu vee hapnikuvaeguse. Veekaitse seisukohalt on olulisemateks toitaineteks lämmastik ja fosfor, mis vette sattudes põhjustavad taimede ja vetikate vohamise ning veekogu eutrofeerumist. 9. Reovete eeltöötlemismeetodid Reovete eeltöötlemisel kasutatakse mehaanilist puhastust, mille abil kõrvaldatakse veest lahustumatud ained. Reoainete kõrvaldamiseks veest kasutatakse siis kas filtrimise või settimise põhimõtet. Tähtsamad seadmed mehaanilisel puhastusel on Võred – ül. eemaldada veest jämedisperssed lisandid ja kiulised osakesed, prügila.
hapnikutarbena. - Biokeemiline hapnikutarve (BHT) - kogus, mida vees sisalduvad orgaanilised ained tarbivad hapendumisel (lagunemisel) aeroobsetes tingimustes kindlal temperatuuril teatud aja vältel. Standardtemperatuur on 20oC ja - aeg 7 ööpäeva. - BHT analüüsi puuduste tõttu on orgaaniliste ainete hulga määramisel hakatud kasutama keemilist hapnikutarvet (KHT). Veekaitse seisukohalt on olulisemateks toitaineteks lämmastik (N) ja fosfor (P), mis vette sattudes põhjustavad veekogu eutrofeerumist LÄMMASTIK: Reovees olev kogulämmastik moodustub: orgaanilistest lämmastikühenditest ammooniumisoolade lämmastikust nitrititest nitraatidest Lämmastik esineb reovees orgaaniliselt seotuna ja anorgaanilisel kujul NH4 +, NO2 - ja NO3 - ioonina. FOSFOR: Peamine osa reovees olevast fosforist on ortofosfaatide ehk fosforhappe (H3PO4) soolade kujul. Osa fosforit on polüfosfaatidena, mis kergesti hüdrolüüsuvad ortofosfaatideks
Keemilised elemendid ja nende tekkelugu Tänapäeval tuntakse 112 erinevat elementi. Neist on looduses kindlaks tehtud 92, seega 20 on valmistatud tehislikult. Teadusajaloo andmeil hakati esmalt uurima tahkeid aineid, sest neid on kõige kergem käsitseda ja enamasti on neil ka iseloomulik värvus. Sellele järgnesid vedelikud, mida kõiki seostati veega. Kõiki gaase kujuteldi algul õhu eri liikidena, nagu vedelikke eri vetena. Iga keemilise elemendi avastamisega kaasnes väga palju laboratoorseid katseid. Ma üritan mõnest siin rääkida. Vesinik(H) - meile tuntud element on ka ühtlasi kõige kergem gaas. Paljud alkeemikud on täheldanud, et kui metalle töödelda happega, eraldub mingi gaas, mis põhjustab sageli plahvatusi. N. Lemery kirjeldas nn. "põleva õhu" saamist raua ja väävelhappe reageerimisel. Lomonossov arvas, et see põlev aur ei ole midagi muud kui flogiston. 1766. aastal eraldas selle põleva auru pu...
ORGANISMIDE KOOSTIS Organismide koostisest on leitud 70-80 erinevat elementi. Enamusi väga väheses hulgas ja nende ülesannet ei teata. Elusorganismide talitlusteks hädavajalik miinimum on 27 keemilist elementi ehk bioelemendid. Jagatakse 3 rühma : · Makroelemendid - 98-99% organismi elementidest: C; H; O; N; P; S · Mesoelemendid katioonid: Na; K; Mg; Ca ja anioonid: Cl · Mikroelemendid Vaja väga väikestes kogustes: Fe, As, Br, Sn, Si, Se, Cr, Fl, Ni, V, Mo, I, Co, Mn, Zn, Cu · MAKROELEMENDID Hapnik O 70 kg kohta umbes 43 kg toiduga ja hingamisel Peamiselt vee koostises, samuti biomolekulide koostises, kindlustab toitainete lõhustumise ja hingamise. Süsinik C 70 kg kohta umbes 16 kg toiduga. Kuulub biomolekulide koostisesse, moodustab keemilisi sidemeid, CO2 on fotosünteesi lähteaine, hingamise ja käärimise lõpp-produkt. Vesinik H 70 kg kohta umbes 7 kg - joogiveega Biomolekulide...
Karamboola Malai saarestikust (kusagil Austraalia ja Aasia mandri vahel) pärit karamboola ehk tähtvili on müügil enamikes supermarketites. Tähtvili on ristipidi viiludeks lõigatuna ideaalne kookide kaunistaja. Kuigi vilja maitseomadused pole küll nii huvitavad kui välimus, on tegemist siiski värskendava ja mahlase suupistega. Mõni karamboola on maitsvam kui teine, kuid välimuse järgi seda kahjuks kindlaks teha ei saa. Vali poes ilma plekkideta kollaseid vilju ning looda parimat! Tähtvilja ei koorita, seda süüakse viilutatuna ning lisatakse puuviljasalatitesse. Cherimoya või annoona Huvitav südamekujuline vili on pealt roheline. Koore all aga ootab kreemjasvalge, pudingilaadne, suuri pruune seemneid sisaldav ja ülihea viljaliha. ...
Keskkonnatasu seadus - Loodusvarade säästlikku kasutamist Keskkonnatasu keskkonna kasutusõiguse hind Keskkonnatasu - Kohustuslik makse - KIK - Maksab tootja - Läheb tootmiskuludesse Keskkonnamaks - Kohustuslik maks - Maksab tarbija - Kütuseaktsiis, elektriaktsiis - Ei lähe toomiskuludesse - Kasutatakse riigieelarve üldvajaduste rahastamiseks Saastetasu: vääveldioksiid, raskemetallid jne Saastetasu vees: nafta, fosfor Maavara kaevandamisõiguse tasu lubjakivi, põlevkivi Keskkonnatasud jagunevad riigieelarvesse ja kohalikku eelarvesse Saastaja maksab põhimõte Keskkonnamajandus Majandusmeetmete klassifikatsioon: Keskkonnamaksud ja tasud ( kütuseaktsiis, jäätmetasu) Tagatisraha ( pakendiaktsiis) Kauplemissüsteemid ( saasteõigusega kauplemine) Subsideerimine ( maksusoodustus, laenusoodustus) Keskkonnanõuete rikkumise negatiivne stimuleerimine
Sissejuhatus Alkaloidid on looduslikult esinev grupp keemilisi ühendeid mida iseloomustab enamjaolt lämmastiku alust sisaldavad aatomid. Selles grupis esineb ka üksikuid seotud ühendeid millel on neutraalsed või nõrgalt happelised omadused. Mõned sünteetilised ühendid, millel on analoogne struktuur nimetatakse ka alkaloidideks. Lisaks süsinikule, vesinikule ja lämmastikule, võivad alkaloidid sisaldada ka hapniku, väävlit ja harvemini ka teisi elemente nagu kloor, broom ja fosfor. Alkaloide looduses toodavad väga paljud erinevad organismid nende hulgas bakterid, seened, taimed ning loomad. Alkaloididel on väga palju farmakoloogilisi kasutus alasi nii traditsioonilises, kui ka modernses meditsiinis või ka baasiks erinevate ravimite avastusteks. Osadel alkaloide on ka psühhoaktiivseid ja stimuleerivaid toimeid (Nagu näiteks psülotsiin, mdma, kohveiin, nikotiin, jne.), mida on kasutatud etneogeensetes rituaalides ja ka meelelahutuseks.
KEEMILISED ELEMENDID JA ANORGAANILISED ÜHENDID ORGANISMIDES Elusloodusest on leitud 70...90 keemilist elementi. Organismid saavad neid peamiselt toidust ja joogiveest. Elussüsteemide talitluse jaoks hädavajalik miinimum on 27 elementi e. bioelemendid, mis on järgmised: makrobiogeensed e organogeensed- H, C, O, N, S, P (sisaldus üle 1%). Annavad enamuse raku kuivmassist ja neist on üles ehitatud biomolekulid. Neist omakorda koosnevad rakud ja koed. Annavad kuivkaalust 98-99% ja: elava koostises on eelistatud mittemetallid; tegu on nn kergete elementidega (st väikese aatommassiga). ioonsel kujul esinevad elemendid- 4 katiooni: Na, Ca, K, Mg ja 1 anioon: Cl (sisaldus 0,1-1,0%). Kindlustavad põhiliselt füsioloogiliste protsesside kulgemise. mikrobiogeensed – Fe, Mn, Co, Cu , Zn, F, B, I (sisaldus alla 0,1%) ja ultramikrobiogeensed - Mo, V, Ni, Cr, Se, Sn, As (sisaldus alla 0,0001%). Neid on %-lt...
1 KEEMILISED ELEMENDID JA ANORGAANILISED ÜHENDID ORGANISMIDES Elusloodusest on leitud 70...90 keemilist elementi. Organismid saavad neid peamiselt toidust ja joogiveest. Elussüsteemide talitluse jaoks hädavajalik miinimum on 27 elementi e. bioelemendid, mis on järgmised: makrobiogeensed e organogeensed- H, C, O, N, S, P (sisaldus üle 1%). Annavad enamuse raku kuivmassist ja neist on üles ehitatud biomolekulid. Neist omakorda koosnevad rakud ja koed. Annavad kuivkaalust 98-99% ja: elava koostises on eelistatud mittemetallid; tegu on nn kergete elementidega (st väikese aatommassiga). ioonsel kujul esinevad elemendid- 4 katiooni: Na, Ca, K, Mg ja 1 anioon: Cl (sisaldus 0,1-1,0%). Kindlustavad põhiliselt füsioloogiliste protsesside kulgemise. mikrobiogeensed Fe, Mn, Co, Cu , Zn, F, B, I (sisaldus alla 0,1%) ja ultramikrobiogeensed - Mo, V,...
KEEMIA Halogeenid Halogeenid on VII a rühma elemendid. Nimetus halogeenid tähendab tõlkes soolatekitajad st et nad reageerivad metallidaga toimub ühinemis reaktsioon ja tekib sool. Sool on metall ja F2 Cl2 Br2 happeanioon halogeenid esinevad lihtainetena järgmisel kujul: J 2 F Cl Br Happeanioodides aga järgmiselt J Ja nimetustega- fluoriid -Kloriid -Bromiid -jodiid Kloor Lihtaine valem Cl2 tavatingimustes rohekas kollane õhust raskem gaas kloori lahustumisel vees saadakse kloorvesi kloorveel on tugevad oksüdeeruvad omadused sel...
Keemilised elemendid ja anorgaanilised ühendid organismides KEEMILISED ELEMENDID JA ANORGAANILISED ÜHENDID ORGANISMIDES Elusloodusest on leitud 70...90 keemilist elementi. Organismid saavad neid peamiselt toidust ja joogiveest. Elussüsteemide talitluse jaoks hädavajalik miinimum on 27 elementi e. bioelemendid, mis on järgmised: · makrobiogeensed e organogeensed- H, C, O, N, S, P (sisaldus üle 1%). Annavad enamuse raku kuivmassist ja neist on üles ehitatud biomolekulid. Neist omakorda koosnevad rakud ja koed. Annavad kuivkaalust 98-99% ja: elava koostises on eelistatud mittemetallid; tegu on nn kergete elementidega (st väikese aatommassiga). · ioonsel kujul esinevad elemendid- 4 katiooni: Na, Ca, K, Mg ja 1 anioon: Cl (sisaldus 0,1-1,0%). Kindlustavad põhiliselt füsioloogiliste protsesside kulgemise. · mikrobiogeensed Fe, Mn, Co, Cu , Zn, F...
Hõbe, vask. 14. Elektrijuhtivus on aine võime juhtida elektrivoolu, mis on tingitud liikumisvõimeliste laetud osakeste - laengukandjate (elektronide või ioonide) olemasolust aines. Hõbe, vask. 15. Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma. Kergsulav elavhõbe, rasksulav metall titan 16. Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku. Malm on rauasulam, kus on vähemalt 2,14% süsinikku. Malmi ja terase erinevus seisneb selles, et malmi pole võimalik toatemperatuuril plastselt deformeerida, kuna malm puruneb. Malm on heade valuomadustega ning seejuures ka odavam kui teras, mistõttu tihti on masinate korpused ja kered valatud malmist. Malmil on ka omadus summutada lööke. Samas on malmil halb keevitatavus 17
Päikesepatereide kasutamise võimalused Eesti tingimustes Sissejuhatus: teema aktuaalsus Tänapäeval tähtsamateks energia allikateks maailmas on põlevmaared nagu nafta, kivisüsi, maagaas jne. Eesti ei ole erandiks ning kõige kasutatavamad kütused on imporditud süsivesikud ning Eestis kaevatud põlevkivi. Selline olukord rahuldas kõike kuni põlevmaarde leiukohad ei hakanud ammenduma ning hinnad kütuseks ja energiaks ei hakanud tõusma. Sellel põhjusel tähelepanu oli pöördud taastuvate energia allikate poole, need on: tuule-, päikese-, geotermaalne, bio- ja hürdoeneergia. Eelised taastuva energia kasutamisest on kahjuliku gaasiheidise vähenemine, nende piiramatus ja sõltumatus impordist. Kahjuks, mitte kõik nimetatud energia allikate kasutamine on võimalik kuna Eestis puuduvad tuntavad looded, geotermaalsed allikad ning Eesti territoorium on lame ja seega hüdroelektrojaamade ehitamine on ka pole väga efektiivne. Ülejäänudest varia...
Kordamisküsimused: Ökoloogia 1. Millised on peamised bioloogilise mitmekesisuse tasemed? 1. liikide mitmekesisus ehk liigirikkus 2. geneetiline mitmekesisus ehk liigisisene sama liigi isendid erinevad üksteisest, see suurendab liigi kohanemis- ja ellujäämisvõimet, tagab uute liikide tekke. 2. Selgita, kuidas ja miks muutub liikide arv, kui liikuda: a) rannajoonelt avamerele- Mida kaugemale avamerele, seda suurem on liikide arv, sest meres on palju erinevaid kalaliike, taimeliike, mikroobe, planktonid jt mereelukaid. Rannajoon võib olla tühi liivarand, kus peamiselt on vaid pisielukad. 3. Miks on liigiline mitmekesisus oluline? Liikide vähenemine avaldab negatiivset mõju keskkonna ja inimeste heaolule. Looduse ja keskkonna kaitsmine tagab selle, et maakera oleks elamiskõlbulik ka tulevastele sugupõlvedele. (Ökosüsteem on tasakaalus, kui kõik see, mida organismid valmistavad, samas ...
vedelaid ja tahkeid aineid. Põlemissaaduste koostis oleneb põlevaine koostisest ning põlemistingimustest. Olenevalt põlemise tingimusest moodustuvad ka mittetäieliku või täieliku põlemise saadused. Täielikul põlemisel tekivad CO2 , SO2 , veeaur, lämmastikoksiidid (lämmastikku sisaldavate ainete puhul). Mittetäieliku põlemise saadusteks on CO, tahm (C) ja termilise lagunemise saadused (CnHm, H2 jt). Anorgaanilised ained põlevad harva, näiteks fosfor, Na, K, Al, Ti, Mg jt. Nende põlemissaadusteks on tahked ained. Ühed neist ( P2O5 , MgO, Na2O jt) on peendisperssed ning tõusevad õhku tiheda suitsu näol, teised (Al2O3 , TiO2 ) on põlemisprotsessil sulanud olekus. Paljude orgaaniliste ja anorgaaniliste ainete põlemissaadused sisaldavad tahkete osakeste hõljumeid (aerosool, tahm, oksiidid, soolad jt). Sellist dispersset süsteemi nimetatakse suitsuks." (Kask, 2017, lk. 13)
Enamik erinevad terased. Mustade metallide tootmine Malm-- raua ja süsiniku sulam, süsiniku sisaldus suurem kui 2.14 % (kuni 6%). Malmid jagunevad valgemalmiks, hallmalmiks, tempermalm, kõrgtugevmalm. Teras-- raua ja süsiniku sulam, süsiniku sisaldus kuni 2.14 %. Väikese süsiniku sisaldusega (vähem kui 0,25 %) Süsinikterased (0,25 -- 0,6 %) Suure süsiniku sisaldusega (üle 0,6 %) Peale süsiniku sisaldavad terased ja malmid muid aineid: räni, mangaan, väävel ja fosfor. Kindlate omadustega teraste ja malmide saamiseks lisatakse nende koostisesse leegeeraineid: Alumiinium, mangaan, molübdeen, vask, nikkel, kroom jm. Malm Malm habras head valuomadused ei ole sepistatavad. Omadusi mõjutavad sulamis olevad lisandid. Tänu oma suhteliselt madalale sulamistemperatuurile, heale voolavusele, heale valatavusele ning vastupidavusele deformatsioonile ja kulumiskindlusele, on malm enamlevinud konstruktsiooni materjal.
vahendaja. Nukleiinhapped on polümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. DNA-l on kindel struktuur-- biheeliks, milles on kaks omavahel komplementaarset ja antiparalleelset ahelat. RNA molekule on erineva kuju ja pikkusega ning ka erinevate ülesannetega. Sünteesitav RNA on üheahelaline. 7. Fosfodiesterside. Side, mis moodustub ühe nukleotiidi fosfaatrühma ja teise nukleotiidi suhkrujäägi kolmanda süsiniku küljes oleva hüdroksüülrühma vahel. Fosfaatrühma fosfor on seotud 4 hapniku aatomiga: üks vaba hapniku aatom , kahe suhkrujäägi hüdroksüülrühma hapnik ja üks kaksiksidemega hapnik-- aineklassilt on tegu fosforhappe diestriga, millest tuleneb sideme nimetus -- fosfodiesterside. 8. Mida tähendab komplementaarsusprintsiip, millisel keemilisel asjaolul see põhineb? Komplemetaarsete ahelate(lämmastikaluste) vahel tekivad vesiniksidemed, mittekomplemetaarsete vahel ei teki. (komplementaarsed on nt A-T, C-G). 9
halveneb mulla struktuur. Lisaks tiheneb künnikihi alus. Mulla kapillaarid on peenikesed torud, mis viivad vihma vee maa sisse, et see vagudesse ei koguks. Kui on päikseline ilm, siis läbi nende hakkab põhjavesi välja aurama niisutades maapinda ühtlaselt. Talivili reageerib taime/vilja vigastamisele ülihästi. 1 3. VÄETAMINE Teraviljade toitumise seisukohalt tähtsad toiteelemendid on: • Põhitoiteelemendid - lämmastik, fosfor ja kaalium; • Makroelemendid - kaltsium, magneesium ja väävel; • Poolmikroelemendid - raud, mangaan; • Mikroelemendid - boor. Need elemendid on vajalikud taimede kasvuks. Neid saadakse loodusest. Väetist antakse külveelsel andmisajal, külviaegne andmisajal (kombikülvikutega) ja külvijärgsel andmisajal. 4. TAIMEKAITSE Seemnete puhtimine (lahusega, mitte pulbriga) – kaitseb idaindeid, tõusmeid ja noori taimi
lagundavad selle mineraalaineteks, süsinikdioksiidiks, veeks jm. aineteks, millest hiljem tekib uus elusaine. 39. SÜSINIKU RINGE- so. atmosfääri ja veekogude vaba süsinikdioksiidi (CO2) ning mulla, kivimite ja veekogude karbonaatide ja vesinikkarbonaatide süsiniku tsükliline muutumine orgaaniliste ühendite redutseerunud (taandunud) süsinikuks ja tagasi. FOSFORI RINGE- Fosfori oksüdatsiooniaste ringes ei muutu, fosfor jääb kõigil fosforiringe astmeil fosfaatrühma osaks. Sellisena võivad fosforit omastada peaaegu kõik organismid. Kõrgemad loomad, ka inimene, saavad vajalikku fosforit orgaanilistest ühenditest. Fosfor mängib nagu C ja N-gi organismide elus suurt rolli. Valkude moodustumine näiteks on fosforita võimatu. Praktiliselt pole fosforit gaasilisel kujul ja ta on madala migratsioonivõimega. Fosfori peamiseks allikaks on kivimid
tihedalt seotud atmosfääriringega. Satub mulda lämmastikku ka veega, kuid vähesel määral (suurusjärk 5-10 kg n/ha, Eesti puhul pigem alumine piir). Kuidas lämmastikväetisi tehakse? Õhust tehakse. Suur rõhk. Haber-Bosch'i meetod. Huumuse- ja lämmastikusisalduse vahel on tihe seos, mis võivamaldab huumusesisalduse alusel hinnata muldade lämmastikväetistarbet mida rohkem on huumust, seda suurem on lämmastiku sisaldus. Fosfor mullas. Põhjustab veekogude kinnikasvamist. Fosfor samuti taimedele väga oluline. Eesti mineraalmuldades on P üldsisaldus 0,04-0,1% ehk 900-3000 kg/ha. 98-99% sellest on primaarsete ja sekundaarsete mineraalide ja org.aine koostises ja ei ole taimedele omastataval kujul. Mineralisatsioonil vabaneb aastas keskmiselt 5-7 kg P/ha. Fosforiringe üldine skeem on oluliselt lihtsam kui lämmastikul, kuna fosforil, kaaliumil jt.on seos atmosfääriga oluliselt väiksem, nõrgem. Kaalium mullas. Kaaliumi üldsisaldus on tavaliselt 0,8 2,8%
Marjad sisaldavad: vett 84 g valke 1,4 g rasvu 0,20 g süsivesikuid 13,8 g tuhka 0,66 g kiudaineid 4,3 g energiat 56 kcal Mineraalainete sisaldus 100 grammis marjades: kaaliumi 275 mg kaltsiumi 33,0 mg rauda 1,0 mg magneesium 13 mg fosfor 44,0 mg naatrium 1,0 mg Vitamiinidest: C-vitamiini 41,0 mg vähesel määral A-, B1-, B2-, B9-, PP-vitamiini. E-vitamiini 0,10 mg 5. Punase sõstra koristamine ja säilitamine. Koristatakse kobarates. Marjad peavad olema: - ühtses pomoloogilises sordis, - kobaras ühtlaselt valminud, - värsked, puhtad, kuivad, - mehaaniliste vigastusteta,
Anaeroobses tekib väävelbakterite kaasabil H 2S, mis võib teiste bakterite toimel uuesti oksüdeeruda suklfaadiks. Fosforiringe Ringes fosfori oksüdatsiooniaste ei muutu, esineb fosfaadina. Ei moodusta gaasilis ühendeid, ei osale atmosfääriprotsessides. On seotud litosfääri mineraalse osaga. Orgaanilise fosfori ringe on seotud taime-ja loomariigi elutegevusega. Organismide suremise produktid mineraliseeruvad ja moodustuvad fosfaadid. Ookeanis fosfor ringleb ahelas taim-kala-kala-taim. Lindude toiduna kantakse fosfor osaliselt ookeanist välja ja ta moodustab guaano lademeid.Samuti satub osa fosforit ookeanis madalaveeliste setete koostisesse, millest vetikate elutegevuse tulemusena läheb uuesti ringesse. Veeringe Vee pidev ringlemine toimub päikeseenergia, raskusjõu, organismide elutegevuse vahendusel. Kogu veeringe koosneb väikesest, suurest ja bioloogilisest veeringest. Väikeses veeringes toimub vee aurumine ookeani
ning magneesium, kaltsium, kaalium ja raud ioonid. Kõige tähtsam on aga lämmastik, mida saadakse kas valkude kõdunemisel tekkinud aminohapetest. Lämmastiku vaegus põhjustab taimede arengu üldise pidurdamise, oluliselt väheneb õite ja viljade arv. Lämmastiku liig põhjustab liig vohamist ning samuti õite vähenemist. Fosforit on taimedel vaja eelkõige makroergiliste ühendite moodustamises. Fosfori vaeguse puhul tekivad taime lehtedele mustad laigud, liigne fosfor paneb aga viljad kiiresti valmima kuid õisi jääb vähemaks. Oluline on veel magneesium, mis on klorofülli koostises. Vee bilanss on taimedes oluline 1. ainete lahustumisel, 2. ainete transportimisel, 3. termoregulatsioonis, 4. osalemisel keemilistes reaktsioonides. Vett omastatakse a) juurte kaudu tänu osmoosile, b) õhulõhede kaudu vee auruna, c) kogu taime pinna kaudu difusiooniga. 2.1. Fotosüntees valgus
1. KEEMIA PÕHIMÕISTED Gümnaasiumi lõpetaja teab ainekavas esitatud põhimõisteid ja seaduspärasusi. Gümnaasiumi lõpetaja oskab neid rakendada keemiliste nähtuste kirjeldamisel ja seletamisel, arvutus-ning probleemülesannete lahendamisel. 1)Aatom on keemilise elemendi kõige väiksem osa. Aatom koosneb tuumast ja elektronidest. 2)Tuumalaeng on aatomi tuuma positiivne laeng. On määratud prootonite arvuga tuumas. 3) Elektronkate on aatomituuma ümber tiirlevate elektronide kogum, koosneb elektronkihtidest. Väliselektronkiht on aatomituumast kõige kaugemal asuv elektronkiht, selle elektronide arv määrab elemendi omadused. 4)Keemiline element on kindla tuumalaenguga aatomite liik. 5) Ioon on laenguga osake. Positiivne ioon on katioon , negatiivne ioon on anioon. 6)Molekul on aine kõige väiksem osake. Molekul koosneb aatomitest. 7)Aatommass on aatomi mass aatommassiühikutes. 8)a)Mool on aine hulk, mis sisaldab sama pa...
Keskkonnakaitse on ühiskonna , organisatsioonide ja üksikisikute tegevus, mille abil kaitstakse nii inimeste vahetut elukeskkonda kui ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest elujõulise keskkonna säilitamiseks. Keskkonnakaitse ülesanded: · Kuidas ennetada reostus? Kuidas vältida? Ökosüsteem on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toimumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Säästev ( jätkusuutlik) areng on areng mis vastab tänapäevastele vajadustele ohustamata tuleviku põlvkondade võimalusi vastavalt nende vajadustele. Säästva arengu kontseptsioon : · Tähistab säästlikkust kolmel alal- keskkonna, majanduse ja kogukond · Kui areng on säästev, siis innustab see kogukonna inimesi, säilitab ja tugevdab majandust ning suhtub loodusesse austusega. Säästva arengu printsiibid: · majanduse arengu mõjutamine keskkonda säästvas suunas. Eesmärgiks on ...
Bioloogia 17.10.2011 Elina Sarv Teisipäeviti peale 7ndat tundi Ristsõna moodustamine mõistete peale Mõistetele joon alla Elu olemus Elu tunnused Elus 1) rakuline ehitus Rakk organismi väikseim ehituslik ja talituslik üksus millel on kõik elu tunnused. Üherakulised (amööb, kingloom) Hulkraksed 2) keerukam organiseeritus Molekulaarne, rakuline, organismiline, populatsiooniline, liigiline, ökosüsteemne ja biosfääriline tasend. 3)Aine ja energi avahetus Organismi ja väliskeskkonna vahel 4) Stabiilne sisekeskkond *Püsisoojased organismid- linnud ja imetajad *Kõigusoojased kalad, kahepaiksed ja roomajad. (Kehatemperatuur sõltub välistemperatuurist). Paljunemine *Suguline paljunemine sugurakud ehk gameedid *Mittesuguline paljunemine vegetatiivsed ehk eostega Pärilikkus Järglaste sarnasus vanematega Kasvamine ja arenemine *Otsene arenemine imetajatel, lindudel, ro...
Keskkonnakaitse on ühiskonna , organisatsioonide ja üksikisikute tegevus, mille abil kaitstakse nii inimeste vahetut elukeskkonda kui ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest elujõulise keskkonna säilitamiseks. Keskkonnakaitse ülesanded: · Kuidas ennetada reostus? Kuidas vältida? Ökosüsteem on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toimumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Säästev ( jätkusuutlik) areng on areng mis vastab tänapäevastele vajadustele ohustamata tuleviku põlvkondade võimalusi vastavalt nende vajadustele. Säästva arengu kontseptsioon : · Tähistab säästlikkust kolmel alal- keskkonna, majanduse ja kogukond · Kui areng on säästev, siis innustab see kogukonna inimesi, säilitab ja tugevdab majandust ning suhtub loodusesse austusega. Säästva arengu printsiibid: · majanduse arengu mõjutamine keskkonda säästvas suunas. Eesmärgiks on ...
kaela, selgroo, vaagna ja põlveliigesed, suunab pöiast alguse saava asendimuutuse tõttu koormused liigeste servadele, luues eeldused krooniliste liigesevalude tekkimiseks. Lisaks peavad kere ja jalgade lihased tegema rohkem tööd keha asendi säilitamiseks. LUUDE EHITUS Luude ehituses eristatakse välimist, tugevat plinkollusest kihti ja selle all kärgjat võrgustikulist käsnollust. Pool luukoe massist moodustavad luule tugevuse andvad mineraalained (domineerivad kaltsium, fosfor ja magneesium). Veerand massist on luudele elastsust tagavad orgaanilised ained ja umbes viiendik on vesi. Vananedes muutub see vahekord mineraalainete osakaalu suurendavaks ning luud muutuvad hapramaks. Laste luudes on suhteliselt rohkem elastsust tagavaid orgaanilisi ühendeid, mistõttu on laste luud purunemiskindlamad. Küll aga kaasneb laste puhul luude deformatsiooni risk (O- ja X-jalgsus jmt.). Tüüpiline pikk luu koosneb torujast keskosast ning kummaski otsas asuvast luu peast.
Lihtvalgud koosnevad ainult AH-jääkidest. Mida ühekülgsem on Ah koostis, seda spetsiifilisemat funktsiooni see valk täidab. Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast. 1. valk + glükoos = glükoproteiin membraanides retseptorvalgud, viirusvastane interferoon. 2. valk + nukleiinhape = nukleoproteiin kromosoomides ja ribosoomides. 3. valk + pigment = kromoproteiin heem ja klorofüll. 4. valk + fosfor = fosfoproteiin piimavalk kaseiin. 5. valk + lipiid = lipoproteiin biomembraanides ja verest lipiidide transportija. 6. valk + metall = metalloproteiin liiteensüümid ja transferiin (Fe transportiv valk). 1. Valkude ehitusprinsiibid: 1) Primaar- e esmane struktuur AH suhteline hulk ja järjestus polüpeptiidahelas, mis on geneetiliselt määratletud. On aluseks kõikide kõrgemat järku struktuuride moodustamisele. Siduvaks sidemeks on
Anorgaaniline keemia 1. Aine ehitus Aatom on keemilise elemendi väikseim osake. Keemiline element on kindla tuumalaenguga aatomite liik. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituuma koostisse kuuluvad prootonid ja neutronid. Elektronkate koosneb elektronkihtidest, millel liiguvad elektronid. Esimesele kihile mahub kuni 2 elektroni, teisele kihile kuni 8 elektroni, kolmandale kihlie kuni 18 elektroni ja neljandale kihile kuni 32 elektroni. Väliskihil pole kunagi üle 8 ja eelviimasel kihil üle 18 elektroni. Anorgaaniliste ühendite hulka kuuluvad vesi, soolad, happed ja alused. 2. Aatomi ehituse seos perioodilisustabeliga Elementide omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust (s.t. kui reastada elemendid tuumalaengu kasvu järjekorras, siis kordub kindla arvu elementide järel sarnaste o...
Mis on trahheed? Juhtkude. Lülilised torukesed, mille seinad on puitunud ja paksenenud ning tsütoplasma surnud. Ristseintes on avad 21. Mis on maltspuit? Ümbritseb lülipuitu, on heledam ja värskelt raiutuna sisaldab rohkem niiskust. Puiduliigid, milledel ei ole mingit vahet sise-ja välisosa värvuses ega niiskussisalduses nimetatakse maltspuiduks. 22. Puidu koostises on järgmised keemilised ühendid: Süsinik 50%, hapnikk 43%, vesinik 6%, lämmastik 0,2%, naatrium, kaalium, kaltsium, fosfor jt. Elemente 0,8% 23. Puidu põhilisteks koostisosadeks on järgnevad kõrgmolekulaarsed orgaanilised ained: Tselluloos (43-56%), ligniin (19-30%), vähemal määral sisaldab ka rasvu, vaike jm. 24.Mis on mõlu? Puutüves täielikult või osaliselt puidukihtidega ülekasvanud surnud puidu ala, mille pinnal on radiaalne lõige. Lahtine mõlu- avaneb palgi külgpinnale või palgi külg- ja otsapinnale. Kinnine mõlu- avaneb ainult palgi otspindade ja on külgpinnal kinni kasvanud. 25
Kordamisküsimused Biokeemia eksamiks. 1. Sissejuhatus. Bioelemendid. mis on nende olulisus ja enam-vähem funktsioonid Bioelemendid - mõiste ja jaotus. Inimkeha atomaarne koostis (mida on kõige rohkem?). o Bioelemendid- o Inimorganismi põhibioelemendid ja nende olulisimad meditsiinilised aspektid: C; H; O; N; P; S. (see on oluline! Milliste molekulide koostises nad on ja mis on nende eripära ei pea täpselt teadma mitu kg neid on) o SÜSINIK- moodustab lineaarseid (valgud, nukleiinhapped), hargnevaid (glükogeen, amülopektiin) ja tsüklilisi struktuure Iga C aatom on võimeline moodustama neli stabiilset sidet kas teiste elementide aatomitega või C aatomitega Kõikide biomolekulide koostises o VESINIK- võimaldab vesiniksidemeid biomolekulide koostises ...
Koos nitraatidega lähevad välja ka olulised makroelemendid (Ca, Mg, K). Nitrifikatsiooni käigus vabanevad vesinikioonid ja muld hapestub. Osa liike pole kohanenud nii kõrge N kooslused muutuvad liigivaesemaks. Nitraat toidus. Suurenenud taimede N-sisaldus teeb neid kahjuritele atraktiivsemateks (tirtsude puhang Aasias) 6 Fosforväetiste tootmisega kaasnev probleem veekogude toitaineterikkamaks muutumine (eutrofeerumine). Fosfor toidus ei ole kahjulik. P saab fosfaatidest (jätkub 200 aastaks). P kättesaadavus hapestunud mullast väheneb. P on suures osas taimedele raskesti kättesaadav st moodustab vähelahustuvaid komplekse katioonidega. P liikuvus mullas väike. 30. Millised probleemid kaasnevad põllumajanduslike alade kastmisega? Praegu kõige sagedamini kasutatavad ujutamistehnoloogiad on vett raiskavad. Toimub allavoolu asuvate alade ja veekogude koormamine toitainetega. Muldade soolastumine. Jõgede
mügarbakterid Lämmastik 0,5-4% taimede kuivainest, seemneks rohkem ja noored taimed. Peale valkude esineb teda klorofüllis, aminohapetes, vitamiinides, hormoonides. Lämmastikku on taim suuteline omastama nitraatlämmastikust, ammooniumlämmastikust. Osal meie taimedest esinevad kaasnevad bakterid, mis on suutelised õhu lämmastikku omastama liblikõielised taimed. Fosfor valkainete koostises (fermendid, vitamiinid jne.). Fosfor esineb taime kasvu reguleerivate ühendite koostises. Ta esineb ka huumuse koostises. Fosfori üldsisaldus mullas 0,005-0,2%. Liikuvat fosforit määratakse mg 1 kg mulla kohta. Muld on liikuva fosforiga varustatud kui see on <7mg/kg, kõrge on üle 50mg/kg, keskmiseks loetakse 20-50 mg/kg Kaalium ei kuulu otseselt ühegi ühendi koostisse. Kõige rohkem esineb kaaliumi noortes kasvavates taimeorganeis. Seal on kaaliumi sisaldus kuivaine kohta 0,5-1,5%. Mullast saab taim
Veekvaliteedi näitajad: taaskasut *Taaskasutat ümbertöödeldud materjalist 1. Orgaaniline aine: Biokeemiline hapnikutarvidus BHT, pakendid, tooted *Toote ea pikend *Parandatavad, Keemiline hapnikutarvidus KHT, Üldsüsinik TOC monteeritavad tooted *Ohtlike ainete sisalduse vähend 2. Hõljuvaine HA, SS toodetes *Toodete välimuse, kuju või pakendi muutm 3. Toitained (biogeensed elemendid): Fosfor TOT-P, *Seadusandluse täiendam säästlikkuse tagamiseks. Lämmastik TOT-N Jäätmete tekke ennetamine ja vähendamine eeldab: 4. Raskmetallid, toksikandid: Hg, Cd, Cu, Zn, Pb; PCB, *Massiteadvuse kasvu, mõttelaadi kujundamist PCT; Kloororgaanilised ühendid, Fosfororgaanilised *Teabelevi, uurimistööd, õpetus, täiendõpe, koolitus
1.RAKULINE EHITUS Rakk - Kõige väiksem ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Elusorganismid jagunevad: Ainuraksed Hulkraksed amööb imetajad 2.AINE- JA ENERGIAVAHETUS Toitainete ja energia saamine keskkonnast Autotroofid Heterotroofid sünteesib toitu väliskekskonnast. (mullast) 3. PALJUNEMISVÕIME Suguline Mittesuguline viljastumine pooldumine 4.ARENEMIS- JA KASVAMISVÕIME Otsene Moondeline Järglased sarnanevad sündides vanematega Järglased omandavad moonde käigus uusi tunnuseid 5.STABIILNE SIEKESKKOND Püsiv keemiline koostis,stabiilne happelisuse tasu (pH) Kõigusoojased Püsisoojased Konn Karu 6.REAGEERIMINE ÄRRITUSELE Hulkraksetel meeleorganid, millega võtavad vastu infor väliskeskkonnast ja reageerivad sellele; üherakulistel rakumembraanis spetsiaalsed valgumolekulid. 7.PÄRILIKKUS Järgla...
lagundatakse vesi ja vabaneb hapnik, mis eraldub gaasina. Vabanevad vesniku aatomid aga taandavad süsihappegaasi molekule, mille tulemusel tekivadki orgaanilised ained. Klorofülli poolt neelatud valgusenergia sälilitatakse keemiliste elementide vahelistes sidemetes. Fotosüntees on üheks peamiseks jõuks, mis põhjustab energia, süsiniku, vesiniku ja hapniku ringkäigu looduses ja tõmbab sellesse ringkäiku kaasa ka niisuguseid eluks vajalikke aineid, nagu lämmastik, fosfor, väävel jt. , samuti päikeselt kiirguva energia. (Saar 1967) 1. 1 Fotosünteesi iseärasus 4 Fotosünteesi iseärasus seisneb selles, et erinevalt teistest protsessidest toimub selle käigus süsteemi vaba energia kasv. Fotosünteesi vältel taim akumuleerib valguse energiat oma lehtedega ning kasutab seda, et toota suhkrut glükoosist, veest ja süsihappegaasist. /.../
KEILA KOOL 10.A Imre Kuldjärv MAAVÄLISE ELU OTSINGUD Referaat Keila 2010 Sisukord Sissejuhatus 1. Maavälise elu otsingud tänapäeval 2. SETI 3. Planeedikütid 4. Iidsed kontaktid 5. Tagajärjed Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Maavälise elu otsingud on katsed leida tõendeid eluvormidest väljaspool Maad. Läbi aegade on inimene oma eksistentsi maailmas proovinud mõtestada, saada aru, mis on tema ülesanne, roll ja suhe maailmaga. Selle küsimusega on paljuski ka seotud maavälise elu otsingud ning tänu sellele on see teema avalikus nii populaarne Üldiselt tunnustatud elu tunnused on keemiliselt püsiv sisekeskkond, ainevahetus, kasv, keskkonnaga kohastumine, stiimulitele reageerimine ja paljunemine. Maaväline elu võib kuid ei pruugi vastata neile tunnustele, sest me isegi ei tea täpselt, kuidas me tekkisime ning millest elu üldse algas. Valdavalt lähtuv...
1 Pärandkooslused (pool-looduslikud kooslused) - looduslikud kooslused, mis on inimese poolt ümber kujundatud. Looduslikud kooslused – looduslikult kujunenud ja püsivad inimese vahelesegamiseta. Kultuurkooslused - inimtekkelised kooslused. Rohumaa - mitmeaastastest rohtsetest mesofüütidest koosnev taimekooslus. Parandatud rohumaa - pool-looduslik kooslus, kus inimtegevusega on tõstetud rohumaa kasutusväärtust, kuid säilib enamik varem kasvanud taimedest. Heinamaa ehk niit - moodustavad tihedalt koos kasvavate mitmeaastased mesofüütide kooslused, mida võidakse regulaarselt niita. Niitusid jaotatakse primaarseteks ja sekundaarseteks. Karjamaa – pärast heina maha niitmist loomade karjatamiseks kasutatav maa. Kasvukoht – keskkonnategurite kompleks, mis on suhteliselt püsivate omadustega. Taimekooslus - koos kasvavate taimede kogum. Puisnii...
instensiivsemalt. 12) Terve inimese jaoks on südant treeniv koormus 130– 150 lööki minutis. Treenitakse mitte niivõrd südame ainevahetuse kiirust, kuivõrd südame löögimahu suurenemist. Südame töö efektiivsus hakkab langema sagedusel 170 lööki minutis. 13) Luustiku ülesanded: 1) keha ja selle organite kandmine ja toetamine 2) organite kaitsmine (nt rinnakorv, kolju) 3) lihastes genereeritud jõu vahendamine liigutuseks 4) mineraalide varumine nt kaltsium ja fosfor, mida kasutatakse ka ainevahetuses Luud on organid, mis koosneb mitmest erinevast koest: luu-, närvi-, kõhr- ja vedelast sidekoest ehk verest. Sidekoest jäigem, kuid luukoest elastsem. Kõhrkude koosneb kõhrerakkudest ehk Kondriotsüütidest. Kõhres puuduvad veresooned ja närvikiud ning seepärast saab kõhrele mõjuda suure surve - või tõmbejõuga. Kehas esineb 3 tüüpi kõhrkudet: hüaliinne kõhrkude, elastne kõhrkude, kiudjas kõhrkude.