Toidusüsivesikud: 1. Mitu kcal energiat annab 1 g glükoosi? 4,1 kcal 2. Millist toidusüsivesikut saab palju kartulist? tärklis 3. Mitu % päevasest energiast peaks andma toidusüsivesikud (vahemik)? 55-60% 4. Miks muutub leib kaua suus mäludes magusaks? amülaas lõhustab tärklist ja saadusteks on maltoos 5. Tärklis on a) monosahhariid b) disahhariid c) polüsahhariid 6. Milline hormoon on vajalik glükoosi transpordiks läbi rakumembraanide? insuliin 7. Mitu g kiudaineid peaks inimene päevas toiduga saama, miks? Päevas peab täiskasvanud inimene saama 2535 g kiudaineid. suurendavad toidukördi mahtu, tekitades sellega täiskõhutunde, kiirendavad toidumassi edasiliikumist peensooles, aitavad vältida kõhukinnisust ja võivad enne...
Kordamisküsimused inimese toitumisõpetuses (VL.0336) Toidusüsivesikud: 1. Mitu kcal energiat annab 1 g glükoosi? 4,1 kcal 2. Millist toidusüsivesikut saab palju kartulist? Kartul annab palju tärklist 3. Mitu % päevasest energiast peaks andma toidusüsivesikud (vahemik)? 55-60% 4. Miks muutub leib kaua suus mäludes magusaks? Süljes leiduv ensüüm amülaaas lõhustab leivas leiduva tärklise suus maltoosiks ning see on magusa maitsega. 5. Tärklis on a) monosahhariid b) disahhariid c) polüsahhariid 6. Milline hormoon on vajalik glükoosi transpordiks läbi rakumembraanide? Insuliin 7. Mitu g kiudaineid peaks inimene päevas toiduga saama, miks? Täiskasvanud inimene peaks toiduga saama päevas 25-35g kiudaineid, sest need suurendavad toidukördi mahtu ja tekitavad sellega täiskõhu tunde. Lisaks eeltoodule Kiirendavad toidumassi edasiliikumist peensooles ...
6) DNA evolutsioon RNA-st; 7) Kaasaegne rakk, milles DNA kodeerib tunnuseid, RNA vahendab info tõlkimist valkude keelde ja valgud katalüüsivad. Lühikesed peptiidid kui potentsiaalsed ürgrakkude membraani koostisosad. Lühikesed pindaktiivsed peptiidid (üks ots hüdrofiilne, teine hüdrofoobne) on võimelised assambleeruma agregaatideks: nanotorudeks, fibrillideks, põiekesteks, membraanideks. Selline peptiid on nagu membraanne fosfolipiid: tal on hüdrofiilne pea ja hüdrofoobne saba. Stromatoliidid. Stromatoliidid on vöödilised kivitaolised settemoodustised, mis on sarnased ka tänapäevastele mikroobsetele mattidele. Meetrikõrgune stromatoliit võib olla 2000 miljonit (2 miljardit) aastat vana, kuna ta kasvab üliaeglaselt.Arvatakse, et kivistised stromatoliitides võiksid kuuluda tänapäevaste roheliste mitteväävlibakterite või tsüanobakterite eellastele. Hapniku kogunemine atmosfääris ja tsüanobakterid.
tõenäosusega kohata? a) 15 b) 16 c) 17 75. Millised toodud lipiididest on glütserofosfolipiidid? Glütserofosfolipiid glüts.fos.lipiid Kõik glütserofosfolipiidid on vaadeldavad glütserool-3-fosfaadi derivaatidena. Glütserool-3- fosfaadi C2 on kiraalne süsinik. - Glütserool 76. Millised toodud lipiididest on fosfolipiidid? Fosfolipiid Fosfolipiidid on lipiidide klass, mis koondab fosfaatgruppi sisaldava peaga lipiide. 77. Millised toodud lipiididest on sfingolipiidid? Sfingolipiid(sfingomüeliin) 78. Millisel rasvhappel põhinevate fosfolipiidide poolest rikas membraan oleks kõige madalama faasiülemineku temperatuuriga? b, sest kui süsivesinikahel sisaldab kaksiksidet on membraani T m negatiivne. 79. Miks on küllastumata rasvhapete baasil moodustunud fosfolipiidide poolest rikastel
Materjal/aine Kalju Lott 12. Adsorptsioon vt. 11 (sissejuhatus), täpsemalt 14. kuni 21. Adsorptsiooni liigid Adsorptsiooni liigid on kemosorptsioon (side adsorbendi ja adsorbaadi vahel) ning füüsikaline adsorptsioon (VdW jõud) Adsorptsiooni astmed pindaktiivsete molekulide näitel Pindaktiivsel molekulil on enamasti polaarne ja mittepolaarne rühm. Tüüpiline pindaktiivne molekul on fosfolipiid polaarne pea mittepolaarne saba. Esimeses staadiumis ,,kahemõõtmeline gaas" on pindaktiivse aine kontsentratsioon väike. Molekulid on paigutunud adsorbendi pinnale umbkaudselt horisontaalselt, mittepolaarsed sabad ,,lesivad" absorbendi pinnal. Sellisel pinnakihil on suhteliselt suur pindpinevus. Teises staadiumis ,,saarekesed" on pindaktiivse aine kontsentratsioon suurem. Molekulide sabad lähevad püstisesse asendisse, molekulid on umbkaudu vertikaalselt absorbendi pinnal
säilitamisel. 3. RAKU EHITUS JA TALITLUS 3.1. Mitterakulised struktuurid C, eeltuumsed B, päristuumsed A, D, E. 3.2. Vöötlihasrakud on võimelised muutma oma pikkust, nende ülesandeks on liikumine; epiteelkoe rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval nende ülesandeks on kaitsta võõrmõjude eest. 3.3. Kirjeldatud on rakutuuma. Peamine ülesanne on kõigi rakus toimuvate protsesside reguleerimine. 3.4. X valk, Y fosfolipiid. Kujutatud on aktiivtransporti. Rakumembraani ülesandeks on veel 1) raku kaitsmine kahjulike mõjude eest, b) rakkude sidumine omavahel. 3.5. B päriliku info säilitamine, C fotosüntees, A ainete valikuline liikumine rakku, G rakuhingamine, H ainete ensümaatiline lõhustamine, E valkude süntees. 3.6. 1 mitokonder, 2 ribosoom, 3 lüsosoom. 3.7. Vasakul mitokonder, paremal kloroplast. Erinevus: 1. kloroplastides toimub fotosüntees,
valgud katalüüsivad. Lühikesed pindaktiivsed peptiidid kui potensiaalsed ürgrakkude membraani koostisosad o Ürgraku kahekihiline membraan võis koosneda peptiididest (uuem hüpotees) o Lühikesed pindaktiivsed peptiidid (1 ots hüdrofiilne, 2. hüdrofoobe) on võimelised assambleeruma agregaatideks (nanotorudeks, fibrillideks, põiekesteks, membraanideks). Selle peptiid on nagu membraanne fosfolipiid (tal on hüdrofiilne pea ja hüdrofoobne saba) Stromatoliidid vöödilised settekuplid, mis sarnanevad tänapäeval elavate bakterite ja tsüanobakterite moodustatud kihilistele mattidele. Arvatakse, et kivistised stromatoliitides võiksid kuuluda tänapäevaste roheliste mitteväävlibakterite või tsüanobakterite eellastele. Kivimites, mis on noormad kui 3 miljardit aastat, on fossiilsete mikroorganismide mitmekesisus juba palju suurem.
6) DNA evolutsioon RNA-st; 7) Kaasaegne rakk, milles DNA kodeerib tunnuseid, RNA vahendab info tõlkimist valkude keelde ja valgud katalüüsivad. 9. Lühikesed pindaktiivsed peptiidid kui potentsiaalsed ürgrakkude membraani koostisosad. Lühikesed pindaktiivsed peptiidid on võimelised moodustama membraani ja assambleeruma agregaatideks: nanotorudeks, fibrillideks, põiekesteks, membraanideks. Selline peptiid on nagu membraanne fosfolipiid: tal on hüdrofiilne pea ja hüdrofoobne saba. 10. Stromatoliidid. Stromatoliit on sinikute (sinivetikad ehk tsüanobakterid) ja osa bakterite elutegevuse toimel mere- või magevees tekkiv lubiainest moodustis. Meetri kõrgune stromatoliit võib olla 2000 miljonit (2 miljardit) aastat vana, kuna ta kasvab üliaeglaselt. Stromatoliitidest on leitud 3.5-3.8 miljardit aastat vanu bakterite jäänuseid. Kõige rohkem leidub stromatoliite troopilises madalas merevees, kus vee soolsus kõigub. 11
säilitamisel. 3. RAKU EHITUS JA TALITLUS 3.1. Mitterakulised struktuurid C, eeltuumsed B, päristuumsed A, D, E. 3.2. Vöötlihasrakud on võimelised muutma oma pikkust, nende ülesandeks on liikumine; epiteelkoe rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval nende ülesandeks on kaitsta võõrmõjude eest. 3.3. Kirjeldatud on rakutuuma. Peamine ülesanne on kõigi rakus toimuvate protsesside reguleerimine. 3.4. X valk, Y fosfolipiid. Kujutatud on aktiivtransporti. Rakumembraani ülesandeks on veel 1) raku kaitsmine kahjulike mõjude eest, b) rakkude sidumine omavahel. 3.5. B päriliku info säilitamine, C fotosüntees, A ainete valikuline liikumine rakku, G rakuhingamine, H ainete ensümaatiline lõhustamine, E valkude süntees. 3.6. 1 mitokonder, 2 ribosoom, 3 lüsosoom. 3.7. Vasakul mitokonder, paremal kloroplast. Erinevus: 1. kloroplastides toimub fotosüntees,
1. loeng Akronüümid: TH1 – t lümfotsüüdid helper, IL interleukiin CD – diferentseerumise klaster, raku pinnal olev marker, valguline v lipo.. marker. Seos diferentseerumisega – erinevatel rakkudel eri omad. DSCAM- Down Syndrome Cell Adhesion Molecule, neuronid ei tunne üksteist õigesti ära, liiga palju DSCAM valku Down sündroomiga imetajatel. Drosophilal erinevad valgu variandid – tunnevad ära eri patogeene. PPR- molekulaarset mustrit ära tundvad TLRs- Tol like retseptors PAMPs- patogeeniga seotud molekulaarsed mustrid NLRs- bakterite äratundmiseks mitte rakkudde pinnal vaid sees Evolutsioon Varasemad – ei kaasne mälu, iga kord samaga kokku puutudes sama vastus sama tugev. Kuni kõhrkaladeni. Omandatud ehk adaptiivne alates kõhrakaladest hakkab tekkima, antikehad, T ja B lümfotsüüdid. Komplement – Ehhinodermidest, seotud ka kaasasündinud immunoloogiaga, kaasasündinud retseptorid võivad midagi väga spetsiifiliselt ära tunda, enne kui p...
Abiootilised tegurid - organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid. Adaptatsioon - organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Adaptiivne radiatsioon - evolutsioonilise mitmekesistumise erivorm, mille puhul ühest liigist (või perekonnast) lahkneb suhteliselt lühikese aja jooksul mitmeid erinevalt kohastunud liike. Adenosiintrifosfaat (ATP) - kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana ja ülekandjana. Aegkond - geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine, eooni ja ajastu vahel; eoon jaotub aegkondadeks ja aegkond ajastuteks. Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püroviinamarihappe molekuli...
- karnaubavaha on segu tserot-, montaan- ja karnaubahapetest ning nende seostunud 26...34 C-aatomilistest alkoholidest. Vahasid kasutatakse: kreemides, salvides, värvide ja lakkide koostises, korrosioonivastastes segudes, paberi immutamiseks, poleerimiseks jne. 24. Liitlipiidid Lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega moodustuvadliitlipiidid, mis omakorda jaotuvad fosfo- ja glükolipiidid. Liitlipiidid - üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Näiteks - fosfolipiid - letsitiin või biomembraanide koostelipiidid. Fosfolipiididel on kahelaadsed omadused: 1) hüdrofoobsed sabad (2 RH jääki) 2) hüdrofiilsed pea (PH jääk, madalmolekulaarne ühend, glütserooli molekul käänukoht küllastumatus e kaksikside Biofunktsioonid on erinevat tüüpi lipiididel samad: · ehituslik, membraanides · bioregulatoorne, fosfolipiidide olek (vedelam või tahkem) määrab ära biomembraanide omadused.
retseptoritega. Selle tagajärjel kinnituvad leukotsüüdid integriinide ja spetsiaalsete valkude (ICAM-1 ja VCAM-2) vahendusel endoteelile, võimendades HVR ja proteolüütilise ensüümide produktsiooni, mille tulemusena kahjustuvad neerupäsmakesed. Päsmakeste kahjustusele aitavad kaasa ka trombotsüüdid, mis nende kapillaarides agregeerudes kutsuvad esile mikrotrombide teke. Lisaks soodustab trombotsüütidest vabanev fosfolipiid PAF veresoonte läbilaskvust ja avaldab tsütotoksilist toimet. Tsütokiinide tootmine aktiveerib omakorda leukotsüüte ning kahjustus süveneb. Immuunkompleksidest põhjustatud neerupõletik kujuneb välja juhul, kui antigeen-antikeha komplekside hulk ületab retikuloendoteliaalsüsteemi rakkude fagotsütoosivõime. Seda vormi iseloomustavad immuunkomplekside ladestused basaalmembraani välisküljel. Neutrofiilsed
ka õlides leiduvaid fosfolipiide, vitamiine, steroole jt. komponente. Lipiidide alkoholkomponendiks on enamasti glütserool, samuti esineb ka sfingosiini või tsüklilist alkoholi - kolesterooli. Lipiidid jagunevad kolme põhirühma: liht-, liit- ning tsüklilised lipiidid. Lihtlipiidid on neutraalrasvad (seapekk, taimsed õlid) ja vahad. Liitlipiidide rühma kuuluvad fosfo- ja glükolipiidid. Näiteks - fosfolipiid - letsitiin või biomembraanide koostelipiidid. Tsükliliste lipiidide hulka kuuluvad tsükliliste alkoholide baasil moodustuvad lipiidid, näiteks kolesteriidid. Kirjanduses kohtame sageli mõisteid küllastatud (küllastamata) lipiidid. Vastav termin näitab, millised rasvhapped antud lipiidis domineerivad. Kehtib lihtne reegel: taimsetes lipiidides on ülekaalus küllastamata rasvhapped ja need ühendid on agregaatolekult vedelad - taimsed õlid
Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
