tervikule. Gruppide oluliseks liigituseks on: - esmased grupid, mille liikmed suhtlevad vahetult, neil on emotsionaalseid suhteid ning enamasti samastavad ennas grupiga. - Teised grupid, mille raames inimestevaheline side ja suhtlus on lõdvemad ja juhuslikumad, teisese grupi liikmed ei pruugu münikord peale „tuttava näo“ äratundmist enam intesiivsemalt suhelda. Oluliseks on ka liigus: - formaalsed grupid, mille struktuur ja sageli ka ametlikud rollid määratakse väljaspoolt ning mis on enamasti juriidiliseks isikuks või selle allaülekuseks. - Mitteformaalsed grupid, mille kujunemine on stiihilisem, mille eripärad ja rollistruktuur tulenevad inimeste isiklikest omadustest ja milles kasutatavad sanktsioonid tolliootuste ja reeglite eiramise või rikkumise eest on psühholoogilist laadi ning mitteametlikud. 20
Põhjuste väljaselgitamine konkreetse juhtumi korral Abi otsimine muuta normatiiviks see ei ole häbi, see ei ole kitumine, kui räägid sõbra kohta, see on normaalne, ka täiskasvanud inimesed teevad nii. Helen soovitab lastel öelda, et läheb arsti juurde (mitte psühhiaatri, sest siis saab kohe kaaslastelt templi, et lähb hulluarsti juure) Teavitustöö vanemate hulgas Koolitada õpilasi (neist võivad saada tugiisikud) mitte formaalsed tugiisikud, aga et sõber läheb sõbrale toeks. Kõige tähtsam kui saad info, tule räägi mulle kohe. Ma ei räägi talle edasi, aitan sinul teda aidata. Tulevikukrija kirjutamine laps paneb kirja enda mõtted tuleviku kohta ja saab selle krija kätte tulevikus, nt aasta pärast. Sotsiaalökoloogiline perspektiiv, Bronfenbrenneri ökoloogiline süsteemiteooria Ökoloogiline perspektiiv (ökoloogiline süsteemiteooria) lähtub
TEEMA 1 PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID, STRUKTUUR Psühholoogia teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas Eelteaduslik levinuim, vanim. Koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise, inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta Filosoofiline - tekkis koos filosoofiaga, kuna paljud filosoofia kesksed probleemid on tihedasti seotud psühholoogia uurimisainega. Süstematiseeritud ja range loogiline ülesehitus. Teaduslik kõige hilisema tekkeajaga. Teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja mõistete loogiliselt mittevastuoluliste süsteemide kasutus, nähtuste võimalikult objektiivne ja range mõõtmine ja uurimistulemuste korratavus sõltumatute uurijate poolt ning eri aegadel juhul kui eeltingimused on samad Teoreetiline nii metoodiliselt kui sisuliselt rakendu...
kultuur, majandus, poliitika, massikommunikatsioon). Inimestele õpetatakse, veendakse või sunnitakse normidele alluma. Mitteformaalsed mehhanismid sisaldavad endas tähtsate teiste heakskiitu ja laitust. Kui need mehhanismid ei ole efektiivsed, rakendatakse sotsiaalse kontrolli formaalseid agente. Need on spetsiaalset rolli täitvad inimesed, kelle ülesandeks on normide rakendamine. Näiteks meie ühiskonnas on formaalsed agendid: vaimuhaiglate personal, politsei, kohtute ja vanglate töötajad ning ka sotsiaaltöötajad ja kirikutegelased. Formaalse kontrolli süsteem jaguneb: karistavaks ja piiravaks. Karistava süsteemi formaalsetel sotsiaalse kontrolli agentidel on märkimisväärne võime kindlaks määrata ja karistada paljude lubamatute käitumisaktide eest. Piirava kontrolli süsteemi korral on kindlalt paigas eraellu sekkumise lubamise piirid ja laiem üldise hälbivuse lubamine ühiskonnas. 76
● Esindusotsused - vastuvõtmise otsused ● Sümboolsed otsused - ei ole sisulist tagajärge, tehakse mingi meelsuse kindlakstegemiseks; mingid deklratsioonid, et saada toetust ● Piiride (boundary) otsused - millised on organisatsioonide suhted teiste organisatsioonidega; vahepeal on kattumusi organisatsioonidel, nt globaalsel ja regionaalsel organisatsioonil ● Programmilised otsused - eelarve jaotamine ● Reegleid loovad otsused - 1) formaalsed, mingid lepingud, deklaratsioonid; 2) mitteformaalsed, mingid kõned, nt ÜRO peasekretär peab kõne ja annab märku sellega, et midagi peaks muutma vms ● Järelvalve otsused - kuidas reeglirikkujatega tegeleda, uuritakse, jõutakse järeldusele, pannakse mingid sanktsioonid ● Tegevusotsused Otsustajad (Cox ja Jacobson) ● Valitsuste esindajad ● Erasektor ● RVO juhid ● RVO bürokraatia tipud ● Nõunikud
I OSA: Sissejuhatus 3 § 1 Üldist 3 § 2 Eesti Vabariik 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus 9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine 10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted 13 § 5 Ülevaade 13 § 6 Inimväärikus 14 § 7 Vabadus 15 § 8 Võrdsus 15 § 9 Demokraatia põhimõte 15 § 10 Õigusriik 19 § 11 Sotsiaalriik 21 § 12 Rahvusriik ...
Suheldes siseriigis ja rahvusvahelisel areenil puuduvad õiguslikud piirangud põhimõtteliselt. Tegelikult on olukord pigem vastupidine. Et riik oleks suveräänne tõepoolest, peab riik oskama arvestada mitmete tingimustega. Et sünniks õigus, peab see olema õiglane, õiguskindel ja eesmärgipärane. · Need kolm tunnust moodustavadki liberaalse rahvusriigi olemuse ja neil kõigil on juriidiline sisu. ÕIGUSRIIK 1. Olemus 2. Formaalsed tunnused 3. Materiaalsed tunnused · Olemus Kui riik allutab oma käitumise õigusest tulenevale, siis muutubki see võim õiglaseks riigivõimuks. Riigi enda käitumuse allutamine õigusreeglitele on õigusreegli idee kõige olulisem tunnus. Kui riik tõepoolest oma käitumise allutab õigusest tulenevale ja õigus ongi kantud õigusideest, siis ongi selline riigivõim õiglane. Õigusriik pole konkreetne riik, vaid idee riigist. Sinna on riigid erinevalt püüelnud.
tuletõrje, keskkonnakaitse, jäätmemajandus, turism, erifunktsioonid (kaitsealad jm). 85. Mida tähendab põhiseaduslikkus (konstitutsionalism)? Põhiseaduslikkus tähendab seda, et riik püüab järgida põhiseadust, mis ei pea tingimata olema kirjas, nt. Ühendkuningriik. Põhiseadus: 1) määrab ära valitsuse tegevuse: missugused tegevused käivad valitsemisega koos ja missugused poliitilised struktuurid neid teostavad 2) piiritleb formaalsed võimusuhted poliitiliste struktuuride vahel 3) piirab valitsejate võimu, tagades valitsetavatele vabadused ja õigused. 86. Tutvusta võimude lahususe põhimõtet ja esita põhilised võimuharud. Mille poolest erineb võimude kontrolli ja tasakaalu põhimõte võimude lahususe põhimõttest, mille poolest täiendab seda? Charles Louis de Montesquieu: võimude lahususe põhimõte (18. sajand) tähendab seda, et
Rekombinatsiooni kiirus kromosoomidel on jaotunud mitteühtlaselt. Nädal 7. Populatsiooni(de) demograafilise ajaloo rekonstrueerimine 1. Võrdle populatsioonigeneetikas populatsioonide demograafilise ajaloo rekonstrueerimisel kasutatavaid geneetilise struktuuri kirjeldamise ja analüütilisi meetodeid üldiselt. Struktuuri kirjeldavad meetodid ei hinda spetsiifiliselt mingit populatsioonigeneetika mudeli parameetrit. Need tulemused ei ole formaalsed hinnangud nt kahe populatsiooni segunemise proportsioonidele. Samas võivad nad tihtipeale anda täpselt õige tulemuse. Reaalsetele andmetele tuginevaid parameetri hinnanguid saab võrrelda populatsioonigeneetika mudeli alusel analüütiliselt saadud hinnangutega. Empiirilised, struktuuri kirjeldavad meetodid on populatsioonigeneetilse mudeli parameetrite hindamise meetodid. Tihti baseeruvad koalesentsiteoorial
on tagatud siis, kui prokuröride ametisse nimetamist ja edutamist, vastutusele võtmist ja vastutust kont- rollib kohtuvõim.*54 ProkS § 15 lõike 8 järgi võib Eestis riigi peaprokuröriks nimetada isiku, kes on kogenud ja tunnustatud jurist. Samasugused juriidiliste teadmiste ja oskuste eeldused on lisaks riigi peaprokurörile näiteks õigus- kantsleril ja Riigikohtu kohtunikel. Seega on seaduse tasandil loodud vähemalt formaalsed eeldused, et 51 Prokuratuuri nõukogu on Euroopas üha laiemat poolehoidu leidev organ. Paljud riigid on selle moodustanud, samas puudub selle kohta täna veel ühtne rahvusvaheline arusaam. Näiteks on selline organ olemas Bosnias ja Hertsegoviinas, Moldovas, Montenegros, Serbias. Prantsusmaal, Itaalias ja Türgis on kohtunõukogu (judicial council), mis on pädev arutama ka pro- kuratuuriga seotud küsimusi. 52 CDL(1995)073rev
I EUROOPA LIIDU KUJUNEMINE 1. Euroopa Liidu (Euroopa Ühenduse) tekke eeltingimused (Nugent) Sisemised: Hoida terase tootmist kontrolli all. kellel teras, see on sõjaliselt võimekam. Ruhr'i piirkond Saksamaal. Terase abil sai hoida kontrolli all tervet Saksamaad. Saksamaa oli nõus, sest see oli viis, kuidas ta saaks enda mainet taastada. Saksamaa poliitiline ambitsioon Berliini blokaad Välised: Rahvasteliidu näide - esimene suurejooneline rahvusvaheline organisatsioon. Sõjaline kogemus aitas luua ÜRO, mis jällegi tekitas huvi uute rahvusvahelistele organisatsioonidele ja riikidevahelisele koostööle. Loodi Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) ning Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupank (IBRD). Väljatoodud organisatsioonid hakkasid mõjutama majandust, kuid koostöö takistuseks peeti kinnist turgu. NSV liidu ja USA vastukaaluks - eraldi riigid ei suudaks konkureerida n...
Teoseid: romaan „Ferdydurke“ (1937), mis esitab läbi keelemängude loo tagasi põhikoolipoisi rolli paisatud 30-aastasest mehest; näidend „Iwona, Burgundia printsess“ (Eestis lavastatud); hiljem Argentiinas paguluses loodud romaanid „Trans-Atlantik“, „Kosmos“ ja „Pornograafia“ (ei ole sisult pornograafiline) jätkavad „Ferdydurke“ groteskset laadi. Teemaks sageli ühiskonna nivelleeriv mõju isiksusele, formaalsed mallid, mis automatiseerivad käitumist, vajadus säilitada teatud nooruslik toorus, et loov säde ei kustuks. Kafka ja Prousti mõju. Stanisław Lem (1921 – 2006) – ulmekirjanik, kes paistab silma sügavasisuliste süžeede ja peenelt väljapeetud stiiliga. Czesław Miłosz (1911 – 2004) – lüürik ja esseist, emigreerus hiljem Ameerikasse, kirjutas peale poola keele ka inglise keeles. Sündis Leedus, tundis huvi Baltimaade kirjanduste vastu. Elu lõpukümnendeil
Keating (1980) teismeea mõtlemise erinevus võrreldes varasemate staadiumidega: · Mõtlemine võimalustest, mis pole koheselt kättesaadavad · Planeerimine, ette mõtlemine · Hüpoteeside kaalumine nõuab üldistuste tegemist, hüpoteeside süstemaatilist läbikaalumist · Mõtlemine mõtlemisest (metatunnetus) · Konventsionaalsete piiride eiramine mõtetes (võib olla seotud teismeea idealismiga) Piaget' formaalsed operatsioonid · Mõtlemine süstemaatiline arvestatakse kõikide võimalike elementide kombinatsioonidega kogu probleemi ulatuses ja arutletakse ka täiesti hüpoteetiliste situatsioonide üle. · Transitiivset loogikat suudetakse lisaks konkreetsetele situatsioonidele rakendada ka ainult verbaalsetes ja/või hüpoteetilistes terminites esitatud ülesannete puhul. · Jaan on rohelisem kui Mari. Mari on rohelisem kui Kadri. Kes on kõige rohelisem?
Riigiõigus Kohustuslik kirjandus: Taavi Annus "Riigiõigus" Juura 2006 Põhiseadus / ww.pohiseadus.ee Kasulikud lingid: riigiteataja.ee president.ee riigikogu.ee valitsus.ee õiguskantsler.ee riigikontroll.ee kohus.ee Lugemissoovitused: Taavi Annus "Riigiõigus" Jüri Põld "Loenguid Eesti riigiõigusest" Rait Maruste "Põhiseadus ja selle järelvalve" Riigiõiguse põhiküsimused Riigiõiguse mõiste Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra, pädevuse, nende vastastikused suhted, tegutsemise põhimõtted ja üksikisiku põhiõigused, vabadused ja kohustused Riigiõiguse ese on riik Riigiõiguse allikad Riigiõiguse suhe avaliku õigusega Riigiõiguse suhe rahvusvahelise õigusega Riigiõigusest(ainult meile, Eestile kehtivad) ei leia sankt...
§26 (1) 2) Nimetatakse: - Piiriklauslid - Seadusresevatsioonid (Annavad seadusandjate volituse põhiõiguse piiramiseks.) Kolm liiki põhiõigusi (lähtuvalt piiriklauslitest): - Lihtsad piiriklauslid tohib piirata mistahes eesmärgil, mis pole põhiseadusega otseses vastuolus (nt rassivaenu õhutamine) - Kvalifitseeritud piiriklauslid/seadusreservatsioonid - Formaalsed kvalifikatsioonid (§36 (2) 2 Väljaandmise otsustab Vabariigi Valitsus. (formaalne kuna, kehtestab formaalse nõude, mida tuleb põhiseadust rakendades arvestada) - Materiaalsed kvalifikatsioonid Kvalifitseeritud piiriklauslite põhjal võib piirata neid õigusi, mis on klauslis kirjas. (Kas võib ka muudel eesmäridel piirata? Ilmselt jah, sest nt vangide kirjavahetuses võib levida info vanglapersonali kohta, mis võib
Meeles tuuleb pidada, et · Molekuli kõigi aatomite formaalsete laengute summa on null. · Iooni puhul võõrdub formaalsete laengute summa iooni laenguga. · Kui aatom elektronide jagamise kaudu ei saa elektrone juurde ega anna ära, siis aatomi formaaalne laeng tuleb null . Selline olukord on enamasti soovitatav. Valides mitme võimaliku struktuuri vahel tuleks eelistada seda, mis vastab maksimaalselt järgmistele nõuetele: · Enamasti on aine parimaks kirjelduseks struktuur, milles formaalsed laengud on nullid. · Kui nullist erinevad foormaalsed laengud on tarvilikud, peaksid nad olema nii väikesed (nullilähedaseed) kui võimalik. · Negatiivsemad formaalsed laengud paigutuvad eelkõige elektronegatiivsemate aatomite juurde. Nende reeglite rakendamisel selgub sageli, et struktuuri tsentraalsed aatomid on enamasti madalama elektronegatiivsusega. Mitmeaatomiliste ioonide puhul saab rakendada enamikke ülaltoodud printsiipe, kuid tuleb arvestada, et iooni kui terviku laeng poee null
KESKKONNAPSÜHHOLOOGIA Mõiste keskkonnapsühholoogia kõlas esimest korda 1924 by W.Helpack . me võima rääkida oma ilmast keskkond kuidas organism seda näeb. Inglise keeles kõlas see esimest korda 1964 W. Ittelson Kuidas hoida vaimuhaigeid. Esimene raamat Ittelson ja Proshansky ja Rivlin andisid välja artiklite kogu keskkonnapsühhist, see raamat sisaldas põhiliselt varem ilmunud artiklitest ja mõned originaalartiklid, artiklid olid arhitektidelt, psühholoogidelt jne. - keskonnapsühh on see mida keskkonna psühholoogid teevad. Üsna raske on piiritleda mida keskkonnapsühholoogia uurib. Linna uurijad . mis linnas inimest mõjutab ja mis aset seal leiab. Knowles keskkonnapsühholoogia on see mida keskkonna psühholoogid loevad ja kuidas seda mõjutavad. Uurijad panevad oma teadmised pisikeses ajus kokku ja saavad oma teaduse. Keskkonnaloome me ei kujunda ainult supikausse, vaid ka pidevalt seda keskkonda milles me tegutseme ja viibime. Ük...
Selliseid tegusid, mis on kirjeldatud tegevusetusega on mitteehtsad tegevusdeliktid. Erinevalt ehtsatest deliktidest, saavad mitteehtsaid toime panna vaid isikud, kellel on tegutsemiskohustus ehk grandikohustus. Üldjuhul peaks tegevusetusedelikti võimalik panna kõigil juhul, kuid on terve rida kuritegusid, mida olemuslikult ei saa muud moodi toime panna kui tegevusetus nt vargus, röövimine, sest see eeldab mingit aktiivset tegevust. Põhimõttelised on teatud formaalsed kuriteod, mida saab toime panna tegevusetusena. Algselt oli see veidi vaieldav, kuid revisjoniga § 13 muudeti. Põhimõtteliselt on see võimalik ka teodeliktide puhul. Nt ebaseaduslik vabaduse võtmine, pmst on võimalik võtta ka vabadus nii, et kohustatud isik jätab ruumi ukse lukust lahti keeramata. Ta lihtsalt vaatab pealt, kuidas teisel isikul on vabadus võetud ja ta ei vabasta isikut. Kuid see saab kõne alla
tatud arusaamadest, millele tavaliselt toetutakse, et selle termini küljes rippuda oleks taktikaliselt nürimeelne, et mitte öelda pickwicklik. Taktikaliselt oleks kaugelt parem deklareerida, et kvaale lihtsalt üldse ei ole.2 Ranged argumendid toimivad üksnes hästimääratletud materjalil ja kuna minu sihiks on hävitada meie usku eelteoreetilisse või "intuitiivsesse" mõistesse, on minu ülesande jaoks sobivateks tööriis- tadeks intuitsioonipumbad, mitte formaalsed argumendid. Järgnev on viieteistkümne intuitsiooni- pumba seeria, järjestatud kavatsusega ekslikke intuitsioone välja ning siis minema uhta. Teises osas kasutan ma esimest kahte intuitsioonipumpa juhtimaks tähelepanu tra-[2661]ditsioonilisele arusaamale. Ülejäänud artikli ülesandeks on teid veenda, et need kaks pumpa eksitavad meid kõi- gest väest ja et neist tuleks loobuda. Kolmandas osas loovad ja täpsustavad järgmised neli intuit-
Veendu, et saadud tulemus oleks probleemilahenduseks ja vastavuses koge olemasoleva informatsiooniga. Kui see nii on, analüüsi tulemust ja selleks kasutatud lahendusviisi, et teha järeldusi, mis võivad osutuda kasulikuks tulevaste probleemide lahendamisel. 14. Millised on kolm ajaloos tuntumat mõtlemis- ja üldistamisoskuste arendamisstrateegiat, mille vahendusel on koolides püütud arendada neid väärtuslikke oskusi õpilastel? 1) formaalsed õppeained (nagu ladina keel ja matemaatika) 2) formaalne loogika 3) kriitiline mõtlemine (oskus informatsiooni käsitleda erinevates eluvaldkondades) Õpimotivatsioon 1. Mis on primaarne käitumise motivatsioonilise aluse kujunemiseks, kas emotsioonid või mõistuslikkus? Emotsioonid, (2) mõistuslikkus, (3) nii üks kui teine. 2. Mille poolest erineb „kuum kognitsioon“ „külmast kognitsioonist“?
pakkima loogilises järjekorras. Lause on koostatud kahest osast nimisõna süntagma või fraas, tegusõna süntagma või fraas. See on üks kõige kuulsam grammatika lause. · Teksti lingvistika (Discoutse analysis diskursus on seotud kõne selles kontekstis.) · Transformatsiooniline lingvistika. Semantika I Charles Sanders Peirce · Spekulatiivne grammatika (Cgarles Morris ütles, et see on süntaktika märgi strukturi ja märkidevahelised formaalsed suhted.) · Spekulatiivne kriitika(Charles Morris ütles, et see on semantika märkida seos asjadega, mida nad tähistavad.) · Spekulatiivne retoorika (Charles Morris ütles, et see on pragmatika märkide ja nende mõju osa inimstega, kes neid kasutavad.) Spekulatiivne välja mõeldud · Süntaktika vastab sellele, milline on struktuur · Semantika, mida see tähendab · Pragmaatika kuidas see töötab. Süntaktika
tehniliste ja majanduslike teadmiste tase, tehniliste edusammude reaalsus jne); finantsvõimalused; hüviste tootmise ja tarbimise protsessis osalejad (tootjad, tarbijad, investeerijad, mitme-sugused ühendused ja liidud, ametiühingud jne); majanduspoliitiliste institutsioonide endi valmidus. Institutsioonid reguleerivad majandusagentide vastastikuseid suhteid. Siia kuuluvad formaalsed piirangud (seadused); informaalsed piirangud (käitumisnormid, tavad); piirangute järgimist tagav sunnimehhanism. Nüüdisaegse majandusteooria järgi erinevad institutsioonid organisatsioonidest selle poolest, et nad on raamistikuks, milles viimased toimivad. Seejuures ei ole see eristumine sugugi mitte absoluutne ning esineb olulisi kattumisi. Nii näiteks võib riigi keskpanka käsitleda insti-tutsioonina selles mõttes, et oma
1. Iseloomustage 12. saj. renessansi lähenemist antiikkirjandusele. 12.sajandi renessansi ajal hakati Vana-Kreeka töid ladina keelde tõlkima, et saada uusi teadmisi. Keskenduti teaduslikele, filosoofilistele ja matemaatilistele tekstidele, eriti Aristotelese töödele. 2. Iseloomustage antiikkultuuri kajastamise viise ja võimalikke funktsioone filmis. Tooge näiteid. Antiikkultuuri on kajastatud Kreeka mütoloogia tegelaste kaudu. Püüd jäädvustada müütilist, rõhutatakse atraktiivset. Eelkõige kujutatakse kangelasi ja nende vägitegusid. Herakles – vägiteod, uskumatu tugevus „Hercules: The Animated Series“ Disney multifilm „Hercules: The Legendary Journeys“ teleseriaal „Hercules“ Pietro Francisci väga üldiselt seotud Herklese müüdi ja vanakreeka eepilise poeemi „Argonautikaga“ Theseus – Ateena kangelane Odysseus – eksirännakud „L’Odissea“, 1969, Franco Rossi - Odysseuse ja Penelope äratundmine „The Odys...
! Subjektiivsuse rõhutamine, teadvustamine Lähenemisviisid Induktiivne või abduktiivne lähenemine Deduktiivne lähenemine Teooriate ja hüpoteeside genereerimine Algab teooriate ja hüpoteesidega Esilekerkimine ja kirjeldamine Manipuleerimine ja kontroll Otsitakse ,,mustreid" Formaalsed instrumendid Pluralism ja komplekssus Komponentide analüüs Numbrilised indikaatorid vähe kasutusel, kui on Konsensus ja normatiivsus siis põhirõhk nende analüüsil ja tõlgendamisel, Andmeid taandatakse numbrilistele statistika võib olla kasutusel konteksti indikaatoritele tutvustamise eesmärgil
silmas pidada nt mingit konkreetset isikut nimega Ants. Teise interpretatsiooni korral võib tõlgendaja silmas pidada nt konkreetset kassi nimega Ants. Nii tõeväärtuste kui ka lausearvutuse algebras on defineeritud üks ühe operandiga ehk unaarne tehe ja mitu kahe operandiga ehk binaarset tehet. Binaarse tehte puhul moodustavad tehte operandid järjestatud paari, millele tehtega vastavusse seatud objekti nimetatakse tehte tulemiks. Lausearvutuses on tehete operandideks formaalsed laused, nende tõeväärtus sõltub interpretatsioonist. Lausearvutuse tehte tulem on operandidest moodustatud liitlause, operandid võivad olla liht- või liitlaused. Lausearvutuse tehe teostatakse küll formaalsete lausetega, ent igal lausel on tõeväärtus ning tehte tulemi tõeväärtus on üheselt määratud operandide tõeväärtustega. Lausearvutuse tehted defineeritakse nii, et tehtesümbolid on samad
paremini arenenud ühiskondadest. · Opositsioon väline ja sisemine · Kohanemine e adapteerumine leiutiste näitel CARL GUSTAV JUNG (1875-1961) · Sigmund Freudi õpilane. Freud tõstis esile alateadvust ja seksuaalsust. Inimene on kogu aeg mures seksuaalsete vajaduste rahuldamisega seoses. · Teadvuse sügavam kiht kollektiivne alateadvus, mille sisu moodustuvad arhetüübid formaalsed struktuurid, millel on võime teadvusesse sattunult esile kutsuda kujutlusi. Alateadvuslikud skeemid, mis akumuleerivad eelmiste põlvkondade kogemust. Ei ole kujutlused" Arhetüübid on: · Ise kõige olulisem arhetüüp. Ise on selline arhetüüp, mille ülesandeks on tasakaalustada kõiki teisi arhetüüpe. Ise on nähtus, mis ajus küpseb alles neljakümnendates eluaastates. Siis on ise võimelisem olema tasakaalustaja (kogemused on olemas).
ka teises muutusena, tasandid ei ole alati vastavuses (nt inimese psüühiline heaolu ei ole tagatud ühiskonna üldise heaolu kaudu, samas inimene võib taluda tugevaid ühiskonna poolt põhjustatud pingeid, kui lähikeskkond annab vajalikul määral tuge). Süsteemiteooria: · Inimesi võivad aidata erinevad süsteemid: · - Mitteformaalsed ehk loomulikud süsteemid (perekond, sõbrad) · - Formaalsed süsteemid (kogukonnagrupid) · - Ühiskonna poolt loodud süsteemid (haiglad, koolid, reh.asutused) · Probleemidega inimesed ei ole alati valmis neid süsteeme kasutama, sest: · Süsteemid võivad inimese elus puududa. · Inimesed ei pruugi nendest süsteemidest teadlikud olla või ei soovi neid kasutada. · Süsteemi poliitika võib tekitada kasutajale uusi probleeme. · Süsteemid võivad üksteisega vastuollu sattuda
MAKSUNDUS 1. MAKSUNDUSE VALDKONNA PÕHIMÕISTED: - Maksustamine maksude kehtestamine või määramine - Makse kohustuste täitmiseks või millegi eest makstav rahasumma - Maksudeklaratsioon tulu-, käibe- või kaubadeklaratsioon, maksuaruanne või muu maksu suuruse arvutamiseks ettenähtud dokument, mille maksumaksja või maksu kinnipidaja on maksu- või tolliseaduse alusel kohustatud esitama maksuhaldurile. - Maksuhaldur täidesaatva riigivõimu asutus, kelle ülesandeks on jälgida maksuseaduse täitmist. 1) Riiklike maksude maksuhaldurid on Maksu- ja Tolliamet ning nende piirkondlikud asutused. 2) Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus. Vald või linna võib vastavalt kohalike maksude seaduses sätestatule sõlmida Maksu- ja Tolliametiga lepingu, millega kohaliku maksu maksuhalduri ülesanded antakse üle Mak...
Ühiskond, riik, õigus Ühiskond kui inimeste kooselu vorm eeldab sotsiaalse võimu, sotsiaalse juhtimis- ja allmumissuhete süsteemi olemasolu, ilma milleta ei ole võimalik inimeste ühine eesmärgistatud tegevus. Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu, mida sugukonnakaaslased tundsid tema kogemuste, teadmiste, jahi- või sõjapidamisoskuste või muude oskuste tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul ei olnud, kuid võim oli täiesti reaalne. Sugukond teostas oma võimu ise, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid nende enda poolt aluseks võetud tavad. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tava üldkohustuslik iseloom on endastmõistetav ( ei teki küsimust, miks peab seda täitma). Positiivne aspekt- tavade järgimine tagatakse harjumuse jõuga. Negatiivne aspekt- on väga konservatiivsed ja avaldavad uutel...
Psühholoogia eksami kordamisküsimused I Õppimise olemus 1) Õppimise mõiste. Psühholoogid mõistavad üldjuhul õppimise all protsessi, kus praktilise kogemuse vahendusel kujunevad õppuri tegevusvõimes või käitumises suhteliselt püsivad muutused. Õppimise kogemuslikuks baasiks on nii vahetu kontakt välismaailmaga kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Õppimine kui protsess ise ei ole vaadeldav. Õppimisega pole tegemist siis, kui käitumise muutused on tingitud organismi füüsilisest küpsemisest, väsimusest või haigusest. Õppimist ei tohi segi ajada mõtlemisega. Mõtlemine ei kindlusta alati õppimist. 2) Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Õppimine on nii tahtlik kui ka tahtmatu komponent. Tahtliku õppimisega on tegemist siis, kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu ehk kaasneva õppimise korral on enamasti tegemist teadvustamata protsessiga. Valdav ...
Tihti on raske vahet teha funktsionaalsete ja mittefunktsionaalsete (kvaliteedi) nõuete vahel, see teeb selle raskesti aru saadavaks. o Struktureeritud loomulik keel, nt kasutaja lood, kasutusjuhud, tsenaariumid. o Mudelid, mis illustreerivad nõudeid, ehk graafilised notatsioonid. Nt iteratsioonidiagrammid, klassidiagrammid, süsteemi käitumis diagrammid jne. o Formaalsed ehk matemaatilised spetsifikatsioonid, nt Z keel. Kaks olulist nõuete esitamise viisi o Kasutajalood (user stories) Üldkuju: Kui kasutaja mängib üht teatud rolli, siis mina pean olema võimeline tegema mingeid tegevusi, et tellimus saavutaks eesmärgi. Nt. ÕIS-i puhul, võttes õppejõu siis tema peab sisestama mingi hinde õpilasele.
Parima võimaliku tööjõu selekteerimine. Töötajate hoidmine ja motiveerimine. Töötajate positiivsete emotsioonide ja hoiakute toetamine. Ettevõtte maine tõstmine, võimalusel ka kuvandi toetamine. Kaudne mõju ka kogu sisekommunikatsioonile mh kriisikommunikatsioonile, turundusele, ettevõtte eesmärkide täitmisele. Tööandja brändingu protsessid: Ettevõtte hindamine: uuring: kaardistada järgmised faktorid nii formaalsed (strateegilistes kavades, aastaraamatutes jm) kui reaalsed. Nime tuntus. Teadlikku ettevõttest. Väline kuvand, maine. Sisemine kuvand, maine. Tunnetatud väärtused. Loodetud väärtused. Iseloomuliku ja olulise faktori leidmine. Määratleda sihtrühm ehk keda oodatakse: selgitada, mis on neile oluline lähtudes 12 võtmefaktorist:
kultuur, majandus, poliitika, massikommunikatsioon). Inimestele õpetatakse, veendakse või sunnitakse normidele alluma. Mitteformaalsed mehhanismid sisaldavad endas tähtsate teiste heakskiitu ja laitust. Kui need mehhanismid ei ole efektiivsed, rakendatakse sotsiaalse kontrolli formaalseid agente. Need on spetsiaalset rolli täitvad inimesed, kelle ülesandeks on normide rakendamine. Näiteks meie ühiskonnas on formaalsed agendid: vaimuhaiglate personal, politsei, kohtute ja vanglate töötajad ning ka sotsiaaltöötajad ja kirikutegelased. Formaalse kontrolli süsteem jaguneb: Karistav: Karistava süsteemi formaalsetel sotsiaalse kontrolli agentidel on märkimisväärne võime kindlaks määrata ja karistada paljude lubamatute käitumisaktide eest. Piirav: Piirava kontrolli süsteemi korral on kindlalt paigas eraellu sekkumise lubamise piirid ja laiem üldise hälbivuse lubamine ühiskonnas
Nt printsessiks olemine eeldab: Naissugu on printsessiks olemise tarvilik, ent mitte piisav tingimus, sest leidub naisi kes ei ole printsessid. Seega naissugu, kuninglik päritolu eraldivõetuna on tarvilikud, aga ainult koos on nad piisavad. Ehk miski on printsess siis ja ainult siis kui ta on naine ja kuningliku päritolu. 13. Selgitage filosoofiliste probleemide iseloomu I. Berlini järgi! Filosoofilised küsimused ei ole kogemustel põhinevad Nt ''Kas Peetril on prillid ees? Ega formaalsed (vormist lähtuvad) Palju on 3+3? Samuti ei tea filosoof ette, kuidas ta peaks küsimusi esitama. 14. Miks võiks varakeskaegset astronoomiat pidada filosoofiliseks distsipliiniks? Kuna fookuses olid pigem filosoofilis-teoloogilised kosmoloogiaalased arutlused kui konkreetselt vaadeldud taevasündmused. Nt Põhjalikult arutati erinevaid taevasfääride mudeleid, mis leidusid näiteks Aristotelese ja Ptolemaiose taasavastatud teostes. Kõne
Kirjalikke õigusallikaid võib, lähtudes normiloojatest, liigitada järgmistesse rühmadesse: 1) põhiseadus. Põhiseadus on rahva poolt vastu võetud riigi õiguslik põhikord. Põhiseaduse normid on ülimusliku juriidilise jõuga, on nn. baasnormideks teistele õigusnormidele. Põhiseadus on aluseks ja määraks haldusele ning haldusõigusele, ta sisaldab palju norme, mis otseselt või kaudselt on halduse jaoks regulatiivse toimega; 2) formaalsed seadused. Üldlevinud on määratlus, mille järgi seadus formaalses mõttes on seadusandliku organi (parlamendi) iga ettekirjutus, mis antakse seadusandliku menetluse korras ja millel on seaduse vorm. Arvestades seda, et Eesti Vabariigi põhiseaduse § 105 alusel on võimalik seadusi vastu võtta ka rahvahääletusel, võib anda järgmise formaalselt mõistetud seaduse määratluse: seadus on kas Riigikogu poolt Riigikogu kodukorraga kindlaks määratud korras või rahvahääletusel seadusega
Kirjalikke õigusallikaid võib, lähtudes normiloojatest, liigitada järgmistesse rühmadesse: 1) põhiseadus. Põhiseadus on rahva poolt vastu võetud riigi õiguslik põhikord. Põhiseaduse normid on ülimusliku juriidilise jõuga, on nn. baasnormideks teistele õigusnormidele. Põhiseadus on aluseks ja määraks haldusele ning haldusõigusele, ta sisaldab palju norme, mis otseselt või kaudselt on halduse jaoks regulatiivse toimega; 2) formaalsed seadused. Üldlevinud on määratlus, mille järgi seadus formaalses mõttes on seadusandliku organi (parlamendi) iga ettekirjutus, mis antakse seadusandliku menetluse korras ja millel on seaduse vorm. Arvestades seda, et Eesti Vabariigi põhiseaduse § 105 alusel on võimalik seadusi vastu võtta ka rahvahääletusel, võib anda järgmise formaalselt mõistetud seaduse määratluse: seadus on kas Riigikogu poolt Riigikogu kodukorraga kindlaks määratud korras või rahvahääletusel seadusega
uuring): erinevate elukutsete loomulik ajalugu kui uurimisobjekt · Intervjuud Organisatsioonis toimivate kontrollimehhanismide uuringud:formaalne ja informaalne võim ja suhted, · Dokumentide kogumine Hawthorne-i uuring, Formaalsed dokumendid bürokraatia toimivuse uuringud: kuidas formaalsed protseduurid internaliseeruvad inimeste professionaalses päevikud tegevuses (Tepp) (Tepp) Vaatleja võimalikud rollid
· Parima võimaliku tööjõu selekteerimine · Töötajate hoidmine ja motiveerimine · Töötajate positiivsete emotsioonide ja hoiakute toetamine · Ettevõtte maine tõstmine, võimalusel ka kuvandi toetamine Tööandja bränding: Protsess 1 36 · Ettevõtte hindamine Uuring: kaardistada järgmised faktorid nii formaalsed (strateegilistes kavades, aastaraamatutes jm) kui reaalsed Nime tuntus Teadlikku ettevõttest Väline kuvand, maine Sisemine kuvand, maine Tunnetatud väärtused Loodetud väärtused Iseloomuliku ja olulise faktori leidmine Tööandja bränding: Protsess 2 Määratleda sihtrühm e keda oodatakse
* Veel kord töödejuhatajast - autoriteet peab mõjuma ka ülespoole ehk suhe oma ülemusega peab olema hea. * Segadus ja vägivald vähendab avalike organisatsioonide legitiimsust (vrd anoomia). (nt Prantsuse revolutsiooni järel 1791 Seadusandlik kogu (Feuillants, Girondines, Jacobines), täielik kaos, armee lagunes, pankrot; 1793 kuningas Louis XVI hukati) - Max Weberi kolm autoriteetitüüpi: 1) Seaduslik-ratsionaalne (legal-rational): * Teatud formaalsed reeglid või teatud eriline kompetents õigustab juhi positsiooni. Nt. bürokraatia, ettevõted. Seaduste ees ollakse võrdsed * Eelis: ratsionaalne, õiglane, erapooletu. * Administratsiooni aluseks on statuut - seadust andva kogus seaduspäraselt töödeldud document, mis seab funktsioneerimise alused. (Sellepärast esimene asi on seadustandev kogu) 2) Traditsiooniline: * Iidne praktika, harjumus. Järgitakse sest on kohustus, nii tehakse. * Oluline on staatus. Nt. monarhia.
all, mis moodustab eraldi õigussüsteemi. Eristada võib ka universaalset ja regionaalset rahvusvahelist õigust Universaalne rahvusvaheline õigus on üldiselt aktsepteeritud ning kehtib kogu maailmas. Regionaalne rahvusvaheline õigus kehtib teatud riikide poolt aktsepteerituna nende omavahelistes suhetes. RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE ALLIKAD Õiguse allikad jagunevad formaalseteks ja materiaalseteks. Formaalsed tähendavad vormi, milles esinevaid norme tuleb lugeda õigusnormideks normid omavad õigusjõudu just tänu avaldamisele teatud vormis. Materiaalsed on allikad, milles õigusnorm tegelikult väljendub. Rahvusvahelise õiguse puhul formaalsetest allikatest õigupoolest rääkida ei saa, kuna puudub ühtne õigusloomemehhanism, mille läbinud normid saavad automaatselt õigusjõu. Kuigi osade allikate puhul on kehtimahakkamiseks vajalikud teatavad formaalsed toimingud (nt
seadusandlikud organid, otsevalimised. Riigi vormid Näitavad, kuidas on korraldatud riigi valitsemise vorm, riikliku korralduse vorm ja poliitiline reziim. Lisaks on riigi vormid jaotatud tsentraliseerimise alusel: Demokraatlik tsentralism - valitavad võimuorganid moodustavad täidesaatva riigivõimu organeid (moodustamine, nimetamine, määramine, kinnitamine). Bürokraatlik tsentralism - valitavad organid puuduvad või formaalsed, toimub üksnes nimetamine. Riigi valitsemise vormid Näitavad riigivõimu kõrgemate organite moodustamise, ülesehituse ja omavaheliste suhete printsiipe, suhet teiste riigi süsteemi primaarsete elementidega ning sekundaarsete elementide teiste institutsioonide või organisatsoonide ja kodanikega. Monarhiale on iseloomulikud: A 1) võimu allikas jumalikku päritolu või monarh kui riikluse idee kehastus; 2) riigipea absoluutne võimutäius - seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim monarhil;
Väikesed teadlased • Käitumist kontrollivad mentaalsed organisatsioonid – skeemid • Tasakaal skeemide ja keskkonna vahel ning selle säilitamine Skeemide areng Skeemid aitavad lastel adapteeruda: • Assimilatsioon - panna uus objekt vanasse skeemi • Akommodatsioon (ka kohanemine)- muuta vana skeemi, et see ühilduks uue objektiga või luua uued skeemid Piaget kognitiivse arengu teooria 1) sensomotoorne 0- 2 2) operatsioonide eelne 2- 7 3) konkreetsed operatsioonid 7- 11 4) formaalsed operatsioonid 11+ 41 42 Täpsemalt: 1) Sensomotoorne periood (0-2a) Laps õpib keskkonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte (nägemine, kuulmine, maitsmine) ja liigutuste (nt haaramine) kaudu. Laps areneb vastasmõjus keskkonnaga. Piaget arvas, et lapse nägemine on algul kahemõõtmeline ja erinevad meeled arenevad eraldi, üksteisest lahus. 2) Eeloperatsionaalne periood (2-7a)
siseneda. Kohanemisvõime – kui valmis olen uuteks väljakutseteks ja muutusteks ja olema paindlik ja arenema. Sots ja inimekapital – kogemused mis mul kaasa on. Intelligents jne. TÖÖOTSIMISKÄITUMINE Töö otsimise etapid o Entusiasm o Stagnatsioon – saadan ja saadan CV’sid aga nad isegi ei vasta mullle o Frustaratsioon – soov loobuda ja viha o Apaatia – iseloomulik väljalangemine tööotsingu protsessist. Formaalsed ja mitteformaalsed tööotsimiskäitumised form – sisaldavad ametlike kanalite kasutamiset (töötukassa, kuulutused); mitteform- sõprade sugulate tuttavate kaudu v otse pöördudes tööd leida. Töö otsimisega seotud individuaalsed erinevused o Töötuse kestvus o Kontrollikese o Meelelaad ja optimism o Töötusele omistatavad põhjused (individuaalsed, sotsiaalsed, fataalsed) o Tunnetatud konkurentsivõime
· turu-uuringute alused ARUANDLUSEGA SEOTUD · aastakokkuvõte koolitustegevusest · koolitustaotluste aruandeosade kokkuvõte · osaluskokkuvõtted · materjalidest ülevaade Laine Simson, Ph.D 34 Personalijuhtimine 2013 ILLUSTREERIVAD - ABISTAVAD (skeemid, kaardid, alused) · magnetalusel kursuste plaan · lektorite andmed, pildid, kontaktide- ja osalejate kaardid · formaalsed ja mitteformaalsed andmed koolitusfirmade kohta (tegevuse sisu, organisatsioon, vajalikud teemad, telefonid, kursuste-treeningute läbiviijad, andmed kvaliteedi kohta) Andmed koolituse kontaktisikute kohta /skeem seinal?/* (nimed, tel.,funktsioonid, delegeeritud ülesanded, nende võimalused, omavahelised seosed, info edastamise teed, planeeritud kontaktide ajad jne.) Operatiivne info ja meelespea: leian eksimatult ja kiiresti vajaliku materjali (paljude
või ei tee võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu või koostööd võlgnikuga. Viidatud paragrahv reguleerib olukorda, kus võlgniku kohustuse täitmine on takistatud võlausaldajast sõltuvate asjaolude tõttu, ning esitab loetelu vastuvõtuviivituse eeldustest. Selline loetelu asjaoludest, mis võivad kaasa tuua võlausaldaja sattumise vastuvõtuviivitusse, ei ole ammendav. 3-2-1-98-09 p 11-14 (materiaalsed ja formaalsed eeldused õkv kasutamisel) VÕS § 208 lg-s 1 sätestatud müügilepingu mõiste järgi kohustub müüja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Müügilepingu kohta sätestatut kohaldatakse sama paragrahvi 2. lõike kohaselt ka lepingutele, mis on sõlmitud valmistatava asja tellimiseks, v
Defineeriv iseloomujoon konstitutsioonilisele režiimile on, et sel juhul püüab riik täita ning järgida enda konstitutsiooni. Konstitutsioon määrab riikliku korralduse põhialused, riigiaparaadi ehituse, kodanike õigused ja kohustused jne. Määravad on kolm reeglite rühma: 1)Konstitutsioon määrab ära valitsuse tegevuse, defineerib, mis tegevused käivad koos valitsemisega ja missugused poliitilised struktuurid neid etendavad 2)Konstitutsioon paneb paika formaalsed võimusuhted poliitiliste struktuuride vahel. 3)Konstitutsioon piirab valitsejate võimu, tagades valitsetavatele vabadused ja õigused. Kolmas punkt on kõige tähtsam, see määrabki peamiselt ära, kuivõrd riik on konstitutsiooniline. Konstitutsioonilistes režiimides on konstitutsiooni tõlgendamine mõõdukas ja mõistlik ning selle täideviimine õiglane. Paljud grupid ühiskonnas võivad välja pakkuda erinevaid võimalusi konstitutsiooni interpreteerimiseks
selleks, et kinnisasjale ehitamise õigust oleks võimalik faktiliselt teostada. Eelduslikult täidab haldusorgan seadust ja kui pädev haldusorgan on teavitanud hagejat sellest, et ehitusloa väljastamine ei oleks selle taotlemise korral võimalik, ei saa hagejaks olevalt ostjalt oodata, et ta halduse toimingu kohtus vaidlustaks. Sellisel juhul jääb ehitamise võimalikkuse risk müüja kanda.” RKTKo 3-2-1-31-08, p 14 formaalsed eeldused, p 15 vorm – VÕS § 114 dispositiivsus Asjaolud: Hansamaakleri OÜ hagi AS Oriost Invest vastu tekitatud kahju 7 250 000 krooni hüvitamiseks. Pooled sõlmisid notariaalselt tõestatud eellepingu, millega võeti kohustus sõlmida müügileping, mille kohaselt hageja ostab ja kostja müüb. Kostja pidi maatüki kinnistama enne müüki. Kostja võõrandas kinnistu teisele. Õiguslik probleem:
Esteetika eksamikonspekt (kordamisküsimuste vastused) : 1. loeng: Mis on esteetika? 1. Mida pidas Baumgarten silmas mõistega ,,esteetika"? Mõiste ,,esteetika" vermis 1735. aastal saksa filosoof Alexander Gottlieb Baumgarten. Esteetika sildiga tähistas ta teadust meelelisest tunnetusest. Kreeka keeles aisthesis aisting, meeleline taju. Baumgarten lähtus ratsionalistide (Descartes, Leibniz, Wolf) eristusest mõistelise (kontseptuaalse) ja mittemõistelise tunnetuse vahel. Esteetika tegeles mittemõistelidse, meelelise tunnetusega ja oli seega lisaks või täienduseks mõistelise tunnetusega tegelevale loogikale. Esteetika ajalugude kirjutajad algavad esteetika ajalooga kaugemalt reeglina Antiik-Kreekast st mitte aastast 1735, kui Baumgarten sõna ,,esteetika" kasutusele võttis. 2. Iseloomustage esteetikat teadusena ja filosoofiana! 1. Esteetika kui Teadus: käsitletud teadusena filosoofia seisukohalt ja teaduse seisukohalt. Esteetika o...
• Probleemseks on kohati osutunud, et liikmesriigid sooviksid kasutada ameteid ka valdkondades, kus Euroopa Komisjonile ei ole antud otsustuspädevust. Euroopa Liidu Nõukogu Nõukogu koosneb kõikide riikide esindajatest ministri tasandil, kelle on asjaomase riigi hääleõigus ja volitus võtta valitsust siduvaid kohustusi. (NB! See ei tähenda konkreetses asjas kindlat ministrit.) Nõukogu formaalsed kohtumised leiavad aset Brüsselis ja Luksemburgis. Nõukogu poolt peetavad seadusandlikud arutelud on avalikud, muud arutelud ei ole avalikud. Praegu on 10 nõukogu formatsiooni (näiteks konkurentsivõime jne). Teemad, mis ühtegi nõukogu formatsiooni ei mahu käsitletakse üldasjade nõukogus. Nõukogu juhib eesistujariigi minister va välisasjade nõukogu. Nõukogu teeb enamasti otsuseid konsensuslikult, ehkki paljudel juhtudel võiks teha otsuseid kvalifitseeritud häälteenamusega
verbaalset ja mitteverbaalset vastamist mõlemat liiki sõnumitele. Sõnalised suhtlemisvahendid Viis üldist kõneregistrit (Hayes, 2000) ● Deklameeriv – kasutatakse ametlike kõnede pidamisel, ka mõnesugustes ametlikes tekstides. ● Formaalne – Iseloomulik hoolikas grammatika ja sõnavara kasutus, sageli tarvitusel võimuesindajate poole pöördumisel. ● Konsultatiivne – Sageli kasutusel siis, kui inimesed räägivad võõrastega, kuid püüavad mitte liiga formaalsed olla, nagu näiteks kelleltki järgmise rongi väljumise aega küsides. ● Familiaarne – Kasutatakse tavaliselt sõpradevahelises vestluses või inimeste vahel, kes üksteist üsna hästi tunnevad. Võib sisaldada slängi termineid ja kasutab sageli grammatilisi vorme, mis võivad üleskidjutamise korral mittetäielike või seosetutena tunduda. ● Intiimne - Hoitakse südamesõprade ja lähedaste pereliikmete jaoks. Sageli kasutab sõnalisi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
