Ülesanne; Töötajate initsiatiivi tuleb ära kasutada võimalikult suurel määral. 2.3 BÜROKRAATLIK KOOLKOND Bürokraatliku organisatsiooni tunnused: Selge tööjaotus võimu ja vastutuse piirid on määratletud Selge hierarhia selged alluvussuhted Personali valitakse ja edutatakse tehnilise kvalifikatsiooni alusel seda on võimalik kontrollida ja mõõta Juhtimine on lahutatud omandist Käitumist juhivad formaalsed reeglid ja normid, mis rakenduvad kõigile töötajatele Reeglite sõltumatus isikust,kes antud ametikohal töötab Protseduurid ja otsused pannakse kirja, mis tagab järjepidevuse ja organisatsiooni mälu 2.3.1 MAX WEBER Ta arendas Fayol'i põhimõtetest välja klassikalise teooria. Ta oli esimene teoreetik, kes lähenes kogu organisatsioonile süstemaatiliselt. Oma teooria aluseks võttis ta
· Peatuvus. Töö lõpetamine mistahes sisendi korral - kõikjal määratud algoritm. Osaline e. "poollahenduv" algoritm kas annab tulemuse või ei lõpeta tööd. · Determinism (samade algandmete korral vastus sama, lahenduskäik on korratav) vs. mittedeterminism (näit. "tõeline" juhuarvude generaator). · Universaalsus (lahendab probleemide klassi: sisend -> väljund ). · Keerukus (efektiivsus, kas lõpetamise aeg ja/või mälumaht on praktilised). Algoritmi formaalsed (matemaatilised) esitused (samaväärsed): · Turingi masin, 1936-37 · lambda-arvutus (Church), 1941 · Posti süsteemid, 1943 · Markovi algoritmid, 1951 · Chomsky 0-tüüpi grammatikad, 1959 · programmeerimiskeeled, Sammet, 1969 Algoritmi peab saama väljendada nii, et see oleks mugav nii koostajale (algoritme koostavad inimesed) kui ka täitjale (teostile, arvutile). Algoritmi esitusviisid: · inimesele orienteritud esitused
Tulemuse määrab inimestesse suhtumine Ühtne vaim, meeskonnatöö, enesehindamine ADMIN. Juhtimine 20. sajandi algupoolel 1. Planeerimine 2) Organiseerimine 3) Valitsemine 4) Koordineerimine 5) Kontrollimine Tööjaotus, Võim, Distsipliin, Käskude ühtsus, Suundade ühtsus, Firma huvide ülimlikus, Õiglane hüvitus, Tsentraliseerimine, Ahel, Kord, Õiglus, BÜROKRAATLIK juhtimine Organisatsioon, nagu õlitatud masinavärk 20. sajandi algupoolel 1) Selge tööjaotus 2) Selge hierarhia 3) Formaalsed reeglid ja protseduurid 4) Reeglite sõltumatus isikust ametikohal 5) Tulemuste hindamine ja edutamine Teadusliku juhtimise alused: 20. saj alguses 1) Leida teaduslikult parim meetod 2) Inimese oskused ja võimed on tööle vastavad 3) Treening ja koostöö 4) Innustamine, osalus ja vastutus Bottom-up Bottom-down Kliendid- >Klienditeenindajad-> juhid-> tippjuhid. Kellel on öelda viimane sõna?
I PÕHISEADUSLIKKUS E. KONSTITUTSIONALISM Riik püüab järgida põhiseadust, mis ei pea tingimata olema kirjas. Põhiseadus ja teised seadused loovad riigi tegevusele õigusliku keskkonna. „Põhiseaduse vaim“ peaks viitama sisulisele põhiseaduslikkusele. Põhiseadus: Määrab ära valitsuse tegevuse:missugused tegevused käivad valitsemisega koos ja missugused poliitilised struktuurid neid teostavad. Piiritleb formaalsed võimusuhted poliitiliste struktuuride vahel Piirab valitsejate võimu, tagades valitsetavatele vabadused ja õigused. HORISONTAALNE VÕIMUJAOTUS Charles Louis de Montesquieu: 18saj. Võimude lahususe põhimõte. I. Seadusandlik võim e. Parlament/riigikogu II. Täidesaatev võim e valitsus III. Kohtuvõim PARLAMENT ...demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ. Parlamendi ülesanded: 1. Seaduste vastuvõtmine 2
Mis on võim ning kes/mis omab noore kodaniku üle võimu enim? Igal nimesel on oma arusaamine mõistest „võim“. Ühe inimese jaoks võim on tugevus, julgus ning see, millele ta pühendas kogu oma elu. Ta käsitleb võimu nagu mehhanismi, mille abil on võimalik saavutada oma eesmärke, mõjutada inimesi või üldse maailma juhtida. Kuid teine arvab, et võim on kirg, mis on isegi võimeline inimese eripärasust imendada ja täiesti alistada. Aga kui me käsitleme võimu teaduslikust seisukohast, siis võim on poliitiline valitsus ning selle organid või võimalus ja õigus midagi või kedagi käsutada. Ikka igal nendest inimestest võib olla õigus, sest võimul on mitu vormi. Goldhameri järgi esimene tüüp on „force“, seda kasutavad inimesed, kes püüavad saavutada võimu füüsilise mõjuga. Ma arvan, et nende inimeste hulka võivad kuuluda näiteks diktaatorid. Kõik teavad, et kõige tuntumad diktaatorid nagu Benitto Mussolini, Iosif Stalin ja Saddam Hussein kasutas...
üheselt määratud, milline on järgmine samm, siis nim. algoritmi determineeritud algoritmiks. Algoritmi iseloomustamiseks kasutatakse järgmisi mõisteid: Määratletus (sammud on lõplikud ja üheselt määratud). Kirjelduse lõplikkus (algoritm on kirjeldatav lõpliku arvu sammudega). Universaalsus (lahendab probleemide klassi: sisend -> väljund ). Keerukus (efektiivsus, kas lõpetamise aeg ja/või mälumaht on praktilised). Algoritmi formaalsed (matemaatilised) esitused (samaväärsed): Turingi masin, 1936-37 lambda-arvutus (Church), 1941 Posti süsteemid, 1943 Markovi algoritmid, 1951 Page 4 Chomsky 0-tüüpi grammatikad, 1959 programmeerimiskeeled, Sammet, 1969 2.2 Erinevad andmestruktuurid ja nende omadused Abstraktne andmestruktuu- on abstraktne andmetüüp koos keerukushinnanguga
Võimustamise strateegiate rakendamine. Väärtuste, hoiakute ja käitumise muutmine. Liider mõjutab, juht täidab rolli. Juhtimine on asjade õigesti tegemine ja eestvedamine on õigete asjade tegemine. Liidrite ülesandeks on sihtide seadmine ja raja selgitamine ja juhtide ülesanne on antud rajal püsida ja liikuda efektiivselt seatud sihtide suunas. Kui juhil on alluvad, siis liidril on järgijad. Liidrid kujundavad organisatsiooni kultuuri. Organisatsiooni võivad kõrvuti tegutseda nii formaalsed kui mitteformaalsed liidrid. Formaalsed liidrid on juhid, kelle tööülesannete hulka kuuluvad nii juhtimis- kui eestvedamise funktsioonid. Formaalne liider erineb mitteformaalsest liidrist eelkõige formaalsete õiguste ja võimu ulatuse poolest. Mitteformaalse liidrina tajutakse inimest, kes tuginedes oma teadmistele ja kogemustele toetab gruppi tema eesmärkide saavutamisel. Pühendab suhteliselt enam oma aega grupile ja tema tegevuse edukuse tagamisele
sündmusele, mida viiakse läbi väljakujunenud normidele vastavalt. Koopteerimine lahkarvamusel oleva grupi liikmete liitmine endaga domineeriva grupi poolt. Korilus toidu hankimine, korjates seda säilitamiseks valmiskujul. Korporatiivsed linnad arenesid välja, kui tootmine oli detsentraliseeritud ja majanduslik võimsus oli keskendunud väiksematesse asulatesse ja linnadesse. Korporatsioonid nii era- kui ka avalikus omandis formaalsed organisatsioonid, juriidilised isikud, kus kontroll tegevuse üle kuulub majandusjuhtide eliidile, kuhu inimesi valitakse nende saavutuse järgi. Korrelatsioon kirjeldab, kuidas ühe muutuja väärtuse muutmine on seotud teise muutuja väärtusega muutmisega. Kosmopoliitsus tähendab uute mõtete, väärtuste ja ideoloogiate ning tehnoloogia levimist linnapiirkondadest mujale ühiskonda.
Juhile väga oluline on tervikliku pildi nägemise oskus ja võime tuleviku arengusuundi võimalikult varakult ette näha. 1 Sissejuhatus juhtimisse - Organisatsioon - kindla inimrühma terviklikult korraldatud ühendus, mis võimu ja eestvedamise mõjutusel tegevusi kooskõlastades püüab saavutada ühist eesmärgi; inimgrupp, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamiseks. Organisatsioonid jagunevad: 1) formaalsed ja mitteformaalsed (есть определенные цели или нет) 2) primaarsed ja sekundaarsed (есть эмоциональное удовлетворение среди сотрудников; главное - только цель, остальное - сотрудничество). Kliendite Eesmärgid: vajadused: - kõrge kvaliteet
Sotsiaalne agregaat- üheaegselt ja ühte kohta kogunenud inimesed (nt lennuki reisijad) Sotsiaalne kategooria- spetsiifiliste tunnustega inimeste kooslus (mehed, noored, spetsialistid) Kvaasirühm- kavandamata, spontaanselt tekkinud, ebapüsiv ühendus Rühma iseloomustab: *liikmeskond, *struktuur, *osalus, samastumine, grupiteadvus, *eesmärk Esmane e primaarrühm- sõpruskond, perekond, isiklikud ja väga lähedased emot. suhted Teisene e sekundaarne rühm- ühishuved, suhted on pigem formaalsed SOTSIAALNE GRUPP: Väike- ei ole orienteeritud grupilise tegevuse eesmärkidele, esineb konformism grupinormide suhtes. Primaarne ja sekundaarne Suured- ratsionaalsus, eesmärgistatud tegevus. Alati sekundaarne Marginaalsed- asuvad kahe kultuuri vahel, grupiliikmed samastavad ennast mõlema rühmaga Referent- reaalne või kujutletav rühm, millega inimene võrdleb ennast või kuhu tahab kuuluda, mille normide ja väärtuste alusel valib ja hindab oma käitumist
2. Tööstusharu, turg: · Interaktsiooni suunavad normid ja ootused; · Tegutsemis- ja kommunikatsioonitavad nn ärikultuur (sh keelekasutus, riietus, sisustus jne); · Jagatud arusaam turuobjektist: millega kaubeldakse, kuidas kujuneb selle hind (kas fikseeritud hinnad, kauplemine, oksjon, eksperthinnang jne). 3. Organisatsioon: · ettevõte, selle erinevad vormid · aga ka ametiühingud, professionaalide liidud jt, nii rahvusriigi kui globaalsel tasemel · Formaalsed reeglid vs igapäevane tegevuspraktika 4. Leibkond, perekond: · Tööjaotus ja soorollid · Pere-eelarve kujunemine Nt sissetulekuallikate ja kulude mõtestamine ja sotsiaalne markeerimine, selle seos rahakasutuse strateegiatega (V.Zelizer) · Majanduslikud suhted lähisuhtes - Fundamentaalne vastandumine väärtuste tasandil, läbipõimutus sotsiaalses praktikas (V.Zelizer):
o Kord o Käsuliini ühtsus o Tegevussuuna ühtsus o Tsentraliseerimine o Alluvusahel, hierarhia o Personali tasustamine ja püsiv edutamine Bürokraati koolkond Rajaja M. Weber (vaatles põhiliselt riigiorganisatsioone). Printsiibid: o Bürakraatia on tõhus vorm legaalse võimu kindlustamiseks o Selgetööjaotus o Kompetentne personal o Selge ametihierarhia o Formaalsed reeglid ja protseduurid o Dokumentide mõõdukus Eelised ja puudused Eelised – stabiilsus ja sõltumatus persoonidest, heade erialateadmiste rõhutamine Puudused – liiga jäik, ebatõhus, iseseisvuse puudus, reeglid võivad muutuda „asjaks iseeneses“ 5 Uusklassikaline koolkond Alustajad E. Mayo, F. Roethlisberger
astmel olevatel töötajatel. Nt. töövahendid jne. Staatuse allikad on väga erinevad. Tööalase staatuse allikad on: a) haridus, b) ametiaste, c) inimese võimed, d) ametioskus e) töötasu, f) vanus, staaz Inimese asend grupis ei sõltu ainult tema omadustest, vaid ka sellest kuidas tema omadusi grupis hinnatakse. Töörühmas oleneb inimese staatus eelkõige tema käitumisest, vastavusest rühmanormidele ja tema rollidele. Rühmades kehtivad formaalsed (ametlikud) - ja informaalsed (mitteametlikud) käitumisnormid, mille põhjal kujunevad välja prestiizh ja reputatsioon. Prestiizh on inimese lugupeetavus, mõjukus, mille aluseks on tema formaalne positsioon rühma hierarhias. Reputatsioon on inimese maine, tema hea või halb käitumine. Kõrgema reputatsiooni saavutamisele aitavad kaasa hea haridus, oskused, kogemused. Staatuse allikad informaalses grupis: a) välimus, b) iseloom, b) suhtlemisoskus, d) osavus ja jõud.
· Õiguslik peab tagama haldussuutlikus ning vältima korruptsiooni. Toimub kasutades kas kohtusüsteemi või spetsiaalset ombudsmani institutsiooni. Ombudsman ehk sõltumatu lepitaja ametiisik, kelle ülesanne on kodaniku ja riigiametniku konflikti korral kodaniku kaebuse alusel kontrollida ametniku teguviisi seaduskohasust. Eestis täidab lepitaja ülesandeid õiguskantsler (hetkel Indrek Teder). 6 Riigibürokraatia formaalsed kontrollivõimalused: · Poliitiline järelvalve: Parlamendisaadikute kontroll ministrite üle. Erakondade kontroll oma parteist pärit ministrite üle. · Juriidiline järelvalve: Halduskohus. Sõltumatu lepitaja (ombudsman). · Administratiivne järelvalve: Teenistuslik järelvalve. Varaline kontroll. Riigibürokraatia mitteformaalsed kontrollivõimalused: · Ametkondlik järelvalve. Kutseala standardid.
kogumise ja analüüsimise viisidest ning valimi moodustamisest. Teemaga seostatavad teooriad Pincus ja Minahan on esitanud lähenemisviisi süsteemiteooriale, mille aluseks on mõte, et inimese rahuldav elu sõltub tema lähima sotsiaalse keskkonna süsteemidest. Süsteemid, millele inimene toetuda saab jagunevad üldjoontes järgmiselt: loomulikud süsteemid ehk ümbritsevad inimesed – näiteks perekond, sugulased, sõbrad, naabrid, töökaaslased; formaalsed süsteemid – näiteks ametiühingud, väljakujunenud püsivad inimgrupid; ühiskonna poolt loodud süsteemid – näiteks haiglad, koolid, huvikeskused. (Payne, 1995, lk 112) Biddle ja Thomase kogutud rolliteooria kohaselt on inimesel sotsiaalsetes struktuurides teatud positsioon, mis on seotud rolliga. Roll on kogum ootustest või käitumisviisidest, mis on ühiskonnas mingile positsioonile seatud. Võimatu on omada
Tasakaalustamine Konvergentne Divergentne 54. Millised on intellekti kujunemise põhiastmed Piaget' järgi? 38. Millised on kolm mõtlemisprotsessi MacKinnoni järgi vajalikud loomingulisuse avaldumiseks Sensomotoorne, operatsioonide-eelne, konkreetsed ja formaalsed mõtlemise originaalsus 55. Millise mõtlemistüübi idealiseerimisele rajaneb Piaget' produkti adaptiivsus kohandatus oludele intellekti arenguteooria? produkti realiseeritavus Matemaatilis-loogiline 39. Kas andekus ja loomingulisus on sünonüümid? Ei ole
Kolm teooriat/ideoloogiat: Liberalism: indiviid ja vabakaubandus Merkantilism: realism, riik Definitsioon ,,Meetodite ja teooriate kogu, mida aktsepteerivad ja kasutavad enamus majandusteadlastest" Tekkimine Isik Definitsioon ja metodoloogia David Ricardo Eeldused: väärtuse loob töö & maa, töö ja kapital Küsimused: sissetulekute jaotus, kaubandus Meetod: matemaatilised, formaalsed mudelid Neoklassikaline Mikroökonoomika: Alfred Marshall Makroökonoomika John Maynard Keynes Konsensus 1970ndateni Peamised ideed Ratsionaalne valik: universaalne sotsiaalteadus o Nappus o Pole olemas tasuta lõunaid Alternatiivkulu o Formaliseeritud metodoloogia Mudelid ja rangus Sisemised ja välised muutujad Eeldused
· On toimunud ülesannete jaotus 21. Mitteformaalne organisatsioon klikid ja loomulikul teel kujunevad sotsiaalsed grupid. Mitteformaalsed suhted on jõud, mis aitavad organisatsiooni juhtimist. 22. Organisatsiooni struktuur - peegeldab viisi, kuidas organisatsioonis on korraldatud kaks peamist protsessi: tööjaotus ja koordinatsioon. Tööjaotus ja koordinatsioon määravad, kuidas ülesanded organisatsioonis jaotatakse, kes kellele raporteerib ning kuidas formaalsed koordinatsioonimehhanismid toimivad. Struktuur määrab ka töö, selle sisu ja vastutuse. Väiksemates organisatsioonides pole tihti vajadust struktuuri järele, kuna nendes puudub selge tööjaotus. 23. Tsentraliseeritus - näitab, mil määral on formaalne otsustusõigus organisatsioonis kontsentreeritud ühe inimese, üksuse või tasandi kätte, võimaldades töötajatel minimaalset osalemist oma tööd puudutavate otsuste tegemisel
· On toimunud ülesannete jaotu 21. Mitteformaalne organisatsioon loomulikul teel kujunevad sotsiaalsed grupid. Mitteformaalsed suhted on jõud, mis aitavad organisatsiooni juhtimist. 22. Organisatsiooni struktuur - peegeldab viisi, kuidas organisatsioonis on korraldatud kaks peamist protsessi: tööjaotus ja koordinatsioon. Tööjaotus ja koordinatsioon määravad, kuidas ülesanded organisatsioonis jaotatakse, kes kellele raporteerib ning kuidas formaalsed koordinatsioonimehhanismid toimivad. Struktuur määrab ka töö, selle sisu ja vastutuse. Väiksemates organisatsioonides pole tihti vajadust struktuuri järele, kuna nendes puudub selge tööjaotus. 23. Tsentraliseeritus - näitab, mil määral on formaalne otsustusõigus organisatsioonis kontsentreeritud ühe inimese, üksuse või tasandi kätte, võimaldades töötajatel minimaalset osalemist oma tööd puudutavate otsuste tegemisel. Tsentraliseerituse eeliseks on erinevate
Tegevuse sisu ja selle piirid (nt legaalne/illegaalne tegevus) Võimalikud osalejad (nt professionaalsus, vanus); Vahetusobjektid, nendele väärtuse omistamine (nt sertifitseerimine, seadusandlikud regulatsioonid jm) Suunavad ja filtreerivad informatsiooni ja andmeid; Kujundavad eelistuste kujunemist ja realiseerimist; Stabiliseerivad tegevuskeskkonda; Institutsioon organisatsioon, institutsioon kui organisatsiooni ,,plaan", üldmudel. stabiilsus ja muutumine- Formaalsed ja informaalsed reeglid/praktikad muutuvad erineva kiirusega Muutuste algatamine formaalsete reeglitega: nt majandus-ja sotsiaalpoliitika, ühiskondlik transformatsioon Praktikate muutumine ennetamas formaalsete reeglite muutust: nt jagamismajandus, bitcoin Formaalsed reeglid ei toimi ilma, et oleks toetatud tähendusstruktuuride poolt, ja vastupidi; Muutused, nende võimalikkus ja sisu väljendab võimusuhteid huvigruppide vahel 3
· Käskivus ja ühepoolsus,kui haldus õigusliku reguleerimise oluliseimad tunnused ei välista vajalikkel juhtudel õigustatava vahendite kasutamist, mille tulemusena võivad tekkida reguleeritavad haldus suhted e. nende tahteavaldused on võrdõigustatud. Kuid õiguste kasutamine kirjutatakse samuti ette haldusõigus normidega (vastavate lubade näol). 6. Haldusõiguse õigus allikad.( Põhiseadus, formaalsed seadused, seadlus, määrused ja käskkirjad). · Põhiseadus · Formaalsete seaduste iseloom on sellistel õigusnormidel, mis on antud riigiõiguslikult ettenähtud seadusandlike organite poolt riigiõiguslikult ettekirjutatud seadusandliku menetluse korral. Siia kuuluvad meie õiguskorras Riigikogu kui parlamendi poolt antud õigusnormid e (parlamendi poolt vastuvõetud seadused)
( poliitiline reziim) – see on ühelt poolt riigi vormi sisuline aspekt. Lisaks on riigi vormid jaotatud tsentraliseerimise alusel: 1. Demokraatlikult tsentraliseeritud riik – valitavad kõrgema riigivõimu organid moodustavad teisi täidesaatva riigivõimu organeid. Moodustamise viisid on – valimine, nimetamine, määramine, kinnitamine; 2. Bürokraatlikult tsentraliseeritud riik – valitavad organid puuduvad või formaalsed, toimub üksnes nimetamine. Riigi valitsemise vormid ehk riigivõim Näitavad riigivõimu kõrgemate organite moodustamise, ülesehituse ja omavaheliste suhete printsiipe ning suhet teiste riigi primaarsete ja sekundaarsete elementidega või teiste organisatsioonide ja kodanikega. Sõltuvalt riigi tüübist on valitsemise vormidel olulised iseärasused: 1. Monarhiale iseloomulik: A: - võimu allikas jumalikku päritolu või monarh kui riikluse idee kehastus;
TALLINNA ÜLIKOOL ÕIGUSAKADEEMIA ERAÕIGUSE OSAKOND Darja S. ja Maris L. EELOTSUSE KÜSIMINE EUROOPA KOHTULT Kodutöö Õppejõud: Mare Merimaa Õppeaine: Tsiviilmenetluse erikursus Tallinn 2013 SISUKORD 1. ÜLDISED KÜSIMUSED 1.1. Euroopa Kohtu eelotsuse eesmärgid tagada Euroopa Liidu õiguse ühetaoline kehtivus, kohaldamine ja tõlgendamine Euroopa Liidu kõikides liikmesriikides (eelotsuse peamine eesmärk); tagada Euroopa Liidu õiguse edasiarendamine; tagada isikutele EL õigusest tulenevate õiguste tõhusam kaitse, kohtusse pöördumise õigus, juurdepääs siseriikliku kohtu kaudu ka Euroopa Kohtusse. (üksikisikute kaebeõigused Euroopa Kohtusse-esimese astme kohtusse-on piiratud. Oma riigi vastu Luksemburgi kohtusüsteemi otse pöörduda pole võimalik. Kui riik on EL õigust valesti ...
Tööandjate organiseerituse määra kohta puudub usaldusväärne statistika, ent see on ilmselgelt madal. Selle tulemusena toimuvad kollektiivläbirääkimised äriühingu tasandil. ÕIGUSAKTID Valitsuse algatusel laiendamist seadusse ei lisatud, ent 2000. aastal tegi parlament seda ise. Selle kohta esitati väga lühidalt kolm selgitust: • et enamik kollektiivlepingute teemalisi läbirääkimisi toimub äriühingu tasandil, siis annab laiendamine võimaluse kohaldada lepinguid ka ametiühingutesse mittekuuluvate töötajate suhtes; • kollektiivlepingute laiendamine aitab tagada võrdsed töötingimused ja kaitsta töötajaid kõlvatu konkurentsi eest; • laiendamine pakub paremaid töötingimusi kõigile ametiühingutesse mittekuuluvatele töötajatele. Asjaomaseks sätteks on kollektiivlepingu seaduse artikli 4 lõige 4, milles on öeldud järgmist: „Tööandjate ühingu või liidu ja töötajate ühingu või liidu ning tööandjate keskliidu ja töötajate keskliidu vahel sõlmitud ...
liigitus materiaalse ja formaalse tähenduse alusel, kusjuures ülejäänud ülal-toodud rooma õigusteadlaste nelikliigituse alused on nendega hõlmatud.Materiaalne tähendus hõlmab ühiskondlikke suhteid, mille õigusliku reguleerimise vajadus ilmneb üldise huvi tõttu nende suhete sotsiaalse, majandusliku, poliitilise, eetilise või muu aspekti vastu. Formaalne tähendus hõlmab põhiliselt õigusloome protseduuri ja institutsionaalse pädevuse nõude järgimist. Materiaalsed ja formaalsed allikad kannavad olulist osa õiguse allikate sensu largo tähenduse mahust. Seadus formaalses tähenduses · Seadusandliku organi poolt (Riigikogu poolt või rahvahääletusel) seadusena vastu võetud · Võib sisaldada norme või üksikjuhtumi otsustust või mõlemat Materiaalses tähenduses · Akt, mis sisaldab õigusnorme (mistahes õigustloov akt) · Andja ei pea olema parlament Õiguse allikate liigid (klassikaline kataloog):
ulatuses. Pruutpaar laualatati kiriklikult enamasti pühapäevasel päeval. Hoopis tähtsamaks peetud pulmapeost võttis osa palju suurem seltskond kui laulatusest. Laulatuselt puudusid isegi mõrsja vanemad, kohal olid vaid pruut ja peig koos isamehe, peiupoisiga, kaasanaise ning pruuttüdrukuga. Hilisemalt, kui laulatus ning pulmad hakkasid rohkem ühte sulanduma, võtsid pea kõik pulmalised ka laulatusest osa. Pulmategelased Pulmatsermoonias olid mõrsja ja peig ainult formaalsed peategelased. Kõrvalised olid ka abiellujate vanemad. Peategelasteks olid hoopiski isamees ja kaasanaine koos oma abilistega. 2.1.1 Isamees Isamees (ka mõõgaisa, saajavanem, ninamees, raudkäsi, kaudkäpp, peiuisa) oli peiupoolseid pulmalisi esindav vanem abielus mees. Enamasti oli tema pulmarongis eessõitja ning ka söögilauas istus ta pruutpaari kõrval või siis nende läheduses. Samuti oli isamees tähtsal kohal ka rahakorjamisel ja tõrjemaagias
oma esivanemate maa oma äiale, Stanislaw Leszczynskile kes oli võimult Poola kuningas. Francis Stephen sai enda valdusse Tuscana suurhertsogiriigi peale seda kui lastetu suurhertsog Gian Castone De' Medici. Maria Theresa ja Francis Stephen abiellusid 12. veebruaril 1736. hertsoginna armastus oma mehe vastu oli tugev ja omastav. Kirjad mille ta talle saatis lühidalt enne nende abielu väljendasid ta himu meest näha, kuid teiselt poolt olid tema kirjad stereotüüpsed ja formaalsed. Ta oli väga armukade abikaasa ja mehe truudusetus oli suurim probleem nende abielus, eriti armukade oli Maria Theresa Maria Wilhelmina, Auerspergi printsessi peale kuna too oli mehe tuntuim armuke. Pärast Gian Castoni surma 9. juulil 1737, loovutas Francis Stephen Lorraine ja temast sai Toscana suurvürst. Aastal 1738, saatis Charles VI noorpaari tegema oma ametlikku käiku Toscanasse. Võidukaar püstitati Porta Gallasse selle tähistamiseks, ning see on seal veel tänagi
· Õigusriigi idee pärineb ajast, kui õigusriigid tekkisid. · Õigusjumalanna (hea ja õiglane kohtupidamine) taga peitub õigusriigi idee. · Ühes käes võim ja jõud(mõõk), teises käes õiglus. · Riik peab oma käitumise allutama õiglusele (õigusest tulenevale) õigusriiklikuks käitumiseks. · Lubatud on ainult see, mis on lubatud avalikus õiguses. · Keelatud on kõik see, mis pole keelatud eraõiguses. · Õigusriigi tunnused: 1. formaalsed peab leidma kirjutatud õigusest. · Võimudelahusus(riigitöid tegevad inimesed peavad saama oma tööd teha. Üks võim ei tohi domineerida). Võimu tasakaalustamise mehhanismid et võimud saaksid üksteise tööd kontrollida ja ka piirata. · Objektiivne õigus(seadusel on eriline roll) · Seadustest kinnipidamine · Juriidiline kaitse sõltumatute kohtute poolt
neid püstitada. Org. käitumine on õpetus inimeste tegutsemisest organisatsioonis. 2. Organisatsioon kui süsteem. 3 allsüsteemi, nende omavaheline seos. Kolm allsüsteemi: - Inimesed – sotsiaalne allsüsteem. Inimesed moodustavad organisatsioonisisese sotsiaalse süsteemi, mis koosneb üksikisikutest või rühmadest. - Struktuur – juhtiv allsüsteem. Struktuur määrab ära organisats. Formaalsed suhted inimeste või rühmade vahel, et inimeste tegevust organisatsioonis muuta efektiivsemaks ning paremini lahendada probleeme või vastu võtta otsuseid. - Tehnoloogia – tehniline allsüsteem. Tehnoloogia on inimeste tegutsemisele kaasaaitav materiaalne ja tehniline vahend, et muuta töötingimusi paremaks. Kõik need 3 allsüsteemi mõjutavad vastastikku üksteist, lisaks mõjutab neid ka väliskeskkond. 3. Organisatsioon ja keskkond
käitumisest, välimusest, meestel ka kehalisest jõust ja osavusest. Inimese asend grupis ei sõltu ainult tema omadustest, vaid ka sellest, kuidas neid omadusi grupis hinnatakse. Mingi omadus võib ühes grupis olla hinnatud, teises aga olla otse vastupidine. Töörühmas oleneb inimese staatus eelkõige tema käitumisest, selle vastavusest rühmanormidele ja tema rollile. Konkreetses rühmas kehtivad formaalsed ehk ametlikud normid ja informaalsed ehk mitteametlikud käitumisnormid. Samuti võib inimene olla erinevates rollides. Selle põhjal kujunevad prestiizh ja reputatsioon. Prestiizh on inimese lugupeetavus, mõjukus. Selle aluseks on tema formaalne positsioon rühma staatusehierarhias ja mitmesuguste staatuse sümbolite olemasolu. Reputatsioon on inimese maine, tema hea või halb käitumine. Reputatsiooni aluseks on inimese käitumise vastavus tema rollile ja rühmanormidele
Moraliseeritud väljakutsed normidele on tahtlikud katsed astuda vastuseisu normide kehtestajatega. Sotsiaalne kontroll on planeeritud, planeerimata protsess, millega õpetatakse, veendakse, sunnitakse inimesi normidele alluma. Sotsialiseerimine on iga grupi kaitse hälvete vastu, inimese alateadvus on kõige efektiivsem ja odavaim hälbimise vastane relv. 3 Sotsiaalse kontrolli formaalsed agendid on spetsiaalset rolli täitvad inimesed, kelle ülesandeks on normide rakendamine (vaimuhaiglate personal, politsei, kohtute ja vanglate töötajad, sotsiaaltöötajad, kirikutegelased). 2 formaalse kontrolli süsteemi: 1. karistav võim kindlaks määrata ja karistada paljude lubamatute käitumisaktide eest. 2. piirav on paigas eraellu sekkumise lubamise piirid ja laiem hälbivuse lubamine ühiskonnas.
Enam-vähem ühel meelel ollakse, et tähendust väljendatakse enamasti keele abil, ent mis on sõna tähendus? Jätan siinkohal kõrvale filosoofide tähendusõpetuslikud arutlused ja püüan, kui see üldse võimalik on, piirduda keeleteadusega, tegelikult veelgi kitsamalt, sõnaraamatuga. On teada, et deskriptiivne lingvistika "vihkas" tähenduse kriteeriumi, sest pidas keele tähendusliku külje formaalset kirjeldamist võimatuks, kuigi loogikas olid formaalsed semantikateooriad ammu olemas. Semantilise komponendi ilmumist keelekirjeldustesse on põhjalikult seletanud H. Õim, sealhulgas täheldades, et generatiivse semantika mudel – enne mõte (semantilised esitused), siis väljendus (pindstruktuurid, foneetiline esitus) - on "intuitiivselt loomulikum ja kergemini mõistetav" kui Chomsky vastupidine rida. 1970. aastatel ei huvitanud keeleteadust
peegelduste – kõik inimese teadmised 19. sajandi tööstusrevolutsiooni mõjul – vajadus pärinevad praktilisest kogemusest http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/d/d1/ eriharidusega spetsialistide järele, mida formaalsed distsipliinid JohnLocke.png/220px-JohnLocke.png pakkuda ei suutnud. Empirism on mõttesuund, mis, peab teadmise aluseks kogemusi
- kuni 10. eluaastani – iga nähtus millel pole füüsikalist põhjust, on mingil moel hingestatud – tegevused 3) konkreetsed operatsioonid 7-11 (suudab mõelda konkreetsetest objektidest, arv, hulk massi jäävus) - mõeldakse konkreetsetest probleemidest siin ja praegu - mõtlemine muutub pööratavaks ja laps mõistab asjade konkreetsete omaduste kohta - tajuandmete usaldamiselt loogika usaldamisele - vajab mõtlemise toetamiseks konkreetset objekti 4) formaalsed operatsioonid 11+ (paljud lapsed ei pruugi sinna jõuda) - mõtlemise vorm, mille omandavad lääneühiskonnas need inimesed, kes suudavad mõelda abstraktsetest või hüpoteetilistest probleemidest - abstraktne järeldamine - hüpoteetiline ja abstraktne mõtlemine (tulevik, teised maailmad) - loogika areng (deduktiivne järeldamine) – kui..., siis... - probleemilahendamisstrateegiat PIAGET KRIITIKA - katsed liiga abstraksed, ei seostu laste igapäevakogemustega
3. Eesti keele korpused, keeleressursid ja teised ,,Elektrooniliste sõnastike tegemisega on rohkem või vähem tegevuses TÜ, EKI, Festart, Filosoft jm uurimis ja kommertsasutused." (Arvutimaailm, 2002). Keeleressurssidega tegelemine nõuab nii materiaalseid kui ka inimressursse, kuid sellesse tasub investeerida. Keeletoodete areng on sõltuv sellest, kui hästi kättesaadavad ning mahukad on ressurssi elektroonilised sõnastikud, terminoloogiabaasid, teksti- ja kõnekorpused ning formaalsed grammatikad. Korpus on elektrooniline keele kogum, mille alusel saab keelt analüüsida, treenida arvutiprogramme töötamaks tekstidega, kontrollida keele kohta käivaid teooriaid. Arvutuslingvistika uurimisrühma koduleheküljel www.cl.ut.ee on kirjakeele korpused, mille keskseks on 80ndate korpus. Selline süsteem aitab näiteks mõista keele muutumist 20ndal sajandil. Korpuste koostamisega tegelevadki eelpoolmainitud Tartu Ülikool ja EKI
Muud erandid Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020 o Vastutust välistavad asjaolud – VÕS § 101 lg 3, 106 lg 2, § 214 lg 4 jne - Üksikute õkv eeldused o materiaalsed eeldused vastavalt õkv liigile NT kahju hüvitamise eeldused + nõude sisu § 127 jj; taganemisel VÕS § 116 lg 1 kohaselt rikkumise olulisus jne o formaalsed eeldused tähtaeg vorm tahteavalduse sisu jms Tudengi teadmised ja oskused: 1. eristab võlasuhte tekkimise aluseid; 2. oskab eristada võlasuhte ja nõuete subjekte; 3. oskab leida üles õiguslikult olulised faktilised asjaolud ning analüüsida, millised võiksid olla nõuded võlasuhtest; 4. saab aru hüpoteesi formuleerimise vajadusest ning oskab kontrollida kaasuse lahendamise üldskeemi esimest elementi; 5
See tähendab seda, et igal filosoofia koolkonnal on omad küsimused, millega nad tegelevad. Rääkigu keegi näiteks, et nägi eile tiivulist siga üle Eesti lendamas. Ma ei saa kontrollida 3.Selgitage filosoofiliste küsimuste eripära I. Berlini järgi? väite vastavust faktiga, sest väidetav sündmus toimus eile, kuid ma saan võrrelda väidet I. Berlin: ei empiirilised ega formaalsed! olemasolevate seisukohtadega. Siiani pidasin tõeks, et sigadel tiibu pole ning seetõttu võiks a) Empiirilis-faktilised küsimused *Miks valiti Barack Obama USA presidendiks? *Vastuse väite kuulutada vääraks. Teine võimalus on, et nüüdsest hakkan uskuma lendavate sigade saame vaatluse teel. Vastuseid ei pruugi olla kerge leida, aga me teame kust neid otsida. olemasolusse
7. Var (ui ) const 2 homoskedastiivsus (identically distributed) · Kui see eeldus pole täidetud: hinnangud ei ole mõjusad. 8. Cov(ui, uj)=0 autokorrelatsiooni puudumine, sõltumatud · Visuaalne kontroll: jääkide diagrammi uurimine. (independent) · Formaalsed testid põhinevad jääkliikmete jaotuse kuju võrdlemisel normaaljaotuse kujuga. Juhuslikud liikmed peavad olema jaotunud ühiselt ja sõltumatult Jarque-Bera test; keskväärtusega 0 ning konstantse dispersiooniga 2. Shapiro-Wilk'i test;
NT: Eesti on EL liikmesriik ja peab arvestama ka EL õigustega. Riik peabki olema võimeline teema oma korra kehtivaks kogu territooriumil. Suveräänsus- Iga riigi väga oluline tunnus! Riigi suveräänsus tähendab seda, et riigil puuduvad põhimõtteliselt juriidilised kitsendused oma tegevuses siseriiklikult, kui ka suhtluses teiste riikidega. Kui vaba on riik oma otsustes? Rahvas, territoorium, suveräänsus- neil kõigil peab olema juriidiline sisu. Õigusriik 1. Olemus 2. Formaalsed tunnused- esinevad ekspressid, verbis 3. Materiaalsed tunnused Riigivõimu seotus PSsega ja teiste seadustega. Riigivõimu siseorganisatsiooniline jaotamine- õigusloomega tegelejad, valitsejad, haldajad, õiguse mõistjad. Seaduse ülimuslikkus- ühes õigusriigis peaksid seadused olema piltlikud paksud. Õigusriik ei tohi unustada õiguste üksiku tagastamist. Kohtulik kontroll- õiguspärase või õigusvastaste käitumiste ees.
EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIK VABARIIK * ühest küljest ,,näidisliiduvabariik" - suht arenenud ja mitmekülgne tööstus - nõukogude süsteemis silmapaistva tootlikusega põllumajandus - nö läänelikum välisilme - mitmekesine ja heatasemeline kultuurielu - arvestatav keskmine elatustase ja heaolu Nõukogude inimese jaoks seega ,,sovetski zapad" * teisest küljest vähetähtis piirkond - esimesed NSVL juhtfiguurid tulevad siia külla alles perestroika ajal - ükski Eesti taustaga mees pole NSVL liidrite hulgas I Haldusjaotus 1944/45 äralõiked Vene NFSV-le(Narva jõe tagune ja Petseri pk) 40-te II poolel tekitati juurde paar maakonda 1950 põhjalik haldusreform. 39 väikest rajooni, vallad külanõukogudeks koos piiride muutusega 1952-53 Eestis 3 oblastit kõrgema üksusena 60-te algul väikemaakondade ühendamine, kujuneb tänapäevasega sarnane haldusjaot...
peamiste voogudega http://www.bbc.co.uk/scotland/education /geog/population/migration_map.shtml 40 Migratsiooni tõuke-ja tõmbepõhjused ning barjäärid Tõuketegurid põhjustavad inimeste lahkumist Tõmbetegurid meelitavad inimesi uutesse kohtadesse elama Sama tegur võib olla ühe inimese jaoks olla tõuke-, teise jaoks tõmbeteguriks Rännet takistavad mitmed sotsiaalsed, majanduslikud ja formaalsed barjäärid 41 Lähtepiirkonna tõuketegurid: Väike töökohtade arv ja õppimisvõimaluste Ebameeldiv, valik üksluine sotsiaalne Madal palk keskkond Halvad Ebasoodne elamistingimused looduskeskkond, Inimestevahelised looduskatastroofid lahkhelid 42 Sihtpiirkonna
Laulatuselt puudusid isegi mõrsja vanemad, kohal olid vaid pruut ja peig koos isamehe, peiupoisiga, kaasanaise ning pruuttüdrukuga. Hilisemalt, kui laulatus ning pulmad hakkasid rohkem ühte sulanduma, võtsid pea kõik pulmalised ka laulatusest osa. Pulmategelased 4 Tedre, Ü. (1973). Eesti pulmad. Tallinn: Kirjastus "Eesti Raamat", lk 36. 6 Pulmatsermoonias olid mõrsja ja peig ainult formaalsed peategelased. 5 Kõrvalised olid ka abiellujate vanemad. Peategelasteks olid hoopiski isamees ja kaasanaine koos oma abilistega. 2.1.1. Isamees Isamees (ka mõõgaisa, saajavanem, ninamees, raudkäsi, kaudkäpp, peiuisa) oli peiupoolseid pulmalisi esindav vanem abielus mees. Enamasti oli tema pulmarongis eessõitja ning ka söögilauas istus ta pruutpaari kõrval või siis nende läheduses. Samuti oli isamees tähtsal kohal ka rahakorjamisel ja tõrjemaagias
ÄRIPLAAN Loengukonspekt © Arvi Kuura 2013 Lisa: Koond tabelitest 5.1-5.5. Nr. Valdkonnad Käsitletav temaatika 1 Strateegiline sobivus ... ehk strateegiline põhjendus 1.1 Äriline vajadus · Äriline vajadus, millele projekt on suunatud ja miks seda on vaja nüüd (või teatud ajal ja miks seda vajadust varem ei olnud). 1.2 Organisatsiooniline üle- · Organisatsiooni (peamised) eesmärgid, struktuur, vastutusalad. vaade · Äristrateegia põhiaspektid: strateegiline visioon ja -plaan(id) ning jätkuvad eesmärgid (mis jäävad väljapoole projekti). · Olulised strateegilised võtmeteemad ja valdkonnad, programmid ja projektid, mida vaadeldav äriplaan puudutab (nii sisesed kui ka ...
järeldus: mõni z on y. 1.4 Väidete formaalne esitus Loogikas uuritavad tuletused ei koosne enamasti mitte ühe reegli ühekordsest rakendamisest, vaid mitmete reeglite mitmekordest rakendamisest: tuletus ehk tõestus koosneb lihtsatest osadest, kuid moodustab tervikuna omaette keerulise struktuuri. Keerulise tuletusstruktuuri esitamine inimkeelsete lausetena muudab esimese väga suureks, kohmakaks ja raskesti mõistetavaks. Loogikas on seetõttu kasutusel spetsiaalsed formaalsed keeled, mis on harilike keeltega võrreldes lühemalt kirjapandavad. Mis kõige tähtsam: formaalsed keeled väldivad harilikus keeles esinevaid mitmetähenduslikkusi. Üks näide: 6. sajandil e.m.a elanud Lüüdia kuningas Kröösus uuris Delfi oraaklilt järele, kas tasub minna sõjakäigule Pärsia vastu. Oraakel ütles: ``kui alustad sõda Pärsiaga, hävitad võimsa kuningriigi''. Oraaklilt julgustust saanud Kröösus ründaski Pärsiat, kuid kaotas. Hävis nimelt tema enda kuningriik!
Organisatsiooni loomus (lk. 15) Organisatsiooni käsitlemisel lähtutakse kahest kontseptsioonist: 1) Organisatsioon on sotsiaalsüsteem. Organisatsioonis toimuv tegevus allub psühholoogia ja sotsioloogia seaduspärasustele. · Inimestel on mitmesugused psühholoogilised vajadused, sotsiaalsed rollid ja staatus. · Inimeste käitumist mõjutavad nende sisemised vajadused kui ka nende rühm. Igas rühmas on kahte liiki sotsiaalseid süsteeme: a) formaalsed ehk ametlikud b) mitteformaalsed ehk mitteametlikud. Ametlikud ja mitteametlikud suhted on arenevas organisatsioonis muutuvad ning nad on omavahel seotud. · Süsteemi osad on omavahel sõltuvuses, seega kõik on seotud kõigiga. 2) Vastastikune huvi- tähendab seda, et organisatsioon vajab inimesi ja inimesed organisatsiooni. Inimesed näevad organisatsioonis oma eesmärkide saavutamise vahendit ning organisatsioon vajab inimesi vastavate
Surub maha inimese isiksust. Avalikes organisatsioonides peavad teenused olema nö väärtustest vabad, mitte arvestama isiklikke sümpaatiaid. Riiklikus sektoris puuduvad praegu kriteeriumid töö hindamiseks, mida standartsem on töö, seda lihtsam on seda hinnata. 2) Formaalsete reeglite ja instruktsioonide loomine Juhiseid ei tehta personaalseid vaid lähtuvalt tööülesannetest. Inimene tab, mida ta teha tohib ja mida mitte. Jällegi impersonaalsus. Kui puuduvad formaalsed reeglid ei ole hiljem õigust arvestada tegemist või tegemata jätmist. Samas kaitsevad formaalsed reeglid alluvaid ülemuste omavoli eest. Avalik juhtimine 3) Mehhaniseerimine, automatiseerimine Mida täielikum on kontor, seda lihtsam on inimeste tööle panna, lähtudes seejurres konkreetsetest standartidest. TSENTRALISEERIMINE JA DETSENTRALI- SEERIMINE
Ella Käi OT169 RIIGIÕIGUS kordamisküsimused __________________________________________________________________________________ 4. Õigusriik – selle formaalsed ning materiaalsed tunnused (vt. R. Narits Õiguse entsüklopeedia. Juura 2007). Õigusriigi formaalsed tunnused: ● võimude lahusus (riigivõim on üks tervik, kuid ta väljendub eri vormides (käsk kolme riigivõimu organisatsiooniliseks lahutamiseks) - seadusandlik võim, täidesaatev võim, kohtuvõim Õigusriigi materiaalsed tunnused: ● käsk austada ja kaitsta järjekindlalt inimväärikust ● "ülipositiivse" õiguse tunnustamine
Õigus eksisteeris ka varem, kui tema kohta tekkisid esimesed kirjalikud allikad – see periood ongi eelajalugu ehk ius non scriptum. Kirjapandud kujul õigusel on väärtus, mille kohta on kõigil võimalik teavet saada. 1.4. Õiguse tähistamine Ius – ladina kl õigus. Ius est ars boni et aequi – õigus on headuse ja õigluse kunst/teadus (Celsus). Õiglust iseloomustab põhimõte suum cuique – igaüks peab saama selle, mis talle kuulub. Õiguse formaalsed määratlused vastanduvad materiaalsetele. Formaalsed seavad õiguse kui normi kehtivuse sõltuvusse tema loomise viisist. Sisu jääb tagaplaanile. 1.5. Õiguse idee Õiguse idee kolm põhielementi: 1. õiglus See on inimeste kooselu põhiväärtus. Õigluse nõue võiks olla nt "igaühele oma". Õiguskord sisaldab kahte liiki õiglust: ius commutativa ehk võrdsustav (realiseerub eraõiguses) ja ius distributiva jaotav (av-õiguses)
majandus, poliitika, massikommunikatsioon). Inimestele õpetatakse, veendakse või sunnitakse normidele alluma. Jaguneb: Mitteformaalsed mehhanismid- sisaldavad endas tähtsate teiste heakskiitu ja laitust. Formaalseid agente- Rakendatakse, kui mitteformaalsed mehhanismid ei ole efektiivsed. Need on spetsiaalset rolli täitvad inimesed, kelle ülesandeks on normide rakendamine. Näiteks meie ühiskonnas on formaalsed agendid: vaimuhaiglate personal, politsei, kohtute ja vanglate töötajad ning ka sotsiaaltöötajad ja kirikutegelased. 62. Mida tähendab kihistumine ühiskonnas? Inimeste teatud kategooriatesse paigutamine, asuvad kõrgest madalani nt liigitame ühed inimesed teistest väärtuslikumaks. On ühiskonna sotsiaalse struktuuri võtmeteguriks. Mõjutab inimeste valikuid ja võimalusi kogu tema elu jooksul. Tartu Ülikooli Pärnu kolledz 7
viimise tulemusel. 2. Keeletasandi raames eristatakse elemente, millel on semantiline tähendus, see tähendab -- mis on korrelatsioonis mingi keelevälise reaalsusega; ja formaalseid elemente, see tähendab -- millel on ainult keelesisene (näiteks grammatiline) tähendus. Luule juurde minnes me avastame, et: 1. Kõnetasandi iga element võib olla tõstetud tähendusliku astmesse. 2. Ükskõik missugused formaalsed elemendid keeles võivad omandada semantilise iseloomu, leides endale lisatähendusi. Niisiis, mõned teksti koormavad lisakitsendused sunnivad meid teda tajuma kui luulet. Aga piisab sellest, et me arvame antud teksti poeetiliste hulka, kui tähenduslike elementide arv temas omandab võime kasvada. Ühtlasi muutub komplitseeritumaks mitte ainult elementide kvantiteet, vaid ka nende kombinatsioonide süsteem. F. de
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
