Väärtused on enamuse poolt heaks kiidetud ja omaks võetud arusaamad sellest, mis on hea ja halb, lubatud ja keelatud, ilus ja inetu, kasulik ja kahjulik. Mis on norm ja sanktsioon? Norm on reegel, mis määrab ära sobiliku käitumise.Sanktsioon on tasustamis- või karistamisvahend, millega stimuleeritakse inimesi täitma sotsiaalseid norme. Sanktsioon on käitumisnormi järgimise reguleerimise viis. Mille poolest erinevad formaalsed ja mitteformaalsed normid? FORMAALSED NORMID Normi allikas MITTEFORMAALSED NORMID Deklareeritud, kirja pandud Normi väljendus Deklareerimata, kirja panemata Piiritletud, täpselt Sunnid Piiritlemata, täpselt
Küsimus ´´Kes ma olen?´´ Erikson Eneseteadvust ei ole kohe sündides, vaid teikib teisel eluaastal. Loomadest on lihtsaim eneseteadvus olemas orangutan´il ja simpansil. 11.Millisest vanusest alates hakkab laps loogiliselt mõtlema ja suudab näha asju teise inimese vaatepunktist? Mis vanusest suudab inimene abstraktselt mõelda? 1,5 - 4 eeloperatsionaalne (kujunditega ja sümbolitega mõtlemine) 7 12 konkreetsed operatsioonid (loogiline mõtlemine, teine vaatepunkt) 12 - formaalsed operatsioonid (loogiline mõtlemine, kolmas vaatepunkt) 12.Milliseid ego kaitsemehhanisme inimesed kasutavad ärevuse vähendamiseks? Näited. Freud · Repressioon unustamine, allasurumine. Inimene surub alla näiteks seksuaalsust · Eitamine motiveeritud eitamine N: abikaasa petab, naine:" see ei ole võimalik" · Projektsioon endast väljapoole asetamine Inimene näeb halbu omadusi teistes, enda suhtes eitab. · Asendamine objekti asendamine
SUHTEKORRALDUSFIRMADE HILL&KNOWLTON NING RULL&RUMM TEENUSTE VÕRDLUS Analüütiline lühiülevaade Otsustasin võrrelda Hill & Knowltoni suhtekorraldusfirmat Rull & Rumm suhtekorraldusfirmaga, kuna R&R on tegutsenud juba aastast 1997 ning Ivo Rull töötas enne R&R asutamist Hill & Knowltonis ning sooviks analüüsi tulemusel märgata või just leida erinevusi, mida Rull on varasemast firmast enda organisatsiooni üle toonud. Rull & Rumm Tutvudes R & R kodulehega jääb esmalt silma mõnus kujundus ning roheline värv, mis teadaolevalt tekitab enamikes inimestes heaolutunnet. Slogan ,,Maine kiidab tegijaid'' kutsub selle firma teenuseid kasutama. Firmast endast leiab kodulehelt vaid kaks lauset, milledeks on: ,, Suhtekorraldusfirma Rull & Rumm asutati 1997. aasta oktoobris Ivo Rulli ja Hannes Rummi poolt. Praktiliselt kogu oma tegutsemisaja vältel on Rull & Rumm tegutsenud Ivo Rulli ainuomanduses.''.Selline lühika firma iseloomustus ei tekita usa...
Milliseid funktsioone täidab sotsioloogia.*kirjeldab,seletab,kasutab,ennustab,kritiseerib ehk teadvustab? teadus inimühiskonnast, sotsiaalsetest suhetest ja sotsiaalsest käitumisest Mida tähendab sotsiaalne käitumine. Mida ütleb sotsiaalsest käitumisest Parsons? Mis on sotsiaalne suhe? Milliseid sotsiaalse suhte komponente tunnete (neli)? Mis on sotsiaalne struktuur? Mis on sotsiaalne süsteem? Mida tähendab väärtus? Mis on norm ja sanktsioon? Mille poolest erinevad formaalsed normid mitteformaalsetest? Mis on sotsiaalne staatus ja roll? Mis tähendab sotsiaalne grupp? Mida tähendab institutsioon? Mida tähendab organisatsioon? Mida tähendab kogukond? Millised neli komponenti iseloomustavad antiikaja eelsotsioloogiat.*sotsialiseerumine, polis, klass, ideaalne riik? Kuidas näeb välja Platoni kirjutatud utoopia.*kõlblus,lugemine,muusika,religioon,keha*iseloom,vaim*filosoofia*praktiline tegevus? Miks Platon ei pooldanud demokraatiat
mõjutamise ja sõltuvuse mehhanisme. Analüüs tähendab üksikute osade uurimist, süntees tähendab terviku vaatlemist. Arusaamine erinevustest süsteemi ja teiste asjade vahel nagu struktuur ja poliitika. Oskus näha kontekste ja üleminekuid. Instinkt otsida süsteemseid lahendusi, mitte süüdlasi. (Scholtes, P.R. Juhi käsiraamat) 5. Nimeta poliitilise tsükli etapid. 6. Mis on elukestev õpe? kõik elu jooksul ette võetud õpitegevused (nii formaalsed, mitteformaalsed kui informaalsed) eesmärgiga parandada teadmisi ja oskusi ning suurendada kompetentse vastavalt iseenda, kodanikkonna, ühiskonna ja/või tööturu vajadustele. Elukestev õpe sisaldab kõiki õpitegevusi, mis on eesmärgilised, pidevad (st ei ole juhuslikud), sõltumatud (olenemata sellest, kas nad on formaalsed või mitte), sõltumatud finantseerimisallikast ning õppevormist; keskmes on õppija ja temapoolne õppimine
inimeste tunnetest arusaamine) versus külm, ükskõikne ja neutraalne suhtumine. 8. Ettevõtte mõiste ja eesmärgid (formaalsed ja konkreetsed eesmärgid) Ettevõte on plaanipäraselt organiseeritud majandusüksus, mis toodab ja turustab materiaalseid esemeid või teenuseid (A. Reiljan). Ettevõtte eesmärke võiks kõige üldisemalt defineerida kui tulevast seisundit, mida ettevõttes saavutada tahetakse. Ettevõtte formaalsed e. kõrgemad eesmärgid: tootlikkus, majanduslikkus, kasum, kapitalirentaablus, omakapitalirentaablus, käiberentaablus Ettevõtte konkreetse tegutsemisega seotud eesmärgid: tootmis-turundus eesmärgid, finantseesmärgid, juhtimis-ja organisatoorsed eesmärgid, sotsiaalsed ja ökoloogilised eesmärgid 9. Ettevõtte eesmärkide hierarhia Üheks oluliseks ettevõtte eesmärgiks on ja jääb alati kasumitaotlus, kuigi tema koht eesmärkide hierarhias on aegade jooksul muutunud
· mitmetele meeskonnaliikmetele tundub, et teised ei käitu nende ootustele vastavalt. · üksteise kohta tehakse palju oletusi. ...ühtsusega, kui · pole selge, kes meeskonda kuulub (mõned jätavad ennast välja, mõned kõrvalseisjad langetavad otsuseid). · sageli rõhutatakse erinevate alagruppide (nt tootmine ja müük, arendus ja haldus) erinevaid vajadusi. · omavahelised kokkulepped ja formaalsed reeglid on segased ning viivad sageli konkureerimise või tegutsemisest loobumiseni. ...edutundega, kui · eesmärgid tunduvad liikmetele segased või ülejõu käivad. · pühendumine ühistele eesmärkidele on vähene. · meeskonnaliikmed ei tea või pole rahul sellega, kuidas nende sooritust mõõdetakse. · Meeskonna liikmed on eesmärkides üksmeelel ning nende saavutamiseks antakse parim
vabadussfääri, samuti kodaniku õigused riiklikele soodustustele ja kaudse riigivõimu kandjad. ~ on õ.normide kogum, mis kehtib spetsiifiliselt halduse suhtes, kuid see ei täh, et h.õigus on üxnes haldusorganite ja nende tegevuse jaox. Ta regul. suhteid halduse ja kodaniku vahel ning loob seega kodanikule õ-si ja koh-si, kuid just halduse suhtes. Reguleerib täidesaatva riigivõimu (riigipea, valitsus) tegevust, riigivalitsemist ning kõike sellega seonduvat. Allikad ps, formaalsed normseadused, seadlused, määrused, käskkirjad, kov määrused, hõ-se üldpõhimõtted, kohtunikuõ, rahv vah lep-d. Süsteem Õ.instituut teatud kindlaid suhteid reguleeriv õ.normi kogum. H.õiguse üldosa struktureerib h.õigust, koondades neid õ.instituute, printsiipe ja mõisteid, mis on põhimõttelise tähtsusega kogu h.õiguse jaox: h.organisatsioon, h.menetlus, h.kohtumenetl, h-se tegevusvormid, üldised reeglid avalik-õiguslike õ.suhete kohta jne H
Praktika õpetab tegutsema piiratud tegevusruumis 3. Arhitekti urbanisti topeltroll – senirajatud tehiskeskkonnas probleemidja uue ruumi esteetika 4. Meil ei ole mugavaid ääretingimusi, teadvustama olukorda nii nagu ta on, peame korraga tegelema mineviku kvaliteetseks muutmisega ja tajuma, kuhu tulevik viib. 5. Teooria. Ruumilise planeerimise kompetents. Kas planeerib? 6. Sotsiaalsete koosluste käitumine 7. Ühiskonna struktuur ja isnstitutsioonid – formaalsed vormingud, mille läbi probleem lahendatakse. Kui korda pole luuakse politsei nt 8. Sotsiaalsete muutuste toimemehhanismid. Muutused ühiskonnas on meie enda teha. 9. Sühholoogia ja ruumi tajumine 10. Ökoloogiline orientatsioon ja keskkonnaruum 11. Seadused ja raamid 12. Eestika ja esteetika 13. Asualad, eluaseja ruumiajadus 14. Avalik ruum ja linnaruum – palju taba grupp teha ja vastutada avaliku ruumi planeerimises. 15.
Õiguslik – peab tagama haldussuutlikus ning vältima korruptsiooni. Toimub kasutades kas kohtusüsteemi või spetsiaalset ombudsmani institutsiooni. Ombudsman ehk sõltumatu lepitaja – ametiisik, kelle ülesanne on kodaniku ja riigiametniku konflikti korral kodaniku kaebuse alusel kontrollida ametniku teguviisi seaduskohasust. Eestis täidab lepitaja ülesandeid õiguskantsler (hetkel Indrek Teder). Riigibürokraatia formaalsed kontrollivõimalused: Poliitiline järelvalve: Parlamendisaadikute kontroll ministrite üle. Erakondade kontroll oma parteist pärit ministrite üle. Juriidiline järelvalve: Halduskohus. Sõltumatu lepitaja (ombudsman). Administratiivne järelvalve: Teenistuslik järelvalve. Varaline kontroll. Riigibürokraatia mitteformaalsed kontrollivõimalused: Ametkondlik järelvalve.
Kuigi indiviididel on vähe ühist, sõltuvad nad üksteisest siiski rohkem kui mehaanilise solidaarsuse korral. Ühiseid uskumusi on vähem. Gemeinschaft” (kooskond)-valitseb loomulik tahe, instinktiivsed vajadused, harjumused, veendumused, kalduvused. Isiklikud sidemed on oluliseimad. Harjumused, traditsioonid. Rollide terviklikkus. Nt küla. “Gesellschaft” (assotsiatsioon)- valitseb ratsionaalne tahe. Mõistus, kalkuleerimine, ratsionaalsed arvestused. Mitteisiklikud, formaalsed suhted inimeste vahel. Lepingud. Rollide spetsiifilisus.Nt linn. 31a. Kooskond ja assotsiatsioon, ühiskonna kaks ideaaltüüpi Tönniesilt Hegemoonia - võimul oleva või võimule püüdleva sotsiaalse rühma vaimne ja moraalne juhtpositsioon/// teatud grupi domineerimine ühiskonnas ilma brutaalse jõuta, vaid läbi kultuurilise dünaamika ja sotsiaalse elu, nt läbi hariduse, meedia, ideoloogia. Hegemoonia tõttu alluvad inimesed vabatahtlikult võimule, nad usuvad, et
samuti esimese, teise ja kolmanda astme kohtud. PÕHIÕIGUSE Esemeline kaitseala: mida põhiõigus kaitseb? (tegevus, seisund, KAITSEALA positsioon) MÄÄRATLEMINE Isikuline kaitseala:Kes võib põhiõigusele tugineda? PIIRANGU OLEMASOLU Kas põhiõiguse adressaat on mõjutanud mingit tegevust, seisundit TUVASTAMINE või positsiooni põhiõiguse kandja jaoks ebasoodsalt. PIIRANGU Kas formaalsed nõuded on täidetud? Seaduslikkus; õigusselgus; PÕHISEADUSPÕRASUSE pädevus-, menetlus- ja vorminõuded. TUVASTAMINE Kas materiaalsed nõuded on täidetud? Legitiimne eesmärk, proportsionaalsuse põhimõte-sobilikus, vajalikus, mõõdukus.
*ukse löömine II. Kohastatumad omadused antakse edasi 3. OPERATSIOONIDE 7-12a- kujutluste laienemine, III. Õppimise eelsoodumus-SENSITIIVNE periood sündmuste klassifitseerimine, resersiivsus põhjus- tagajärje mõtestamine IV. Etoloogiline metoloogia- vaatlus, laboratoorsed 4. FORMAALSED OPERATSIOONIDabstraktne,loogiline- eksperimendid deduktiivne mõtlemine; analüüsimine- kontrollimine - võime näha ette, leida sobivaim lahend paljudest KONTEKSTUALISM(kk, kultuuri mõjud) Lapsed näevad,mõtlevad teisiti. Kaaslastega suhtlemine oluline.
Kord 4. Võrdsed reeglid 5. Personali voolavuse vähendamine 6. Initsiatiivi tunnustamine 7. Meeskonnavaim FAYOL/ 4. Millised olid klassikalise bürokraatliku koolkonna põhilised seisukohad ja kes oli tuntumad esindajad? Selge tööjaotus, selge hierarhia, formaalsed reeglid ja protseduurid, süsteemne tulemuste alusel edutamine. Tähtis on täpselt ja tõhusalt toimiv organisatsioon. MAX WEBBER 5. Hawthorne efekt "Inimesed kalduvad oma tegevuses normist kõrvale, kui nad on tähelepanu keskpunktis". 6. Milline oli Douglas McGregory panus juhtimisse, ning millised olid tema põhilised seisukohad? Mcgregor vaatles inimesi ja avastas, et inimesed jagunevad kahte gruppi käitumise alusel.
• formaliseeritud: seadusandlus, standardid; informaalsus: traditsioonid, normid, rutiinid Institutsioonide funktsioon majanduses: • Määratlevad tegevuste legitiimsust(selle sisu ja piirid; osalejad; vahetusobjektid) • Suunavad ja filtreerivad informatsiooni ja andmeid • Kujundavad eelistuste kujunemistja realiseerimist • Stabiliseerivad tegevuskeskkonda • Formaalsete reeglite muutumine kiirem • Formaalsed reeglid ei toimi ilma täiendusstrukuuride teotuseta • Muutused, nende võimalikkus ja sisu väljendab võimusuhteidhuvigruppide vahel 3. KAPITALIDE KÄSITLUSEST Inimkapital- kapital, mis ei ole kandjast “eraldatav”(haridus, oskused, tervis; mortiveeritus, väärtused; indiviidipõhine kapital) Sotsiaalne kapital - sotsiaalse võrgustiku kaudu ligipääsetavad ressursid ja nende mitmekesisus
Eetilise konflikti lahendamine Suur jääkamakas murdis Tallinnas soomlanna kaela Juhtumi kirjeldus 17.veebruaril 2010 Tallinnas käinud soomlanna väitis, et Mere puiestee 6a maja ees tabas teda jääpurikas, mis lõi pähe 25-sentimeetrise haava, ja hiljem selgus, et murdunud on ka kaelalüli. Juhtumi registreerisid kiirabi, kes andis haigele esmaabi ja viis ta haiglasse, ning politseisse. Viimasena nimetatu registreeris juhtunu õnnetusena ja jättis selle munitsipaalpolitsei (mupo) käsit- leda. Mupo töötajad jõudsid sündmuskohta kaks tundi pärast õnnetust ja asusid uurima, kas kinnistu omaniku suhtes on põhjust menetlust algatada. Sündmuskohal olnud patrull ei leidnud maja küljest jääpurikaid ning ka kõrvalmaja küljes olevat olnud vaid väikesed purikad, lisaks ei näinud patrull ka verejälgi. Kuna patrull midagi kahtlast ei tuvastanud, ei algatatud ka menetlust. Tasub ka mainida, et juhtunu jäi vaid patrulli teada ja...
XXXXX Ärikonflikti lahendamine Juhtumi kirjeldus Lilleseemneid ja -sibulaid müüv Bakker Holland jagab klientidele taas reklaamlehti, kus lubatakse ostu eest suuri kingitusi, mida ei pruugi saada. Möödunud nädalal laekus lugejale Tallinnas koju Bakker Hollandi müügikataloog, mille juures oleval reklaambrosüüril lubati, et 13,99-eurose ostu eest saab endale tippkategooria kingituse, mis on suurem kui kaks meetrit. Reklaamlehelt leiab tsitaate, mis viitavad, et suur kingitus on ostjat igal juhul ootamas: «Ametlik teade: Sind on ootamas ebatavaliste mõõtmetega kingitus!» või «Kraabi kuldset võlulambi- kleepsu ja vaata järele, millise kategooria kingituse saad!» või «Su kingitus ei mahu postkasti!» või «Kood XX-XXXXX annab õiguse üle 2 meetri suurusele kingitusele! Ära viivita ja saada saateleht meile nüüd!» Reklaamleht...
Rahvas teostab kõrgemat võimu õiguskorras: riigikogu valimistega, rahva hääletusega. Põhiseadsu kehtestab kaks juhtu, millal seaduse vastuvõtmine rahvahääletusel on kohustuslik. Ainult rahvahääletusel saab muuta põhiseaduse esimest ja viimast peatükki. Rahvahääletuse otsus on riigiorganite täitmiseks kohustuslik. Erakorralises olukorras ei tohi teha rahavahääletuse otsuseid. Seadlus Seadlusandluse õigus kuulub presidendile. Kõik formaalsed seadlused on funktsionaalselt õigustloovad aktid. Kuigi president on vastavalt tema pädevusele haldusorgan, on tal täita ka legislatiiv-funktsioon.Seadlused on sarnased dekreetidega, sest nad on funktsionaalselt haldusorganiks oleva organi ehk presidendi õigusorganiteks. Dekreet on materiaalses mõttes seadus, kuigi formaalses mõttes mitte. Seadus võetakse vastu riigikogu poolt, dekreet riigipea poolt. Parlamentalism ei suhtu dekreeti positiivselt, sest see
Suum cuique- igaüks peab saama selle, mis talle kuulub. Lahtiseks jääb küsimus, mis siis kellele peab kuuluma. Otsides vastust küsimusele, milline on õiglane õigus, otsib filosoof vastust eetiliselt õigele käitumisele õigusega korrastatud inimkäitumise sfääris. Õigusteaduses on olulisel kohal õiguslik tegelikkus, kehtestatud või kujunenud käitumise mastaabid ja nende vastavus vähemalt eetilisele miinimumile. Alates XIX sajandi lõpust vastanduvad õiguse formaalsed määratlused materjaalsetele. Õiguse kui normi kehtivus seatakse sõltuvusse tema loomise viisist. Õiguse sisu jäetakse tahaplaanile. XIX-XX sajandil oli loomise viis seotud eelkõige seadusandja tegevusega, positiivse õiguse loomisega-tegemist ei ole vastuoluga positiivse ja negatiivse vahel, vaid õiguse kehtivuse sõltuvusest e kehtima panemise teest. A.Comte- teaduslikud käsitluse don ainult väljaspool kogemust võimalikud. H-Kelsen- puhas õiguse õpetus-õigus peab olema puhas.
Juhtumi kirjeldus On talv. Lund on sadanud juba väga palju, mistõttu on paljude majade katused paksult lumega kaetud. Nii ka antud juhtumi puhul. Ilmad lähevad soojemaks ning lumi hakkab sulama, muutudes raskemaks. Kuna lund pole katuselt keegi maha lükanud, variseb see varsti kokku, põhjustades üsnagi suurt kahju kortermaja viimasele (3-ndale) korrusele. Varsti märkavad teise korruse korteriomanikud, et mööda seina voolab alla veenire, seda nii seina pealt kui ka seina ja seda katva värvi vahelt. Varsti on keset seina suur veemull, mis äkitselt plahvatab, põhjustades ka selles korteris üsnagi suurt kahju. Lisaks seinale on veekahjustusi saanud ka osa laest ning põrandast. Majahaldaja väitis, et töömehed oldi katuse koristuseks kutsutud, kuid keda polnud, olid töömehed. Asja uurima hakates selgub, et majahaldaja ei olnud töömehi palganudki, sest see olevat liiga kallis. Pärast õnnetust olid töömehed aga kohe katusel lund lükkamas ning...
Situatsiooni lahendamine Teine võimalus Juhtumi kirjeldus Mart töötab ettevõttes OÜ Rentnik juba kümme aastat. Ta oli kunagi töötu ning sattus kokku ühe oma vana klassivennaga, kes oli parasjagu asutanud ehitustööriistu rentiva firma. Vana klassivend Juhan oli samal ajal ka ettevõtte juht ning tegi endisele turvamehele Mardile heateo, võttes ta ametisse teenindusmehena. Tänaseks on üle kümne aasta tegutsenud ettevõte kasvanud Eestis oma valdkonnas üheks suuremaks ning toodab korralikku käivet ja kasumit. Mardi vana klassivend on saanud väga jõukaks. Ka Mart elab hästi ta palk on mitmekordistunud ja aeg-ajalt on võimalik saada ka korralikku tulemustasu. Mart nägi esialgu suurt vaeva, et õppida tundma valdkonda ning avastada enda jaoks töötavad müüginipid ta on ettevõtte parim müügi/teenindusmees. Mart tegutseb sisuliselt üksi tema peal on kallima ja olulisema tootegrupi seadmete rent kõik kliendi...
tasustamine 8)tsentraliseerimise ja detsentraliseerimise tasakaal 9)vastutuse suurenemine tipu suunas 10)kord 11)võrdsed reeglid 12)personali voolavuse vähenemine 13)initsiatiivi tunnustamine 14)meeskonnatöö vaim Fayol praktikas: Fookuses oli juht Juht peab alluma nelja(viite) juhtimisfunktsiooni ja järgima 14 põhimõtet Klassikaline-bürokraatlik koolkond: Max Weber- ideaalne bürokraatia Selge tööjaotus Selge hierarhia Formaalsed reeglid ja protseduurid Süsteemne tulemuste alusel edutamine Tähtis on täpselt ja tõhusalt toimiv organisatsioon Põhialused, paika tuleb panna hierarhia, käsuliin, muuta organisatsioon võimalikult isikupäratuks Ideaalne organisatsioon on selline, mille struktuur näeb hea välja ja dokumentatsioon kehtestab süsteemi, mille alusel on lihtne tööd teha Weber praktikas Fookuses on organisatsioon Ideaal-15
14. Nimetage klassikalised juhtimisteooriad ning iseloomustage neid. Teaduslik juhtimine- Tööd tuleb teha teaduslikult uurida ja juhtida. Töötjaid tuleb teaduslikult põhjendatult valida ja arendada. Töötajate ja juhtkonna vahel peab olema koostöö. Tööjaotus tööliste ja juhtkonna vahel peab olema konkreetne. Bürokraatlik juhtimine- Selge tööjaotus, hierarhia, formaalsed reeglid ja protseduurid. Reeglite sõltumatus isikust, kes sellel ametikohal töötab. Tulemuste hindamise alusel toimiv edutamissüsteem. Administratiivne juhtimine- Tööjaotus, võim ja vastutus, distsipliin, käsuliini ühtsus, tegevussuuna ühtsus, üksikhuvide allutamine üldistele, personali õige töötasustamine, tsentraliseerimine, alluvusahel, kord organisatsiooni
valikuvõimalused. 5.2 Valik Valikust kõneldakse tavaliselt siis, kui kandideerimas on mitu inimest. Valiku eesmärk on leida sobivaim kandidaat teatud ametikohale. Eesmärgi saavutamiseks peavad olema määratletud õiged valikukriteeriumid ja tuleb kasutada sobivaid valikumeetodeid. Valikukriteeriumid jagunevad formaalseteks ning isiksuslikeks kriteeriumideks. Tüüpilised formaalsed valikukriteeriumid on inimese haridus, erialane väljaõpe, eelnev töökogemus, keelteoskus. Formaalsed kriteeriumid näitavad eelkõige seda, kas inimesel on olemas nõutavad oskused pakutava töö tegemiseks. Isiksuslike valikukriteeriumide alla kuuluvad nii isiksuseomadused kui ka suhtumised ja hoiakud. Teatavad oskused on tööga hakkamasaamise eelduseks, kuid ei ole reeglina piisavad tõesti heaks ja tulemuslikuks tööks. Oskused on õpitavad, aga inimese suhtumisi ja hoiakuid on raske muuta. Valikuprotsessis
Suunavad ja filtreerivad informatsiooni ja andemid Kujundavad eelistuste kujunemist ja realiseerimist Stabiliseerivad tegevuskeskkonda Institutsioon kui organisatsiooni “plaan”, üldmudel Stabiilsus ja muutmine Formaalsete ja informaalsete reeglite/praktikate muutumine erineva kiirusega. Formaalsetega: majandus- ja sotsiaalpoliitika jne. Informaalsetega: jagamismajandus, bitcoin Formaalsed reeglid ei toimi ilma, et oleks toetatud tähendusstruktuuride poolt ja vastupidi Muutused, nende võimalikkus ja sisu väljendab võimusuhteid huvigruppide vahel 2. Põhimõisted: ühiskond, sotsiaalne struktuur, kultuur ja majanduskultuur, väärtused, sotsialiseerumine, roll ja rollikonflikt, identiteet ja selle erinevad vormid, võim, sotsiaalne struktuur
seosed ja vastastikune tegevus; võimaldab määratleda indiviidi/grupi kohta sotsiaalses süsteemis (nt ühiskond, organisatsioon, perekond) Majanduskultuuri avaldumine erinevatel ühiskonna tasemetel: Pere/leibkond, nt: tööjaotus ja soorollid, pere-eelarve kujunemine, majanduslikud suhted lähisuhetes. Organisatsioon: ettevõte, selle erinevad vormid, aga ka ametiühingud, professionaalise liidud jt, nii rahvusriigi kui globaalsel tasemel. Formaalsed reeglid vs igapäevane tegevuspraktika: sage lahknemine. Tööstusharu, turg, nt: interaktsiooni suunavad normid ja ootused. Tegutsemis- ja kommunikatsioonitavad – nn ärikultuur (sh keelekasutus, riietus, sisustus). Jagatud arusaam turuobjektist: millega kaubeldakse, kuidas kujuneb selle hind. Ühiskond, majandussüsteem: majandussuhete organiseerituse põhivormid: Retsiprookne/vastatsikune - ressursside vastatstikune vahetus, sotsiaalne
ekspluateerimiseks 5.Admin.koolkond(printsiip): Tööjaotus Võim ja vastutus Distsipliin Kord Käsuliini ühtsus Tegevussuuna ühtsus Tsentraliseerimine Alluvusahel, hierarhia Personali tasustamine ja püsiv edutamine 6.Bürokraat.koolkond: Bürokraatia on tõhus vorm legaalse võimu kindlustamiseks Selge tööjaotus Kompetentne personal Selge ametihierarhia Formaalsed reeglid ja protseduurid Dokumentide mõõdukus • Eelised: stabiilsus ja sõltumatus persoonidest,heade erialateadmiste rõhutamine • Puudused: liiga jäik, ebatõhus, iseseisvuse puudus, reeglid võivad muutuda “asjaks iseeneses” 7.Uusklass.koolkond: • Tõstsid esiplaanile inimsuhted – keskne inimene kui organisatsiooni liige • Töögruppide ja mitteformaalsete suheterõhutamine • Osalev juhtimine • Tööjaotus – avar, “töö rikastamine” • Plaanimine – üldine
linnas kerkisid esile uuenduslikud saavutused kunstimaailmas. Tuntuimad teosed Tuntuimad teosed Arthur Danto poolt on “Kunstimaailm” ja “Kunsti lõpp”. Esimene essee —”Kunstimaailm”— ilmus 1964. aastal. See kirjutis sai hiljem alustalaks kunsti defineerimisele institutsiooni poole pealt. Küsimusele “Mis on kunst?” on üritatud pidevalt vastust leida ning ka siinpuhul on need definitsioonid jagatud konvensionaalseteks ja mitte konvensionaalseteks. Esimene hülgab formaalsed, ideelised pooled, teine kasutab neid defineerimiseks. Selles essees on Danto valinud konvensionaalse poole defineerimiseks. Seal ründab Danto Socratest ja Platonit, kes nägid kunsti kui looduse imitatsiooni. Kui see on õige, siis sel juhul peaks nägema igasugust peegeldust kunstiteosena, mis ilmselgelt on vale. Paljud kunstikud proovisid tol ajal tõesti loodust imiteerida, kuid fotograafia leiutamisega saabus
Ühiskaart Juhtumi kirjeldus Facebookis levis hiljuti kulutulena jutt, et haigekassa jättis ühele tallinlasele haigusraha maksmata, kuna väidetav haige kasutas pidevalt ühistransporti. Üks noormees postitas Facebooki ühiskaardi pildi ja kirjutas selle juurde, et sattus ühistranspordis kahe naise vestluse peale. Üks jutustas teisele, kuidas oli haiguslehel, kuid haigusrahasid ei tulnud. Ta helistas haigekassasse, kust küsiti: ,,Kus sa käisid igal hommikul samal ajal ühistranspordiga kaks nädalat järjest?". Postituse autor imestas, kas kõik taolised kaardid (ühiskaart, kliendikaardid jms) antaksegi vaid nuhkimiseks? Just sellepärast on paljud paranoilisemad kodanikud jätnud endale ühiskaardi hoopiski tegemata. Ühiskaardi piletisüsteemi loonud Ühinenud Piletite juht Kristjan Konks ütles, et haigekassale inimeste liikumise kohta infot pole jagatud. Kui ka tahetaks, salaja seda teha ei saaks. Ka haig...
Omandamine sotsiaalse õppimise protsessi kaudu jäljendamine ja modelleerimine. Sellest tulenevalt sotsiaalsete toimingute tervikmustrid, stsenaariumid. Rolli täitmiseks kasutatakse latentset teadmist, mis avaldub OLUDE tõttu (mitte isiksuse omadustest tulenevalt) Põhirollide omandamine lapsepõlves (G. Sullivan). Rolliootus teiste poolt edastatud ettekujutused, kuidas antud rollitäitja peaks käituma. Formaalsed rolliootused on kirjeldatud ametijuhendites ja töökirjeldustes. Mitteformaalsed rolliootused edastatakse grupiliikmete poolt. Meeskond see on ühiste eesmärkide saavutamise nimel koos tegutsev rühm inimesi. -kindel rollijaotus ning koostöösuhted. -Tulemusliku tiimitöö alus on püüd luua häid inimsuhteid. Tulemusliku tiimitöö eeltingimused ja tunnused: -rühma liikmete vastastikune usaldus- vaba ja kiire suhtlus
Õppimisvõimaluste olemasolu Palk Elamistingimused Looduskeskkond Inimestevahelised lahkhelid 30. Millised on rännet takistavad barjäärid? Majanduslikud Sotsiaalsed Formaalsed (migratsiooni-poliitika) 31. Millised on olulisemad rändesuunad tänapäeval, millised on peamised tõmbe ja tõuketegurid. Mõju lähte ja sihtriigile Rändesuunad enamasti arenenud riikidesse. Tõmbeteguriteks hariduse kättesaadavus, parem palk jms. Tõuketegurid vaesus lähteriigis; tagakiusamine vms. Mõju lähteriigile: rahvaarv
Klienditeekond Külastuseelne faas: · Info kogumise faas ( võib kesta aastakümneid, kuni kogu elu) · Informatsiooni otsimine( internet, reisibürood, küsitlen inimesi- kus käinud, loen teadmike). Võtan arvesse oma eelnevad majutus elamused (palju raha jne) ja sõprade soovitusi. · Hakkan broneerima (internet, helistamine)- teen konkreetse tellimuse ja saan vastu info. Broneerin selle koha, mis vastab minu soovidele- sõltub kiirusest, ootusest soovidest, vastuse täpsusest. · Teekond ettevõttesse ( millega sõitsin, lendasin, kuidas kohale sain, kuidas kättesadav, maja, ümbruskond) Sisseregistreerimine · Esmamulje loomine (kestab 5 sekundit- kuni toimetamiseni) on väga oluline, mis teda ootab paremal ( suur osa inimesi on paremakäelisi ja vaatab kohe paremale). Esimese 5 sekundi jooksul silmside ja kontakt (kindlalt TEENINDAJA poolne!!!). Tekib ootuse ja tur...
Valitsemine ja haldamine: Valitsemine ja haldamisega kaasneb tavaliselt 3 olulist probleemi: 1.kes valitseb?, sellele küsimusele saab vastuse valimiste ajal 2.kuidas valitsetakse?, vastuse sellel küsimusele saab põhiseadusest 3.mida otsustatakse? otsuste tegemine on poliitika, mis sõltub võimul olevatest erakondadest või mõjukatest survegruppidest. Huvide vormistamine seadusteks ja määrusteks on poliitilise protsessi esimene etapp. Selle teine etapp on nedne seaduste ja määruste ellu rakendamine, siin sõltub kõik ametnikest ehk bürokraatiast. Teine etapp ongi avalik haldus. Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine: Demokraatia on piiratud põhiseadusega. Need piirangud on: -sisulised piirangud - keelavad võimuinstitutsioonidel teha teatud asju. Nt. ei tohi valitsus võtta vastu riigieelarvet. -protseduurilised piirangud - tähendavad, et mingi toimingu sooritamisel tuleb järgida seaduses sätestatud korda. Nt võib valitsus võtta laenu,...
Presidentalism- president on keskne poliitiline figuur. Täidab nii riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid. Kodanikud valivad nii presidendi kui parlamendisaadikud. · President juhib riigi valitust, täites ise ka peaministri ülesandeid. Otsustab ka ministrite tagandamise. Seadusandliku võimu unstitutsiooniks on USA's kahekojalione parlament e. Kongress. · Seaduse algatamise õigus on vaid parlamendisaadikutel, kuid president avaldab seadusloomele tugevat mõju oma seisukohtadega. · Presidendile kuulub vetoõigus- õigus lükata parlamendis vastuvõetud seadus tagasi. · President vajab suurte kuluprogrammide kinnitmaiseks Kongressi heakskiitu. · Riigieelarve võetakse vastu Esindajatekoja ja Senati poolt. Senat kontrollib kõrgemate riigiametnike nimetamist ja ratifitseerib rahvusvahelised lepingud. · Kongress kinnitab sõja väljakuulutamise presidendi poolt. · Kongressil pole õigust avaldada administ...
1568, mil Hispaaniat valitses Felipe II, puhkes Madalmaades ülestõus Hispaania keskvalitsuse vastu, mida nimetatakseHollandi iseseisvussõjaks ehk Kaheksakümneaastaseks sõjaks. 1579 moodustasid Madalmaade põhjapoolsed provintsid Utrechti liidu, milles lubasid üksteist toetada sõjategevuses Hispaania vastu. Seda lepingut peetakse ka tänapäevase Hollandi riigi asutamiseks. 22. juulil 1581 leppisid kõik Utrechti liidu provintsid kokku Hollandi iseseisvusdeklaratsiooni teksti, mille formaalsed allkirjastasid Hollandi generaalstaadid 16. juulil 1581 Antverpenis. Selle lepinguga loeti lõppenuks Felipe II-le antud truudusevanne ja Madalmaad kuulutati formaalselt iseseisvaiks. Iseseisvussõda venis pikale. Hispaania võitis selles enamiku lahinguid, aga lõpuks viis oma väed Hollandist välja. Hispaania pidas sel ajal sõdu mitmel pool maailmas, sealhulgas Inglismaa ja Portugaliga, ega saanud Hollandi vallutamisele keskenduda. Üldiselt sai
järgmine samm, siis nim. algoritmi determineeritud algoritmiks. Algoritmi iseloomustamiseks kasutatakse järgmisi mõisteid: Määratletus (sammud on lõplikud ja üheselt määratud). Kirjelduse lõplikkus (algoritm on kirjeldatav lõpliku arvu sammudega). Universaalsus (lahendab probleemide klassi: sisend -> väljund ). Keerukus (efektiivsus, kas lõpetamise aeg ja/või mälumaht on praktilised). Algoritmi formaalsed (matemaatilised) esitused (samaväärsed): Turingi masin, 1936-37 lambda-arvutus (Church), 1941 Posti süsteemid, 1943 Markovi algoritmid, 1951 Chomsky 0-tüüpi grammatikad, 1959 programmeerimiskeeled, Sammet, 1969 Page 4 2.2 ERNINEVAD ANDMESTRUKTUURID JA NENDE OMADUSED Abstraktne andmestruktuu- on abstraktne andmetüüp koos keerukushinnanguga
tõsta aktsiisi, et täita tühjad augud riigi rahakotis. Kuigi lubadus sai täidetud, ei räägitud sellest mis kahju tuleb aktsiisi tõusust. Sellise otsusega ei saa kasu kumbki pool, kuna hinnad tõusevad, ei ole kasu toetustest ning samas kütuseaktsiisi tõus sunnib ettevõtteid kolima naaberiikidesse ning suureneb salakütuse nõudlus. Riik saab ise vastu näppe selliste otsustega kaotades tulu, kui otsitakse odavamaid viise mujalt. Tuntumad mitte formaalsed testid : Ema-test on väga subjektiivne: tulemus oleneb sellest, kuidas meie lähedane kaalutleb ja millised on tema eetilised tõekspidamised. TV-test: antud juhtumi otsus tuleb niikuinii avalikustada kuna üheks osapooleks on Riik. Lõhna-test: kütuseaktsiisi tõus ei lõhna just eriti “hästi” aga ebaeetiline käitumine Riigi poolt lausa “lehkab”. Teise-nahas-olemise-test: kui ennast peaministri asemele, siis on arsaadav miks ta selle
Ühiskond, riik ja õigus 1) Riigieelse ühiskonna sotsiaalse võimu korraldus võrreldes riigivõimuga on lihtsam. Võib väita et riigieelses ühiskonnas tuldi enda juhtimisega ise toime ehk niiöelda kogukondlike vahenditega. Sugukonna käitumist juhtisid nende enda poolt ksutusele võetud tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna seas paljude põlvede jooksul. Riigil aga tekkis pealiku ümber lähikond kes hakkas tegelema sammuti ühiskonna juhtimisfunktsoonidega.(riigi aparaadi algkuju) ehk ühiskonnast eraldunud avalik võim. Elanikkond muutus paiksemaks, veresugulus rajanev võimukooslus asendus territoriaalsega. 2) Tava on käitumisreegel, mis on täitmiseks kohustuslik ja mille kohustuslikkus tuleneb tema pikaajalisest ja paljukordsest kasutamisest. Taval on nii positiivne kui neg. Aspekt. Nimelt positiivne seisneb selles et tavanormide täitmine tagatakse harjumuse jõuga, selleks ei tule kasutada sunni aparaa...
järgmine samm, siis nim. algoritmi determineeritud algoritmiks. Algoritmi iseloomustamiseks kasutatakse järgmisi mõisteid: Määratletus (sammud on lõplikud ja üheselt määratud). Kirjelduse lõplikkus (algoritm on kirjeldatav lõpliku arvu sammudega). Universaalsus (lahendab probleemide klassi: sisend -> väljund ). Keerukus (efektiivsus, kas lõpetamise aeg ja/või mälumaht on praktilised). Algoritmi formaalsed (matemaatilised) esitused (samaväärsed): Turingi masin, 1936-37 lambda-arvutus (Church), 1941 Posti süsteemid, 1943 Markovi algoritmid, 1951 Chomsky 0-tüüpi grammatikad, 1959 programmeerimiskeeled, Sammet, 1969 Page 4 2.2 ERNINEVAD ANDMESTRUKTUURID JA NENDE OMADUSED Abstraktne andmestruktuu- on abstraktne andmetüüp koos keerukushinnanguga
koht töötamiseks. Inimeste tegevuse Põhiline, et töö saaks tehtud. Inimesed on defineerivad protseduurid. Juhid on uhked võistluslikud ja tulemustele suunatud. oma koordineerimise ja organiseerimise Juhid on võitlejad ja asjade ära tegijad. oskuste üle, peavad tähtsaks efektiivsust. Organisatsiooni hoiab koos tahe võita. Organisatsiooni hoiavad koos formaalsed Maine ja edukus on ühised mured. reeglid ja poliitikad. Pikaajaline fookus on Pikaajaliselt on oluline saavutada stabiilsel ja efektiivsel toimimisel, mis on mõõdetavad eesmärgid ja olla ühtlasi edu aluseks. konkurentsis. Edu aluseks on turuosa. Stabiilsus ja kontroll
com) Suhtlemisdistantsid E.T. Hall • Intiimne: (0-0,5 m) kontakt on intiimne, sensoorne sisend puudutus ja lõhn • Isiklik: (0,5-1,2 m) sõbrad lähedased, sisendina oluline ka kõne • Sotsiaalne: (1,2-3,5)tuttavad, tööalased kontaktid, sisendina kõne kõige olulisem • Avalik: (üle 3,5) formaalsed kontaktid, kõne ja kehakeel You created this PDF from an application that is not licensed to print to novaPDF printer (http://www.novapdf.com) Isikuruumi ja distantsi hoidmist mõjutavad tegurid Individuaalsed iseärasused Inimeste vahelised suhted Situatiivsed tegurid Füüsilised tegurid
tundlikult ja pehmelt modelleeritud Täpselt on edasi antud tema lõuajoon koos isel. jonnaka peahoiakuga Kontrastiks kirjeldatud elegantsile on alle nina paele visatudkonarliku kontuuriga traatprillid Sujuvust ja pehmust näo modelleeringul pingestavad siin-seal sügavad rohmakad sisselõiked ja juuste rahutu rütm,mis nagu kriimustustena lõhuvadnatuuritruu modelleeringu idülli Kummatigi pole vormieksperimendid talle kunagi pelgalt formaalsed käeharjutused, vaid on alati rakendatud mingisse teemasse Skul pt uur maai l mas 1980- 1990 Ülo Õun - kelle looming tundub eesti kunstis väga erandlik Temaga tuli eesti skulptuuri midagi olemuslikult uut: sõbralik grotesk, mis väljendus nii portreedes kui ka figuraalses vabaloomingus Õuna köitis skulptuuris värv, vormide voolavus ning muutlikus Õuna realismi poole kalduvatel skulptuuridel on alati mingi nihestatus, seda ka portreedes
Iseseisev töö kutse-eetikast TEINE VÕIMALUS Mart töötab ettevõttes OÜ Rentnik juba kümme aastat. Ta oli kunagi töötu ning sattus kokku ühe oma vana klassivennaga, kes oli parasjagu asutanud ehitustööriistu rentiva firma. Vana klassivend Juhan oli samal ajal ka ettevõtte juht ning tegi endisele turvamehele Mardile heateo, võttes ta ametisse teenindusmehena. Tänaseks on üle kümne aasta tegutsenud ettevõte kasvanud Eestis oma valdkonnas üheks suuremaks ning toodab korralikku käivet ja kasumit. Mardi vana klassivend on saanud väga jõukaks. Ka Mart elab hästi – ta palk on mitmekordistunud ja aeg-ajalt on võimalik saada ka korralikku tulemustasu. Mart nägi esialgu suurt vaeva, et õppida tundma valdkonda ning avastada enda jaoks töötavad müüginipid – ta on ettevõtte parim müügi/teenindusmees. Mart tegutseb sisuliselt üksi – tema peal on kallima ja olulisema tootegrupi seadmete rent – kõik kliendisuhted on tema käes ning...
grupi suurus; moodustamisviis; kestus. 2) Milline on optimaalne liikmete arv grupis? Töövõime seisukohalt loetakse parimaks liikmete arvu 8-16. 3) Kuidas jaotatakse gruppe, kirjelda neid. Kestuse järgi võib gruppe jagada alalisteks ja ajutisteks. Grupi moodustamise viisi alusel jagatakse grupid: Mitteformaalseteks - Mitteformaalsed grupid arenevad organisatsioone moodustavate indiviidide huvide ja vajaduste tulemusel. Formaalseteks - Formaalsed grupid on organisatsiooni juhtkonna poolt loodud ja mõne spetsiaalse ülesande täitmiseks kujundatud tööüksused. Formaalsesse gruppi kuuluvatel inimestel on sarnased eesmärgid, sihid ja sageli ka tasud. Seetõttu on neil: • lihtsam saavutada eesmärke (võrreldes mitteformaalse grupi liikmega); • lihtsam koordineerida organisatsiooni funktsionaalseid tegevusi; • võimalus seada sisse loogilised võimsuhted erineval võimupositsioonil olevate
vastastikuses sõltuvuses. Gr liikmed teavad et peale neid kuulub sinna ka teisi liikmeid ja tunnevad vastutustunnet teiste ees. 17. Esmased ja teisesed grupid (Cooley) Esmased on väiksed. Soojad ja intiimsed suhted, suur ühtsustunne (perekond). Liikmetel on ühine eesmärk, ühine maailmavaade. Grupis jagatakse muresid ja rõõme. Seal ei oodata hüve ega kasusid. Suht püsivad gr-d. Sek gr-d. On suuremad. Vähe emots sidemed. Kui esim gr on suhted intiimsed siis teises on formaalsed. Iga gr liige ei pruugi suhelda teise gr liikmega. Kõigil on ühine huvi kuid ajutine. Suhtlemine on ainult kindlate eesmärkide saavutamiseks. 18. Kogukond ja uhiskond (Tsnnies) Esmasele gr omased suhted. Ühised esivanemad geogr lähedused. Inimesed on omavahel mitteametlikult seotud ja tunnevad 11.st paljude põlvkonniti. Ühiskond suhted on ärilised. Formaalsed, vabatahtlikud, omakasupüüdlikud, eesmärgile suunatud
täitmiseks ja mitteformaalsed- arenevad huvide ja vajaduste tulemusena) Kestus (alalised ja ajutised) 2) Milline on optimaalne liikmete arv grupis? 8-16 liiget 3) Kuidas jaotatakse gruppe, kirjelda neid. Kestuse järgi võib gruppe jagada alalisteks ja ajutisteks. Grupi moodustamise viisi alusel jagatakse grupid: Mitteformaalseteks - Mitteformaalsed grupid arenevad organisatsioone moodustavate indiviidide huvide ja vajaduste tulemusel. Formaalseteks - Formaalsed grupid on organisatsiooni juhtkonna poolt loodud ja mõne spetsiaalse ülesande täitmiseks kujundatud tööüksused. Formaalsesse gruppi kuuluvatel inimestel on sarnased eesmärgid, sihid ja sageli ka tasud. Seetõttu on neil: • lihtsam saavutada eesmärke (võrreldes mitteformaalse grupi liikmega); • lihtsam koordineerida organisatsiooni funktsionaalseid tegevusi; • võimalus seada sisse loogilised võimsuhted erineval võimupositsioonil olevate inimestega;
R. Eerola, T. Mylly, P. Saarinen. Euroopa Liidu õigus. Tartu, 2001, lk 75-110 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia, Tallinn, 2004, lk 87-115. IV teema. Riik 1. Riikide tekkimine ja riigi olemus. 2. Riigi määratlemise võimalikkusest ja vajalikkusest. 3. Riigi mõistest liberaalse rahvusriigi kontekstis. 4. Riigi rahvas. 5. Riigi territoorium. 6. Avalik võim (suveräänsus). 7. Riigivormid. 8. Õigusriik. 8.1. Õigusriigi kujunemise ajaloost. 8.2. Õigusriigi tunnused. 8.2.1. Õigusriigi formaalsed tunnused. 8.2.2. Õigusriigi materiaalsed tunnused. 9. Eesti omariiklus (olemus, arengud). 1. Riikide tekkimine ja riigi olemus. Inimesed on moodustanud erinevaid kooslusi, formaalseid ja mitteformaalseid jne. Poliitilise iseloomuga kooslus on võimeline end nii sisemiselt kui välimiselt kaitsma, tagama korda. Selle tekkimine on seotud tööjaotuse kujunemisega. Kaitseühiskond solidaarsusühiskond (sõltuvus üksteisest tööjaotuse tõttu).
tööviljakust on võimalik tõsta individuaalse materiaalse stimuleerimisega. 5. Millised olid bürokraatia koolkonna põhiideed? Selge tööjaotus - Organisatsiooni kogu tegevus jagatakse elementaarseteks operatsioonideks ja formuleeritakse igale allüksusele konkreetsed ülesanded ja igale töötajale konkreetsed kohustused. Selge hierarhia - Organisatsioon ehitatakse üles hierarhia põhimõttel. Formaalsed reeglid ja protseduurid - Täpsed reeglid ja instruktsioonid määratlevad kõigi organisatsiooni liikmete vastutuse ja nende individuaalse tegevuse koordineerimise vormid. Tulemuste hindamise alusel toimiv edutamissüsteem Edutamine toimub staazi ja edukuse alusel. 6. Millised olid administratiivse koolkonna põhiideed? organisatsiooni ja juhtimise alusprintsiipide sõnastamine;
Klassikalised koolkonnad: TEADUSLIK Eestvedajaks oli Frederic Taylor; Teaduslik uurimine, teaduslikud meetodid töötajate valimisel, koostöö juhtkonna ja tööliste vahel, ühed planeerivad, organiseerivad, treenivad ja teised täidavad konkreetset neile antud ülesannet. Töö normeerimine, ajaline mõõtmine, tükitööl põhinev tasustamine. Henry Ford (masstootmine). BÜROKRAATLIK organisatsioon peaks toimima nagu õlitatud kellavärk: selge tööjaotus ja hierarhia; formaalsed reeglid ja protseduurid. Eestvedajaks Max Weber. Distsipliini järgimine, jäik ülesehitus. ADMINISTRATIIVNE eestvedajaks Henry Fayol. Juhi peamised kohustused: planeerimine, organiseerimine, valitsemina, kordineerimine, kontrolimine. Juhtimispõhimõtted: tööjaotus, võimupõhimõte, distsipliin, käskude ja suundade ühtsus, õiglane hüvis, kord, õiglus, stabiilsus, initsiatiiv, kooskõlastatus, ahela põhimõte. Võimu ja vastutuse tasakaal. b
otseselt või kaudselt haldusele ja haldusõigusele. PS 3.akt. Euroopa Liidu õigus: a) primaarne ja sekundaarne; b) määrused, direktiivid, otsused, soovitused ja seisukohad. Primaarsed allikad: 2. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normid ja siseriiklikku õiguskorda ületoodud või transformeeritud välislepingud. Rahvusvahelised lepingud: õigustloovad ja üksikjuhtumeid reguleerivad. Haldusõigusallikaks on õigustloovad lepingud. 3. Formaalsed seadused on sellised õigusnormid, mis on antud riigiõiguslikult ettenähtud seadusandlike organite poolt seadusandliku menetluse korras. Primaarsed allikad: 4. Seadlused on vormiks, millega Vabariigi President kehtestab õigusnorme. 5. Määrus on eksekutiivorgani poolt välja antud õigusakt (vorm), mis sisaldab õigusnorme. Nad on õigustloovad aktid, teoorias loetakse neid halduse üldaktideks. 6. Käskkirjad seonduvad internse õigusega. Võivad olla üldkohustuslikud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
