Vana-Rooma 11.kl. 1. Tõlgi roomlastele arusaadavasse keelde, lisa valdkond. Zeus- Jupiter- peajumal Hera- Juno- abielu ja sünnituse jumalanna. Poseidon- Neptunus- mere- ja jõgede jumal Dionysos- Bacchus- veinijumal Paan- Faunus- kitsekarjuste ning lamburite jumal Hermes- Mercurius- kaubanduse-, kasu- ja ärijumal Hephaistos- Vulcanus- tule ja sepistamise jumal Artemis- Diana- jahijumalanna Athena- Minerva- tarkuse ja käsitöö jumalanna 2. (vähemalt paar lauset + aeg) Marius- Gaius Marius ehk Marius (157 eKr 16. jaanuar 86 eKr) oli Vana-Rooma riigimees ja sõjaväelane. Ta on tuntud põhiliselt oma armeereformi poolest, mis tõi kaasa nii kodusõjad kui ka Rooma vabariigi languse. Marius oli edukas väejuht, kes saavutas suure populaarsuse Numiidia sõdades ning ta valiti 107 eKr esimest korda konsuliks. Selle aja jooskul viis ta läbi armeereformi, mis muutis senise talupoegadest maakaitseväe professionaalseks palgaarmeeks. Senine varan...
kollektiivi liikmetele ühiseid väärtusi ja norme, integreerib kultuur antud organisatsiooni, loob selle liikmetele 'kollektiivse mina', annab neile ühise identiteedi Org-kultuuri 2 põhilist küsimust Kellel on selles organisatsioonis õigus midagi otsustada, kelle käes on võim, mis määral on see võim koondunud ühte punkti, kui tugev on organisatsiooni tsentraliseeritus; Kui palju on reegleid ja protseduure, mida tuleb selles organisatsioonis järgida, kui formaalne on asjaajamine, kui äge on paberisõda, kui tugev on organisatsiooni formaliseeritus. Kultuuri perspektiivid 1 RATSIONALISM: Kultuur on eesmärkide saavutamise vahend ja juhtimisinstrument. Organisatsioon on masinavärk, mehhanism, millel on omad juhtimishoovad; Organisatsiooni ette on seatud kindlad eesmärgid; Eesmärkide saavutamiseks tuleb valida otstarbekohased vahendid; Organisatsioonikultuur on vahend, mis aitab töötajate
kogumeid ja kultuuri, mis on üks vanimatest maailmareligioonidest. Budismil on kaks suuremat voolu: mahajaana ja theravaada, lisaka kahele põhilise voolule on budismil ka mitmeid väiksemaid vorme. Budistliku õpetuse keskmes on kannatustest ning taassündide ahelast vabanemise püüdlus õigete eluviiside ning vaimsete praktikate abil. Peamine pühade tekstide kogu on Tripitaka, mis kuulutati pühaks 3. sajandil eKr. Eksisteerib palju erinevaid koolkondi ning puudub keskne formaalne usuline autoriteet. Budism on teiste religioonide seas ainukordne selle poolest, et ei esitata jumala definitsiooni. See ei tähenda, et budistid jätavad jumala kõrvale, nad lihtsalt keelduvad jumala defineerimisest, uskudes, et igal definitsioonil on piirid, kuid jumal on piirideülene ja käsitamatu. Tulemuseks on see, et budism ei ole konfliktis ühegi teise religiooniga. 1.1.Leviala Budism on oma levikult maailmas kuuendal kohal.
Kordamine individuaalsete erinevuste psühholoogia eksamiks! Psühholoogia bakalaureuse programm, 1991: kaks psühholoogiavaldkonda, mis käsitlevad individuaalseid erinevusi – isiksus ja intelligentsus. Vanaaegne nimetus: differentsiaalpsühholoogia. Isiksusepsühholoogia õpikutraditsioon: jagab isiksusepsühholoogia käsitlusteks. See ei seostu kuidagi isiksusepsühholoogia tänapäevase olukorraga, kus enamikul nim. Teooriatest on tühine roll. Tänapäeva isiksusepsühholoogia on empiiriline teadus, õpikutraditsioonis aga on rõhk tõestamata teooriatel. Isiksusepsühholoogia distsipliinid: Kaks ditsipliini – Cronbach: 1) Korrelatiivne psühholoogia – otsib seoseid vaadeldud tunnuste vahel. 2) Eksperim...
Abielus sine manu esinevad esmakordselt perekonnaõiguslikud suhted. Vanemad manus`e tekkimise viisid kaovad aja jooksul. Üldiselt on aga juba klassikaliste juristide ajal abielu sine manu sõlmimiseks vajaliku juriidilise tehingu sooritamine abiellumise kokkuleppe sõlmimine. Kokkuleppe sõlmimisele järgneb naiste toomine mhe majja (ld deductio in domum), millega kaasnesid tavaliselt mitmesugused abiellumise kombed, millel polnud juriidilist tähtsust. Et varalahusus ei oleks ainult formaalne, vaid sisuline vahekord , keelas Rooma õigus juba varakult (tavaõiguslikult) abikaasade vahelised kingid. Need olid n-ö tühised ja neid sai tagasi nõuda. Muidugi võisid abikaasad sine manu puhul sõlmida igasusu tehinguid: osta, müüa, laenata, volitusi anda jne. Abikaasade varalahususe süsteemis olid kaks täiendavalt varanduslikku instituuti dos ja donatio propter nuptias (kingitus abielu ajal). Dos kaasavara on vara, mille naine abielludes kaasa toob, et aidata mehel kanda temal
09.02 Irene Kull Peeter Viirsalu: [email protected] Võlaõigus: tegeleb õigussuhete dünaamikaga, turusuhete korraldamise vahend, olulisemaks osaks on lepinguõigus, keskne põhimõte- privaatautonoomia. VÕS §150 Kaaskäendajad Kui sama kohustust käendab mitu isikut (kaaskäendajad), vastutavad nad võlausaldaja ees solidaarselt, isegi kui nad ei andnud käendust ühiselt. - imperatiivne (pole lubatud teistmoodi kokku leppida, lähtudes eesmärgist) Tsiviilseadustiku ülesehitus: TSÜS- 01.07.2002 VÕS- 01.07.2002 AÕS- 01.12.1993 PerekS- 01.07.2010 PärimisS- 01.01.2009 Võlaõigus on eraõiguse osa, mis reguleerib võrdsete õigussubjektidevahelisi võlasuhteid (tekkimist, muutumist, lõppemist) Võlg=Kohustus VÕS koht õigussüsteemis: laieneb kõikidele võlasuhetele, va osas, mis on erinormidega reguleeritud. Relatiivne õigusvaldkond, st normidega reguleeritakse suhteid isikute vahel. Võlgnik- isik, kellel on kohustus võlg t...
1. Juhtimispsühholoogia aine, funktsioonid ja eesmärgid 2. Inimese sotsiaalne olemus ja juhtimise koht inimkäitumises 1 3. Juht kui sisegrupi prototüüp 4. Juhi efektiivsust mõjutavad tegurid 2 5. Muutunud juhtimise keskkond ja muutunud funktsioonid 6. Paradigma muutus ja uus juhtimismudel 3 7. Juhi ja liidri rollide funktsioonid ja erinevus 8. Formaalne ja mitteformaalne liider 4 9. Organisatsiooni kultuur ja juhtimine 10. Klassikalised juhtimiskoolkonnad 5 11. Sotsiaal-humanistlik juhtimiskoolkond ja psühholoogia tulek juhtimisse 12. Kaasaegsed juhtimiskoolkonnad 13. Inimesekeskne juhtimine 6 14. Inimkapitali mõiste
Denotatiivne (skeemil konnotatiivse sees) tähenduse esemeline, materiaalne külg Konnotatiivne tähenduse emotsionaalne ja kogemuslik külg 7. Suhtlemise tasandid (intrapersonaalne, diaadiline jm) Kommunikatsiooni liigitus Intrapersonaalne- enamasti sisekõne vormis Diaadiline enamasti spontaanne ja mitteformaalne Grupisisene grupp peab olema piisavalt väike kontaktide loomiseks, suhtlemine ei katke kui inimest kõrval ei ole Organisatsioonisisene- tavaliselt formaalne Massikommunikatsioon- kõneleja ja vastuvõtja on eraldatud ajas ja ruumis Inimestevahelised suhted erinevad kvalitatiivsete tasemete poolest : Kultuuri tasandi reeglid - suhtlemist reguleerivad reeglid, mis on teada ja mida järgivad kõik antud kultuuri liikmed Sotsiaalse tasandi reeglid reeglid on välja kujunenud ja teada kindlale sotsiaalsele grupile Psühholoogilise tasandi reeglid on suhtlemisreeglid, mis kujunevad välja sõprade
vaataja ette teistsuguse idee. Luuletus on keeruliselt ehitatud mõte. Kõik tema elemendid on loomuldasa tähenduselemendid, teatud kindlaksmääratava sisu tähistajad. Me püüame demonstreerida selle seisukoha paikapidavust niisuguste «formaalsete» kategooriate suhtes rakendatuna, nagu seda on rütmika, riim, eufoonia, värsi muusikaline instrumentatsioon jt. Öeldust tuleneb, et ükskõik missugune ehituse keerukus, mida pole esile kutsunud edasiantava informatsiooni vajadused, igasugune formaalne konstruktsioon kunstis kui eesmärk omaette, mis ei kanna informatsiooni, on vastuolus kunsti olemuse endaga, mis on keerukas, seejuures semiootilise iseloomuga süsteem. Vaevalt keegi tunneks rahulolu valgusfoori konstruktsioonist, mis edastaks kolme käsklust--- «võib liikuda», «ettevaatust!», «seis» -- kaheteistkümne signaali abil. Niisiis, luuletus on keerukalt ehitatud mõte. See tähendab, et luuletuse ühtse tervikstruktuuri koosseisu lülitudes
4. Milline on tugev organisatsioonikultuur? · Liikmetel sarnased tõekspidamised · Liikmete suhtlemine on lihtne · Liikmete vajaduste rahuldamisel vastastikune sõltuvus · Tugevad kollektivistlikud tendentsid org. vajadused isiklikest tähtsamad 5. Mis on grupp ja mis on meeskond? Grupp on teatud viisil organiseeritud suhteliselt püsiv inimühendus, kellel on teatavad ühised huvid, väärtused ja käitumisnormid. Meeskond on formaalne grupp, mille koostöö tulemuseks on positiivne sünergia. 6. Millised on grupi arenguastmed? (pikk küsimus) · Formeerumine · Tormamine · Normaliseerumine · Toimimine 12. loeng 1. Millised on inimeste kui resurssi eripärad? 2. Mis on inimressursi juhtimine? Inimressursi juhtimine on juhtimise valdkond, mille sisuks on rakendada organisatsiooni kasutuses olev inimpotentsiaal eesmärkide teenistusse. 3. Mis on personalijuhtimine?
15. Millised muutused toob teadmusjuhtimine organisatsiooni jaoks ja millised inimese jaoks? Edu saadab organisatsioone, kes suudavad mõelda, õppida, lahendada probleeme ja ellu viia efektiivseid otsuseid kiiremini ja paremini kui teised. produktiivsus on järjest enam sõltuv uue teadmuse kasutamisest ja arendamisest ning "teadmustöötaja" panusest Töös on olulised sotsiaalsed ja suhtlemisoskused Meeskonnatöö, ning info- ja sidesüsteemide kasutamise oskused Formaalne haridus aegub väga kiiresti Võime (ümber)õppida Tulevik on enda määrata 16. Mida kujutab endast informatsiooniline infrastruktuur? informatsioon ning inimesed, protsessid, protseduurid, vahendid, rajatised ja tehnoloogia informatsiooni loomiseks, kasutamiseks, edastamiseks, säilitamiseks ja hävitamiseks . 17. Mis on infoühiskond? ühiskonna elukorraldust, kus enamus inimkonna loodud väärtusi on kätketud teabesse.
· Uutel firmadel on kerge pikal perioodil harusse tulla. Oligopol: Turg, kus on väike arv firmasid, mis üksteisest vastastikku sõltuvad. Tekkepõhjused: · Mastaabiefekt mõnes tootmisharus jõutakse kõige madalamate kuludeni ainult siis, kui kogus müügikogus toodetakse vaid väikese arvu firmade poolt. · Sisenemisbarjäärid. Kollusioon müüjatevaheline kokkulepe hindade, turuosade jm. asjaolude kohta (levinuim on kartell - firmade formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks). Hinnaliider oligopoolse haru firma, mille kehtestatud tootehinna teised formad omaks võtavad. Sissejuhatus makroökonoomikasse Makroökonoomika valdkonda kuuluvad: · tootmine ja majanduskasv · muutused majandustlikus aktiivsuses ja tööpuuduses · tootmistegurid ja sissetulekute jaotus · inflatsioon · finatsturud ja reaalmajandus · riigi avastus ja maksebilanss
valdamine jne. Suhtlusoskus oskus motiveerida inimesi, lahendada konflikte, korraldada meeskonnatööd jne. Kontseptuaalsed oskused võime luua üldkäsitlus organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevas keskonnas. 11. Klassikalised juhtimisteooriad alates 20 saj algus, tuginevad praktilistele tähelepanekutele, mille põhjal on loodud juhtimise teooria vundament. Huviobjektiks on ametlik / formaalne organisatsioon, millele lähenetakse, kui masinale. Teaduslik juhtimine F. Taylor alustaja, töökorralduse ja tootmise effektiivsuse arendaja. Jagas töö osadeks ja üksikuteks operatsioonideks, soovis tööd normeerida. Uuris tööoperatsioone ja mõõtis neid kaamerate ja kelladega. Tema eestvedamisel töötati välja tükitööl ja valmistoodangul põhinevad tasustamise süsteemid. Henry Ford rajas esimesena konveieri. Henry Gantt
6) Eine toimumisaeg ajavahemikus 12.00-15.00. Laudadega, ilma abikaasadeta. Kestab 1- 1,5 h. Lõpus pakutakse sampanjat, kohvi, teed. 7) Bridzilõuna lõbus ja hinnatud, hea võimalus kohtuda vanade sõpradega ja sõlmida uusi tutvusi. Kaardimängust peab alati enne ette teatama. 8) Kellaviietee Eristatakse teeõhtuid, mis korraldatakse kella 16.00st kuni 18.00ni ning tee- vastuvõtte, mis toimuvad 17.00-19.00. Üsna formaalne. Külalisi võib kutsida tel teel. 9) High-tee (tee-õhtusöök) märksa eelmises rangem ja asendab õhtusööki. Kirjalikud kutsed. Riietumine range. Pakutkse alkoholi. 10) Solaleivapidu 11) Aiapidu kulalised tel teel. Peo peremees ja perenaine. 12) Õhtusöök - tavaliselt pärast 21.00 13) Ärilõunad ja õhtusöögid Ärilõunad 13 ja 15.00 vahel, õhtusöögid 19.00-20.00. Arve saab tasuja. Riiklikud ja kristlikud pühad Rahvuspüha, mis on puhkepäev: 24
Cultural values: Individualistic cultures are faster than those emphasizing collectivism. Population size: Bigger cities have faster paces. 62 63 64 65 66 Org-kultuuri 2 põhilist küsimust Kellel on selles organisatsioonis õigus midagi otsustada, kelle käes on võim, mis määral on see võim koondunud ühte punkti, kui tugev on organisatsiooni tsentraliseeritus; Kui palju on reegleid ja protseduure, mida tuleb selles organisatsioonis järgida, kui formaalne on asjaajamine, kui äge on paberisõda, kui tugev on organisatsiooni formaliseeritus.
Jumalariik oli avatud kõikidele, mitte ainult juutidele. 3)Apostlite – nad rändasid mööda riiki ringi, rääkisid usust, panid aluse ristiusukogudustele ning võitsid poolehoidjaid. Roomas levinud usundid – Erinevad usundid olid põimunud - elu pärast surma. Religioonipoliitika – Rooma riik ei teinud takistusi teistele religioonidele. See ei pakkunud osadele inimestele seda, mida nad tahtsid. See religioon oli formaalne – usulisi tundeid vaja väga ei olnud. Selline religioonipoliitika osasid ei rahuldanud. 4)Kristlasi peeti süüdlasteks mitmetes õnnetustes. Inimesed arvasid ka, et nad ohverdavad oma jumalateenistustel inimesi. Nad ei allunud riigivõimule. Nad tunnistasid vaid ühte jumalat. Printsipaadile järgnes sõdurkeistrite aeg – 235-284 pKr. Rooma sõjaväest sõltus suuresti keisrite püsima jäämine, võim. Aeg, kus Rooma leegionite liikmed kuulutasid oma väejuhte keisriteks.
ülemus). Püsivad suhted = määratletud keskkond Iga inimene otsib midagi (püsivus, selgus ja suhetes olemine). Igaühel on vajadus/soov suhtevõrgustikku kuuluda. Suhtest väljakukkumine on ebamugav (üksindus ja üksildus). Suhete otsimine, suhtevaegus. Sõprus, armastus, üksildus/üksindus Suhtevõrgustiku loomine esimese sammuga otsitakse sarnasust. Kui kiindumusvajadus jääb omandamata, siis edaspidi ka on raske sellised suhteid luua. Suhete klassifikatsioon: formaalne Diaad. Olulisim, emotsionaalseim. Dialoog: võime subjekt-subjekt suhteks Triaad: kolmiksuhe kui maailma mudel. G.Simmel Grupisuhted: püsiv kuuluvusrühm, identiteedi alus 20 Võrgustikud: toetav keskkond, hoiakuloome Agregaat: impersonaalne seos, lähedaloleku tunne Suhete klassifikatsioon: sisu järgi Normatiivsed suhted: formaalsetel ja mitteformaalsetel normidel põhinevad suhted
mõista vale inimene. Kaitse: ta põhineb inimloomusel ja seetõttu objektiivne. Deontoloogiline(kohustuse) eetika Kreeka k. kohustus Immanuel Kant, Praktilise mõistuse kriitika, 1788 Das Sollen kohustus, see , mida peab Maksiim puhta mõistuse poolt endale kehtestatud käitumisreeglid. Kategooriline imperatiiv universaliseeritav(üldine) maksiim Vastuväide nr1: liiga formaalne Vastuväide nr2: kohati on praktiliste tagajärgede eiramine küsitav. Konsekventsionalism, sh. utilitarism Otsustavad tagajärjed: eetiliselt õige tegu on selline, mille tagajärjel inimesed elavad paremini on õnnelikumad. Teo utilitarism: käitu nii, et sinu teo tagajärjeks oleks rohkem õnne. Reegli utilitarism:
SOTSIOLOOGIA KONSPEKT Sotsioloogia õpik Oska võrrelda sotsioloogiat ja sotsiaalantropoloogiat. Sotsioloogia uurib inimeste käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt näeb oma kogemusi ( enesepeegeldust). Sotsiaalantropoloogia uurib mittekaasaegseid ühiskondivõi selles eristuvaid alagruppe. Antropoloogid sekkuvad intensiivselt uuritavate inimeste argiellu, jälgides kogukonda ja nende elumalli. Sotsiologia uurib inimtegevuse produkte: · uskumused ja väärtused · suguelu ja peresuhted (pereelu reguleerivad reeglid) · haridus, tervis jne. Oska selgitada, mis on: sotsioloogiline kujutlus, sotsiaalsed faktid (Durkheim). Sotsioloogiline kujutlus- põhineb isikliku ja ühiskondliku kogemuse käsitluse erinevusel Isiklikud kogemused- eraasjad piirduvad elu igapäevaste aspektidega Ühiskondlikud kogemused- asjaolud, mis asuvad inimese isikliku elu kontrolli alt väljas kuid mõjutavad igapäe...
Sage Publications · Jauhiainenen, J. (2005). Linnageograafia · Tammaru, T. (2001). Linnastumine ja linnade kasv Eestis nõukogude aastatel. Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus · Paddison, R. (2001). Handbook of Urban Studies. Sage Publications Ltd · Palen, J. J. (2002). The urban world. McGraw-Hill, Boston. · Savage, M., Warde, A. (1993). Urban Sociology, Capitalism and Modernity. Houndmills: Macmillan. 7. Sotsiaalsed rühmad ja organisatsioonid, formaalne organisatsioon Mõisted ja teoreetilised lähenemised · Rühm kolme ja enam inimeste kooslus. Rühma liikmed identifitseerivad ennast rühmaga, rühm on kollektiivse identiteedi allikaks. - Primaarne rühm väike rühm, isiklikud, emotsionaalsed, väga lähedased suhted, meie-tunne. - Sekundaarne rühm kontakt ja samastumine on lõtv, ühishuvi. - Referent(s)rühm tegelik või kujuteldav rühm, millega inimene võrdleb ennast, või
Isikud üle 14(mehed), 12(naised) loeti üldreeglina täisealisteks. o Isikud alla 25 a. o Üle 25 a. olid täisealised Hiljem määrati,et väh 18 a. vanused võib tunnistada täiesti teovõimelisteks. Eestkoste naiste üle- rooma õigus loeb naise teovõimetuks isegi siis, kui ta ei ole mehe võimu all. Sel ajal tähendas õiguskaitse ja selle omamine isiku võimet kanda relva. Elutingimuste arenemisega kaotas eestkoste naiste üle oma mõtte. Vabariigi ajal oli veel vaid formaalne tähendus. Hiljem kadus eestkoste täielikult. Siiski ei saanud naine olla avalikus ameteis, esineda teiste eest kohtus, olla eestkostjaks.(v.a ema ja vanaemana). Naised võisid end vabandada seaduse mittetundmisega. Samuti oli kehtetu tehing, millega naine võttis endale vastutuse võõra võla eest. Hooldus hullumeelsete üle- hooldajateks lähimad sugulased ja pärijad, Justianuse ajal hooldaja(kuraator) määrati riigivõimu organi poolt. Hullumeelne loeti täiesti teovõimetuks
mentaliteetidest. Seadus on oluline sotsialiseerumisagent, mis osundab sellele, mis on aktsepteeritav ja mis mitte. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või sotsiaalse grupi huvides. See on keeld, käsk või luba midagi teha ja see on esitatud pöördumisena indiviidi, sotsiaalse grupi või ühiskonna poole. Sotsiaalsel normil võib olla formaalne või mitteformaalne iseloom. Formaalsed normid on seadusandja poolt täpselt formuleeritud, kirja pandud, piiritletud sunniga, kontrollib teatud grupp või mehhanism, kehtib määratletud kontingendile ja kindlates situatsioonides. Mitteformaalsete normide allikas on ühiskond ise, ta on kirja panemata, piiritlemata, kontrollija on selgelt formuleerimata („ühiskond ise”), kehtivus on määratlemata. Sotsiaalset käitumisnormi tuleb vaadelda ühiskonna struktuuri osana, mis eksisteerib
V seminar Õiguskaitsevahendid (II). Taganemine ja ülesütlemine Teemad 1. Taganemise mõiste ja liigid. Tarbija taganemisõigus 2. Taganemise materiaalsed eeldused ja formaalsed tingimused 3. Ülesütlemise mõiste. Kestvuslepingu mõiste. Ülesütlemise liigid. 4. Ülesütlemise materiaalsed ja formaalsed tingimused 5. Kohustuste vahekorra muutumine (VÕS § 97) Tudeng tunneb ja teab: 1. miks tuleb eristada taganemist ja ülesütlemist ning eristamise alust (ajalooline ülevaade) 2. taganemise ning ülesütlemise materiaalseid eeldusi ja formaalseid tingimusi (õkv skeem); erinevused ja samade sätete kohaldamine 3. milline on oluline rikkumine, kuidas sisustatakse olulist rikkumist kohtupraktikas 4. milline on poolte lepinguvabadus taganemisõiguse (alused ja kord) reguleerimisel ja selle piirangud 5. taganemisavaldus...
Semiootika on teadus märkidest. Veel täpsemalt on see teadus semioosist või kommunikatsioonist. Semiootika aluseks on märgisuhted. Iga märk on semioosise produkt. Semioosis ei katke, sellele eelneb ja järgneb semioosis. Semiootika keskmes on arusaam, et eranditult kogu inimkogemus on tõlgendav struktuur, mida hoiavad püsti märgid. Iga asi, mida me teeme, saadab meie kohta sõnumeid erinevates koodides. Semioloogia - üldine teooria märkidest ja märgiprotsessidest. 2. Humanitaarne ja formaalne semiootika. Semiootika peasuunad. Semiootika on aluseks kõigile humanitaarteadustele, mis tegelevad tähenduse, kommunikatsiooni ja interpretatsiooniga. Samas on ka reaalteadused seotud märkidega. Näiteks diagnostika. Semiootika peasuunad on * biosemiootika - tegeleb kõige sellega, mis on enne sümbolite kasutuselevõttu * kultuurisemiootika - eeldab sümbolite kasutamist, põhiprobleem on tähenduse tekke probleem * sotsiosemiootika - piiritleb ühiskonna märgisüsteemide kaudu
Niiluse üleujutuse seletus on täiesti kasutu, ta on tegelikult kasutum kui egiptuse seletus pikasarvelise Chnumi kaudu. Uurimine võib edasi minna igas suunas ja lõputult, sest ta ei taotle kindlat eesmärki. Ka kõige varjatum teadmine leitakse sel kombel üles, ja nii võib teadmine iseenesest sünnitada uut teadmist. Ratsionaalsust Thalese mõtlemises (vastandina müütilisele maailmapildile) tõlgendatakse erinevalt: a) traditsiooniliste müütiliste kujutluste formaalne ratsionaliseerimine (maailma tekkimise personifitseeriva esituse elimineerimine); b) loodusetõikade seletamine põhjusliku seosega. Kasutatud materjalid: · http://webcache.googleusercontent.com/search? q=cache:MdbxXSEyHBEJ:lepo.it.da.ut.ee/~avramets/ioonia.htm+Thales+referaat&cd=3 &hl=et&ct=clnk&gl=ee · http://et.wikipedia.org/wiki/Thales#Thalese_kui_filosoofi_iseloom · http://webcache.googleusercontent.com/search? q=cache:GCk2x1mibO0J:lepo.it.da.ut
Sünnitunnistus. Üldakt on, et alaealised ei tohi suitsetada, aga üksikakt on see siis, kui üks kindel isik on kinnipeetud. Andja järgi - *seadusandliku organi aktid-Riigikogu poolt antavad. *täidesaatvaorgani aktid- Vabariigi valitus *õigust mõistva organi aktid-kohtute poolt. Eestis on õiguse allikaks õiguse üldakt. Põhiseadus seadus, millest teised seadused lähtuvad, alustala. Õigused ja kohustused. Seadus parlamendi poolt vastu võetud. vormi poolest seadus ehk formaalne seadus on iga Riigikogu poolt või rahvahääletuse korras seadusandluse korras vastu võetud tahteakt, mida on nimetatud seaduseks sisu poolest seadus ehk materiaalne seadus on iga abstraktseid õigusnorme sisaldav üldakt. Seadlus ehk dekreet. Presidendi poolt antud õigust loov akt, ehk üldakt. Määrus täitevvõimu üldakt. Seadusele alluv. Peab olema seadusega kooskõlas. Volitusnorm norm, mis lubab anda määrusi.
Miks ta tegi/vastas/mõtles nii? Tervikpilt. NB. Tuntu nägemine võõraste silmadega. Originaaltekst paigutatakse repertuaaridesse. Rolli- identiteet. Individualistlik. Saatus. Humanistlik (enesekohased kogemused) jms. Vestluse kulg. Täpsustavad lisad. Tervikpilt. - Igapäevased olud mitte laboratoorium. - Erinevad allikad. Etnograaf nagu tolmuimeja. - Info kogumine on struktureerimatu. - Info analüüs ei eelda klassifikatsiooni. Ise kehtestad: nt füüsiline, formaalne, mitteformaalne. - Uuritavaks üks olukord/rühm/inimene. - Materjali analüüsitakse tervikuga seoses. - Analüüsi aluseks on tõlgendus. Ettevalmistus: teoreetiline taust. Uurimisküsimus. Pilootuuring. Läbirääkimised. Kvaliteetnäitajaks on aeg.
lubama ametnikul takistamatult läbi viia menetlustoiminguid. Küsimused : 1. Seevastu maksuõigus reguleerib avaliku võimu suhteid füüsiliste ja juriidiliste isikutega. Kuigi Eesti põhiseaduses on riigieelarvet ja maksustamist puudutavad sätted paigutatud ühte peatükki, tuleb riigieelarve ja maksustamise küsimusi vaadelda teineteisest lahus. 2. Materiaalõiguse alla kuulub maksukohustuse sisu: maksumaksja, maksu objekt, maksumäär, maksuvabastused. Formaalne ehk menetlusõigus sisaldab: maksu deklareerimine, tasumise kord, maksukohustuslase kontrollimine, maksu määramine, sisenõudmise kord, vaidluste lahendamine. 3.Riiklikud maksud : tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, raskeveokimaks, käibemaks, tollimaks, hasaartimängumaks, aktsiisis 4.Kohalikud maksud : Müügimaks, reklaamimaks,teede ja tänavate sulgemise maks,mootorsõidukitemaks,loomapidamisemaks,lõbustusmaks,parkimistasu 5. Euroopa Ühenduse õigus
D) Need mõisted on sünonüümid, mida ei ole võimalik kuidagi eristada Üks neljast ei ole filosoofias levinud riikliku karistuse põhjendamise viis. Milline? A) Retributiivne põhjendus B) Esteetiline põhjendus C) Ennetav põhjendus D) Rehabiliteeriv põhjendus Epistemoloogia on A) tunnetusteooria B) õpetus olemisest C) moraaliteooria D) õpetus väidete vormist Milline neist filosoofia ülesannetest pole oleva põhjus? A) Eesmärk põhjus B) Formaalne C) Liikumispõhjus C) Algpõhjus Kelle lause oli ,,Mõtlen, järelikult olen"? 6 A) Hegel B) Fichte C) Schelling D) Marx Missugune neist on omane objektiivsele idealismile? A) Biheiviorismiga B) Solapsismiga C) Interaktsionismiga D) Episteemilise autoriteetsusega Üleminek loodusfilosoofialt inimliku teadmise küsimuse juurde on: A) Platoni pööre B) Sokratese pööre C) Aristotelese pööre D) Augustiniuse pööre
eesmärgiks on parandada ja täiendada oma teadmisi ja oskusi vastavalt iseenda, ühiskonna ja tööturu vajadustele. Eriala Haridusasutuses omandatav teadmiste ja oskuste kogum, mis on nõutav teatud kutsealal töötamiseks. Formaalharidus Riiklike õppekavadega fikseeritud, eesmärgiliselt organiseeritud õppetegevus, millel on fikseeritud kestvus ja õppekava, mis on astmete ja hinnete tasandite alusel hierarhiliselt struktureeritud, millel on vastuvõtu tingimused ja formaalne registreerimine. Hõivatu Isik, kes - töötab ja saab selle eest tasu kas palgatöötajana, ettevõtjana või vabakutselisena - töötab pereettevõttes või oma talus otsese tasuta või - ajutiselt ei tööta. Informaalne haridus Informaalne haridus hõlmab igasugust õppimist, nii töö käigus kui vabal ajal perekonna ja sõprade ringis ning ei ole struktureeritud, puuduvad otsesed õpieesmärgid, õppematerjalid ja õppekavad.
Haldusmenetlus algab - taotluse esitaja taotluse alusel ja haldusorgani initsiatiivil. Menetluse etapid 1)menetluse kaasamine; 2)asjaolude uurmine; 3)õiguste selgitamine, dokumentide tuvastamine, arvamuste ärakuulamine; 4)otsuse langetamine ja vormistamine; 5)teatavaks tegemine 7. Haldusakt olemuseks on toiming. Haldusaktid on administratsiooni toimigute õiguslikuks vormiks.. haldusakti teoorias määratletakse halduskati formaalsel ehk funktisonaalses ja materiaalses alusel. Formaalne määratlus formaalse liigituse aluseks funktsioon, mida üks või teine halduakti liik täidab. Kuid haldusorganid täidavad ka kõrval funktsioone nn kahte abistavad funktsiooni legistatiiv ja jurisdiktsioonilist funktsiooni. Materiaalne määratlus materiaalse liigituse aluseks on funktsioon mida täidetakse, sisu määrab ära ka vastava õigusakti sisu, see on eelkõige tätitevakt. Haldusakti tunnused tal on regulatiivne iseloom; tal on pretseptiivne iseloom; ta reguleerib
Töökoha omamine tähendab täiskasvanu staatust, austust enese vastu, raha, sõltumatust ja võimalust luua kontakte. Tööta noored jäävad ilma olulisest võimalusest leida uusi perspektiive ja lõimuda laiemasse ühiskonda (3) Noorte positsioon tööturul on kehvem kui täiskasvanutel. Probleemid, mille ette mõlemad satuvad, on küll samad, kuid nende tähendus on noorte jaoks tihtipeale palju suurem. Noorte kahjuks räägib ka vanus, mistõttu neil puudub n-ö formaalne haridus ja varasem töökogemus. Lisaks ei ole noortel sellist kaasarääkimisvõimalust tööturupoliitika kujundamisel, kui seda on täiskasvanutel nt ametiühingute kaudu. Kehvemad tingimused tööle asumisel mõjutavad ka teisi eespool mainitud autonoomia komponente, tehes noortest tööandjate silmis mitteusaldusväärse grupi. (3) "Euroopa Liidus on 4,6 miljonit töötut noort (vanuses 15-24), mis teeb noorte töötuse osakaaluks lausa 38,5 % kogu töötust elanikkonnast
1. Organisatsiooni mõiste, organisatsioonide jaotus ja eesmärgid - organisatsioon on kindla inimrühma terviklikult korraldatud ühendus, mis võimu ja eestvedamise mõjutusel, tegevusi kooskõlastades püüab saavutada ühist eesmärki (R.Üksvärav); - organisatsioon on inimgrupp, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamiseks (R. Alas). Organisatsioonid jagunevad: - formaalne organisatsioon - kindel struktuur ja eesmärgid - mitteformaalne organisatsioon - struktuur puudub - primaarne organisatsioon - inimestele meeldib koos teatud tööd teha -sekundaarne organisatsioon - tähtis on tulemus Organisatsiooni eesmärgid: Vahetud eesmärgid - planeeritud teatud ajaks Saavutatavad eesmärgid - kindlat aega pole määratud Ettekujutuslikud eesmärgid - kõige olulisemad. Meie nägemus sellest, kuhu tahame jõuda 2
Molekul - aine väikseim osake, mis võib iseseisvalt eksisteerida ja millel on antud aine keemilised omadused Prooton - positiivse laenguga osake aatomituumas Neutron - ilma laenguta aatomituuma koostisosake Elektron - negatiivse laenguga osake aatomituumas. Aatommass - keemilise elemendi aatomi mass Molekulmass - aine molekuli mass Valents - näitab sidemete arvu, mille abil aatom on seotud teiste aatomitega Oksüdatsiooniaste - aatomi formaalne laeng ühendis Aatomituum - positiivse laenguga aine tihe kogum aatomi keskosas, koosneb prootonitest ja neutronitest Aatomi massiarv - prootonite ja neutronite summa aatomituumas Radioaktiivsus - keemiliste elementide aatomituumade iseeneslik lagunemine Elektronpilv - Ühe elektronkihi liikuvate elektronide kohta kasutatav termin Elektronkihid - elektroni kaugus tuumast (orbitaal) Elektronegatiivsus - suurus, mis iseloomustab aatomi võimet siduda endaga keemilises ühendis elektrone
Molekul - aine väikseim osake, mis võib iseseisvalt eksisteerida ja millel on antud aine keemilised omadused Prooton - positiivse laenguga osake aatomituumas Neutron - ilma laenguta aatomituuma koostisosake Elektron - negatiivse laenguga osake aatomituumas. Aatommass - keemilise elemendi aatomi mass Molekulmass - aine molekuli mass Valents - näitab sidemete arvu, mille abil aatom on seotud teiste aatomitega Oksüdatsiooniaste - aatomi formaalne laeng ühendis Aatomituum - positiivse laenguga aine tihe kogum aatomi keskosas, koosneb prootonitest ja neutronitest Aatomi massiarv - prootonite ja neutronite summa aatomituumas Radioaktiivsus - keemiliste elementide aatomituumade iseeneslik lagunemine Elektronpilv - Ühe elektronkihi liikuvate elektronide kohta kasutatav termin Elektronkihid - elektroni kaugus tuumast (orbitaal) Elektronegatiivsus - suurus, mis iseloomustab aatomi võimet siduda endaga keemilises ühendis elektrone
James-Lounge: Oleme kurvad, sest nutame. Negatiivse emotsioonide põhjuseks on irratsionaalne suhtumine, liigne üldistamine: SÜÜTUNNE on teadmise "ma tegin valesti" emotsionaalne väljendus. Adekvaatseim viis toimida on oma süütunnet enesele teadvustada. Eneseõigustamine: 1)ratsionaliseerimine in seletab enesele tagantjärele ära, mika ta nii käitus kuni hakkab ka ise uskuma. 2)projektsioon- enda silmis taunitavate impulsside ülekandmine teisele. 3) formaalne pihtimus katsutakse saavutada teiselt õigustust oma teole, minnakse lähedase inimese juurde või kiiriku. KOGNITIIVSED VEAD: 1)Liialdav suhtumine : mõtlemine suurtes kategooriates (alati, iga kord, mitte kunagi) a)dihhotoomiline e mustvalge mõtlemine, tähendab tavaliselt puudujääke sallivuses. B)negatiivse ületahtsustamine- ettemuretsemine. C)positiivse alatähtsustamine- sain ülikooli siis, aga kuidas ma seal hakkama saan?
4.1. Karistusseaduse ajalise kehtivuse üldpõhimõtted................................8 1.4.2. Karistusõiguse ruumilise kehtivuse üldpõhimõtted.............................8 1.4.3. Karistusseaduse isikulise kehtivuse üldpõhimõtted.............................9 2. Süüteomõiste ja delikatistruktuur.......................................................................................10 2.1. Süüteo materiaalne ja formaalne määratlus.........................................................10 2.2. Õigusdogmaatiline süstemaatiline süüteomõiste ehk deliktistruktuur................10 2.2.1. Deliktistruktuur KrK järgi....................................................................11 2.2.2. Deliktistruktuur KarS järgi...................................................................11 2.2.3. Põhidelikt ja selle tuletised..............
9 Keskkonnamõju järelvalvaja: Keskkonnaministeerium KHM protseduurid: keskkonnamoju hindamise sisuline protseduur on loogiline valikuprotseduur, mille kaudu joutakse keskkonnamoju hindamise sisulise tulemuseni, s.o kavandatud tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide tekitatava keskkonnamõju põhjal tehtud paremusjärjestuseni; keskkonnamoju hindamise formaalne protseduur ehk viis, kuidas sisulist protseduuri ellu viiakse. Formaalne protseduur voib põhineda õigusaktidel voi heal taval. Kui formaalne protseduur sisulist adekvaatselt ei kajasta (nt oigusaktide puudulikkuse tõttu), võib see keskkonnamoju sisulist hindamist häirida; Keskkonnaaudit Audit: süstemaatiline, sõltumatu ja dokumenteeritud protsess auditi tõendusmaterjalide saamiseks ja nende objektiivseks hindamiseks, et määrata kindlaks määr, mille ulatuses auditi
9 Keskkonnamõju järelvalvaja: Keskkonnaministeerium KHM protseduurid: keskkonnamoju hindamise sisuline protseduur on loogiline valikuprotseduur, mille kaudu joutakse keskkonnamoju hindamise sisulise tulemuseni, s.o kavandatud tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide tekitatava keskkonnamõju põhjal tehtud paremusjärjestuseni; keskkonnamoju hindamise formaalne protseduur ehk viis, kuidas sisulist protseduuri ellu viiakse. Formaalne protseduur voib põhineda õigusaktidel voi heal taval. Kui formaalne protseduur sisulist adekvaatselt ei kajasta (nt oigusaktide puudulikkuse tõttu), võib see keskkonnamoju sisulist hindamist häirida; Keskkonnaaudit Audit: süstemaatiline, sõltumatu ja dokumenteeritud protsess auditi tõendusmaterjalide saamiseks ja nende objektiivseks hindamiseks, et määrata kindlaks määr, mille ulatuses auditi
kirjutamisel. Ühistöös skeemide abil suudavad lapsed häälikute pikkust muuta ja määrata, ühe- ja kahekordseid tähti valida, ise kirjutades aga mitte. Jääb üle analüüsi kiirust tõsta, operatsioone ühendada (häälikupikkuse muutmine + määramine, häälikupikkuse muutmine + määramine + grafeemivalik), kirjutamise tempot aga alandada ning nõuda seejuures eelnevat analüüsi (nt. valida enne kirjutamist skeem). b. Toimingu formaalne automatiseerumine. Sel juhul pole kõik osatoimingud teadvustatud (võivad jääda hoopiski sooritamata) ning õpilane ei suuda vea puhul midagi ette võtta (tegutseb katse-eksituse meetodil). Enesekontroll sel juhul puudub. Lahenduseks tuleb tagasi minna hargnenud toimingu sooritamisele materialiseeritud etapil. Materialiseerimine: Näitlikustamist ja materialiseerimist eristab vahendite kasutamise eesmärk, vahendid võivad mõnikord olla ka samad.
Barokk Referaat TALLINN 2007 Sissejuhatus Referaadi mõte on teha täpsem ülevaade barokist. Referaati läbi lugedes saab teada millal loodi selline stiil nagu barokk ja mida see sõna üldse tähendab. Millised olid barokile iseloomulikud jooned. Saab teada kõik sellest, milline oli baroki-aegne arhitektuur, kus see tekkis, millised nägid välja ruumid, mis joonistati seinadele, millised nägid välja esinduslikumad ehitised, millised värve ja toone kasutati ja milline oli arhitektuur Itaalias, Saksamaal ja Eestis. Saab teada skulptuuride kohta, mis oli nende eesmärk, mille jaoks need olid mõeldud, millised need välja näevad, kes olid silmapaistvamad skulptorid ja millised nägid välja Hispaania skulptuurid. Veel saab teada sellest milline nägi välja barokk-kunst. Milliseid toone eelistasid kunstnikud, millised olid nende lemmik teemad ja millised nägid välja maalid Itaalias, Hispaanias, Fland...
V: Terve kosmos on kerakujuline. Jaguneb kaheks: ülal- ja allpool kuud. Ülalpool on taevane. Allpool on maa, õhk, vesi ja tuli. Tsentrumis on Maa. Selle ümber kontsentrilistes ringides vesi, õhk ja tuli. Maailma keskel on Vahemeri. Võimalikkus ja tegelikkus 13. Nimeta 4 Aristotelese välja pakutud põhjuste liiki. Esita 4 põhjust vastuseks küsimusele, miks õpilane on klassis. V: · materiaalne põhjus (causa materialis) - nt: õpilane viibib klassis füüsiliselt; · formaalne põhjus (causa formalis) - nt: koolikohustus on seadustega kehtestatud; · tegevuse põhjus (causa efficiens) - nt: õpilane õpib klassiruumis; · eesmärgiline põhjus (causa finalis) nt õpilane soovib targaks ja õnnelikuks inimeseks saada 14.Mis on entellehia? V: sisemine eesmärk, nähtuse loomus (nt kanamunast tuleb kanapoeg) Eetika 15.Mis on inimese tegevuse siht ja mõte Aristotelese arvates? V: õnn 16.Nimeta vooruste (loomutäiuse) kaks liiki.
3. otsuse elluviimine sõltub töötajate ühisest pingutusest; 4. liider usaldab oma töörühma liikmeid kui profesionaale; 5. liider suudab kindlustada, et arutelu kulgeks eesmärgipäraselt. Liider peaks otsustama ainuisikuliselt, kui: 6. probleem on spetsiifiline; 7. töötajatel puuduvad probleemi lahendamiseks vajalikud teadmised; 8. olukord on kriitiline; 9. töörühmas valitsevad konkureerivad või vaenulikud suhted; 10. inimeste kaasamine on formaalne kogemus näitab, et tegelikkuses nende ettepanekuid ei arvestata ja tagasisidet ei anta. (ÄR.Juhi idee laegas:87) Juhtimine eesmärkide kaudu 14 5. Kokkuvõte Käsitletud teema oli huvitav nagu eespool mainisingi, aga ei osanud arvatagi, et suurem osa organisatsioonides püstitatud eesmärgid omavad nii suurt tähtsust nende edust ja ellujäämises konkurentide kõrval
(Kõik NSVLi eeskujul). Suvesõda: hävituspataljonid (kommunistid, nõuk.võimuga kaasaläinud) põletatud maa taktika elluviimiseks (metsavendade vastu). Hävituspataljonid aktiivsemad Põhja-Eestis. · Nimeta kolm riiki, mille sõjavägedesse kutsumisest on allikates juttu. NSVL, Saksa, Soome · Leia kaks erinevust allikates A ja B. Allikas A: vanuses 28-34, B: 18-45. Allikas A on formaalne käskkiri, on konkreetne ja karm, ähvardav (kohustuslik mobilisatsioon), B aga õhutav üleskutse, pigem meelitav, lubab väärilist tasu jne (vabatahtlik + tasustatud). A: piirkond Tartu, Viljandi, Lääne, Järva ja Harju maakondades elavad, B: ei olnud piiratud territoorium, vaid kõik Eesti-aladel elavad mehed. · Leia kaks erinevust allikates B ja D. Allikas B kutsub NSVLi vastu, Saksa poolele, allikas D aga üles enda kodumaa kaitseks.
kinnitatud ning ametlikult välja kuulutatud, on igas riigis innovatsioonipoliitika kui selline vaieldamatult olemas. Paratamatult eksisteerib mingi riigi majandust korraldav tegevus, üldine strateegia ja selle seatud eesmärgid ning vahendid. Tahes-tahtmata on olemas mingi tegevuskava, mille eesmärgiks on liikumine olemasolevast situatsioonist tulevikusituatsiooni, rakendades seeria kindlaid tegevusi, kuni soovitud situatsioon on saavutatud. Isegi innovatsioonipoliitika formaalne puudumine, süsteemitu tegutsemine, välismõjude ja konjunktuuriga kohandumine, asjade isevoolu teed minna laskmine on ilma vähimagi kahtluseta innovatsioonipoliitika. Kindlasti peab aga Eesti Vabariigi innovatsioonipoliitika olema pidevalt töös olev dokument. Ta ei saa mitte kunagi lõplikult valmis ja teda ei õnnestu mitte kunagi täpselt, täies mahus ning tähtajaks ellu viia. Tulenevalt maailmamajanduse ja Eesti
3 1. EESTI ROHELINE LIIKUMINE Eesti Roheline Liikumine (ERL) on 1988. aastal asutatud keskkonnakaitsega tegelev mittetulunduslik valitsusväline organisatsioon. Eesti Rohelise Liikumise asutamise tingis esmajärjekorras vajadus paremini koordineerida keskkonnakaitsjate pingutusi nn. fosforiidisõja võitmisel; ühtlasi sai liikumisest esimene formaalne poliitiline alternatiiv kommunistlikule parteile Eestis. 1991. aastal eraldus ERL-ist poliitiline tiib (hilisem erakond Eesti Rohelised; tänaseks likvideerunud) ning täna tegeleb Eesti Roheline Liikumine ainult keskkonnaprojektidega, sekkumata poliitilisse tegevusse. Eesti Rohelise Liikumise eesmärgiks on suunata Eesti ühiskonda loodushoiule ja säästlikule eluviisile. ERL-i sisuline tegevus toimub kolme programmi raames: keskkonnapoliitika, keskkonnateadlikkus ja looduskaitse
Sotsioloogia kordamisküsimused eksamiks 07.01.2009 1. Mis on sotsioloogia? Kes on sotsioloog? Sotsioloogi roll ühiskonnas. Vastus: Teadusharu ja amet, mida sageli aetakse segamini sotsiaaltöö ja "inimeste aitamisega". Andmete kogumist võib nimetada statistikaks, andmete tõlgendamist ja konteksti panemist aga sotsioloogiaks. Sotsioloogia on teadus, mille roll pole mitte ainult esitada andmeid, vaid seletada ja ennustada ühiskonnas toimuvat. Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimese käitumist grupis. Eeldus, et inimese käitumist ei saa seletada vaid tema isiksuseomadustega, vaid tema käitumist mõjutab keskkond, tema teod on suunatud teistele inimestele ja teised inimesed omakorda mõjutavad tema käitumist. Sotsioloog kui statistiliste andmete koguja. Sotsioloogi peamiseks ülesandeks ongi erinevate ühiskonnanähtuste kirjeldamine ja põhjendamine. Oluline on siinjuures, et sotsioloog oleks huvitatud nägema kaugemale nö. tavateadmisest. Vaat...
Diktatuur: · 1917 Venemaa - Lenin · 1922 Itaalia Mussolini · 1926 Poola, Leedu, Portugal · 1933 Saksamaa - Hitler · 1934, Eesti, Läti · 1939 Hispaania- Franco Põhjused · Tugevate äärmusparteide teke (kommunistid, natsionalistid) · Tugevad juhid, rahvuse idee · Demokraatia nõrkus, uued riigid · Majandusraskused · Mitmed riigid I ms kaotajate hulgas Tunnused · Ühe partei/juhi ainuvõim · Parlamendi tegevus peatatud v formaalne · Demokraatlike vabaduste piiramine · Avalik/varjatud vägivald opositsiooni suhtes Autoritaarne diktatuur Autoritaarsed diktatuurid piirduvad võimu koondamisega liidri või kitsa oligarhia kätte ning puudutavad muid eluvaldkondi vähe. Võrreldes totalitaarsete diktatuuridega on autoritaarsed lähedasemad antiiksele diktatuurile, kuna neis enamasti sisaldub ajutisuse ja normaalse olukorra taastamise idee. Autoritaarne diktatuur ei sea eesmärgiks uue
1.PROPAGANDA 1.1 PROPAGANDA ALUS on mõjusa propaganda esmaseks tingivuseks olev põhimõte. Propaganda aluseid võib eritleda kümme: 1.monoloogsus 2.enesestmõistetavus 3.autoriteetsus 4.eskalatiivsus 5.lihtsus 6.kontrastsus 7.lühisus 8.initsiatiivsus(õige ajastus, agressiivsus) 9.intensiivsus 10.propaganda peab olema TÕELISUS(mitte tõde) lisaks: emotsionaalsus, kampaanialikkus, massilisus, isetus) PROPAGANDA ülesanne on esineda õigluse allikana. 1.2 Propaganda reklaamiliigina 4 reklaami põhiliiki: Kommertsreklaam imidzi- ehk kuvandireklaam Sotsiaalreklaam PROPAGANDA Reklaami põhiliik on reklaami põhivalemi realiseerimise viis vastavalt problemi ja lahenduse üldistusele (kollektiivsusele) või eraviisilisusele (personaalsusele) Täiendavalt erinevad reklaami põhiliigid üksteisest kolmel alusel. 1.kampaanialikkus (kohustuslik propagandas, fakultatiivne kommR ja sotsR, VÄLISTATUD kuvandiR) 2. kaubamärgi e...
Kohtunike ja kohtu mõjutamine valitsuse poolt. Tsensuur. Võimalikud ilmingud. Võimu koondumine ühe inimese kätte. Liidrit ümbritsev isikukultus. Ebasoovitava elemendi väljaheitmine valitsevast parteist. Vabade valimiste asendamine rahvahääletusega. Rahva aktiivse toetuse nõudmine reziimile. Koonduslaagrite võrk, hukkamised. Sunduslik arbitraaz. Meedia kontrollimine valitsuse/partei poolt. Riikliku ideoloogia propaganda. Alternatiivsete ideoloogiate keelustamine/ formaalne religioossete tõekspidamiste vabadus Riik kontrollib kogu kultuurisfääri. Kultuuri/ideoloogiat kasutatakse reziimi toetuseks. Sovinistlik natsionalism. Pariisi rahukonverents ja Versailles` rahuleping 18. jaanuaril 1918. aastal alanud konverentsist võttis osa 27 Saksamaaga sõjajalal olnud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverentsi eesmärgiks oli rahulepingute koostamine, teha kokkuvõte Esimese maailmasõja tulemustest, määrata kindlaks maailma sõjajärgne korraldus,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
