Toimub: valgus lööb plaadi pinnast välja elektrone. Tulemus: * fotovoolu tugevus on võrdeline valguslaine intensiivsusega. * valguse intensiivsuse muutmisel elektronide kineetiline energia ei muutu.* kineetiline energia kasvab võrdeliselt sagedusega. * elektron omandab energia, mis on piisav metallioonide külgetõmbest vabanemiseks. Einsteini võrrand: hf=A+mv2/2 (v-kiirus). Väljumistöö töö, mida footon peab tegema aine positiivsete ioonide tõmbejõudude ületamiseks. Tähis: A Ühik: J. Fotoefekti punapiir selline lainepikkus, millest pikemad lained ei v c n1 n n s
Kui energiat rohkem, siis tekib lisaks ka teatud kineetiline energia ❏ Ekin = mv2/2. v - elektroni suurim võimalik kiirus; m - elektroni mass ❏ Kvandi energia ei saa jaguneda mitmele elektronile, sest kvante ei saa vähemateks osadeks jagada ❏ Kus vaja? Neeldunud valguskvantide energia annab võimaluse viia elektronid samas ainetükis teise kohta, tihti teise kihti. Nii töötavad näiteks päikesepaneelid ja fotoaparaatide sensorid. ❏ Footon tabab metalli pinda ja tõrjub sellest elektroni ja annab sellele kineetilist energiat. ❏ Elektronide difraktsioon. Aatomimudeli üheks aluseks on dualismiprintsiip. Kõigil osakestel on lainelised omadused. Kehad ei saa olla mitmekesi täpselt samas kohas, lained saavad. Samas faasis kohtuvad lained liituvad ja vastandfaasis kohtuvad lained kustutavad üksteist
suurendusel võib näha ühtlast teralist mustrit -- nn. granulatsiooni (lad. granulum - terake). Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest -- vesinikuaatomi tuumade (prootonite) ühinemisest heeliumi tuumadeks. See ühinemisreaktsioon nõuab kõrget temperatuuri (> 107 K) ning suurt rõhku ja saab seetõttu toimuda vaid väga sügaval tähe (Päikese) sisemuses. Eralduv energia läbib kolmveerandi teest tsentrist pinnani footonite vahetuse teel (allpool kiiratud suure energiaga footon neeldub kõrgemates kihtides) -- seda nimetatakse kiirguslikuks energiaülekandeks. Viimases osas muutub energia väljumisel domineerivaks konvektsioon. Granulatsioon ongi konvektiivsele liikumisele iseloomulike pööriste ilminguks: graanuli heledas keskosas tõuseb kuumem aine pinnale, tumedamates servades laskub jahtunud aine alla. Pööriste-graanulite läbimõõt on keskmiselt 1000 km. Atmosfäär
sageduse (monokromaatse) ja püsiva faasivahega lainete puhul. Reaalsed valgusallikad ei kiirga kunagi monokromaatseid laineid ja seetõttu sõltumatutest allikatest pärinevad valguslained ei interfereeru. Pealegi on absoluutselt monokromaatne laine idealisatsioon, mis praktikas ei realiseeru mitte kunagi. Põhjus on järgmine.Reaalses valgusallikas on kiirgajaks aatom ja kiirgusakti tulemuseks piiritletud valguslaine-valgusosake footon. Ühe kiirgusakti pikkus on ca 1*10-8 s. See kestvus tuleneb energianivoode diskreetsusest. Footonite võimendis LASER-is on võimalik seda aega küll oluliselt pikendada, aga mitte lõpmatult, mida nõuab absoluutselt monokromaatne laine. Aines kiirgavad kõik aatomid kaootiliselt ja seetõttu on erinevate kiirgusaktide algfaasid erinevad. 82. Mis on ajaline ja ruumiline koherentsus? Valguslainete ajaline koherentsus. Selle hindamiseks vaadatakse aega, mille jooksul
põhiolekus. Kui mõni elektron neelab footoni (saab endale footoni energia), siis tõuseb ta mõnele kõrgemale vabale energiatasemele ja aatom läheb ergastatud olekusse. Tagasi põhiolekusse minnes kiirgab aatom footoni; sellega naaseb elektron vähima võimaliku energiaga kvantolekusse. Sellisel moel kiiratud footon omab energiat, mis võrdub elektroni algse ja kiirgamisjärgse energeetilise taseme energia vahega. Et erinevates aatomites on erinevate kvantolekute energiatasemete vahed erinevad, siis iga aatom kiirgab ergastatud olekust põhiolekusse naastes erineva energiaga (st lainepikkusega) footoneid. Sellest tuleneb erinevate aatomite erinev spekter (kiirgusspekter). 3.Orbiitide kvantimise reegel
tugevdavad teineteist suundades, kus see reegel kehtib ja lained on siis samas faasis] (d on allikatevaheline kaugus) KVANTOPTIKA:fotoefekt, Planci teooria kohaselt, mis ütleb, et valgus ei kiirgu aatomeist lainena vaid kvantide kaupa. Sagedus f ja valgusosakese energia E valemi : E=h*f (h konstant 6,6*10-34 J*s) Einsteini valem fotoefekti kohta hf= A+ mv2/2 (m e- mass; v kiirus; A punapiir) Asjad mis fotoefekti sisaldavad või koos toimivad: päikesepatarei. Footonil on mass E=mc2 aga footon peab olema kogu aeg liikumises. Footoni impulss p=mc (ühtib valguslaine levimissuunaga)
7. Mida nim. Fotoefekti punapiiriks? + valem Fotoefekti punapiiriks nim. piirsagedus või lainepikkus, mille puhul footoni energia on võrdne elektroni väljumistööga. min = A / h 8. Mis on väljumistöö? Elektronil endal ei ole metallis energiat piisavalt, et väljuda metallist, sest väljumiskohal tekib ju kohe laengu ülejääk, millega tõmmatakse elektron tagasi. Kui aga elektron saab metalli pinnal energiat sinna langevalt footonilt, siis ta võib sealt lahkuda. Footon teebki sel juhul väljumistöö A. 9. Einsteini valem fotoefekti kohta. + valem + sõnastus. -34 h= Plancki konstant = h = 6,625 10 J s A = väljumistöö J m = mass kg v = kiirus m/s = kvandi sagedus
Keemia alused kordamine Mateeria – kõik, mis meid ümbritseb. Jaguneb kaheks: aineks ja väljaks Aine on kõik, millel on mass ja mis võtab ruumi. Väli on näiteks elektromagnetväli, gravitatsioon jne Keemias on aine puhas aine: 1)omab kindlat keemilist koostist 2)ei sisalda teisi aineid (ideaalis) Ained jagatakse: 1)lihtained 2)liitained Keemiline element on kindla tuumalaenguga aatomite liik. Üks element võib esineda mitme lihtainena (allotroopia) Jõud (F) on mõju, mis muudab objekti liikumist Energia on keha võime teha tööd, toimida välise jõu vastu. Kineetiline, potentsiaalne ja elektromagnetiline energia. Välise mõju puudumisel on süsteemi koguenergia jääv Keemiline element – kindla tuumalaenguga aatomite liik Molekul – diskreetne rühm aatomeid, mis on omavahel seotud kindlas järjestuses Mool – ainehulk, milles sisaldub Avogadro arv osakesi Molaarmass – ühe mooli aine mass Segu – komponente on võimalik füüsikaliste meetoditega eralda...
Keemia alused kordamine Mateeria kõik, mis meid ümbritseb. Jaguneb kaheks: aineks ja väljaks Aine on kõik, millel on mass ja mis võtab ruumi. Väli on näiteks elektromagnetväli, gravitatsioon jne Keemias on aine puhas aine: 1)omab kindlat keemilist koostist 2)ei sisalda teisi aineid (ideaalis) Ained jagatakse: 1)lihtained 2)liitained Keemiline element on kindla tuumalaenguga aatomite liik. Üks element võib esineda mitme lihtainena (allotroopia) Jõud (F) on mõju, mis muudab objekti liikumist Energia on keha võime teha tööd, toimida välise jõu vastu. Kineetiline, potentsiaalne ja elektromagnetiline energia. Välise mõju puudumisel on süsteemi koguenergia jääv Keemiline element kindla tuumalaenguga aatomite liik Molekul diskreetne rühm aatomeid, mis on omavahel seotud kindlas järjestuses Mool ainehulk, milles sisaldub Avogadro arv osakesi Molaarmass ühe mooli aine mass Segu komponente on võimalik füüsikaliste meetoditega eralda...
-kiirgus: kiired kujutavad heeliumi aatomituumi. Omadused: *-kiirgus on mõjutatav magnetvälja poolt, *-kiirguse läbitungimisvõime on väike. -kiirgused: 1)- lagunemine: kiiratakse elektrone, omadused: *on mõjutatav magnetvälja poolt, *läbitungimisvõime on suurem kui -kiirtel. 2)+ lagunemine- tuum kiirgab välja positrone. -kiirgus kujutab endast suure sagedusega valgus kvante e footon, (00), omadused: *pole mõjutatav magnetvälja poolt, *võrraldes ja -ga on suur läbitungimisvõime, *toimub ainult tuumasisene osakeste ümberkorraldus. Nt. 168O168O+00 . Nihkereeglid: 1) - lagunemisel nihkub element perioodilisussüsteemis kahe koha võrra ettepoole. 2) - lagunemisel suureneb tuuma laeng ühe võrra ja element nihkub perioodilisussüsteemis ühe koha võrra tahapoole. 3) + lagunemisel element nihkub perioodilisessüsteemis ühe koha võrra ettepoole.
Valguse rõhk on tohutult väike. Nt: 1m2 pind risti päikese valgusega. Talle mõjub jõud 4 * 10-6 N . 10. Fotoefekti valemid + tähed E= h * f E – footomienergia ; f – valguse sagedus ; h – Palneki konstant (h=6,62 * 10-34) h * f = A + Ek ; h * f = A + m0*v2/2 A – elektronide väljumistöö ; Ek – elektronide kineetiline energia ; m0 – elektronmass ; v – elektroni kiirus fp = A/h fp - piirsagedus 11. Footon – mis ta on, millised on ta erilised omadused + valemid Valgusosake, ta on eriline . Kohe kui tekib, liigub valguse kiirusega. Tema energia sõltub sagedusest. Temal seisumass puudub. Liikumisel leitakse mass: E = m * c2 ; E = h * f ; h * f = m * c2 >>> m = h*f / c2 Footoni mass on tohutult väikene (m ~ 10-36 kg)
Aatompomm Kuidas on võimalik aatomitest energiat kätte saada? Saksa füüsikult Albert Einsteinilt pärineb teaduse ehk kõige kuulsam valem. See kõlab järgmiselt: energia võrdub massi ja valguse kiiruse ruudu korrutisega (E=m x c2) ning tõestab, et mass ehk mateeria pole midagi muud kui üks energia liike. Teoreetiliselt on seega võimalik mateeriat energiaks muundada ning saadud energia hulka selle valemi abil välja arvutada. Esimeseks sellise "muundamise "tulemuseks praktikas olid aatomipommid, mis lõhkesid Teise maailmasõja lõpus esmalt (katsetamise eesmärgil) New Mexico kõrbes (USA) ning heideti ...
Luminofoor aine, mis kiirgab valgust Fluoroestsents aatomi ergastamise lõppemisel, lõppeb kohe ka kiirgus Fosforestsents ergastamise lõpetamisel ei lõppe luminestsents kohe, vaid tekib järelhelendus Vabakiirgus - kiirgus, mis kaasneb aatomi iseenesliku siirdega kõrgemalt energiatasemelt madalamale energiatasemele. Stimuleeritud kiirgus välise elektromagnetvälja mõjul toimuv kiirgus (kui footon taba ergastatud aatomit või elektroni, siis ta sunnib seda üle minema madalamale energiatasemele ja sealjuures peab ta kiirgama täpselt samasugust footonit) Tavahõive -olukord, kus aines on ülekaalus madala energiatasemega aatomid Pöördhõive olek, kus enamik aatomeid on ergastatud olekus Laser - seade valguse saamiseks, kus kasutatakse optilist võimendust footonite stimuleeritud kiirgumise läbi. 2. Aatomimudelid
Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Kristina Tepper VALGUS Referaat Juhendaja Dmitri Luppa Tartu 2011 1. VALGUS Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. Valguskiirgus tekitab inimese silmas valgusaistingu. Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. Inimene on võimeline eristama 2 nm suurust muutust valguskiirguse lainepikkuses. Seega on inimene teoreetiliselt võimeline eristama umbes 150 spektrivärvi. Valguskiirgust mõõdetakse nt valgusmõõdiku ehk fotomeetriga. Mõnikord mõistetakse valgusena ka ultraviolettkiirgust ja infrapunakiirgust. Ülekantud tähenduses mõistetakse valguse all ka teadmisi või tarkust. Mõisteid: Valgus- kiirgus, mida inimesed näevad, tunnevad ja tajuvad. Valgusallikas-keha mis kiirgab valgust. Foot...
Füüsikalise maailmapildi ajalugu Füüsikaline maailmapilt ja selle ajalooline areng. -Läbiaegade on olnud erinevaid arvamusi. On arvatud, et Maa on ketta kujuline, mis toetub kilpkonnadele või elevantidele. Selline arvamus tuli piiratud kogemustest. Aristoteles arvutas välja Maa ümbermõõdu, tema teadis, et Maa on kera kujuline. Tuli järeldusele Kuu faaside muutumist jälgides. Lisaks nägi, et vari ei ole ellipsikujuline, nagu kettal peaks olema, vaid oli ringide lõige. Lisaks Põhjanaela erimoodi nägemine lõunapoolustel horisondi kohal madalamal kui põhjapoolustel. Aristoteles arvas, et Maa on maailma keskpunkt ja et teised taevakehad Päike, planeedid ja Kuu liiguvad ümber Maa. M. Kopernik oli esimene, kes ütles et mitte Maa ei ole maailma keskpunkt, vaid seda on Päike. See leidis kinnituse läbi Galilei. Viimaste aastate jooksul on toimuned tormiline areng . Oleme jõudnud arusaamadele, mis toimub Universumis- Päikesesüsteem, Linnutee, teis...
Võnkering Lihtsaim süsteem, milles võivad tekkida vabad elektromagnetvõnkumised, koosneb kondensaatorist ja selle katetega ühendatud poolist. Thompsoni valem Võnkeperiood on võrdeline ruutjuurega induktiivsuse ja mahtuvuse korrutisest. Vahelduvvool on elektrivool, mille tugevus ja suund ajas perioodiliselt muutub. OPTIKA: Laineoptika: Valgus kui elektromagnetlaine valgusel on kahesugune olemus. Kiirgamisel ja neeldumisel käitub valgus osakeste voona. Osakeste nimetus footon ehk valguskvant. Levimisel käitub valgus lainena. Elektromagnetlainete skaala lainepikkuse järgi kahanevas(sageduse järgi kasvavas) madalsagedusvõnkumised, raadiolained, infrapunane kiirgus, nähtav valgus, ultravioletkiirgus, röntgenkiirgus, gammakiirgus. Lainepikkus ja sagedus on pöördvõrdelises seoses. Lainefront - piir, kuhu lainetus esimese laine näol on kandunud. Lainepikkus kaugus kahe teineteisele lähima, samas faasis võnkuva punkti vahel.
Mateeriaosakesed on aine ehituskivi. Jaotus: tuleks teha tuumaosakeste viimiseks üksteisest nii kaugele, et kvargid- osalevad nõrgas ja tugevas vastastikmõjus. nad enam üksteist ei mõjuta. Es=E/A Eriseoseenergia Leptonid- osalevad ainult nõrgas. 3.Vastastikmõjusid seoseenergia ühe nukleoni kohta. Tuumaenergia põhineb vahendavad: gravitatsiooni- gravitonid(pole avastatud), eriseoseenergiate erinevuste ärakasutamisel Ahelreaktsioon elektromagnetiline- footon, nõrk jõud- uiikonid, tuumajõud- on reakts, mis põhjustab iseenda jätkumist: lõhustumise gluoonid. 4.Osakeste iseloomustamiseks kasutatakse tagajärjel tekkinud neutronid kutsuvad esile uusi lõhustumisi. seisumassi ja elektrilaengut. Osakese ja tema antiosakese Toimub raskete tuumade lõhustumisel. Reakt-i kulgemist erinevus seisneb laengus. 5.Antiosakese laeng on kirjeldab neutronite paljunemistegur. Mida suurem see on, vastandmärgiga. 6
· Fotovoolu sõltuvus pingest kaob alates teatud pingest tekkib fotovoolu küllastus (kõik e- jõuavad anoodile) · Nõrk fotovool on olemas ka pinge puudumisel (kaob, kui rakendatakse vastu pinge) Fotoefektile andis seletuse A.Einstein 1905 a.Einstein täiendades Plancki senist hüpoteesi väitega ,et valguskvant saab neelduda ainult tervikuna. See tähendab kui elektron neelab footoni ,siis elektronienergia suureneb hf võrra. Ainele langev footon peab fotoefekti tekitamiseks elektroni ainest vabastama.Footon peab tegema tööd aine positiivsete ioonide tõmbejõudude ületamiseks. Seda tööd nimetatakse (A) väljumistööks. Ja veel tuleb elektronile anda kineetilist energiat (mv2/2) ,et ta pinnalt eemalduks. mv 2 hf = A + 2 Fotoefekti punapiir e
III kursus. Elektromagnetism Elektriväli Elektrilaeng- füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilistes vastastikmõjudes. Laengu jäävuse seadus- elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv. Punktlaeng-ideaalne objekt, elektriliselt laetud keha, millel puuduvad mõõtmed. Coulomb'i seadus-2 punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga, määrab ära arvväärtuse mitte suuruse. Elektrivälja tugevus- füüsikaline suurus, selleks nim. elektriväljas pos. laengule mõjuva jõu ja laengu suuruse suhet. Elektrivälja töö- elektrivälja võime teha tööd, laengute vastastikmõjutõttu on tal olemas energia. Töö on ärakulutatud energia. Pinge- potentsiaalide vahe Elektrivälja mahtuvus- füüsikaline suurus, mis näitab, kui suure laengu viimisel ühelt kehalt teisele tekib kehade vahel ühikuline pinge. Mahtuvus 10 F näitab. Et peame juhi üh...
Herz 1887.a. uuris raadiolainete tekitamist elektrisädeme abil. Ta pani tähele et elektrisäde tekkis paremini kui elektroode valgustati. Asja edasisel uurimisel tehti kindlaks, et valgus vabastab metallist elektrone. Footonitel on kindel energia E=hf, mis on määratud talle vastava laine sagedusega. Footonite energia on imeväike, kuid sellest piisab, et tekitada meie silmas valgusaisting. Footonil, nagu ka igal teasel osakesel on ka mass, kuid tal puudub seisumass, mis tähendab,et footon ei saa eksisteerida paigalolekus. Footonitel on suur roll fotoefekti juures. Fotoefektiks nimetatakse elektronide "väljalöömist" ainest valguse toimel. Kui rääkida valgusest kui footonite voost, tuleks kindlasti ära mainida ka valguse rõhk, mis on võrdeline valguse intensiivsusega. See tähendab, et mida rohkem footoneid ajaühikus pinnale langeb, seda suurem on valguse rõhk. Suur hulk keemilisi reaktsioone toimub vaid valguskvantide osavõtul. Sellisid reaktsioone
Kiirgus, nt rö-kiirgus, siseneb bioloogilisse süsteemi. Esmane interaktsioon on elektroniga – see on phtalt füüsikaline protsess. Füüsikud räägivad fotoelektrilisest efektist ja Comptoni hajumisest, kuna diagnostilises radioloogias kasutatavad energiad ei ole piisavad paari moodustumiseks. Fotoelektrilise vastastoime käigus antakse kogu kogu footoni energia üle toimivale elektronile, Comptoni protsessi puhul tekib hajunud footon ja vaba elektron. Hajunud footon käitub nagu esmane footon, seni kuni tal jätkub energiat ja fotoelektrilise protsessi või Coptoni hajumise käigus tekib uusi vabu elektrone ja järjset väiksema energiaga footoneid. Kiired elektronid, mis kiirguse neeldumisel tekivad, aeglustatakse vastastoimes teiste absorbeeriva aine elektronidega. Kui selline kiire elektron kohtub aatomituumaga, on tulemuseks Bremstrahlung. Selline energia ümberpaigutumise ahel jätkub, kuni allesjäänud energia on vastastoimeks liig väike.
steriliseerimine, RGB valgus) · Halogeenlamp- hõglamp, mille täidisklaasile on lisatud halogeenühendeid, kiire käivitamine, soe värvsus, · Naatriumlamp- ergastatud olekus naatrium, kollane valgus, pikk süttimisaeg (tänavavalgustus, tunnelid, taimekasvatus) · Elavhõbelamp- elavhõbeda aurud, süttimine pikk, (tööstus, põllumajandus, ehitus, välisvalgustus, laod) Mõisted: · Valguskvant- footon · Valgusvoog- lambi kiirgusenergia ajaühikus, mis tekitab nägemisaistingu (lm) · Valgustihedus- teatud pinnale langev valgusvoog pinnaühiku kohta · Ruuminurk · Valgustugevus- valgusvoog määratud suunas, kirjeldab valgusallika võimet toota valgust etteantud suunas. · Heledus- iseloomustab valgustugevuse näivat tihendust valgust andval või peegeldaval pinnal. · Valgusviljakus- valgusallika poolt kiiratav valgusvoog ühikulise toitevõimsuse
See tekib luminofooride kiirgamisel. 22. Kuidas tekib spontaanne ehk vabakiirgus? Spontaanne ehk vabakiirgus tekib aatomi iseenesliku siirdega kõrgemalt energiatasemelt madalamale energiatasemele. 23. Kuidas tekib stimuleeritud ehk sundkiirgus? Stimuleeritud ehk sundkiirgus tekib siis, kui aatom on juba kõrgemal energiatasemel. Sel juhul sunnitakse elektron võnkuma madalama ja kõrgema seisundi vahel, seejuures kiiratakse teine footon sama energiaga. Nii kulgeb aatomist edasi 2 ühesugust footonit. 24. Millal tekib tava-, millal pöördhõive? Tavaolukorras moodustavad alati suurema osa energiavaesemad, footoneid neelavad aatomid. See on tavahõive. Selles toimuvad vähesed kiirgussiirded on valdavalt spontaansed. Kui kunstlikult õnnestub saavutada ergastatud aatomite ülekaal, on tegemist pöördhõivega ning kiirgussiirded on enamasti stimuleeritud. 25. Mis on laserid?
Peakvantarvuks nimetatakse kvantarvu n, mis Bohri mudeli korral määrab aatomi energia, elektronorbiidi raadiuse ja elektroni kiiruse. Energianivoo on peakvantarvule vastav energia. Aatom asub põhiolekus, kus energia on vähim. Valguse kiirgumine elektron läheb üle madalamale energiatasemele (tuumale lähemale), siis kiirgub footon. Valguse neeldumine elektron läheb üle kõrgemale energiatasemele (tuumast kaugemale), siis neeldub footon. Energiatasemed tahkistes Tahkistes muunduvad valentselektronide energiatasemed naaberaatomite elektronidega toimuva vastastikmõju käigus mitme elektronvoldi laiusteks energiatsoonideks. Lubatud energiatsoonid on üksteisest lahutatud keelutsoonidega. Metallides (juhtides) on energiatsoon vaid osaliselt elektronide poolt hõivatud, seega on nad ka head elektrijuhid. Elektronid saavad võtta elektriväljalt lisaenergiat ja nii ka liikuda ja põhjustada elektrijuhtivust.
Elektromagnetilistel nähtustel põhineb enamik nüüdistehnikat: elektrotehnika, raadiotehnika, elektroonika, optikarakendused. Elektromagnetiline vastastikmõju ulatub lõpmatusse. TUGEV VASTASTIKMÕJU-selles osalevad elementaarosakesed, hadronid. Tugeva vastastikmõju ulatus on suurusjärgus 10-15 m. Tugeva vastastikmõju ilminguks on tuumajõud, mis hoiavad koos tuuma moodustavaid nukleone NÕRK VASTASTIKMÕJU-selles osalevad kõik elementaarosakesed, väla arvatud footon. Nõrga vastastikmõju ulatus on suurusjärgus 10-18 m. Nõrk vastastikmõju põhjustab elementaarosakeste muundumist, näiteks radioaktiivsete tuumade -lagunemist, mille käigus üks neutron muundub prootoniks ja sünnivad elektron ning antielektronneutriino. Neid nimetatakse fundamentaalseteks, sest et kõik teised looduses esinevad vastastikmõjud avalduvad nimetatud nelja abil. Oleme õppinud terve rea jõudusid (elastsusjõud, hõõrdejõud,
Taju- meeleorganitelt saadud inf tõlgendamine terviklikuks pildiks ehk stiimuli psühholoogiline töötlemine Kõik kuulevad muusikat samade protsessude kaudu, aga muusika taju nt meeldivus jne. on kõigil erinev MEIE MEEL ON NÄLJANE AISTINGUTE TÕLGENDAMISE JÄRELE! TAHAME ASJADEST ARU SAADA! Sensoorsed modaalsused ehk meeled: nägemine kuulmine, maitsmine, haistmine ja puudutus(nahameeled) Meelte sisend kas energiavormis või keemlist laadint footon nägemise puhuk v mlekul maitsmise ja haistmise puhul Füüsikaline stiimul muutub meele organi abil närvisignaaliks transduktsiooni protsessis Peale transduktsiooni toimub sensoorne kodeerimine-sissetuleva inf omadusi kodeeritakse spetsiifiliseks Meelte erisamine toimib lihtsalt- erine sisend stimuleerib erinevaid sensoorseid närve ejl retsepotoreid Erinevused üheainsa meelde piirdes nt hapu v magus onkodeeriud selle meele
võnkumisolekud ongi elementaarosakesed ehk kvargid ei ole midagi muud kui võnkuvad energiakeelekesed. NB! Kuid kvarke üksikuna ei eksisteeri. Elementaarosakesed pole kõik stabiilsed. Enamus elementaarosakesi on lühikese elueaga ja lagunevad varem või hiljem mingiteks teisteks osakesteks. Iseloomulikud suurused (spinn, elektrilaeng, seisumass, keskmine eluiga jne). Tuntakse vaid nelja stabiilset osakest, mis võivad vabana eksisteerida kuitahes kaua: (valgus)laineosake ehk footon (), elektron (e), prooton (p+) ja neutriino ( ). Looduses on 4 fundamentaaljõudu: 1. Gravitatsioon see on neljast jõust kõige nõrgem, kuid ulatub kaugele ja toimib Universumis kõigile kui külgetõmbejõud ning "annab meile kaalu". See tähendab, et suurte kehade puhul gravitatsioonijõud summeeruvad ja võivad kõigi teiste jõudude hulgas domineerida. 2
ergastatud olekus elektrone rohkem kui neid on põhiolekus. Sellist olukorda nimetatakse pöördhõiveks, sest tavaliselt on elektrone põhiolekus rohkem kui ergastatud olekuis. 13. Kuidas töötab rubiinlaser? - Seda tüüpi laseris on sünteetilisest rubiinist varras, mille otstes on peeglid. Valge valguse sähvatused spiraalsest ümber varda asuvast välklambist ergutavad rubiini aatomeid. Niipea, kui üks ergutatud aatomitest suudab spontaanselt footoni kiirata, stimuleerib see footon teisi ergutatud aatomeid kiirgama valgust, mis peegeldub edasi-tagasi varda otstesse paigutatud peeglite vahel. Üks peeglitest on pool- läbilaskev, nii et laseri kiir saab korduvalt toru sees peegelduda ja lõpuks välja pääseda. Teised laserid kasutavad rubiini asemel gaasisegusid ja värvaine lahuseid. 14. Milliste omadustega on laserite kiirgus? - Laserikiirgust eristab muudest valgusallikatest tugev ajaline ja ruumiline koherentsus
vahel. Tavaliselt on välgu eluiga 0,2 sekundit. Selle ajaga jõuab säde pilve ja maa vahel üles-alla käia isegi mitukümmend korda. Kõige rohkem on joonvälku, mis kujutab endast harilikult 2...3 km pikkust mitmeharulist kanalit. Miks lööb välku? Õhus on alati elektrit. Ka täiesti puhtas õhus leidub alati laetud osakesi. Päikeselt liigub Maa poole peale valgust kandvate neutraalsete (ilma elektrilaenguta) footonite mis on footon ka laetud osakesi. Neid on aga tunduvalt vähem kui maailmaruumi avarustest tulevas kosmilises kiirguses sisalduvaid vesiniku-, heeliumi-, süsiniku-, hapniku-, raua- jt ioonide arvust. Nende energia on miljoneid kordi suurem kui energia, mida on osakestele suudetud anda inimese poolt loodud kiirendites. Kui sellised energiapommid õhu molekulidega kokku põrkavad, tekib ioone veelgi juurde. Seetõttu on õhk umbes 50 kilomeetri kõrgusel kosmiliste kiirte mõjul tugevasti ioniseeritud. Ka Maal
med.utah.edu/imageswv/Sagschem.jpeg Silma võrkkesta ehitus Kepikesed Kolvike · http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Retina-diagram.svg?uselang=et Nägemisprotsessi fotokeemiline alus ehk fototransduktsioon. Kolvikese raku membraanis on G-valkudega seotud retseptorvalk opsiin. Footon muudab opsiini konformatsiooni (cis-vormist trans- vormi). Kaasub Na-tasakaalu muutus, membraanide hüperpolarisatsioon ja närviimpulsi teke-levik. Rodopsiin sisaldab 348 aminohapet Sääse kobijad tunnevad CO2, mis on peamine põhjus, et nad meid üles leiavad. Tundlad tunnevad rohkem lõhnu. http://llecerf.tripod.com/mosquito.html Putuka lõhnaretseptorid kobijates · http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0301008210001954
med.utah.edu/imageswv/Sagschem.jpeg Silma võrkkesta ehitus Kepikesed Kolvike • http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Retina-diagram.svg?uselang=et Nägemisprotsessi fotokeemiline alus ehk fototransduktsioon. Kolvikese raku membraanis on G-valkudega seotud retseptorvalk opsiin. Footon muudab opsiini konformatsiooni (cis-vormist trans- vormi). Kaasub Na-tasakaalu muutus, membraanide hüperpolarisatsioon ja närviimpulsi teke-levik. Rodopsiin sisaldab 348 aminohapet Sääse kobijad tunnevad CO2, mis on peamine põhjus, et nad meid üles leiavad. Tundlad tunnevad rohkem lõhnu. http://llecerf.tripod.com/mosquito.html • Putuka lõhnaretseptorid kobijates http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0301008210001954 Inimese haistmine üldisemalt
1 1 1 = R ( 2 - 2 ), kus n1 n2 - joonelainepikkus Elektroni lained Aatom meenutab seisulainetes võnkuvat pillikeelt. Spektrid kajastavad elektronide siirdeid energiatasemete vahel. Seisulainete olekus peaksid olema elektronid. Selleks peavad elektronidel olema laineomadused. Siiski on elektronil olemas seisumass, mis valgusosakesel puudub. Valgusosake footon ei saa kunagi peatuda, vaid peab liikuma pidevalt valguse kiirusega. Samas on valgusosakestel lisaks lainelistele omadustele ka osakestele iseloomulikud omadused. Hüpoteesi "kui on olemas seos lained-osakesed, siis peaks eksisteerima ka seos osakesed- lained" püstitas prantsuse füüsik Louis de Broglie. Laineomaduste kinnituseks on sellised nähtused nagu difraktsioon ja interferents. Kui elektron on laineliste omadustega, siis peaksid need nähtused ilmnema ka elektroni puhul
On vaja üpris vähe aega, et teine nivoo osutuks tihedamini asustatuks kui esimene tingimus, mis on vajalik indutseeritud kiirguse loomiseks. Füüsikud nimetavad teist nivood metastabiilseks. See on vahepealne, ebapüsiv nivoo. Kui teine nivoo on üle asustatud, siis võib tekkida kroomiaatomite koherentne indutseeritud kiirgus. Üleminekul teiselt nivoolt esimesele, väljastab kroomiaatom punase valguse footoni. Lennates mööda teisest, ergastatud aatomist, sunnib taoline footon ka seda "tulistama" välja footoni. Need kaks footonit-kaksikut kutsuvad esile veel kahe venna ilmumise. Kokku saab juba neli footonit. Nii sünnib footonite laviin. Mida pikem on footonite tee, seda rohkem kohatakse ergastatud aatomeid ja seda võimsam tuleb indutseeritud valguse voog rubiinvarda mõõtmeid on vaja suurendada kuid väga pikk varras muudab pumpamise keeruliseks, seepärast kasutatakse laserites suhteliselt väikseid vardaid pikkusega 2 kuni 30 cm ja diameetriga 0,5-2 cm
osakese läbilennul lühike vooluimpulss. 12.Vaadeldud fundamentaalosakeste ja vastastikmõju süsteem kannab standardmudeli nime. Kujunes välja seoses c-kvargi ja leptoni avastamisega, t kvark samuti. Leidmata on veel Higgsi osake. Praegu otsib teadus edasi, et seletada standardmudeli põhiparameetreid: võimalikke uusi osakesi. 1931 ehitati esimene kiirendi. Elementaarosake - elektron, neutron, prooton, footon mikroosake, mis osaleb kõigis nüüdisajal tuntud füüsikaprotsessides kui jagamatu tervik. I murrang(1932-1934): 1. J. Chadwick avastas neutroni. Sellele järgnes tugeva vastastikmõju avastamine. 2. K. Fayans ja F. Soddy sõnastasid nihkereeglid. 3. C. Anderson avastas positroni. 4. F. ja I. Curie avastasid tehisradioaktiivsuse ja lõid beeta-lagunemise teooria. 5. F. ja I. Joliot-Curie tõestasid, et elektron ja positron annihileeruvad kohtumisel ning sünnib
ühesugune ning mida nimetatakse Plancki konstandiks. SI - süsteemis on h = 6,62 × 10 - 34 J×s. Järelikult on kvandi energia võrdeline võnkesagedusega elektromagnetlaines. Et elektromagnetlainete levimise kiirusvaakumis c = , siis saame Plancki valemist E = hc/ , s.t.kvandi energia on pöördvõrdeline kiirguse lainepikkusega. Katse näitab, et seni kuni footon on olemas, liigub ta kiirusega c ega saa ühelgi juhul aeglasemalt liikuda või hoopis seisma jääda. Ainega kohtumisel võib aineosake footoni neelata. Sel juhul footon ise kaob, footoni neelanud aineosakene aga omandab kogu footoni energia. Footonil pole seisumassi ning selle omaduse poolest erineb ta aineosakestest, näiteks prootonitest (aatomituuma koostisosake) ja elektronidest. Praguseni pole päris selge, miks valgusel avalduvad ühtedes nähtustes selgelt
samuti hüppeliselt muutuvad füüsikalised protsessid. See moodustab silla mikro- ja makromaailma vahel. Elektroni lained · Aatom meenutab seisulainetes võnkuvat pillikeelt. · Spektrid kajastavad elektronide siirdeid energiatasemete vahel. Seisulainete olekus peaksid olema elektronid. Selleks peavad elektronidel olema laineomadused. Siiski on elektronil olemas seisumass, mis valgusosakesel puudub. Valgusosake footon ei saa kunagi peatuda, vaid peab liikuma pidevalt valguse kiirusega. Samas on valgusosakestel lisaks lainelistele omadustele ka osakestele iseloomulikud omadused. · Hüpoteesi "kui on olemas seos lained-osakesed, siis peaks eksisteerima ka seos osakesed-lained" püstitas prantsuse füüsik Louis de Broglie. Laineomaduste kinnituseks on sellised nähtused nagu difraktsioon ja interferents. Kui elektron on laineliste omadustega, siis peaksid need nähtused ilmnema ka elektroni puhul
Pidevspekter, joonspekter. Spektraalanalüüs ja selle kasutamine. Infravalgus. Ultravalgus. Röntgenkiirgus ja selle saamine. Relatiivsusteooria alused. Erirelatiivsusteooria ja üldrelatiivsusteooria. Erirelatiivsusteooria postulaadid. Samaaegsuse suhtelisus. Ajavahemike suhtelisus. Pikkuste suhtelisus. Kiiruste liitmine suurte kiiruste korral. Massi sõltuvus kiirusest. Energia ja massi ekvivalentsus. Kvantoptika. Plancki hüpotees. Fotoefekt. Punapiir. Einsteini võrrand fotoefekti kohta. Footon ja selle omadused. Välimine ja sisemine fotoefekt. Fotoefekti rakendused: päikesepatarei, fotoelement, CCD element. Valguse rõhk. Fotokeemilised reaktsioonid. Kiirgusfüüsika. Aatomituum, nukleonid. Tuumajõud. Isotoobid. Massidefekt. Seoseenergia. Eriseoseenergia. Tuumareaktsioonid: sünteesireaktsioon ja lagunemisreaktsioon. Sünteesireaktsioon looduses ja perspektiivid energiatootmisel. Uute raskete elementide süntees. Osakeste eraldumine lagunemisreaktsioonides. Radioaktiivsus
Määramatuse printsiip ütleb, et teatud väikesed vead on loodusseadustesse "sisse kirjutatud", nad on omaette loodusseadus. 1.3.2. Kvantmehaanilise maailmapildi tunnused14 · Kaob elektrodünaamilisele maailmapildile iseloomulik aine ja välja vaheline ületamatu barjäär. Mateeriaosakesed ja väljakvandid võivad vastastikku teineteiseks muunduda. · Võeti kasutusele kvant (energiaportsjon) ja footon (optilise kiirguse piirkonda kuuluv kvant). · Seisukoht: klassikalise füüsika seadused ei kehti aatomisiseste protsesside korral. Teisiti mikro- ja makromaailma seadused on erinevad, see tähendab seati kahtluse alla füüsikaseaduste universaalsus. · Energia kiirgub portsjonite kaupa. · Mateeriaosakeste leptonite ja kvarkide - vastastikmõju toimub igale väljale
elemendi järjenumbriga elementide perioodilisussüsteemis (uraanil on see 92) Tuumaerektsiooni võrrand: Tuumarektsioonide võrrandeid võib kirjutada täpselt nagu keemiliste reaktsioonide võrrandeid.Reaktsioonis osaleva aatomituuma kirjeltataksetema keemilese elemendi tähisega, mille ette kirjutatakse tuuma nukleunide kogu arv ning tuuma prootonite arv. Reaktsioonis osaleb elementaarosakesi, siis neid märgitakse osakese sümboliga. Näiteks footon on Y ja elektron e-. 4 Seosenergia keemias ja tuumafüüsikas Paljudes keemilstes reaktsioonides toimub energia vabanemine . Üks reaktsioon on meile kõigile tuttav ja see on põlemine- süsiniku ja hapniku ühinemine, millee võime sümboolselt kirjutada kujul: C+O2→CO2+4Ev Näide: Seoseenergia on mehaaniline energia, mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks.
Esineb väga harva. Osalise värvipimeduse korral ei suudeta peamiselt eristada punast ja rohelist värvust. Esineb 8% meestest. 35. Ultra-ja infravalgus, millised kehad tekitavad? Infravalgust kiirgavad kõik kuumad kehad nt. Päike, inimkeha, ahi. Mida kõrgem on keha temperatuur, seda rohkem ultravalgust ta kiirgab nt. Päike, tähed, gaasilamp. 36. Kuidas on seotud kvandi energia ja sagedus Ef= h x f. 37. Footon, kuidas saab arvutada selle massi? Mille poolest erineb teistest osakestest? Footoni energia on määratud talle vastava laine sagedusega. Erinevalt teistest ainetest pole footonil seisumassi. E=m*c ruudus. 38. Fotoefekt- nimetatakse elektronide “väljalöömist” ainest valguse toimel. Tavafoto pildistamisel lähtume geomeetrilise optika põhiseadusest -- valguse sirgjoonelisest levimisest. Objektilt lähtuvad valguskiired juhitakse fotoaparaadi objektiivi abil filmilindile, kuhu
Valguse murdumise seadus - Langemisnurga sin-se ja murdumisnurga sin-se suhe on antud keskkondade paari jaoks konstantne suurus. 3. Valguskiir langeb vedeliku pinnale langemisnurk on 60°, murdumis nurk 45°, Joonis + vedeliku murdumisnäitaja. 4. Kuidas valgus tekib, valgusekvant ja spektraalseeria? Valgus tekib aatomites, kui elektron siirdub kaugemalt orbiidilt aatomile lähemale, kiirates üleliigse energia footoniteks. Valgusekvant- ehk footon, üksik energiahulk mis aatomis kiirgub valgusena. 5. Bohri postulaadid? 1. Elektron saab aatomi sees viibida ainult kindlatel teatud orbiitidel. Neid nim statsionaarseteks. 2. Elektron saab energiat juurde võtta ainult teatud kindlate portsionite kaupa. Juurdevõetud eneria diskreetsuse postulaat. [ergastumine] 3. Ergastatud olekus ei põsi aatom kaua vaid kiirgab saadud energia valgusena. Neid portse nim footoniteks. 6
tõeliseks. Tõeline kujutis Tõeline kujutis tekib siis, kui lõikuvad kiired. Seda on võimalik tekitada ekraanile. n(10) keskkonna absoluutne murdumisnäitaja, langemisnurk, murdumisnurk, n(21) teise keskkonna suhteline murdumisnäitaja esimese keskkonna suhtes, n(2) teise keskkonna absoluutne murdumisnäitaja, n(1) esimese keskkonna absoluutne murdumisnäitaja, c valguse kiirus vaakumis, v valguse kiirus aines, peegeldumisnurk Kvantoptika Footon Footon on elektromagnetkiirguse väikseim osake. Footonit nimetatakse teinekord valguskvandiks. Fotoefekt Nähtust, kus elektromagnetkiirguse toimel väljub ainest elektrone, nimetatakse fotoefektiks. Einsteini valem fotoefekti kohta hf=A(välj)+W(k), kus A(välj) on elektroni väljumistöö metalli pinnale. kvandi energia, A elektroni väljumistöö, m elektroni mass, v elektroni kiirus, h Plancki konstant, f kvandi sagedus, c valguskvandi levimise kiirus vaakumis
kuni kahe Päikese läbimõõdu kaugusele. Fotosfäärist allpool olevat osa nimetame lihtsalt sisemuseks. Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest -- vesinikuaatomi tuumade (prootonite) ühinemisest heeliumi tuumadeks. 3. Mis on Päikese plekid, milline on nende temperatuur võrreldes üldise Päikese temperatuuriga. - Päikese eralduv energia läbib kolmveerandi teest tsentrist pinnani footonite vahetuse teel (allpool kiiratud suure energiaga footon neeldub kõrgemates kihtides) -- seda nimetatakse kiirguslikuks energiaülekandeks. Viimases osas muutub energia väljumisel domineerivaks konvektsioon. Granulatsioon ongi konvektiivsele liikumisele iseloomulike pööriste ilminguks: graanuli heledas keskosas tõuseb kuumem aine pinnale, tumedamates servades laskub jahtunud aine alla. Pööriste- graanulite läbimõõt on keskmiselt 1000 km.
VESINIK Grete Ojandu TT1 Olustvere TMK 2009a. Vesinik on keemiline element järjenumbriga 1[1]. Ta on lihtsaima aatomiehitusega ning väikseima aatommassiga element[2]. Keemiliste elementide perioodilisuse süsteemis kuulub ta 1. perioodi ja s-blokki. Teda paigutatakse mõnikord I rühma, mõnikord VII rühma, mõnikord mitte ühessegi rühma[3]. Elektronkonfiguratsioon on 1s1[4]. Vesinik on tüüpiline mittemetall[5]. Vesinik on Universumis (kuid mitte maakoores) kõige sagedasem element. Ta esineb vees ja peaaegu kõigis orgaanilistes ühendites, seega seotud kujul kõigis organismides. Vesinik on kõige väiksema aatommassiga element; kõige sagedasema isotoobi prootiumi aatom koosneb ainult ühest prootonist ja ühest elektronist. Vesiniku aatommass on 1,00794±0,00007 g·mol-1. Maal ei esine tavalistes looduslikes tingimustes üheaatomilise molekuliga monovesinikku ehk atomaarset vesinikku H, küll aga dives...
Ruum ja aeg on mateeria ja selle liikumise eksisteerimise ja iseloomustamise keskkond. 6. Mida tähendab aja ja ruumi homogeensus? Ruumi homogeensus: iga punkt ruumis on füüsikaliselt samaväärne. Aatom on samaväärne samasorti aatomiga Marsil. Aja homogeensus: vabade objektide jaoks on kõik ajahetked samaväärsed. 7. Loetlege vastasmõjud tugevuse kahanemise järjekorras ja nimetage mõju kandja (Ei küsi - Arvo Mere) 10^40 Tugev gluuon (meson?), 10^38 Elektromagnetiline footon, 10^15 Nõrk - uikon, 10^0 Gravitatsiooniline graviton. 8. Mis on vektor ja mis on skalaar? Vektor-füüsikaline suurus, mille määrab suund, suurus ja rakenduspunkt (nihe, kiirus, kiirendus, jõud...) Skalaar-füüsikaline suurus, mille määrab arvväärtus (temperatuur, mass, tihedus...) Tehted skalaaridega on nii nagu ikka tehted reaalarvudega. 9. Andke vektorite liitmise kaks moodust graafiliselt.
Tähelepanuküsimus 4: (I korrus) Plinkiv valgus ehk stroboskoop (värelev valgus) muudab liikuvad esemed (nähtamatuks)(0) (uduseks (+)) (must-valgeks)(0) VALGUSEL on oma kindel tugevus, mis on valgustugevus ehk valgusjõud. Seda suurust mõõdetakse LUX-ides. Kas teadsid, et päikesevalgus on 10000 lux-i. Sellele tuginedes on loodud isegi suuri energiaallikaid-päikesepatareisid. Enamasti kasutatakse päikesepatareis energia saamiseksselleks pooljuhtide fotoelektrilisi omadusi. Kui footon (valguseosake) "põrkab" vastu pn-siiret, siis vahetavad elektron ja "auk" vastavalt N- ja P-pooljuhis kohad. Kui ühendada pooljuhid voolutarbijaga, siis suunduvad elektron ja "auk" oma pooljuhtide poole tagasi, tekitades elektrivoolu. ELEKTER: Hõõglambi leiutas Th. A. Edisson 1880. Selle avastuse sisu oli elektrivoolu juhtimine läbipeene traadi,, millel on takistus. Traat seejärel kuumeneb tuhandete kraadideni ja hakkab helendama, andes valgust ja soojust. Uuemad lambid kiirgavad rohkem
626·10-34 J·s) - valguse sagedus [1 Hz] Lainepikkuse ning sageduse vahel esineb aga seos: mida suurem on lainepikkus, seda väiksem on sagedus: c (2) kus valguse lainepikkus [1 m] c valguse kiirus (c = 3·108 m/s) - valguse sagedus [1 Hz] 1 Footon valgusosake ehk energiaportsjon, millel on olemas oma mass ning energia, mis sõltub sagedusest. Footonil puudub seisumass, liigub alati valguse kiirusega. 2 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Seega suuremate lainepikkustega valgustel on väiksem sagedus, ning seetõttu on neis ka energia väiksem
h Plancki konstant (h = 6.626·10-34 J·s) - valguse sagedus [1 Hz] Lainepikkuse ning sageduse vahel esineb aga seos: mida suurem on lainepikkus, seda väiksem on sagedus: c = (2) kus valguse lainepikkus [1 m] c valguse kiirus (c = 3·108 m/s) 1 Footon valgusosake ehk energiaportsjon, millel on olemas oma mass ning energia, mis sõltub sagedusest. Footonil puudub seisumass, liigub alati valguse kiirusega. Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus - valguse sagedus [1 Hz] Seega suuremate lainepikkustega valgustel on väiksem sagedus, ning seetõttu on neis ka energia väiksem. Seega teades valguse lainepikkust saab tema energia avaldada läbi valemi:
kõige suurem, elusorganismidele kõige kahjulikum (purustavam). Fotoefekt on elektronide vabanemine ainest valguse footonite toimel. Väljumistöö Elektronil endal ei ole metallis energiat piisavalt, et väljuda metallist, sest väljumiskohal tekib ju kohe laengu ülejääk, millega tõmmatakse elektron tagasi. Kui aga elektron saab metalli pinnal energiat sinna langevalt footonilt, siis ta võib sealt lahkuda. Footon teebki sel juhul väljumistöö A. Einsteini valem fotoefekti kohta footoni energia võrdub elektroni väljumistöö ja kin energia summaga. m v2 h f = A+ 2 Fotoefekti punapiir piirsagedus või lainepikkus, mille puhul footoni energia on võrdne elektroni väljumistööga. Kvandi energia J Elektroni väljumistöö A J Elektroni mass m kg
Kõik elementaarosakesed muunduvad üksteiseks ja need vastastikused muundumised on nende olemasolu peamiseks faktiks. III etapp 1970 kuni tänaseni III etapp Kõik osakesed on keerulise struktuuriga Elementaarosake Nimetus võeti kasutusele 1930ndatel aastatel, siis nimetati nii osakesi, millest on ehitatud maailm. Nendeks osakesteks olid elektron prooton neutron footon Selgus, et neutron eksisteerib vabas olekus keskmiselt 15 minutit ja siis laguneb. 0 n 1 => 1 H 1 + 1 e 0 + e Looduses ei esine vabu neutroneid, aga neid on võimalik vajadusel tekitada tuumareaktsioonide käigus LEPTONID Osakesed, mis osalevad gravitatsioonilises, elektromagnetilises ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
