299. Mitmest kvargist koosnevad mesonid? Mesonid koosnevad kahest kvargist : Pii+-meson koosneb u-kvargist ja d-antikvargist Pii--meson koosneb d-kvargist ja u-antikvargist Pii0-meson koosneb u-kvargist ja u-antikvargist või d-kvargist ja d-antikvargist 300. Milline virtuaalne osake vahendab elektromagnetilist vastastikmõju? Elektromagnetilist vastastikmõju vahendab gamma-osake ehk virtuaalsed footon 301. Milline virtuaalne osake vahendab tugevat vastastikmõju? Tugevat vastastikmõju vahendavad gluuonid 302. Millised osakesed vahendavad tuumajõudusid prootonite ja neutronite vahel? Prootonite ja neutronite vahelisi tuumajõude vahendavad "valged" pii-mesonid NB! Materjalide täiustamisel on kasutatud oma fantaasiat ja ulmekirjandust. Pretensioonide tekkimisel pöörduda hulluarsti poole, sest mujalt te abi niikuinii ei saaks ® Right To Copy ®
Stanislaw Ulam. 19. tuumareaktsioonivõrrandid Tuumareaktsioonide võrrandeid võib kirjutada täpselt nagu keemiliste reaktsioonide võrrandeid. Iga reaktsioonis osalev aatomituum kirjeldatakse tema keemilise elemendi tähisega, mille ette kirjutatakse (üles) tuuma nukleonide koguarv ning (alla) tuuma prootonite arv. Näiteks alfaosake on 42He. Kui reaktsioonis osaleb elementaarosakesi, siis neid märgitakse osakese sümboliga. Näiteks footon on ja elektron e. Liitiumi 63Li ja deuteeriumi 21H ühinemisreaktsioon näeb välja selline: 63Li + 21H 42He + 42He (või) 63Li + 21H 2 42He Ülaltoodud reaktsioonivõrrandisse on kindlasti tarvis märkida kaks alfaosakest, kuna vastasel juhul ei oleks võrrandi parema ja vasaku poole massid tasakaalus. 19.1Kiirguskaitse. Kiirguskaitse. Radioaktiivse kiirguse eest kaitsmiseks on kolm võimalust: 1
Ventiilfotoefekt on sisefotoefekt pn-siirde tõkkekihis, mis avaldub foto- elektromotoorjõu tekkimisena kahe pooljuhi kokkupuutepinna või pooljuhi ja metalli kokkupuutepinna valgustamisel. Ventiilfotoefektil põhineb fotodioodide ja päikesepatareide töö. Välisfotoefekt e. fotoelektroniemissioon on elektronide väljumine ainest elektromagnetkiirguse toimel. Välisfotoefekt on kvantnähtus: selleks et fotoelektron ainest väljuks, peab temas neelduma footon e. valguskvant e. elektromagnetvälja kvant. Välisfotoefekti rakendatakse vaakuumfotoelementides ja ioonfotoelementides ning fotokordistites. 4.2.2 Sisefotoefektil põhinevad seadised 4.2.2.1 Fototakisti Fototakistid põhinevad sisefotoefektil, mis avaldub pooljuhi elektrijuhtivuse muutumisel valguse toimel ergastuvate elektronide ja aukude tõttu. Fototakisti on kahe elektroodiga pooljuhtfotoelement, mille elektrijuhtivus sõltub
Üld- ja sotsiaalpsühholoogia Lugemismaterjali: 1) Henry Gleitman „Psühholoogia“ 2) P. Zimbardo „Psychology: core concepts“ Psühholoogia – käitumiste ja psüühiliste protsesside teadluslik uurimine ● Agressiivse emotsiooni (nt. viha) väljaelamine võib tekitada seda tegelikkuses juurde, mitte maha rahustada. Psühholoogia juured ● Filosoofia ja religioon - vana-kreeka ja rooma: ideed teadvuse kohta; meele ja emotsioonide olemus; tajud ja välise maailma tõlgendamine. Platon – moonutatud reaalsuse ideed ● Shamanism ● Budismi õpetused ● Keskaeg – „pime ajastu“ ● Uus aeg ja renessanss Decartes – pakkus välja, et inimese käitumine ja tajud sõltuvad närvisüsteemi tööst ● Teaduslik alguspunkt 1879 – esimene teaduslik labor Saksamaal (asutaja W. Wundt) ● Kaasaeg: teaduslik ja rakenduslik psühholoogia Traditsioonilised koolkonnad 1. Strukturalism – p...
Keemia kordamine 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga Mateeria peamised avaldumisvormid: aine (mateeria eksisteerimise vorm) ja kiirgus Keemia uurib ainete omadusi, nende koostist ja ehitust ning reaktsioone ainete vahel, mille tulemusena moodustuvad uued ained Keemia- teadus ainete muundumistest ning nendega kaasnevatest nähtustest. 1. Aine massi jäävuse seadus 1748 (Lomonossov) Reaktsioonist osavõtvate ainete mass on konstantne. Reaktsiooni astuvate ainete masside summa on võrdne reaktsioonil tekkinud ainete masside summaga. 2. Energia jäävuse seadus (1760) Energia ei kao ega hävi ega teki iseenesest, vaid üksikud energialiigid võivad muunduda teisteks ekvivalentses suuruses 3. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted E...
): 1. Anoodi ja katoodi vahele rakendatud pinge tõttu tekib elektrivool katoodilt anoodile läbi orgaaniliste kihtide. Elektrone kantakse emiteerivale kihile ja juhitakse ära juhtivalt kihilt. 2. Ärajuhitud elektronidest jäävad järele augud, mis tuleb täita elektronidega emiteerivas kihis 3. Augud hüppavad emiteeritavasse kihti, kus nad täidetakse elektronidega. Kui elektron täidab augu, läheb ta kõrgemalt energiatasemelt madalamale. Vabaneb footon energiat, mille hulk määrab värvuse. 32 Joonis 13Valguse emiteerimine OLED-is 20.4. Plasma kuvarid (PDP – plasma display panel) Plasmaekraanide tehnoloogia sobib suuremate kvaliteetekraanide valmistamiseks, nii et ei kannataks kujundi kvaliteet ja ekraan ei muutuks väga raskeks.
Katood, mis võib olla läbipaistev. Anoodi ja katoodi vahele rakendatud pinge tõttu tekiv elektrovool katoodilt anoodile läbi orgaaniliste kihtide. Elektrone juhitakse emiteerivale kihile ja juhitakse ära juhtivalt kihilt. Ärajuhitud elektronidest jäävad alles augud, mis tuleb täita elektronidega emiteerivas kihis. Augud hüppavad emiteerivasse kihti, kus nad täidetakse elektronidega. Kui elektron täidab augu läheb ta kõrgemalt energiatasemelt madalamale. Vabaneb footon energiat. Vabaneva energia hulk määrab siis eralduva valguse värvuse. Anood ja katood on tehtud risti ribadena, mis võimaldab pingestada eraldi ristumiskohtades olevaid OLEDe. Plasmaekraan sobib suuremate kvaliteetekraanide valmistamiseks. Plasmaekraan koosneb suurest hulgast klaaskihtide vahel asuvatest kambrikestest, mis on täidetud neooni ja kseooni seguga. Esiklaasi taga on läbipaistvad elektroodid mis on kaetud kaitsva MgO kihiga. Kambrikeste taga on
ei tõuganud ükski neist enam footoneid. Selle tulemusena kosmiline udu selgines ning Suure Paugu kaja sai vabaks. Esimesed footonid on sellest ajast peale läbi kosmose rännanud. Siin kohal peab mainima üht olulist fakti. Universumi suurenemine toob kaasa jahtumise ning nagu elementaarfüüsikast teada, siis, mida jahedam, seda aeglasemini osakesed liiguvad. Footoni ehk valguskvandi kohta see 15 ei käi. Footon liigub alati valguskiirusel. Selle asemel hakkavad footonid jahtudes värvust muutma. Lillad footonid muutuvad sinisteks, sinisest roheliseks, siis kollaseks, siis punaseks ja siis infrapunaseks, seejärel mikrolaineks ja lõpuks raadiosagedusteni välja (Greene, 2011). Kuna nüüd arvati, et kui Suure Paugu teooria on õige, siis sai see tähendada vaid üht kõikjal olev ruum peaks olema täidetud loomise hetke footonitega. Matemaatiliste
s.o. niisugust perioodiliselt töötavat mootorit, mis muundaks mingist reservuaarist võetava soojuse täielikult tööks. §2.Ruum ja aeg. + (§3.) Aine ja väli. Aine ja väli eksisteerib ajas ja ruumis = aine + väli = mateeria. Aine on tükistatav ja tervistatv. Väl-jal on olemas allikad aine tükid, peale selle, välja tunneme ära kui paigutada sinna laetud aine tükke (indikaator aine tükke). Nt: footon on osake ja ka elektromagnetväli. Nii ainele kui väljale on üks om., nad on materjaalsed. Nad on homogeensed - st. , et iga ruumi punkt on füüsikaliselt samaväärne - RUUM. Aja homogeensus va-bade objektide jaoks on kõik ajahetked samaväärsed AEG. Iga ajahetke võib valida alghetkeks. Aja ja ruumi homogeensuse tõttu on saanud võimalikuks teadmistekogum. Newtoni meh. on ajahet- ked kõikides taustsüsteemides samaväärsed
Selle tõttu on peegeldunud valgus veidi väiksema footoni energiaga (pikema lainepikkusega). Sellise protsessi tulemusena omavad suurem osa metalle hõbedast värvust, kui neid valgustada valge valgusega. Mõnede metallide peegeldusspektris on rohkem pikemalainelist valgust, mistõttu nad on kollase värvusega (kuld) või punakas-oranzi värvusega (vask). 26. Mittemetallide optrilised omadused. Valguse murdumine, peegeldumine ja neeldumine. 12.4.1 Valguse murdumine Kui footon siseneb läbipaistvasse materjali, kaotab ta osa oma energiast, tema kiirus väheneb ja ta kaldub kõrvale sirgjoonelisest liikumissuunast. Valguse kiirust v materjalis iseloomustab murdumisnäitaja n: Vaakumi n = 1, klaasi n = 1,5 1,9. Valguse kiirus materjalis avaldub samasuguse võrrandiga nagu vaakumis: kus ja on materjali dielektriline läbitavus ja magnetiline läbitavus. Murdumisnäitaja avaldub: kus ja on suhtelised läbitavused. Mittemagnetmaterjalide korral 1 ja
*netoproduktsioon - taime/vetika mingis ajavahemikus assimileeritud energia koguse ja sama ajaga kulutatud (respiratsioon) energia koguse vahe või vastava biomassi muut 8 Toitained ja valgus Alt üles kontroll - produktsioon Ülevalt alla - toiduahela tipus olevate organismide kontroll *valgusintensiivsus - kiirgus, millega footon tabab antud pinda, varieerub ajas ja ruumis. Sügavamale minnes pole veesammas ideaalselt puhas (plankton, erinevad aineosakesed) ja järele jääb aina vähem valgust. EKSPONENTSIAALSELT veesambas valgus ülevalt alla väheneb. Kõige pindmises kihis on valgust üleliia ja see pidurdab fotosünteesi. Põhjuseks arvatakse olevat valguskiirguse poolt põhjustatud fotooksüdatsiooni reaktsiooni, mis pärsib fotosünteesi mehhanismi toimet, aga samuti kaasneva UV-kiirgusekahjulik mõju.
anood (läbi liiguvad elektronid), orgaanilised kihid (juhtiv kiht ja emiteeriv kiht), katood. Valguse emiteerimine OLED-is: anoodi ja katoodi vahele rakendatud pinge tõttu tekib elektrivool katoodilt anoodile läbi orgaaniliste kihtide. Ärajuhtitud elektronidest jäävad järele augud, mis tuleb täita elektronidega emiteerivas kihis. Augus hüppavad emiteerivasse kihti, kus täidetakse elektronidega. Elektron täidab augu minnes kõrgemalt energiatasemelt madalamale. Vabaneb footon energiat, mille hulk määrab värvuse. OLED võrreldes LCD tehnoloogiaga on parem: sobib õhukeste ekraanide valmistamiseks, sest eraldab ise valgust ja puudub taustavalguse vajadus, OLED-tehnoloogia on väga kiire seega saab skaneerida suure sagedusega ekraani, lai vaatenurk, võimalik valmistada painduvale alusele ehk nt kokkurullitav ekraan, valmistamise tehnoloogia on suhteliselt lihtne, must on hea kvaliteediga; puudused: OLED-elemendid kaotavad suhteliselt kiiresti oma
tõmbuvad magnetvälja poole nim paramagneetikuteks. MV vähemaks/ tõukuvad- diamagneetikuteks. Ferromagneetiku ühe osakese magnetväli on eriti tugev. Pauli tõrjutusprintsiip: täpselt ühesuguse lainefunktsiooniga elektrone, mille kõik 4 kvantarvu langeksid kokku, saab aatomis olla ainult 1 (aine stabiilsuse põhjus). Aatomi karakteristlik spekter e sõrmejälg: aatomi/molekuli elektronide energianivoode vahelistel siiretel kiiratakse footon kui üleminek toimub tuumale lähemalt ja neelatakse kvant, kui kaugemale. Elektroni kiirguse lainepikkus: ΔE=hv λv=c. Hundi reegel: põhiseisundis püüavad elektronid alamkihi rakkude raames maksimeerida oma spinni. Elektroni afiinsus on energia, mis vabaneb elektroni lisamisel elektriliselt neutraalsele elemendile. Molekul on püsiv aatomite kooslus, millel on mingid karakteersed temale ainuomased omadused, tingimuseks on et aatomid asuksid potentsiaaliaugus.
Mõlemat täpselt teada ei ole võimalik. Osakese asukoht on vähem määratav just pikemate valguse lainete korral. Kuid osakese võimalikult täpse asukoha registreerimiseks peab osakest vaatlema võimalikult väikeste valguse lainete korral. Osakese kiirust häirivad suure sagedusega lained, kuid väiksema sagedusega lained aga kordades vähem. Lainefüüsikas defineeritakse sagedust aga järgmiselt: Footoni impulss on aga teatavasti siis Kui osake ( näiteks footon ) liigub kiirusega c, siis läbib footon ajavahemiku t teepikkuse x = ct. Seetõttu saamegi kirja panna seose px = h. Tavaliselt pannakse see kirja järgmiselt: Näiteks kui me registreeriksime elektroni võimalikult täpse asukoha just valguse teel, siis elektronilt peab meile põrkuma vähemalt üks footon. Kuid selle tulemusena väheneb elektroni impulss, kui see peaks kokku põrkama footoniga. Kui me soovime elektroni asukohta võimalikult
klaasitükk. Nendest piludest pidid footonid ( valguse osakesed ) läbi minema, et jõuda kaamera poole. Kogu katse alguses lastakse üksikud footonid läbi ühe pilu. Ühe footoni saabumist tähendas ühte punkti ekraanil. Ekraanil registreeriti footoni kohale jõudmist. Suur osa footonitest sattus ekraani tsentri ümbrusesse. Nende jaotus on ekraanil enam-vähem ühtlane. Kuid pärast seda korrati seda katset nüüd hoopis kahe avatud piluga. Iga üksik footon pidi sellisel korral läbima neist kahest avatud piludest ainult ühe ja tulemus jääb eelmise katsega võrreldes samaks. Kahe avatud pilu korral peaks tulemus olema mõlema mustri summa. Kuid ekraanilt paistis hoopis footonite interferentsimuster. See lubab oletada seda, et footon läbib korraga mõlemat pilu. See tähendab seda, et footon läbib kahte avatud pilu ühel ja samal ajal. Footon asub korraga nii kahes kohas kui ka kahes ajas
TARTU ÜLIKOOL BIOMEEDIKUM Biokeemia osakond U. Soomets, K. Kilk, A. Ottas, R. Porosk, R. Mahlapuu, M. Zilmer Inimese ainevahetusega seotud metaboliitide struktuur, reaktsioonivõime ja biofunktsioonid Biokeemia I osa (Sissejuhatavad peatükid) Tartu 2018 BIOKEEMIA OSAKOND BIO– JA SIIRDEMEDITSIINI INSTITUUT MEDITSIINITEADUSTE VALDKOND TARTU ÜLIKOOL Inimese ainevahetusega seotud metaboliitide struktuur, reaktsioonivõime ja biofunktsioo- nid. Biokeemia I osa. (Sissejuhatavad peatükid) Toimetajad: Rando Porosk, Riina Mahlapuu, Kalle Kilk, Ursel Soomets Disain: Mihkel Zilmer, Ursel Soomets Autoriõigus © U. Soomets, K. Kilk, A. Ottas, R. Porosk, R. Mahlapuu, M. Zilmer Kõik õigused antud väljaandele on seadusega kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku kirjali- ku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada e...
klaasitükk. Nendest piludest pidid footonid ( valguse osakesed ) läbi minema, et jõuda kaamera poole. Kogu katse alguses lastakse üksikud footonid läbi ühe pilu. Ühe footoni saabumist tähendas ühte punkti ekraanil. Ekraanil registreeriti footoni kohale jõudmist. Suur osa footonitest sattus ekraani tsentri ümbrusesse. Nende jaotus on ekraanil enam-vähem ühtlane. Kuid pärast seda korrati seda katset nüüd hoopis kahe avatud piluga. Iga üksik footon pidi sellisel korral läbima neist kahest avatud piludest ainult ühe ja tulemus jääb eelmise katsega võrreldes samaks. Kahe avatud pilu korral peaks tulemus olema mõlema mustri summa. Kuid ekraanilt paistis hoopis footonite interferentsimuster. See lubab oletada seda, et footon läbib korraga mõlemat pilu. See tähendab seda, et footon läbib kahte avatud pilu ühel ja samal ajal. Footon asub korraga nii kahes kohas kui ka kahes ajas
vastavalt võrrandile (joon. 8.3) 1 C= o µo kus, o - vaakuumi elektriline läbitavus; µ o - vaakuumi magnetiline läbitavus Lainefrondi sagedus ja lainepikkus on seotud valguse kiirusega vastavalt võrrandile (joon. 8.3) C = kus, - valguse lainepikkus; - valguse sagedus. Kvantmehhaanilises käsitluses avalduvad valguse kui osakese omadused. Valguse osakene on saanud nimetuse footon. Footoni energia on kvanditud ja on avaldatav kujul (joon. 8.3) hc E = h = kus, h - Blancki konstant. 65 Joonisel 8.2 on esitatud ka erineva lainepikkusega elektromagnetilisele kiirgusele vastavad võnkesagedused ja footoni energiad. 8.2. Materjali murdumisnäitaja Kui valguse footonid läbivad läbipaistvat materjali, siis kaotavad nad osa oma energiast. Selle
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
