x-teeoria on autoritaarne juhtimisstiil. (enamik inimesi on laisad, võimaluse korral väldivad töö tegemist, neid tuleb vahetult suunata, need inimesed väldivad vastutust, neil puuduvad ambitsioonid) y-teooria on kaasav juhtimisstiil (töö on inimesele loomulik tegevus, on võimelised loominguks ja loovaks tööd. X-teooria inimeste täielik vastand) 9) Millised on juhtimise klassikaliste ja kaasaegsete koolkondade põhierinevused? Klassikaliste koolkondade põhiomadusteks oli peamiselt fookus organisatsioonile ja selle tootlikkusele. Kaasaegsete koolkondade omaduseks on peamiselt organisatsiooni toimuvad inimsuhted ja meeskonnatöö, et töö saaks toimuda sujuvalt vms) 10) Millised on süsteemikoolkonna põhimõtted? Süsteemi koolkonna põhimõteteks on: organisatsioon on terviksüsteem, mis koosneb omavahel seotud osadest; muutus ühes lülis mõjutab tervet süsteemi; Süsteeb aitab juhtidel mõista, et igal teol on tagajärjed organisatsiooni sees
Aktiivne tööturupoliitika tegeleb uute töökohtade loomisega, ümberõppevõimaluste pakkumise ja ettevõtluse loomist soodustavate tegevustega. Selleks luuakse ennetavaid majanduskavasid. Kokkuvõtlikult saab tööhõivepoliitikat nimetada riigi käitumiskava töötuse ja tööjõupuuduste parandamiseks. Viide 1. Väljavõtted Eesti konkurentsivõime kavast 2020 Kava kaks keskset eesmärki on Eesti tootlikkuse ja tööhõive tõstmine. Lähiaastate peamine fookus on hariduse ja tööhõive valdkonnal, rõhuasetusega pikaajaliste ja noorte töötute tööturule integreerimisel ning oskuste arendamisel. Eesmärgiks on võetud ka tänase töövõimetuse süsteemi reform, mis tagaks süsteemi jätkusuutlikkuse – sealjuures säilitaks ja parandaks tööealise elanikkonna töövõimet,ennetaks töötust ja töövõime langust ning toetaks inimese tööturule naasmist
GEOGRAAFIA KONTROLLTÖÖKS KORDAMINE Tänapäeval kogutakse andmeid Maa sisetegevuse kohta puuraukude rajamisel ning kivimite, mis jõuavad maapinnale vulkaanilise tegevuse ja maavärinatega, uurimisel. Maa siseehitus: Maakoor: 1)mandriline-ulatus on 5-80 km; keskmine tihedus 2,7 g/cm 3; peamised kivimid on graniit ja basalt; temperatuur on 0-600°C; aine olek on tahke. 2)ookeniline-ulatus on5-20km; keskmine tihedus 3 g/cm3; peamine kivim on basalt Vahevöö: 1)ülaosa-ulatus on kuni 400 km; temperatuur on 1300°C; aine olek on plastiline. 2)alaosa-ulatus kuni 2900 km; temperatuur on 1200-1500°C; aine olek on tahke. · Astenosfäär-vahevöö ülemine osa; kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. · Litosfäär-astenosfääri peale jääv Maa kivimkest, mis on liigendunud laamadeks Tuu...
Mercally skaala Purustusi Pallid Kuni 12 palli Visuaalselt Annab edasi purustuste võimsust (+) Subjektiivne(-) Rihteriskaala Maavärina võimsust, vabaneva energia hulka Magnituudid Tagevaimad on olnud 9 magnituudi Seismograafiga Täpne ja objektiivne võimsuse mõõtmine(+) Ei anna edasi purustuste ulatust(-) Maavärin on maakoore järsk rappumine ning maapinna võnkumine Maapinna võnkumist põhjustavad seismilised lained. Kolle e fookus e hüpotsenter koht maakoores kus toimus murrang Epitsenter e kese koht maapinnal kolde kohal Murrang(ulõhe) kivimikihtide järsk liikumine teineteise suhtes Kehalained läbivad Maa sisemust, ,,ennustavad maavärinaid" Pikilained kuni 6-7 km/s Ristilained kuni 13 km/s Pinnalained levivad piki maapinda, tekitavad purustusi Tekkepõhjused : · Vulkaanipursked · Koobaste varisemised
kõik kreeka keelest lähtudes. Süsteemi oli vaja selleks, et taastada ning säilitada klassikalist kreeka keelt, mis oli suuremas osas ära rikutud Aleksander Suure valitsemisajal, kui kreeka keel levis kaugele üle endise Kreeka piiride. (Õim 2000: 8) Keskaja periood (5.13. saj) tõi keeleuurimisse põhimõttelise pöörde, nimelt keelt hakati käsitlema koos loogikaga ehk mõtlemisega ja retoorikaga. Tähelepanu keskpunkti tõusiski keele ja loogika seos, ehk teisiti öeldes nihkus fookus vormilt sisule. Keskaja keeleteaduse tunnusmõiste on spekulatiivsed ehk skolastilised grammatikad. Skolastikat mõisteti tollal teaduslike käsitluse esitamise ja argumenteerimise õpetusena. (Õim 2000: 8-9) Renessanssi periood (14.16. saj) oli Euroopa kultuuriloos murranguaeg. Sellel perioodil hakati väärtustama rahvuskultuure ja -keeli. Tähtis polnud mitte üldine arutelu keele olemuse üle, vaid rahvuskeelte kirjeldamine. Skolastika mõiste hakkas siin omandama halvustava tähenduse
Regionaalne eklogiit ja granuliitse faatsiese pürokseen-gneisid kristalliseeruvad ümber amfibolideks. Esinemine: suuremastaabiline levik (mäestikuliste süsteemide suurusjärguga analoogilised). Ookeanipõhja kivimitesse tekib hulgaliselt serpentiini, talki, kloriiti, albiiti. Esinemine: ookeanite all, ookeanilises maakoores. 45. Kuidas tekib maavärin pingete kuhjumine kivimeis ning pingete järeleandmine ja hapra deformatsiooni teke. Maavärina kese, fookus, seismilised lained ja nende levik ning registreerimine. Mercalli skaala ja Richteri skaala. Maavärin on põhjustatud hetkelisest maa sisemuse kivimitesse kogunenud pingete järeleandmisest. Lühiajaline ja äkiline maapinna vajumine. Pinged kogunevad Maa sisemuses tektooniliste jõudude toimel (s.o. maasisese ainese ümberpaiknemisel). Maa sisemuses asuva plastilise ainese ümberpaiknemine mõjutab ka haprata deformatsiooni sfääri (litosfääri) tükeldada, seda
kauguse puhul üksteisest. SILMA ADAPTSIOON - silma võime kohaneda esemete vaatlemiseks mitmesugusel valgustugevusel SILMA AKOMMODATSIOON - silma võime eristada mitmesugusel kaugusel olevaid esemeid. NÄGEMISKESKUS - suuraju poolkerade kuklasagaras. MÜOOPIA - lühinägevus, mille korral inimene näeb hästi lähedale, nägemiskorrektsioon toimub miinusklaasidega, mis on kaksiknõgusad. - peegelduvate kiirte fookus tekib võrkkesta ees - kaugus läätse ja võrkkesta vahel on suurenenud müoop - lühinägelik. HÜPERMETROOPIA - kaugnägevus, mille korral in näeb hästi kaugele, nägemiskorrektsioon toimub + klaasidega, mis on kaksikkumerad. - peegelduvate kiirte fookus tekib fõrkkesta taga - kaugus läätse ja võrkkesta vahel on vähenenud hüperoop - kaugnägija Lühi- ja kaugnägevuse korral on tegemist AKOMMODATSIOONIHÄIREGA. EMMETROOP - normaalse nägemisega isik.
4 põhisuunda kirjanduse kui mõiste määratluses. Milline neist tundub Sulle endale kõige olulisem? Miks? Vt ka lõiku intervjuust Ben Okriga, kus ta kõneleb kirjanikuks olemisest. Kas Okri hinnang kattub mõne kirjandusteaduses levinud kirjanduse põhimääratlusega? Mille poolest see neist erineb? (1) poeetiline keel - Kirjandus kui teatud sorti keelekasutus, muudab igapäevast keelekasutust, on sellest intensiivsem. Erineb/eemaldub sellest (lugemisel nn. võõrandumisefekt). Fookus keelel (rütm, sõnakasutus jne.), enamat kui tavatähendus. (2) väljamõeldis - kujutlusvõime abil loodud. fakt >< väljamõeldis, ajalooline >< väljamõeldislik tõde. Fiktsionaalne tekst ei oma (otsest) praktilist väärtust. Konstrueeritud kunstireeglite põhjal. Väljamõeldislik ei ole alati kujundlik (3) esteetilise väärtusega objekt - ilusa, tõese ja väärtusliku seosed. sisu ja vormi seosed. Kunst kunsti pärast e. Nn. ‘eesmärgitu eesmärk’.
Visioon - firma põhiideoloogia ja elav tulevikunägemus. Missioon - peegeldub firma põhieesmärk, tema eksisteerimise olulisim mõte. Turunduse lühinägelikkus - ärivaldkonna ekslik, liiga kitsas käsitlus, lähtumine mitte tarbijavajadustest, vaid näiteks tootest või tehnoloogiast. Turundusmeetmestik ehk turundusmiks - meetmete kombinatsioon, mida firma rakendab sihtturu mõjutamiseks. Turunduskontseptsioonid Turundada saab kaupa ja teenust. 1.lähtealus, 2. fookus, 3. vahendid 4. eesmärgid Tootmiskontseptsioon: 1. Tootja- lähtealus (tootja tehnoloogilised ja majanduslikud võimalused) 2. Tootja võimalused- fookus 3. Kättesaadavus, madal hind- vahendid 4. Kasum mastaabisäästult- eesmärgid Tootekontseptsioon: 1. Toode- lähtealus 2. Toote omadused- fookus 3. Tootearendus ja kvaliteet, innovatsioon - vahendid 4. Kasum kvaliteedilt- eesmärgid Turunduskontseptsioon 1. Turg - lähtealus
Fookuses on tekst ise, selle sisemised seaduspärasused. (Kirjandusteost nähakse kui iseseisvat elu elavat tähenduslikku tervikut. Teos on midagi enamat kui autori teadlik loomeakt, teos võib sisaldada tähenduskihte, millest autor polnud kirjutades teadlik.) Materiaalsus õige versiooni kättesaamine; erinevad väljeaanded. Olulised on keel, stiil ja struktuur. Lugeja kui kirjandussituatsiooni tuum: Fookus on lugemisprotsessil. Iga lugeja loob teksti. Seega on niipalju tekste nagu lugejaid. Lugejajaotused, määrab ära, kuidas mõnda teksti loeme. Oluline on ka zanr, igat loetakse erinevalt (nt kriminullid). Lugemispraktikad. Ei põhine uuringutel on hüpoteetilised, teoreetilised. Oluline küsimus seisnebki selles, et kuidas uurija teab, mida inimesed loevad ja kuidas mõtlevad. Kontekstikesksed lähenemised: Konteksti määratlemine, kuhu (kirjandus)tekst paigutatakse,
1977.a kinnitas P.A.Mearese uurimus,et koolisotsiaaltöö on eemaldumas juhtumitööst ja liikumas kodu-koolikogukonna ning haridusalase nõustamise suunas.Tähtis mudel on Costin'i kooli-kogukonna-õpilase suhete mudel.Selle mudeli eesmärk on kutsuda esile muutusi selles triaadis ja seeläbi teatud määral modifitseerida teataval määral kooli karmi institutsionaalset praktikat ja poliitikaid. Tähelepanu pööratakse õpilaste gruppide karakteristikutele ja nende koolidele. Fookus on õpilaste gruppide situatsioonidel, mitte individuaalsete grupiliikmete personaalsel arengul.(Hiljem jõudsalt kasutusel). 5 Koolisotsiaaltöötaja Eestis Koolisotsiaaltööd tehakse 1994.a alates Tartus ja 1999.aastast Pärnus.Koolisotsiaaltöötaja ametisse nimetab haridusosakonna juhataja ning koolisotsiaaltöötaja peab alluma vahetult haridusosakonna juhataja asetäitjale- kooliteenistuse juhatajale
rahuldavam käsitlus kirjandusest. Kirjandus süvendab, rikastab ja avardab meie elu. Kirjandus hakkas vajama vahendamist, tõlgendamist, seletamist jne. ● Mis on kirjanduskriitika (sh kirjandusteaduslikud käsitlused) otstarve ? Kirjanduskriitika- hinnangu andmine, kritiseerimine, kirjandusteose seletamine, konkreetse sõnakunstiteose uurimine ja analüüs ● Mis on tõlgendamine ? Kitsas tähenduses:teksti keeleliste tähenduste määratlemine, fookus kujundlikel, ebaselge ja keeruka tähendusega tekstiosadel. Laiemas tähenduses: kirjandusteose iseloomulike joonte ja eesmärkide selgitamine, keskendumine, nt žanri, struktuuri, teema ja mõju küsimustele. ● Mis on kirjandusteooria ? Kirjandusteooria on mingi süsteemse mõtteraamistiku rakendamine kirjandusteosele selle tähenduse avamiseks. Analüüsipraktika ● Kuidas on zanripõhine kirjanduskäsitlus ajalooliselt muutunud ?
võrrelda? Kas neid üldse saab võrrelda? Neid küsimusi silmas pidades see referaat valmima peakski. Tzvetan Todorov vastas oma hiljutises raamatus 20. sajandi kriisi kohta mõlemale küsimusele jaatavalt, väites, et nad kuuluvad ühte ja samasse poliitilisse liiki, nimelt totalitarismi. Pärast Euroopa kommunismi kokkuvarisemist 1989. 1991. aastal on 3 kahe diktatuuri üle käiva arutelu fookus hakanud nihkuma. Valminud on ajalooliselt märksa põhjendatum totalitarismi mõiste, mis arvestab sellega, kui suurel määral seisis süsteemide taga eksklusiivse ühiskondliku ja kultuurilise utoopia positiivne visioon, kuid tunnistab samas, et reziimi poliitiline ja ühiskondlik praktika lahknes väga sageli utoopilistest püüdlustest. Enam pole kahe diktatuuri määratlemisel vaja tugineda rangelt politoloogilisele ,,totalitarismi" mudelile.
- Ukse peale tulnud perenaine tervitas külalisi. - Oodates bussipeatuses bussi, ümises tütarlaps tuntud laulu. · OTSE- JA KAUDKÕNE - Õpetaja küsis: ,,Kes teab, mis on armastus?" - ,,Kes teab, mis on armastus?" küsis õpetaja. - ,,Kes teab," küsis õpetaja, ,,mis on armastus?" - Ta ütles, et ta teab, mis on armastus. Võõrsõnad ja nende tunnused 1. g, b, d sõna algul - giid, bensiin, diivan; 2. tähed f, s, z, z - fookus, fänn, sokolaad, zooloog, looz; 3. pearõhk kaugemal kui esisilbil - paralleelne, vanill, grammatika, semester, suflee; 4. pikad täishäälikud kaugemal kui esisilbis - akadeemia, galerii, idee, marinaad; 5. häälik o kaugemal kui esisilbis - auto, logo, meson, stereo, neutron, traktor; 6. eesti keeles tavatud häälikuühendid - bluff, sfäär, pasha, standard, foogt, strateegia, asbest, hüatsint, müokard, trahhea.
Selline arvamus jätab kõrvale asjaolu, et kindlaid mõttemütse punane, kollane ja must kasutatakse hinnanguks, mitte ainult informatsiooniks. Kui otsust ei ole võimalik langetada, peaks viimane sinine mõttemüts põhjendama, miks see nii on. Mõni küsimus võib vajada täiendavat informatsiooni. Võimalikud on ka erinevad hinnangud, mida ei suudeta kooskõlastada. Nii et, viimane sinine mõttemüts saab määratleda uue mõttekeskme. Määratletud fookus võib seejärel saada uue mõttesessiooni ülesandeks. Viimase sinise mõttemütsi abil on vajadusel alati võimalik sisse tuua spetsiaalsed otsustusmeetodid. Need protsessid ei ole välistatud vaid seetõttu, et kasutatakse kuue mõttemütsi meetodit. Kuid selliseid võtteid peaks tutvustama ainult siis, kui järeldusele jõudmine on raskendatud. Tavaliselt ei ole need vajalikud ja nende kaasamine teeb asjad keeruliseks.
temp. const suurus. 47.Peegeldumisseadus:peegeldunud kiir on samas tasapinngas langeva kiire ja langemispunktist püstitatud pinnanormaaliga. Peegeldumisnurk=langemisnurk 48.Murdumisseadus:Murdunud kiir on samas tasapinnas langeva kiire ja langemispunktist püstitatud pinnanormaaliga. Langemis ja murdumisnurkade muutuste puhul on langemis ja murdumisnurkade siinuste suhe const ja võrdne murdumisnäitajaga. 49.Õhukese läätsevalem:õhukese läätsepuhul on tema fookus kauguse pöördväärtus võrdne eseme kauguse ja kujutise kauguse pöördväärtuste summaga.1/f=1/a+1/k 1/t=D 50.Valgustusseadus: E=s/r²*cosalfa Pinnavalgustatus on võrdeline valgusallika valgustugevuse ja kiirte langemisnurga cos ning pöördvõrdeline valgusallika kauguse ruuduga. 51.Fotoefekt I: fotoefekti puhul on küllastusvool võrdeline pinna valgustatusega. Ajaühikus väljalöödud metallist elektronide arv on võrdeline valguse intensiivsusega. 52
Maavärinad http://www.gi.ee/geomoodulid/ Koostanud Ülle Liiber Maavärina tagajärjed Islandil Maavärinad • 20. sajandil täiustusid seismiliste lainete mõõtmisvahendid ja hakati rohkem seismograafe kasutama maavärinate registreerimiseks. • Üleilmne seismojaamade võrk rajati 1960. aastatel, mis võimaldas registreerida kõik maavärinad. •Tänu sellele selgus, et suurem osa maavärinaid toimub vaid teatud piirkondades – peamiselt laamade äärealadel. Maavärinate esinemispiirkonnad 1954. aastal avaldas prantsuse seismoloog J.P. Rothé sellise kaardi, kus on näidatud maavärinate peamised esinemisalad. Maavärinate registreerimine • http://earthquake.usgs.gov/eqcenter/index.php Maavärinate esinemispiirkonnad Punasega on tähistatud vulkaanide levikualad, kollasega maavärinate piirkonnad, sinisega laamade piirid. Mis on maavärin? • Maavärin on maapinna lühiajaline ja äk...
Miinused – koordinatsiooni ja kommunikatsiooni probleemid, hierarhia ülekoormatus, jäikus, nõrk seotus allastme töötaja ja organisatsiooni eesmärgi vahel, edu mõõtmine ja vastutus? Divisionaalne struktuur – heterogeensete tööülesannete grupeerimine, organisatsiooni üksused grupeeritakse ettevõtte poolt pakutavate toodete, sihtgruppide või ettevõtte üksuste asukohtade põhjal nt (laudade – toolide – riiulite osakond; tallin, tartu, pärnu osakond). Plussid – paidlik, fookus (toode/teenus/sihtgrupp/asukoht), detsentraliseeritud, kergem mõõta tulemuslikkust, motivatsioon (konkurents), tippjuhtide areng. Miinused – dubleerimine, suured koordineerimisekulud, konflikt ja konkurents divisjonide vahel, ei soodusta spetsialistiteadmiste arengut, kliendisuhted (millise osak poole pöörduda?). Hübriidstruktuur – Plussid - Soodustab paindlikku arengut üksikutes allüksustes, samas
6. Start-up ettevõtte mõiste. Iduettevõte. Toote või teenuse väljatöötamiseks loodud alustav ettevõte, mida iseloomustab määramatus ning mille keskmes on üldjuhul innovaatiline tehnoloogia või uudne ärimudel. Kasumile orienteeritud ettevõte. Alustamisest pole möödunud rohkem kui 6 aastat. Üle keskmise käivet, 20% enam kasvu käibes, kasumis või töötajate arvus aastas. Turule uus toode või tehnoloogia (15% kuludest teadus- ja arendustegevuse kulud). Fookus ekspordil ja rahvuvahestumisel. 7. Ettevõtluskiirendite tegutsemispõhimõtted. Meeskonnad kandideerivad kiirendisse. Väljavalitud saavad investeeringu ja osalevad programmis (vastutasuks loobutakse 8-9% osalusest). Rahvusvahelised mentorid nõustavad programmi jooksul (3 kuud) meeskondi. Programmi lõpus esitlused investoritele. 8. Rahvusvaheline ettevõtlusuuring GEM (Global Entrepreneurship Monitor) jagab
heaolu loomisel ja eeldused süsteemseks võrdluseks senise kulutustekeskse lähenemise kõrvale. Heaoluriikide kvaliteet pigem sõltumatu, mitte sõltuv muutuja. Segadus tüpoloogiate ja ideaaltüüpide vahel Francis Castles (1993): Welfare families. Muutujad: Geograafiline asukoht, keel, kultuur, traditsioonid, ajalugu. Neli perekonda: Anglo-Saksi (UK, Iirimaa + USA, Uus-Meremaa, Austraalia), Nordic, Mandri-Euroopa, Lõuna-Euroopa (Kreeka, Portugal, Hispaania). Uued tüpoloogiad: Fookus: ümberjaotamiselt investeeringutele. A.Giddens- lääneriikide ümber vaatamine. Ian Gough (2004)- tüpoloogia laiendamine arengumaailmale: Kagu-Aasia- informal security regimes, Aafrika- insecurity regimes (humanitaarabi alad), market versus livelihoods (elavikud), parteipõhine pol. mobiliseerimine versus mitmed erinevad kuuluvusgrupid (rahvus, religioon, eapõhised rühmad, ökokogukonnad), mitmekesisemad võimusuhted (palju toimijaid, sh. r/vahel) Režiimi tüpoloogia pole relevantne
Kannatab kergeid öökülmi. Efekttaim. Joonis 50. Lilltubakas (http://images.whiteflowerfarm.com/76795a.jpg) -metstubakas (N. sylvestris) (Argentiin) Eelistab päikesepaistelist kasvukohta, mõõdukalt viljakat ja niisket mulda. Taim armastab küll niiskust kuid on ise küllaltki kuivakindel. Vajalik regulaarne kastmine. Kannatab väiksemaid öökülmi. Kasvatatakse lillepeenras ja gruppidena. Aktsenttaim, fookus. Joonis 51. Metstubakas (http://www.mooseyscountrygarden.com/dog-garden-path/nicotiana- sylvestris.jpg) 29 f f
Ookeaniline maakoor Mandriline maakoor koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri moodustab mandreid kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku koosneb mitmesugustest tard, sette ja basaltse magma tardumisel. moondekivimitest kivimitel lasuvad süvamere setted paksem/vanem õhem/noorem kergem/väiksem tihedus raskem/suurem tihedus Litosfääri laamtektoonika Ookeani keskahelikuks nimetatakse paljudest paralleelsetest lõhedest tükeldatud võimsat mäeahelike süsteemi. See on koht, kus vahevöö sügavusest ülesliikuva tulikuuma ainese tõusuvoolused põhjustavad ookeanilise maakoore rebenemist ja laadame teineteisest eemaldumist. Sii...
Õpikeskkonna ülesehitus Alati, kui laps klassi siseneb, peab ta end tundma teretulnuna. Klassiruum on lapsekeskne ja värvirikas. On oluline, et ruum oleks arusaadavalt õpifunktsionaalne, kuid samas peab õpikeskkonnast õhkuma ka rõõmu ja mängulisust. Oma klassi tood sa kõigepealt kohale ennast, enda huvid ja selle, kuidas sa mõistad lapsi. Hiljem, kui oled lastega tutvunud, tekib ruum sinust ja lastest. Lapsel on lasteaeda minna palju kergem, kui talle meeldib keskkond, kuhu ta läheb. See on ikkagi koht, kus koolieelne veedab suurema osa oma päevast. Oluline on tekitada usaldust ka lastevanemates teadmist, et nende laps on turvalises kohas. Oma klassi tood sa nii või teisiti kaasa iseenda. Ja alguses on see normaalne, et klassist peegeldub vastu suurelt osalt sina ise. Mida aeg edasi, seda rohkem tekib ruumi osakesi igast ühest, kes seal ,,poole kohaga elavad". Klassi üldine ülesehitus peab olema organ...
Usalduse kaotamine mõjub halvasti nii koostööle, initsiatiivi võtmisele ja arengule kui ka suurepärastele tulemustele ja ühisele helgele tulevikule. Ruth Alas (2005) on öelnud,et personalijuhtimise eesmärk on tagada töö suurim võimalik efektiivsus nii töötajate, firma kui ka ühiskonna seisukohalt Raul Veede (09.10.2009) on öelnud, et tema jaoks personalijuhina on uus eelkõige vajadus äri tundma õppida. Masu ajal on varasemast suurem fookus ka töötajate hindamisel, professionaalsete teadmiste testimisel ja tulemusjuhtimisel. Mari Nõmm (21.11. 2001.) on arvamusel, et personalijuht on eelkõige partner ettevõttele, lisaks on ta ka psühholoog, konsultant ja töötajate huvide kaitsja. Lihtsalt hea inimene on kindlasti lihtne olla, aga olla hea personalijuht teatud tingimustes, on kahtlemata keerulisem. Et see õnnestuks, tuleb ettevõttel väga selgelt väljendada oma ootusi ja
Kui ollakse identifitseerinud parima ja halvima kommunikatsiooni ja meeskonnatöö karakterid, siis oleme me võimelised tundma ära professionaalse kommunikatsiooni, kui me seda näeme. Omadused, mis aitavad kaasa efektiivsele meeskonnatööle: -Positiivsus – inimestel on öelda häid asju nende töö ja töökaaslaste kohta. -Oskused – inimesed oskavad hästi seda, mida nad teevad -Nauditavus – tööl on lõbus ning tihti võetakse olukordi huumoriga -Areng – Fookus on sellel, kuidas teha asju paremaks, mitte ei vaielda ega viriseta. -Paindlikkus – inimesed on avatud vaheldustele ja muutustele -Edasiviiv jõud – meeskonnaliikmed tunnevad ennast motiveerituna, tähtsatena ning efektiivsetena -Entusiasm – Inimestel on palju energiat -Head kavatsused – inimesed eelistavad rahu konfliktidele -Enesekontroll – inimesed jäävad rahulikeks pingelistes situatsioonides -Õppimine – väljakutsuvad olukorrad on teretulnud
Lugu hüplebki mineviku ja oleviku vahel, milles Almasy räägib oma minevikus juhtunud imelisest, kuid traagilisest armastusloost naisega Katharine. Nimelt ei olnud nende elu niisama lihtne – Katharine, olles abielus Geoffrey Cliftoniga, pidi afääri Almasyga hoolikalt varjama. Läbi pika varjamise sai Geoffrey siiski teada ning nagu arvata võib, ei olnud mees teada saadu üle õnnelik. Lõpuks siirdub loo fookus Hanale ja demineeriale Kipile, kelle armastuslugu kahjuks ei lõppe samuti väga hästi. Kip sõidab minema ning aastaid hiljem on ta rajanud pere ning töötab arstina Indias. Kuigi ta on oma eluga rahulik, rändavad tema mõtted vahel tagasi Hanale. 3. Teose analüüs postmodernistlikus ja postkolonialistlikus võtmes Teosest õhkus inspireerivat eklektilisust. Omavahel olid kokku põimitud nelja erineva maailmavaatega inimeste lood
Fütosemiootika – uurimus taimedevahelise märgiprotsesside kohta. 1970ndatel hakkas Krampeni töödest huvitma Sebeok. 9) Thure von Uexküll, et al– endosemioos – Thure panustas palju nii meditsiini ja biosemiootikasse. Alustas Glotteral konverentse, seal kohtusid euroopa semiootikud ameerikasemiootikutega. Rahvusvaheliste biosemiootika konverentside eelkäija. Hoidis oma ise pärandit, arendas omailma konsepti. Thre peamine fookus oli demehhaniseerimisel, lähenemine, kus meditsiinis patsiendi keha e katkine masin pannakse uuesti tööle. Endosemioos – termin, mida kasutatakse inimkeha mittekeelelisi ja mittevaimsete interaktsioonisüsteemide uurimisel. Endosemioos on püüd seletada ja mõista informatsioonilisi suhteid, mis toimuvad organismis iseeneses. Ta võttis semiootika filosoofiast, lingvistikast ja hermeneutikast ning asetas ta tagasi suuremasse bioloogilisse alasse
Eesti etno ajalooline perspetkiiv. Määratleti tüübid tüpoloogia. Määratleda tüpoloogiate areng. Rõhuasetus esemete levik kultuuris. Minevik on olevikus kui elav osa veel. 20.saj II pool: Minevik olevikus kaotab mingil hetkel valiidsuse. Fokuseeritakse 19.saj rahvakultuurile. Murrang -massitoodete tulek. Etnoloogia kui ajaloo abiteadus alates 1940ndatest. Ajalooline etnograafia. Etno täiendab uue vaatepunktiga ajalugu. Ajalooline materialism fookus esemekultuurile. Antropoligiseerumine ajaloo ja etno vaatepunktid hakkavad lähenema, pildil nähakse ka nt teise kujutamise strateegiad teatud ajaloolises kontekstis. Euroopa etnos on olnud ajaloolise eseme uurimine pikaajaline traditsioon. Münsteri koolkond varaloenduste uurimise keskus Euroopas. Innovatsiooniuuringud küsimus on hierarhias, kust innovatsioonid tulevad. Trad rahvakultuuris on ülevalt alla, eeskujud tulevad kõrgemalt allapoole. 20
ja vähe motiveeritud 240. Liider: suunatud ülesandele, vähem suhetele o Liider määrab tööülesanded o Liider valib strateegia eesmärkide saavutamise teed o Liider võtab vastu otsused o Kommunikatsioon on ühesuunaline o Otsuste täitmiste kontroll ja sanktsioonid 241. Selgitav 242. Järgija: on soov ülesannet täita, kuid oskused ei ole piisavad 243. Liider: kõrge fookus ülesandele ja suhetele o Liider määrab ülesanded o Liider arvestab töötajate arvamusega kahesuunaline kommunikatsioon o Liider valib koos järgijaga eesmärkide saavutamise teed o Liider toetab järgijat, annab nõu 244. Osalev e toetav 245. Järgija: kogenud ja võimekas, kuid ebakindel üksi ülesande täitmisel või vähene motivatsioon töötada hästi/kiiresti 246
Litosfäär. Litosfäär maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahvöö tahest ülaosast. Litosfäär on liigendunud laamadeks. Astenosfäär vahevöö ülaosas paiknev sfäär, kus kivimid on mõningases ülessulanud olekus (plastilisus). 50 (ookean) või 200 (mäestik) km sügavusel. Moho pind maakoore ja vahevöö eraldusvöönd. Mandriline maakoor · Ulatus: 5-75 km · Keskmine tihedus: 2,7 g/cm3 · Peamised kivimid: graniit, basalt, settekivimid · Temperatuur: 0-600°C · Aine olek: tahke · Paksus: paksem · Vanus: üle 4 miljardi, vanem Ookeaniline maakoor · Ulatus: ...-10 km · Keskmine tihedus: 3,0 g/cm3 · Peamised kivimid: basalt, setendid · Temperatuur: 0-600°C · Aine olek: tahke · Paksus: õhem · Vanus: üle 180 miljoni, noorem näitaja Mandriline maakoor ...
Aeratsioonivöönd-maakoore ülemine osa, kus koos veega esineb kivimites ka õhku. Alliitne murenemine-niiskes troopilises kliimas toimub murenemine, mille käigus mineraalid lagunevad kiiresti. Murenemiskoorikust leostub ränioksiid välja ja paigale jäävad vett sisaldavad raud- ja alumiiniumoksiid, mis annavad mullale punase värvuse. Astenosfäär-ookeanide all ~50km, mandite all ~200km sügavusel paiknev kivimite mõningasse ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. Atmosfäär ehk õhkkond-maa sfäär, maad ümbritsev õhukiht. Atmosfäärifront-kitsas eraldusvöönd kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. Eristatakse sooja(kui soojem õhumass liigub külmema õhumassi peale), külma (külmem õhumass liigub soojema õhumassi alla) ja statsionaarset fronti(kui front on mitu päeva paigal seisnud).Bioloogiline murenemine-valdavalt taimejuurte ja mikroorganismide elutegevuse tulemusena toimuv murenemine. Mõju võib olla füüsikaline(puujuure kasvam...
Riigieksami materjalid 2007 LITOSFÄÄR 5. iseloomustab joonise abil Maa siseehitust (sise- ja välistuum, vahevöö, astenosfäär, maakoor, litosfäär) ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort. TV. ül. 5-10 lk. 18, õpik lk 42-43. Eksamiraamatust lk 27 ül 11. teada kivimite liigitamist tekke järgi ja oskab selgitada kivimiteringet; tunneb ära lubjakivi, liivakivi, graniidi ja basaldi ning teab nende tähtsamaid omadusi. TV lk 19 ül 11, 14, 16; õpik lk 43-45. Mineraal- looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kujuga kristallina, millel on kindel kristallstruktuur. Näiteks grafiit, teemant, kvarts. Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum. Näiteks tardkivim graniit koosneb kolmest mineraalist- kvartsist, päevakivist ja vilgukivist. Tardkivimid tekivad magma aeglasel jahtumisel ja tardumisel maakoores või laava kiirel tardumisel maapinnal. (nt. gra...
treeningprogramm koos mitmekesiste harjutustega töötab hästi. Paljud leiavad, et treeningkava vahetus 6 8 nädala järel töötab hästi ning ka korduste vahemik on vahelduv. Ovaal-kuju Ovaal-kuju või ,,õuna-kuju" on keskmise pikkusega või lühem, suurte rindadega, peenikeste jalgadega ning rasv koguneb peamiselt keskossa. Kardiotreening rutiinne kardiotreening, kaldus jooksulint või stepper on vajalikud üldiseks rasvapõletuseks. Vältida tuleks ellipsit. Jõutreening fookus peaks olema suunatud jalgadele, et tasakaalustada keha ülemise osaga. Kaasa rohkem kükke, jalapresse ja sirgete jalgadega jõutõmbeid, et viia alakeha ülakehaga tasakaalu. Hoia kordused vahemikus 6 8. MINU KEHATÜÜP Arvan, et minu kehatüüb langeb mesomorfi kanti. Mul on nn 8-kuju kehatüüp ehk siis liivakell. Kuigi mu toitumisharjumused ei ole kõige paremad, teen ma regulaarselt trenni ning
Laamtektoonika (laamade liikumine) Laam maakoor + vahevöö ülemine osa. Suur plokk, mis liigub astenosfääri peal. Astenosfääris on aine plastiline, tekivad lained, see panebki liikuma laamad. Alfred Wegener avastas mandrite liikumise. Pangaea suur manner, mis eksisteeris enne lagunemist. Lauraasia ja Gondvana kaks osa, mis tekkisid Pangaeast. 7 suurt ja 20 väiksemat laama. Kuidas laamad liiguvad: · Ookeanilise ja mandrilise laama kokkupõrge toimub Lõuna-Ameerika läänerannikul nt. (Nazca ja L-Am laam). Geoloogilised nähtused a) Ookeaniline maakoor hävib (sest on õhem) b) Maavärinad c) Vulkaanipursked d) Kurdmäestike (kõrgete mäestike) teke e) Süvikute teke · Laamade lahknemine toimub Atlandi ookeani keskosas (Islandi juures). P-Am ja Euraasia nt. a) Tekib juurde uus maakoor b) Maavärinad c) Vulkaanipursked, vulkaanilis...
10.09.2015 2. seminar Õppimise olemus. Õppimise ajendid ja motiivid keskkonnaga kohanemise kontseptsioonist lähtudes. ÕPPIMISE MÕISTE ja OLEMUS. ÕPPIMISTEOORIA...
Mõjustamise psühholoogia Robert B. Cialdini Süstemaatilised mõjutamisekspertid: 1) Müügiinimesed. 2) Annetusekogujad. 3) Reklaamitootajad. 4) Teised. - Osalusvaatus - uurimismeetod, mille puhul uurijast saab midagi spioonitaolist. Kuigi elukutselised mõjustajad kasutavad nõustumise saavutamiseks tuhandeid erinevaid taktikaid, võib enamiku neist paigutada peamisse kategooriasse: 1) Vastastikkus. 2) Kohustumine ja järekindlus (järelpidevus). 3) Sotsiaalne tõendus. 4) Meeldivus. 5) Autoriteetsus. 6) Nappus. 1 Mõjustamisrelvad - Kinnistunud käitumismustriteks - reeglipärased, pimedalt mehaanilised käitumismustrid paljude erinevate liikide puhul. Kinnistunud käitumismustride peamine tunnus on see, et neisse kuuluv käitumine toimub iga kord praktilis...
MOTIVATSIOON Töömotivatsioon on teatud sisemiste ja väliste jõudude mõju tulemus, mis põhjustab inimese tegutsemise ja käitumise teatud kindlal viisil. Ideaaljuhul on see käitumine suunatud organisatsiooni eesmärkide saavutamisele. Töömotivatsiooni 3 elementi: Käitumise suund ja fookus. Positiivsed tegurid on töökus, loovus, abivalmidus, täpsus. Disfunktsionaalsed tegurid on hilinemine, puudumine, eemaletõmbumine, kehvad töötulemused. Pingutuse tase. Täielik pühendumine versus tegemine just niipalju kui vaja. Käitumise järjekindlus. Korduvalt pingutamine versus enneaegne loobumine või üksnes juhuslik pingutus. Töötajad on rohkem motiveeritud, kui neil on selged eesmärgid.
Sars-Baldwin (1996) on oma uurimuses leidnud, et võtmerolli mängib siiski kommunikatsioon. Indiviidi arusaam tööülesannetest ei pruugi sageli kattuda juhi poolt seatud tööülesannetega. Seepärast on oluline, et juht kommunikeeriks eesmärke, väärtushinnanguid, ootusi ja organisatsiooni kultuuri oma töötajatele. Sama oluline on aga see, et kommunikatsioon peab olema kahesuunline. See, millist infot edastatakse, on sama oluline kui kuidas seda teha. Seejuures peab silmas pidama, et fookus on küsimusel: kuidas? (Sarsfield-Baldwin, 1996). Käesolev töö on huvitavaks algmaterjaliks järgnevatele temaatikaga seotud uurimustöödele, mis võiksid keskenduda juba pigem töös ilmnenud seoste rakendamise võimaluste ning demograafilistest omadustest tulenevate erinevuste uurimisele. KOKKUVÕTE Käesoleva uurimustöö tulemusena said kinnitust kõik neli püstitatud hüpoteesi. Organisatsiooniline õiglus omab olulist mõju nii indiviidi organisatsioonilisele käitumisele kui
Lugeja loeb antud teksti ning mõtestab selle isemoodi lahti, teda võivad mõjutada antud teose analüüsid, sõprade arvamus teosest vms. Seega hakkab teos elama omaette elu ning ei sõltu enam autorist. Mis on tõlgendamine? Tõlgendamine on teksti (kirjandusteos, graffiti, rahvusvahelise õiguse leping, regilaul jne) vahendus, ei pruugi hõlmata ainult kirjandusteoseid ega ainult kirjalikke tekste. • kitsas tähenduses: teksti keeleliste tähenduste määratlemine, fookus kujundlikel, ebaselge ja keeruka tähendusega tekstiosadel. • laias tähenduses: kirjandusteaduse iseloomulike joonte ja eesmärkide selgitamine, keskendumine nt žanri struktuuri, teema ja mõju küsimustele. Mis on kirjandusteooria? Päripäeva ja vastukarva lugemine. Kirjandusteooria on kirjandusteoste vormilist ja kujunduslikku külge ning kirjandusfilosoofiat (ilukirjanduse olemust, ülesandeid, väärtushinnanguid) uuriv teadusharu
Osalemine Müümine · Järgijad valivad eesmärkide saavutamise tee · Eesmärkide saavutamise tee valitakse koos · Liidri ja järgijate vahel toimib koostöö · Liider toetab järgijat, annab nõu · Liider jagab ideid · Liider määrab ülesanded Liider Liider · kõrge suhete, madal ülesande fookus · kõrge fookus ülesandele ja suhetele · liidri roll on julgustav ja toetav · liider arvestab töötajate arvamusega Järgija Järgija · kogenud ja võimekas, kuid ebakindel · soov ülesannet täita, kuid oskused ebapiisavad Delegeerimine Käskimine · Järgijad valivad eesmärkide saavutamise tee · Liider valib eesmärkide saavutamise tee
arengu osas. Tegu on kogu ühiskonnaelu haarava arengukavaga, mitte üksnes ökoloogilistele küsimustele suunatud strateegiaga. Lähteülesande kohaselt on SE21 ühiskonna tervikkäsitlus, mis ei süüvi ühegi kitsama eluala spetsiifilistesse probleemidesse, vaid määratleb Eesti kui terviku liikumise suhteliselt üldistel skaaladel, nagu: individualism- solidaarsus, mobiilsus-püsivus, avatus-suletus, innovaatilisus-traditsionaalsus jne . SE21 selge fookus on Eesti jätkusuutlikkus, strateegia põhiülesanne on vastata küsimusele mida tuleks teha tagamaks Eesti ühiskonna ja riigi edukas toimimine ka pikemas perspektiivis? Strateegia mõtteks on pakkuda teid ja lahendusi erinevate subjektide kooskõlastatud tegevuseks Eesti jätkusuutlikkuse tagamisel. Kuna SE21 lähtub pikemast (30 aastat) ajahorisondist, ei saa ta olla vaid tänaste mureküsimuste keskne, strateegia oluliseks
Neogeen Jääaegade ajastu 16.Kvaternaar Inimese eellased 2.LITOSFÄÄR Pangasmäestik – laamade lahknemispiirile, makoore rebestusvööndisse tekkinud mäestik, mis koosneb kerkinud ja vajunud kivimiplokidest. Kuum täpp – süvavahevööst kerkiva kuuma ja sulava kivimimassi ehk pluumi tõusukoht Maa pinnal, kuhu tekib vulkaan või vulkaaniline ala. Kontinentaalne rift – venituspingete tagajärjel tekkinud mandrilise maakoore kolmeharuline rebend. Maavärina kolle ehk fookus – koht maapõues, kust algab kivimite rebestamine. Epitsenter ehk kese –maavärina kolde kohal paiknev koht maapinnal või merepõhjas Seismilised lained – kivimikeskkonna elastsed deformatsioonid. Richteri skaala – maavärinat iseloomustatakse magnituudides. Kivim Pilt Omadused Kasutamine Lubjakivi CaCO3, on tekkinud *killustiku lubiskeletide valmistamine
ÄRIPLAAN Loengukonspekt © Arvi Kuura 2013 Lisa: Koond tabelitest 5.1-5.5. Nr. Valdkonnad Käsitletav temaatika 1 Strateegiline sobivus ... ehk strateegiline põhjendus 1.1 Äriline vajadus · Äriline vajadus, millele projekt on suunatud ja miks seda on vaja nüüd (või teatud ajal ja miks seda vajadust varem ei olnud). 1.2 Organisatsiooniline üle- · Organisatsiooni (peamised) eesmärgid, struktuur, vastutusalad. vaade · Äristrateegia põhiaspektid: strateegiline visioon ja -plaan(id) ning jätkuvad eesmärgid (mis jäävad väljapoole projekti). · Olulised strateegilised võtmeteemad ja valdkonnad, programmid ja projektid, mida vaadeldav äriplaan puudutab (nii sisesed kui ka ...
Tavapärane äritegevus Maailmatasemel äritegevus Kliendi rahulolu Kliendi (sh siseklientide) rõõm, nauding Orientatsioon kliendile Orientatsioon kliendile (sh sisekliendile) ja teistele huvirühmadele Orientatsioon kasumile Orientatsioon kasumile, väärtuse loomine laiemalt endale ja ühiskonnale Reaktiivne eetika Proaktiivne eetika Orientatsioon tootele Orientatsioon kvaliteedile ja teenusele Fookus juhtimisele Fookus kliendile (sh sisekliendile) IV põhjus: pühendunud töötajad Inimesed loovad organisatsiooni ja tegelikult luuakse see eelkõige inimeste jaoks. Ka kõik tooted ja teenused, mida valmistatakse ja mida pakutakse, on loodud just inimeste jaoks ja nende vajaduste rahuldamiseks. Inimesed moodustavad organisatsioonid, ühiskonnad ja riigid, seetõttu ei saa ära unustada inimest ja tema vajadusi ning soove.
vastanduvad süsteemid püüdlevad tegelikult samasuguste eesmärkide poole, ehkki kasutavad selleks erinevaid vahendeid. Nii Hitleri Saksamaa kui ka USA pürivad allutama indiviidi, vormima temast süsteemi huvidele vastava massiinimese, kes on ülaltpoolt kontrollitav ning aktsepteerib kriitikavabalt süsteemi propageerivat maailmavaadet. 10. Retseptsiooniesteetika põhimõtted. Mis on ootuskorisont? Kuidas see toimib kirjandusajaloos? Ei ole üks teooria, pigem laiem fookus kirjandusteksti lugemise protsessil Fookus lugejate reaktsioonil, lugeja ootustel Tekstil EI OLE kindlat tähendust, selle määrab lugeja Kirjandusteos omandab positsiooni vastuvõtvas kultuuris just lugemise kaudu Teksti tähenduse loob (vähemalt teatud määral) lugeja Pole olemas üht ‘õiget’ tõlgendust, mis oleks sama kõikidele lugejatele ei teksti osade ega terviku suhtes Erinevad retseptsiooniteooriad: 1) mis on olulisimad lugeja
MAAVÄRINAD Maavärinate põhjuseks on litosfääri elastsete pingete äkiline vabanemine. Maavärinat iseloomustavad epitsenter ja fookus (seismograafiliselt määratakse hüpotsenter) on kujutatud joonisel 1. Joonis 1. Maavärina skeem: murrang f, fookus F ja epitsenter E. Sügavamad (fookused sügavamal kui 100 km) maavärinad esinevad subduktsioonivööndites. Juhuslikud tugevad maavärinad laamade keskosas on seotud plokiliste liikumiste ja litosfääri paksusega: kauaaegse energia akumulatsiooni vallandumine. Energia vabanemisel tekivad kaht tüüpi seismilised lained: P-lained (pikilained) ja S- lained (ristlained). Maapinnalähedastes kivimites on P-lainete ligikaudne liikumiskiirus 5.5 km/s, S-lainetel 3 km/s
56. Tegevuse struktuur ja mõju käitumisele organisatsioonis 27 57. Võimu jaotus organisatsioonis 58. Delegeerimine kui juhtimisvõte 59. Töötajate volitamine 28 60. Ametlik suhtlemine ja kahesuunaline kommunikatsioon 61. Kommunikatsiooni vormid ja nende sobivus edastatava informatsiooniga 29 62. Kontroll kui juhtimistegevus 63. Kontrolli fookus ja kontrollivormid 30 64. Tagasiside 31 65. Konflikt olemus, põhjused ja tüübid 66. Konflikti koostisosad 32 67. Konfliktide lahendamise viisid ja nende sobivus situatsiooniga 68. Konflikti katkestamine ja lahendamine 33 69. Liidri ja järgija suhe 70. Sotsiaalse vahetuse teooria ja sotsiaalse interaktsiooni põhimõtted
LITOSFÄÄR 2. iseloomustab joonise abil Maa siseehitust ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort; mandriline Mandriline maakoor - mandrite ja selfimerede alune maakoor. maakoorr Ookeaniline maakoor - ookeanide alune, peamiselt basaltsetest ookeaniline maakoor kivimitest koosnev maakoor. maakoorr litosfäär Litosfäär - Maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfäär plastiline astenosfääri peale jäävast vahevöö tahkest ülaosast, on vahevöö liigendunud laamade...
Joonis Estonian Airi missioon on pakkuda oma klientidele stabiilset, turvalist ja kliendisõbralikku teenindust, olles sealjuures keskkonda säästev. Kasvada vastutustundlikult, jätkusuutlikult ning vältida liigsete riskide võtmist. Konkurentidest erinebki Estonian Air väiksuse poolest, tegu on väiksele turule ja kvaliteedile orienteeritud lennufirmaga, mitte vaid kasumile orienteeruva suurettevõttega. 1.6 Turundusmeetmestik Kuna fookus on püsisihtkohtade teenindamisel, tuleb leida võimalus laiendada Estonian Airi tuntust nendes riikides. Suurimaks abiks siinkohal on internet. Estonian Airi Facebooki leht töötab müügikanalina, Facebooki leht vahendab sooduspakkumisi ning korraldab kampaaniaid, samuti pääseb ligi rakendusele AirScore. 1.6.1 AirScore ja EuroBonus AirScore on Estonian Airi poolt väljatöötatud uuenduslik Facebooki rakendus, millega liitudes
majanduskriisi ajal veelgi, olles üksnes ligi kuuendik kogu tööpoliitika kuludest 2009. aastal. See küll ei tähenda, et 2009-2011 aastal ei kasvanud aktiivse tööpoliitika kulutused, lihtsalt passiivsed meetmed kasvasid veelgi kiiremini. Tööpoliitika meetmetes osalenud töötute arv hakkas kasvama alates 2009. aasta lõpust, paralleelselt töötuse kasvuga. 2009. aasta lõpuks kasvas tööpoliitika meetmetes osalejate arv ligi neli korda. Meetmete fookus nihkus samal ajal töötute koolitamiselt otse tööandjate toetamisele, muutes palgatoetuse abil pikaajaliste töötute töölevõtmise soodsamaks. Kuni 2009. aastani oli kõige tavalisem koolitus, kas tööotsingu koolitus või tööalane koolitus, ning karjäärinõustamine. Alates 2010. aasta algusest on palgatoetus ja tööharjutus muutunud palju olulisemaks. 2009. aastal lisandusid ka tööklubid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
