Elektromagnetlaine Hertzi avatud võnkering. Kõik elektomagnetlained levivad kiirusega: D=3x10(astmel 8) m/s (Valguse liikumine) Elektromagnetlaine on ristlaine. Elektromagnetväljad jaotatakse sageduse järgi. 440Hz ajaühikus tehtav võngete arv. Sagedus-f Lainepikkus l (lambda) naaber- Laineharjade vahekaugus. Ühik 1m Laineliikumise kiirus C=lxf Helilainet annab edasi õhus olevad molekulid, mis pannakse võnkuma. Merelaine levib vee ja õhu olemasolul, mis paneb vee liikuma. Elektromagnetlaine on ainuke laine, mis levib tühjas ruumis. Elektromagnetlained vahelduvvool 10(kuubis) Hz tekitab lihtsalt generaator (tegelevad elektrikud) raadiolained kuni 10(astmel 12) Hz (tekitab elektron generaator) -raadiolaine ülemine osa ots on mikrolained (teevad toidu soojaks) optiline kiirgus 10(astmel 12)-10(astmel 17)Hz -Infrapunakiirgus (tekib molekulide liikumisel) põhi eesmärk on sooj...
Enne 1800 oli kirjandus kõik kirjapandud teadmised. Kirjandus kui fiktsioon al 18 saj lõpust. 4 põhisuunda kirjanduse kui mõiste määratluses. Milline neist tundub Sulle endale kõige olulisem? Miks? Kuidas sarnanevad või lahknevad sellega, kuidas kirjandusteaduses kirjandust määratletakse kirjanike ja luuletajate enda arvamused (vt valik näiteid slaididel)? Poeetiline keel o Muudab keelekasutust o Intensiivsem o Fookus keelel Väljamõeldis o Ei oma praktilist väärtust o Konstrueeritud kunstireeglite põhjal o Ei ole alati kujundlik Esteetilise väärtusega objekt o Ilusa, tõese ja väärtusliku seosed o Sisu ja vormi seosed o Kunst kunsti pärast, e eesmärgitu eesmärk o Loomisprotsess eesmärgiline, aga suunatud endale, ei veena, informeeri Intertekstuaalne konstruktsioon
Atmosfäär Litosfäär Pedosfäär Hüdrosfäär Biosfäär Litosfäär- maakera jäik väline kivimiline kest, mis koosneb maakoorest ja vahevöö lemisest osast. Pedosfäär- ehk mullastik, hõlmab maakoore indmise kihi. Hüdrosfäär- hõlmab Maa mineraalidega ehk, osa maast, mis on täidetud veega. Atmosfäär- ehk õhkkond, on maad ümbritsev õhukiht. Biosfäär- Maa funktsionaalne sfäär, mis koosneb Maa sfääride neist osadest, kus elavad organismid, kus toimub aine sünteesja kus orgaanilised ained mõjutavad( vesi,muld, õhk) LITOSFÄÄR Maasisesed geoloogilised protsessid(maavärin ja vulkanism), tükeldavad litosfääri suurteks plaatideks ehk laamadeks. 1) Ookealine maakoor- maailmamere põhi, mis koosneb astenosfääri kivimite ülessulamisel. 2) Mandriline maakoor-moodustab mandreid ning koosneb tard-, sette-, ja moondekivimitest- Mineraal- looduslik tahke aine, või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindl...
K) optilise peateljega paralleelset kiirt, mis pärast läätse läbimist suundub nii, et selle pikendus läbib näiva fookuse; L) näivasse fookusse suunatud kiirt, mis parast läätse läbimist on optilise peateljega paralleelne; M) läätse keskpunkti O läbivat kiirt, mis pärast läätse läbimist suunda ei muuda. Joonis 15: Kujutise konstrueerimine nõguslaatse puhul. Näidisülesanne 2: Joonestage kiire AB edasine käik pärast läätse läbimist. Läätse fookus asub punktis F. Joonis 20: Näidisülesanne 2. Lahendus: 1. samm Joonistame kiirega AB paralleelse kiire CD, mis läbib laatse keskpunkti. See kiir ei murdu läätse läbimisel. Pikendame kiirt CD fokaaltasandini (kujutatakse joonisel kriipsjoonega). Joonis 21: Vasakul on lahenduse esimene samm ja paremal ülesande vastus.
Lorenz'i valem : F=q(E+v*B) ühik on N. 14. Elektromagnetilise induktsiooni seadus, Lenz'i reegel? Elektromagnetiline indutsioon Mingis kinnises vooluringis indutseeritud elektromotoorjõud on võrdeline seda vooluringi läbiva magnetvoo muutumise kiirusega. Lenz'i reegel Indutseeritud pinge on sellise polaarsusega, et tema tekitatud elektrivool, takistab magnetvoo muutumist. OPTIKA 1. Läätse optilised teljed, peatelg ja fookus. Def. ja joonis? Optiline peatelg Sirge , mis läbib läätse moodustavate kerade keskpunkte. Teised optilised teljed Mis tahes teine läätse keskpunkti läbiv telg. Fookus Punkt, milles lõikuvad potilise peateljega paralleelselt langevad kiired pärast koonduvas läätses murdumist. 2. Valguse murdumis seadus ja joonis + seletused? Valguse murdumise seadus - Langemisnurga sin-se ja murdumisnurga sin-se
Whiteman üritas dzässi paremaks muuta. Ta arvas, et dzäss oleks täiuslikum, kui dzässimängijatele kirjutada mõned noodid ette ja vähendada improviseeringut. Nii muutis ta dzässi inimestele meeldivamaks. Ta üritas rahvale näidata, et dzäss ei ole pelgalt sensuaalne neegrimuusika, vaid on kogunisti Euroopa muusikaklassi tasemel. Mõne aja pärast ilmus rahva ette New Orleansist pärit Louis Armstrong. Louis avaldas dzässi arengule tugevat mõju, muusika fookus liikus kollektiivselt improvisatsioonilt sooloesitusele. Selle korra töttu sai ta hakata üksinda dzässi esitama. Louisel oli omapärane hääl, mis oli hästi äratuntav. Üha rohkem hakkas dzässi kuulama ka haritud seltskond. Seda seetõttu, et paljud muusikud olid dzässi muusikalisemaks muutnud. Arvatavasti oli dzässi edu taga ka räpaste klubide ja teiste dzässi mängivate asutuste sulgemine. Loomulikult aitas kaasa ka valge kuulajaskonna kasv. 1980. aastatel tekkis gangsta rap
on sama suur ka peegeldumisnurk ning valgus pöördub tuldud teed pidi tagasi langev kiir ja peegeldunud kiir kattuvad. Kiirte käik tasapeeglis Kiirte käik kumerpeeglis Peegli raadiuse sihilist joont, mis ühendab peegelpinna keskpunkti peegli kumeruse keskpunktiga nimetatakse peegli peateljeks. Kõik peegli peateljega paralleelselt peeglile langevad kiired peegelduvad hajuvaks valgusvihuks selliselt, nagu oleks neil kõigil üks ühine alguspunkt peegli fookus. Kui valgus langeb peeglile suvalise nurga all, tuleb toimida samuti nagu tasapeegli puhul. Pea meeles, et kumerpeeglile on ristsirgeks langemispunkti ja peegli kumeruskeskpunkti ühendav sirge. Kui valgus langeb peeglile peegelpinna raadiuse sihis (langemisnurk on 0°), siis on sama suur ka peegeldumisnurk ning valgus pöördub tuldud teed pidi tagasi langev kiir ja peegeldunud kiir kattuvad. Kumerpeegel Kumerpeegel Kumerpeegel Kiirte käik nõguspeeglis
Õppeedukust mõjutavad tegurid Kool on koht, kus saab ennast igapäevaselt arendada nii intellektuaalsel kui ka sotsiaalsel tasandil. Pole vahet, kas tegemist on alg-, kesk-, üli- või kutsekooliga, teadmisi saab koolist juurde igal juhul. Koolide eesmärgiks on inimesi harida - keskharidusasutustes igast valdkonnast küllaltki pinnapealse tasemega ning kutse- ja kõrgkoolides on suunatud fookus just iga isiku poolt kindlalt valitud ala poole. Kui palju õpilased teemadest teavad ning milline on nende õppeedukus, on suuresti aga nende enda teha. Millised on just need aspektid koolis ja kodus, mis mõjutavad õpilase tulemusi ja edukust? Õpetajate suust kuuleb tihti ütlusi, et me ei õpi nende, oma vanemate, kooli juhtkonna ega kooli jaoks, kuigi räägitakse ka, et meie tulemuste pärast langeb kooli maine, vaid iseenda jaoks
Data-Videoprojektorid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level PLC-XU4000 PLC-XU4000 on kompaktses vormis Intelligentne lambi juhtsüsteem muskelprojektor, mis pakub kasutajale Automaatne pildi seadistamine tuntud headuses LCD projektorite Turvafunktsioonid pildikvaliteeti. 4000 ANSI luumenit Projektoril on suurepärane 2000:1 Kontrasti suhe 2000:1 kontrastisuhe, lambi eluiga ulatub kuni XGA resolutsioon 5000 tunnini ja sealjuures on projektori ...
pikkamööda-> ehitab lameda vulkaanikoonuse. Kõik ookeanide vulkaanid Mauna Loa Kihtvulkaanid palju räni ja gaase, suur viskoossus, graniitne magma, laavavool lühike, plahvatused Kaldeera tekib vulkaani magmakolde lae sissevajumisel -> hiidkraater. Plahvatuslikul vulkaanipurskel võib kh tekkida nt St Helensi Kaasnevad nähtused: 1) mudavoolud 2) lõõmpilved gaasid (N, Cl, F) + vulkaaniline tuhk MAAVÄRINAD Maavärinad maapinna vibratsioon ja nihked Maavärina kolle e. fookus koht, kust algab kivimite rebestumine e. maavärina murrang Maavärina keskmik e. epitsenter kolde kohal asuv paik maapinnal Seismilised lained: 1) kehalained (ruumi-) levivad keralaadsete frontidena a) P-lained e. pikilained levivad vedruna, kiiremini b) S-lained e. ristilained levivad aeglasemalt, S-kujuliselt 2) pinnalained piki maapinda epitsentrist eemale a)Rayleigh' lained lainetavad vertikaalsuunaliselt
tasakaalustatud valdkonnaks. · Finantsid · mida ootavad meilt omanikud ja rahastajad? · Kliendid · millist toodet/teenust ootavad meilt sise- ja väliskliendid? · Sisemised äriprotsessid · mida peame tegema hästi, et huvipoolte ootusi ja vajadusi rahuldada? · Õppimine ja areng · mis valdkondades peaksime arenema, et säilitada oma eelised konkurentide ees? · Lahendada tekkinud mõõtmisprobleem · Visioon tulevikuväärtuse loomisest · Fookus strateegia elluviimisele TTK võimaldab lisaks finantstulemustele kontrollimisele jälgida, mil määral suudedakse omandada selliseid oskusi ja immaterjaalset vara, mida ettevõte vajab edasiseks kasvamiseks. 3. Milline on selle meetodi kasutusvaldkond? Tasakaalus tulemuskaardi kasutatakse: · äristrateegia määratlemiseks või uuendamiseks; · strateegia, pikaajaliste eesmärkide ning eelarvete kooskõlla viimiseks; · äri võtmefaktorite mõõtmiseks;
Sfäärilisi peegleid: · Nõguspeeglid -peegeldumine sfääri sisepinnalt, · kumerpeeglid peegeldumine toimub välispinnalt. Kumerpeegeli fookuskaugus negatiivne Nõguspeegli fookuskaugus positiivne Mõisted Fookuskaugus - kaugus fookusest peegelpinnani piki optilist peatelge Fookus punkt, kuhu koonduvad paralleelsed valguskiired Optiliseks peatelg sirge, mis läbib sfääri keskpunkti C ja fookust F Valguse kiirus erinevates ainetes v(õhk)= 300 000 km/s
LITOSFÄÄR Maa sfäärid 1. Õhk atmosfäär 2. Vesi hüdrosfäär - Siseveed - Maailmameri, ookeanid - Sood rabad - Põhjavesi - Liustikud 3. Muld pedosfäär 4. Kivimid, maakoor litosfäär 5. Elusorganismid biosfäär - Taimsetik flora - Loomad fauna Maa energiasüsteem Maa energiabilanss: päikeseenergia, Maa siseenergia, gravitatsioonienergia Energiabilanss saadava ja kuluva energia võrdlev struktuurkokkuvõte. Põhineb energia jäävuse seadusel saadav energia peab igas ajavahemikus võrduma kuluma energiaga. Energia liigid 1. Soojusenergia Maale langeva Päikese kiirgusenergia loob elusoodsa kliima ja muude geofüüsikaliste tingimuste kogumi. Albeedo pinnalt peegelduva ja pinnale langeva kiirgusenergia suhe Absorptsioon (absorbeeruimine) neelamine (neeldumine) ...
Nimelt oli Maurice samuti teadlane ja ta eksperimenteeris röntgenkiirtega. Louisile meeldis oma venda jälgida venna laboris, mis asus perekonna kodus. See aeg hakkas Louis töötama oma doktoritööga teemal ,, uuringud kvantteoorias" . 1924 aastal sai Louis de Broglie oma uurimistöö kvantteoorias valmis Pariisi ülikooli teaduskonnas. Tees koosnes paljudest märkimisväärsetest leidudest, mis Louis de Broglie oli kahe aasta jooksul avastanud. Tema töö fookus seisnes ideel, et kui valgus on osake, siis osakesed peaksin moodustama laineid. De Broglie oli veendunud, et Einsteini avastus valguskvantidest oli üldine. Seega pakkus ta välja, et laine levimist võib seostada osakeste liikumisega, olgu see siis footon, elektron või prooton. Ta jätkas sageduste andmistega lainetele. Lähtudes osakeste liikumisest kutsus De Broglie neid laineid ,, pilootlaineteks". Tema järgmine eesmärk oli seostada neid laineid tegelike osakeste
LITOSFÄÄR Maa sfäärid 1. Õhk atmosfäär 2. Vesi hüdrosfäär - Siseveed - Maailmameri, ookeanid - Sood rabad - Põhjavesi - Liustikud 3. Muld pedosfäär 4. Kivimid, maakoor litosfäär 5. Elusorganismid biosfäär - Taimsetik flora - Loomad fauna Maa energiasüsteem Maa energiabilanss: päikeseenergia, Maa siseenergia, gravitatsioonienergia Energiabilanss saadava ja kuluva energia võrdlev struktuurkokkuvõte. Põhineb energia jäävuse seadusel saadav energia peab igas ajavahemikus võrduma kuluma energiaga. Energia liigid 1. Soojusenergia Maale langeva Päikese kiirgusenergia loob elusoodsa kliima ja muude geofüüsikaliste tingimuste kogumi. Albeedo pinnalt peegelduva ja pinnale langeva kiirgusenergia suhe Absorptsioon (absorbeeruimine) neelamine (neeldumine) ...
optiliselt tihedamasse keskkonda valguskiir murdub keskkondade lahutuspinna ristsirge poole. Murdumisnurk on langemisnurgast väiksem. · Valguse levimisel optiliselt tihedamast keskkonnast optiliselt hõredamasse keskkonda valguskiir murdub keskkondade lahutuspinna ristsirgest eemale. Murdumisnurk on langemisnurgast suurem. · Optiliselt ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. 17. Mis on läätse fookus? LÄÄTSE FOOKUS punkt läätse optilisel peateljel, kus koonduvad optilise peateljega paralleelsed kiired. Fookuse tähis on F Kumerläätse fookuseks nimetatakse punkti, kus pärast kumerläätse läbimist koondub läätsele langev optilise peateljega paralleelne valgusvihk. Nõgusläätse fookuseks nimetatakse punkti optilisel peateljel, kus koonduvad läätse läbinud hajuva kiirtekimbu pikendused. 18. Mis on läätse fookuskaugus?
teine kirjandusallikate uurimismeetodid. Nendele peatükkidele lisandub sissejuhatus, kokkuvõte ning kasutatud kirjanduse loetelu. 3 1. EESTVEDAMISE MÕISTE ANALÜÜS 1.1. Autorite vaatenurkade sarnasused ja erinevused Mõistet „eestvedamine“ võib defineerida mitmeti olenevalt definitsiooni fookusest. Alljärgnevas tabelis on välja toodud referaadis kasutatud kirjandusest mõiste „eestvedamine“ erinevad definitsioonid ning nende fookus. Tabel 1. Eestvedamise mõiste definitsooini maatriks Autorid Definitsioon Ühine eesmärk Fookus Järgijad Motivatsioon
Kihtvulkaanid suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast graniitsest magmast, mis tardub pimsina sageli vulkaani lõõris, mis hiljem tekitab plahvatusi ja moodustuvad tuffi kihid; mandritel ja vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid. Vulkaanipurskega kaasnevad lõõmpilvede rullumised, mudavoolud (lumi ja vulkaaniline materjal) Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked; Maavärina koldeks on fookus, kust hakkab maavärina murrang; Vahetult kolde kohal olev paik on maavärina kese ehk epitsenter. Kehalainetest on prominentsemad pikilained, mis levivad keskkonda liikumise suunas kokkusuruvate ja väljavenitavate impulssidena, ja ristilained, mis levivad deformeerivate impulssitena keskkonna suhtes. Pinnalained tekitavad aga tugevaid maavärinaid. Kõiki kivimmaterjali liikumisi nõlval raskusjõu mõjul nimetatakse nõlvaprotsessideks.
Mina analüüsisin itaallase, Leonardo da Vinci maali ,,Mona Lisat." Tuntud ka kui ,,La Gioconda." Pilt on maalitud aastatel 1503-1519.a. Hetkel asub see pilt Pariisis, Louvre'i kunstimuuseumis.Väidetavalt on just see maailma kõige kuulsaima maal. Tegu on kujutavakunstiga, portreega. Portree loob vaatajale rahulikud tunded, Mona Lisa on maalil kui pühak, keda vaadates võivad mõnele tekkida kehasse soojad ja rahulikud tunded. Kompositsiooni loovad elemendid: Pildi fookus asetseb maali esiplaanil ehk Mona Lisal. Valgus asub rohkem töö tagaplaanil, Mona Lisa on varjulisemas kohas, kuid siiski mitte täielikus varjus. Töö on maalitud tumedates toonides. Teos on üldiselt külmades toonides, domineerivad tööl jahe kollane ja külm sinine. Jooned on selged, kontuurid tugevad, maal on maalitud pehmete pintslitõmmetega, aga väga täpselt. Vormid on mahulised ja pigem ümarad. Maali tekstuur on sile, kohati tuhm ja õrnalt läikiv
LITOSFÄÄR Litosfäär on lõhestunud laamadeks e. plaatideks, koosneb maagist ja vahevöö ülemisest osast, liigub plastilisel astenosfääril. Laamtektoonikaks nim. teadust, mis uurib laamade liikumist ja nendega kaasnevaid nähtusi. Alfred Wegener - püstitas laamadeliikumise hüpoteesi, ennemoli ühe supermanner(Pangaea). Mandrite liikumist põhjustavaks jõuks on vahevöö konvektsioonvoolud. Maa siseehitus: Maakoor-vahevöö-tuum. Levides ühest kivimikihist teise seismilised lained murduvad ning peegelduvad nii, nagu valguslained-nendega saabki maa siseehitust uurida. Maakoor(0-80mkm)=>vahevöö(80-2900km)=>välistuum(2900-5100)=>sisetuum(5100-6378) Maakoor: ookeaniline(basaltsetest, aluseline, 5-10km) kontinentaalne(graniitne, happelina, -80 km) Astenosfäär- u 200km sügavusel, sellel liiguvad laamad, kuna on plastiline vahevöö osa. Vahevöö koosneb silikaatsetest mineraalidest(Mg-Fe) Tuum koosneb rauast: välituum vedel, sisetuum tahke. Maa sisemuse ...
- Valguse murdumine: valguse suuna muutumine valguse levimisel ühest optilisest keskkonnast teise. peegeldumisseadus - langemisnurk on sama suur kui peegeldumisnurk - Peegeldumine: laine suunamuutus kahe keskkonna lahutuspinnal, kus laine kas osaliselt või täielikult naaseb lähtekeskkonda. kumerlääts keskelt paksem, äärtest õhem, koondav, fookus 00:0201:28 Nõguslääts keskelt õhem, äärtest paksem, hajutav, ebafookus, k alati negatiivne Õhukese läätse valem D = 1a+ 1k= 1f D = 1a- 1k= 1f läätse iseloomustavad suurused - fookuskaugus: fookuspunkti ja läätse optilise keskpunkti vaheline kaugus - Optiline tugevus: (tähis 1dpt) 1 dioptria on sellise läätse optiline tugevus, mille fookuskaugus on 1 m. lääse abil kujutise kontstrueerimine
Enamasti `temavormis' (kolmandas isikus), pikem narratiiv Keskendub välismaailma kirjeldamisele ja jutustamisele (aga nt. modernistlikus romaanis oluline just tegelase sisemaailm) Huvi keskmes objektiivne > väline pilt, olnud või arenev sündmus Teise ehk "tema" ja "nende" järgimine Autor-tekst-lugeja. Kirjanduse uurimise põhipraktikad. Tõlgendamine > kitsas tähendus > teksti keeleliste tähenduste määratlemine analüüsi, ümbersõnastamise ja kommentaaride kaudu, fookus eelkõige kujundlikel, ebaselge ja keeruka tähendusega tekstiosadel. > laiemas tähenduses > kirjandusteose iseloomulike joonte ja eesmärkide selgitamine, keskendumine nt. zanri, struktuuri, teema ja mõju küsimustele > probleemide püstitamine, lahenduste pakkumine, nt. miks on lugu jutustatud mittekronoloogiliselt? Tõlgenduskäik: a) probleemi identifitseerimine, b) kontseptualiseerimine, c) tekstis sisalduva tõestusmaterjali analüüs, d) hüpoteeside & lahenduste pakkumine
Enamasti ‘temavormis’ (kolmandas isikus), pikem narratiiv Keskendub välismaailma kirjeldamisele ja jutustamisele (aga nt. modernistlikus romaanis oluline just tegelase sisemaailm) Huvi keskmes objektiivne > väline pilt, olnud või arenev sündmus Teise ehk “tema” ja “nende” järgimine Autor-tekst-lugeja. Kirjanduse uurimise põhipraktikad. Tõlgendamine > kitsas tähendus > teksti keeleliste tähenduste määratlemine analüüsi, ümbersõnastamise ja kommentaaride kaudu, fookus eelkõige kujundlikel, ebaselge ja keeruka tähendusega tekstiosadel. > laiemas tähenduses > kirjandusteose iseloomulike joonte ja eesmärkide selgitamine, keskendumine nt. žanri, struktuuri, teema ja mõju küsimustele > probleemide püstitamine, lahenduste pakkumine, nt. miks on lugu jutustatud mittekronoloogiliselt? Tõlgenduskäik: a) probleemi identifitseerimine, b) kontseptualiseerimine, c) tekstis sisalduva tõestusmaterjali analüüs, d) hüpoteeside & lahenduste pakkumine
paralleelseks alumisega, peale plaadi läbimist. Lääts: * Lääts on läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajutav valgust. (Kasutatakse prillides, fotoaparaadis, mikroskoobis.) * Liigitatakse kumer- ja nõgusläätseks. (Kumer hajutab ja nõgus koondab valgust.) * Läätse optiline peatelg on läätse kerapindade keskpunkte ühendav sirge. Läätse optiliseks keskpunkt O on läätse keskel optilisel peateljel asuv punkt. · Kumerläätse fookus (F) on punkt, kuhu koonduvad läätsele langenud paralleelsed valgusvihud. * Mida kumeram on läätse pind, seda lähemal läätsele on fookus. * Fookuskaugus (f) on läätse keskpunkti ja läätse fookuse vaheline kaugus. * Optiline tugevus (D) on läätse fookuskauguse pöördväärtus. ( Tugevus = 1 / fookuskaugus ) * Optilise tugevuse mõõtühik on 1 dioptria (1 dptr). ( D = 1 / f ) (f peab olema meetrites) Aine tihedus:
2b- imaginaartelg (b-imaginaarne pooltelg) Parabool Parabooliks nim tasandi nende punktide hulka, mille kaugus antud punktist ja antud sirgest on võrdne. Mainitud punkti nim parabooli fookuseks ja sirget parabooli juhtsirgeks. Fookuste kaugus juhtsirgest tähistatakse p ja nim parabooli parameetriks. F(0; p/2) fookuse koordinaadid y= -p/2 juhtsirge võrrand 2p- fokaallaius Paraboolil, mille sümmetriatelg on x-telg, mille haripunkt on punktis (0,0), mille juhtjooneks on x=-p/2 ja fookus punktis (p/2;0) on võrrandiks y2=2px. 2p>0 parabool on sümmeetriline y-telje suhtes ja avaneb y-telje positiivses suunas. 2p<0 parabool on sümmeetriline y-telje suhtes ja avaneb y-telje negatiivses suunas. Paraboolil, mille sümmetriatelg on y-telg, mille haripunkt on punktis (0,0), mille juhtjooneks on x=-p/2 ja fookus punktis (0;p/2) on võrrandiks x2=2py. 2p>0 parabool on sümmeetriline x-telje suhtes ja avaneb x-telje postiivses suunas.
4) kivim loodusliku tekkega mineraalide tsementeerinud mass. 5) maak majanduslikku huvi pakkuv kivim ja mineraal 6) kuum täpp vahevöö süvaosast tõusev magmakogum, mille kohale Maa pinnal tekib vulkaan või vulkaaniline ala. 7) kaldeera 8) maavärin maapinna vibratsioon ja nihked , mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumisel koos kivimite rebenemisega. 9) maavärina kolle e fookus koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine. 10) epitsenter e maavärina kese maavärina kolde kohal paiknev koht maapinnal või merepõhjas. 11) seismograaf seade, mis registreerib maapinna võnkumisi ja neid põhjustanud seismilisi laineid. 12) tsunami rannalähedases merepõhjas aset laidnud maavärina tekitatud hiidlaine. 13) nõlvaprotsess raskusjõu mõjul nõlvadel toimuv protsess, mille tagajärjel muutub nõlva kuju.
aastakümneid. Niikaua, kuni hõõrdejõud on piisavad takistamaks laamade omavahelist libisemist, maavärinaid ei toimu. Lõpuks ületab maakoores kuhjunud elastne pinge maakooreplokkide vahelise hõõrdumise. Kui see juhtub, toimub kummalgi pool murrangut asuvate laamade äkiline omavaheline nihkumine. Järsk liikumine põhjustabki maavärina. Murrangute tekkimise põhjuseks on maakooreplokkide liikumine üksteise suhtes. Maavärina fookus e. Kolle- koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine- maavärina murrang. Maavärina kese e. Epitsenter- vahetult kolde kohal olev koht maapinnal. Mõõtmine: seismograafi abil määratakse maavärina tugevus, asukoht, kolde sügavus jmt. Seismograaf registreerib maapinna võnkumise ja selle põhjustanud seismilised lained seismogrammina. Mercalli skaala järgi mõõdetakse maavärinate tugevust pallides ja seda tehakse eelkõige purustuste põhjal
sirget. Läätse optiliseks keskpunktiks O nimetatakse läätse keskel optilisel peateljel asuvat punkti. Kumerläätse fookuseks (F) nimetatakse punkti, kus pärast kumerläätse läbimist koondub läätsele langev optilise peateljega paralleelne valgusvihk. Fookuse kaugus läätse keskpunktist sõltub läätse materjalist ja läätsepindade kumerusest. Mida kumeramad on läätse pinnad, seda lähemal läätsele on fookus. Fookuskauguseks nimetatakse läätse keskpunkti ja läätse fookuse vahelist kaugust. Läätse optiliseks tugevuseks nimetatakse läätse fookuskauguse pöördväärtust: optiline tugevus (D) = 1 ___________ Fookuskaugus Kumerlääts ja nõgus lääts: Kujutised Kujutis saab olla pärispidine ja ümberpööratud, suurendatud, vähendatud, tõeline või näiline. Tõelise kujutise saab projietseerida seinale
4) kivim loodusliku tekkega mineraalide tsementeerinud mass. 5) maak majanduslikku huvi pakkuv kivim ja mineraal 6) kuum täpp vahevöö süvaosast tõusev magmakogum, mille kohale Maa pinnal tekib vulkaan või vulkaaniline ala. 7) kaldeera 8) maavärin maapinna vibratsioon ja nihked , mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumisel koos kivimite rebenemisega. 9) maavärina kolle e fookus koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine. 10) epitsenter e maavärina kese maavärina kolde kohal paiknev koht maapinnal või merepõhjas. 11) seismograaf seade, mis registreerib maapinna võnkumisi ja neid põhjustanud seismilisi laineid. 12) tsunami rannalähedases merepõhjas aset laidnud maavärina tekitatud hiidlaine. 13) nõlvaprotsess raskusjõu mõjul nõlvadel toimuv protsess, mille tagajärjel muutub nõlva kuju.
tekib võrkkestal lõpmata kaugel olevatest esemetest terav kujutis. •Kui silmamuna läbimõõt on valgustmurdva süsteemi tugevuse suhtes liialt pikk, tekib kujutis võrkkesta ees, see on lühinägevus e müoopia (E). Kaugel asuvate esemete teravalt nägemiseks tuleb kasutada valgust hajutavaid läätsi, nn miinusklaase (F). •Liialt väikese silmamuna läbimõõdu või optilise süsteemi valgustmurdvate omaduste languse korral ei fokuseeru kaugetelt objektidelt tulevad kiired võrkkestale, fookus jääb silmapõhja taha - kaugelenägevuse e hüperoopiaga (G). Inimene akommodeerib kaugele vaadates nagu normaalne nägija lähedale vaadates, seetõttu ripslihas väsib. Korrigeerimiseks kasutatakse valguskiiri koondavaid läätsi, nn plussklaase (H). •Läätse elastsuse languse tõttu vanemas eas väheneb selle kumerus, lähedale nägemine on raskendatud, tekib vanaea-kaugenägevus e presbüoopia (B). Korrigeerimiseks kasutatakse valguskiiri koondavaid nn plussklaase (D).
Eesti keele eksami kordamine Ilukirjandus Jaguneb eepikaks (proosa), lüürikaks (luule) ja dramaatikaks (näitekirjandus). Lisaks on ka lüroeepika. Eepika- Jutustava sisuga, objektiivselt tõepärased või tinglikult tõepärased sündmused, olukorrad ja tegelased. Lüürika- Kirjaniku elamuste subjektiivne kujutus, seotud kõne, värsivorm, luuletaja isiksus: tema sisemaailm, elamused ja mõtted. Dramaatika- Dialoogi vormis, vastuolud ja konfliktid, sündmuste rida, mõeldud etendamiseks. Lüroeepika- Lüürika ja eepika segu, jutustava sisuga, tundeküllane. Eepika jaguneb: Suurvormid: eepos, romaan Väikevormid: jutustus, novell, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot Eepos- ulatuslik luulevormiline jutustav teos. Romaan- probleemiderohkus, palju tegelasi, ...
Hendrik Aarna Liikmeskond- MTÜ juhatuses on 1 kuni 3 liiget, mille valib kolmeks aastaks ametisse üldkoosolek. MTÜ juhataja: Siiri Sisask MTÜ juhataja asetäitja: Alma Linder MTÜ liikmed: Eline Villig, Kadi Mikkus, Taimi Nõlvak, Aita-Lidia Antson, Tõnis Vaik, Inge Randver, Ljuda Kalinkina Koostööpartnerid- Kalev; Lenne; Santa Maria; Ettevõtlikud naised Raplamaal; Mamma; Fookus Pookus; Aktisaselts REY Hendrik Aarna Kasutatud allikad: http://www.saaguvalgus.ee/ http://www.naerataometi.ee/ http://www.perenou.ee/ VABANDUST, EI OLNUD MICROSOFT EXCELIT!
Turundus Turunduse mõiste ja olemus · Turul toimub vahetamine, kauplemine, ostmine ja müümine. · Turumajandus toimib samadel põhimõtetel mis turg. · Turumajanduse eesmärk on teha tulusaid tehinguid. · tulusaid tehinguid saab siis kui on tarbija poolne vaade ja ettevõtja poolne vaade. · turundus=müügitegevus,reklaamitegevus jne. Tootjad(kasum) -->Tehing(tooted,teenused,väärtused)-->Tarbijad(soovid ja vajadused) Väärtus ja tarbija rahuldus Väärtus = kasud tootest/ kulutused toote hankimisele Peamised turud on : 1)Rahvusvaheline turg(globaalne) 2)Mittekommertsturg & Riiklik turg 3)Äritoodete turg 4)Tarbimisturg Turunduse määratlus 1)Turunduse orientatsioon tähendab turunduskntseptsiooni elluviimist. 2)Turundus on tarbijate vajaduste määratlemine ja tulutoov rahuldamine 3)Turundus on tegevus,mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsesside kaud...
Kardinal Richelieu, kes tegutses kuningas Louis XIII eest oli vangistanud kunigna vaenlaseid. Vangid arreteeriti salastatud vahistamismäärusega, mille andis välja kuningas. Neile ei antud kohtuistungit, samuti ei antud neile teada milles nad süüdistatud on, vaid hoiti lihtsalt saladuses. Kui nad vabastati kästi neil mitte avaldada midagi mida nad olid näinud või kogenud vanglas. See oli ammu enne Louis XVI valitsemisaega, kuid müstika ja terrori tõttu oli Pariisi elanike viha fookus. Bastille' vallutamise põhjus. Louis XVI valitsemisajal seisis Prantsusmaa silmitsi suure majanduskriisiga, osaliselt algatatud otsusest toetada Ameerika iseseisvusõda ja seda süvendas regressiivne maksusüsteem. Louis XVI oli mitmel korral vahetanud rahandusministrit, otsustas lõpuks pakkuda seda rasket ametit tuntud sveitsi pankurile Necker Jaques'le. Kuningas lootis, et Necker päästab riigi finantskriisist. 11. juulil tegi kuningas oma väga halva otsuse: ta saatis erru Neckeri
ühiskonnaõppetus, ühiskonna talitlemist, selle liikmete sotsiaalse käitumise seaduspärasusi uuriv teadus. Vikipeedia järgi on sotsioloogia on nii metodoloogiliselt kui temaatiliselt väga lai teadusala. Traditsiooniliselt on keskendutud sotsiaalse kihistumise, klasside, mobiilsuse ja religiooni, ilmalikustamise, õiguse ja kõrvalekallete uurimisele. Kuna kogu inimtegevus sõltub sotsiaalselt struktuurist ja indiviididest, siis on sotsioloogia fookus laienenud ka tervise-, militaarsete ja karistusasustuste, interneti ja isegi sotsiaalse aktiivsuse teaduslikule uurimisele. Seega on sotsioloogia teadus, mis on keskendunud uurimisele. Siiski peetakse eri kultuurides (ameerika, inglise, saksa, prantsuse, vene jt) sotsioloogia teoreetilisteks allikateks ka ühiskonnateaduste osi ning filosoofiakoolkondi ja suundi (Aimre 2006:14). Kuna tegemist on teadusega, siis on selge, et seda peab saama õppida. Sellest tulenevalt ongi
SISSETULEKU SEISUKOHALT ON TOLMELDAMINE ON SAMA TÄHTIS KUI MEE TOOTMINE Põllumaal oli vaikne kuni Chad Prince ja Brandon Weatherly hakkasid mesitarusid liigutama. Siis tekkis õhku püsiv sumin, mis oli segatud vaid mööduva lennuki mürinaga või klõpsatusega lähedalasuvast elektriliinist. Mesilased ei olnud ligikaudu kuu aega eriti palju mett tootnud, ütles Prince 10. septembril. Aga mesilased jäävad välja veel umbes üheks kuuks karjamaa ja preeria radade ümber Medinas. Peale seda kui mesitarud saavad puhastatud, veedavad mesilased veel mõne kuu "talvepalees" mis kuulub Miller Mee farimile Gackle'is, Põhja Dakota osariigis. Uus rajatis mesilastele võib aidata parandada mesilaste tervist-vähendades nende liikuvust, kontrollides nende elukeskkonda ja võimalik ka, et kaotada ära varroa lestad. Pärast paari kuud "talvepalees" mesilased suunduvad läände. USA Põllumajanduse Põhja Dakota osakonna sõnul olid nad aa...
· Optiline keskkondmoodustavad kõik läbipaistvad ained ja ainest tühi ruum · Valguse murdumine valguse levimise suuna muutumist kahe läbipaistva keskkonna piirpinnal. · Valguse täielik peegelduminepeegeldumine kahe läbipaistva keskkonna piirpinnalt, kui sellega ei kaasne murdumist teise keskkonda. · Lääts läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajutab valgust. · Lääts optiline peatelg sirge mis ühendab läätse kerapindade keskpunte · Kumerläätse fookus punkt kus pärast kumer läätse läbimist koondub läätsele langev optilise peateljega paralleelne valgusvihk. · Fookuskaugus läätse optilise keskpunkti ja fookuse vaheline kaugus · Läätse optiline kaugus läätse fookuskauguse pöördväärtus · Kujutis tekitatakse läätsega. · Okulaarmikroskoobi või muu optikariista silmapoolne lääts · Silm nägemiselund · Liikumise suhtelisus keha liikumine on alati suhteline ja sõltub sellest millise keha suhtes
LAAMTEKTOONIKA e. LAAMADE LIIKUMINE Laam = maakoor + vahevöö ülaosa. Suur plokk, mis liigub astenosfääri peal. Astenosfääris on aine plastiline ning erineva temperatuuri ja tihedusega, selle liikumisest tekkivad pöörised panevad laamad liikuma. Selle avastas Alfred Wegener. Pangaea suur manner, mis eksisteeris enne lagunemist. Lauraasia ja Gondvana kaks osa, mis tekkisid Pangaeast. Laamasid on kokku 7 suurt ja 20 väiksemat. Geoloogilised protsessid laamade liikumisel: 1. ookeanilise ja mandrilise laama kokkupõrge Lõuna-Ameerika ja Nazca laam a) ookeaniline maakoor hävib (sest on õhem, läheb mandrilise alla) b) maavärinad c) vulkaanipursked d) kurdmäestike (kõrged mäestikud) teke e) Süvikute teke 2. kahe laama lahknemine Atlandi ookeani keskosas (Islandi juures) Põhja-Ameerika, Lõuna-Ameerika, Euraasia, Aafrika a) tekib juurde uus maakoor (laava tuleb...
Maavärin- on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine Maavärinad Maigi Astok Maavärina tekkepõhjused · Laamade erisuunaline liikumine, tekivad maakoore sisepinged · Vulkaanipursked · Koobaste varisemine · Inimtekkelised e tehnogeensed (veehoidlate surve, lõhkamistööd, tuumakatsetused) http://idahoptv.org/dialogue4kids/season11/geology/resources.cfm Mis on maavärin? Maavärin on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rabenemisega. · maavärina kolle (fookus) on koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine maavärina murrang. · maavärina kese (epitsenter) on vahetult kolde kohal olev koht maapinnal Maavärinate esinemispiirkonnad Punasega on tähistatud vulkaanide levikualad, kollasega maavärinate piirkonnad, sinisega laamade...
Maavärin- on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine Maavärinad Maigi Astok Maavärina tekkepõhjused • Laamade erisuunaline liikumine, tekivad maakoore sisepinged • Vulkaanipursked • Koobaste varisemine • Inimtekkelised e tehnogeensed (veehoidlate surve, lõhkamistööd, tuumakatsetused) http://idahoptv.org/dialogue4kids/season11/geology/resources.cfm Mis on maavärin? Maavärin on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rabenemisega. • maavärina kolle (fookus) on koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine – maavärina murrang. • maavärina kese (epitsenter) on vahetult kolde kohal olev koht maapinnal Maavärinate esinemispiirkonnad Punasega on tähistatud vulkaanide levikualad, kollasega maavärinate piirkonnad, sinisega laamade piirid....
8) Tsunami - merepõhjas toimunud maavärina tekitatud hiidlaine. 9) Kuum täpp - süvavahevööst kerkiva kuuma ja sulava kivimimassi ehk pluumi tõusukoht Maa pinnal, kuhu tekib vulkaan või vulkaaniline ala. 10) Kontinentaalne rift - venituspingete tagajärjel tekkinud mandrilise maakoore kolmeharuline rebend, tüüpiliselt pangasmäestikulise reljeefiga. 11) Maavärina kese e epitsenter - maavärina kolde kohal paiknev koht maapinnal ja merepõhjas. 12) Maavärina kolle e. fookus - koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine. 13) Seismograaf - seade, mis registreerib maapinna võnkumisi ja neid põhjustanud seismilisi laineid. 14) Litosfäär - astenosfääri peale jääv Maa kivimikest, mis triivib astenosfääril. 15) Subduktsioon - ookeanlisie laama vajumine vahevöösse.
kujutatud kui seemed esiplaanil. Ometi ei märka sellist ühtsuse puudumist kuigi teravalt. Detail Genti altaril · On öeldud kui vaadata Genti altari pilti "kummardamine", siis luubiga vaadates on mehel käes oleva raamatu tekst Prantsuse keeles, ning loetav. · Maalikunsti ajaloo üheks tippsaavutuseks on "Arnolfini abielupaar", millel Jan van Eyck kujutab kaupmees Giovanni Arnolfini kihluspäeva koduses abielukambris. · Pildi fookus: Fookuseks on peegel ja abielupaari käed. · Värvid: koloriidi põhivärvid , punane ja roheline · Tehnika: Õlivärvitehnika · Maail asukoht: National Gallery (rahvusgalerii) , Londonis · Luubiga jälgides võib näha toolile Graveeritud sünnitajate kaitsepühaku Margareta figuuri Margareta figuuri Legend · Margareta oli Antiookia paganliku preestri tütar, sündis 3. sajandil. Ta lasi end ristida ja andis tõotuse jääda neitsiks
Iseärases punktis on sadul, mis on alati ebastabiilne. 3. , reaalsed ja võrdsed. Maatriks A on ekvivalentne diagonaalse maatriksiga. Sel juhul on iseäraseks punktiks tähtsõlm. ebastabiilne tähtsõlm stabiilne tähtsõlm 4. , reaalsed ja võrdsed. Maatriks A on ekvivalentne maatriksiga: Iseäraseks punktiks on mitteregulaarne sõlm. ebastabiilne mitteregulaarne sõlm stabiilne mitteregulaarne sõlm 5. Komplekssed omaväärtused Iseäraseks punktiks on fookus. ebastabiilne fookus stabiilne fookus 6. Puhtimaginaarsed omaväärtused Iseäraseks punktiks on tsenter, mis on alati stabiilne. 20. Kkkk 21. ? Vaatleme lineaarse võrrandisüsteemi lahendamist ajumeetodil: (21.4) Vaatleme veidi üldisemat võrrandisüsteemi: (21.5) Eeldame, et kordajad rahuldavad tingimusi: (21.6) Võrrandisüsteemi (21.4) korral Ja tingimused (21.6) on täidetud, sest Otsime süsteemi (21.5) lahendit järgmisel kujul: (21.7)
vahel. - 1980ndate tagasilöök keskkonnasotsioloogilises analüüsis: Tööstusmaades progressiusk ja arusaam lõpmatust kasvust ja õitsengust; Eriti USAs levinud põhimõtted individualism, ettevõtlikkus, küllus, kasv ja õitseng. Keskkonnasotsioloogia populaarsuse langus ülikoolides ja erialaliitudes osalejate langus. - 1980ndate lõpp –keskkonnasotsioloogia taastõus: Fookus liikus moodsa ühiskonna ja füüsilise keskkonna vahelise suhte kirjeldamiseni – keskkonnasotsioloogiani. Sotsioloogide huvi: loodusressurssidest elatuvate kogukondade olukord -kaevandusest, metsandusest ja kalandusest elatuvate kogukondade halvenev olukord. - 1990ndad ja 2000ndad: muutus keskkonnaprobleemides ja ühiskondlikes tõlgendustes: Mõistmine, et kohalikel probleemidel on laiemad mõjud ja laiemad allikad. 2
Kokkuvõte ningprotsessile hinnangu andmine. Psühhoteraapia ja nõustamise erinevus Selget piiri nõustamise ja psühhoteraapia vahele on keeruline tõmmata (Corsini &Wedding, 2000). Rohkem leidub nende vahel sarnasusi kui erinevusi. Tuleb teada ka klassikalisi ja vanu seisukohti, tänapäevased suunad ehituvad nende peale. Psühhoteraapia on tervisehäirega isiku sihipärase mõjutamise protsess, mis tugineb psühholoogiateaduse seaduspärasustele (Corsini & Wedding, 2000). Erinevused: - fookus nõustamise puhul on fookus arengule ja toimetulekule suunatud; psühhoteraapia puhul kõrvaldamisele (nt depressiooni), aga võib olla ka arenguline - probleemi olemus nõustamisel igapäevaeluga seotud probleemid (nt suhted, karjäär, kasvatus, areng..) ja nendega toimetulek; psühhoteraapias on seotud häirega, kompleksne probleem (nt on lisaks ka suhte, arengu probleemid), võib-olla vajalik kasutada diagnostilisi vahendeid
muuda suunda). 2. kiir mis läheb läbi optilise keskpunkti (läbib pärast murdumist fookuse). 3. kiir mis langeb läätsele läbi fookuse (see kiir kulgeb pärast murdumist paralleelselt peateljega) Läätse suurendus Eseme ja kujutise mõõtmete erinevust iseloomustatakse suurendusega. Suurenduseks nim. Kujutise joonmõõtete suhet eseme joonmõõtmetesse. Kus s on suurendus H-kujutise kõrgus- h esme kõrgus. Läätse valem seob suurusi f, a, k. Läätse optiline tugevus. Mida lähemal on fookus läätsele seda tugevamini lääts murrab kiir ja seda suurem on ta optiline tugevus. Mõõdetakse dioptriates(dptr) Fotoaparaat Põhiosad kaamera ja objektiiv, mis koosneb ühest läätsest või läätsede süsteemist. Tekib eseme tõeline, ümberpööratud ja vähendatud kujutis. Kohta kus kujutis tekib asetatakse valgustundlik fotoplaat või film. Valgushulka reguleeritakse katiku abil. Silm Inimese silma on sarnane fotoaparaadi omaga. Silm on peaaegu kerakujuline kaetud
eseme joonmõõtmetesse s=H/h, kus s-suurendus, H- kujutise kõrgus, h- eseme kõrgus. Läätse suurendust võib määrata ka valemi s=k/a. läätse valem seostab suurusi f, a ja k. need suurused võivad olla nii + kui -. Kui murdunud kiired ise ei lõikuvaid lõikuvad nende pikendused, siis tekkinud kujutus on ebakujutus, ehk näiv kujutis. Fookuskauguse f pöördväärtust nim läätse optiliseks tugevuseks D=1/f mida mõõdetakse dioptrites(dptr). Mida lähemal on fookus läätsele seda tugevamini lääts murrab kiiri ja seda suurem on ta optiline tugevus. Fotoka põhiosadeks on kaamera ja objektiiv, mis koosneb 1 läätsest või läätsede süsteemist. Ese asetatakse tavaliselt kaugemale kui 2 fookuskaugust, mille tulemusel tekib eseme tõeline ümberpööratud ja vähendatud kujutis, kohta kus tekib kujutis, asetatakse valgustundlik fotoplaat või film. Langevat valgushulka doseeritakse katiku abil, mis avaneb niinim säritusajaks. Objektiivi
Optika ehk valgusõpetus Valgus Valgusallikaks nimetatakse valgust kiirgavat keha. Valgus jaguneb kaheks soojadeks valgusallikateks ja külmadeks valgusallikateks. Nähtamatuvalgusallikas on Infravalgus lühend IV , teda nimetatakse ka soojuskiirguseks Ultravalgus on nähtamatu valgusallikas lühend UV. Ultravalgus hävitab baktereid. (Kasutatakse haiglates mikroorganismide tapmiseks). Valguse levimine Valguse levimiseks nimetatakse valgusenergia kandumist ruumi. Valguse levimine on füüsikaline nähtus, valgus levib sirgjooneliselt, valguse levimise suuna kujutamiseks on kasutusele võetud valguskiire mõiste. Valgusvihku, mis moodustub teineteisest eemalduvatest valguskiirtest, nimetatakse hajuvaks valgusvihuks. Valguvihku, mis moodustub paralleelsetest valguskiirtest, nimetatakse paralleelseks valgusvihuks. Valgusvihku, mis moodustub teineteisele lähenevatest valguskiirtest nimetataks...
müügivõtteid. Tarbijad ostavad üksnes seda, mille vastu müüja suudab huvi äratada! Sotsiaalse turunduse kontseptsioon ettevõte peab saavutama oma eesmärgid tarbijate vajaduste rahuldamise kaudu, ilma, et halveneks ühiskonna kui terviku heaolu. Suhtlusturunduse kontseptsioon tähistab personaalset suhtlust, individuaalset lähenemist ja teenindamist. Tunne ja hoia klienti! Väärtuspõhise turunduse kontseptsiooni lähteks on omanik, aktsionärid, fookus on väärtuse loomisel, vahenditeks turundus varade loomiseks ja juhtimiseks ning eesmärgiks tulevaste rahavoogude genereerimine ja tagamine. Väärtuspõhine turundus integreerib turunduse ettevõtte ja kliendi väärtuse loomise protsessi. 4. Toodete liigitus a) -esmatarbekaubad- regulaarkaubad (seep,sool), impulsskaubad (küpsised,kommid), hetkesituatsioonist tekkinud nõudluse kabad - valikkaubad- sarnased kaubad,erinevad kaubad.
valmisolek toodet proovima, toote omaksvõtt võib võtta aega või ei juhtu oodatud määral üldse Turunduskanalite valik määrava tähtsusega Ohuks vähesed kogemused antud sihtrühma teenindusel Ladies hotel – Naiste hotell kasvufaas Hotelli tootekontseptsioon on tuntud Hotellil on tekkinud püsiklientuur Tooted ja teenused hakkavad tootma kasumit Turunduskulud vähenevad, turunduskanalid teisenevad ja fookus pigem brändil ja püsipartneritel Nõudlus kasvab, võimalik vajadus sellega kaasa minna (laieneda korruse või terve hotelli võrra, värvata uut personali) Vajadus aktiivselt arendada nii lühi- kui pikaajalisi strateegiaid, vajalik kõrge paindlikkus Toote- ja teenustevaliku laiendamine, tarbija vajaduste tundmaõppimine (tagasiside), kohandumine Ladies hotel – Naiste hotell kasvufaas Turule võivad tekkida konkureerivad teenusepakkujad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
