Louvre-i muuseum on üks tuntumatest muuseumitest maailmas. Seal asub Leonardo da Vinci `'Mona Lisa'', mis on 77 cm kõrgune. Seda maali üritab pildistada üks tüdruk, kes on maalist 90 cm kaugusel. Kahjuks on ta sellele liiga lähedal ja tema fotoaparaat ei suuda õiget fookust kätte saada. Mitu sentimeetrit peab ta tagasi liikuma, et pildistada maali 20 kraadise nurga alt ja mitme kraadise nurga alt üritas ta maali alguses pildistada? Tekkinud kolmnurk on täisnurkne kolmnurk. Antud : a = 90 cm b = 77 cm Leida : (uus)a - ? - ? Leiame kõigepealt algse nurga : = = = 4032´ Nüüd võime leida uue kauguse tüdruku ja maali vahel, et saada 20: = = (uus)a = = 212 (cm) Sellega leidsime uue kauguse tüdruku ja maali vahel, kuid on vaja leida mitu cm tüdruk peab maalist kaugemale liikuma, seega : 212 90 = 122 (cm) Ülesande tingimused on täidetud. Vastus : Tüdruku ja maali vahel oli alguses 4032´ ja ta pidi liikuma maalist 122 cm kaugemale, et sa...
Maavärinad võivad kaasneda ka koobaste ja kaevanduste sissekukkumisega, vulkaanipursetega, maa-aluse tuumaplahvatusega. EPITSENTER – koht maavärina kohal. See on maavärina keskus e. kese. Siin on purustused kõige suuremad (seismelised lained jõuavad siia kõige kiiremini). HÜPOTSENTER - koht maa sisemuses, kus kivimid üksteise suhtes nihkuvad ja sellega maavärina põhjustavad (koht maapõues, kus hakkab kivimite rebestumine). See on maavärina kolle e. fookus . http://www.htg.tartu.ee/klassid/c2/konspektid/geo.html 5.1. Maavärinate tekkepõhjused ja levik http://www.physic.ut.ee/~ly/xklass/pt9.html Teke. Murrangu tekkega tekkinud pinged levivad edasi seismeliste lainetena. Maavärinad evivad piki maapinda epitsentrist eemale. Levivad kehalainetest aeglasemalt ja sumbuvad maapõues sügavuse suurenedes nagu veelained meres. Neid eristatakse:
· tähtis üldmulje "AUDITIIVNE" inimene · et saada eelnevast infot, "kerib kasseti algusesse tagasi" · aeglane · kehakeel kesine, staatiline · äärmiselt olulised detailid, süstematiseeritus · asjalik, põhjalik "KINESTEETILINE" inimene · tunded olulised · mugavus · kogemused (enne proovida ja siis otsustada) · tegutsemine pigem tunnete kui analüüsi ajel · zestid, liigutused suunatud alla · vajavad aega ümberlülitumiseks VISUAALSE sõnavara: pilt ilmetu ette nägema fookus perspektiiv illusioon kujutlus paistma illustreerima pilguheit vaatama udune stseen selginema ähmane vaatepunkt vaatama · ma vaatan seda asja lähemalt · kohtume silmast silma · mul on sellest üsna ähmane arusaam · on pimedusega löödud · vaatan sellele tagantjärgi hoopis teise pilguga · see valgustab veidi asja · lugu tuli ilmseks · tulevik on tume · lahendus vilksatas korraks silme ees · ülevaade on olemas ilma ühegi kahtluse varjuta AUDITIIVSE sõnavara:
teljega. Seega asub lääts punktis, kus eset ja kujutist ühendav kiir lõikub optilise peateljega. Joonis 17: Vasakul on lahenduse esimene samm ja paremal teine samm. 3. samm Kiir K liigub paralleelselt optilise peateljega läätseni, kus kiir murdub ja muudab oma liikumissuunda. Seejärel läbib kiir läätse fookuse ja liigub tõelise kujutiseni. Leidmaks läätse foo- kust, tuleb joonistada kiir K. Läätse tagumine fookus asub kiire K ja optilise peatelje lõikepunktis. 4. samm Läätse eesmise fookuse leidmiseks tuleb peegeldada tagumist fookust läätse suhtes. Samuti saab läätse eesmise fookuse lei- da, kui joonistame kiire L käigu (eesmine fookus asub optilise peatelje ja kiire L lõikepunktis). 18 Joonis 18: Vasakul on lahenduse kolmas samm ja paremal ülesande vastus. 4.2 Fokaaltasand
Organisatsiooni käitumine Suhtlemise olemusest ja suhtlemisstiilidest Iga inimene oskab suhelda. Ja teeb seda omal unikaalsel viisil. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse edasi teadmisi, vilumusi, oskusi. Inimene suhtleb kogu oma isiksusega, kogu oma olemusega. Sõnad on vaid suhtlemise üks osa, mida me kuuleme või ütleme. Sõnade taga peituvad mõtted. Sõnu ilmestavad hääletoon, kehakeel ja paljud muud tegurid. Suhtlemisstiile on üritatud seletada ammustest aegadest, mistõttu on tekkinud erinevaid inimeste jaotamisi vastavalt nende käitumisstiilile on loodud palju erinevaid mudeleid ja teooriaid. Inimkäitumises eristatakse enamasti kolme põhilist käitumisstiili. Käitumisstiil sõltub inimese isiksuslikust eripärast, kuid ka erinevatest olukordadest ja situatsioonidest. ...
Näiteks. väike- vahepealne- suur KUJUKONTRAST kasutatakse erineva kujuga elemente Näiteks: piklik, ümmargune, kandiline LIIKUMISE KONTRAST kasutatakse erinevaid liikumisi Näiteks: horisontaal-vertikaal; diagonaal-verikaal Kontrastiga on seotud ka domineerivuse mõiste kompositsiooni mingi osa esile tulemine. Kompositsioonis kujuneb peamine, domineeriv osa kompositsiooni tuumaks. DOMINANT ehk kompositsiooni kõige silmapaistvam osa. Dominant ehk tuum ehk fookus. Domineerivus tähendab teatava värvi või vormi esiletulekut kas tähtsuselt või suuruselt teiste hulgast. Dominandil on 4 seadust: 1) keskse asendi seadus - domineerib see, mis on keskel 2) hulga seadus - domineerib see, mida on palju 3) mõtestatud osa seadus-domineerib see, mida on palju 4) kvaliteedi seadus- domineerib see, mis on kõrgema kvaliteediga RÜTM ehk kordus. Rütmi kõige lihtsam näide on meetrine rida, kus üks ja sama element kordub võrdsete kauguste järel. Rütm esineb
LÄÄTSED KUJUTISED ei teki kunagi kui on täpselt fookuses Näiline samapidi, nõgusläätsega, kui kujutis on fookuse ja läätse vahel. Tõeline ümberpööratud, kumerläätsega, kui kujutis on läätsest kaugemal kui 1 fookus. KUMERLÄÄTS () (I <----> Koondab valgust +prillid NÕGUSLÄÄTS )( >----< Hajutab valgust prillid ISELOOMUSTAVAD fookuskaugus f/m. Optiline tugevus D = 1/f. Kui fookuskaugus on suur on optiline tugevus nõrk, kui fookuskaugus on väike on optiline tugevus tugev. Mida tugevam seda rohkem murrab läätsest valgust. Kuivõrd koondab või hajutab valgust. Mida rohkem koondab valgust seda optiliselt tugevam ta on. SILM silma tekib kujutis kaugemal, kui 2 fookust
Litosfäär- maakera väline pind. Suure tugevusega maa väliskiht, mis koosneb maakoorest ja vahevöö pealmisest tahkest osast. 50-200km. Litos. on lõhenenud laamadeks. Eristatakse kahte tüüpi maakoort: mandriline maakoor(3-kihti- settekivimid, graniidikiht, basaldikiht), ookeaniline maakoor(2-kihti- settekivimid, basaldikiht) Maakoor Ülemine vahevöö 350 Alumine vahvevöö 2900 Välistuum(vedel) Sisetuum(tahke) 5140 Maa keskpunkt 6370 MÄESTIKE TEKE Kivimikihid alluvad külgsurvele, toimub KURRUTUS. Kivimikihid surutakse kurdudesse, tekib kurdmäestik Kurrutused tekivad: *kahe mandrilise laama kokkupõrkel NT!Himaalaja *ookeanilise ja mandrilise laama kokkupõrkel NT!Andid PANGASMÄESTIK maakoores toimuvad suured murrangud, mille tagajärjel liiguvad suured maakooreplokid erinevatel kõrgustel kujunevad pangasmäestikud(ülang,alang, murrangu lõhe). NT! Draakonimäed VULKAAN- koonusekujuline mägi, mille sees on lõõr, mida mööda magm...
Õppimist võiks kirjeldada kui kellegi potentsionaali teadlikuks saamist, mis avaldub uutes teadmistes, uutes võimetes, uutes suhtumistes, uutes oskustes ja eriti kõigi nende kombineerimises millekski, mida võiks nimetada professionaalsuseks. Õppimine ei ole ainult intellektuaalne tegevus. Liiga sageli õpetatakse koolides õpilastele õppimismeetodeid, mis toetuvad ainult mõistuse kasutamisele. Õpetuse saamist peetakse passiivseks tegevuseks. Õpetamisel on fookus sageli õpetajal, õppimisel õppijal. Tegelikult on minu nägemuseks alati olnud töö peo juhatajana või siis peale erialavalikut laojuhataja ametikohale. See pole kerge töö, kuid elus polegi kõik kerge ,kõigega tuleb hakkama saada. Selleks , et kellegiks saada tuleb elus palju õppida ,et tulevikus oleks kergem otsuseid langetada ning ka töökohta saada. Ma loodan, et see kolm aastat läheb väga positiivselt ning lõpetan kooli uhkusega.
II ERAND liidete ees laudkond leibki III ERAND sama sõna muutevormides liigne-liigset moodne-moodsa IV ERAND võõrsõnades Vodka, pontsik,abstraktne, asbest VÕÕRSÕNAD R! Eesti keeles loetakse võõrsõnadeks selliseid sõnu, millel on vähemalt üks järgmistest võõrjoontest: g, b, d sõna algul NT! giid, bensiin, diivan; tähed f, s, z, z NT! fookus, fänn, sokolaad, zooloog, looz; pearõhk kaugemal kui esisilbil NT! paralleelne, vanill, grammatika, semester, suflee; pikad täishäälikud kaugemal kui esisilbis NT! akadeemia, galerii, idee, marinaad; häälik o kaugemal kui esisilbis NT! auto, logo, meson, stereo, neutron, traktor; eesti keeles tavatud häälikuühendid NT! bluff, sfäär, pasha, standard, foogt, strateegia, asbest, hüatsint, müokard, trahhea. NB
läbi teise (Phileas Fogg läbi Passepartout´i ). Samamoodi on raske eristada muutuvat fokalisatsiooni ja nullfokalisatsiooni. Sisemise fokuseerituse tunnuseks on see, et fookuses olevat tegelasele ei viidata kunagi väljastpoolt, kuid selle kasutamist rangel viisil esineb väga harva. See on täiuslik näiteks "sisemistes monoloogides". Fokalisatsiooni ja jutustamise tasandid jäävad eraldatuks ka minavormis narratiivis (v.a juhul, kui see on oleviku-ajas sisemonoloog). Fookus ei pruugi ega pea olema püsiv terve teose vältel: muutus võib aset leida lõigu kaupa ja olla väga lühiajaline (näiteks vaatepunkti muutmised Madame Bovary´s). Fokalisatsioonimuutmisi saab analüüsida kui hetkelisi "koodimuutusi", ilma et seejuures kogu muutuks "kood" (nagu muusikas lühiajalised tonaalsusemuutmised ei muuda kogu tonaalsust). Selleks, et eristada neid hetkelisi muutusi (pr.k mode nii muusikas, kui
3. ehituse materjalidest ja kvaliteedist 4. infosüsteemidest ja info levikust, päästeteenistusest Maavärinaga kaasnevaid purustusi on võimalik vältida, kui ehitada vastava konstruktsiooniga ehitisi, luua toimivad päästeteenistused, jagada õigeaegset teavet, õpetada, kuidas tegutseda maavärina puhul 1. epitsenter ehk maavärina kese 2. maavärina kolle ehk fookus 3. 2. seismilised lained foo kus PURUSTUSED ON KÕIGE SUUREMAD kk EPITSENTRIS · Vulkaanipursetega kaasnevad oll nähtused: maavärinad, maalihked, mudavoolud, lõõmpilve(gaaside ja hõõguvae · vulkaanilise tuha segust moodustunud tulikuumad mürgised pilved)
Geomeetriline optika Uurib kuidas valgus liigub erinevates keskkondades Valguskiir- näitab valgus energia levimise trajektoori Valguse levimine homogeenses keskkonnas - Füüsikalised omadused on kõikides ruumi punktides ühesugused. Valgus levib sirgjooneliselt. Täisvari on ruumiosa , kuhu valgusenergiat ei satu Poolvari Ruumi piirkond kuhu satub valgusallikas ainult osaliselt. Poolvarju piirkonnas on valgusallikas osaliselt nähtav Valguse peegeldumine ja selle seadus Liigid: 1) Tasapeegel 2) Kumerpeegel 3) Nõguspeegel Valguse peegeldumine on valguse levimise suuna muutumine kahe keha kokkupuutepinnal. Valguse peegeldumisel kehtib peegeldumisseadus, mis ütleb, et ¨ langev kiir, peegelduv kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasandis ning peegeldumisnurk võrdub langemisnurgaga. Tasapeegel on tasand, millelt valgus peegeldub. Kujutise leidmiseks tuleb e...
maaliliseks ja elurõõmsaks tervikuks. Elurõõm on Watteau töödes tihti segunenud lüürilisuse ja melanhooliaga. - Esiteks, lihtne voolavus pintsli tõmmetes ja erksad värvid teevad selle töö tõeliseks meistriteoks. - · Pierrot asetseb maali keskmes ja teda ümbritsevad tumedamad toonid, mis teeb ta taustast lihtsamini eristuvaks ning mis rõhutavad tema kostüümi. · Maali meeleolu on melanhoolne. · Kompositsiooni fookus asub pildi esiplaanil. Esiplaanil on Pierrot. · Pilt on maalitud heledates kui ka tumedamates toonides. Heledamad toonid on pandud tausta ehk taevasse ning Pierro kostüümi. Põhi värvid on valge, roheline, oranz ja must. · Jooned on täpsed ja kontuurid selged. · Maali pind on sile, mõningati õrnalt krobeline. Tihti kujutab ta ennast kurva klounina. -Dramaatiliselt ebatavaline seisukoht, seee tugevdab muljet, et Watteau
Maavärinad (loodusõnnetustest 50,9% on maavärinad, üleujutused 29,7% ja troopilised tormid 16,8 %, vulkaanipursked 1,9%, hiidlained 0,5%, maalihked 0,1%) Maavärinad tekivad : · laamade äärealadel Mis on maavärin ? Maavärin on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastse pingete lahendumise protsessis koos kivimite rabenemisega/murranguga. Maavärin levib seismiliste lainetena. · maavärina kolle (fookus) on koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine maavärina murrang · maavärina kese ( epitsenter) on vahetult kolde kohal olev koht maapinnal , kus maavärin on kõige tugevam Maailmas toimub aasta jooksul vähemalt 100 000 maavärinat mille magnituud alla 4. Magnituut energia vallandumine Pallid silmaga nähtavad purustused Kolme tüüpi murrangud : Maavärinad eristatakse tekke põhjal : · tektoonilised, mida põhjustavad Maa sisepinged · vulkaanilised, mis kaasnevad vulkaanipur...
tekivad maavärinad. *"Vaikse ookeani tulerõngas" Vaikset ookeani ümbritsev kõrge seismilise aktiivsusega vulkaaniline ala. 29. Mis on maavärin ja mis on selle tekke peamine põhjus? - Maavärin maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. 30. Mõisted: maavärina kolle ehk fookus, maavärina kese ehk epitsenter. - * Maavärina kolle ehk fookus koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine. * Maavärina kese ehk epitsenter maavärina kolde kohal paiknev kont maapinnal või merepõhjas. 31. Kuidas jaotatakse maavärinate tulemusel tekkinud seismilisi laineid? - * Keha(ruumi)lained - levivad maapõues kerapinnalaadsete frontidena nagu helilained õhus. Jagunevad: · P-lained(pikilained) - kiiremad,
tema kiirus väheneb, siis murdumine toimub pinnanormaali poole. Valguskiire käik läbi tasaparalleelse klaasplaadi - Tasaparalleelne klaasplaat nihutab valguskiire kõrvale, aga ei muuda suunda. Valguskiire käik läbi kolmetahulise prisma - Pärast prisma läbimist on valguskiire suund muutunud. (kõrvale kaldunud) θ (Teeta) kõrvaldkalde nurk sõltub: 1. Prisma materjalist 2. Langemisnurgast 3. Prisma kujust Kõverpeeglid: F - fookus (see punkt kuhu koonduvad kõik peegeldunud kiired) Järeldus: Nõgus peegel on koondav peegel. Kumerpeeglid: F - ebafookus (sp. et lõikuvad hajunud kiirte pikendused) Järeldus: Kumer peegel on hajutav peegel. Kontrolltöö teemad 1. Valguskiir 2. Valgusallikad 3. Valgusnähtsued 4. Valguse kiirus 5. Spekter 6. Peegeldamine 7. Murdumine 8. Sisepeegeldus 9. Joonised
kokku, et reguleerida siseneva valguse hulka, just nagu kaamera objektiivi ava. ASTIGMATISM See juhtub tavaliselt siis, kui sarvkest on ragbipallikujuline: ühelt poolt kumeram ja teiselt poolt lamedam ja mitte ümmargune nagu korvpall. Selline ebaühtlane kuju põhjustab silma sisenevate valguskiirte fokusseerumise võrkkestal mitmesse punkti, mitte ühte punkti, nagu normaalselt peaks. Kui teil on astigmatism, tekib kujutise fookus silmas enam kui ühes kohas, sest silm on ebaühtlase kujuga. (joonis) KAUGNÄGELIK Kaugnägelikkust on võimalik korrigeerida, kandes sfäärilisi prille või kontaktläätsi. Vajalikud on täiendava optilise jõuga pluss-läätsed, mis võimaldavad lähiobjektidest terava pildi tekkimise. Kui te olete kaugnägelik, fokusseeruvad nähtavad kujutised mitte võrkkestale, vaid selle taha. (joonis) LÜHINÄGELIK
Litosfäär-200km paksune väline kiht Geoloogia-on teadus mis uurib maasiseehitust astenosfäär-100km paksune poolvedel kivimimass maakoor jaguneb näitaja mandriline ookeaniline paksus 70km kuni 20km kivimid settekivimid(graniit) settekivimid(basalt) raskus 2,7 kg/m3 3,0 kg/m3 vanus 4 miljardit a. Vana 180 miljardit vana laam- suur litosfääri blokk, liigub vahevööl laamtektootika-õpetus laamade liikumistest laamade eemaldumisel-sukeldub maakoore jupid vahevöösse tekivad süvikud laamade põrkumisel-tekib maakoort juurde, mäed magma -sulanud kivimid laava- maapinnale jõudnud magma maak-metalle sisaldav kivim fossiilid - kivistis Tardkivimid magmast graniit, laavast basalt , pimss Settekivimid- murenemisel ja settimisel fossiilid lubjakivi, liivakivi...
tema kiirus väheneb, siis murdumine toimub pinnanormaali poole. Valguskiire käik läbi tasaparalleelse klaasplaadi - Tasaparalleelne klaasplaat nihutab valguskiire kõrvale, aga ei muuda suunda. Valguskiire käik läbi kolmetahulise prisma - Pärast prisma läbimist on valguskiire suund muutunud. (kõrvale kaldunud) (Teeta) kõrvaldkalde nurk sõltub: 1. Prisma materjalist 2. Langemisnurgast 3. Prisma kujust Kõverpeeglid: F - fookus (see punkt kuhu koonduvad kõik peegeldunud kiired) Järeldus: Nõgus peegel on koondav peegel. Kumerpeeglid: F - ebafookus (sp. et lõikuvad hajunud kiirte pikendused) Järeldus: Kumer peegel on hajutav peegel. Kontrolltöö teemad 1. Valguskiir 2. Valgusallikad 3. Valgusnähtsued 4. Valguse kiirus 5. Spekter 6. Peegeldamine 7. Murdumine 8. Sisepeegeldus 9. Joonised
★ Nii nagu teistes jazzi liikides rõhutatakse dixielandis 2/4 lööki. ★ Dixieland-ansambli koosseisu kuuluvad trompet, klarnet, tromboon, banjo, bass ,löökpillid ja klaver (klaver tuli koosseisu hiljem). Louis Armstrong 1901-1971 ★ Oli USA džässtrompetist ja laulja. ★ 1920. aastate algul alustas stuudiolindistusi koos oma ansamblitega Hot Five ja Hot Seven. ★ Armstrong avaldas jazzi arengule tugevat mõju, muusika fookus liikus kollektiivselt improvisatsioonilt sooloesitusele. ★ Tal oli kergesti äratuntav sügav ja veidi kärisev trompetiheli meenutav hääl, mida ta kasutas lauldes oskuslikuks improviseerimiseks. ★ Ta oli üks esimestest mustanahalistest meelelahutajatest, kellel õnnestus edu saavutada nii, et tema nahavärv jäi muusika järel teisejärguliseks. Muusikalised näited Louis Armstong Louis Armstrong - “What a wonderful world” https://www.youtube.com/watch
kõrvaleheidetute näitus, siis kunstnike poolt, kes iga aastasele Paris salonile ei pääsenud. 1874, 1875, and 1886. Paris salon oli siis parima kunsti näitus. VANGUARD On salk kõrgelt kvalifitseeritud sõdureid, kes uurivad maastikku ning ümbrust ja plaanivad neile järgnevale sõjaväele järgmist käiku. Seda konseptsiooni rakendatakse kunstnikele, kes avavad tee läbi uue kultuurilise või poliitilise maastiku, et siis ühiskond seda järgida saaks. 20.sajandil oli avant-garde'I fookus suunatud visuaalse kommunikatsiooni disainile KONSTRUKTIVISM Oli kunstiline liikumine venemaal alates aastast 1914 ja on mõiste mida tihti tänapäeva modernses kunstis kasutatakse. Mõiste STIIL VÕI LIIKUMINE, MILLES VALIK MEHHAANILISI OBJEKTE ON KOMBINEERITUD ABSTRAKTSETESSE LIIKUVATESSE STRUKTUURILISTESSE VORMIDESSE. See laenas ideid kubismist, supermatismist ja futurismist, kuid südames oli siiski täiesti uus lähenemine objektide ehk siis teoste valmistamiseks.
inimeste füüsilisi haigussümptomeid, kirjutades need kõik depressiooni arvele. Samas võidakse põhjalikumalt uurida ärevaid inimesi, kuna nii loodetakse neid rahustada. Need on vaid oletused, kuid sobivad hästi meie andmetega." Teadlased rõhutavad, et nende tulemusi tuleks vaadelda koos teiste uurimustega, mis on näidanud vaimsete häirete, sealhulgas ka depressiooni, seost erinevate terviseprobleemidega. Stewarti ettepanekuks on nihutada tulevikus depressiooni ja ärevushäire ravi fookus vaimselt poolelt rohkem füüsilisele poolele: ,,Minevikus või käesoleval hetkel vaimseid häireid põdevate patsientide füüsilisele tervisele peaks pöörama praegusest palju rohkem tähelepanu." ,,Vaimsete häiretega inimeste füüsilisi häireid ja riskifaktoreid nagu vererõhk, kolesterool, viletsad söömisharjumused, suitsetamine ja trenni puudumine peaks hoolikamalt uurima. Seda tuleks teha lisaks praegusest veelgi aktiivsemale häirete ravimisele," ütles Stewart.
MAAVÄRINAD Sissejuhatus Maavärinad on kõige ilmsem tõendus laamtektoonikast laamade liikumisest üksteise suhtes. Maavärinad on hävitanud kõigutamatutena näivad mäed ja muutnud maastiku tundmatuseni. Maavärinaid ei toimu niikaua kuni hõõrdejõud on piisavad takistamaks laamade omavahelist libisemist. Mis on maavärinad? · Maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega. · Maavärina lained tekivad maavärinakoldes ja jõuavad hiljem maapinnale. · Kõige tugevamini väriseb maa epitsentris. · Maavärinaid mõõdetakse Richteri skaala järgi. · Maavärinaid esineb laamade äärealadel, vulkaanilise tegevuse piirkonnas. Maavärinate tagajärjed Maakore sisemised võnked lõhestavad maapinda, langetavad ühte kihti ja tõstavad teisi. Võib tekitada taastumatuid kahjustusi nii...
seisukohast; võrrelda valitud teemasid lehenumbri mitmekesisuse seisukohast; kontrollida, et teemasid poleks valitud lähtudes pseudouudisväärustest ega poleks ka pseudosündmusi; kontrollida eetilisi probleeme. 3. Uudise tuuma otsustamine – Leida kõige olulisem fakt. Tuuma ehk fookuse valimine on uudisetegemise protsessi kõige olulisem otsus. Esiteks, fookusest oleneb see, keda küsitletakse faktide ja kommentaaride saamiseks ja milliseid fakte otsitakse. Kui fookus pole paigas, siis küsitletakse valesid inimesi ja kogutakse fakte, mis pole olulised. Nii räägitakse olulisest vähe. Teiseks, tuum määrab, mille kohta otsida materjali kõige enam ja kõige enne. Lahti rääkida juhtlõik. Muud alateemad vaadatakse läbi lühidalt. Ka taust ja perspektiiv kirjutatakse keskse alateema kohta. Tuuma valimise kriteeriumid. Tuuma otsustamiseks on vaja teada, milline info sündmuses on kõige
3. KÜSIMUS: Sõnasta valguse murdumise seadus ning märgi joonisele langemis- ja murdumisnurk. Mis on langemis- ja murdumisnurk? (lk 28-29) VASTUS: Valguse levimisel optilisest hõredamast keskonnast optiliselt tihedamasse keskkonda murdub valguskiir pinna ristsirge poole (ja vastupidi). Langemisnurk [alfa] - nurk langenud kiire ja pinna ristsirge vahel. Murdumisnurk [gamma] - nurk murdunud kiire ja pinna ristsirge vahel. 4. KÜSIMUS: Mis on lääts? Mis on fookus ja fookuskaugus? (lk 34-35) VASTUS: Lääts läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajutab valgust. Fookus (F) punkt, kus pärast kumerläätse läbimist koondub läätsele langev optilise peateljega paralleelne valgusvihk. Fookuskaugus läätse keskpunkti ja läätse fookuse vaheline punkt. 5. KÜSIMUS: Kujutiste konstrueerimine kumer läätses: a) Ese asub kaugemal kui b) Ese on fookuse ja kahe c) Ese on läätse ja kahe
EEPIKA suurima mahuga kirjanduszanr; mis omab vastet pragmaatilises keele-kasutuses: mittefiktsionaalne jutustamine (ajalookirjutus; elulugu, reportaaz jne) Narratoloogia Jutustamise strukturalistlik analüüs (vrd Ihonen 1996: 10) kõige sagedamini kasutatakse romaanide analüüsimisel Narratiivsed tekstid (`narrare' ld. jutustama) Mõned küsimused, mida võib esitada eepilisele tekstile Kas on tegemist fiktsionaalse või faktoloogilise suunitlusega tekstiga? Mille järgi tunneme me ära, et tekst on fiktsionaalne? Kes jutustab? Millisest perspektiivist me `näeme' tegevustikku? Kuidas väljendub jutustaja? Milline on jutustuse ajaline struktuur? Kuidas on diskursuse tasand seotud story tasandiga? Kes peale jutustaja veel kõneleb? Kuidas on võimalik, et me ei kuule mitte üksnes tegelaste keelelisi ütlusi, vaid ka nende mõtteid ja tundeid? Milline on antud teksti suhe teiste (varasemate) tekstidega? Loo aeg loo sündmustele kuluv aeg T...
a. Missioon b. Eesmärgid c. Strateegiad d. Poliitikad 3. STRATEEGIA ELLUVIIMINE a. Programs, tegevused, mis on vajalikud plaanide täitmiseks b. Eelarved c. Procedures tööde tegemiseks 4. HINDAMINE JA KONTROLL a. Performance tegelikud tulemused 5. TAGASISIDE JA ÕPPIMINE Strateegilist juhtimist iseloomustab: Interdistsiplinaarsus: Organisatsioon kui tervik Fookus väliskeskkonnale: Majandus, konkurents, turg Fookus sisekeskkonnale: ressursid ja võimalused Fookus tulevikku: otsused, plaanid, muutused Strateegilise juhtimise baasteooriad: Ratsionaalse otsustamise vaade (nt Ansoff, LCAG mudel) Majandusteaduslik vaade (nt Property rights, Principal-agent, Mänguteooria, tööstusökonoomika) Ressursid ja teadmised (nt resource vased view, knowledge-based view) Organisatsiooni ökoloogia (nt Organization ecology)
peegelpilt oli hägune ja millest võid ainult järeldada. Pildid olid prinditud paberile millel oli kilejas välimus ja need olid peamiselt 60 cm laiad ja umbes 50 cm kõrged, väljaarvatud kaks suuremat pilti, mis olid tunduvalt suuremad. Fotodel oli kujutatud loodust, vett ja kivist aluspõhja, seega olid värvid üsna looduslikud, nagu roheline, pruun, hall ja muud looduslikud värvid. Pildid olid jäädvustatud nii, et fookus jäi täpselt vee läikele ja ülejäänud fotost oli hägune. Kuigi ma ei ole eriline fotograafia huviline, mulle enamus Ilari Rantala pilte meeldis, sest piltidele sai palju kaasa mõelda ja ise juurde kujutleda, näiteks sai piltidest järeldada kus kohas pilt tehti, milline oli ilm ja muu keskkond sel ajal kui pilt tehti. Veel oli huvitav see, et kui vaadata fotosid lähedalt või kaugelt, siis oli nendest arusaamine erinev, näiteks kui vaadata ühte
Me võime veendunult öelda, et seda tüüpi olukorras on see lahenduseks. Uurimus teeb järelikult meie elu kergemaks, mitte ainult äris, vaid üldiselt. Äriuuringud ei erine palju praktilisest probleemide lahendamisest. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE UURING KVALITATIIVSED MEETODID KVANTITATIIVSED MEETODID · Rõhk arusaamisel · Rõhk testimisel ja tõestamisel · Fookus vastaja vaatenurgal · Fookus sündmuste faktidel ja/või põhjustel · Interpretatsioon ja ratsionaalne lähenemine · Loogiline ja kriitiline lähenemine · Vaatlused ja mõõtmised loomulikus ümbruses · Kontrollitud mõõtmine · Subjektiivne asjaosalise vaatekoht ja lähedus · Objektiivne kõrvalseisja vaatekoht distantsiga andmetele andmetest · Avastuslik suunitlus · Fookus hüpoteeside kontrollimisel
Kasutades tegelikkuse kirjeldamiseks sõnu muudame tegelikkust ja ka sõnu. Teadmisviisi paremaks edastamiseks on suuline väljendusviis. Olles pidevas muutuses, liikudes edasi minevikule toetudes ja olevikku nihestades tulevikule vastu, mistõttu on ka parim eneseteadmise viis muutuv ja nihkuv. 4 põhisuunda kirjanduse kui mõiste määratluses. Poeetiline keel – kirjandus kui teatud sorti keelekasutus. Muudab igapäevast keelekasutust; on selles intensiivsem; erineb/eemaldub sellest; fookus keelel, enamat kui tavatähendus. Väljamõeldis – kujutlusvõime abil loodud. Fiktsiooniline tekst ei oma praktilist väärtust; konstrueeritud kunstireeglite põhjal; väljamõeldislik pole alati kujundlik. Esteetilise väärtusega objekt – ilu teoses/lugeja silmades. Esteetika: ilusa, tõese ja väärtusliku seosed; sisu ja vormi seosed; kunst kunsti enda pärast – kirjandusteose loomisprotsess on eesmärgipärane, aga see on suunatud iseenesele, see ei veena, informeeri jne
Terviklik teenus Terviklikku teenust aitavad pakkuda meie pikaajalised partnerid erinevatest valdkondadest: maksundus ja raamatupidamine – IMG, Ernst&Young, Rimess; kinnisvarateenus – Uus Maa, Arco Vara; reisiteenindus – Estravel; kunstiga seotud teemad – Haus Galerii; karjäärinõustamine – Fontes. Tasuta investeerimisseminarid Korraldame klientidele tasuta investeerimisseminare, kus oma kogemusi jagavad meie enda tippspetsialistid ja ka välispartnerid. Kliendiajakiri Fookus Privaatpanganduse klientide jaoks mõeldud ajakiri Fookus, milles võtavad sõna oma valdkonna spetsialistd. Uudiskiri Kord kvartalis ilmub elektrooniline uudiskiri. Lisaks sellele kutsume oma kliente erinevatele üritustele ja kultuurisündmustele KREDIIDIPANK: Krediidipanga privaatpangandus pakub Teile personaalset pangandusalast teenindust, mida iseloomustab kõrge teeninduskvaliteet, lai teenustepakett, teenuste tingimuste soodsus, privaatsus ja range konfidentsiaalsus.
Hermeneutika Hermeneutika kui teadus on kasvanud välja vajadusest tõlgendada pühasid kirjutisi, sealhulgas ka piiblit. Ajapikku on hermeneutika teoreetiliste arutluste fookus siirdunud tõlgendatavalt tekstilt tõlgendamisele endale, kirjeldades reegleid, mida see protsess järgib. Hermeneutika väidab, et mõistmine ja tõlgitsemine on inimolemise lahutamatu osa ning sellepärast seisnebki hermeneutiline tegevus eelkõige tekstide, aga ka teiste märgisüsteemide mõistmises. Mõistmine on tegevus, mis on tunnuslik keelekogukonda ja märkide maailma lõimunud, sümboleid kasutavatele olendeile.
3. Mis on valguse murdumine? 4. Mida nim.antud keskkonna absoluutseks murdumisnäitajaks, selle füüsikaline sisu, milline keskkond on optiliselt tihedam, hõredam (valguse kiiruse ja abs. m. näitaja alusel)? 5. Mida nim. kahe keskkonna suhteliseks murdumisnäitajaks, seos valguse kiiruse, murdumisnäitaja ja lainepikkuse vahel? 6. Sõnasta valguse murdumisseadus, valem, tähised valemis? 7. Mida nim. läätseks? Läätse liigid. 8. Kumerlääts: kiirte käik, fookus, fookuskaugus. 9. Nõguslääts: kiirte käik, ebafookus, fookuskaugus. 10. Läätse valem, läätse optiline tugevus. 11. Mis on dispersioon? 12. Mida nim. spektriks? Spektrite liigid: pidev spekter, joonspekter. Nende omadused ja saamine. 13. Kiirguse liigid. (kiirguse tekkimise põhjus. Soojuskiirgus, kemoluminestsents, katoodluminestsents, elektroluminestsents, fotoluminestsents mõiste, ergastusenergia saamisviis, rakendusnäited.) 14. Mis on fluorestsents ja fosforetstsents? 1
Essee Eesti lavastaja: Eino Baskin Eino Baskin sündis 17.juunil 1929 Tallinnas ja suri 11.märtsil 2015. Ta oli Eesti lavastaja ja näitleja. Baskin oli Eesti Draamateatri näitleja. Ta asutas Vanalinnastuudio, Vana Baskini teatri ning andis välja mitu anekdoodi raamatut. Baskin osales kaua aega raadioprogrammis “Meelelahutaja” tootmises. Eino Baskini vanemateks oli Hirsch Baskin (1900–1978) ja ema Maria Baskin (neiuna Raage) (1905–1984). Baskini ema omas oma juuksuri äri ja isa oli ametilt rätsep. Baskini hariduseks oli Eesti NSV Riikliku Teatriinstituudi mille ta lõpetas 1951. aastal. Kahjuks ei saanud ta diplomit kuna tal puudus keskkooli lõputunnistus. oma kursusega pääses ta ainult tööle Draamatetrisse. Töökäik meelelahutuses oli tal see, et ta töötas 1958–1961 aastatel mitmetes Leningradi komöödiateatrites. Ta oli 1961–1964 aastal Eesti NSV Riikliku Filhar...
Nähtav valgus Nähtamatu valgus: Infrapunavalgus (soojuskiirgus; ümbritseb kõiki sooje kehasid ja seda ka pimedas) Ultravolettvalgus (millega me päevitame; liigse UV kiirguse eest kaitseb osoonikiht) Valgusallikad: Soojuslikud valgusallikad (kiirgavad lisaks valgusele ka soojust) Külmad valgusallikad Valgusfiltrid Valguse peegeldumine Peeglid (kumer- ja nõguspeegel) Fookus Valguse murdumine Valguse liikumine suurema tihedusega keskkonda - valgus murdub allapoole Valguse liikumine väiksema tihedusega keskkonda - valgus murdub ülespoole Optiline tugevus = 1 / fookuskaugus; ühikuks on dioptria (dpt) D=1/f tihedus; ühikuks on kg/m³ =m/V Fr maapinna lähedal olevatele kehadele mõjuv raskusjõud; ühikuks on njuuton (N) Fr = m · g g 9.8 N/kg Hõõrdejõud P rõhk; ühikuks on paskal (Pa) P = F / S = mg / S = hg (h kõrgus) Vedelikule või gaasile avaldatud rõhk levib vedelikes ja gaasides igas suunas ühtemoodi. (Pascali seadus) Fü ...
KUNSTIOLÜMPIAAD MÕISTED Akvarell vesivärv Akrüül paksu konsistensiga vesi lahustuv, kuivades veekindel Guass Paksu konsistendiga vesi lahustuv,kuivades ei ole veekindel Pigment värvitooni andja Palett värvialus,värvide valik töös Toon heledus-tumedus aste värvis Natüürmort vaikelu,esemeline kunstiteos Portree inimest kujutav näopilt Profiil külgvaade abloon Vorm või mudel mille järgi tehakse piirjoon rift kirjastiil Ornament sümeetriall põhinev pinna kujutis Esiplaan asetseb esiplaanil Horisont sil...
2.11 Vaated Maastikukujunduse üheks iseloomulikumaks vahendiks ruumi organiseerimisel on vaadete kujundamine ümbritsevas maastikus. Vaadetega näidatakse maastiku ilu tervikuna või eksponeeritakse siis selle silmapaistvamaid komponente. Vaate võib jaotada osadeks järgnevalt: vaatepunktist, raamistusest, keskplaanist, vaate lõpetusest e fookusest. Vaatepunktiks valitakse koht, kust eksponeeritav ruumiosa või teatud kindel objekt on kõige paremini vaadeldav. Vaatepunkt ja fookus peaksid asuma ühel sirgel. Keskplaaniks vaates on raamistuse ning fookuse vaheline ruum. Keskplaani ülesandeks on tähelepanu järk-järguline juhtimine esitletavale. Fookus e vaate lõpetus võib olla suvaline objekt, mis on piisavalt tähelepanuväärne. Fookuse asukohaks valitakse vaatekohast lähtuvalt perspektiivi näiv koondumispunkt. Raamistuse ülesannet vaate konstrueerimisel võib võrrelda maali raamistusega - mõlemal juhul aitab raamistus nö viimistleda esitetava pildi
teljega, siis reflektoritel on teleskoobi teljel asuv peafookus kasutatav vaid väga suurte läbimõõtude korral. Vaatlejakabiiniga peafookust rajatakse teleskoopidele läbimõõduga üle 4 meetri, fotokaamera paigutamise võimalus on ette nähtud ka Tõravere poolteisemeetrisel teleskoobil. Abipeeglite kasutamisega saab teleskoobi kogutud valgust suunata ükskõik kuhu ja seetõttu valitakse fookuse asukoht vastavalt vaatluse iseloomule. 1. Cassegraini fookus: valgus peegeldatakse tagasi peapeegli keskel asuvasse avasse, mille taga asub okulaar või vaatlusriist. Muudab teleskoobi "refraktori sarnaseks" ning sobib kõigiks vaatlusteks. 2. Newtoni fookus: valgus peegeldatakse välja risti optilise teljega. Kasutatakse väikeste teleskoopide juures, peamiselt visuaalsetel vaatlustel. 3. Naschmidti fookus: Newtoni "suurte teleskoopide analoog". Valgus peegeldatakse välja
1. Mõiste ´kirjandus´ tähenduse ajalooline muutumine Mõiste tänapäevases kasutamises 2 saj vana. Enne 1800 oli kirjandus kirjutised, kirja pandud teadmised. Al 18. saj kirjandus kui väljamõeldis/fiktsioon. Kirjanduse määratlemine erineb kultuuriti, nt lääne kultuur vs mittelääne kultuurid. 2. Kirjanduse kui mõiste määratlemise 4 põhisuunda a) poeetiline keel – kirjandus kui keele funktsioon; muudab igapäevast keelekasutust, fookus keelel; b) väljamõeldis/fiktsioon; c) esteetilise väärtusega objekt – kirjandusteos kannab esteetilist väärtust; d) intertekstuaalne konstruktsioon. Minu jaoks olulisim esteetiline väärtus ja poeetiline keel. 3. Kirjanduse uurimise otstarve Eesmärk täielikum ja kvaliteetsem käsitlus kirjandusest, kirjandus süvendab, rikastab ja avardab meie elu. Vajaliku teadmised ja kompetentsid: teadmised – kirjanduskaanonist; kirjandusloost ja kultuuritraditsioonist; žanritest ja
Abstraktsionism kunst, mis on loobunud reaalsuse kujutamisest. Alla prima ühekihiline kiirelt teostatud maal Akromaatiline värvusetu. Akromaatilised värvid on must, valge ja hallid. Animalist kunstnik, kes kujutab loomi Draperii kunstipärases voldistikus kangad või riided. Ekspressionism kunstivool, mis seab esiplaanile kunstniku enda mõtete, tunnete ja elamuste kujutamise. Eskiis vabakäeline joonis, kavand, visand. Faktuur kunstiteose pinnastruktuur, töötluse omapära. Fookus tähelepanu keskpunkt kompositsioonis Formaat kunstiteose mõõde, kõrguse ja laiuse vahekord, selle väline kuju. Futurism 20. sajandi alguse kunstivool, mis eitas agressiivselt mineviku kultuuritraditsioone ja esteetilisi norme ning ülistas uut, tehnikaühiskonda, suurlinna, kiirust jne. Illustratsioon teksti toetav ja selgitav pilt Illustraator raamatukunstnik Impressionism 1870. aastatel Prantsusmaal tekkinud kunstivool, mis asetas pearõh...
Alessandro Botticelli ,,Veenuse sünd" Piret Tõlgo Kompositsiooni loovad elemendid Kompositsiooni fookus asub pildi esiplaanil. Esiplaanil on Veenus, läänetuul Zephyros, tema abikaasa Chloris ja taimekasvu jumalanna Flora. Tagaplaanile jäävad rannapiir, meri ja taevas. Pilt on maalitud nii heledates kui ka tumedates toonides. Heledam ,,valgus" langeb Veenuse peale ja peegeldub taimekasvu jumalanna Flora kleidil. Samuti on heledamates toonides ka merepind. Põhivärvidest on kasutatud nii punast, sinist kui ka kollast. Samuti on kasutatud ka rohelisi ja valgeid toone
Mandri triiv-mandrite horisontaalne triiv ookeanilisel maakoorel.Kuum täpp-vahevöö süvaosast tõusev magmakogum,mille kohale maapinnal tekib vulkaan või vulkaanilineala.Vulkaan-koonuse kujuline mägi mille sees on lõõrilaadne lõhe või lõhede süsteem,mida mööda magma,purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale.Maavärin-maapinna vibratsioon ja nihked mis tekivad maapõue kivimitest kuhjunud elastsete pingete lahendumisel koos kivimite rebenemisega.Maavärina kolle e fookus on koht maapõues,kust algab kivimite rebestumine.Kese e epitsenter-maavärina kolde kohal paiknev koht maapinnal või merepõhjas. Nõlvaprotsess-raskusjõu mõjul nõlvadel toimuvad protsessid mille tagajärjel muutub nõlva kuju. Võrdle:1.Ookeaniline maakoor:11km paks,basaltsedkivimid.Mandriline:kuni2900km sügavune,tard-,sette-ja moondekivimid.2.Saarkaar ja mäestik:Vahevööse vajuva laama kivimid
· Sundiv, käskiv stiil. Järgijal puuduvad tööks vajalikud oskused, toimetulekuks on ta liialt ebakindel ja vähe motiveeritud. Liider on suunatud ülesandele, vähem suhetele. Liider määrab tööülesanded ja valib strateegia eesmärkide saavutamise teed. Liider võtab vastu otsused. Kommunikatsioon on ühesuunaline. · Veenev stiil. Järgijal on soov ülesannet täita, kuid oskused ei ole piisavad. Liidril on kõrge fookus ülesandele ja suhetele. Liider määrab ülesanded kuid arvestab töötajate arvamusega kahesuunaline kommunikatsioon. Liider valib koos järgijaga eesmärkide saavutamise teed, toetab järgijat, annab nõu. · Osalev ehk toetav stiil. Järgija on kogenud ja võimekas, kuid ebakindel üksi ülesande täitmisel või omab vähest motivatsioon töötada hästi või kiiresti. Liideril on kõrge suhete, madal ülesande fookus
Näiteks: horisontaal-vertikaal;diagonaal-verikaal Kontrastiga on seotud ka domineerivuse mõiste kompositsiooni mingi osa esile tulemine. Kompositsioonis kujuneb peamine, domineeriv osa kompositsiooni tuumaks. http://www.allposters.com./ SUURUSE KONTRAST http://www.allposters.com./ VÄRVI KONTRAST http.//www.allposters.com./ LIIKUMISE KONTRAST Dominant DOMINANT ehk kompositsiooni kõige silmapaistvam osa. Dominant ehk tuum ehk fookus. Domineerivus tähendab teatava värvi või vormi esiletulekut kas tähtsuselt või suuruselt teiste hulgast. Dominandil on 4 seadust: 1) keskse asendi seadus - doneerib see, mis on keskel 2) hulga seadus - domineerib see, mida on palju 3) mõtestatud osa seadus-domineerib see, mida on palju 4) kvaliteedi seadus- domineerib see, mis on kõrgema kvaliteediga Rütm Rütm ehk kordus. Kreeka keeles rythmos tähistab korrapärast vaheldust, mõõdupärasust, taktikohasust.
pinnamoodi; mullad ja siseveekogud soolduvad; hävivad korallrifid ja rannale paisatud mereelustik; ookean reostub maismaalt lainega merre kantud jäätmetega Mõisted: litosfäär, mineraalid, kivimid, sete, sette-, tard- ja moondekivimid, kivimiringe, purskekivim, süvakivim, maak, astenosfäär, Maa sise- ja välistuum, vahevöö, mandriline ja ookeaniline maakoor, ookeani keskahelik, süvik, subduktsioon, kurdmäestik, kurrutus, murrang, maavärin, maavärina kolle e fookus, maavärina kese e epitsenter, seismilised lained, tsunami, seismograaf, seismogramm, magma, laava, kiht- ja kilpvulkaan, aktiivne, suikuv ja kustunud vulkaan, lõhevulkanism ja lõõrvulkanism, kaldeera, lõõmpilv, mudavool, fumarool, kuumaveeallikas, geiser, laamtektoonika, laam, vulkaaniline saar, kuum täpp, basaltplatoo, kontinentaalne rift litosfäär- atmosfääri peale jääv Maa kivimkest, mis on liigendatud laamadeks mineraalid- kindla ehituse, koostise ja omadustega aine
Autor - autori tahe, maailmavaade; teos - kui iseseisev tervik, kompositsioon, idee; lugeja - iga lugeja loob tõlgendades omaenda teose. Kirjanduse uurimise põhipraktikad. Tõlgendamine Tõlgendamise aluseks on tõendusmaterjali kogumine ja mõistmine, kuidas kirjeldatakse tegelasi, millised sündmused toimuvad, mis järjekorras. Kitsas tähenduses on tõlgendamine keeleliste tähenduste määratlemine ümbersõnastamise kaudu, fookus ebaselgetel, keerukatel ja kujundlikel tekstiosadel. Laiemas tähenduses on tõlgendamine kirjandusteose iseloomulike joonte ja eesmärkide selgitamine. Tõlgendamine algab probleemi püstitamisega ning sellele pakutakse hüpoteese ja lahendusi. Aristotelese ,,Tõlgendamisest" Hilisemate tõlgendamisteooriate alus, keskendub keele ja loogika suhtele. Suuline kõne - hinge emotsioonide muljed ja sümbolid. Kirjalik tekst - suulise kõne märgiline tähestamine. Võib
Riiniga, kes samuti reaalsuse välja vahetanud illusioonide vastu, siis Nipernaadi pahaneb: enda peegelpilti ta näha ei või. Kõigiti püüab ta tütarlaste illusioone purustada, selgitades Maret Vaale pärilaeva saabumise võimatust ja paljastades Pille Riinile unistusmaailma kõledust. Miski ei häiri teda rohkem kui Maret Vaa unistuste samastamine enda fantaasiaga. Nipernaadi-lugude juures ei saa ka kuidagi mööda minna faktist, et mõnikord pole ta midagi muud kui fookus, mis laseb reaalsusel enda eest mööda käia. Kui talvised külmad ilmad möödas ja päike valge lume sulatanud, käitus Nipernaadi täpselt nii kuis hing ihaldas. Ta lihtsalt läks eluga edasi, et kogeda midagi uut ja avastada elu, mida ta talviti ei elanud. Uute seiklustega tulid alati kaasa uus minevik, elukäik ja amet. Ilmselgelt nautis Nipernaadi ränduri elu, millega kaasnes ka inimeste unistuste uurimine ning nendega mängimine.
õpilastele on pigem rollis, kes edastamisek suunata mitte jagab õpilasega s. anda valmis oma kogemusi. teadmisi Õppija Info Omandab Iseseisev, Iseseisev Õppijad Fookus on omandaja. infot, mis loob õppija, kellelt peavad õppijal ja tema on õpetaja õppimisele oodatakse mõistma, vajadustel. poolt välja tähenduse sisemist märkama valitud. läbi aktiivsust. nende kogemuste. Õppija ise elusid
Louis Armstrong Erinevaid jazz’i lugusid ja esitajaid kuulates, leidsin enda lemmik jazzmuusiku. Selleks on Louis Armstrong. Louis Armstrong Ta oli USA jazztrompetist ja laulja. Armstrong alustas trompeti- ja kornetivirtuoosina juba 1920. aastate algul. Louis Armstrong sündis 4. augustil 1901 New Orleansis, Louisianas ja suri 6. juulil 1971 Queens’is, New Yorgis. Armstrongi varajane elu Armstrong sündis New Orleansis vaeses peres. Isa William Armstrong jättis perekonna maha ja läks teise naise juurde, kui Louis oli veel laps. Ema Mary Albert jättis Louis' ja tema noorema õe Beatrice'i vanaema Josephine Armstrongi hoolde. 5-aastaselt naasis ta elama ema juurde. 11-aastaselt liitus Armstrong poistekvartetiga, kellega laulis tänavatel. Kornetimängija Bunk Johnson õpetas teda kuulmise järgi mängima. 20-aastaselt õppis Armstrong nooti lugema ja ta oli üks esimestest jazzmängijatest, kes lisas muusikale oma iseloomu ja stiili. Chi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
