Haiguslik kartus ehk foobia on ängistustunne, mida iseloomustab kõikehaarav hirm mingi kindla objekti, looma, sündmuse või situatsiooni ees. Kõnekeeles ei tähista foobia mitte ainult paanilist hirmu, vaid ka lihtsalt vastumeelsust. See võib intensiivsuse poolest varieeruda väga laial skaalal, mille ühes otsas on igati mõistetav inimlik ebamugavustunne ja teises juba foobia kliinilise diagnoosi alla minev ülemäärane hirm. Piir normaalse ja ebanormaalse vahel on habras. Kui inimesel on võimalik kerge vaevaga kardetud asjaoludest hoiduda, siis ei pruugi foobia olemasolu üldiselt toimetulekut oluliselt segada. Haigusliku foobia puhul on ärevus nii tugev ja enesetunne kardetud olukorras ebameeldiv sellisel määral, et kokkupuudet selle situatsiooniga välditakse iga hinna eest. Vältimine aga omakorda võimendab hirmu. Enamik paanikahäireid
higistamine, külma- või kuumahood, jalgade, käte ja/või keha värisemine, tasakaalutuse ja/või nõrkustunne, iiveldus, pearinglus, kohisemine kõrvades, värvilised täpid silme ees või muud nägemishäired, suukuivus, tung urineerida jne. Tavaliselt märgatakse ainult osasid neist sümptomitest. Sümptomite subjektiivne tugevus võib varieeruda kergest ebamugavustundest väljakannatamatu paanikahooni.Kõige levinumaks foobia vormiks loetakse agorafoobiat, mis hõlmab endas hirmu avalike kohtade, aga ka selliste kohtade ees, kust põgenemine turvalisse kohta on raskendatud - väljakud, kaubanduskeskused, poejärjekorrad, lennukid, bussid, rongid, jne. Agorafoobiat ilma paanikahoota esineb Ameerikas umbes 0,8% üle 18-aastastest inimestest arvestusliku aasta jooksul.[1]Lihtfoobiatest, st. foobiatest, mis on seotud ühe kindla nähtusega,
Foobia Kati Rannamees Sõna ,,foobia" Tuletatud kreeka keelsest sõnast phobus, mis tähendab paanilist kartust Mis on foobia? Haiguslik kartus Kõrge ärevustunne Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kõige levinumad foobiad Kõige levinum on agorafoobia- hirm avalike kohtade ees Lihtfoobiatest akrofoobia (hirm kõrguse ees), arahnofoobia (hirm ämblike ees),
Min u u uri mus lai end ab j a arenda b mõn inga l määral sil maringi ja on vä ga kasul i k i ni mestel e , ke s sell est tõep ool est huvi tu vad j a sel le kohta ro hkem teada tahaksi d, ku id ei o ska kuski lt otsid a eg a kü si da . 3 FOOBIA KUI SELLINE Haiguslik kartus ehk foobia on ängistustunne, mida iseloomustab kõikehaarav hirm mingi kindla objekti, looma, sündmuse või situatsiooni ees. Kõnekeeles ei tähista foobia mitte ainult paanilist hirmu, vaid ka lihtsalt vastumeelsust. See võib intensiivsuse poolest varieeruda väga laial skaalal, mille ühes otsas on igati mõistetav inimlik ebamugavustunne ja teises juba foobia kliinilise diagnoosi alla minev ülemäärane hirm. Piir normaalse ja ebanormaalse vahel on habras. Kui inimesel on võimalik kerge vaevaga kardetud asjaoludest hoiduda, siis ei pruugi foobia olemasolu üldiselt toimetulekut oluliselt segada. Haigusliku
Agorafoobia Mis on üldse foobia? Foobia ehk haiguslik kartus on ärevustunne, mis tekib mingi kindla nähtuse või elusolendi ees, mida tajutakse tegelikust ohtlikumana. Selliseid objekte või situatsioone hakatakse vältima või talutakse neid väga suure ebamugavustundega. Kõnekeeles ei tähista foobia mitte ainult paanilist hirmu, vaid ka lihtsalt vastumeelsust Foobia väljendumise sümptomid Südamekloppimine Hingeldamine või hingetuse tunne Higistamine Külma- või kuumahood Jalgade, käte ja/või keha värisemine Tasakaalutuse ja/või nõrkustunne Iiveldus Pearinglus Kohisemine kõrvades Värvilised täpid silme ees või muud nägemishäired Suukuivus Sümptomite tugevus võib varieeruda kergest ebamugavustundest
viidatud. /allkiri/ Koostaja ees- ja perekonnanimi Töö vastab Tallinna 32. Keskkooli uurimistöödele esitatud nõuetele ja selle võib esitada retsensendile. /allkiri/ Juhendaja ees- ja perekonnanimi 2 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 4 1. FOOBIA OLEMUS JA RAVIVÕIMALUSED ................................................................ 5 1.1Mis on foobia? .............................................................................................................. 5 1.2. Foobia tunnused .......................................................................................................... 5 1.3. Foobia tekkepõhjused ..........................................................................6 1.4
ühiskonnaelust, elamistingimused, ümbritsev keskkond, transport, turvalisus ja kindlustunne, vaba aja sisustamine jne. Enamik paanikahäireid kirjeldavaid termineid pärineb juba Antiik-Kreekast. Sõna ,,foobia" ongi tuletatud kreekakeelsest sõnast phobus, mis tähendab paanilist kartust. Usuti, et Vana-Kreeka jumal Phoebus suutis tekitada Kreeka vaenlastes orjalikku hirmutunnet, et neid oleks lahingus kergem võita. Selline halvav hirm valdab foobia all kannatavat inimest, kui ta seisab vastamisi hirmu stimulaatoriga, mõnikord piisab reaktsiooni tekitamiseks ainult mõttest või eelaimusest taolisele situatsioonile. Foobses situatsioonis tuntakse kõrgenenud ärevust, mis väljendub kehaliste sümptomitena- südamekloppimine, hingeldamine või hingetuse tunne, higistamine, külma- või kuumahood, jalgade, käte ja/või keha värisemine, tasakaalutuse ja/või nõrkustunne, iiveldus, pearinglus,
Ablutofoobia- hirm pesemise (vanniskigu) ees. Aerofoobia- hirm huvoolu (tmbetuule) ees, kartuses midagi kahjulikku sisse hingata/alla neelata. (vt pneumatofoobia) Aeroakrofoobia- hirm avatud krgete kohtade ees. (vt alto-, akro-, bato-, hpsifoobia) Aeronausifoobia- hirm, et hakkad lennukis oksendama. (vt aviato-, emetofoobia) Afefoobia- hirm puudutuste ees. (ka hafefoobia etc) Agliofoobia- hirm valu ees. (ka algo-, odne-, odnofoobia) Agorafoobia- hirm avatud, suurte ruumide vi vljakute, ka rahvarohkete kohtade ees, neid letada. Kartus lahkuda "turvalisest" paigast. (vt demofoobia) Agrafoobia- hirm seksuaalse kuritarvituse ees. (vt kontrekto-, virginitifoobia) Agrizoofoobia- hirm metsloomade ees. Agrofoobia- hirm tnavate vi tnava letamise ees. (vt dromofoobia) Ahluofoobia- hirm pimeduse ees. (ka lgo-, mkto-, skotofoobia, vt nktofoobia) Aihmofoobia- hirm teravate vi terariistade ees. (vt belone-, enetofoobia) Ailurofoobia, ailorfoobia, ael...
("düsmorfofoobia") seotud hirme, mis leiavad käsitlemist hüpohondria all (F45.2). Foobia võib esineda sageli koos depressiooniga. · Depressiivne meeleolu liitub sageli mõnedele foobiatele, eriti agorafoobiale. Primaarne foobne ärevus muutub alati tugevamaks depressiooniepisoodi ajal. · Depressiooniepisoodi ajal võib ajutiselt kaasuvana esineda foobset ärevust. Juhul, kui seisund vastab depressiooni kriteeriumidele enne, kui ilmnesid foobia sümptomid, käsitletakse foobiat depressiooni avaldusena. · Foobses situatsioonis tekkinud paanikahoogu käsitletakse foobia raskuse avaldusena ja mitte paanikahäirena. · Paanikahäiret saab diagnoosida kui ärevus kindlalt ei ole seotud väliste objektide või situatsioonidega · Obsessiivsete häirete korral ei sõltu sundmõtted ja kujutlused oluliselt sellest, millises situatsioonis inimene viibib. · Enamus foobiatest, v.a
· Depressioon. Hakatakse vältima tegevusi, mida teised inimesed naudivad, oma isiklikus ja profesionaalses elus. See viibki depressioonini. · Ainete tarvitamine. Mõni inimene püüab foobiast tekitatud stressi maandada alkoholi või narkootikumide tarvitamisega. See halb valik võib viia sõltuvuseni. Paljud psühholoogid ja psühhiaatrid jaotavad foobiad kolme kategooriasse: 2 · Sotsiaalne foobia ehk sotsiaalne rahutushäire. Näiteks hirm publiku ees esineda või avalikult süüa. Sotsiaalset foobiat saab jaotada omakorda kahte ossa: üldine sotsiaalne foobia ja spetsiifiline sotsiaalne foobia. · Spetsiifiline foobia hirm teatud esemete, olendite või tegevuse ees. Näiteks ämblikud, maod, liftid, lendamine jne. · Agorafoobia hirm ,,ebaturvaliste" avalike kohtade ees. Kõige levinumaks foobia vormiks loetakse agorafoobiat
Foobiad 1. Ablutofoobia hirm pesemise (vanniskäigu) ees. 2. Agürofoobia hirm tänavate või tänava ületamise ees. 3. Ailurofoobia hirm kasside ees. 4. Alektorofoobia hirm tibude ees. 5. Alliumfoobia hirm küüslaugu ees. 6. Androfoobia hirm meeste ees. 7. Antofoobia hirm lillede ees. 8. Arahhibutürofoobia hirm pähklivõi suulakke kleepumise ees. 9. Aurofoobia hirm kulla ees. 10. Automüsofoobia hirm räpaseks saada. 11. Belonefoobia hirm nööp- ja muidu nõelte ees. 12. Bibliofoobia hirm raamatute ees. 13. Bromidrofoobia hirm kehalõhnade ees. 14. Bufonofoobia hirm kärnkonnade ees. 15. Defekaloesiofoobia hirm valusa roojamise ees. 16. Deipnofoobia hirm lõunatamise ja lõunalauavestluse ees. 17. Dekstrofoobia hirm paremal pool asuvate asjade ees. 18. Dentofoobia hirm hambaarstide ees. 19. Didaskaleinofoobia hirm koolimineku ees. 20. Diplofoobia hirm ...
Hirm Hirm - mis see siis tegelikult on? On see lihtsalt kartus pisikeste ämblike vastu, kes meid tegelikult ei ohustagi ja kelle puudutamisest hoidutakse, või hoopis foobia näiteks kinniste ruumide vastu, mis võib inimesele tõsiseid probleeme tekitada? Arvamused hirmust on erinevad, sest tihti peavad inimesed hirmuks just seda, mida nad ise kardavad, aga on ju palju teisi inimesi, kes kardavad teisi asju teistel viisidel. Igapäevaselt kohtume selliste hirmu tekitavate teguritega nagu näiteks ämblikud, kõrgus, lendamine, ujumine, pimedus, kuid need üsna tihti esinevad hirmud pole ju ainsad. Maailmas on
Mõnikord võivad esineda teiste foobiatega sarnased sümptomid: tekivad probleemid hingamisega, südametöö kiireneb. Bibliofoobia võib inimese elu tõsiselt raskendada. Tema eriala valik on väga piiratud, tas tekivad probleemid õppimisega jne. Ka suhtlemine võib tekitada raskusi, sest hirm lugemise ees ning vastumeelsus raamatutele viidavad teiste inimeste jaoks tavalisele ebaviisakusele. Psühholoogid on üritanud aru saada, mis võiksid olla selle foobia põhjusteks. Arvatakse, et tegu on lapsepõlvetraumaga või mingisuguse negatiivse kogemusega minevikus. Võimalik on näiteks, et vanemad üritasid kasvatada imelast ning sundisid teda raamatuid lugema. Tulemuseks võib osutuda viha raamatute vastu. Mõned inimesed on kindlad, et seda foobiat ravida tarvis ei ole, inimesega tuleb lihtsalt rääkida ning vestelda raamatute kasulikkusest. Kuid tegelikult on see tõsine haigus ning sõbralike soovitustega aidata ikkagi ei saa
FOOBIAD Mis on foobia? Haiguslik kartus Lihtne vastumeelsus Tekib soov teatud olukorda vältida Foobiate esinemissagedus Kõige sagedamini esinev psüühiline haigus 10%-13% elanikkonnast kannatab foobiate all Esinevad sagedamini naistel Osad foobiad on kaasa sündinud Foobiate tunnused Iseloomulik on vältimiskäitumine Paaniline hirm suhteliselt ohutu olukorra ees Hirm kindla obkjekti või tegevuse ees Foobiate kujunemine Kujunevad välja juba lapsepõlves Tihti saab alguse hirmutavast sündmusest Enamjaolt aga lapse sisemisest ebakindlusest Tuntuimad foobiad Agorafoobia: Hirm avatud ruumi ja rahvahulkade ees Akrofoobia: Hirm kõrgete kohtade ees Sotsiaalfoobia: hirm avalike kohtade, rohke rahva ja avaliku alandudse ees Kuidas vabaneda foobiast Enamasti alluvad ravile hästi Kasutatakse kontakte hirmutava olukorraga Selle käigus saab inimene a...
Koostaja: Liisa Leonova Hirm on tundmus, mis tekib olendi turvalisust ähvardava olukorra puhul, kui ei teata, kuidas ohust pääseda või paistab, et enda turvalisust ei saagi tagada. Klassikalise tingimise teel tekib hirm, kui hirmutav olukord seostub neutraalse stiimuliga. Hirm motiveerib vältimiskäitumist - vältimine vähendab hetkeliselt hirmu ja see omakorda kinnitab vältimist ega lase reaktsioonil kustuda. Haiguslikku hirmu nimetatakse ka foobiaks. Foobia ehk haiguslik kartus on ärevustunne, mis tekib mingi kindla nähtuse või elusolendi ees, mida tajutakse tegelikust ohtlikumana. Selliseid objekte või situatsioone hakatakse vältima või talutakse neid väga suure ebamugavustundega. Foobses situatsioonis tuntakse kõrgenenud ärevust, mis väljendub kehaliste sümptomitena - südamekloppimine, hingeldamine või hingetuse tunne, higistamine, külma- või kuumahood,
Uurimistöö Koostaja: Merris Kivisoo 11. klass Juhendaja: Varje Aule Suure-Jaani 2015 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Foobia......................................................................................................................................4 1.1. Foobia olemus ja tunnused...............................................................................................4 1.2. Foobia tekkimise põhjused..............................................................................................5 1.3. Foobiate klassifikatsioon........................................................................
Tänapäeva inimeste hirmud Inimesed kardavad väga paljusid asju kes konne, kes ämblike. Seda võib küll raske uskuda olla aga tänapäeal kardavad paljud inimesed meediat nagu tuld. Need hirmud on inimestes palju suuremad ja jubedamad kui konna foobia. Mida need hirmud täpselt endast kujutavad ja kuidas muudavad meediafoobikute elu (kui ültse muudavad)? Kas on ültse mõtet meediat karta? Meedia hirmud on tegelikult päris südantlõhestavad. Näiteks meedia kartjad kardavad vabalt elada neil on koguaeg hirm teha seda, mida nad tegelikult tahaksid teha, sest meedia võib nende arvates iga hetk nende enda ellu sekkuda ja hakata juba ka nende elus nuhkima.
koges aina uuesti valesti vastamise tõttu ja tal oli seda katset võimatu lõpetada, sest selle katse sai lõpetada ainult ,,õpetaja", kes pidi selle jaoks oma südame tunnistusele alla andma ja personal, kes jälgis seda katset ( katkestasid ainult siis, kui katse läks üle kontrolli). See katse näitab, kui julmaks võib inimene minna ja kui palju võib teine inimene hirmu tunda selle inimese ees. Foobia Foobia ehk haiguslik hirm on ärevustunne, mis tekib mingi kindla nähtuse või elusolendi ees, mida tajutakse tegelikust ohtlikumana. selliseid objekte või situatsioone hakatakse vältima või talutakse neid väga suure ebamugavustundega. Foobses situatsioonis tuntakse kõrgenenud ärevust, mis väljendub kehaliste sümptomitena - südamekloppimine, hingeldamine või hingetuse tunne, higistamine, külma- või kuumahood, jalgade, käte ja/või keha värisemine, tasakaalutuse ja/või
Kuna inimesi on maailmas üle 6miljr. Siis ei saa väita, et need üldistused kehtiksid kõigi kohta. Töö on tehtud materjalidega, mis olid hetkel minule kättesaadavad, kuid arvan, et oleks saanud töö teha rohkem sisukama ja ka informatiivsena, kui oleks olnud kasutada grupp inimesi, kellel on hirm lendamise ees. Töö on nii ülesehitatud, et algul kirjutasin natuke inimese käitumisest ning üritasin leida seost lennuhirmuga. Peale selle on ka välja toodud hirmu ja foobia erinevus ning ka mõningad enam levinud foobiad. Lõpuks lisasin ka veel minu arvates lennuhirmu tekitavaid faktoreid nagu meedia, isiklikud kogemused. Töö sisaldab ka lõiku intervjuust, kus ajakirjanike küsimustele vastas endine Estonian Air asepresident Erki Urva, kus ta seletab meedias kajastunud sündmusi ja sealt tuleb välja erinevus päris elu ja meedia poolt kajastatu vahel. 1.Inimese käitumisest Käitumine tähendab bioloogiliselt indiviidi nähtavaid reageeringuid stiimulile
Tänapäeva ühiskonda peetakse küll tolerantseks, aga ometi leidub nö inimkiskjaid, kes peavad end jumalateks, tundes rõõmu või rahuldust piiritust ülemvõimust ja sadistlikust anarhiast kaaskodanike vastu. Selliste inimeste paljusus ja ülivõikad teod häirivad meie psüühikat just rohkem pimedas, tekitades kujtluspilte, et see kõik võib juhtuda meiega. Hirm metsas kõndida ning kartus metsloomade ees on tegelikult enamasti ülepaisutatud, eks selline foobia on tekkinud tegelikult ajaloost, kus nälja ajal tõesti hundid ründasid inimesi, et end ära toita või siis looduse loomulikust protsessist, kui karu kevadel talveunest ärgates end uimase ja näljasena tunneb. Üldjuhul ei tule nad meid ründama, ainult siis kui sihiliselt tahame vigastada mõnda beebilooma või segame rahu tungides nende territooriumile, pigem kardavad nemad meid. Aga enamiku loomade elutegevus elavneb just öösel ning meie
Uurimistöö Koostaja: Liis Pindis Juhendaja: Lii Paabo Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. FOOBIATE TEKE JA OLEMUS....................................................................................4 1.1 Mis on foobia?........................................................................................................4 1.2 Mis on paanika?......................................................................................................4 1.3 Levinumad foobiad ................................................................................................6 1.3 Agorafoobia ................................................................................................................
Psühholoogia referaat Foobiad Tallinn Tallinna Reaalkool 2010 Mis on foobia? Foobia on tugev ja põhjendamatu hirm mingi kindla olukorra, nähtuse või elusolendi ees, mida enamik inimesi ei karda. Miks tekivad foobiad? ,,Psühholoogide väitel on ootamatu hirmu põhjuseks stressid, mis meid juba ammusest ajast jälitavad. Kunagised üleelamised ja vapustused ei kao jäljetult. Nad ootavad ajus oma aega nagu viitsütikuga pommid. Ning kunagi toimub plahvatus, mille nimi on foobia. Mis on foobia? Mille poolest erineb see tavalisest hirmust? Normaalne hirm on
Referaat Klass FOOBI AD Kool Nimi Õpetaja Mis on sümptomitena sümptomitest. Sümptomite subjektiivne - tugevus võib varieeruda kergest foobia? südamekloppi ebamugavustundest väljakannatamatu mine, paanikahooni. Foobia ehk hingeldamine Enamusel inimestest esineb vähemalt üks haiguslik või hingetuse foobia, kuid tihemini esineb foobiaid just kartus on tunne, naistel. ärevustunne, higistamine, mis tekib külma- või Kõnekeeles kasutatakse sõna "foobia" ka mingi kindla kuumahood, tähistamaks vastumeelsust millegi suhtes. nähtuse või jalgade, käte elusolendi ees, ja/või keha mida tajutakse värisemine,
Kallavere Keskkool Rebecca Lopez FOOBIAD JA HIRMUD Psühholoogia referaat Juhendaja: Triin-Ketlin Siska Maardu 2013 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS e. Mida me kardame ......................................................................................3 2. MIS ON FOOBIA..............................................................................................................4 3. FOOBIATE LIIGID...........................................................................................................5 4. PÕHJUSED JA KÄITUMINE...........................................................................................6 5. KUIDAS FOOBIAID RAVIDA.........................................................................................7 6
Kallavere Keskkool FOOBIAD JA HIRMUD Psühholoogia referaat SISUKORD 1. SISSEJUHATUS – e. Mida me kardame ......................................................................................3 2. MIS ON FOOBIA..............................................................................................................4 3. FOOBIATE LIIGID...........................................................................................................5 4. PÕHJUSED JA KÄITUMINE...........................................................................................6 5. KUIDAS FOOBIAID RAVIDA.........................................................................................7 6
FOOBIAD Mis on foobia? Foobia ehk haiguslik kartus on ärevustunne, mis tekib mingi kindla nähtuse või elusolendi ees, mida tajutakse tegelikust ohtlikumana. Selliseid objekte või situatsioone hakatakse vältima või talutakse neid väga suure ebamugavustundega. Foobses situatsioonis tuntakse kõrgenenud ärevust, mis väljendub kehaliste sümptomitena südamekloppimine, hingeldamine või hingetuse tunne, higistamine, külma või kuumahood, jalgade, käte ja/või keha
Foobiad ja ärevushäired Juhendaja: Mare Kiis Töö koostas: .............. Tallinn 2009 Mis on foobia ja millest see tekib? Foobia ehk haiguslik kartus on ärevustunne, mis tekib mingi kindla nähtuse või elusolendi ees, mida tajutakse tegelikust ohtlikumana. selliseid objekte või situatsioone hakatakse vältima või talutakse neid väga suure ebamugavustundega. Levinuim foobia Kõige levinumaks foobia vormiks loetakse agorafoobia, mis hõlmab endas hirmu avalike kohtade, aga ka selliste kohtade ees, kust põgenemine turvalisse kohta on raskendatud väljakud, kaubanduskeskused, poejärjekorrad, lennukid, bussid, rongid, jne. Ärevus Ärevus võib ilmneda mitmel kujul ja erinevatel tugevusastmetel. See võib raskusastmetelt ulatuda kergest rahutuspuhangust täiemõõdulise paanikahooni, mida tähistavad südamepekslemine, desorientatsioon ja suur hirm
Saku Gümnaasium Referaat Hirmud Meta Karasevits & Carmen Rooväli Saku 2008 Sissejuhatus Kartus ja hirm ehk foobia on ängistustunne, mida iseloomustab kõikehaarav hirm mingi kindla objekti, looma, sündmuse või situatsiooni ees. Selline hirm võib elu tõsiselt häirida ja piinata ning raskema vormi puhul tuua häda ja kannatust. Sõna ,,foobia" on tuletatud kreekakeelsest sõnast phobus, mis tähendab paanilist kartust. Usuti ,et Vana-Kreeka jumal Phoebus suutis tekitada Kreeka vaenlastes orjalikku hirmutunnet, et neid oleks lahingus kergem võita.
Seega transi ajal sisendab hüpnotiseerija sõltlase alateadvusele, et ta tahab saada ravi, tahab end muuta ning soovib saada terveks. Siiski, kui füüsiline sõltuvus on välja kujunenud, võib uimastitest loobumise soovi sisendamine üksi olla ohtlik. Hüpnoos aitab psüühilise, kuid mitte füüsilise uimastisõltuvuse puhul. 10 3.2 Hüpnoosi kasutamise võimalused foobiate korral Mis on üleüldse foobia? Foobia ehk haiglaslik kartus on ärevustunne, mis on tekkinud hirm kindla tegevuse või objekti vastu, seda tajutakse tegelikkusest ohtlikumana. Paljud hakkavad seda seda probleemi eirama või taluvad seda tugeva ebamugavusega. Paljude inimeste elu võib täielikult olla foobia piina all.. Kõrvalseisjale võivad need hirmud tunduda täiesti ebaloogilised ja mõistusevastased. Aga samas inimesel, kellel on foobia, on hirm aga vägagi tõeline.
Sügavama sõltuvuse korral kasutatakse hüpnoosi, tugevdamaks patsiendi soovi leida spetsialistide abi (M. Streeter, 2004). Vaatamata paljudele Ameerika Ühendriikides tehtud uuringutele väidab Soome neuroloog S. Kallio, et rahva seas tuntud hüpnoosi kliiniliste rakenduste nagu alkoholismi, suitsetamise mahajätmise ning kaaluprobleemide korral pole tõhususest statistilist kinnitust saadud (H. Lainjärv, 2011). 2. Foobiad Seletamatut ehk irratsionaalset hirmu nimetatakse foobiaks. Foobia on haiglaslik kartus ja neid on erinevaid, hirmu võib inimene tunda ükskõik mille ees. Foobia ilmnemiseks peab inimene olema stressi all (B. Goldberg, 2004). Vahest võib foobia olla tähtsusetu, kuid väga tihti võivad foobiad kujuneda takistuseks normaalse elu elamiseks. Enamikul juhtudel on hüpnoos väga efektiivneabinou ja üha rohkem inimesi kasutab just hüpnoosi oma hirmudest üle saamisel. Üheks tehnikaks, mida kasutatakse, on patsiendi hirmuga vastandamine. Hüpnootilise transi
vastuollu haigla sisekorraga. Arvan, et Randall oli osalt nende haigetega tegutsedes nõnda entusiastlik, sest tal tekkis haigete vastu ja kogu osakonna vastu isiklik huvi. Tema suurimaks ,,miinuseks" haigla õdede poolt vaadatuna oli see, et ta suhtles patsientidega kui normaalne inimene. Randall hakkas nn kurt-tumma indiaanlasega rääkima. Hiljem tuli välja et indiaanlane osaks küll rääkida, lihtsalt teda oldi ,,peetud" kurt-tummaks. Ka näiteks noor, kellel oli foobia naiste ees, sai peale naise tundmist tänu Randallile foobiast üle. Arvan, et see oligi üks selle filmi põhimõtteid, et olukord ja keskkond muudab meid vastavalt enda sarnaseks. Filmi haripunktis tuli ju välja, et enamus patsiente haiglas on vabatahtlikult. Nad sattusid vaimuhaiglasse kas mõne tuttava või enda initsatiivil ning oles seal, oodati neilt vastavadt käitumist. Selles keskkonnas muutus ,,ebanormaalne" käitumine ,,normaalseks" ja
unustaksid ettevaatuse. Kui loomadelt võtta hirmutunne, siis muutuksid nad kindlasti agressiivsemaks. Neil kaoks hirm inimeste ees. Nad ei kardaks endast suuremaid loomi ja satuksid nende ohvriks. Samuti satuksid nad erinevatesse ohtlikesse olukordadesse. Elul ilma hirmuta oleks ka positiivseid külgi. Inimestel puuduksid erinevad foobiad ja tänu sellele paraneks nende elukvaliteet. Foobia- (kr. phobos `hirm`), med. Sundmõtteil rajanev haiglane hirmuseisund. Foobia areneb eelsoodumusega isikuil psüühilise trauma tagajärjel. Enamasti kardetakse nakatuda, haigestuda, lämbuda, surra või ka kõrgust, väljakut vm... (ENE 1970 sub foobia). Meditsiinilises mõttes oleks see nendele inimestele suureks abiks, kui nad suudaksid vabaneda oma haiglaslikest hirmudest. Kokkuvõtteks arvan, et inimkond ei jääks ellu ilma hirmudeta. Selle asemel, et võidelda hirmu emotsiooniga, peaksime hoopis õppima sellega elama. Koguma rohkem informatsiooni
Kuidas hirmuga toime tulla? Mis on hirm? Tavaliselt hirm on tundmus, mis tekib inimese turvalisust ähvardava olukorra puhul, kui ei teata, kuidas ohust pääseda või paistab, et enda turvalisust ei saagi tagada. On olemas ka haiguslik hirm, ehk foobia, mis tekib mingi kindla nähtuse või elusolendi ees, mida tajutakse tegelikust ohtlikumana. Kuidas hirm väljendub? Psüühilised sümptomid: - kõrgenenud erutuvus ja ärrituvus - keskendumisraskused Füüsilised sümptomid: - higistamine - suukuivsus - värisemine, vappumine - hingamisraskused - südame kloppimine Kuidas hirmuga toime tulla? Hirmuga toime tulemiseks on erinevaid variante: - Juhi tähelepanu hirmu tekitavatelt mõtetelt kõrvale
see tõukab teda tegudele mida ta hiljem võib kahetseda. On ka olemas sellised inimesi kes siiralt usuvad, et on olemas keegi kes korraldab nende elu ja aitab neid elus edasi. Kõige levinum on uks Jumalasse. Väga raske on mõista inimest kes räägib pikkalt ja laialt kuidas teda on Jumal teda aidanud ning ilmutanud ennast. Kuid samas usk pole halb asi, on küll raske uskuda tavainimesel, aga need inimesed kes usuvad on palju rahulikumad, siirad ja soojad. Usule väga sarnane on foobia. Kõik foobiad on kinni inimese mõtlemises. Paljudel on väga imelikud ja tavainimeste jaoks veidrad kartused. Näiteks on olemas Alliumfoobia mis on hirm küüslaugu ees, tundub veider kuid kellegi jaoks võib see tõsine hirm olla. Enamus hirme tuleb lapsepõlevest, kui me kogeme midagi väiksena siis me ei mõista seda nii nagu täiskasvanud. Kui väike laps jääb pimetasse ruumi kinni võib tekkida tal eluaegne foobia kinniste ruumide vastu.
Hirm kui tunne. Kui hirm esineb lihtsa tundena, rahutuse tajumisena, millega ei kaasne tugevat kehalist reaktsiooni. Hirm avaldub unenägudes, keelevääratustes ja tähelepanuhäiretes. Hirm kui ärevus . Kui hirmutunne on ärevuse subjektiivseks baasiks. Ärevus saab samuti alguse hirmust, kuid see on valdavalt alateadlik. Hirm kui ärevus erineb hirmust kui tundest selle poolest, et sellega kaasnevad spetsiifilised kehalised reaktsioonid. Hirm kui foobia. Erinevus ärevuse ja foobia vahel on see, et foobiad on alati välisest stiimulist tingitud ning ärevus sisemisest. Foobiaid käsitletakse patoloogiliste reaktsioonidena, mida väljendatakse liialdatult ning ekstreemselt. Foobiaga inimesel võib tekkida paanika seisund, mille teket mõjutab kontrollimatu kehaline reaktsioon. 1.3. Rolfi juhtumi kirjeldus 9-aastane Rolf ei suuda koolis kontsentreeruda. Ta on alati hirmu täis ning tema sõnul hakkab tal alati kõht valutama mingi töö kirjutamisel
Apaatia-tundeelu tuimenemise kõige väljendunum aste. Selle puhul puudub igasugune emotsionaalne reaktsioon olendi välis- või sisesündmustele. (õnnetuse tõttu saab inimene tõsiselt vigastatud, kuid inimene ei reageeri vigasaamisele;inimene saab oma lähedase surmateate, kuid inimene ei reageeri selle teatele.) Autism-endassesulgumus, eemaldutakse inimsuhetest ja need asendatakse omaloodud fantaasiamaailmaga. Diagnoos-haigusmäärang Ekstravert-suhtleb palju, reageerib kiirelt, aktiivne, tegutsemishuviline Emotsioon-tunne Emotsionaalne labiilsus-tasakaalutu inimene Empaatia-kaastunne Foobia-paaniline mingi asja kartmine Introvert-vajab rohkem aega tegelikkuse peegeldamiseks ja tunnetamiseks, neile meeldib individuaalne tegevus ja mõtisklemine. Pealtnäha passiivsed. Grupiteraapia-arutletakse kõige üle, mis toimub grupis inimestevahelises suhtlemises grupitöö käigus. Sageli teemadeks võõrandumine, üksindus, isolatsioon. Hüpohondria-vaimne häir...
Emotsioonid Emotsioonid Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad Emotsioon kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne.), mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema Emotsioonid tekivad kui inimene hindab mingit olukorda enda jaoks tähtaks Emotsioonide teke Põhiemotsioonid Viha: raev, vägivaldsus, vimm, ärritus, nördimus, meelehärm, kibestumus, vaenulikkus, meelepaha, ärrituvus, vaenulikkus, patoloogiline viha Kurbus: murelikkus, kurvastus, rõõmutus, süngus, enesehaletsus, üksildus, nukrus, meeleheide, depressioon Hirm: ärevus, kartus, närvilisus, ettevaatlikkus, kõhklus, ärrituvus, õudus, ehmatus/kohkumine, (foobia, paanika) Lõbu: nauding, lõbusus, õnn, rõõm, kergendus, rahulolu, õndsus, uhkus, erutus, võlutus, rahuldus, eks...
Uinumise faas aeglustub südame töö,silmad võivad liikuda Deltauni-võimalik une käimine Kiire ehk parodoksaalne uni-unenäod 4. Temperamenditüübid (4) Koleerik-tundlik,agressiivne,ärrituv,aktiivne, Melanhoolik-tujutu,kartlik,jäik,pessimistlik,rahulik,seltsimatu sangviinik-seltsiv,avatud,jutukas,muretu,meeldiv, flegmaatik- passivne,hoolikas,mõtlik,usaldatav 5. Foobiad, osata vähemalt 4 foobiat nimetada ja kirjeldada. Foobia ja hirmu erinevus. Agoraafoobia-avatud väljakute kartmine,sotsiaalfoobia-hirm tähelepanu ees, klaustrafoobia-hirm kinniste ruumide ees,aviafoobia-hirm lendamise ees 6. Stress (positiivne ja negatiivne stress - mõisted), toimetulek stressiga. Positiivne stress-naer ja teised head tunded Negatiivne stress-viha,depressioon Toimetule-lõdvestumine ja puhkus,sport ja sotsiaalne elu 7. A- ja B-tüüpi isiksus.
Lahti saada hirmudest on vaja tugi, vanematelt, kes annavad turvatunde. Õppides jagu saama ja suunates millelegi muule mõtlema. Rääkides täiskasvanutest on neilgi neid sõelaga jagada. Esimeseks kõige suuremaks hirmuks võib pidada oma lapse ees, seda mis teda eluteel ähvardab. Pole ka ime, kui viimasel ajal räägitakse meedias väga palju noortest ja alkoholist. Teiseks levib täiskasvaute seas paaniline kõrgusekartus, hirm ämblike ees, lennuhirm või mõni muu valitsev foobia, mis segab nende igapäeva elu. Õnneks on leitud lahendus kannatavatele inimestele, kes vaevlevad selle käes, näiteks on tehtud saade, kus on oma ala spetsialistid, kes aitavad saada üle sellest. Kas see ka aitab, kes seda teab. Muidugi ei kao maailmast surmad, hirmud ja ühiskonna probleemid, aga kui neid liiga tihti fantaseerides võivad -kujutlused muutuda tõsisemaks ja ärevus seoses hirmuga suuremaks.
Fail salvestage .docx formaati. Mis võiks olla hipopotomonstroseskvipedalio- 1. Loetelu. See peab olema foobia? On see ehk genereeritud, s.t. mitte teie ei kirjuta lemmikloomapida-miskultuuritus? 2. Lisa 20 PEHMET poolitust ehk Ei, see on tegelikult hoopis numbreid. Ühtlasi asub lõigu serv
Psühhopatoloogia ja psühhoteraapia Psühhopatoloogia Psühhopatoloogia on psüühikahäireid käsitlev õpetus, mis kuulub peamiselt psühhiaatria ja kliinilise psühholoogia valdkonda. Kliiniline psühholoogia ehk ebanormaalsuse psühholoogia käsitleb käitumist, mis ei sobi kultuurilisse või sotsiaalsesse konteksti, põhjustab ebameeldivust ning kannatusi nii endale kui ka teistele ning esineb statistiliselt harva. Psüühikahäired Depressioon ehk masendus, kurvameelsus esineb ligi 15-20% täiskasvanutest. Sealhulgas naistel sagedamini kui meestel. Sümptomid on alanenud meeleolu, huvi ja elurõõmu kadumine, energia vähenemine. Langeda võib enesehinnang, esineda une- ja söömishäireid, tekkida lootusetus tuleviku suhtes ning unarusse võivad jääda kohustused ja enese eest hoolitsemine. Ärevushäired- pinge, närvilisus, ebamugav erutus. Foobia- püsiv ja tugev hirm mingi objekti, sündmuse või olukorra ees, mis ei ole tege...
oma ametiga rahul ning sellele pühendunud, vanemal on oma töö tõttu ühiskondlik tunnustus, vanemal on avatud hoiak oma töö suhtes. Samuti võib lapsel olla ka isiklik huvi vastava valdkonna suhtes või eelsoodumus. Neid aspekte on muidugi veel ja palju. Põlvest põlve hakkavad päranduma traditsioonid, harjumused, maneerid, suhtemudelid perekonnas, eluhoiakud, väärtused, probleemide lahedamise strateegiad. Aga ka näiteks hirmud, foobia, sõltuvuslik käitumine, vägivaldsus jne. Poisid ei tohi nutta Millegipärast arvatakse, et poisid peavad vaimselt tugevamad olema, kui tüdrukud. Paraku see nii ei ole, kuna igalühel on õigus end välja elada just sellisel moel nagu ta ise soovib. Kasvatuse aspektist pole see hea, kuna poisid võivad hakata oma tundeelu sissepoole elama ning lahendama probleeme näiteks vägivallaga. Samas kui tegemist
saba lahti.'' Kui kusagile midagi panustada, siis tuleb mujalt see miski jällegi ära võtta. Sellepärast on kaheldav, kas kõik inimesed saavad kunagi rahulolevateks ja vabadeks. Vabadus ei pea aga alati midagi füüsilist tähendama, inimesed võivad tihtipeale olla oma tunnete, iseloomu, mõtete ja alateadvuse vangid. Ka kõige võimsamad inimesed on jõuetud oma tunnete vastu, ka kõige julgematel inimestel võib olla mõni hirm või foobia, mida ta pelgab ja häbeneb. Kui hea inimene tahab kellelegi paha teha, siis hakkavad teda painama süümepiinad- kõik see on omamoodi vangistus, millest väljuda on harva kergem, kui füüsilisest vabadusekaotusest. Kellegi või millegi kontrolli all olemine ei pea aga alati halb asi olema. Hirm, mida loetakse puuduseks, võib päästa ulja inimese elu, kes muidu riskiks enda heaoluga millegi rumala tegemisel.
Vaatamata paljudele Ameerika Ühendriikides tehtud uuringutele väidab Soome neuroloog S. Kallio, et rahva seas tuntud hüpnoosi kliiniliste rakenduste nagu alkoholismi, suitsetamise mahajätmise ning kaaluprobleemide korral pole tõhususe kohta statistilist kinnitust saadud (Lainjärv 2011: 5). 10 1.5.2. Hüpnoosi kasutusvõimalused foobiate ravis Seletamatut ehk irratsionaalset hirmu nimetatakse foobiaks. Foobia on haiglaslik kartus ja selle liike on erinevaid. Hirmu võib inimene tunda ükskõik mille ees. Foobia ilmnemiseks peab inimene olema stressis (Goldberg 2004: 72-74). Vahest võib foobia olla tähtsusetu, kuid väga tihti võivad foobiad kujuneda takistuseks normaalse elu elamisel. Enamikul juhtudel on hüpnoos väga efektiivne abinõu ja üha rohkem inimesi kasutab just hüpnoosi oma hirmudest üle saamisel. Üheks tehnikaks, mida kasutatakse, on patsiendi hirmuga vastandamine. Hüpnootilise
jms), aga laiemas ja siinkohal sobivamas tähenduses inimese väärtust ja olulisust maailma silmis. (de Botton 2004) Sotsiaalne ärevushäire ja sotsiaalse ärevushäire ülemäärane emotsionaalne ebamugavustunne, ängistus, hirmu või muretsema sotsiaalse olukorra. Isik on erakordselt mures sotsiaalse olukorra, hinnatakse või kontrollida teiste inimeste poolt kõrgendatud hirm omavahelisele suhtlusele. Sotsiaalne ärevushäire on mõnikord viidatud kui sotsiaalse foobia. Foobia on irratsionaalne hirm teatud olukordades, esemete või keskkondades. Mure, et äkki me ei vasta eduideaalidele, mille meie ühiskond on seadnud, ja et me võime selle tulemusena jääda ilma väärikusest ja austusest- see mu on nii hukatuslik, et võib rikkuda suure osa inimese elust. Inimene võib leida, et ta asub ühiskonnaredelil liiga madalal või kardab ta madalamale pulgale langemist. Staatusemuret kutsuvad teiste tegrite seas esile majanduslik surutis, koondamine, edutamised,
Sõnavara päritolu. Põlis, laen ja tehissõnad Põlis ehk genuiin ehk genuiinne tüvi on vana oma keele tüvi, mida pole ära tuntud kui laenu kuskilt mujalt. Soomeugri keeleteadus on põlis ehk genuiin ehk genuiinses tüvevaras eristanud järgmised päritolurühmad (kolmandas lahtris on H. Rätsepa arvutused, kus küsitava etümoloogiaga sõnad on eri hüpoteeside põhjal arvatud korraga mitmesse rühma): Päritolurühm Aeg Arv Näiteid uurali tüvevara (kaugeimad vasted vähemalt uurali algkeelest (aegade 104119 tüve ela, ema, jõgi, kaks, kala, ühes samojeedi keeles) hämarusest IV aastatuhan keel, kõiv, nimi, ole, puu, deni e.m.a) päev, vesi so...
MOTIVATSIOON Motus-liikumapanev jõud/tung/aje. Motivatsioon-vajadus või soov, mis on käitumise tõusujõuks ja suunab seda eesmärgi poole. ( vajadus-> paneb otsima parimaid lahendusi/võimalusi) Motivatsioon(asjaolude kogum)=motiiv(üks kindel asjaolu) Üldjuhul on kõikide motiivide tuvastamine raske, tuleks rääkida pigem motivatsioonist. (Enesetapp:bioloogil. tegurid, psühholoogil. tegurid, sotsiaalsed tegurid, kultuurilised tegurid) MOTIVATSIOONI TEKITAVAD VAJADUSED 1. Füsioloogilsed vajadused- oluline ellujäämise aspektis 2. Psühholoogilised vajadused- oluline psühholoogiline heaolu 3. Sotsiaalsed vajadused- seotud enese teostamisega antud kultuuris heakskiidetud moel( omandad kultuuriga, mis määrab, mida vajad alates riietest)(haridusest->ümbermaailmareisini) Kultuur määrab ka füsioloogilisi vajadusi( söömise, seksimise osas). Tõenäoliselt vaid hingamisvajadus pole kultuuriga seotud. AKTIVATSIOONITEOORIAD...
Sisukord Sisukord.................................................................................................................................................. 1 Sissejuhatus............................................................................................................................................ 2 Emotsioonid........................................................................................................................................... 3 Emotsioonide otstarve............................................................................................................................ 4 Emotsioonide teke.................................................................................................................................. 5 Emotsioonide liigid................................................................................................................................ 6 Emotsiooniteooriad.......
3+4 16. Paanikahäire diagnoosimise kriteeriumid 1 kuu vältel peab olema esinenud mitu tugevat paanikahoogu: - Situatsioonis, kus ei ole reaalset ohtu - Hood ei tohi olla piiritletud mingi kindla, ettearvatava situatsiooniga (foobse situatsiooniga) - Hoogude vahelisel perioodil ei tohi esineda ärevuse sümptomeid, kuigi ootusärevus uue paanikahoo ees on tavaline Saab diagnoosida ainult siis, kui esine ühtegi foobia tunnust. 17. Sotsiaalfoobia diagnoosimise kriteeriumid - Kardetud olukordi välditakse nii palju kui võimalik - Ärevus peab esinema vaid kindlates sotsiaalsetes situatsioonides - Psüühilised ja vegetatiivsed sümptomid peavad olema primaarsed, mitte sekundaarsed teistele sümptomitele nagu obsessiivsed mõtted ja luul Sotsiaalfoobia psüühilised sümptomid: madal enesehinnang, kriitikakartus
ESTONIAN BUSINESS SCHOOL Deniel Hüüs KANEPI OLEMUS JA SELLE MÕJU Juhendaja: Viljo Kallas Tallinn 2015 Sisukor 1 Illustratsioonide sisukord............................................................................................................3 Sissejuhatus.................................................................................................................................4 1. Kanepi päritolu........................................................................................................................1 1.1. Olemus.............................................................................................................................1 1.1.1. Varred.................................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
