Ameerika romantism Euroopa kultuuri valgustuslikud ja demokraatlikud ideed mõjutasid 18-19 saj. ka Ameerika noort kultuuri. USA kirjanuds kasvas ja muutus koos kiiresti areneva ühiskonnaga. Kui Euroopa romantismi iseloomustasid maailmavalu, põgenemine tegelikkusest ja minevikuihalus, siis ameerika romantism kehastas end kui uut ja iseseisvat kirjandust. Ehkki algul lähtuti enamasti inglise eeskujudest, lisandus kirjanduse ainestikku indiaani folkloori motiive, ,,metsku lääne" legende, ameerika ühiskonna sisevastuolude eritlusi jne. James Fenimore Cooper (1789-1851) Cooperit peetakse Ameerika rahvusliku kirjanduse alusepanijaks, kes tõi esimesena kirjandusse indiaanlaste ja valgete uusasunike suhted. Cooperi 1821. aastal ilmunud ,,Nahksuka jutud" tegid temast omal ajal ühe populaarsema kirjaniku. Cooperi loomingus võib eristada kolme teemaringi : ajaloolised, mereainelised ja indiaanisuguharude elu käsitlevad romaanid
Algul maaliti punakale vaasipinnale mustad figuurid. Hiljem tuli moodi punase-figuuriline tehnika. Omamoodi kunst oli ka templeid ehitada. Templites ohverdati jumalatele loomi. Sealt arenes välja ka arstiteadus, sest preestrid ravisid inimesi. Kreeka arhitektuuris kasutati kolme stiili ehk orderit. Lihtne dooria stiil oli kõige vanem ja kõikjal eelistatud. Korintose stiil kasvas aga välja joonia stiilist. Kirjandus Kirjanduseelne periood hõlmab suulist loomingut, kreeka folkloori müüdid, muinasjutud, loitsud, laulud, vanasõnad, mõistatused. Kreeka folkloori zanritest on meile paremini tuntud mitmesugused laululiigid. Antiikaja allikad kõnelevad lauludest, mida esitati viljalõikusel, viinamarjade pressimisel, ketramisel jne. Iga tähtsa toimingu eel saatis laul ka vastavate riituste täitmist. Nii töölaule kui ka rituaalseid laule esitati kooris. On ka teateid sõdurite marsilauludest, lembe- ja lastelauludest, pulmalauludest ja treenidest ehk nutulauludest
9. Mille poolest erineb sumeri maailmaloomise müüt piiblis (Vanas ja Uues Testamendis) esitatud maailmaloomise loost? Sumeri loomismüüdis lõid Maailma Taevas ehk An ja maa ehk Ki. Vanas Testamendis on need taandatud Jumala enda loominguks. Kui taimede ja valguse loomine tulenes sumeri mütoloogias Ani ja Ki suguühtest, siis vanas testamendis on need omistatud Jumala loominguks. Sumeri mütoloogiast puudub vete poolitamise motiiv. 10. Kirjelda müüdi kohta folkloori žanrisüsteemis. Too esile müüdi erinevusi ja ühisjooni muinasjutu ning muistendiga. Müüt on üks kolmest proosajutustuse erinevast vormist folkloristikas, ülejäänud on muinasjutt ja muistend. !!! Ühine muistendil ja müüdil: Pole kindlat algust, jutustuse ajastu pole kindlalt piiritletud, lugu on usutavana loodud, koht ja aeg on kindlaks määratud. Samas muinasjutul on kindel algus, jutustamise aeg on piiratud, lugu on ebareaalne, pole kindalt aega ega kohta. !!
ning nalja mõju talle. Erinevate psühholoogiliste suundade esindajad, aga ka strukturalistid, kaasajal moodsad antroposoofid jt. piiritlevad vaatlusalust veelgi ning käsitlevad rahvajutte sh nalju kui alateadvuslikke protsesse ja hingeaparaadi väljendusi (Holbek 1993: 225). See on ka psühhoanalüütilise (nimetatud ka freudistlikuks) meetodi põhialus. Psühhoanalüütiline suund uurimismeetodina sai alguse selle sajandi algul psühhiaater Sigmund Freudi töödest. Nii folkloori, kirjandusteoste kui kogu kultuuri põhjusi hakati otsima inimeste sisemaailmast. Meetod leiab järgijaid tänapäevani, rahvajuttudest eriti nalja ja muinasjutuuurimises. Psühholoogid, psühhoterapeudid ning teisedki analüüsivad rahvajuttude mõju tänapäevastele kuulajatele ning rääkijatele (nt Bruno Bettelheim uurimusega Kinder brauchen Märchen), vaatlevad muinasjutu sümboolikat (nt William Desmonde Jack and the beanstalk)
Vennad Grimmide kirjandusteosed Lumivalgeke(vasakul) Vahva rätsep(paremal) 16. Muusika Romantism avardas muusika sisulist ja tunnetuslikku külge.Romantiliselt meelestatud muusikud kogusid folkloori, rahvajutte, rahvalaule, rahvatantse ja ballade.Romantiline ooper on küllastunud kirglikust dramatismist, energiast, eredatest muusikalistest kontrastidest ja vastandamistest, mis nõudsid lauljalt kõrget meisterlikkust. Carl Maria von Weberit peetakse romantismi teerajajaks ja saksa rahvusliku ooperi loojaks.Tema tähtsamad ooperid, mis
Kui 11 Liszti huvitas klaveri orkestraalne kõla, siis Chopin peenekoeline tämbriline atmosfäär lähtub klaveri spetsiifikast. Tähtsamad teosed:2 klaverikontserti,3 sonaati ( kuulus "Leinamarss") 4 eksprompti, 4 skertsot, 4 ballaadi (Chopin tõi ballaadi zanri instrumentaalmuusikasse), 58 masurkat, 16 poloneesi, 17 valssi, 24 prelüüdi, 19 nokturni, 24 etüüdi. Poola folkloori elementide ühendamine kõrgromantismi värvika harmooniaga. Poeetiline melanhoolia ning sädelev virtuoossus (poolakate uhkus) Ferenc Liszt (1811-1886) Kõigi aegade üks suuremaid pianiste, andekas helilooja, pedagoog ja muusikakirjanik F.Liszt sündis 1811.a. Lääne-Ungaris Doborjani külas. 1830 algas ta klaverivirtuoosikarjäär, esimene pianist, kes andis 1939.a. iseseisvaid klaverikontserte. Töötas välja sümfoonilise poeemi zanri-,,Prelüüdid", "Tasso","Hamlet"
saavutamisele, selle uutele alustele viimine Kujundati välja uued taarausuliste rituaalid ja traditsioonid, arusaam, et vana usundit pole võimalik taastada Tegutsesid alates 1920.aastate keskpaigast, usuühing Hiis 1932 Tunnistatakse ainult 1 jumalat, Taarat o Taara pole määratav ega kujutatav o Taara on see tundmata tuntud, see hingega tajutav 23. Kuidas määratleda folkloori ja zanri? Kuidas avaldub zanrilisus folklooris? · Folkloor traditsioonil põhinev rahvapärane looming(ulisus), mis avaldub esitustes, väljendab ja kujundab selle kandjate maailmapilti. Folklooril pole autorit. · Folkloorile on omane zanrilisus, st et folklooris kujunevad äratuntavad vormid, mis on eriomastes suhetes sotsiaalse tegelikkusega ja väljendavad erinevaid hoiakuid. Mis on zanr? · Pärimuspõhine verbaalne tegevus (ja selle tulemus)
eestlane leidis endale nüüd eeskuju ka Soome näol, kes küll samuti kui Eesti kuulus Venemaa koosseisu, kuid kel oli märgatavalt suurem autonoomia. Kultuuriga seotud mehhanismid, mis võimaldasid rahvuslikku ärkamist, olid tõenäolikult järgmised: 1) eesti soost autoriteetide esilekerkimine; 2) eestikeelse kirjasõna laialdane kasutuselevõtt; 3) algupärase rahvusromantilise kirjanduse ja heliloomingu esiletõus; omakeelse ja -meelse koolikirjanduse teke; 4) ühtse kirjakeele teke; eesti folkloori väärtustamine ja rahvaluulekogude koostamine rahva seast pärit kirjasaatjate osavõtul; 5) mitmehäälse koorimuusika viljelemine, eriti koolides, mis tegi võimalikuks ülemaalised laupeod 1869. aastast alates; 6) eesti ühiskonna suur iseorganiseerumisvõime “rohujuure” tasandil seltside, ühenduste ja põllumeeste kutseühingute näol; 7) rahvusliku ajakirjanduse teke. Eriti oluliseks võib pidada just eestikeelse ajakirjanduse arengut. Eestlaste rahvuslikuks
kõnekäänd, jutujätk Tv lk 33, h 1-2 kommenteerimine identiteet 1-2 Loovtegevused, Almanahh, graffiti Õ lk 60 Mõistatuse lahendamine, Väärtused ja peatüki kokkuvõte Tv lk 34-35, h 1-5 graffiti rühmatöö, kõlblus, folkloori almanahhi elukestev õpe koostamine, kultuuriline eneseanalüüs, õpitu identiteet analüüs
kirjanduse eeskujusid, eriti vormi osas. Peamiselt viljeldi oodi, aga ka juhuluulet kõrgema seltskonna elsut ja jutustati värssidesse ümber piibli lugusid. 6. - 7. sajandil lanegb klassikaline ladina keel unarusse ja sellega hääbub ka ladinakeelne õpetatud luule. Feodaalsuhted Euroopa tähtsamates maades kujunevad välja 11. sajandil. Juhtivatesk seisusteks saavad rüütlid ja kõrgemad vaimulikud. Rahvamasside sõnalooming elab edasi folkloori näol, kuid annab ka olulist ainest nii rüütlikirjandusele ja ka hiljem tekkivale linnakirjadusele. Ajajärgu silmapaistvamaiks liigiks on kangelaseepos. Selles on rahvalooming läbi põimitud feodalistlike ja mõneti ka kiriklike elementidega. Lääne- Euroopa kangelaseepose õitsenguajaks on 12. sajandi lõpp ja 13. sajandi algus. Tähtsamateks mälestusmärkideks on Prantsuse 'Rolandi laul' , hispaania 'Laul minu Cidist' ja saksa 'Nibelungide laul'
Kratil saab viimaks peremehe täitmatusest kõrini ja ta laseb ahnusel Peremehe hukutada. Juba esimese vaatuse algul oli selgelt aru saada, et Tubin on oma teose loonud ajendatuna rahvaviisidest. Paljud muusikamotiivid olid tuttavad laulu- ja tantsupeo kavadest. Tubina muusika oli kaasahaarav ja samas lihtsa ülesehitusega. Tal on õnnestunud loomulikult ja orgaaniliselt ühendada rahvamuusika, kaasaegne helikeel ja sümfooniline helilaad. Kuna Tubin on kasutanud palju tantsulist folkloori, siis kogu etenduse muusika oli rütmiline ja kiire, kohati närviline, pisut süngegi. Huvitav oli jälgida kuidas muusika ja koreograafia hästi kokku sulanduvad. Kogu etenduse ajal püsis põnevus ja ootusärevus. Esimese vaatuse muusika oli rohkem rõõmsameelsem ja tempokam ent teine vaatus pigem salapärasem ja sügavamate varjunditega. Kogu balleti muusikas oli äratuntav Tubinale omane kiire kromaatiline ,,virmaliste" teema. Üllatusena oli teise vaatuse
ja kõikvõimalikke selgitusi. Ennistu käekirja peetakse ääretult ilusaks ja eriti harukordseks. Eesti Kirjandusmuuseumi kogumisrühm korraldas Hiiumaa ekspeditsiooni 1967-1969. KOKKUVÕTE See uurimistöö on olnud minu jaoks küll väljakutse, kuid eelkõige siiski hariv kogemus. Antud teema pani mind mõtlema eesti keele, kultuuri, traditsioonide ja rahva seisundile, minevikule ja tulevikule. Kui leidub selliseid eestlasi, kes peavad oma folkloori oluliseks, ei saa meie kultuur kaduda ja peale selle uurimuse tegemist olen veendunud, et neid leidub meil küll. Uurimise käigus sain teada palju uut ja huvitavat ning materjal, mida selle tegemiseks kasutasin oli mahukas. Vestlustest Maimo Hõbessaarega sain teada palju Hiiumaa inimeste ja nende kunagiste kommete kohta. Leian, et on oluline, et iga noor teaks, kuidas nende esivanemad on elanud ja millised on olnud nende traditsioonid. Veel parem oleks, kui neid traditsioone ka jätkataks.
Loomulikult muutusid aja jooksul kaasa rännanud rahvalaulud, imedes uusi jooni keskkonnast. Esimesed 20 Aafrikast toodud musta orja müüdi 1619 aastal Virginias. Tagasihoidliku hinnangu alusel veeti 200 aasta jooksul Aafrikast Põhja-Ameerikasse 10-15 miljonit orja. Sama palju võis hukkuda teel. Mitmesuguseid aafrika keeli kõnelevad orjad said omavahel suhelda vaid inglise keeles. Omaks tuli võtta ka ristiusk ja peremeeste kombed. Ometi säilis palju aafrika folkloori elemente. Pidevalt juurde saabunud orjad tõid kaasa rikkumatut folkloori. Oli ka organisatsioone, kes ostsid üles orje, sihiga õpetada neile erialasid, et hiljem taolisi spetsialiste suurte kasudega edasi müüa. Sealsed õpilased said kindla euroopaliku kasvatuse, millest igasugused aafrika mõjud välja peksti. Orjadele õpetati peamiselt keelpillidel mängimist. Teatav osa taolisi muusikuid ja nende
Puritaanide töökusele vastandus lõuna- aristokraatide jõude-elu ja pillamine. Kuigi nende perekonnad harrastasid muusikat, jäeti ajaviitemuusika eest hoolitsemine sageli orjadest moodustatud ansamblite hooleks või kutsuti pidustuste puhul laulma ja tantsima ümbruskonna valgeid kehvikuid. Uus- Inglismaa ja lõunaosariikide olustikus kõlav euroopalik muusika oli valdavalt inglise, ehk täpsemini anglokeldi (iiri, soti, walesi) päritoluga. Muidugi segunes sellesse ka teiste rahvaste folkloori. Seda selle määral, kuidas muutus immigratsioon euroopa maadest. Loomulikult muutusid aja jooksul kaasa rännanud rahvalaulud, imedes uusi jooni keskkonnast. Esimesed 20 Aafrikast toodud musta orja müüdi 1619 aastal Virginias. Tagasihoidliku hinnangu alusel veeti 200 aasta jooksul Aafrikast Põhja- Ameerikasse 10- 15 miljonit orja. Sama palju võis hukkuda teel. Mitmesuguseid aafrika keeli kõnelevad orjad said omavahel suhelda vaid inglise keeles.
kirjutas ühtekokku ligi 30 romaani Suurbritannia ajaloo teemadel. Scotti teostest algas ajalooainelise romaani võidukäik Euroopa ja kogu maailmas. Scott oli Edinburghist pärit Soti aristokraat, hariduselt jurist, töötas advokaadikontoris ja kohtuametis. Varakult tekkinud huvist kirjandusest, eriti Homerose, Shakespeare´i keskaja rüütliromaanide ja saagade vastu arenes peagi muinsuse-ja ajalooharrastus: Scott asus koguma folkloori, tutvus ajalooliste kohtade ja sündmustega, töötas arhiivides ja raamatukogudes, valmistas losside ning kindluste makette. Seeläbi taaselustas ta Sotimaa ajalugu ja muistset kultuuri. Kõike, mida ta ette võttis, saatis edu. Kirjanduslikku tegevust alustas ta oma rännakutel kogutud soti rahvalaulude avaldamisega, järgnesid ajaloolis- romantilised poeemid" Viimase minstreli laul", ,,Marmion" ja ,,Järveneid". 1812.aastak ostis Scott endale Abbsotsfordi mõisa ja elas
Noore-Eesti juhtmõtteks on saanud üks G. Suitsu lause ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks". Nad arutlesid palju selle üle, et Eesti kunsti tuleb hakata võrdlema maailmakunstiga. See eeldas kunstnikult ka laiemat silmaringi ja pidevat enesetäiendamist. Kunstnik pidi olema professionaal, võideldes asjaarmastuslikkuse ja naiivsuse vastu. Loomeinimestelt hakati nõudma originaalsust. Palju räägiti ka sellest, kuidas ühendada vanemat folkloori uue kaasaegse kunstiga. 20. sajandil oli Eesti muutunud mitmes vallas professionaalseks, näiteks 1900 aastal avati Tartus orkester, 1906 aastal muutus see juba kutseliseks. 1906 aastal valmis Vanemuise teatrimaja, 1913 avati Estonia teatrimaja, mis tegutses kutselise teatrina. Sajandivahetusel lõpetasid Peterburi konservatooriumi esimesed kompositsiooni haridusega Eesti heliloojad. Neil kõigil oli õpetajaks N. Rimski-Korsakov. Peterburi konservatooriumi lõpetasid
o Teose esimene versioon oli klaverile ja bigbändile o Teos tõi maailmakuulsuse · Ooper ,,Porgy ja Bess" · 30 september 1935 Ameerika rahvusooperi sünnipäev siis toimus esietendus · Libreto DuBose Heywardi romaan ,,Porgy" põhjal · Lugu jutustab jalutu mustanahalise (Porgy) ja imekauni Bessi armastusest · Püüdis võimalikult tõetruult edasi anda mustanahaliste eluolu · Ei kasutanud autentset Ameerika folkloori · Kõik spirituaalid ja bluusid on ise kirjutatud · Teoses on ühendatud ooperi ja muusikali elemendid · Pärast II maailmsõda toimus ooperi võidukäik Euroopas. 1955 lavastati maailma kuulsaimas ooperiteatris Milano La Scalas. · Eestis on ooperit ,,Porgy ja Bess" lavastatud Estonias ja Vanemuises · 1966 Estonias (dirigent Neeme Järvi ja Eri Klas; Porgy osa laulis Georg Ots) · 1983 Vanemuises (Porgy osa Taisto Noor) Charles Ives (1874-1954)
kangelastest, mis olid üle võetud kas poepidajast, põlluharijast, prostituudist sõdalaseepostest, n näidenditest või ning baseerus sageli lähiajal toimunud folklooripärandist. Jidaimonodel intsidentidel tapmistel, vargustel, topeltstruktuur: 1) maailm (sekai) ja 2) süütamistel, tüssamistel. uuendus (shuk), Nõnda kandsid bunraku ja kabuki endas nii rahva folkloori, ajaloo kroonikate ülesannet kui nö kollase ajalehe eesmärki. Bunraku stiil tulenes kolme elemendi-ballaadide laulmise, muusika ja nukuteatri eduakst ja loomingulisest ühendamisest. Bunraku näidendid põhinevad sageli tõsielusündmustel ja neil teemadel, mis äratasid tollase publiku kohest huvi. Üheks laia kõlapinda leidnud on ,,Armastajapaari enesetapp" milles on juttu kaupmehe ja prostituudi vahelisest keelatud armastusest
III ARHIIVIMATERJALID Uurimus võib toetuda ka arhiivides säilitatud allikmaterjalile. Eriti puudutab see ajaloouurimusi. Ka teistes uurimustes kasutatakse sageli arhiivide teavet kas peamise uurimisandmestiku või taustmaterjalina. Eesti Rahvusarhiiv kujutab endast riigiarhiivide süsteemi, kuhu kuuluvad Ajalooarhiiv http://rahvusarhiiv.ra.ee/ehaest/avaleht-2 , Riigiarhiiv http://www.ra.ee/vau/ , Harju, Lääne, Lääne-Viru, Tartu ja Valga maa-arhiiv; Eesti Rahvaluule Arhiiv on folkloori keskarhiiv Eestis:http://www.folklore.ee/era/ava.htm ; Peale selle on arhiive veel kirikutel, eraisikutel, seltsidel, ühistutel. IV VARASEMATE UURIJATE POOLT KOGUTUD MATERJALID. Uurimused, mille koostamiseks on kogutud palju materjali, võivad teisi uurijaid mitmeti aidata. Juba kogutud andmeid võib kasutada võrdlusmaterjalina, oma andmestikku täiendava materjalina või neid uuesti analüüsida. On olemas ka rahvusvahelisi andmebaase, kuhu on kogutud uurimustest kogutud andmeid.
Suuremate kloostrite ja kirikute juures peeti jumalateenistuse järel ilmalikke pidustusi, kus kõlas rahvalaul ja pillimäng. 4) Missuguseid seoseid võiks leida varase vaimuliku muusika ning eesti vanema rahvamuusika vahel? V: Katoliiklus on kõikjal maailmas püüdnud rahvalikku ja isegi paganlikku pigem oma õpetusega kohandada kui hävitada. Kontaktile rahvalaulu ja kirikulaulu vahel viitab ka kristlike kirikupühadega seotud kalendrilaulude suur osatähtsus eesti folkloori hulgas. Lisaks on lihtsam ja tekstikesksem osa gregooriuse laulust regilaulule vormiliselt õige lähedal. 5) Missugused olid hariduse omandamise võimalused? V: Gotlandi (Ojamaa) Roma Gutnalia kloostril oli maatükk Kuusalus, kuhu 1164. aastal rajati tütarklooster. Esimeste koolide kohta on andmeid Haapsalust, Pärnust, Tartust (1251), Tallinnast (1266). 6) Mis on kirmes? V: Kirmes on jumalasteenistuse järgne ilmalik pidustus, kus kõlas rahvalaul ja pillimäng. Küsimused lk 16
Külaromaanina annab ta hea mulje külaelust, kuidas see tahaks moodsamaks muutuda, kuid ei julge. "Kõrboja peremees" on teos, mida kannab eriti meisterlik, piiblist lähtuv sümbolikeel. Selle teose (ka Juudati) lõpus on sündmustekeskmeks laps (Villu poeg), kes kannab edasi teoses edastatavat sõnumi tuuma. Kõrboja peremees kajastab uustestamentlikku maailma, mida pühitseb lunastus, erinevalt Juudatist. Asetades tegelased ja sündmused nii eesti folkloori kui ka Uue Testamendi märgisüsteemi, loob Tammsaare mitmetähendusliku ja põneva maailma, kus on veel palju avastamist. 8.2. Minu nägemus teosest Tõesti on seal kirjeldatud palju külaelust, Anna ja Villu suhe on ka väga romaaniline, kuid minu arvates on see pigem kurb kui lõbus, sest inimesed olid nii tagasihoidlikud, et nad ei julgenud isegi oma tundeid avaldada.
· Liik kui püsiv vorm (kui muutub pärimuse ajaloolis-kultuuriline taust, jäävad pärimusvormid ikkagi samaks (nagu kirjandusteos)) · Liik kui muutuv vorm (arenevad välja ühest nn ürgvormist) · Liik kui sõnaliselt avalduv vorm (tekstide erinev alus väljendusviisis sõnavara, tegelastüübid, sümbolid) Folkloorizanr suhteliselt püsiv, esituses korduv vorm, mis erineb teistest kunstilise väljenduslaadi, funktsiooni ja tähendusliku sisu poolest. Eesti folkloori põhizanrid, mida on rohkesti talletatud ja uuritud: Rahvalaulud: regivärsiline e regilaul ja uuem ehk riimiline rahvalaul Itkud: surnu-, mõrsja- ja nekruti-itk Rahvajutud: muinasjutt, muistend, naljand, anekdoot, pajatus (tõsieluline lugu) Lühivormid: vanasõna, mõistatus, kõnekäänd Loitsud e nõidussõnad (ka needused ja sajatused) 2. Eesti rahvaluule liikide ja zhanrisüsteem koos näidetega Eesti rahvaluule liigid on: Rahvalaulud Rahvajutud
Esiettekanne 1924 New Yorkis Gershwin ühedas jazz´i ja sümfoonilist muusikat. Teose esimene versioon oli klaverile ja bigbändile. Teos tõi maailmakuulsuse. Ooper "Porgy ja Bess": 30. september 1935 Ameerika rahvusooperi sünnipäev siis toimus esietendus! Libreto DuBose Heywardi romaan "Porgy" põhjal. Lugu jutustab jalutu mustanahalise (Porgy) ja imekauni Bessi armastusest. Püüdis võimalikult tõetruult edasi anda mustanahaliste eluolu. Ei kasutanud autentset Ameerika folkloori. Kõik spirituaalid ja bluusid on ise kirjutatud. Teoses on ühendatud ooperi ja muusikali elemendid. Pärast II maailmasõda toimus ooperi võidukäik Euroopas. 1955 lavastati maailma kuulsaimas ooperiteatris Milano La Scalas. Eestis on ooperit "Porgy ja Bess" lavastatud Estonias ja Vanemuises. 1966 Estonias ( dirigent Neeme Järvi ja Eri Klas; Porgy osa laulis Georg Ots) 1983 Vanemuises ( Porgy osa Taisto Noor) Charles Ives (1874-1954):
või roman). Algselt kasutati seda väljendit 18. sajandi kirjanduses millegi muinasjutulise või unistuslikuga seoses. Muusikasse jõudis romantismi mõiste 19. sajandi algul, esimest korda kasutati seda Beethoveni 5. sümfoonia (Saatusesümfoonia) kirjeldamiseks. Nii kirjanduses, kunstis kui ka muusikas iseloomustab romantismi ebatavalisus, looduslähedus (loodus kui tegelane), eksootiliste maade ja kultuuride kultus, huvi oma rahvuse ja folkloori vastu. 19. sajandit peetakse seoses Prantsuse Revolutsiooniga häda ja viletsuse sajandiks, igapäevast elu peeti masendavaks ja tüütuks. Kunsti kaudu püüti kõigi murede eest põgeneda, unistati õnnest, paremast elust jne. Seetõttu olid romantilised kunstnikud väga tundelised, pidasid end üksikuteks, õnnetuteks ja kaldusid sageli liialdustesse. Romantism jagatakse kolmeks perioodiks: I Vara-Romantism (19. saj algus) II Kõrgromantism (19. saj keskpaik) III Hilisromantism (19
3) Valged ei osanud mängida mustade sünkoope (fraseerimine). 4) Valged ei osanud pillidega teha vokaliseeritud tooni. Tänu valgete muusikute eelistatud olukorrale neegrite ees sai just dixieland'i stiil selleks muusikaliseks vormiks, mida maailm õppis tundma jazzi nime all. Ka jõudis valgete muusika esimesena plaadile (Nick La Rocca). Ka Bix Beiderbecke (saksa emigrant) mängis Orleansi mõjutustega jazzi. Menestrelid Need peegeldasid neegrite jõulise ja omapärase folkloori mõju euroopalikule muusikale. Ameerika rahvalike rändmuusikaute, nn. minstrelite tegevus sai alguse 18. saj. lõpul ning kujunes 19. saj. keskpaiku välja kindlate traditsioonidega olustikuliseks teatrikunstiks. Menestrelid olid valged artistid, kuid nende kunsti peamiseks jooneks kujunes neegrite imiteerimine ja parodeerimine, mis ulatus tahmaga määritud näost kuni iseloomulike detailideni liikumises, tantsus, kõnes, laulus jne. Nii polnud minstrelite levitatud muusika mitte ehtne afro-
1. Kristjan Raud Kristjan Raua (1865-1943), kes rasketele aegadele vaatamata üsna vanaks meheks elas, pärand kujutab endast enam kui pool sajandit kestnud aktiivset tegevust eesti kunsti- ja kultuuriajaloos. Lisaks loomingule tegeles ta aktiivselt pedagoogikaga, võttis osa muinsuskaitsetegevusest ja millegipärast armastas pidevalt avalikkuse ees sõna võtta erinevatel teemadel, mis teda isiklikult ei puudutanud. Kristjan Raud oli üks Eesti Kunstimuuseumi rajajatest 1919 aastal. Tema rahvusromantilist ja müstilis-sümbolistlikku loomingut võrreldakse õigustatult Akseli Gallen- Kallela või Gerhard Munthe omaga 19. sajandi viimastel kümnenditel. Mis tähendab loomulikult kiitust, sest viimased kaks olla kuulu järgi suured kunstnikud olnud. Kristjan Raua pliiatsi ja söejoonistused, mis moodustavad suure ja peamise osa tema taiestest, avaldavad muljet ja avardavad kindlasti vaataja fantaasiat. Eriti need rahvusromantilised, "Kalevipoja " tar...
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Õpetajakoolituse osakond AP III kõ B grupp LASTEAED ,,TÄPI" Rühmatöö Juhendaja: L. Tuuling Rakvere 2010 1 Sisukord 1.Üldandmed............................................................................................................................................................. 2 2.Lähtepositsioon ..................................................................................................................................................... 4 2.1.Juhtimine...............................................................................................................4 3.2.Personal.................................................................................................................5 3.3.Õppe- ja kasvatustöö..............................................................
muusikapärandit, mis peegeldab selgelt kultuurilist eripära. Rahvamuusika kõrval kasutatakse tänapäeval ka mõistet ,,pärimusmuusika", mille alla mahuvad nii traditsiooniline rahvamuusika, kui ka tänapäevasd töötlused. Levikule pani aluse 1990. aastatest korraldatav Viljandi pärimusmuusikafestival. Festivalil peetakse väga oluliseks just muusika pärimuse jätkamist, selle kuuldelist õppimist ja taasloomise oskust, mis annab esitusele kordumatu võlu. Huvi folkloori vastu tärkas 18. sajandi lõpul baltisakslastest estofiilide seas. Suurem kogunemine algas 19. sajandil Jakob Hurda juhtimisel, seetõttu on ka arhiiivides üsna hästi talleatud tollast maarahva pärimust. Vanema muusika suuline levik maapiirkondades kestis umbkaudu 20. sajandi alguseni ning üksikutel äärealadel nagu Setumaa ja Kihnu saar on see traditsioon säilinud tänini. Rahvamuusika jaguneb: Laulumängud, rahvalaulud, pillimuusika, rahvatantsud Rahvalaulud jagunevad:
· Märkis sõnadel käändelõpu GEORGIUS · Baltisakslane MANCELIUS · Tõlkija (1593 1654) · TÜ rektor ja professor · ,,Lettisch Vade mecum" (1631) · Sõnastik ,,Lettus" · ,,Phraseologia lettica" (1638) · Lai ja kitsas ,,e" · ,,h" pikendusmärgina PAUL · Luteri pastor EINHORN · Läti etnograafia, kultuuri, folkloori uurija (159? 1655) · Kasutab sõna ,,lätlased" · 1649.a ,,Historia Lettica" JOHANN · Saksa luterlane ERNST GLÜK · Teoloog Johans Ernsts · Piibel läti keelde: UT (1685); VT (1689) Glicks (1654 1705) GOTHARD · Saksa preester FRIEDRICH · Proosa ja luule STENDER · Hoolis läti haridusest Gothards · Esimene aabits (1787) Fridrihs
juba vanematest, XIII–XVI sajandist pärit laulumängudest. Mängude algse, eeskätt maagilise iseloomu asemel kerkis neis hiljem esile pigem lõbustuslik külg. 7 Tavandilistes traditsioonides, mis kandsid kultuslikku iseloomu (mardi- ja kadrisanditamine, kosja- ja pulmakombestik), ilmnes põhimõtteliselt „lavastuslik” element, rahvamängud võisid aga omakorda läheneda näidendile: selgesti eristusid osalised, dialoogid ja tegevus (Mirov 1998: 283–305). Kuigi folkloori pinnalt ei sündinud teatrikunsti selle üldeuroopalikus tähenduses, heiastub eesti teatri nn. folkloristlik eellugu hiljem rahvaluule ainese ja motiivide rakendamises kutselisel laval. 1930. aastatel, mil ametlik ideoloogia soosis nn. rahvusterviklikkuse ja omateatri ideid, võis folkloori kasutamine kohati omandada ka „kroonuliku varjundi” ja põhimõtteliselt samasugune, väljastpoolt lähtuv suundumus või sund oli täheldatav näiteks ka 1950. aastate lavakunstis. 1970.
*rahvausund on järgitav tekstispetsiifika järgi. Uskumine *liikudes mingites aegades, tekib inimesel ärev olukord, mille tõttu tõlgendusest tehakse otsus. *3 tasandit: a)objektiivne tegevus b)etteantus e traditsioon -kuidas sündmusi omavahel seostatakse c)kommunikatsiooni tasand- siin tekib tõlgendus sellest, mis juhtus Rahvausundi uurimine Eestis *19. saj RL vastu tuli Grimmide eeskujul mütoloogiline koolkkond, Eestis Neus * 19. saj II pool tundis huvi folkloori vastu, et leida etnilist eripära *20.sajandil uuriti, miks usund olemas on ja miks inimesed seda vajavad * nõukogude ajal uuriti: -elu, surm-pulmakombed, sünnikombestik,surm -üleloomulikkus-nt metshaldjad ja nende ilmnemiskujud ning kuidas neid nimetada -nõi-loitsimiskombestik RAHVAKALENDER tänapäevane ajaarvamissüsteem, mille säteteks on tähtpäevad ja tähtpäevadel on teatud tähendused, mis annavad märku, millega tegemist
5. IIRIMAA RAHVUSLIK VABADUSVÖITLUS. Iiri rahvuslik vabadusvõitlus on kestnud sajandeid ning 20. sajandi algul jõudis see uude faasi. Põhjuseks oli kapitalistlik areng, mille käigus kujunesid välja rahvuslik kodanlus ja töölisklass. 19. sajandiks oli enamus iirlasi üle läinud inglise keelele. Rahvus säilis ainelise kultuuri ja katoliikluse alusel. 1893. a. loodi Gaeli Liiga, mis püüdis taaselustada iiri keelt. Kasvas huvi iiri folkloori vastu. 1909. a. rajati Dublinis iiri rahvuslik katoliiklik ülikool. Hakati välja andma ajalehte "Ühinenud Iirlane," asutaja A. Griffith. Teravalt seisis päevakorral Iirimaa tulevik ja iirlaste püsimine rahvusena. Moodustati uus rahvuslik-poliitiline organisatsioon Sinn Fein (Meie Ise). Sinnfeinid rõhutasid, et on vaja luua kodumaine tööstus, pangad, kooperatiivid jne. Boikoteeriti Inglise kaupu. Probleeme tekitas olukord Põhja-Iirimaal asuvas Ulsteris, kus suurimaks
Degenerate Art* näitusel. Hiljem need hävitati. Kandinsky`t mõjutasid hinge ja jumala uuringud ning ettekujutus New Age`I** tulekust, läbiv teema tema esimeses seitsmes Kompositsioonis on apokalüpsis ehk maailma lõpp. Raamatus Concerning the Spiritual in Art*** kirjutab Kandinsky kunstnikust kui prohvetist. Esimesele maailmasõjale eelnenud aastatel kujutab kunstnik oma töödes muutusi üksikisikus ja sotsiaalses tegelikkuses, mis ootavad ees. Oma töödes kasutab ta Vene folkloori, kristlikke jutustusi ning üldmütoloogilisi teadmisi kui sümboleid. 2. 2. Kunstiline ja vaimne teoreetik Kandinsky väljendas teoses The Blue Rider kunstniku ja vaatleja ühtekuuluvust, mis avaldub nii meelele, kui ka vaimule. Kuulates toone ja akorde maalimise ajal jõudis Kandinsky mitmete järeldusteni. Näiteks sümboliseeris kollane keskmist C-d trompetil, sams kui must oli lõputoon ning sümboliseeris lõppu. Kandinsky arendas ka geomeetriliste kujundite
Sellega oli rahvuslik liikumine sattunud tõsisesse kriisi, mida komplitseeris algav venestuspoliitika. Hurda lahkumise, Jannseni halvatuse ja Jakobsoni surma järel nihkusid esile seni varju jäänud tegelased nagu Hugo Treffner, Ado Grenzstein, Karl August Hermann, Mihkel Veske, Johann Köler jt. 9. Kultuurirahvuslus Rahvusteaduse äratamist taotlevate publitsistide ja poeetide loomes tõusis 1860. Aastatest alates koos eesti keele ja vana folkloori, soome-ugrilise runolaulu ihalemisega väga olulisele kohale rahvusmütoloogia. Estofiilidelt päritud folklristlike ja ajalooliste müütide abil püüti õhutada rahvusteadust ja sisendada usku eesti rahvuse tulevikku. Eelkõige peeti rahvuse väärtuse ja elujõu tõestuseks oma eepost ,,Kalevipoega". ,,Kalevipoeg peaks seisma igas eesti kodus piibli kõrval, ,, kirjutas oma 1867. a koolilugemikus C.R.Jakobson.
rahu enne, kui on tapetud ka see, kes tappis. Kahjutekitaja karistus peab olema sama suur, kui kahju, mis tema tekitas Keskajal oli surm pattude lunastus. Kui õigusmõistmise loogika muutub, aga hoitakse alal arhailisestest karistusest, siis üldiselt ei muutu midagi. Teadud nüansid muutuvad kuid tervik säilib enamvähem samana Näide: Jürgen Beyer, Ilmutusjuttude teisenemisest saksamaal ja skandinaavia maades aastatel 1350-1700 Folkloristika ja folkloori uurimine viib tagasi grimmideni 18.saj jutuvestmise konteksti muutumine raamatute levikuga seoses 19. sajandi rahvaluule üleskirjutused Kesk-Euroopas seotud kirjakultuuri vaheastmega Folkloristlik jutu-uurimine tugines pigem sellele kirjakultuuri vaheastmele kui suulise pärimusele enne 18. saj toimunud muutusi. Ilmujutud- "üleloomuliku olendi ootamatu ilmumine isikule, kes tajub ümbrust tavapärasel viisil" Ilmutusjuttude muutumine vahemikus 1350-1700 1381
absoluutsed, vaid sõltuvad kontekstist, esitajast ja kuulajast (lugejast) Erinevaid zanrikäsitusi: tekstipõhine esituspõhine, analüütiline (teaduslik) rahvapärane, liigutav tunnetuslik Zanrid on omavahelistes suhetes ehk zanrisüsteemis, zanrid muutuvad. Folkloorile on omane zanrilisus, st et foklooris kujunevad äratuntavad vormid, mis on eriomastes suhetes sotsiaalse tegelikkusega ja väljendavad erinevaid hoiakuid. 14. Kirjelda müüdi kohta folkloori zanrisüsteemis. Too esile müüdi erinevusi ja ühisjooni muinasjutu ning muistendiga. VORM PROOSAJUTUSTU SED Konventsionaalne Puudub algus Jutustamise aeg Ei ole piiratud Tõeväärtus Usutav tegevusväli Mingi aeg, koht Toimumisaeg Kauge minevik lähiminevik ebamäärane Toimumiskoht Teine maailm Tänapäevamaailm ebamäärane
Inimene võib naerda ka lihtsalt rõõmust või elujõudude küllusest. Naer kui viisakusnaer või "kaameranaer" kuuluvad lihtsalt etiketti. Teisalt on naljaga külgnevaid nähtusi, nagu vaimukus, iroonia, sarkasm, mis ei tarvitse esile kutsuda välist naerureaktsiooni. Nalja suhteid kirjanduse ja muu folklooriga Folkloorne rahvajutt eristub siis kõigepealt mittefolkloorsest jutust, nt. Mark Twaini või Eduard Vilde humoreskidest, kuigi folkloori ja autoriloomingu vahe pole ajaloolises plaanis kaugeltki alati selge. Nagu üldiselt, nii ka huumori plaanis, on see väga tinglik nt. Ida kirjanduste ja folkloori vahel. Ka Giovanni Boccaccio "Decameron" (1351), suur osa Saksa 15.16. saj. nn. linnakirjanduse ainetest, nt. Hans Sachsi (1494-1576) loomingust, Rudolf Erich Raspe (1786) ja Gottfried August Bürgeri (178688) Münchhauseni-raamatud, G. O. Marbachi rahvaraamat kilplastest (1838) ja sellele toetuv Fr. R
Esimesed muusikakollektiivid: laulukoorid ja pasunakoorid 1840-ndatel laulsid eesti noormehed Laiuse kooris Bachi ja Händeli fuugasid. Head koorid ka Põltsamaal, Tormas. Valga Cimze seminaris said hariduse kihelkonnakooliõpetajad, asutatud 1839 väga tugev muusikaõpetus, võimaldas ka luua muusikat. Esimesed eestisoost kihelkonnakooliõpetajad olidki esimesed asjaarmastajad-heliloojad. Rahvusliku liikumise kolded olid ka seltsid 60-ndatel alustas Eesti kirjameeste selts. Asuti folkloori koguma Jakob Hurt. (Kreutzwald väärtustas rahvaluule) Rahvaviis oli valitseva klassi hulgas põlatud, selle kogumine, kasutamine omamoodi protest Muusikakultuur arenes laulu ja mänguseltsides, kus tegutsesid laulukoorid ja näitemängutrupid 1865 Tallinn "Estonia" 1865 Tartu "Vanemuine" 1869 Viljandi "Koit" 1878 Pärnu "Endla" "Vanemuise" juht Jansen algatas sakslaste eeskujul mõtte Eesti üldlaulupeost. Jansen
Eesti iseseisvumine 1. Iseseisvumise eeldused A. Kultuurilised eeldused · Ühtlustus kirjakeel · Levisid eestikeelsed raamatud ja asutati uusi ajalehti · Kujunes välja rahvuslik haritlaskond · Rahva eneseteadvust tugevdasid suurüritused (laulupeod, folkloori ja vanavara kogumine) · Aktiivne seltsielu - kasvas selle organiseerituse tase A. Majanduslikud eeldused · Talude päriseksostmise tulemusena muutus talupeog oma maa peremeheks · Algas tööstuse areng, eriti 20 saj algul toimunud hüppega muutus Eesti üheks tööstuslikult arenenumaks piirkonnaks · Laienes tööstus- ja põllumajandustoodete saatmine Vene siseturule
kus luuleharrastus levinud omapäratsev barokne luule. Reiner Brocmann Silmapaistvam värsisepp Tallinna gümnaasiumi kreeka keele professor, P. Felmingi sõber Johann Heinrich Rosenplänter Silmapaistvam estofiil. Oma nime on ta jäädvustanud eesti vaimukultuuri kogumise, tundmaõppimise ja publitseerimise algatajana. Selleks asutas ta ajakirja ,,Beiträge". Ajakiri, kuigi saksakeelne, oli pühendatud mitmesugustele keeleõpetuse, kirjanduse ja folkloori probleemidele. Avaldati suur valik rahvalaule ja jutte. ,,Beiträge" pani aluse ka eesti poeesiakäsitlusele, mütoloogiale, kirjanduskriitikale ning bibliograafiale. Rosenplänteri suhtumine eesti keelde oli sügavalt lugupidav. Sellega ühenduses väärib märkimist ,,Beiträge" XI vihik, mis oli kavandatud eesti keele õpperaamatuks gümnaasiumile, arvestusega, et maakeel võetakse seal õppekavasse. Rosenplänteri arvates pidid kõik maarahvaga
pillimänge; kodus lauldi pidevalt rahvalaule ja hinnati uutset rahvuslikku kooriloomgut (peamiselt Saart ja Kreeki); 1943. aastal õppis orelit Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, 1944. aastal aga oreliklass suleti ning õpingud jäid pooleli; 1950. aastal hakkas õppima heliloomingut Tallinnas Villem Kapi juures ning 1952. aastal suundus Moskva konservatooriumisse. Moskvas suurenes ka tänu õppejõudude vaadetele huvi folkloori vastu Töö: 1969. aastal sai temast vabakutseline helilooja Loomingu läte: eesti ja läänemeresoomlaste folkloor/rahvalaulud Kuidas kasutab rahvalaulu: tema loomingus jääb rahvalaul alati autentseks, seda võis vaid nihutada kõrgemale või madalamale ning ta kasutas sageli klastrimist ehk rahvalaulu kõlamist korraga erikõrgustel. Mitmel puhul imiteeris rahvapille nt lõõtspilli Loomingu iseloomustus ja näited: Tema loomingus esines eelkõige koorilooming ning ta tõi
Eeposes luuakse lauluga võrreldes uus laiendatud jutustuse tüüp keeruka tegevusega, märksa suurema arvu tegelaskujudega, olukordade üksikasjaliku kirjeldusega ja kangelaste elamuste avamisega nende mõtiskluste ja kõnede kaudu. Seega tõuseb Homerose teostes eepiline looming lauluga võrreldes kõrgemale astmele. Homerose küsimuse uurimine on kandnud üksikasjades rikkalikku vilja ja süvendanud eeposte teksti mõistmist. Seose tõttu folkloori teiste probleemidega on küsimuse käsitlusel ka suur metodoloogiline tähtsus. 6. Mis on heksameeter? Millised antiikautorid on oma loomingu kirjapanekul kasutanud heksameetrit? Kuulsaim antiikmõõt on heksameeter, mis koosneb daktülitest (tõuslanguslangus), mida võib asendada kahte pikka silpi sisaldab spondeus (tõustõus); viimane jalg on kahesilbiline. Vt. näide õpik lk 66. Kastanud: Homeros. Hesiodos, Ovidius 7
endiselt investoreid. Ajalugu: Algasukaist on teada ketsua ja aimaraa hõim, kelle 14. sajandil allutasid inkad. 153238 vallutasid Boliivia alad Hispaania konkistadoorid. 15431776 kuulus B. Ülem Peruu nime all Peruu, hiljem Rio de la Plata asekuningriiki. 19. sajandi keskel hakkasid kujunema kapitalistlikud tootmissuhted. 1945 sõlmiti diplomaatilised suhted NSV Liiduga Kultuur: Suur Oruro karneval, traditsiooniline folkloori üritus, mille eesmärk on austada indiaanlasi paganlike tantsudega Boliivia kuulsaimat tantsu nimetatakse Caporaleks Naised kannavad seelikutpollera Muusika tegemiseks kasutatakse erinevaid bambusest valmistatud puhkpille, kitarrilaadseid instrumente ja Trumme. Loodus: Maa lääneosas hõlmavad Andide ahelikud ja kuiv Puna kiltmaa, idaosas savannid ja vihmametsadega madalikud. On hõredasti asustatud maa, peamiselt elab rahvas Titaca järve ümbruses, mis on koos
,,ajaloo isa" Herodotos. Ta viibis ulatuslikkudel matkadel, reisis palju. Oma reisimuljed pani ta kirja teosesse ,,Historiai" ('uurimused'), mis on väärtuslikuks ajalooallikaks Kreeka-Pärsia sõdade kohta (lisaks Pärsia kuningate vallutustest, jutustusi eri maadest ning rahvastest, Lüüdia ja Pärsia ajalugu, Egiptuse ajalugu jm). Ta on puhtjutustava ajaloo esindaja, tema ajalugu on üsna arhailine, kujutlused ajalooprotsessi tegureist naiivsed. Ta põimib oma jutustusse folkloori, legendaarset ja anekdootlikku ainestikku. Stiil ja käsitluslaad meenutab pigem eepilist poeemi proosas. Kõige väljapaistvam antiikaegne ajaloolane on Thukydides. Tema kirjutatud teos Peloponnesose sõja ajalugu (,,Ajalugu") on antiikse histograafia tähtsamaid saavutusi. Ta keskendus üsna rangelt sõjasündmuste seaduspärasustele; vastandas end Herodotose usundi-ja jutukirjelduslikule stiilile. Thukydides on ajaloolise kriitika rajaja. Kirjeldas kuulsate ajalooliste isikute dialooge
Valitud heliloojate kohta kirjutan ülevaatlikult nende eluloost ja teostest. 3 Veljo Tormis Veljo Tormis on sündinud 7. augustil 1930. aastal. Ta on helilooja, peamiselt koorikomponist, kogu maailmas üks huvitavamaid koorimuusika loojaid 20. sajandi II poolel. On kasutanud palju nii eesti kui teiste, peamiselt soome-ugri rahvaste folkloori. Veljo Tormis on sündinud Kuusalus ja üles kasvanud Vana-Vigalas. Tormise köstrist isa juhatas seal kirikukoori ning organiseeris viiuldajana ka pillimängu. Tormise kodus lauldi rahvalaule (noodiraamatust, mitte enam rahvasuust õpituid) ja hinnati uudset rahvuslikku kooriloomingut - Mart Saare ja Cyrillus Kreegi laule - mille suhtes paljud olid tollal ettevaatlikud või lausa tõrjuvad. 1943. aastal hakkas Tormis Tallinnas orelit õppima. 1948. aastal aga Tallinna
Tema loomingus peetakse väga oluliseks portreed, nt isa ja ema portreed on väga tuntud. Veel Kreutzwaldi portree ning doktor Filipp Karelli portree, ,,Tatarlanna Satka mõisa aias". Weizenberg alustas Berliinis, õppis edasi Peterburis ning tema enda mõisnik toetas teda majanduslikult. Peterburis võitis ta stipendiumi, mida kasutas Euroopas enda täiendamiseks, tol ajal valitses kultuuris klassitsistlik suund eklektiliste tunnustega. Ta on loonud teoseid Eesti folkloori ainetel, nt ,,Ema portree", ,,Linda", ,,Eeva", ,,Hämarik". Amandus Adamson oli uusbaroki esindaja, lõpetanud Pariisi Kunstide Akadeemia. Oluline koht skulptuuride juures oli ilul, nt ,,Russalka" ja ,,Kalevipoeg". Ta läks hästi peale ametlikes ringkondades. Kui Eestist sai vabariik, tuli ta tagasi Paldiskisse. Iga kihelkond pidas vajalikuks oma küla langenutele mälestusmärk püstitada ning Adamson on neist väga paljud teinud. ,,Kalevipoeg ja Sarvik", ,,Äreval
professor). Aastakümnetega on ta loonud lausa oma koolkonna, kuhu kuulub väga erineva näoga heliloojaid : Reimo Kangro, Peeter Vähi, Alo Mattiisen, Mari Vihmand, Mart Siimer jne. 16. Veljo Tormis(7.08.1930 Kuusalu). Helilooja, peamiselt koorikomponist, kogu maailmas üks huvitavamaid koorimuusika loojaid 20. sajandi II poolel. Kasutanud palju nii eesti kui teiste, peamiselt soome-ugri rahvaste folkloori. Alates 1972. aastast, mil ilmus Tormise artikkel "Rahvalaul ja meie" - väga põhjalik ja kirglik manifest -, on Tormis aastakümneid regivärsilist rahvalaulu propageerinud. Ta on olnud paljudel üritustel eeslaulja ning kõnelnud rahvaviisist. Tormis kutsus üles sulatama regilaulu kooliõpetusse, lootes nii uute rahvalaulikute tekkimisele ning rahvalaulu muutumisele taas meie muusikaliseks emakeeleks. Nagu ta hiljem on tunnistanud, teadis ta juba artiklit kirjutades, et see jääb utoopiaks
piirialadel. Antiikkultuur säilis, kuna see oli klassikalise hariduse osa (NB haridust said vaid rikkad). 2. araabia kultuur - araablased tungisid Euroopasse, kuni Karl Suur neid tagasi lõi. 3. Tekkisid uued rahvad ning see mitmekesistas ühiskonda. Enamasti liiguti Põhjast - Lõunasse. 4. Uued religioonid ristiusk, islam, budism(4. saj. ametlik usk Roomas) 5. Kirik vaimuelu koondus ümber kiriku, tekkis universaalne kultuur (ladina keeles) 6. Vana folkloori hävimine muistne kultuur säilis enim Iirimaal, Islandil, Baltimaades. 7. Antiikkultuuri püsimine 8. Võimsa Frangi riigi kujunemine, Rolandi laul 9. Uued rahvad, suured rahvaste ränded Antiikaja zanrid: · komöödia · tragöödia · lüürika · filosoofiline proosa Keskajal lisandunud zanrid: · rüütliromaan ("Tristan ja Isolde") · novell ("Dekameron") · kantsoon · sonett · ballaad · madrigal · romanss
Võrdselt 6% vastanute häältest said 3 kangelast. Esimene nendest on Karupoeg Puhh. Vastajad kirjutasid, et ta armastab süüa mett ning tal on sõber Notsu. Teine kangelane, kes sai 6%, oli Shrek. Vastajad kirjutasid, et Shrek on koletis, kes elab soos. Alguselt ta oli väga tige, aga pärast temast sai hea, mehine kangelane. Kolmas kangelane, kes sai 6% oli Mowgli.Vastajad kirjutasid, et ta on mehine ning ta elas lapsepõlvkonnast huntide seas. Multifilmide kangelaste folkloori on paljud vatanuist ülevõtnud. Need on nii-öelda killud või laused, mida teavad paljud ning mille kohta paljud teavad seda, kust need pärinevad. Küsisime vastanutelt, milliseid ütlused on neil kõige enam meeles. Milliseid ütluseid kõige enam kasutatakse näitab diagramm number 8. 12 Diagramm 8: Kangelaste ütlused Küsimuseks oli see, et kuidas need ütlused on mõjutanud vastajate kangelasi. 76% vastajatest
usu juurde kui nad olid oma maalt välja aetud. · Kirjad- sisaldab ajalooraamatuid, nutulaule ja psalme, mida kasutatakse sünagoogi teenistustel. Piibli tekstide mõistmise hõlbustamiseks koostati kogumik nimega Talmud (nimetatakse veel suuline Toora, suuline seadus), mille vanim osa Misna valmis 2.-3. sajandil. Hiljem moodustati kogumik nimega Gemara. Talmud sai praegusel kujul valmis alles 7. sajandil. See sisaldab umbes kaks ja pool miljonit sõna ning sisaldab endas folkloori, palveid, rituaale ja meditsiini. Igas juutide pühakojas, mida kutsutakse sünagoogiks, on heebrea keelne käsitsi kirjutatud Toorarull, mida hoitakse spetsiaalses Jeruusalemma poole suunatud kapis, mida nimetatakse seaduselaekaks. Toorarulle kunagi käega ei katsuta, sest nad on liiga pühad selleks. Iga teenistuse ülevaks hetkeks on Toora rullide välja võtmine ja heebrea keeles ette lugemine. Igal sabatil loetakse ette üks osa ning aastaga loetakse läbi kogu Toora. Toora ettelugemist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
