Veljo Tormis Referaat Sisukord Elulugu 3 Looming 5 Kasutatud kirjandus 6 2 Elulugu Helilooja, peamiselt koorikomponist, kogu maailmas üks huvitavamaid koorimuusika loojaid 20. sajandi II poolel. Kasutanud palju nii eesti kui teiste, peamiselt soome-ugri rahvaste folkloori. Veljo Tormis on sündinud 7.08.1930. aastal Kuusalus ja üles kasvanud Vana- Vigalas. Tormise köstrist isa juhatas seal kirikukoori ning organiseeris viiuldajana ka pillimängu. Tormiste kodus lauldi rahvalaule (noodiraamatust, mitte enam rahvasuust õpituid) ja hinnati uudset rahvuslikku kooriloomingut - Mart Saare ja Cyrillus Kreegi laule - mille suhtes paljud olid tollal ettevaatlikud või lausa tõrjuvad. 1943
Anni Larin 11B Essee Vene muusika Professionaalse vene muusika algus Professionaalne muusika sai hakata arenema siis kui Peeter I rajas Peterburi linna. Tuues sinna arhitekte, näitlejaid, heliloojaid. Kõike mis oli seotud kultuuriga. Ta tõi inimesi sinna Itaaliast, Prantsusmaalt, Bütsansi riigist Esimesed professionaalsed vene heliloojad olid mõjutatud Itaalia muusikast, kuna nende õpetajateks olid itaallased. Sealt sai alguse koorikontsertide ja soololaulude kirjutamine. Professionaalse muusika arengus aitas kaasa ka konservatooriumite avamine. 1862 avati Peterburis esimene Venemaa konservatoorium, ning 1866 avati Moskvas teine konservatoorium. Konservatooriumid asutasid vennad Rubinsteinid. Moskvas Nikolai ja Peterburis Anton. Vene muusika on tugevalt mõjutatud õigeusukiriku tr...
Ja nüüd loo lõpetuseks Mõni sõna õpetuseks Kui tahad kommunismi jõuda Ei tohi enne liiga palju nõuda Vaid tuleb tasapisi sinnapoole sõuda Bernard Kangro kirjandusauhinna laureaat (2001) Maalehe ,,Oskari" laureaat huumorilisas ,,Naeris" avaldatud tekstide eest (2003) Oskar Lutsu huumoripreemia (2007) Sünkreetiline Contra Contra esinemisel avaldab muljet tema käitumine, liigutused ja miimika. Kogu esitususel asub mitme kultuurivaldkonna piiril, tekib seoseid folkloori, kirjanduse, muusika, näitekunstiga. Contra ei tunne oma tekste esitades piinlikkust. Kui need on raamatus kirjas, siis ei ole mõeldud need vaikselt lugemiseks, vaid kõva häälega laulmiseks, nagu Contra ei püüa autorsust omal ajal rahvaluule. endale hoida. Tema lauluraamatu "Üüratu üürlane" tiitellehe pöördele
Antiiktsivilisatsioonide saavutused ja tähtsus maailma ajaloos Silver Allemann Antiikaeg Antiikajaks loetakse Kreeka ja Rooma vanaaega, I aasta tuhat eKr - 5saj. pKr. Vana-Kreeka Arhailine Kirjanduseelne periood hõlmab kreeka folkloori müüdid, muinasjutud, loitsud, laulud, vanasõnad, mõistatused Kõige laialdasemalt levis mütoloogilise sisuga eepiline laul, milles jutustatakse jumalatest ja kangelastest. Eepiline laul oli kirjanduseelsel perioodil kõige enam arenenud liik ja selle areng rajas teed suurte poeemide (ka Homerose eeposte) ilmumisele. Kirjanduslikeks mälestusmärkideks on Homerose eeposed "Ilias" ja "Odüsseia". Hoseidose õpetlikud eeposed "Tööd ja päevad" ja "Theogonia" Atika ajajärk
30. novembril 2001. a avati Tallinnas Suur-Karja 9 ees kõnniteel mälestusplaat filmile ja filmi tootjaile. (Tänapäeva Eesti kultuur) Tänapäeva Eesti kultuurile on iseloomulik kiire sidemete taastamine maailmaga, tehnoloogiline areng ja otsingud uute kunstivormide alal. Samal ajal on Eestis kanda kinnitanud globaalse loomemajanduse toodang ja massikultuur. Side rahvakultuuriga pole siiski kadunud. Inimesed tegelevad koorimuusika, rahvatantsu, pillimängu, näitlemise, käsitöö, folkloori ning muu harrastustegevusega. (Tänapäeva kunst) Eraldi kunstiliigina on hakatud käsitlema fotograafiat. Enam leiavad kasutamist installatsioon, performance ja video. 1992 loodi Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus ja 2006. aastal avati Kumu kunstimuuseum. (... film) Filmikunstist on tuntud näiteks Arvo Iho (Karu süda), Sulev Keedus (Georgica), Elmo Nüganen (Nimed marmortahvlil), Ilmar Raag (Klass) ja Veiko Õunpuu (Sügisball, Püha Tõnu kiusamine). Tavaliseks on muutunud koostöö tegemine
Valitsuse roll majanduses Kultuur Sissejuhatus Sõna kultuur võtsid esimesena kasutusele roomlased ning sellel ajal mõeldi selle all eelkõige maaharimist, mis on Ladina keeles Cultura Üsna raske on lugeda ette kõiki kultuuri tähenduse mõisteid, sest kultuur, kui mõiste on ise äärmiselt laia tähendusega. Näiteks kuuluvad kultuuri alla käitumiskultuur, tehnokultuur, subkultuur, rahvuskultuur, kunstikultuur jne. Kultuur ei ole jäikade piiridega vaid pidevalt muutuv. Kultuur on kõige üldisemas mõttes inimtegevus, mis iseloomustab teatud inimgruppi, rahvast, piirkonda või ajastut Iga inimese kultuur ja kultuuriline kuuluvus on ainulaadne. Tallinn on aastal 2011 Euroopa kultuuripealinn. See on Eesti ajaloo suurim kultuurisündmus. Kaunid kunstid Kaunid kunstid Kujutav kunst Kirjandus Teater Muusika Filmikunst Arhitektuur Riik ja kunst Vahendid: Kultuuriministeeriumi eelarve ...
Ja nüüd loo lõpetuseks Mõni sõna õpetuseks Kui tahad kommunismi jõuda Ei tohi enne liiga palju nõuda Vaid tuleb tasapisi sinnapoole sõuda Bernard Kangro kirjandusauhinna laureaat (2001) Maalehe ,,Oskari" laureaat huumorilisas ,,Naeris" avaldatud tekstide eest (2003) Oskar Lutsu huumoripreemia (2007) Sünkreetiline Contra Contra esinemisel avaldab muljet tema käitumine, liigutused ja miimika. Kogu esitususel asub mitme kultuurivaldkonna piiril, tekib seoseid folkloori, kirjanduse, muusika, näitekunstiga. Contra ei tunne oma tekste esitades piinlikkust. Kui need on raamatus kirjas, siis ei ole mõeldud need vaikselt lugemiseks, vaid kõva häälega laulmiseks, nagu Contra ei püüa autorsust omal ajal rahvaluule. endale hoida. Tema lauluraamatu "Üüratu üürlane" tiitellehe pöördele
Friedrich Reinhold Kreutzwald 26./14. XII 1803 25./13. VIII 1882 ELU Fr. R. Kreutzwald sündis Virumaal Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisa pärisorjast kingsepa pojana. Tema lapsepõlv möödus Virumaal Kaarli (Vana-Sõmeru) mõisas Rakvere lähedal. 1815 vabastas mõisaomanik perekonna pärisorjusest. Tulevane kirjanik õppis 1815-18 Rakvere saksakeelses linnaalgkoolis ja kreiskoolis, oli lühikest aega Tallinnas äriõpilane, seejärel viibis vanemate uues elukohas Lääne-Harjumaal Hageri kihelkonnas. Ohulepa mõisas. 1819. a. algul pääses Kreutzwald õpinguid jätkama Tallinna kreiskoolis kui kavatsetava külakoolmeistrite seminari õpetajakandidaat. Lisaks koolituskursusele sai ta ka täiendavat pedagoogilist ettevalmistust. Pärast kreiskooli lõpetamist 1820 oli Kreutzwald õpetaja Tallinna 2. poistealgkoolis. Töö kõrvalt jätkas ta e...
piltidega teos, mille põhirõhk on sageli illustratsioonidel. fantaasiakirjandus- ebareaalseid ja üleloomulikke elemente, imepäraseid tegelasi või sündmusi käsitlev kirjandus; igapäevamaailma probleeme käsitletakse metafoorselt. Laias tähenduses kogu see kirjandus, mis ei tegele otseselt ja eelkõige harjumusliku, igapäevaelulise elu reaalse kujutamisega (siia alla kuulub nii ulmekirjandus, absurd, aga ka kunstmuinasjutud). Tihedalt seotud folkloori, muinasjuttudega. Esimene laste fantaasiakirjanduslik teos Carrolli „Alice Imedemaal”; eesti autoritest nt Lutsu „Nukitsamees”, Truupõllu „Rohelise Päikese Maa”, Beekmani „Aatomik” jpt. mütoloogia- ühe rahva müütide, muistendite, usundite kogum; aga ka müüditeadus, mis uurib müüte ja teeb neist järeldusi kultuuri olemuse ja mõttemallide kujunemise kohta. Iga rahva müüdilooming peegeldab selle kultuuri maailmatunnetamise taset ja -mõistmise viisi.
järgmine kord keegi teine. Samuti peab olema võim efektiivne ehk tulemuslik. Rahvas tahab näha tulemusi, mitte lubadusi. Efektiivsus avaldub selles, kui hästi suudetakse erinevate sotsiaalgruppide huve rahuldada, kärpimata teiste gruppide huve. Näiteks ei tohi lasteaia kohti luues kärpida vanaduspensione või vastupidi. Kultuuri elujõulisuse säilitamiseks on vaja tagada eestlastele omaste traditsioonide, kommete, folkloori jms säilitamine. Selle tagamiseks on loodud muuseume, raamatukogusid, ja arhiive, kus hoitakse meie rahva kultuuripärandit rahvaluulet ja -muusikat, mälestusi, dokumente, kirju, pilte ja maale, mis kõik näitavad meile, kust me tulnud oleme ja kes olid meie esivanemad. Heaolu kasvu aitab tagada majanduse pidev areng ja riigi sekkumine majandusellu. Riik toetab abivajajaid. Näiteks vanuritele, kes enam tööl ei käi, maksab riik vanaduspensioni
Hiljem lisandusid Udo Kolk, kelle uurimisalaks oli regilaul ja rahvamuusika, ning Paul Hagu, kelle tööd kekendusid setu folkloorile. Uurimismeetodis jäi valdavaks võrdlev-ajalooline meetod; mujal maailmas toimunud paradigmade mitmekesistumine Nõukogude perioodil Eestisse praktiliselt ei jõudnud. 1980.-90. aastatest on Eesti rahvaluuleteaduse uurimisaines ja lähenemisviisid mitmekesistunud. Rohkem tähelepanu on pööratud teksti kõrval kontekstile; uuritud on kaasaja folkloori. Arvo Krikmann on uurinud rahvaluule lühivorme, Ingrid Rüütel eesti rahvamuusikat, Mall Hiiemäe rahvakalendrit, Eda Kalmre tänapäeva rahvaluulet, Ülo Valk mütoloogiat, Risto Järv rahvajutte, Tiiu Jaago regilaulu poeetikat ja rahvaluule üldteooriat. 1993 taastati Tartu ülikoolis ajaloolise nime all iseseisev eesti ja võrdleva rahvaluule õpetool. 1995 sai Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakond Eesti Rahvaluule Arhiivi õigusjärglasena tagasi oma ajaloolise nime
· 1796 esimene Saksa rahuslikkomöödia · Lessingu arvates võib peategelane olla tavaline inimene oma nõrkuste ja puudustega · Eitas tragöödia õpetlikku vajadust J.G. HERDER 1744-1803 · `' Tormi ja tungi'' liikumise juht · kogumik `' Rahvalaulud'' sisaldas rahvaluule kõrval tõlgitult paljude teistegi rahvaste laule(läti, leedu ja eesti) · Tutvustas maailmale EESTI FOLKLOORI · `'torm ja tung'' valmistas ette saksa romanitsmi. Liikumises osalejad rõhutasid üksikisiku rolli ajaloos ja kutsusid üles tegelikkust mõjutama. Tõid kirjandusse kangelase, kes pidi kõigile teistele eeskujuks olema, olid ebavõrdsuse, esteetiliste normide vastu. Nad taunisid ühiskonna ebavõrdsust. Tõsteti esile loomunguvabadus, orginaalsus ja rahvapärasus. · `'Rahvas, kes on oma vaimult suur, ei saa elas olla väike rahvast.'' F
loomingus. Ta asus iseseisvalt õppima, kirjutas kontrapunkte ja fuugasid, õppis harmooniat ja muusikalisi vorme. 70-ndad aastad olid Rimski-Korsakovile heliloomingulise tehnika omandamise ja vene rahvusliku muusika stiili süvenemise aeg. 1978. aastal kirjutas ta ooperi "Maiööl", mille süzee on võetud Gogoli jutustusest ja mille ta pühendas oma abikaasale. Ta kirjutas kokku 15 ooperit, milles kasutas sageli süzeena vene folkloori ja ajalugu. Tema ooperid "Lumivalguke" (1881) ja "Muinasjutt Tsaar Saltaanist" (1900) on Venemaal siiani edukad. Rahvusvaheliselt kuulsaks sai ooper "Kuldkikas" (1907). Tuntud on ka ooper-bõliina "Sadko" (1896), mille libreto kirjutas põhiliselt helilooja ise. Ooperi süzee on koostatud peamiselt Novgorodi külalise Sadko bõliina variantide järgi. (Bõliina on rahvapoeesia zanr, mis on seotud teatud ajaloolise olukorraga).
sama motiiv tuli ka Segatakse ülevat ja kuj.kunstis ja muusikas. . kalmistuluule- Thomas madalat-> luuakse Gray ,,Eleegia maa tragikomöödia zanr kalmistule", teemaks Romantikud tegelevad surelikkus, inimesekeskne, teoreetilise analüüsiga ja protestlik kohati (miks nii tunnevad huvi folkloori peab olema) vastu . loomingusse tuleb tume, Mõistetakse, et lineaarne sünge teema kujutamisviis pole Proosas samuti ainuõige. sentimentalism: autorid Eksperimenteeritakse. tahavad kirjutada Jeena koolkonnas tekkis tegelaste tunnetest romantiline romaan: Tekkis ka meelelahutuskirj, Rännuromaan:
arstiteadusliku sõnavara rajaja. Üks tema tõlgitud seadustekste on eestimaa talupoegade regulatiiv ,,Igaüks..." Valgustusideede veendunud esindajana hindas Holtz mõistust kui maailma rumaluse hävitajat: ,,Kange rammgi ei woida tarkust ärra, ja kuidas tallitseks Loja ma-ilma, kui rummaluse kätte voit jääks." Johann Heinrich Rosenplänter Ajakiri ,,Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache" oli pühendatud mitmesugustele keeleõpetuse, kirjanduse ja folkloori probeleemidele. Rosenplänteri suhtumine eesti keelde oli sügavalt lugupidav. Sellega ühenduses väärib märkimist ,,Beiträge" XI vihik, mis oli kavandatud eesti keele õpperaamatuks gümnaasiumile, arvestusega, et maakeel võetakse seal õppekavasse. Rosenplänteri arvates pidid kõik maarahvaga suhtlevad sakslased arstid, mõisnikud, kaupmehed, kohtunikud ja igasugused muud ametimehed oskama eesti keelt.
ROMANTISM 18saj. lõpp-19.saj. algus kuni poole peale Aeg.Esindusriigid: -Esinudsriigid olid: Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa, Ameerika ja........................ . Saksamaal tekkinud. Romantismi tunnused: -*Romantism väärtustab isiksust koos puhaste ja ja kängitsemata tunnete, igatsuste, lootuste, armastuse, õnne, hiilguse ja salapäraga. *Tunded on mõistusest üle. Kirg, mässumeelsus ja vabadusiha. *Iseloomustavad need meeleolud, mis haaravad ühiskonda üleminekuaegadel, kui oodatakse midagi uut, aga samas tuntakse selle uue ja senikogematu ees ärevust. Voolu kujunemise tingimused riigiti: -Saksamaa- Vara-ja lõppromantism. 18.saj ja 19.saj. Vararomantism-Novalis-Saksa vararomantismi luuletaja. Pöördus rahvaluule poole, käsitledes seda kui rahvahinge säilitajat. Torm ja tung iseloomustavad saksa romantismi. J. C. F. Hölderlin- Saksa lüürik. Teosed ülistavad ilu ja harmooniat ning toetub...
Stockhauseni "Stimmung" 1968 ja Luciano Berio "Sinfonia" 1968/69. USA läänerannikul sündis 1960-ndate keskel minimalistlik e. korduste muusika. Seda viljelesid Steve Reich, Terry Rily ja Philipp Glass. See on sulam lihtsate motiivide kordustest, rafineeritud polürütmiast ja idamaisest staatikast. Minimalism väldib dramatismi ja jutustavust. Euroopasse ilmus minimalism 1970. aastatel. Samal ajal algas "uuenemine vana kaudu". Pöörduti folkloori poole, hakati taas esitama keskaja ja renessanss-muusikat. Tulid käibele mõisted "uuslihtsus" ja "uustonaalsus" ja "uusromantism". Modernismi kõrvale tekkinud muusikavoolud ei tõrjunud modernismi välja vaid jäid alternatiiv-vooludena eksisteerima. Prantsusmaal uuritakse helide ülemhelikoostist ning kasutatakse harmoonia ja tämbrikeele loomisel arvutiprogramme. Sellega tegelevad nn. spektraalmuusika loojad Gerard Grisey, Tristan Murail jt. George Gershwin
Kaasaegses maailmas on folkloristika mõiste aga avardumas, omandamas sootuks uue taseme, tasandi ja kvaliteedi. Oluline on esialgu kasvõi fikseeridagi see uus, mis meie ümber tekib ja areneb. Linnajutt Ü. Tedre kirjutas 1987. aastal, et "...folkloori peamine vaenlane - haridustaseme tõusu ja kommunikatsioonivahendite kasvu kõrval - on elanikkonna liikuvus, paiksete asukate vahelduvus." (Tedre 1987, 225). Just nimelt need põhjused, milles nähti folkloori allakäiku ja hukkugi, on olnud üheks tõukeks uue tõlgenduse tekkimisele osale tänapäeva jututraditsioonist. Tegelikult on paljud järgnevalt pakutavatest lugudest elanud meie keskel juba aastakümneid, ainult et meie suhtumine neisse kui traditsioonilisse folklooriilmingusse oli tõrjuv. Need lood erinevad mõneti senisest klassikalisest arusaamast rahvajutu olemuse kohta. Eesti keeles puudub neid jutte märkiv terminoloogia. Inglise keeles on
Mõned aastad hiljem kirjutas Munthe ''Liikumine, mis nüüd levis Jaapanist Eoroopasse'', ja see Jaapani kunst oli tema üheks peamiseks inspiratsiooniallikaks püüdlustes mõista Norra dekoratiivkunsti. Eelkõige oli see suhtumine kompositsiooni, aga ka rõhutamine feodaalsesse ja Jaapani kunsti mis Munthed huvitas. On selge, et Munthe, nagu teised esteetilise liikumise liikmed Inglismaal ja Prantsusmaal, leidis inspiratsiooniallikaks müüdid ja folkloori, kombineerituna mõjutustega keskajast ja Jaapani kunstist oli see muutus millel põhines järgnev kunstinivoo. 1891-92 aasta talvel toimus dramaatiline muutus mis ilmnes suhtumises Munthe kunstilistel püüdlustel. Ta hakkas mõtlema tööstusele. Ta jäi kinn faktile, et niikaugele kui keegi meenutada suudab pole keegi Norras tootnud Norra ideid või mustreid mida võiks kasutada vaipadel, tapeetidel või portselanil.
loomisel. Ta asus iseseisvalt õppima, kirjutas kontrapunkte ja fuugasid, õppis harmooniat ja muusikalisi vorme. 70-ndad aastad olid Rimski-Korsakovile heliloomingulise tehnika omandamise ja Vene rahvusliku muusika stiili süvenemise aeg. 1978. aastal kirjutas ta ooperi "Maiööl", mille süzee on võetud Gogoli jutustusest ja mille ta pühendas oma abikaasale. Ta kirjutas kokku 15 ooperit, milles kasutas sageli süzeena Vene folkloori ja ajalugu. Tema ooperid "Lumivalguke" (1881) ja "Muinasjutt Tsaar Saltaanist" (1900) on Venemaal siiani edukad. Rahvusvaheliselt kuulsaks sai ooper "Kuldkikas" (1907). Tuntud on ka ooper "Sadko" (1896), mille libreto kirjutas põhiliselt helilooja ise. Rimski-Korsakovi loomingu tipuks on sümfooniline süit "Seherezade", mis avas uue tee sümfoonilisele muusikale. "Seherezade" idee on seotud "Tuhande ühe öö" muinasjuttudega ning see on fantaasiarikas ja kirev, kohati idamaise koloriidiga.
Pealk) Fredrik Pacius „Maamme“/“Mu isamaa on minu arm“ (sõnad Jannsen) 28. Kes viljelesid 19. Saj lõpus Eestis Liedertafel stiili? Saksa lauluseltsid (saksa koorilaulud) 29. Kas Friedrich Saebelmann oli professionaalne eesti helilooja? Ei 30. Kuidas nimetatakse kusnstistiili, mis saab ainest mingi rahva ajaloost ja folkloorist? Rahvusromantism 31. Mida kasutasid 19. Saj kunstmuusika loojad sageli oma teoste algaineks? Folkloori, loodust, rahvaviise 32. Kus sai hariduse Aleksander Kunileid? Cimze seminar 33. Kes andis välja Eesti esimest muusikaajakirja „Laulu- ja mänguleht“? Karl August Hermann 34. Kes oli mitme laulupeo üldjuht, noodikirjastaja, keeleteadlane, ajalehe „Postimees“ toimetaja ja koorikomponist? Hermann 35. Milline eestlastele väga tuntud laul on pärit laulelusest „Uku ja Vanemuine“? „Kungla rahvas“ 36
Romantism-19. sajand oli mitmete Euroopa made rahvuslike koolkondade õitseaeg. Sel ajal annab Euroopa maailmale arvukalt ajaloolisi suurkujusid erinevatelt tegevusaladelt. Romantism järgneb klassitsismile. Romantikute motoks sai "Mõistus võib eksida, tunded ei kunagi!".Romantism on tunnete kunst, millele olid omased suured kontrastid meeleolude ja karakterite erinevused. Tihti langetakse äärmustesse. Kogu romantismiaegne muutub inimesekeskseks. Aktiivselt hakati, ka kasutama folkloori (suzeed arendati, muistendid, eeposed, rahvaviisid). Muusikas unistati ning samuti oldi ülitundlikud, armastati kuid samas ka põletati. Naeruvääristati tühiseid inimesi.Muusikas toimus voolav ning edasiviiv meloodia. Teemavalik oli väga ulatuslik ning teemad olid põhjalike töötlustega. Muusikas lausa tundus, et meloodia on lõputu. Sündmusi ja hingeelu püüti võimalikult täpselt tõlgendada ja võimalikult täpselt edasi anda. Teoste ülesehitus muutub vabaks
https://www.youtube.com/watch?v=7AlEvy0fJto Vene ooper Vene ooper Peterburg oli muusikakeskuseks Suured Itaalia mõjutused: a) Katariina II valitsemiseajal õukonna juures tegutsenud Itaalia ooperitrupp b) Vene esimesed kutselised heliloojad õppisid Itaalia helimeistrite käe all Esimene Vene ooperiteater oli 1780. a avatud Petrovka teater Moskvas Samal aastal alustas tegevust ka moskva Suur Teater Esimene suur ooperimaja valmis 1860. aastal Peterburis maria Teater. Tunti huvi oma folkloori vastu ning seda hakati ka loomingus kasutama Mihhail Glinka (1804-1857) Kasvas üles Novospasskojes Juba noorena puutus kokku vene rahvamuusikaga Huvi muusika vastu tekkis tänu onule kellel oli pärisorjadest orkester 1818-1822 õppis Peterburi aadlipansionis, kust sai üldhariduse 1824-1828 töötas ta riigiametnikuna 1830. aastate algus külastas Itaaliat ja vaimustus sealsest ooperist 1834 suri Glinka isa Mihhail Glinka 1836. aastal esietendus patriootiline ooper ,,Ivan Sussanin´´ 1842
,,Võluflööt". Tähtsad on ka 9 sümfooniat (10ndat alustas). Eriti kuulus on 8. Sümfoonia ,,Lõpetamata sümfoonia" 2 OSA Tema loomingut on tugevalt mõjutanud tema sõbrad, sest just nemad aitasid muuta tema elutee vähegi inimväärseks ja talutavaks. ROMANTISM Tunnete kunst, millele olid omased suured kontrastid, meeleolude ja karakterite erinevus. Tihti langetakse äärmustesse. Kogu kunst muutub inimese keskseks. Hakatakse kasutama folkloori. Muusikas unistatakse ja ollakse ülitundlikud. Armastatakse ja samas põlatakse. Naeruvääristatakse hingelt tühiseid inimesi. Teemad olid ulatuslikud ja põhjalike töötlustega. Sündmusi ja hingeelu püüti võimalikult täpselt edasi anda. Paladele hakatakse andma iseloomustavaid pealkirju. Uueks populaarseks zanriks saavad soololaulud. Uuteks zanrideks said instrumentaal-miniatuuri: Ekspromt-hetke looming, Muusikalised hetked,Rondod,Variatsioonid, Scherzo
mõeldakse Eestis tavaliselt vanemat rahvamuusikat ja selle professionaalseid uusesitusi tänapäeval, rõhutades muusika seost muistse kultuuripärandiga ning esinejate ja kuulajate kuuluvust ühtsesse pärimusrühma. Teaduslikus kõnepruugis tähistab pärimusmuusika looduslähedase eluviisiga, enamasti etniliselt piiritletud inimrühma muusikat, mis õpitakse peamiselt elavast traditsioonist vahetu kogemuse kaudu.Eesti jaguneb folkloori seisukohalt kaheks peamiseks piirkonnaks: Lõuna-Eestiks ja Põhja-Eestiks (sealhulgas eristub osaliselt Lääne-Eesti). Lõuna-Eestis on rohkem sarnasusi lätlastega, Põhja-Eestis soomlaste, rootslaste ja vadjalastega; mõlemas piirkonnas on ühisjooni idaslaavi rahvakultuuriga. Rahvalaul Rahvalaul on elavas pärimuses kujunenud sõnadest ja viisist koosnev tervik. Laulmine oli
rüütlikultuurist. Rüütliromaan:pärit 12 saj-st, Lõuna-Prantsusmaalt, sisuks ajalugu, isandad, sõjakäigud. Rüütel pidi oskama kombekalt käituda, kuna väline käitumine pidi peegeldama tema seesmist täiuslikkust. Trubatuur on keskaegne rändlaulik, viljeles armastusluulet, trubatuurid võisid olla aadlikud, piiskopid, kaupmehed, käsitöölised. Luule eesmärk oli lauludega oma daami võluda ning tema vooruste ülistamisel teisi laulikuid ületada. Graal on keldi folkloori järgi mingi maagiline ese, täiuse ja õnne sümbol. Keskaegne teater tekkis täiesti uutel alustel. Lähtepunktiks jumalateenistus. Tekkis liturgiline draama: piiblitekstide ettekanne dekoratsioonide ja kostüümidega. Kujunesid välja piibliainelised draamad müsteeriumid. Vanim XII sajandi keskel " Aadama mäng". Lihavõtete ajal kannatusmängud ehk passioonid. XV sajandist on teada ilmalikke müsteeriume, näiteks Trooja sõjast. Ilmalikumad olid miraaklid, kus kujutati pühakute
kammermuusikani 7 dzässisüiti, üle 150 laulu, teist sama palju instrumentaalpalu, rokkooper "Squirrel", rohkesti filmimuusikat, laste-, kammer-, koori- ning puhkpillimuusikat... Ühesuguse vastutustundega kirjutas ta nii taidlusansamblile kui suurele orkestrile. Kõige hinnatavamad helimeistri instrumentaalmuusikas on tema dzässisüidid, mis avasid uue ajajärgu eesti rahvusliku dzässi arengus. Ta uuris põhjalikult eesti rahvamuusikat ja kasutas oma loomingus rohkesti folkloori intonatsioone, plagaalset harmooniat, erilisi tämbreid, arendusvõtteid. Uno Naissoo süite kuulates tunnetab iga muusikasõber, et see on dzäss eesti moodi, eesti teemadega, eesti hingega. Väljendusvahendid helilooja dzässikompositsioonides muutuvad koos ajaga, ulatudes kammerdzässist folkdzässini, avangardistlikust dzässist dzässrokini. Haljaina on püsinud kümned Uno Naissoo maloodiad, nagu "Neil päevil polnud algust", "Sinu
üldkülastatavate kultuurimälestiste hooldamisele ja taastamisele, et säilitada need ka järeltulevatele põlvkondadele; tegema kättesaadavaks kultusehitised ja eravalduses olevad mälestusmärgid, austades seejuures eraomandit. Vähemalt osa tulust, mis saadakse kultuuriobjektide külastajatelt, tuleb kasutada mälestiste hooldamiseks, kaitseks ja restaureerimiseks. Turism peab kaasa aitama traditsiooniliste kultuuritoodete, käsitöö ja folkloori hoidmisele ja arengule. 5. Turism kui võõrustajariigi ja -kogukonna tuluallikas Kohalik elanikkond peab saama majanduslikku, kultuurialast ja sotsiaalset kasu turismimajanduse arengust, näiteks tuleks turismiga otseselt või kaudselt seotud valdkondades eelistada võrdsete oskuste puhul kohalikku tööjõudu. Turism peab kaasa aitama paikkonna elatustaseme tõusule, kusjuures erilist tähelepanu pöörata
kirjutas peale ilukirjandusliku juturaamatu ,,Luggemissed..." veel ametlikke tekste, tervishoiualaseid brosüüre ja seaduseid. 11. Pärnu pastor Johann Heinrich Rosenplänter on Eestimaa esimese ajakirja väljaandja. See oli saksakeelne ja mõeldud kohalikele eesti keele huvilistele sakslastele. ,,Beiträge..." (Lisandusi) kokku 3500 lk ilmusid aastatel 1813-32, 20-s almanahhis käsitleti keeleõpetust, folkloori, kirjandust, selles pandi alus eesti poeesiakäsitlusele, mütoloogiale, kirjanduskriitikale ja bibliograafiale. 11. Vihik oli mõeldud eesti keele õpikuks gümnaasiumidele. ,,Beiträge" kaastöölisteks olid kõik tolleaegsed ärksamad haritlased:LUce, Knüpffer, Hupel, Masing, Peterson, aga ka külaharitlased Holter ja Jervitson. Ajakirjas ilmunud luulest koostas autor kogu ,,Lillikessed". 12. Otto Wilhelm Masing (1763-1832) on esimene eestlasest kirjamees ja ühtlasi teenekaim perioodil
asetada kuuldava laksakuga teiste käte peale. Kel segamini läheb, lahkub mängust. Viimasena vastupidanud mängija on parim käelappija. 3.4. Laulumängud Sissejuhatuses mainisin, et kuna mängutraditsioon eestlastel on alati olnud rikkalik, on keeruline kõikidest mänguliikidest põhjalikult rääkida. Otsustasin veidi rohkem rõhku panna laulumängudele, seda enam, et olen pärit üsna muusikalisest perekonnast ja tegelenud muusikaga väga pikalt ka ise, sealhulgas õppinud folkloori, kus päris palju ka laulumängudega tegelesime. Ingrid Rüütel oma raamatus ,,Eesti uuemad laulumängud I" nimetab laulumängudeks mänge, mille juurde kuulub laul. Nii on neid nimetatud ka rahvapärases kõnepruugis, vastandina lauluta mängudele. Laulumängus on üheks tervikuks põimunud kahekõned, laul ja tants. Neis võib leida nii viiteid muistsetele uskumustele kui ka argitoimingute jäljendamist. Mõlema kaudu avaldub inimeste suhtumine ümbritsevasse ellu ja oma töösse
Eeposes ''Kalevipoeg'' oli Taara mainitud ligi 50 korda.1920-ndaks aastaks oli juba koolides raamatud Taarast.Ilmusid laulukogud Taara nimega. Tekkis ka terve laeva armaada nimega Taara. 13. Mis on zanr? Kuidas avaldub zanrilisus folklooris? Zanr on teatud maailmanägemine. Tunnetuslik kategooria inimloomingu mõistmiseks. Folklooris on omane zanrilisus, st et folklooris kujunevad äratuntavad vorimid, mis väljendavad erinevaid hoiakuid. 14. Kirjelda müüdi kohta folkloori zanrisüsteemis. Too esile müüdi erinevusi ja ühisjooni muinasjutu ning muistendiga. Folkloori zanrid muutuvad ja on omavahel suhetes. Analüütiline- rahvapärane.Tekstipõhine-esituspõhine. Müüdi ja muinasjutu ühisjooned:On ühiseid tegelasi,Erioloogilised motiivid, Mõlemad seostuvad sotsiaalse tegelikkusega,Mõlemad sisaldavad fantastilisi elemente. Müüdi ja muinasjutu erinevused:Muinasjutul on abielu esmatähtis,Abielu indiviidi huvides,Nõidus ja all-ilm,Kangelaslikud
· Pärast seda pühendus ta intensiivselt kunstiõpingutele Madridi sõpruskond: · Pealinnas elas Dali kõrgklassi tudengite ühiselamus · Alguses elas ta Madridis täielikus eraldatuses ja pühendus vaid õpingutele, aga varsti tutvus ta ka teiste elanikega. Heaks sõpradeks said ta Garcia Lorcaga · Dali arendas välja oma märgi-ja sümbolikeele · Dali eemaldus Lorcast kuna pidas tagurlikuks,et luuletaja kasutab oma loomingus folkloori ja regionaalseid elemente. Talle ei meeldinud ka enam sõbra romantilised tunded tema vastu · Lorca surm oli talle raske löök Kunstilised eksperimendid: · 1924.aasta lõpus algas periood, mil Dali töödesilmnes ebatavalist küpsust ja tasakaalukust ning suundumust uusasjalikkusele · Umbes 1926. aastast alates oli Dali maalimisstiil üliterav, peaaegu fotorealistlik, mida ta katsetas paralleelselt muudde stiilidega.
Valtoni on avaldanud aforismikogud "Uksed kriuksuvad öösiti" (1977), "Märklaud kilbiks" (1980), "Tagasi tulevikku" (1985), "Meenutused eikuhugi" (sisaldab ka miniatuure; 1987) ja "Mina, mina, mina" (1998) ning kaks luuletuskogu "Kollasteks laikudeks laguneb" (1978) ja "Seniks" (1992). Arvo Vallikivi nimega raamatuist "Retk oobuluste riiki" (1978) jutustab maavarade tekkest, "Ajaprintsess" (1981) on lastele kirjutanud kunstmuinasjuttude kogu "Põhjanaela paine" (1983) tugineb hüperboolilise folkloori motiividele; müüdiloogikale omased võtted avalduvad siin eriti ehedalt. Valton on ilmutanud huvi eurotsentrismi lagunemise tingitud mõttevoolude vastu (zenbudism, taoism jt.). 1979 aastal romaanivõistlustel kõrvalelükatud romaan "Rauakolina etüüdid" koos tsensuuritõketesse jäänud poliitiliste novellide ja muu lühiproosaga ilmusid kogus "Rännak giidi saatel" (1988, 3 J
Romatism. 19. saj on mitmete Euroopa maade rahvuslikke koolkondade õitseaeg. Euroopa annab maailmale arvukart ajaloolisi suurkujusid igalt elualalt. Romantism vahetab välja klassitsismi. Romantismi moto: ,, Mõistus võib eksida, tunded ei iial". Romantism on tunnete kunst, millele olid iseloomulikud suured kontrastid, meeleolude ja karakterite erinevused. Tihti langetakse äärmustesse. Kogu kunst muutus inimesekeskseks. Aktiivselt hakati kasutama folkloori(muistendeid, eeposi jne). Muusikas unistati ja oldi ülitundlikud. Armastati ja samas põlati. Naeruvääristati hingelt tühiseid inimesi. Muusikas toimis voolav ja edasiviiv meloodia. Teemad on ulatuslikud ja põhjalike töötlustega. Vahel tundus, et meloodia ongi lõputu. Sündmusi ja hingeelu püüti võimalikult täpselt edasi anda. Samas muutusid teosed vormiliselt vabaks. Paladele hakatakse andma iseloomustavaid pealkirju seda nimetatakse programmiliseks muusikaks. ...
Fr.J.Wiedemann eesti keele uurija, koostas eesti-saksa sõnaraamatu ning saksakeelse eesti keele grammatika raamatu. Tundis huvi ka folkloori ja etnograafia vastu, kirjutas raamatu ,,eestlaste sise ja väliselust". M.Veske luuletaja, teadlane, folklorist. Esimesi eestlasi, kes kaitses doktorikraadi. Avaldas eesti ja soome keele õpperaamatuid, 1884 asutas vene kultuuri ja keelt tutvustava ajakirja ,,Oma Maa". Rahvuslikuliikumise radikaalse suuna üks jätkaja, Jakobsoni vaadete jätkaja. K.A.Hermann - oli eesti helilooja, keeleteadlane ja entsüklopedist. 1882 sai temast "Eesti Postimehe" toimetaja, nimetas lehe umber "Postimeheks"
Lisaks arstiametile huvitus antiigist, ajaloost, poliitikast, arheoloogiast. Samal ajal oli inimesena kõige räpasem kogu Iirimaal. Isa oli kuulus naistekütt, oli prassija, pidutseja, joodik, jõhkard, hoolimatu, aga ikka leidis naisi. Ema oli pastori tütar. Vagast perest seega, kus jumalasõna oli olulisel kohal. Lisaks perenaiseks oölemisele armastas luuletada, kirjutada ajaviiteromaane, poliitilistel teemadel ajalehtedesse artikleid. Kogus iiri folkloori. Oli iirlaste eest seisja. Tal olid laialdased teadmised krijandusest, keeltest, oskas ka kreeka keelt hästi. Samas oli ka tal teine pool, oli edev, auahne, kiitleja, ekstsentriline. Riietus väljakutsuvalt, seltskonnas tahtis tähelepanu keskpunktis olla. Pidi kodus salongi, tahtis ise esiemst viiulit mängida. Wilde on tagantjärele arvanud, et päris midagi isalt (põhjalikud teadmised antiigist ja rensessansist) ja midagi ka emalt (kirjandusliku ande ja seltskondliku säravuse, uhkuse ja
Dali ja Garcia Lorca olid väga lähedased sõbrad. Nende vestlused kestsid hommikuteni, samuti tegid nad tihti ka koostööd. Lorca ,,Ood Salvador Dalile" näitab nende sõpruse tugevust. Dali mõistis, et nende suhe tähendab poeedile enamat kui sõprus. 1926.aastal valmib Dali üks kuulsamaid noorpõlve töid natüürmort ,,Korv leivaga", mille ta maalis oma sõbrale Garcia Lorcale. Nende sõprus lõppes 1928.aastal, sest kunstnik pidas teda tagurlikuks. Lorca kasutas oma loomingus folkloori elemente ja see Dalile ei meeldinud. Samuti hakkasid Lorca romantilised tunded meest häirima. Poeet hukkus 1936.aastal ja see oli suur hoop Dalile, sest ta oli veidi enne seda sõbraga uuesti ühendust võtnud. Dali ja Gala 1929.aastal tutvub Dali poeedi Paul Eluard-iga. Poeet külastas kunstnikku Cadaquésis oma abikaasa Gala ja nende tütre Cécilega. Dalil tekkis Gala vastu momentaalselt ääretu huvi, mis peagi muutus täielikuks kinnisideeks
Tegemis on Puhja köstri ja koomeistri Käsu Hansu pikema lõunaeestimurdelise luuletusega Tartu Linna hävitamisest ja inimeste küüditamisest Vene võimude poolt. Esimeses on juttu Tartu õnneajast. Teises osas kurdab taga möödaläinud hiilgeaegu ja kolmandas linna hävitamisest. J. H. Rosenplänter oli estofiil, Pärnu Elisabethi koguduse pastor.(TÄHTSUS: eesti vaimukultuuri koguja) Asutas ajakirja ,,Beiträge" (1813-1832), oli pühendatud keeleõpetuse, kirjanduse ja folkloori probleemidele.Pani aluse eesti poeesiakäsitlusele, mütoloogiale, kirjanduskriitikale. Ta suhtus eesti keelde väga lugupidavalt, üks ajakiri oli kavandatud eesti keele õpperaamatuks gümnaasiumile. Ta arvas, et kõik ametid peaks oskama eesti keelt. Ajakirja kaastööliste ring oli lai, ning ta hakkas ajakirja lubama ka eesti soost autoreid nagu Masing, Peterson. Ajakiri etendas ligi 20.aasta jooksul juhtivat osa eesti keele uurimisel ja kirjanduse arendamisel.
kultuuriliselt kokkukuuluva rühma vaimne pärimus. Rahvamuusika hulka kuuluvad laul ja pillimuusika, sellega on tihedalt seotud tants. Igasugune muusika on kindla(te) isiku(te) loodud, kuid rahvamuusika aluseks võib olla ükskõik mis päritoluga muusika. Rahvamuusikaks peetakse seda alates ajast, mil mingi rühm inimesi on selle kasutusele võtnud. Muusikapala algne kuju võib ajas ja ruumis levides pea tundmatuseni muutuda, sest seda anti edasi suuliselt. Eesti jaguneb folkloori seisukohalt kaheks peamiseks piirkonnaks: Lõuna-Eestiks ja Põhja-Eestiks (sealhulgas eristub osaliselt Lääne-Eesti). Lõuna-Eestis on rohkem sarnasusi lätlastega, Põhja-Eestis soomlaste, rootslaste ja vadjalastega; mõlemas piirkonnas on ühisjooni idaslaavi rahvakultuuriga. Kahjuks on tänapäeval eesti vanem rahvamuusika elavas pärimuses säilinud vaid üksikutel äärealadel: Setus ja Kihnus. Eesti vanem rahvamuusika oli tänapäeva muusikaga võrreldes erinev süsteem
Lääne -Euroopa varajase postmodernismi teosed on Stockhauseni "Stimmung" 1968 ja Luciano Berio "Sinfonia" 1968/69. USA läänerannikul sündis 1960-ndate keskel minimalistlik e. korduste muusika. Seda viljelesid Steve Reich, Terry Rily ja Philipp Glass. See on sulam lihtsate motiivide kordustest, rafineeritud polürütmiast ja idamaisest staatikast. Minimalism väldib dramatismi ja jutustavust. Euroopasse ilmus minimalism 1970. aastatel. Samal ajal algas "uuenemine vana kaudu". Pöörduti folkloori poole, hakati taas esitama keskaja ja renessanss-muusikat. Tulid käibele mõisted "uuslihtsus" ja "uustonaalsus" ja "uusromantism". Modernismi kõrvale tekkinud muusikavoolud ei tõrjunud modernismi välja vaid jäid alternatiiv-vooludena eksisteerima. Prantsusmaal uuritakse helide ülemhelikoostist ning kasutatakse harmoonia ja tämbrikeele loomisel arvutiprogramme. Sellega tegelevad nn. spektraalmuusika loojad Gerard Grisey, Tristan Murail jt. George Gershwin
Nii et võimalusi on mitmeid, nagu rahakott lubab või endal viitsimist on. Tee ja tervis Tee Rohelise tee kasulikkus tervisele Roheline tee ja selle tervislikke kasutegureid on aasialaste poolt nauditud mitmeid sajandeid. Varastest aegadest on olnud roheline tee kõrgelt hinnatud selle meditsiinilise kasutuse tõttu. Uuringud rohelise tee kasulikkus kohta on arenenud kaugele viimastel aastatel ja teaduslikud uuringud saavad nüüd kinnitada 4000 aastat folkloori ja meditsiinilist praktikat Aasias, seda, et roheline tee on võtmeelement hea tervise saavutamisel ja säilitamisel. Sellest, mida teavad aasialased juba sajandeid rohelise tee joomisest, saab nüüd kasu kogu maailm. Rohelise tee kasulikkus tervisele on varieeruv ja laiaulatuslik. Selle keemiline koostis annab positiivse mõju nii paljudele kehalistele süsteemidele, nii et on kasulik kasutada rohelist teed nende tervislike kasutegurite saavutamiseks. Antioksüdant
Dantesi pääsemise kohta on kasutusel versioon, mille kohaselt ta "alatult" kandis vormiriietuse all teraskürassiiri, millelt rikosetiga põrganud kuul ainult riivas ta paremat kätt ning tekitas rindkerepõrutuse. Dantesi enda seletuse kohaselt põrkas aga Puskini lastud kuul tema mundrinööbist ning päästis sellega ta elu) 3.Puskini looming · "Ruslan ja Ljudmilla", 1820, poeem (Sündis poeedi huvist folkloori vastu, mistõttu on teos mänguline ja fantastiline) · "Kaukasuse vang", 1822, poeem(kujutatakse kangelase elutüdimust, heitlikku armastust tsivilisatsioonist põgenemist lootuses leida vabadust) · "Mustlased", 1827 ( Teoses, põgeneb peategelane mustlaste juurde steppi, võidab kauni Zemfira südame ja ta võetakse sealse rahva hulgas omaks. Mustlaste maailm on vaba ka armastuses, ent loo peategelasele, Alekole,
vasturääkivused. Johann Gottfried Herder(1744-1803) Herder oli väga mitmete huvidega kirjanik. Ta tundis huvi rahvaloomingu vastu, puutus kokku valgustusfilosoofidega, oli pastor ja kooliõpetaja ning tegeles laialdaselt rahvaluulega Selle kõigega sai ta väga tuntuks. Tema kogumikus ,,Rahvalaulud" olid paljude erinevate rahvuste laulud(sealhulgas ka eesti omad). Herder on seega esimene, kes tutvustas maailmale eesti folkloori. ,,Rahvas, kes on oma vaimult suur, ei saa eales olla väike rahvas" on öeldud Herderi poolt. Johann Wolfgang Goethe(1749-1832) Goethe on Saksa kirjanduse mitmekülgne geenius. Ta õppis õigusteadust, loodusteadusi ja joonistamist. Tema ajalooline draama ,,Götz von Berlichingen" 8 tõi talle esimesed kirjanduslikud loorberid. Tema teise romaaniga ,,Noore Wertheri kannatused" kaasnes tõeline tuntus. Tema kirjutised on kajastunud
Tegelaste tüpiseerimine: kindel karakter, ideed, iseloomujooned (Tartuffe –
silmakirjateener, Alceste - pessimist, don Juan – paadunud elumees
Humaanse moraal ja filosoofia
Romantiline stiil ja teemad (tähtsamad esindajad)
Romantismi ideal:
Mõdukus ja tasakaal
Ratsionaalne inimene
Isiklik vision kunstis
Tundeline
Väärtustatakse individuaalseid tundeid
Isik on väärtus, mitte kollektiiv
Folkloori väärtustamine
Eksotism
Metsa ja puhas looduse elu idealiseerimine (Rosseau)
Spirituaalne moment
Inimese soovid ja püüdlused
Romantiline kannatus
Paradiis on lapsepõlv (vabad mõtted)
Romantic ei ole õnnelik, ta tunneb ennast süütus ohvrina
Ülendumine
Leida parema maailma
Loodus on eluallikas
Poet on kõrgem inimene
Unistuseed, unenäod, maagia, müstika
Dejavu tune
Teos on allegooriline, vaimukalt satiiriline ja mõningate fantastiliste motiividega. Vana külmetav kuningas sümboliseerib Euroopa iganenud poliitilisi süsteeme, millele on vastandina esitatud lihtsate talupoegade tarkus. Teost loetakse eesti poliitilise draama tippteoseks. Ühiskonnakriitiline on ka Tammsaare viimane romaan "Põrgupõhja uus Vanapagan" (1939), mille aine on võetud eesti tuntud muinasjutust Kaval-Antsust ja Vanapaganast. Tammasaare on oma romaani loomisel lähtunud sellest folkloori tegelaspaarist, kuid on vahetanud nende rollid. Tammsaarel esindab rikas peremees Kaval-Ants kurjust ning inimese tööjõu ekspluateerimist teise inimese poolt, lihtsameelne Vanapagan Jürka aga on esitatud ausa töömehena, kes Antsu alatustele vastu ei suuda seista ning on kaotanud oma peremeheseisundi. Romaani proloog kujutab Jumalat, kes on hakanud kahtlema, kas inimese loomine on ikka õnnestunud ja saadab Jürka maa peale rasket missiooni täitma: ta peab tõestama, et inimene
inimkonnaga. Sumeri peajumalused: käsitöö, tarkuse ja Abzu jumal Enki ning kuningavõimu ja korda tagav jumalus Enlil. Päiksejumal Utu ja kuujumal Su'en. Surnuteriigis (Kur'is) peajumalatena tegutses abielupaar Nergal ja Ereskigal. Pooljumalik kuningas Gilgames. 9. Mille poolest erineb sumeri maailmaloomise müüt piiblis (Vanas ja Uues Testamendis) esitatud maailmaloomise loost? Vanas testamendis teeb jumal kõik ise, sumeris on kõik teised jumalad ka 10. Kirjelda müüdi kohta folkloori zanrisüsteemis. Too esile müüdi erinevusi ja ühisjooni muinasjutu ning muistendiga. Müüt on üks kolmest proosajutustuse erinevast vormist folkloristikas, ülejäänud on muinasjutt ja muistend. Ühine muistendil ja müüdil: Pole kindlat algust, jutustuse ajastu pole kindlalt piiritletud, lugu on usutavana loodud, koht ja aeg on kindlaks määratud. Samas muinasjutul on kindel algus, jutustamise aeg on piiratud, lugu on ebareaalne, pole kindalt aega ega kohta. Kõigil on omamoodi:
Avaldas õpetlikke kirjutusi sisaldava kogumiku "Sipelgas" I (Tartus 1843) Andis välja viies jaos ilmunud popularteadusliku iseloomuga väljaanne "Ma-ilm ja mõnda, mis sela sees leida on"(1848-49) "Sipelgas" II (1861) hiljem lisandus veel arstlik käsiraamat "Kodutohter"(1879)nende töödega püüdis ta avardada lugejate silmaringi, levitada teadmisi ja annetada iseseisvat mõtlemist tema suurim loominguline saavutus on rahvuseepose "Kalevipoeg" koostamine eesti folkloori ainestikul Faehlmanni algatut asus ta jätkama pärast sõbra surma 1850 "Kalevipoja" algredaktsioon valmis 1853 see aga päevavalgust ei näinud tsensuuri tõttu põhjaliku ümbertöötamise tulemusena valminud variant (20lugu) ilmus 1857-61 1860 määrati ales osaliselt ilmunud teosesele Peterburi TA poolt Demidovi auhind eepose rahvaväljanne trükiti 1862 Soomes Kuopios "Kalevipoja" ilmumine tähistab murrangut eesti kirjandus arengus
eratuntorid. 3) Umbes 1820. aasta suvest kohtas Mickiewicz oma elu armastust, Maryla Wereszczakówna, aga kahjuks nad eo abilellunud. 4) Mickiewicz oli vangistatud ,kuna tead kahtlustati üliõpilasorganisatsioonides osalemises. 5) Ta käis Euroopa reisil Saksamaal, Poolas ja Itaalias. Looming 1) 1818. aastal avaldas ta Poola keele Tygodnik Wileski oma esimese luuletuse " Zima miejska ". 2) Tema varasemaid aastaid kujundas Valgevene folkloori keelekümblus ja elav mälestused, mida ta hiljem oma luuletustes ümber kujundas. 3) Hiljem mõjutasid luuletaja isiksust ja järgnevaid töid oluliselt tema nelja eluaastat ja õpinguid Vilnias. 4) Teda pagendati Moskvasse mis mõjutas tema kirjutamis stiilil edasi arendamises. 5) Ta reisis Itaalias 1830 korda ja see inspireeris teda usulisi ja religiooseid teemasid käsitleda. 9. H. Heine Elust 1) 1834 aastal kohtus ta Eugénie Mirat ja siis aastal 1841 abiellus temaga.
3) Gustav Suitsu elu ja looming Gustav Suits 1883-1956. Sündis 30. novembril Tartumaal, võnnu vallas, koolmeistri peres. õppis Tartu Kroonu Gümnaasiumis 1894-1906. Valdas palju keeli (saksa, vene, prantsuse, soome, kreeka). Andis saksa ja prantsuse keele tunde. 1899 debüüt luuletusega "Vesiroos". Lõpetas gümnaasiumi kuldmedaliga. Õppis TÜ-s. kirjanduslugu ja esteetikat, lisaainetena soome keelt ja folkloori. Täiendas end Helsingi Ülikoolis. Esimene luulekogu 1905 Soomes "Elu tuli". Lõpetas ülikooli 1910 ja läks tööle Helsingi Ülikooli juurde. 1915. TÜ Eesti kirjanduse lektor. Gustav suits pani aluse eesti kirjandusteadusele. 1944. pages Eestist Rootsi. Maetud Stockholmi metsakalmistule. Luulekogus "Elu tuli" on noorusetemaatikat ""Oma saar ja "Nooruse aeg")(optimism, armatusluule, elujõud), pühendusluulet ("Üks ennemuistne lugu", "Käkimäe kägu").
- ,, Kosilased mulgimaalt" - ,, Suu laulab, süda muretseb" - ,, Käsikäes" - ,, Kutse" - ,,Tormide rand" - ,, Laul ava tiivad" 23. V.Tormise loomingu omapära + näited loomingust Helilooja, peamiselt koorikomponist, kogu maailmas üks huvitavamaid koorimuusika loojaid 20. sajandi II poolel. Kasutanud palju nii eesti kui teiste, peamiselt soome-ugri rahvaste folkloori. Ta õppis heliloomingut Tallinna ja Moskva konservatooriumis. Pikka aega oli tema muusika peaesitajaks RAM. Omapära ja mõned näited: · Ta on väga produktiivne, igal juhul üle 300 teose. · Iseloomulik on kooriteoste koondamine ulatuslikesse tsüklitesse. · Tormis tõi eesti koorimuusikasse modernse helikeele nagu klastrid ja kunstlikud helilaadid ("Hamleti laulud", "Maarjamaa ballaad"), kõnelähedase laulu, sosistamise, karjed ("Pikse litaania", fragment)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
