Sissejuhatus Eesti muusikasse 26. jaanuar 2012. a. 12:07 · Folkloori ülestähendused on alles siis, kui vanarahvalaul on juba hääbumas. · Eestlaste laulmistavadest võib leida juhuslike märkusi vanadest kroonikatest (Läti Hendriku Liivimaa kroonika) · Ristiusu levik eestimaal on u 12. saj. · Jumalateenistusega seotud laul ja retsiteerimisega · Kultuuri keskmeks kirik · Oluliste kontaktidele rahvalaulu ja kirikulaulu vahel viitab kristlike pühade seos meie
Keeleks oli ladina keel. Paljudel elualadel toimus kreekastumine st.võeti palju üle kreeka kirjandusest.tähtsamad kõnemehed- cicero,demosthenes,caesar 16. Vana-Rooma jumalad ja seos kreekaga Rooma jumalaid samastati väga palju kreeka jumalatega. Jumalad olid : Jupiter(zeuz),Juno(hera), Neptunus(Poseidon), Vesta(Hestia), mars(ares), minerva(athena), venus( aprhodite), diana(artemis), Mercurius(hermes), Vulcanus(hephaistos), ceres(demeter). 17. Luule- Luules olid esindatud kõik folkloori põhizanrid. 18. Rooma teater- Oli ehitatud lauskamaalne, mitte nii nagu kreekas, ümbritsetud kivimüüriga. Puudus orkestra, tehnika oli paremal tasemel kui Kreekas. Näitlejatesse suhtuti Roomas põlglikult. Fabula palliata-mantlikomöödia, olid kreeka rõivastuses, fabula togata-toogakomöödia, olid juba rooma riided . Tulid zanrid- atellaan ja miim. 19.Proosa- sai alguse 1 saj ekr. Varaseim proosatekst oli Põllumajandusest . Hakkas kaduma võõramaine ainestik
,,Hamletilt" ja ,,Oidipuselt", samas ei saa me täiesti nii väita. ,,Kalevipoeg" küll viitab üsna selgelt tolleaegsele ja varasemale klassikale, ka antiikeepostele, kuid Kreutzwald pani ennast ise teosesse siiski väga suurel määral sisse see oli tema looming, tema enda kunst ja mõte, rahvaluule oli temale vaid lähtepunktiks. Peamiselt on need folkloristid kes on palju seda teost kritiseerinud, et autentse folkloori osakaal terves teoses on minimaalne, aga ta kasutaski Euroopa eeposte süzeid. Näiteks Kalevipoja kalju külge aheldamine on välja toodud väga mitmetes vanades eepostes, aga ta kirjutaski ,,Kalevipoja"siiski andeka luuletajana, kasutades küll teistelt laenatud motiive, kuid oma loominguliselt kokku panduna. ,,Kalevipoeg" on lõppkokkuvõtteks väga lihtsatel põhjustel eesti kultuuri alussammas. Alussammas eesti rahvusele, sest kui poleks eepost, poleks ka õiget rahvust. Eepos annab
-1930. aastatel, siis sõnastati nende põhimõtted. Liikumise ülesandeks oli kaasa aidata eesti vaimse ja kultuurilise iseseisvuse saavutamisele. Kujundati välja taarausulised rituaalid ja traditsioonid. Arvestati, et vana, ristiusueelset usundit pole võimalik taastada. Taarausu põhimõtete kohaselt saab arenenud maailmavaade tunnustada vaid ühte jumalat: Taarat. Taara ei ole määratletav ega kujutletav, see on see tundmata tundud, hingega tajutav. 23. Kuidas määratleda folkloori ja zanri? Kuidas avaldub zanrilisus folklooris? Folkloor on traditsioonil pärinev rahvapärane looming, mis avaldub esitustes, väljendab ja kujundab selle kandjate maailmapilti. Folkloorile on omane zanrilisus, st et folklooris kujunevad äratuntavad vormid, mis väljendavad erinevaid hoiakuid. Zanr on pärimuspõhine verbaalne tegevus ja selle tulemus. Zanrid ei ole olemuslikud ega absoluutsed kategooriad, vaid olenevad kontekstist, esitajast ja kuulajast
rapsoodia"), ooperid, balletid, klaverimuusika. 4. Neoklassitsismi tunnused, esindajad: I. Stravinski, ,,Kuuik", nende tähtsamad teosed. Suured orkestri koosseisud asenduvad väikestega. Tagasi kaalukuse ja selguse juurde. Harmoonia, orkestratsiooni lihtsustumine. Lühikesed meloodiad, loobumine programmilisusest, Lakoonilisus. Pulseeriv rütm. Barokiajastu vormide ja stiilivõtete kasutamine. Huvi arhailise ja folkloori vastu. Erinevate helistike ja rütmide samaaegne kasutamine. Igor Stravinski- balletimuusika (,,Tulilind", Kevadpühitsus", ,,Sõduri lugu"), neoklassitsistlik periood (,,Elupõletaja tähelend"), seeriatehnika periood. ,,Kuuik"- A-Honegger, (,,Kuningas Taavet"), D. Milhaud (,,Härg katusel"), F. Poulenc (,,Teresiase tissia") G. Auric, L. Durey, G. Tailleferre. 5. Ekspressionismi tunnused, esindaja: A. Schönberg, tähtsamad teosed.
„Krati” muusika on väga värvikas. See on igakülgne rahvuslik helitöö, kus on ka rakendatud sümfonismipõhimõtteid. Seepärast ongi balleti suurimaks väärtuseks meisterlik muusika, mille motiivid pärinevad peamiselt rahvamuusikast. Tubinal on minu arvates õnnestunud ühena esimestest Eesti heliloojatest loomulikult ja orgaaniliselt ühendada rahvamuusika, kaasaegne helikeel ja sümfooniline väljenduslaad. Eduard Tubin on kasutanud peamiselt tantsulist folkloori, mida tol ajal (1940. aastatel) oli vähe kasutatud. Vanu motiive on arendatud vabalt, seejuures on helilooja rohkesti kasutanud mitmesuguseid polüfooniavõtteid. Helikeel on lihtne, kuid samas sisaldab ka palju kvardikõlasid. Kogu etenduse ajal oli vaid üks vokaaliga osa, mille esitajaks oli naiskoor. Ballett koosnes kahest vaatusest. Esimeses vaatuses oli ülekaalus rõõmsamad ning tempokamad palad. Kahe armunute - peretütre ja sulase koosolemisel oli muusika lustakas ning romantiline.
Rahvuslik ärkamisaeg EELDUSED *Majanduslikud: *eestlaste koondumine linnadesse *tööstuse areng vabrikutöö kasum (raha) *kutseühingud rahvaorganisatsioonid *teoorjuse kaotamine turumajandus palgatöö *raudteevõrk kaubanduse areng *Kultuurilised: *Napoleoni sõjad valgustusideede levik *luteri usk lugemisoskus ajalehed *estofiilide liikumine ÕES ja EKÜ *TÜ taasavamine *seltsiliikumine öölaulupidu *kobe koolivõrk *Poliitilised: *balti erikord rahvuse säilimine *valdade liitumine vallavalitsused *kodanikuühiskond vastasseis riigivõimuga *seisuslikud kohtud kaovad kodanikuvõrdsus *1863.a passiseadus SELTSID *Eesti Põllumeeste Selts *1870 *Eesti Kirjameeste Selts *1872 *haritlaste esindajad ja ärksamad taluperemehed *Laulu- ja mänguseltsid: ...
kirjeldab väljenduslaad. · Looming on poeetiliselt programmiline, olles nii realistlik kui ka rahvuslik. · Helilooja meelisteemadeks olid muinasjutud, eksootiliste maade kõlavärvid ning sümfoonilised meremaalingud. · Ta on kirjutanud ka vokaalsümfoonilisi teoseid, kammermuusikat, romansse, sümfoonilise süidi, süite ning 15 ooperit. Ooperid · Ta kirjutas kokku 15 ooperit, milles kasutas sageli süzeena vene folkloori ja ajalugu. · Tema ooperid "Lumivalguke" (1881) ja "Muinasjutt Tsaar Saltaanist" (1900) on Venemaal siiani edukad. · Rahvusvaheliselt kuulsaks sai ooper "Kuldkikas" (1907). · Tuntud on ka ooper-bõliina "Sadko" (1896), mille libreto kirjutas põhiliselt helilooja ise. Ooperi süzee on koostatud peamiselt Novgorodi külalise Sadko bõliina variantide järgi. Looming · Ooperid (kokku 15): · Orkestriteosed: · Kammermuusika:
Arvati, et see, kes pole Arturi õukonnas olnud, ei saa kunagi õigeks rüütliks. Püha graal Graal Graaliromaanide peategelane on Perceval, kes on väikesena kuulnud rändrüütlitest ning soovib ainult üht pääseda Arturi õukonda. Graali teema algatas de Troyes, kes kirjutas ka Arturiromaane. Graali lugudes võib täheldada kujunemis ehk arenguromaani algeid, kui poiss kasvab noormeheks, sellest edasi meheks ja rüütliks. Sõna ,,graal" peetakse keldi folkloori talismaniks. Kristlik legend seostas selle aga hukkamisega. Graal võib olla ka täiuse ja õnne sümbol. Perceval ehk Graali lugu "Perceval ehk Graali lugu" räägib poisi kujunemisest noormeheks ja rüütliks paljude elukatsumuste kaudu. Ühel oma seiklustest satub Perceval lossi, kus näeb, kuidas vana sureva rüütli eest kantakse mööda verd tilkuvat oda ja hiilgavat karikat püha Graali. Et Perceval ei küsi nähtu tähenduse kohta midagi, kaotab ta võimaluse saada
Veljo Tormis (7.08.1930 Kuusalu) Helilooja, peamiselt koorikomponist, kogu maailmas üks huvitavamaid koorimuusika loojaid 20. sajandi II poolel. Kasutanud palju nii eesti kui teiste, peamiselt soome-ugri rahvaste folkloori. Veljo Tormis on sündinud Kuusalus ja üles kasvanud Vana-Vigalas. Tormise köstrist isa juhatas seal kirikukoori ning organiseeris viiuldajana ka pillimängu. Tormiste kodus lauldi rahvalaule (noodiraamatust, mitte enam rahvasuust õpituid) ja hinnati uudset rahvuslikku kooriloomingut - Mart Saare ja Cyrillus Kreegi laule - mille suhtes paljud olid tollal ettevaatlikud või lausa tõrjuvad. 1943. aastal hakkas Tormis Tallinnas orelit õppima. 1948
Aleksander Borodin, kompositsioone, mis olid nende surma tõttu pooleli jäänud. Samuti on Borodini "Vürst Igori" esitusel harilikult just see versioon, mille on lõpetanud Rimski-Korsakov koos vene helilooja Aleksander Glasunoviga. Tema sümfooniline süit "Sehrezade" on üks kõige populaarsemaid orkestriteoseid. Rimski-Korsakov sai kuulsaks rikkalike orkestrihelide kokkusulatamisega, näiteks "Hispaania cappriccio". Ta kasutas oma 15 ooperist mitmes vene folkloori ja ajalugu, kuid ainult ühte, "Kuldkikas", lõpetatud 1907, saatis rahvusvaheline edu. Aga tema ooperid "Lumivalguke" (1882) ja "Muinasjutt Tsaar Saltaanist" (1900) on Venemaal siiani edukad. Ta oli ametisse määratud mereväe ohvitser ja suuresti iseõppinud muusik. Rimski Korsakovi teiseks tähtsaks tegevusalaks oli muusikapedagoogiline töö. Ta töötas Peterburi Konservatooriumis 37 aastat, millest viimased aastad ka rektorina. Eesti heliloojatest on Rimski-Korsakovi juures õppinud R
Skandinaavia põhjaossa. Liivi keel Kõnelejaid on alles ainult mõnisada. Kunagi kõneleti seda kogu Lääne-Lätis. Viimati kasutati seda keelt Kuramaa lääne- ja põhjarannikul. Karjala keel Selle keele kõnelejaid on umbes 80 000. Enamik neist elab Karjalas. Venelaste sisseränne on vähendanud karjalasi nende elanikkonnas 11% peale. Karjala keeles on väga kuulus rahvaluule, suurem osa Soome eeposest ,,Kalevala" (kirja pannud Elias Lönnrot) on koostatud Karjalast kogutud folkloori põhjal. Vepsa keel Keeleala asub Laadoga järvest ida pool. Eelmise sajandi alguses oli neid üle 50 000, aga sõjad on suures osas selle kultuuri ja rahvuse hävitanud. Vepslasi on alles jäänud alla 8 000. Isuri keel Asusid Soome lahe lõunakaldal, Narva ja Peterburi vahel. Kõnelejaid on alla 700. Sõjad on oma töö teinud. Vadja keel Asusid Soome lahe lõunakaldal, Narva ja Peterburi vahel. Kõnelejaid on alles ainult mõnikümmend. Eesti keel
rahvaviisidel põhinevad lõigud) -kirjutas muusikat filmidele ''Kevade''/ ''Indrek''/ ''Suvi''/ ''Naine kütab sauna'' -jätkab Mart Saare ja Cyrillus Kreegi rahvaviisikäsitlust 4 Tormise arvuka kooriloomingu aluseks on rahvalaul. Lisaks eesti rahvalaulule on ta oma töödes kasutanud ka sugulasrahvaste ja kaugemate rahvaste folkloori. Tema kooriteostes kõlavad ingerlaste ja setude, eestlaste ja lätlaste, liivlaste ja soomlaste, venelaste, bulgaarlaste ja teiste rahvaste viisid. Tormise 1950. aastate teise poole kooriloomingus on veel rahvusromantilisi jooni. Kuuekümnendatel saab valdavaks rahvalaulu modernne, struktuurist lähtuv töötlemine. Alates 1970. aastatest sai helilooja sihiks anda eesti rahvaviisile uus elu kunstmuusika raamides, säilitades seda võimalikult ehedas vormis
norimise sõnad ja lugemised. Sest : heliseva sõna, zesti ja liikumise sulam ongi esmane muusikaline alge! Tekkinud küsimusele, kas ka teistes maades on võimalik kasutada ,,Schulwerk'i" on Orff vastanud : ,,Igal maal peab ,,Schulwerk" saama oluliselt rikastatud selle maa rahva sõnalise ja muusikalise pärandiga, osaliselt sealhulgas laste folklooriga." See ongi Orffi muusikaõpetussüsteem, see on soovitus, see on looming mida saab kasutada eri maades-kultuurides oma folkloori kaudu. Tants, liikumine, muusika see kõik pidi olema üks tervik. Carl Orffi üks eesmärke oligi viia tants kooskõlla liikumise, muusikaga. Orff ,,läks tagasi" sinna, kust algas muusika. Muusika algas kõnest rütmist. Liikumine kõne tants. Käies koos oma õpilastega mööda maad ringi, vesteldes inimestega, kirjutades vanu tantse, mänge, laule ja liikumisi ülesse (korjates folkloori), leidis ta ühest vanast Bavaaria kloostrist
"Viimased luuletused". Suure tähtsusega on kirjaniku mälestused, mis avaldati koguteoses "Autobiograafiad". Eesti keeles on Yeatsi värsse ilmunud valikkogus "Luulet". William Butler Yeatsi rahvusvaheliseltki tuntud maaliportree tegi Tartu kunstnik Lola Liivat. Kuulus kirjanik suri 73aastaselt Prantsusmaal, kuid on maetud oma lapsepõlvemaale Sligos. Looming Varasem luulelooming. Töötles prerafaeliitilikus ja sümbolistlikus vaimus iiri folkloori. · "Oisini rännakud" (1889) · "Tuul pilliroos" (1899) Hilisem looming on laadilt selline, kus jõulises loomingus põimuvad isiklikud ja poliitilised pettumused müstiliste nägemustega. · "Vastutused" (1914) · "Torn" (1928) · "Keerdtrepp" (1933) Värss- ja proosanäidendid. Neis on rahvusromantika asendunud isikupärase sümbolismiga. · "Krahvinna Cathleen" (1982) · "Cathleeni Houlihan" (1902) · "Deirdre" (1907)
Modernsed kompositsiooni tehnikad läbi Béla Bartoki rahvamuusika taotluste. Béla Bartók (25. märts 1881 Nagyszentmiklós 26. september 1945 New York) oli ungari helilooja, pianist ja etnomusikoloog. Ta sündis Nagyszentmiklósis (tollal Austria-Ungari, nüüd Rumeenia). Pärast isa surma 1888. aastal kolis ta koos emaga Nagyszöllösisse ja seejärel Pozsonyisse.Algselt õpetas teda ema. Ta õppis alates 1899. aastast Budapesti muusiikaakadeemias klaverit ja kompositsiooni. Õpingute ajal kohtus Zoltán Kodályiga, kellega koos ta kogus rahvamuusikat. Bartókit mõjutas Richard Straussi muusika. Ta on kirjutanud ooperi "Hertsog Sinihabeme loss", kaks balletti, klaveri- ja viiulikontserte, koori- ja kammermuusikat. Kompositsioneerides hakkas Bartóki mõjutama Stravinski ja Schönbergi loomingud, mõned tema kõige keerulisemad muusikad kahe viiulil 1921-2. aasta Soaadid. Samal ajal oli ta omandanud rahvusvahelise lugupidamise: tema teosed olid avaldatud...
1927 "Kolm prelüüdi klaverile" 1928 sümfooniline teos "An American in Paris" 1932 "Kuuba uvertüür" 4. Miks teda eriliseks peetakse?: Gershwin oli esimene, kes ühendas dzässi ja sümfoonilise muusika. Parimaks näiteks on ,,Rhapsody in Bue" 1924 aastal, mis kirjutati kalverile ja sümfooniaorkestrile. Ameerika rahvusooperi sündi tähistab 1935 aastal Gerswini käel all sündinud ooper ,,Porgy ja Bess" kus on tõetruult kujutatud mustanahaliste elu. Ta ei kasutanud Ameerika folkloori vaid kirjutas kõik spirituaalid ja blues`d ise. 5. Surm: George`i elu sai lühikese ja traagilise lõpu. See algas lihtsatest peavaludest ja sai palju tõsisemaks ja krooniliseks. Kui ta hakkas unustama, oma teoseid mängides, mingeid osasid neist, soovitasid ta sõbrad ja perekond teda pöörduma arsti poole. Arstid teavitasid teda ajukasvajast ja soovitasid talle hädaolukorra operatsiooni. Arstid, kes spetsialiseerusid
3. kõrgklass ja pärisorjad liitusid üheks rahvuslikuks moodustiseks. Äratatud pärisorjade patriootilisest vaimust, hakkas selle põlvkonna aristokraatia end vabaks murdma oma seltskonna välismaistest konventsioonidest ning otsima ,,venelikele" põhimõtetele tugineva rahvusluse tähendust. Nad läksid prantsuse keelelt üle emakeelele; nad venepärastasid oma kombeid ja riietust, oma toitumistavasid ja sisekujundust; nad läksid maale, et õppida folkloori, talupojatantse ja muusikat, et tuua rahvuslikku stiili kõigisse oma kunstidesse, et jõuda lihtinimeseni ja anda talle haridust. 4. Moskoovias oli religioosse elulaadi tõttu tähelepanu keskmes ikoon. Moskoovia oli religioosne tsivilisatsioon. See põhines kreeka-katoliku kiriku vaimulikul traditsioonil, mis lähtus Bütsantsist Kiriku domineerimine takistas Moskoovia ilmalike kunstivormide arengut, mis oli Euroopas renessansist alates hoo sisse saanud
ja mõtleja, suur huvi Bachi muusika vastu, eelistatakse selget meloodilist joont selget kontuuri, geomeetrilised kujundid- kujutavas kunstis. Igor Stravinski 1882-1971, eitab tundemuusikat, eitab romantismi. 1910 aastal elab Pariisis ja Sveitsis. Sergei Djagilev ta on Vene ballettmeister, Stravinski kirjutab esimese balletti- Djagilevi tellimisel. 1910 valmib ballett ,,Tulilind" 1913 ,,Püha kevad" 1911 valmis ,,Petruska", kasutab oma teostes palju folkloori ehk rahvamuusikat. ,,Sõdurilugu"- üks tema tuntumaid ja huvitavamaid. 1927 valmib ooper-oratoorium ,,kuningas Oidipus". 1951 valmib ,,Elupõletaja tähelend." Peale selle ka instrumentaalteoseid. Tal on terve tsükkel kassi hällilaule. 1937 saab Stravinski Nobeli heliloomingu preemia. Ta kirjutas kaardimängust balletti, mis pidi Euroopas viimaseks jääma. Asus elama Hollywoodi, kus elas oma surmani. Ekspressionism. 20
õpilane ja tema õpetuse põhilisi kirjapanijaid, filoof. sõnavara looja), Aristoteles (Platoni kuulsaim õpilane, oluliseim teos ,,Poeetika", paljud ta seisukohad said klassitsismi teoreetikute lähtepunktiks), Herodotos (ajaloo isa, kes jäädvustas Kreeka-Pärsia sõdade ajaloo), Cicero (kõnekunsti sümbol, suurim rooma kõnemees) Rooma kirjandus - keeleks ladina keel, looja endisest orjast kirikuõpetaja Livius Andronicus, rahvaluules esindatud kõik folkloori põhizanrid, võeti üle kreeka jumalad (kuna rooma usundis polnud jumalad veel kuigi karakteriseeritud) Rooma kõnekunst - 1saj eKr kadus võõramaine ainestik, valitsesid proosavormid, kirjanikeks poliitika ja riigitegelased, sel ajajärgul loodi klassikaline kirjanduskeel e. kuldne ladina keel, silmapaistvamad Caesar ja Cicero
tema ja ta alluvad võetakse selle eest vastutusele. Villu satub peale, kui vana mõisahärra laseb teomehi piitsutada ja üritades teda takistada, alandab mõisahärrat. Taaskord tunnevad saksid vajadust Villu positsiooni meelde tuletada. 5. Kirjanik lisas teosesse järgnevaid rahvalikke lugusid: "Metshallias", "Ahne sepp" ja "Orjakivi", et eesti müüdid ja rahvapärimused unustusse ei vajuks. Ta tahtis oma lugejatele meelde tuletada folkloori võlu ja selle juuri. 6. Villu elu traagika seisneb selles, et ta on lihtne talupoeg, kellel on raske kõrgustesse pürgida. Tahtmatult tunnevad saksid või temast kõrgemal redelipulgal asuvad inimesed end ohustatuna, kui Villu neile vastu julgeb hakata. Seepärast surutakse teda maha ja suhtutakse temasse eelarvamustega. 7. Helenel ja Hugol oli õigus Villule haridust anda, hoolimata sellest, et 19. saj polnud kohaseks endast alamatele seesuguseid võimalusi kinkida
Scarlatti (1685-1757), L. Boccherini (1743-1805), R. Bellafronte (1961*), P. Devecchi (1969*), M. Gangi (1923-2010), E. Morricone (1928*). Programmi esimene osa on pühendatud täielikult Itaalia heliloojatele, kelle muusikas on kuulda ka välismõjusid. Nendeks on L. Boccherini ning D. Scarlaltti – heliloojad, kes veetsid suure osa oma elust Hispaanias. Lõuna-Ameerikast olid inspireeritud R. Bellafronte ja P. Devecchi. Programmi teises osa oli kuulda tüüpilist Itaalia folkloori – M. Gangi teoseid „Saterellot“, „Melodiat“ ja “Tarantellat“. Edasi oli kuulda E. Morricone teost „Nuovo Cinema Paradiso“ ning viimaseks oli kuulda kuulsat „Sevilla habemeajaja“ ooperi avamängu, mille autoriks on G. Rossini. See oli põnev muusikaline teekond läbi mitme sajandi, kuid keskendun rohkem 19. sajandi heliloojatele G. Rossinile ja L. Boccherinile. 19. sajandist oli kuulda seal G. Rossini ja L. Boccherini teoseid. Rossini oli Itaalia helilooja,
Liitotsing, märksõna"õppematerjalid", ,,dokumendihaldus", ,,riigiasutused", kataloog "E- Ressursid" Porila, H. (1998) Asjaajamise korraldamine riigiasutuses [Võrguteavik] Tallinn : Riigikantselei. 11) Milline teavik ilmub ISSN numbri 1406-9938 all? Esitage pealkiri. Kuidas otsingu läbi viite? Lihtotsing, ISBN/ISSN " 1406-9938" Mäetagused [Võrguteavik] / Eesti Kirjandusmuuseumi [folkloristika osakonna] rahvausundi ja meedia töörühm, MTÜ Eesti Folkloori Instituut ; toimetajad Mare Kõiva, Andres Kuperjanov
Béla Bartók (1881 Lõuna-Ungari 1945 New York) Bartóki helikeel on orgaaniline sulam rahvamuusika lätetest ning modernistlikust kompositsioonitehnikast. Õppis Budapesti muusikaakadeemias 1899-1903. aastal klaverit ja kompositsiooni. Kujunemisajal tähtsamad eeskujud Brahms, Richard Strauss, Debussy. Kogu elu jooksul esines pianistina, oli klaveriprofessor. Suur huvi folkloori vastu, (talupoja-)rahvalaulude kogumisretked algul Ungaris, siis laiemalt Ida-Euroopas (Rumeenia, Bulgaaria) ning ka Türgis ja Alzeerias. Teda peetakse etnomusikoloogia ehk teadusliku rahvamuusika uurimise üheks rajajaks. Selles vallas tegi koostööd helilooja Zoltán Kodályga. 1940. aaastal emigreerus Bartók USAsse. Seal ei tundnud end hästi, kirjutas vähe (vrd nt Rahmaninoviga). Suri leukeemiasse. Viimase teose, Vioolakontserdi, lõpetas tema õpilane pärast Bartóki surma. Looming. Juba enne Stravinski "Kevadpühitsust" püüdis B.B. muusikas edasi anda ü...
Teos on allegooriline, vaimukalt satiiriline ja mõningate fantastiliste motiividega. Vana külmetav kuningas sümboliseerib Euroopa iganenud poliitilisi süsteeme, millele on vastandina esitatud lihtsate talupoegade tarkus. Teost loetakse eesti poliitilise draama tippteoseks. Ühiskonnakriitiline on ka Tammsaare viimane romaan "Põrgupõhja uus Vanapagan" (1939), mille aine on võetud eesti tuntud muinasjutust Kaval-Antsust ja Vanapaganast. Tammasaare on oma romaani loomisel lähtunud sellest folkloori tegelaspaarist, kuid on vahetanud nende rollid. Tammsaarel esindab rikas peremees Kaval-Ants kurjust ning inimese tööjõu ekspluateerimist teise inimese poolt, lihtsameelne Vanapagan Jürka aga on esitatud ausa töömehena, kes Antsu alatustele vastu ei suuda seista ning on kaotanud oma peremeheseisundi. Romaani proloog kujutab Jumalat, kes on hakanud kahtlema, kas inimese loomine on ikka õnnestunud ja saadab Jürka maa peale rasket missiooni täitma: ta peab tõestama, et inimene võib
3 meistrit: A. Aljabev, A. Varlamov, A. Guriljov. Võimas rühm : M. Balakirev, C. Cui, M. Mussorgski, A. Borodin, N. RimskiKorsakov. *Eesmärk: kujutada reaalset vene rahva elu ja olu. Muusikaline materjal oli seotud folklooriga, programmiline instrumentaalmuusika. Mihhail Glinka klassikalise koolkonna rajaja vene muusikas. Taotles rahvuslikkust, kajastab rahva elu ja folkloori. Esimene, kes lõi ajaloolise ooperi, selleks oli ,,Ivan Sussanin" 1836. Muinasjutulisus ja fantasika ooperis ,,Ruslan ja Ludmilla" 1842. Peale Hispaania reisi 184547: avamängud ,,Öö Madriidis" ja ,,Aragoonia jota". 1848 ,,Kamarinskaja" < kaks originaalset vene rahvaviisi. A. Borodin o oper "Vürst Igor " e. "Vägilase ooper" aluseks 12. saj. lõpust pärinev eepos "Jutustus Igori sõjaretkest"
Faehlmann oli eestlaste eepose ,,Kalevipoeg" algataja. 1839.aastal pidas Faehlmann ÕES-i koosolekul ettekande, kus ta arendas Kalevipoja eestlaste rahvuskangelaseks. Ta visandas kavatseva eepose põhisündmustiku lähtudes eesti kohamuistenditest, andes sellele sakslastevastase suunitluse. Kahjuks Faehlmann ei jõudnud oma eluajal eepost lõpetada ning tema hea sõber ja mõttekaaslane Kreutzwald võttis endale ülesandeks teos lõpetada. Suure rahvuskultuurilise tähtsusega oli tema töö folkloori valdkonnas. Osaliselt rahvaluulele tuginevad kaheksa Faehlmanni muistendit. Nendest tuntumad on näiteks ,,Vanemuise laul", ,,Emajõe sünd" ja ,,Loomine. Muistendid ilmusid saksakeelsetena vahemikus 1840-1852. Muistendite kirjutamisel võttis ta eeskuju soome mütoloogiast ja antiikmütoloogiast Olulise osa oma muistenditest seob autor Tartuga ja selle ümbrusega. Need kujundasid sakslaste seas positiivse suhtumise eesti kirjandusse-rahvaluulesse. Müüdid panid aluse eesti
,,Gilgames" Oli üks valitseja, kes ei meeldinud enda rahvale. Inimesed pöördusid jumalate poole ja jumalad lõid metsmehe Enkidu. Gilgames saaatis hetääri(vabade kommetega haritud naine) teda võrgutama. Siis Gilgames võitles temaga ja võitis ja neist said sõbrad. Nad olid võrdsed mehed. Pärast seda tegi taeva jumala tütar gilgale abieluettepaneku aga ta keeldus ja ja tahtis et tema isa saadaks taeva härja peale talle aga gilga sai enkiduga võitu. Nad saatsid härja jala tagasi ja istar tahtis tema elu põ'rguks teha ja siis enkidu suri ära ja siis gilga leinis teda aga samas pani teda mõtlema et ta sureb ka ise kunagi ära ja tahtis siis surematuks ära selleks läks ta ühe targa juurde.selleks pidi ta minema läbi mesi värava, mida valvasid skorpion inimesed, kelle pilgud tapsid siis gilga sai läbi sealt ja siis oli 12h õõnes tee siis ta jõudis targani. Siis ta pidi tegema mingi riituse mille so...
või romaan). Algselt kasutati seda väljendit 18.sajandi kirjanduses millegi muinasjutulise või unistuslikuga seoses. Muusikasse jõudis romantismi mõiste 19. sajandi algul, esimest korda kasutati seda Beethoveni 5. sümfoonia (Saatusesümfoonia) kirjeldamiseks. Nii kirjanduses, kunstis kui ka muusikas iseloomustab romantismi: · Ebatavalisus · Looduslähedus (loodus kui tegelane) · Eksootiliste maade ja kultuuride kultus · Huvi oma rahvuse ja folkloori vastu 19. sajandit peetakse sageli häda ja viletsuse sajandiks, sest pärast suurt Prantsuse Revolutsiooni (1789) oli enamik Euroopast sõdadest laastatud, inimesed tapetud või nälgind, ellujäänud elus pettunud. Igapäevast eluolu peeti masendavaks ja tüütuks. Kunsti kaudu püüti kõigi murede eest põgeneda, unstati õnnest, paremast elust jne. Romantilised kunstnikud olid sageli väga tundelised pidasid end üksikuteks, õnnetuteks ja kaldusid sageli liialdustesese.
Lisaks valisin elektroonilise väljaande ning sain 2 vastet. Ansper, A. (2001). Digitaalallkirja juurutamine riigiasutustes: strateegiline plaan. [Võrguteavik]. Tallinn : Cybernetica. 11) Milline teavik ilmub ISSN numbri 14069938 all? Esitage pealkiri. Kuidas otsingu läbi viite? Valin ISBN/ISSN otsingu ning sisetan numbri 14069938. Saan ühe vaste. Mäetagused [Võrguteavik]. Eesti Kirjandusmuuseumi [folkloristika osakonna] rahvausundi ja meedia töörühm, MTÜ Eesti Folkloori Instituut. Toimetajad Kõiva, M., Kuperjanov, A.
Eesti heliloojate V põlvkond Eesti muusika tõusuperiood algas pärast Stalini surma 1950. aastate teisel poolel. Ideoloogiline surve muusikale, nagu muudele valdkondadele hakkas järk-järgult nõrgenema. Sel ajal astus esile uus eesti heliloojate põlvkond. Selle tuumiku moodustasid Eino Tamberg, Veljo Tormis, Jaan Rääts, alles üliõpilane, kuid tänapäeval väga kuulus Arvo Pärt. Uue põlvkonna uhkeks läbimurdeteoseks sai Tambergi rütmierk Concerto grosso (1956). Järk- järgult võeti kasutusele mitmed 20. sajandi kompositsioonitehnikad, mis olid Eestis siiani olnud kas tundmatud või lausa keelatud. Aegamisi hakkasid siia siiski jõudma uue muusika noodid ja salvestused, 1960. aastail tekkis juba ka vahetuid kokkupuuteid lääne avangardi heliloojatega. Veljo Tormis (7.08.1930 Kuusalu) Tormis on eelkõige koorimuusikahelilooja. Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste läänemeresoome keeli kõnelevate rahvas...
Veljo Tormis Keiu Lindeburg · Sündinud 7. augustil 1930 Kõrveaia kohas, Aru külas, Kuusalu lähedal Harjumaal. · Eesti helilooja, peamiselt koorikomponist, kogu maailmas üks huvitavamaid koorimuusika loojaid 20.sajandi II poolel. Kasutanud palju nii eesti kui ka teiste, peamiselt soome-ugri rahvaste folkloori. · Aastatel 19421943 võttis ta August Topmanilt orelitunde · 19431944 õppis ta Topmani juures orelit Tallinna Konservatooriumis. · Kui konservatooriumi keskastmest sai 1944. aastal Tallinna Muusikakool, jätkas Tormis oreliõpinguid seal Salme Krulli klassis. Ta oli 1947. aastal üks selle kooli üks esimestest lõpetajatest. · 1949. aastal hakkas ta samas koolis õppima koorijuhtimist. See talle ei sobinud ning järgmisel aastal vahetas ta eriala
rahulikumad, pidulikumad, väärikamad, temperamentsemad ja hoogsamad. 17. Eesti I rahvatantsupidu toimus (kus, millal) toimus 1869 aastal Tartus 18. Eesti I laulupidu toimus (kus, millal) toimus aastal 1869 Tartus 19. Olen ise tantsinud järgmisi rahvatantse Polka, kaera-jaan, valss 20. Oskan nimetada eesti rahvalaule: regilaul ja uuem rahvalaul 21. Tänapäeval kuuleb eesti rahvamuusikat kõige rohkem. (missugustel üritustel? Nimeta) .Viljandi Folkloori festival, Viru Folk. 22. Nimeta, missugustes õppeasutustes saab õppida eesti rahvamuusikat (pille, tantse, laule)? Viljandi Kultuuriakadeemia. 23. Luuleta ise 8 värssi regilaulu tunnuseid kasutades
õppejõuks Matthias Johann Eisen, kelle loengud tuginesid tema varasemale tööle, keskendudes usundile, eepostele ja eesti ning soome materjali võrdlemisele. 1940. aastal muudeti Eesti Rahvaluule Arhiiv Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonnaks, 1947 ühendati rahvaluule õppetool kirjanduse kateedriga. 1980.-90. aastatest on Eesti rahvaluuleteaduse uurimisaines ja lähenemisviisid mitmekesistunud. Rohkem tähelepanu on pööratud teksti kõrval kontekstile ja uuritud on kaasaja folkloori. Paljud inimesed on uurinud Eesti rahvaluulet, näiteks Arvo Krikmann on uurinud rahvaluule lühivorme, Ingrid Rüütel eesti rahvamuusikat, Mall Hiiemäe rahvakalendrit, Eda Kalmre tänapäeva rahvaluulet, Ülo Valk mütoloogiat, Risto Järv rahvajutte, Tiiu Jaago regilaulu poeetikat ja rahvaluule üldteooriat.1993 taastati Tartu ülikoolis ajaloolise nime all iseseisev eesti ja võrdleva rahvaluule õpetool. 1995 sai Kirjandusmuuseumi rahvaluule
Sünnipäeva. Bänd on sündinud nõukogude-aegse isolatsiooni tingimustes. See grupp leidis entusiasti oma nooruslikud energiad ühendada ja vaid minimaalselt väljastpoolt tulevat abi kasutada, mida loomulikult polnud ka nii lihtne saada. Nii sai Hortus Musicus oma tee ja näo. Keskne idee tuli bändi loojalt Andres Mustonenilt, kelle unistus oli minna kultuurrahvana Eestist Euroopasse kultuuri viima. Talle meeldib öelda, et ta ei vii Euroopasse eksootilisena näivat folkloori, vaid proffesionaalset maailma, või Euroopa kultuuri. Hortus Musicus on spetsialiseerunud vanamuusikale, mis on eksisteerinud 8. 15. sajandil. Bändi repertuaaris on erinevaid vana Euroopa muusikavorme, nagu näiteks Gregooriuse laul, Organum, keskaegsed liturgilised hümnid ja motetid. Samuti ka Franco-Flaami koolkonna- ja renessansi muusikat. Esindatud on ka Prantsuse sansoonid ja Itaalia madrigalid. Ansambel ei esita ainult Euroopa stiile, mängitakse ka Iisraeli templilaule, Araabia
Võrrelda Ch Perrault/J.W. Grimm- ,,Punamütsike", ,,Tuhkariinu". (eriti tähelepanu lõppudele) Uinuv kaunitar/okasroosike ja lumivalgeke Charles Perrault (1628-1703) · Prantuse Akadeemia ja kuninga õukonna liige, jurist. · 1697-,, Möödunud aegade lood" (tuntakse ,,Haneema jutudena") · P. Muinasjuttude ilmumisaasta on tähtis daatum pedagoogika ajaloos (õppekirjandus). Perrault`il hakkab teadlik folkloori kogumine ja ülestähendamine. · Oma särava huunmori, prantslasliku teravmeelsuse ja üleva stiiliga sai Perrault eeskujuks paljudele muinasjutu autoritele · RAHVAMUINASJUTT on kunstiline väljamõeldis, vaba fantaasia vili, kindlate poeetiliste võtete ja reeglite, süzeelise arenduse ja lemmikteemade ja lemmikkarakteritega · KUNSMUINASJUTT (autorimuinasjutt) on individuaalloominguline
a), kirjutatud kahe aasta jooksul väikese lapse kõrvalt ning, et luuletusi saadavad katkendid perepärimusest. Luulekogu seest on jagatud nelja suuremasse peatükki, mida siis illustreerivad Kristiina Ehini esivanemate mälestused koos piltidega. Minu kokkupuude teose autoriga on olnud varasemalt aga üürike, kui käisin tema loengut kuulamas, kus ta rääkis enda teostest ja enda elust lühidalt. Ta jättis mulle tagasihoidliku ja väga maalähedase ning folkloori armastava inimese mulje, kes on suuresti kiindunud eesti keelde, eesti traditsioonidesse ning kõike pärimuslikku. Võib-olla isegi veidi boheemlasliku muljel! Samuti oli ta veidi kohmetu ning mitte väga jutukas. Ootused, mis mul loomingu suhtes olid, toetusidki minu ettekujutusele temast. Luulekogu pealkiri ,,Emapuhkus’’ on minu arvates valitud sümboolsuse tõttu, kuna kirjutamise ajal viibis luuletaja ka ise lapsega kodus ehk oli emapuhkusel. Sellest tulenevalt
Viinis ta veetis palju aega uute proektide loomisega. Seal ta ka kohtus kuuluste kunstnikutega, uuris Viini arhitektuuri ja palju muud. Reis lõppeb Pariisis, kus ta elas veel kaks aastat ja töötas paljudes töökodades stažöörina. 1911. aastal reisis E.Jeanneret idasse – Kreeka, Balkani poolsaar, Väike- 1.Falle maja - esimene Aasia. Seal sai tema uurida juba linna proekt. muinsusi, folkloori, traditsioonilist majade ehitust. Need reisid kõige rohkem mõjusid Charles´i vaadetele arhitektuuri ja kunsti kohta. 1914. aastal avas ta oma esimese arhitektuuri töökoga oma isamaal. Sel aastal asutas ta oma loomingus väga olulist proekti Dom-Ino, mille printsipi ta kasutas pärast paljudes ehitistes. (pilt 2.) Kui ta kolis Pariisi juba alatiseks Charles uuris kunsti teooriat ja selle tõttu 1918. aastal ta kirjutas koos oma sõbraga A.Ozanfaniga manifesti
Perrault, Vennad Grimmid, Andersen Charles Perrault(1628-1703) Prantsuse akadeemia liige, kuninga õukonnaliige(kuninga kirjutaja), jurist. Peetakse muinasjutu zanri loojaks. 1697. aastal ilmusid 8 muinasjuttu, ,,Möödunud aegade lood". Teost tuntakse ,,Haneema juttudena"(aastaarv tähtis pedakoogika ajaloos). Algab teadlik folkloori kogumine ja ülestähendamine. Looming: Tema loomingut iseloomustab särav huumor, prantslaslik teravmeelsus ja üleolev stiil. Raamatute peategelane kajastub alati raamatu pealkirjas: nt. Tuhkatriinu ehk kristallkingake, Sinihabe, Punamütsike, Pöialpoiss jne. Muinasjutud kirjutatud õukonda sisenevatele neidudele. Arvete klaarimine jääb ära. Perraulti muinasjuttudes ei eksisteeri kättemaksu, seega on lõpp tihti halb, mitte õnnelik. Muinasjutud on räägitud õukonna jaoks.
loomingus. Ta asus iseseisvalt õppima, kirjutas kontrapunkte ja fuugasid, õppis harmooniat ja muusikalisi vorme. 70-ndad aastad olid Rimski-Korsakovile heliloomingulise tehnika omandamise ja vene rahvusliku muusika stiili süvenemise aeg. 1978. aastal kirjutas ta ooperi "Maiööl", mille süzee on võetud Gogoli jutustusest ja mille ta pühendas oma abikaasale. Ta kirjutas kokku 15 ooperit, milles kasutas sageli süzeena vene folkloori ja ajalugu. Tema ooperid "Lumivalguke" (1881) ja "Muinasjutt Tsaar Saltaanist" (1900) on Venemaal siiani edukad. Rahvusvaheliselt kuulsaks sai ooper "Kuldkikas" (1907). Tuntud on ka ooper-bõliina "Sadko" (1896), mille libreto kirjutas põhiliselt helilooja ise. Ooperi süzee on koostatud peamiselt Novgorodi külalise Sadko bõliina variantide järgi. Rimski-Korsakovi loomingu tipuks on sümfooniline süit "Seherezade", mis avas uue tee sümfoonilisele muusikale
HANS CHRISTJAN ANDERSEN Kirjandus Diana Korka MTT2 KES OLI H.C.ANDERSEN? * Hans Christjan Andersen sündis Taanis Fyni saarel Odense linnas. * Elas 3.aprill 1805 Odenseses- suri 3.sugust 1875. * Elas 70.aastaseks. * Ta oli kuulus romaanikirjanik, näitekirjanik ja luuletaja. Kuid teda tuntakse eelkõige muinasjuttude järgi. PEREKOND *H.C.Andersen sündis lihtsas peres ja oli ainus laps. *Isa – Hans, kingsepp. Isa oli küll madala haridusega, kuid talle meeldis palju lugeda. *Ema - Anne Marie, pesunaine. LAPSEPÕLV * Hansu kütkestas fantaasiamaailm. Ta tundis kirglikku huvi nukuteatri, kirjanduse, laulu ja tantsu vastu. Ta ehitas endale väikese nututeatri, õmbles nukkudele ise riided ning lisaks luges ta läbi kõik näidendid, mida ta suutis laenata. Ta teadis peast nt Shakespeare näidendeid ning neid etendas oma puust nukkudega. Hans Christian Andersen unistas palju. Tal oli erak...
Noore-Eesti juhtmõtteks on saanud üks G. Suitsu lause ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks". Nad arutlesid palju selle üle, et Eesti kunsti tuleb hakata võrdlema maailmakunstiga. See eeldas kunstnikult ka laiemat silmaringi ja pidevat enesetäiendamist. Kunstnik pidi olema professionaal. Võideldi asjaarmastuslikkuse ja naiivsuse vastu. Kunstnikult hakati nõudma originaalsust . Palju räägiti ka sellest, kuidas ühendada vanemat folkloori uue kaasaegse kunstiga. 1904. aastal korraldati II suurem rahvaluule kogumine, kus pöörati tähelepanu just vanemale rahvaluulele. 20. sajandil oli Eesti muutunud mitmes vallas professionaalseks. 1900 avati Tartus orkester, 1906 oli see juba kutseline. 1906 valmis Vanemuise teatrimaja. 1913 avati Estonia teatrimaja, mis tegutses ka kutseliselt. Sajandi vahetusel lõpetavad Peterburi konservatooriumi esimesed kompositsiooni haridusega Eesti heliloojad. Kõigil oli õpetajaks N. Rimski-Korsakov
Pärnu Linnaorkester on loodud 1994. aastal. Linnaorkester on tihti reisinud nii Ungarisse, Soome kui ka paljudesse teistesse riikidesse ning on olnud sage esineja Eesti muusikafestivalidel. Pärnu Linnaorkester on kahel korral (2002. ning 2007. aastal) pälvinud Pärnu muusika aastapreemia. 1998. aastast on orkestri peadirigendiks olnud Jüri Alperten, keda 2009. aastal tunnustas Eesti riik Valgetähe IV klassi teenetemärgiga. Räätsa muusikas välgatab erinevaid muusikastiile folkloori, klassitsismi, baroki ning popmuusika kajastusi. Tema teosed esindavad tundeküllasele ja romantilisele laadile vastukaaluks neoklassitsistlikku suunda, mis sai muusikas alguse 1920-tel aastatel. Neoklassitsismile iseloomulikeks joonteks on harmoonia ja orkestratsiooni üldine lihtsustumine, lakoonilisus ja rütmiline motoorsus. Helilooja ise on öelnud, et muusika on läbi aegade olnud eelkõige elurõõmu väljandajaks. Kontserdikava oli ülesehituse poolest mitmekülgne
Eesti iseseisvumine. Aastad 1917-1918 1Kultuurilised eeldused: · Ühtlustus kirjakeel · Levisid eestikeelsed raamatud ja asutati uusi ajalehti · Kujunes välja rahvuslik haritlaskond · Rahva eneseteadvust suurendasid suurüritused (laulupeod, folkloori ja vanavara kogumine) · Aktiivne seltsielu · Professionaalse rahvusliku kultuuri kujunemine (kirjandus, muusika, teater, kujutav kunst, sport) Majanduslikud eeldused: · Talude päriseksostmise tulemusena muutus talupoeg oma maa peremeheks · Algas tööstuse areng; 20 sajandi algul toimunud arenguhüppega kujunes Eesti üheks tööstuslikult arenenumaks piirkonnaks Venemaal · Laienes tööstus- ja põllumajandustoodete saatmine Vene turule
Eesti 1917-1920 kordamiseks: § 27-29, lk 40-42 + konspekt 1. Iseseisvumise eeldused kas valdkonniti (poliitika, majandus, kultuur) või rahvusvahelisel, Venemaa ja Eesti tasandil. Kultuurilised eeldused(lk7,14-15): 1. Levisid eestikeelsed raamatud ja asutati uusi ajalehti. 2. Välja kujunes rahvuslik haritlaskond. 3. Rahva eneseteadvust tugevndasid suurüritused (laulupeod; folkloori- ja vanavara kogumine) Majanduslikud eeldused: 1. Talude päriseksostmise tulemusena muutus talupoeg maa peremeheks. 2. Algas linnase eestistumine (majaomanikud, haritlased,väikekaupmehed) 3. Laienes tööstuse ja põllumajanduse toodete saatmine Vene siseturule. Poliitilised(lk7-10): 1. 1905. aasta revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule ja vallandas tohutu sotsiaalse energia. 2. Hakati looma erakondi(parteisid), esile kerkisid eestlastest poliitikud. 3. Tõusis eestlaste omatähtsus maa- ja linnaomavalit...
Jazzmuusika jõudis Eestisse juba 1920. aastal ning esimene ansambel nimega The Murphy Band loodi Tallinnas. Esimene avalik jazz-kontsert toimus Priit Veebeli juhendamisel 1936. aastal Estonia kontserdisaalis. 1980. aastad olid jazzmuusika kuldaastad, esines jazz-rock Kaseke, mis oli Propelleri järeltulija. Eestis toimuvad ka sellised kontsertid, nagu IDeeJazz, Juu Jääb Muhus, Sõru Jazz, Jõulujazz jpt. Pärimusmuusikas on Eesti muusikalise folkloori kõige ehtsam esindaja regilaul. Tuntuimad ansamblid aastatel 1970 olid Collage ning Kukerpillid. Pärimusmuusika jäi vahepeal tagaplaanile ning aastal 1990 taas elavnes tänu ansamblitele Untsakad ja Väikeste Lõõtspillide Ühing. Eestis toimuvad ka tänapäeval mitmed rahvalikud pärimusmuusikafestivalid, nagu Viljandi Folk, Viru Folk, Võru Folkloorifestival.
Liitsoting Kataloog: E-RESSURSID Otingusõnad: digitaalallikiri JA kasutamine JA riigiasutused Tulemus: Digitaalallkirja juurutamine riigiasutustes [Võrguteavik] : strateegiline plaan / Arne Ansper ... [jt.] 12) Milline teavik ilmub ISSN numbri 1406-9938 all? Esitage pealkiri. Kuidas otsingu läbi viite? Avaleht: ISBN/ISSN otsingusõna 1406-9938 Tulemus: Mäetagused [Võrguteavik] / Eesti Kirjandusmuuseumi [folkloristika osakonna] rahvausundi ja meedia töörühm, MTÜ Eesti Folkloori Instituut ; toimetajad Mare Kõiva, Andres Kuperjanov 13) Otsi oma iseseisva töö teemal kirjandust kataloogist ESTER. Leia laiema teema all olevad alamteemad ja märksõnad (vt Eesti märksõnastik https://ems.elnet.ee/). Missugused märksõnad valisid? Kirjuta (kopeeri) siia päringu tulemus - kirjed ja kirjelda otsingu tehnikat. Analüüsi lühidalt leitud allikaid – keel, sisu jm parameetrid – mida neist essees kasutada saad?
arheoloogia jm kultuuripärandi kaitsmisest kaasa aitama üldkülastatavate kultuurimälestiste hooldamisele ja taastamisele, et säilitada need ka järeltulevatele põlvkondadele, tegema kättesaadavaks kultusehitised ja eravalduses olevad mälestusmärgid austades seejuures eraomandit. Vähemalt osa tulust, mis saadakse kultuuriobjektide külastajatelt tuleb kasutada mälestiste hooldamiseks kaitseks ja restaureerimiseks. Turism peab kaasa aitama traditsiooniliste kultuuritoodete käsitöö ja folkloori hoidmisele ja arengule. (Paljupuu, 2014) Turism kui võõrustajariigi ja kogukonna tuluallikas. Kohalik elanikkond peab saama majan-duslikku kultuurialast ja sotsiaalset kasu turismimajanduse arengust, näiteks tuleks turismiga otseselt või kaudselt seotud valdkondades eelistada võrdsete oskuste puhul kohalikku töö-jõudu. Turism peab kaasa aitama paikkonna elatustaseme tõusule kusjuures erilist tähelepanu pöörata rannikualadele ja saartele,
o Ameerika rahvusliku ooperi rajaja! o 1922 lühiooper ,, the 135th street", kasutas siin mõningaid jazzi elemente o ,,Rhapsody in blue" klaverile ja sümfooniaorkestrile o Tellimustöö orkestrijuhi Paul Whitemani poolt o Esiettekanne 1924 NY o Grenshwin ühendas jazzi ja sümfoonilist muusikat o Teose esimene versioon oli klaverile ja bigbändile. Teos tõi maailmakuulsuse o ,,Summetrimes" ei kasutanud autentset Am folkloori o Kõik spirituaalid ja bluusid on ise kirjutanud o Teoses on ühendatud ooperi ja muusikali elemendid o Pärast II maailmasõda toimus ooperi võidukäik Euroopas · 1955 lavastati maailma kuulsaimas ooperiteatris · Eestis on ooper ,,Porgy ja Bess" lavastatud Estonias ja Vanemuises. 1966 Estonias, 1983 Vanemuises. CHARLES IVES (1974-1954) · esimene USA süvamuusika suurkuju/ekpressimentaator
üle 150 laulu, teist sama palju instrumentaalpalu, rokkooper "squirrel", rohkesti filmimuusikat, laste-, kammer-, koori- ning puhkpillimuusika. Ta kirjutas nii taidlusansamblile kui suurele orkestrile. Kõige hinnatavamad helimeistri instrumentaalmuusikas on tema dzässisüidid, mis avasid uue ajajärgu eesti rahvusliku dzässi arengus. Ta uuris põhjalikult eesti rahvamuusikat ja kasutas oma loomingus rohkesti folkloori intonatsioone, plagaalset harmooniat, erilisi tämbreid, arendusvõtteid. Uno Naissoo süite kuulates tunnetab iga muusikasõber, et see on dzäss eesti moodi, eesti teemadega, eesti hingega. Väljendusvahendid helilooja dzässikompositsioonides muutuvad koos ajaga, ulatudes kammerdzässist folkdzässini, avangardistlikust dzässist dzässrokini. Haljaina on püsinud kümned Uno meloodiad, nagu "Neil päevil polnud algust", "Sinu silmad", "Rahvatoonis" , mida on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
