Elatusaladeks meresõit, kaubandus ja käsitöö (olid suurepärased ehitusmeistrid ja metallitöötlejad). Neil kujunes 12 suuremat linnriiki, mis moodustasid lõdvalt seotud liidu. Sisekorralduse kohta puuduvad täpsemad andmed, kuid võib arvata, et seal valitses mõjuvõimas aristokraatia. * Itaalikud * Samniidid * Sabiinid * Kreeklased * Foiniiklased Rooma linna rajamine/tekkimine: Rooma linn tekkis Tiberi vasakule kaldale, umbes 25 km suudmest, seitsmele künkale. Linna kujunemine kestis mitu sajandit. Arheoloogilise materjali järgi otsustades oli ~600. aastaks eKr moodustunud ühtne asula, mida võib juba pidada linnaks. Küngastevahelisse orgu rajati foorum, Kapitooliumi künkast sai aga kindluse asupaik. Peagi piirati linn müütidega, hakati ehitama templeid ja teisi ühiskondlikke hooneid....
Valencia asutasid roomlased 138 a. e.m.a. Sellel ajaloo perioodil oli Valencia roomlaste koloonia. 714- 1238 a. kuulus araablastele ja oli emiraadi keskuseks. Pärast seda sai Valencia vasallkuningriigi pealinnaks. Sevilla, linn Lõuna-Hispaanias Andaluusia omavalitsuspiirkonnas, Guadalquiviri jõe ääres. Sevilla on suur raudtee- ja maanteesõlm, koos merelaevadele sadamaga. Sevilla rajasid umbes 8. saj. e.m.a. foiniiklased . Sevilla oli 45 aastast e.m.a. Rooma koloonia. Barcelona asutasid 3.saj. e.m.a. kartaagolased, seejärel kuulus linn: roomlastele, lääne gootidele, araablastele ja frankidele. Hispaania kesmine rahvastiku tihedus on 92,6 in/km2 . Võrreldes Eestiga on see mitu korda suurem. See riik on tihedlat asustatud. Hispaania on tööstuse- ja põllumajanduse maa. Hispaanias on põhiliselt maarahavas. Hispaania on kiire linnastumise etapis. 2002 a...
klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend...
Ka kumbki autonoomne linn koosneb ühest provintsist. Provintsid on jaotatud munitsipaliteetideks. Lühidalt mõningaid tähtsamaid ajaloolisi fakte Hispaaniast kronoloogilises järjestuses: · Esimesed inimasustuse jäljed Pürenee poolsaarel ulatuvad vanemasse paleoliitikumi aega. · Gibraltarist on leitud ka neandertallaste koljujäänuseid. · II aastatuhande lõpust e.m.a. rajasid foiniiklased Hispaanias kaubanduskolooniad- Cádiz ja Málag. · III aastatuhandest e.m.a. on andmeid vasemaagi kaevandamisest. Põliselanikud olid riigis peamiselt ibeerid ja baskid. · 3. saj. e.m.a. tungisid Hispaaniasse kartaagolased. · 3. saj. e.m.a. II Puunia sõja ajal tõrjusid roomlased kartaagolased riigist välja ja valitsesid Hispaaniat järgmised 2 sajandit. · 7. saj. e.m.a. algas kreeklaste kolonisatsioon. Põhjapoolt tulid keldid, segunesid ibeeridega ja kujunesid keltibeerid....
Tekkis mazdaism, mis põhines hea ja kurja võitlusel. Õigeid inimesi ootab paradiis, halbu põrgupiin. Lõpuks võidab hea kurjuse, surnud tõusevad hauast ja järgneb õnneajastu. 5.2 Foiniikia ja Iisrael.Foiniikia. Tänapäeva Süüria. Liibanoni ja Palestiina olid tuntud Kaanani ehk Purpurimaa nime all. Vihma sajab põlluharimiseks piisavalt. Seedrimetsadest saadi laevaehitusmaterjali. Foiniiklased olid kõige osavamad meresõitjad. Rajati linnriigid, mis sageli võõrvõimu all. Linnriiki ja selle sõjaväge juhtis kuningas. Vabad kodanikud said arvatavasti koosolekul riigi poliitikat mõjutada. Suurimaks saavutuseks tähestiku loomine umbes 1000 eKr. Tähestik koosnes 22 kaashäälikust. Iisrael. Kaanani lõunaosas elasid semiinid soost heebrealased ehk juutide esivanemad. Nende esiisa Aabraham olevat saabunud Mesopotaamiast. Hiljem sattus osa heebrealasi Egiptusesse,...
Reklaami ajaloost Reklaami esimesed ilmingud avaldusid siis, kui hakati kaupu vahetama. Mida pikemaks venis vahemaa toote valmistaja ja tarbija vahel, seda enam vajati reklaami. Ajalugu on näidanud, et reklaam tekkis ja arenes lahutamatus seoses majanduslike suhete, tööstuse, kaubanduse ning tehnika edenemisega. Alguses oli reklaam suuline, rändkaupmehed tõmbasid pakutavatele toodetele tähelepanu hüüete ja lauludega. Assüürlased, foiniiklased ja babüloonlased süütasid välissadamatesse saabudes tuled kohaliku klientuuri kohalemeelitamiseks, Kreekas ja roomas aga olid eri ametiisikud- karjujad ja üleskiitjad, kes teadustasid ka kaubanduslikke uudiseid ja kutsusid rahvast ostma. Termin reklaam tulebki ladinakeelsest sõnast reclamare, mis tähendab tõlkes avalikult kuulutama, hüüdma. 12.sajandi alguses kaubandus elavnes ning turgudele ilmus omaette asjamehi, kes tutvustasid ja kiitsid müüdavaid tooteid. 14. ja 15...
Hispaania majandus on väga mitmekesine. Riigis paiknevad märkimisväärselt suured kivi- söe-, raua-, tsingi- ja vasevarud. Peamised põllumajandussaadused on oliivid, tsitrusviljad, riis, suhkrupeet, nisu ja viinamarjad. Tähtsal kohal on auto-, tekstiili- ja toiduainetööstus. Üks peamisi sissetulekuallikaid on turism. Hispaanias on elanud mitme tsivilisatsiooni esindajaid, näiteks keldid, foiniiklased ja kreeklased. 2. sajandist eKr kuni 5. sajandini pKr oli Hispaania Rooma riigi osa. Seejärel tungisid riigi territooriumile läänegoodid. 8. sajandil vallutasid Hispaania araablased, kes valitsesid seal mõnes paigas kuni 15. sajandini. Ameerika hõivamisega 15.-16. sajandil muutus Hispaania suureks impeeriumiks. Impeeriumi nõrgenedes kaotas Hispaania oma Ameerika kalooniad. Verise kodusõja järel, mis toimus aastatel 1936-1939, kehtestas Francisco Franco diktatuuri, mis kestis kuni 1975...
KAANANIMAA JA IISRAEL: MONOTEISMI TEKE (ptk. 12 lk.83-90) Kaanan akadi keeles purpuri maa. Selle alla kuuluvad praegused Süüria, Liibanon, Palestiina, peamiselt elasid seal semiidi soost rahvad. Tegeleti põlluharimisega, mis ei vajanud seal kunstlikku niisutust. Suured meresõitjad. Foiniikia linnriigid (tänapäeva Süüria ja Liibanon). Linnriigid Byblos, Siidon ja Tüüros tekivad u 3000 a eKr. Omavahel eriti hästi läbi ei saadud. Foiniiklased olid suured meresõitjad ja rajasid palju kolooniaid: esmalt Küprosele ja hiljem ka mujale Vahemere rannikule (neist kuulsaim Kartaago, rajatud 824 a eKr). Foiniikia linnades valitses tõenäoliselt kuningas, preesterkonnal võimu polnud, riigi juhtimises võisid kaasa rääkida ka kaubandusega tegelevad ülikud. Kultuuri silmapaistvaim saavutus oli maailma esimese tähestiku leiutamine 2. aastatuhandel eKr....
Käsitletakse erinevalt: teoloogiline e. usuline (inimene on loodud jumala poolt), evolutsiooniline. Uurivad: 1) Arheoloogia 2) Paleoantropoloogia (inimese kui ka inimese eellase luustikke) 3) Geneetika Australapithecus africanus (lad. k.) lõunaahvlane. 5-4,4 mln aastat tagasi. Kõndis kahel jalal, sest toimus kliimamuutus. Luid on leitud ainult Aafrikast. Homo habilis e. osav inimene. 2,5 mln aastat tagasi. Veeristööriistad terava otsaga kivi. Toitumine: korilus ja surnud loomad (toorelt). Ainult Aafrikas. Homo erectus e. sirge inimene. 2-1,8 mln aastat tagasi. Pihukirved. Luid on leitud lisaks Aafrikale ka Aasiast ja Euroopast. Toimus väljaränne (kümnete põlvkondade jooksul). Olid olemas rõivad (loomanahk). Koopaid ja hütte/onne kasutati elamutena. Tuli. Kujunesid välja erinevad inimese alaliigid (nt Euroopa homo erectus oli Heidelbergi inimene). H...
Aegade jooksul aitas sibul meremeestel hoiduda skorbuudi eest. Vein Vana Testamendi järgi rajas Noa pärast suurt veeuputust viinamarjaistanduse, mis viitab sellele, et veini valmistamine oli üks tähtis osa inimeste igpäevategevustest. Tänapäeval arvatakse, et veini valmistamine sai alguse Kaukaasias ja Mesopotaamias 6000 aastat e.m.a. Esimesed veinikultuurikandjad olid Vahemere idarannikul elanud foiniiklased , kes varustasid veiniga Egiptuse impeeriumi ning viisid veini tõenäoliselt ka Kreeta saarele, kust see levis Kreekasse. Kreeklased tõid veini ka kirjasõnasse ja filosoofiasse Homerose aegadest alates. Kreeka kõrgkultuur lõi ka veinipidude kombestiku ja püüdis määrata veini kohta ühiskonnas. Platoni riigiõpetuses on veinil tähtis koht. Ta uskus, et vein aitab luua koosmeelt, liita inimesi kollektiiviks, toimivaks riigiks....
Savitahvleil oli palju halbu omadusi (näiteks olid need haprad ja neid rikkus ka kergesti vesi). Savitahvlile kirjutati pulgaga. · Sõudelaevad (lk 182) - aerude abil liikuv (sõja) laev. Juba III aastatuhandel ning II aastatuhande algul e.m.a. olid puust purje- ja sõudelaevad, mis kaugusi ületasid. Ees- Aasia laevameistriteks olid foiniiklased . Neil oli käes suurepärane ehitusmaterjal Liibanoni seedrid, millest nii merelaevad kui ka palju Egiptuse jõelaevu ehitati. Vaaraod pidasid lakkamatuid sõdu, et seedrimetsi enda kätte saada ja ära laastada. · Marduk (lk 183) - Marduk oli Babüloni kaitsejumal, kes tõusis panteoni tippu, kui kuningas Hammurapi allutas Babüloni valitsejana endale kogu Mesopotaamia. Enne seda oli Marduk tähtsusetu jumal...
Esimesed teadaolevad andmed soola tootmisest on umbes 4000 eKr Egiptuses, Roomas(sõduritele oli ette nähtud igakuine soolaports, sool oli väärtuslik) ja Kreekas Esimesena hakkasid soola merest korjama foiniiklased Teadlased selgitasid soola toime välja alles 19ndal sajandil Sool on maakeral väga laialt levinud leidub kõikidel mandritel v.a Antarktikas Saadakse järvevee settimisel järvesool Kaevandatakse mere põhjast või aurustatakse mereveest meresool Kivisool, kaevandustest Sool e. Keedusool koosneb 40% naatriumis ja 60% kloorist Nende sisaldus ei tohi olla vähem kui 97% kuivaines Keedusoolas sisalduv naatrium ja kloor on...
Poolsaare ajaloolised asukad olid ibeerlased ja keldid, neist esimesed ida- ja teised läänerannikul. Keskplatool segunedes said neist keltibeerid. Kaisa Suumann 6 IFI6001 Arvuti töövahendina Varaseim linnakultuur usutakse olevat poolmüütiline lõunapoolne linn Tartessos (enne 1100 eKr). Umbes perioodil 500 eKr300 eKr asutasid meresõitjatest foiniiklased ja kreeklased hulga kolooniaid Vahemere rannikul. Kiirelt aga võtsid Puunia sõdade käigus jõupositsiooni Vahemerel üle kartaagolased kuni roomlased nad purustasid ja positsiooni üle võtsid. Rooma impeerium ja germaanlaste sissetung Teise Puunia sõja ajal allutas laienev Rooma Impeerium endale Vahemere rannikul olevad Kartaago kaubanduskolooniad. See toimus umbes 210205 e Kr. Nii sattus pea kogu Pürenee poolsaar rohkem kui 500 aastaks roomlaste kontrolli alla. Pürenee...
Lisaks kunstiajaloo raamatule on Sitsiilia kaunite maastikega päikeseline saar, mis pakub piiramatult avastusvõimalusi gurmaanidele. 20 Sardiinia / Cagliari Sardiinia oli eriliseks inspiratsiooniallikaks inglise kirjanikule D. H. Lawrence'ile, kes siin palju reisis tihtipeale ka jalgsi. Oma raamatus "Meri ja Sardiinia" kirjutab ta: "Sardiinia on jäetud väljapoole aega ja ajalugu". Siin ongi kokku põimunud foiniiklased , kartaagolased, roomlased, araablased, bütsantslased ja hispaanlased kõik nad on siia tulnud ja see saar on nad ümber kujundanud. Kokkuvõte Itaalia on huvitav riik. Ta on küllaltki arenenud Euroopa riik, ilusa looduse ja kultuuriga. Itaaliat tasub külastada. Kasutatud materjal http://www.estravel.ee/index.php?lang=est&main_id=63,1421,1171,1176 (8.09.2009) http://www.estemb.it/est/esileht/itaalia/newwin/aid-523 (8.09.2009) http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/itaalia_evekangron...
* Arenenud oli ka kaubandus, kus müüdi oma käsitöö saadusi, aga kaubeldi veel seedripuiduga. * Foiniikial oli põhja-aafrikas koloonia nimega Kastaago. * Foiniikias oli tegemist mitme jumala austamisega ja emasündinud poegade ohverdamist. * Foiniiklased olid need, kes võtsid kasutusele tähestikkirja ja see koosnes 22-st konsonandist ning see tähestik tekkis juba 14 sajand eKr. * Kirjaoskust vajasid preestrid, ametnikud. * Iisrealased kuuluvad Heebrealaste hulka. Kreeka * Kõige varasem periood Kreeka ajaloos kannab nime Egeuse ehk Kreeta Mükeene periood See oli umbes aastatel 2000 e.Kr 1100 e.Kr. * Kreeta Mükeene periood jaguneb omakorda kaheks kultuuriks: Minoiline kultuur ja...
Suuremate sisemaa riikide kõrval mängisid seal erilist rolli rannikule koondunud territooriumilt väikesed, kuid rikkad ja mõjukad Foiniikia linnriigid - Büüblos, Siidon, Tüüros jt.. Nende rikkuse peamine allikas oli transiitkaubandus erinevate Ees-Aasia piirkondade, Egiptuse ja läänepoolsete Vahemeremaade vahel. Nii kujunesid foiniiklased I aastatuhande algul e.Kr. kõige oskuslikemaiks meresõitjaiks Vahemerel. Ühtlasi rajasid nad hulgaliselt kolooniaid, esmalt Küprosel ja seejärel ka Vahemere lääneosas, kus üks neist, Kartaago Aafrika põhjarannikul, kujunes peagi tõeliseks suurvõimuks. Samal ajal hakkas foiniiklasi ida poolt üha enam ähvardama tugevnev Assüüria impeerium. Peagi langesidki sealsed linnad esmalt assüürlaste, siis Uus-Babüloonia kuningate ja lõpuks Pärsia võimu alla....
8. sajandi esimesel poolel tekkis tänapäeva Naapoli lähedal Ischia (toona Pithekussai) saarel suur kreeklaste, peamiselt euboialaste asula, mis tõenäoliselt toimis lähtepunktina Itaalia rahvastega kauplemisel. Tegemist oli perioodiga, mil ka foiniiklased Vahemere lääneosas oma kolooniaid rajasid, otsides metallileiukohti nagu kreeklasedki. Tihe kokkupuude nende rahvaste vahel oli seega vältimatu ja kreeklased langesid foiniiklaste vahendusel ida kultuuri tugeva mõju alla. Varaseim märk sellest mõjust on foiniikia tähestiku ülevõtmine. Selle aeg on vaieldav. Kuid kindel on, et 8. sajandi keskpaiku kreeklased juba kasutasid tähestikku, ja võib arvata, et see võeti kasutusele vähemalt pool sajandit varem. Seejuures...
Kirjeldab ettevalmistamiseks ja hoidmiseks. Tootjad ja uusi funktsioone tootmises. Huvitav artikkel umbes tootmist ja tootjaid. Ülaltoodud näited kuumtöödeldud tooted erinevates riikides. Ajalugu tooted, kuidas luua ja kus kasutada. Väljenda oma arvamust mõned faktid ja järeldused. 1 TOIDUKAUBAD 1.1 Sool Esimesed teadaolevad andmed soola tootmisest on umbes 4000 eKr Egiptuses, Roomas ja Kreekas Esimesena hakkasid soola merest korjama foiniiklased Teadlased selgitasid soola toime välja alles 19-ndal sajandil Sool on maakeral väga laialt levinud leidub kõikidel mandritel v.a Antarktikas Soola leidub: Merevees,soolajärvedes,iidsete veekogude põhjas Soola toodetakse: Kaevandustes Looduslikku vett külmutades ja aurutades Soola koostis Soola põhiliseks koostisosaks on naatriumkloriid Naatriumkloriidi sisaldus soolas oleneb soola puhtusastmest Puhas sool sisaldab 40% naatriumi ja 60% kloori Soolade liigitamine...
ja M. tsivilisatsioonide peamine kokkupuuteala. Nii kujundasid kaananlased omanäolise kultuuri, vahendades samal ajal Ees-Aasia ja Egiptuse mõjusid ka Vahemere läänepoolsetesse maadesse. Foiniikia linnriigid. · Kaananis oli palju erineva suuruse ja mõjukusega riike. · Tähtsamad olid Byblos, Siidon ja Tüüros. Nende rikkus põhines transiitkaubandusel Ees-Aasia, Egiptuse ja Vahemere läänepoolsete maade vahel. · Foiniiklased olid laevaehitajad ja meresõitjad. Nad varustasid kaupadega nii M. kui ka E. suurriikide valitsejaid. · Meresõitude ja kauplemise käigus rajasid nad aruvkalt kolooniaid Küprosel ja Vahemere lääneosas. Sealse piirkonnas tõusis Tüürose koloonia Kartaago mõneks ajaks kõige võimsamaks ja rikkamaks riigiks. · Foiniikia emamaa langes Asüüria ja seejärel Uus-Babüloonia valitsejate võimu alla,...
Praktilise kogemuse varal õppisid inimesed tundma taimede või nende osade, seente ja samblike värvitoimet. Teadaolevalt on hiinlased juba 5000 a. tagasi leidnud taimed, millega siidi punaseks ja siniseks värvida. Aastasadadega muutus rõivastus inimühiskonnas teatud kuuluvuse kandjaks. Peenemad, värvirikkamad, palju aega ja materjali nõudvad tööd ehtisid vaid valitsejaid. Egiptuse vaarao Tutanhamoni oranzikas- kollane surilina oli teadlaste arvates värvitud safraniga. Foiniiklased õppisid värvimisoskusi ilmselt egiptlastelt ja saavutasid 3000 a. tagasi kuulsuse purpurpunasega. Pildil: Taimedega värvitud lõngad. Kasutatud on sammalt, kaktuse täid, sibulakoori, kevadisi paakspuulehti, madarast jm. Foto võetud Kihnus Kuraga Elvi juures. Eesti vanimad teadaolevad taimedega värvitud riietusesemed pärinevad Pariselja turbaraba leiust. 14. sajandi vöö ja paelte kudumisel on kasutatud punast ja kollast lõnga, mis arvatavalt on värvitud lepakoorte ja madaraga....