Teema 1. Koostatud 30.12.2001. Laevade ehitus. Täiendatud 13.11.2004. Joon. 1.2. Joon. 1.3. vuse. Tugisõrestiku tekkimine oli järgmiseks ajalooliseks ja ehituslikuks etapiks laevaehituses. See andis võimaluse ehitada tugevaid ja samal ajal kergeid laevu. Sõrestikuga (talastikuga) laevu meresõidukiks hakati ehitama Kreeta saarel, kus juba kasutati emapuud kiilu ja sellele kinnituvaid kaari. Foiniiklased, kelle maal (praegune Liibanon) kasvasid võimsad seedrimetsad, võtsid kreetalastelt õppust ja ehitasid juba VII sajandil e.m.a. laeva (Joon. 1.4.), millega teostasid reise ümber Aafrika. Joon. 1.4. 2 Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 1. Koostatud 30.12.2001. Laevade ehitus. Täiendatud 13.11.2004.
Loo Keskkool MAADEAVASTAMINE Referaat Autor: Kauri Vaab 8b Loo 2006 Sissejuhatus Teadmiste kogumine teiste maade ja rahvaste kohta on sama vana kui inimkond. Geograafilisi uurimisi käivitasid enamasti majanduslikud huvid,millele on lisandunud inimeste teadlik soov maailmapilti laiendada ja seiklusjanu rahuldada. Tänapäeval on väga vähe piirkondi, mida saaks avastada. Ometi ei ole geograafilised avastused otsa saanud, muutunud on vaid nende olemus. Maadeavastamine Maakera tundmise ajalugu on kirju. Eurooplaste jaoks toimus maailmapildi avastamine järkjärgult, alates Vahemere ümbrusest ja hõlmates lõpuks ka Euroopas kõige kaugemal asuvaid maanurki. Sageli pole kaugus ainuke tegur, mis segab avastamist. Mandrite siseosad olid eurooplaste jaoks ohtlikud ja sageli ka läbimatud. ...
9.klass Koostas: Juhendas: Aasta 2004 1. Sissejuhatus 3 2. Pärinemine ja leidumine 4 3. Kasutamine 6 4. Tulevik 8 5. Kokkuvõte 10 6. Kasutatud kirjandus 11 2 Kulla ja hõbeda kaunis, dekoratiivne välimus, keemiline passiivsus ning kerge...
Nende päritolu on tundmatu, kuid nad ei kuulunud indoeurooplaste hulka ei ole itaalikute ega kreeklaste suguvõsas. Elatusaladeks meresõit, kaubandus ja käsitöö (olid suurepärased ehitusmeistrid ja metallitöötlejad). Neil kujunes 12 suuremat linnriiki, mis moodustasid lõdvalt seotud liidu. Sisekorralduse kohta puuduvad täpsemad andmed, kuid võib arvata, et seal valitses mõjuvõimas aristokraatia. * Itaalikud * Samniidid * Sabiinid * Kreeklased * Foiniiklased Rooma linna rajamine/tekkimine: Rooma linn tekkis Tiberi vasakule kaldale, umbes 25 km suudmest, seitsmele künkale. Linna kujunemine kestis mitu sajandit. Arheoloogilise materjali järgi otsustades oli ~600. aastaks eKr moodustunud ühtne asula, mida võib juba pidada linnaks. Küngastevahelisse orgu rajati foorum, Kapitooliumi künkast sai aga kindluse asupaik. Peagi piirati linn müütidega, hakati ehitama templeid ja teisi ühiskondlikke hooneid.
seonduv oli vaja kirja panna: maksud, üleujutuste aeg jne. Kõige vanem kirjasüsteem oli piltkiri e piktograafiline kiri. Mingi märk oli vastav mingile esemele. Näiteks eeslipea tähendas eeslit. Piltkiri on tüübit mõistekiri. Varsti hakkas iga ese kandma mingit tähendust silpide kujul ja tekkis silpkiri. Näiteks sumerite sõna ,,vesi" hakkas tähistama täht a. Tähestikulise kirja lõid foiniiklased. 6. Egiptuse ja Mesopotaamia looduslikus olud, eripärad ning mõju riigi arengule. Niiluse mõlemal kaldal oli viljakas põlluharimisala. Egiptust piiravad idast ja läänest poolkõrbed ja kõrbed. Vihma ei saja peaaegu üldse. Egiptuse aasta jagunes põllutööde järgi kolmeks: 1) üleujutus (juuli, august oktoober, november); 2) põlluharimisperiood (kuni kevadeni); 3) põuaperiood (kuni järgmise üleujutuseni).
km², millest mandriosa moodustab 493 486 km², Baleaarid 4992 km², Kanaarid 7447 km² ja Põhja-Aafrikas asuvad Ceuta ja Melilla linnad 32 km². Hispaanial on maismaapiir Prantsusmaaga, Andorraga, Portugaliga, Ühendatud Kuningriigiga (Gibraltariga) ja Marokoga (Ceuta ja Melilla linnad). 2. Ajalugu Esimesed ajaloolised mälestised Hispaanias on Altamira koopajoonised, mis loodi ilmselt 15 000 e.Kr. Umbes perioodil 500 eKr–300 e.Kr. asutasid meresõitjatest foiniiklased ja kreeklased hulga kolooniaid Vahemere rannikul. Teise Puunia sõja ajal allutas laienev Rooma Impeerium endale Vahemere rannikul olevad Kartaago kaubanduskolooniad. Roomlased arendasid juba olemasolevaid linnu, näiteks Lissaboni (Olissipo), Tarragona (Tarraco) ja asutasid Zaragoza (Caesaraugusta), Mérida (Augusta Emerita) ja Valencia (Valentia). Rooma eestkoste all arenes poolsaare majandus. Hispaania toimis rooma turu jaoks kui viljaait: sadamad eksportisid kulda, villa, oliiviõli, veini
Umbes aastal 600 eKr tegutses usu-uuendaja Zarathustra, kes muutis religiooni. Tekkis mazdaism, mis põhines hea ja kurja võitlusel. Õigeid inimesi ootab paradiis, halbu põrgupiin. Lõpuks võidab hea kurjuse, surnud tõusevad hauast ja järgneb õnneajastu. 5.2 Foiniikia ja Iisrael.Foiniikia. Tänapäeva Süüria. Liibanoni ja Palestiina olid tuntud Kaanani ehk Purpurimaa nime all. Vihma sajab põlluharimiseks piisavalt. Seedrimetsadest saadi laevaehitusmaterjali. Foiniiklased olid kõige osavamad meresõitjad. Rajati linnriigid, mis sageli võõrvõimu all. Linnriiki ja selle sõjaväge juhtis kuningas. Vabad kodanikud said arvatavasti koosolekul riigi poliitikat mõjutada. Suurimaks saavutuseks tähestiku loomine umbes 1000 eKr. Tähestik koosnes 22 kaashäälikust. Iisrael. Kaanani lõunaosas elasid semiinid soost heebrealased ehk juutide esivanemad. Nende esiisa Aabraham olevat saabunud Mesopotaamiast. Hiljem sattus osa heebrealasi Egiptusesse,
Saarest möödub Kanaari hoovus.[2] 3.2 Ajalugu Enne esimeste inimeste saabumist elasid saarel eelajaloolised loomad näiteks suured sisalikud ja närilised. Kanaaride esimesed päriselanikud olid guatshid, kelle päritolu on ebaselge. Eurooplased kirjeldasid neid kui pikkade, heledate juuste ja siniste silmadega rahvast. Sellest tulenevalt on guatshisid peetud keltide või viikingite järeltulijateks, samas võivad nad olla ka berberite järeltulijad. Aja jooksul on saari külastasid nii foiniiklased, kreeklased, roomlased kui puniigid.[2] Alates 14. sajandist on saari püütud vallutada, Hispaaniale allutati saared alles 15. sajandi lõpuks. Enamik pärismaalasi müüdi orjadeks, nende keel, kombed ja kultuur suruti maha.[2] 3.3 Geoloogia Kanaari saarestik on vulkaanilise päritoluga arhipellaag kuhu kuulub seitse suuremat ja üks väiksem saar ning mitmeid saarekesi. Seitse suuremat saart on: Tenerife, Fuerteventura, Gran Canaria, Lanzarote, La Palma, La Gomera ja El Hierro
külm talv ning Vahemere ääres on suvi palav ning talv pehme. Hispaania majandus on väga mitmekesine. Riigis paiknevad märkimisväärselt suured kivi- söe-, raua-, tsingi- ja vasevarud. Peamised põllumajandussaadused on oliivid, tsitrusviljad, riis, suhkrupeet, nisu ja viinamarjad. Tähtsal kohal on auto-, tekstiili- ja toiduainetööstus. Üks peamisi sissetulekuallikaid on turism. Hispaanias on elanud mitme tsivilisatsiooni esindajaid, näiteks keldid, foiniiklased ja kreeklased. 2. sajandist eKr kuni 5. sajandini pKr oli Hispaania Rooma riigi osa. Seejärel tungisid riigi territooriumile läänegoodid. 8. sajandil vallutasid Hispaania araablased, kes valitsesid seal mõnes paigas kuni 15. sajandini. Ameerika hõivamisega 15.-16. sajandil muutus Hispaania suureks impeeriumiks. Impeeriumi nõrgenedes kaotas Hispaania oma Ameerika kalooniad. Verise kodusõja järel, mis toimus aastatel 1936-1939, kehtestas Francisco Franco diktatuuri, mis kestis kuni 1975
Väljakute tase väga hea. Korraldatakse rahvusvahelisi golfiturniire. II MADEIRA 1. Madeira asukoht ja riiklik kuuluvus? Elanikud? Pealinn? Madeira on Portugali autonoomne piirkond ja saar Atlandi ookeanis, umbes 600 km kaugusel Aafrikast. Saare elanikud on portugallased, Saare keskus on Funchal; Pindala:828 ruutkilomeetrit, 245 800 elanikku (2006.a.) 2. Madeira "avastajad", kes ja millal Madeira eurooplastele avastas Madeira saarestiku avastamislugu on segane. Oletatakse, et juba foiniiklased külastasid Madeirat. Kogu saarestik avastati aga enne 13. sajandi keskpaika, sest me leiame Madeira 1351. aastast pärinev Itaalia kaartilt. 1418. aastal nägi Porto Santot tormiga kursist kõrvalekaldunud Portugali meresõitja Goncalves Zarco. Kui Zarco 1420. aastal Madeirale jõudis, ei olnud saarel inimesi ega ka maismaaimetajaid ning Zarco rahastaja Henri Meresõitja alustas kohe saarte koloniseerimisega 3. Madeira looduse omapära? Taimkatte iseärasused? Tähtsamad kaitsealad? Mida
tsivilisatsioonid 4. Vana-Idamaad · Sumerid - Mesopotaamia tsivilisatsiooni rajajad; paljude asjade esmaleiutajad: kiilkiri, ratas, linnade ehitajad; kõrge kultuuritasemega rahvas eepos ,,Gilgames". Asukoht: Mesopotaamia lõunaosa · Akadlased sumerite kultuuri edasikandjad; akadi keel oma aja lingua franca. · Hetiidid lüliks Vana-Idamaade ja Egiptuse vahel; olid esimesed rauakasutajad; eristasid seadustes tahtlikke kuritegusid · Foiniiklased head meresõitjad; rajasid kolooniaid; tähestiku loojad · Egiptus: 1) Vana Riik (27.-21.saj eKr) sisemine ühtsus isoleeritus kujunes ühtsem religioon; rõhutati vaarao jumalikkust püramiidid (üle 50) sisesegaduste tõttu riik lagunes 2) Uus Riik (16.-11.saj eKr) hüksoslased tõrjuti välja välise võimu hiilgeaeg armee loomine Hatsepsut Thutmosis III Amenhotep IV Nofretete
Prantsuse kultuurist. Lisaks kunstiajaloo raamatule on Sitsiilia kaunite maastikega päikeseline saar, mis pakub piiramatult avastusvõimalusi gurmaanidele. 20 Sardiinia / Cagliari Sardiinia oli eriliseks inspiratsiooniallikaks inglise kirjanikule D. H. Lawrence'ile, kes siin palju reisis tihtipeale ka jalgsi. Oma raamatus "Meri ja Sardiinia" kirjutab ta: "Sardiinia on jäetud väljapoole aega ja ajalugu". Siin ongi kokku põimunud foiniiklased, kartaagolased, roomlased, araablased, bütsantslased ja hispaanlased kõik nad on siia tulnud ja see saar on nad ümber kujundanud. Kokkuvõte Itaalia on huvitav riik. Ta on küllaltki arenenud Euroopa riik, ilusa looduse ja kultuuriga. Itaaliat tasub külastada. Kasutatud materjal http://www.estravel.ee/index.php?lang=est&main_id=63,1421,1171,1176 (8.09.2009) http://www.estemb.it/est/esileht/itaalia/newwin/aid-523 (8.09.2009) http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/itaalia_evekangron
Need loodi ilmselt 15 000 eKr. Poolsaare ajaloolised asukad olid ibeerlased ja keldid, neist esimesed ida- ja teised läänerannikul. Keskplatool segunedes said neist keltibeerid. Kaisa Suumann 6 IFI6001 Arvuti töövahendina Varaseim linnakultuur usutakse olevat poolmüütiline lõunapoolne linn Tartessos (enne 1100 eKr). Umbes perioodil 500 eKr300 eKr asutasid meresõitjatest foiniiklased ja kreeklased hulga kolooniaid Vahemere rannikul. Kiirelt aga võtsid Puunia sõdade käigus jõupositsiooni Vahemerel üle kartaagolased kuni roomlased nad purustasid ja positsiooni üle võtsid. Rooma impeerium ja germaanlaste sissetung Teise Puunia sõja ajal allutas laienev Rooma Impeerium endale Vahemere rannikul olevad Kartaago kaubanduskolooniad. See toimus umbes 210205 e Kr. Nii sattus pea kogu Pürenee poolsaar rohkem kui 500 aastaks roomlaste kontrolli alla. Pürenee
umbes 35 000 aastat tagasi. Tuntuimad mälestised ja kunstiteosed sellest perioodist on kuulsad maalingud Põhja-Hispaanias, Kantaabrias, Altamira koobastes. Need loodi ilmselt 15 000 eKr. Poolsaare ajaloolised asukad olid ibeerlased ja keldid, neist esimesed ida- ja teised läänerannikul. Keskplatool segunedes said neist keltibeerid. Varaseim linnakultuur usutakse olevat poolmüütiline lõunapoolne linn Tartessos (enne 1100 eKr). Umbes perioodil 500 eKr300 eKr asutasid meresõitjatest foiniiklased ja kreeklased hulga kolooniaid Vahemere rannikul. Kiirelt aga võtsid Puunia sõdade käigus jõupositsiooni Vahemerel üle kartaagolased kuni roomlased nad purustasid ja positsiooni üle võtsid. [redigeeri] Rooma impeerium ja germaanlaste sissetung Teise Puunia sõja ajal allutas laienev Rooma Impeerium endale Vahemere rannikul olevad Kartaago kaubanduskolooniad. See toimus umbes 210205 e Kr. Nii sattus pea kogu Pürenee poolsaar rohkem kui 500 aastaks roomlaste kontrolli alla
u 650 Lüüdias võetakse kasutusele raha (mündid) u 640 Tekib Pärsia riik, esialgu vasallsõltuvusest Meediast 626 Babülon vabastab end taas Assüüria ülemvõimu alt u 616 Etruskide kõrgaaeg 612 Liitunud Meedia ja Babüloonia purustavad Assüüria u 610 Egiptus taas võimas suurriik. Vallutatakse Juuda ja Vahemere rannik. U 600 Foiniiklased purjetavad 3 aaastaga (?) ümber Aafrika 598 Jeruusalemma vallutamine Nebukadnetsar II poolt vastuseks Juuda ja Egiptuse liidu sõlmimisele. 587 Babüloonia purustab Jeruusalemma. Juudid küüditakse Babüloni (Paabeli vangipõlv 587-538) u 560 Sparta oma võimsuse tipus. Ateenas valitsevad türannid. Ateena tõusu algus
Eshatoloogiline maailma lõpust kõnelev. KAANANIMAA JA IISRAEL: MONOTEISMI TEKE (ptk. 12 lk.83-90) Kaanan akadi keeles purpuri maa. Selle alla kuuluvad praegused Süüria, Liibanon, Palestiina, peamiselt elasid seal semiidi soost rahvad. Tegeleti põlluharimisega, mis ei vajanud seal kunstlikku niisutust. Suured meresõitjad. Foiniikia linnriigid (tänapäeva Süüria ja Liibanon). Linnriigid Byblos, Siidon ja Tüüros tekivad u 3000 a eKr. Omavahel eriti hästi läbi ei saadud. Foiniiklased olid suured meresõitjad ja rajasid palju kolooniaid: esmalt Küprosele ja hiljem ka mujale Vahemere rannikule (neist kuulsaim Kartaago, rajatud 824 a eKr). Foiniikia linnades valitses tõenäoliselt kuningas, preesterkonnal võimu polnud, riigi juhtimises võisid kaasa rääkida ka kaubandusega tegelevad ülikud. Kultuuri silmapaistvaim saavutus oli maailma esimese tähestiku leiutamine 2. aastatuhandel eKr. Tõenäoliselt põhinevad kõik tänapäeva
ka stepis on rikkalik taimestik, kust loomakarjad toitu hangivad. Kuival ajal jäävad ainsaks kohaks, kust nomaanid oma loomadele toitu leiavad, vaid kultuurmaad. Ikka ja jälle on rändrahvad püüdnud kultuurmaadele paigale jääda. Nii toimus ka iisraeli rahva paikseks jäämine, umbes 1200 aastat e.Kr. Vana Testamendi kirjutamise seos ajalooga. Juudid kuuluvad semiitlike rahvaste hulka. Tuntumatest rahvastest kuuluvad sinna veel aarablased, assüürlased, foiniiklased ja babüloonlased. Üldnimetuse on nad saanud piiblitegelase Noa poja Semi järgi, kellest nad arvasid end põlvnevat. Juutide algkodu asub Araabia poolsaarel. Aastatel 2000-1200 e.Kr. rändasid nad karjakasvatajatena mesopotaamia ja Egiptuse vahel. Arvatavasti pärinevad selle ajastu algusest 1. Moosese raamatu esiisade pärimuste juured. Iisraeli paikseksjäämise ajal kuulus Palestiina temast lõuna pool asuva Egiptuse Uue Riigi (1570-1200 e.Kr.) mõjusfääri
INIMESE PÕLVNEMINE Elu Maal tekkis 3 mlrd aastat tagasi, inimene hakkas arenema 5-6 mlj aastat tagasi. Inimese ajajärk jaguneb kaheks: 1) ESIAEG miljonid aastad, inimese kujunemine 2) AJALOOLINE AEG 5000 eKr kaasaeg. Sel ajal hakati kirjutama AUSTRALOPITEEKUS loetakse 1. kellest sai inimene alguse. 5mlj a tagasi, suure kohanemisvõimega. HOMO HABILIS vanim ürginimene, 3mln a tagasi. Elas muinas- ja kiviajal. Kivist tööriistad. HOMO ERECTUS 2mln a tagasi. Pihukirves. 1mln a tagasi levis inimasustus Aafrikast mujale. Elasid koobastes & okstest onnides. Rahvaarv kasvas kiiresti. HEIDELBERGI INIMENE 0.5 mln a tagasi. Suured vaimsed võimed ja kohanemisvõime. HOMO SAPIENS pärisinimene, tarkinimene. NEANDERTALLANE 250 000 a tagasi, pole meie eellane, DNA erineb meie omast. Liikus põhja, kohanes külma kliimaga. Sotsiaalselt arenenud. HOMO SAPIENS SAPIENS 200 000 a tagasi. Leiukoha järgi ku...
1. Reklaami ajaloost Reklaami esimesed ilmingud avaldusid siis, kui hakati kaupu vahetama. Mida pikemaks venis vahemaa toote valmistaja ja tarbija vahel, seda enam vajati reklaami. Ajalugu on näidanud, et reklaam tekkis ja arenes lahutamatus seoses majanduslike suhete, tööstuse, kaubanduse ning tehnika edenemisega. Alguses oli reklaam suuline, rändkaupmehed tõmbasid pakutavatele toodetele tähelepanu hüüete ja lauludega. Assüürlased, foiniiklased ja babüloonlased süütasid välissadamatesse saabudes tuled kohaliku klientuuri kohalemeelitamiseks, Kreekas ja roomas aga olid eri ametiisikud- karjujad ja üleskiitjad, kes teadustasid ka kaubanduslikke uudiseid ja kutsusid rahvast ostma. Termin reklaam tulebki ladinakeelsest sõnast reclamare, mis tähendab tõlkes avalikult kuulutama, hüüdma. 12.sajandi alguses kaubandus elavnes ning turgudele ilmus omaette asjamehi, kes tutvustasid ja kiitsid müüdavaid tooteid. 14. ja 15
Mis on infovarade turvaohud? Oht(threat) on potentsiaalne (info) tube rikkumine. Oht on seega kas: *potentsiaalne tervikluse rikkumine *potentsiaalne käideldavuse rikkumin *Potentsiaalne konfidentsiaalsuse rikkumine Ohtude liigitamine Ohte on võimalik liigitada: Turvalisuse komponendi järgi (mida ohustab) Allika järgi (mis põhjustab) Kahjustuse olulisuse seisukohalt (kui suure kahju tekitab) Reeglina kasutatakse kahte esimest liigitust. Ohtude jagunemine allika järgi 1. Stiihlised ohud: · Keskkonnaohud · Tehnilised rikked ja defektid · Inimohud 2. Ründed (attack) Stiihilised ohud Stiihiised ohud tulenevad vääramatust looduslikust jõust, mis võib olla loomult juhuslik(äike,ujutus) või regulaarne (kulumine,materjalide väsimine,saastumine) Samas võibad stiihilised tuleneda ka inimvigadest, mida võivad põhjustada ebapiisavad oskused, hooletus, juhtimisvead, keskkonnategurid. ...
Eshatoloogiline – maailma lõpust kõnelev. KAANANIMAA JA IISRAEL: MONOTEISMI TEKE (ptk. 12 lk.83-90) Kaanan – akadi keeles purpuri maa. Selle alla kuuluvad praegused Süüria, Liibanon, Palestiina, peamiselt elasid seal semiidi soost rahvad. Tegeleti põlluharimisega, mis ei vajanud seal kunstlikku niisutust. Suured meresõitjad. Foiniikia linnriigid (tänapäeva Süüria ja Liibanon). Linnriigid Byblos, Siidon ja Tüüros tekivad u 3000 a eKr. Omavahel eriti hästi läbi ei saadud. Foiniiklased olid suured meresõitjad ja rajasid palju kolooniaid: esmalt Küprosele ja hiljem ka mujale Vahemere rannikule (neist kuulsaim Kartaago, rajatud 824 a eKr). Foiniikia linnades valitses tõenäoliselt kuningas, preesterkonnal võimu polnud, riigi juhtimises võisid kaasa rääkida ka kaubandusega tegelevad ülikud. Kultuuri silmapaistvaim saavutus oli maailma esimese tähestiku leiutamine 2. aastatuhandel eKr. Tõenäoliselt põhinevad kõik tänapäeva
Autonoomsed piirkonnad jagunevad 50 provintsiks. Ka kumbki autonoomne linn koosneb ühest provintsist. Provintsid on jaotatud munitsipaliteetideks. Lühidalt mõningaid tähtsamaid ajaloolisi fakte Hispaaniast kronoloogilises järjestuses: · Esimesed inimasustuse jäljed Pürenee poolsaarel ulatuvad vanemasse paleoliitikumi aega. · Gibraltarist on leitud ka neandertallaste koljujäänuseid. · II aastatuhande lõpust e.m.a. rajasid foiniiklased Hispaanias kaubanduskolooniad- Cádiz ja Málag. · III aastatuhandest e.m.a. on andmeid vasemaagi kaevandamisest. Põliselanikud olid riigis peamiselt ibeerid ja baskid. · 3. saj. e.m.a. tungisid Hispaaniasse kartaagolased. · 3. saj. e.m.a. II Puunia sõja ajal tõrjusid roomlased kartaagolased riigist välja ja valitsesid Hispaaniat järgmised 2 sajandit. · 7. saj. e.m.a. algas kreeklaste kolonisatsioon. Põhjapoolt tulid keldid, segunesid ibeeridega ja kujunesid keltibeerid.
Kreeka Kreeka on riik Kagu-Euroopas, Joonia mere ja Egeuse mere ääres. Põhjas asub neli naaberriiki: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi. Kreeka rannajoon on väga liigestatud, saarte ja poolsaarterohke. Selle pikkus on 14 880 km. Riigi kõrgeim mägi on Olümpos, 2917 meetrit. Kreeka on vabariik. Kreeka parlamendi kreekakeelne nimi on Vouli ton Ellinon. Halduslikult jaguneb Kreeka piirkondadeks ja need omakorda maakondadeks (nómos). Maakonna staatuses on ka Áthose mungavabariik. 1. Atika 2. Ida-Makedoonia ja Traakia 3. Ípeiros 4. Joonia saared 5. Kesk-Kreeka 6. Kesk-Makedoonia 7. Kreeta 8. Lõuna-Egeus 9. Lääne-Kreeka 10. Lääne-Makedoonia 11. Peloponnesos 12. Põhja-Egeus 13....
Veel püsivad süsi, lubjakivi, graniidi ja vase varud. 14 KOKKUVÕTE Portugal on rikka ja eripalgelise loodusega riik Pürenee poolsaarel. Portugali looduslik ilme jaotub kaheks Tejo jõe kohalt. Põhjas on kena mägine loodus ja parasvöötmeline kliima. Lõunas on madal ja soe, kaunid rannad ja lähistroopiline ning vahemereline kliima. Portugalist on aegade jooksul läbi käinud paljud rahvad. Siia on jätnud oma jälje roomlased, hispaanlased, foiniiklased, araablased ja paljud teised. Porutgallased saavutasid võidu araablaste üle ning said iseseisvaks riigiks. Esimese riigina Euroopas asusid nad maid avastama ja said nii väga rikkaks koloniaalriigiks. Suhted endiste kolooniatega on siiani tähtsad. XX sajandi jooksul vahetus Portugalis võim väga mitu korda. Siiski sai Portugalist üks NATO asutajaliige ning sajandi lõpu poole astus riik ka Euroopa Liitu. Portugali ühiskond on esmapilgul kinnine, seda seetõttu, et igasugused suhted
on oleku vorm. Looduses esineb analoogia vulkaanilised kivimid (obsidiaan). Klaas on keemiliselt koostiselt lähedane teistele ehitusmaterjalidele nagu tsement, paakumiseni põletatud keraamika jms.Klaasi võib vaadelda kui allajahutatud vedelikku. Klaasi tuntakse vähemalt 7000 aastat: Egiptuse, Assüüria aladelt on leitud klaasamulette, mida dateeritakse aastatesse 2000 a eK. Aastatel 1500-1000 eK valmistati klaasist helmeid, kujusid, aga ka mööblit. Foiniiklased leiutasid klaasipuhumise arvatavasti 100 a eK, sealt levis see Kreeka ja Rooma aladele. Roomlased valmistasid juba aknaklaasi. Pompeij varemetest, mis hävis 79. aastal, leiti värvilisi aknaklaase. Värvitut klaasi õpiti valmistama hiljem, aastatel 200-300. Kuuendal sajandil hakati valmistama metall- ja tinaraamides aknaid kirikutele. Keskajal saavutas kunstilise klaasi alal meisterlikkuse Veneetsia. Aastal 1699 leiutati uus lameklaasi
1. AJALUGU 1) EELAJALUGU JA EEL-ROOMA RAHVAD PÜRENEE POOLSAAREL Tänapäeva inimese eellased, hakkasid Ibeeria poolsaarele saabuma Püreneedest umbes 35000 aastat tagasi. Poolsaare ajaloolised asukad olid ibeerlased ja keldid, neist esimesed ida- ja teised läänerannikul. Keskplatool segunedes said nendest keltibeerid. Varaseim linnakultuur usutakse olevat poolmüütiline lõunapoolne linn Tartessos. Umbes perioodil 500 eKr 300 eKr asutasid meresõitjatest foiniiklased ja kreeklased hulga kolooniaid Vahemere rannikul. Kiirelt aga võtsid Puunia sõdade käigus jõupositsiooni Vahemerel üle kartaagolased kuni roomlased nad purustasid ja positsiooni üle võtsid. 2) ROOMA IMPEERIUM Teise Puunia sõja ajal allutas laienev Rooma Impeerium endale Vahemere rannikul olevad Kartaago kaubanduskolooniad. Sellega sattus pea kogu Pürenee poolsaar rohkem kui 500 aastaks roomlaste kontrolli alla.
Kool Nimi klass Õpimapp Maadeavastajad ja reisimehed Juhendaja: Asukoht Sisukord Sissejuhatus.................................................................................3 Vanaaja reisimehed........................................................................4 1. Hanno....................................................................................5 2. Pytheas Massaliast.......................................................................5 Keskaja maadeavastajad..................................................................6 3. Ibn Battuta...............................................................................7 4. Marco Polo..............................................................................7 5. Al Idrisi..................................................................................
II. ANTIIKAEG. ROOMA VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 509 eKr § Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk · 6. saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 265 eKr · Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist kehtestati vabariik Roomas vabariiklik riigikorraldus. · 4.-3. saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. · 265 eKr on ...
1 II. ANTIIKAEG: VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 – 509 Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk eKr 6.saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 – 265 Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist vabariik eKr kehtestati Roomas vabariiklik riigikorraldus. 4.-3.saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. 265 eKr on kogu Itaalia alistatud Rooma ülemvõimule. Rooma 265 – 133 I (264-241 eKr) ja II(218-201 eKr) Puunia ülemvõim eKr sõjas löödi sõjaliselt Kartaagot ja Rooma u tõusis Vah...
1 II. ANTIIKAEG: VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 509 Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk eKr 6.saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 265 Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist vabariik eKr kehtestati Roomas vabariiklik riigikorraldus. 4.-3.saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. 265 eKr on kogu Itaalia alistatud Rooma ülemvõimule. Rooma 265 133 I (264-241 eKr) ja II(218-201 eKr) Puunia ülemvõim eKr sõjas löödi sõjaliselt Kartaagot ja Rooma u tõusis Vahemere lääneosa...
Foiniikia linnriigid Kaanan oli killustatud paljudeks erineva suuruse ja tähtsusega riikideks. Suuremate sisemaa riikide kõrval mängisid seal erilist rolli rannikule koondunud territooriumilt väikesed, kuid rikkad ja mõjukad Foiniikia linnriigid - Büüblos, Siidon, Tüüros jt.. Nende rikkuse peamine allikas oli transiitkaubandus erinevate Ees-Aasia piirkondade, Egiptuse ja läänepoolsete Vahemeremaade vahel. Nii kujunesid foiniiklased I aastatuhande algul e.Kr. kõige oskuslikemaiks meresõitjaiks Vahemerel. Ühtlasi rajasid nad hulgaliselt kolooniaid, esmalt Küprosel ja seejärel ka Vahemere lääneosas, kus üks neist, Kartaago Aafrika põhjarannikul, kujunes peagi tõeliseks suurvõimuks. Samal ajal hakkas foiniiklasi ida poolt üha enam ähvardama tugevnev Assüüria impeerium. Peagi langesidki sealsed linnad esmalt assüürlaste, siis Uus-Babüloonia kuningate ja lõpuks Pärsia võimu alla.
II. ANTIIKAEG: VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 509 eKr · Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk · 6.saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 265 eKr · Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist vabariik kehtestati Roomas vabariiklik riigikorraldus. · 4.-3.saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. · 265 eKr on kogu Itaalia alistatud Rooma ülemvõimule. Rooma 265 133 eKr · I (264-241 eKr) ja II(218-201 eKr) Puunia sõjas ülemvõimu löödi sõjaliselt Kartaagot ja Rooma tõusis kujunemine Vahemere lääneosa tugevaimaks suurriigiks. Vahemere ...
See jaguned 4 perioodiks ja lõpus võidab hea Abura Mazda Kaanan ehk iisraelased Piirkondi tabanud katastroof on tagasi tõmbunud ja linnad tõusevad taas. Alad arameastuvad, Palestiinasse saabuvad heebrealased. Allikad on väga ühekülgsed, peamiselt Vana Testamendi näol. On ka Kreeka tekstid, aga seal figureerivad foiniiklased, üldsõnaliselt. Kujunesid mitmed linnriigid, sh Sidon ja Tyros. Oli ka kaubanduslik aristokraatia ja neil oli poliitiline sõjaõigus. Foiniiklased Laevaehitus (Liibanoni seedermetsad) ja teiselt poolt üldse ehitusmeistrid. Ehk need linnas eksportiid oskustööd. Assüürlased vajasid ka metalli,
Kaanan täh. akadi keeles purpurimaad, sellep. et seal kasutati toorainena purpurvärvi valmistamisel. Oli vanim põllumajanduspiirk., arenenud meresõidumaa, põhikaubaks-purpurriie ja seedripuu. Kaanan oli territoriaalselt killustatud. Peale suuremate sisemaariikide mängisid erilist rolli rannikul asuvad väikesed, kuid rikkad ja mõjukad Foiniikia linnriigid-Byblos, Siidon, Tüüros jt. Foiniikia-kitsas riba mere ja Liibanoni mägede vahel. Foiniiklased elasid Kaananimaa põhjapool. umb. 2000 a eKr leiutasid nad 22-st tähest koosneva tähestiku, mis sai slaavi, kreeka, ladina tähestiku aluseks. Samuti olid nad nii meresõitjad kui ka kultuuri vahendajad Euroopa vahel. Rajasid kolooniad Vahemeres, P-Aafrikas. Heebrlased- Kaananimaa lõunaosas tänap. juutide esivanemad, semiidi sost rändkarjakasvatajad, kes tulid Mesopotaamiast 2000 a eKr Aabrahami juhtimisel Kaananisse Mesopotaamiast. Osa
positsioneerimissüsteemide lühitutvustus. Eellugu GPS-ile Juba ammustest aegadest on inimesed püüdnud leida usalduslikku meetodit määramaks oma asukohta ning leidmaks teed sihtpunkti ja tagasi. Arvatavasti kasutasid koopainimesed jahile või toitu otsima minnes kivisid ja oksi oma tee märkimiseks. Esimesed meremehed järgisid hoolikalt rannajoont vältimaks avamerele sattumist. Esmakordselt avamerele seilajad avastasid, et oma teed saab tähtede järgi määrata. Näiteks foiniiklased kasutasid Põhjanaela reisil Egiptusest Kreetale. Kahjuks on tähed nähtavad vaid öösiti ja selge taevaga. Järgmiseks suureks sammuks oma asukoha määramisel olid kompass ja sekstant. Kompassi nõel osutab alati põhjapoolusele ja seetõttu on alati võimalik öelda, mis suunas liigutakse. Sekstanti kasutati taevakehade (Päike, tähed ja planeedid) täpsel jälgimisel. Tema abil sai mõõta taevakeha kõrgust kraadides horisondist ning leitud suurust kasutatigi oma asukoha määramisel
1700eKr Asus osa heebrealasi- Iisraeli hõim ümber Egiptusesse. Hetiidid rajavad oma riigi Väike-Aasiasse. 1600eKr Hammurapi seadused-esimene seadustekogu, raiutud kivisse, koostatud kiilkirjas. Eesti pronksiaeg: Asva kultuur 1500-600eKr 1500eKr Egiptuses loobutakse püramiidide ehitamisest, vaaraod maetakse kuningate orgu. Vaarao Thutumosis III ajal egiptus saavutab oma välise võimsuse vallutades naaberalasid sealhulgas Palestiina. 1400eKr Foiniiklased võtavad kasutusele konsonant tähestiku (hiljem täiendavad kreeklased seda tähestikku vokaalidega ja saavad alfabeeti ehk tähestiku, mida naaberrahvad mugandasid oma keelele ja mis roomlaste kaudu jõudis keskajal ka Eestisse). 1300eKr Hetiidid võtavad kasutusele raua-algab rauaaeg. 338-30eKr- Hellenismi perood, kattub Alexander Suure valitsusajaga. 146eKr- Roomlased alistasid Kreeka ja 30.a kõik hellenistlikud riigid mille A.Suur oli loonud ja sellega lõppeb Vana-Kreeka ajaloo periood
siis võis ühelt riigilt teise vastu kaitset leida. Sellisel taustal arenes Kaananis peamiselt semiidi rahvaste kultuur. Kaanan oli territoriaalselt killustatud. Peale juba eespool mainitud suuremate sisemaariikide mängisid erilist rolli Vahemere rannikul asuvad väikesed, kuid rikkad ja mõjukad Foiniikia linnriigid - Byblos, Siidon, Tüüros jt. FOINIIKIA LINNRIIGID. Foiniikia õitseaeg oli 10.-7.saj eKr. Linnriikide rikkuse allikaks oli transiitkaubandus. Foiniiklased olid I aastatuhandel eKr kõige osavamad meresõitjad. Ühtlasi rajasid nad hulgaliselt kolooniaid, esmalt Küprosele, seejärel kaugemale Vahemere äärde. Üks neist oli Kartaago, asukohaga Aafrika põhjarannikul, mis tõusis peagi Vahemere lääneosa võimsamaks riigiks. Kuid Foiniikia linnad ise pidid taluma küll assüürlaste, siis Uus- Babüloonia ja lõpuks Pärsia vallutusi. Foiniikia linnriikide sisekorraldusest on teada väga vähe
Liibanoni seedri pruun hästilõhnav ja kergestitöödeldav puit on väga hinnatud ehitustel, ka laevaehituses. Erakordselt mädanemiskindlast seedripuidust ehitatud hooned võivad vastu pidada aastatuhandeid. Seedreid kasutatakse ka dekoratiivtaimena parkides ja aedades. Nii Piibel kui legendid räägivad valitsejatest, kes saatsid oma alluvaid seedrimetsasid hävitama. Kuningas Saalomon laskis Jeruusalemma kuulsa templi ehitada just seedripuust. Seedripuitu kasutasid ka Egiptuse vaaraod. Foiniiklased vajasid seedripuitu oma laevade jaoks. Liibanoni seeder on oma kodumaal ammu haruldaseks jäänud. Tänapäeval on seal väikeste saludena järel vaid paarkümmend ruutkilomeetrit seedripuumetsasid, Süürias veel vähem, kuid Türgis on seda veel palju, sellepärast ei ole Liibanoni seeder nimetatud kaitset vajavaks liigiks. Briti saartele istutati esimene Liibanoni seeder 1646. aastal ning see püsib elus tänini. Selle ümbermõõt küünib 7,6 meetrini. 18. sajandi keskpaiku
Mõõtsid aega. Esimene kell oli päikesekell. Veekell -anum jagati 12ks. Vesi voolas välja. Iga päev täideti uuesti. Liivakell sai määrata minuteid. Foiniikia Pikaks venitatud ala piki rannikut. Jääb Väike-Aasia poolsaare ja egiptuse vahele. Ühelt poolt on piiratud Süüria mägedega ja teiselt pool Vahemerega. Ühtset riiki kunagi ei tekkinud, jäi linnriikide kogumikuks. Äärmiselt viljakas ala. Kasvatati teravilja, viinamaru ja oliive. Foiniiklased olid enne kreeklasi tuntud veini ja õlikaupmehed. Oliive soolati ja hapendati. Välja veeti oliive, viinamarju, nisu ja seedripuiduga varustati kogu ümbruskonda. Kõrgelt arenenud käsitöö juveliirid, töödeldi teemati, sulatati maaki, töödeldi klaasi. Korjasid meretigusid millega värvisid kangaid. Pestes ei tulnud värv maha. Rannikule tekkisid suured kaubalinnad: Akko, Siidon, Tyrros. Vanade Idamaade kuulsaimad meremehed. Leiutasid laevatüüri millega sai vastutuult
Eshatoloogiline maailma lõpust kõnelev. KAANANIMAA JA IISRAEL: MONOTEISMI TEKE (ptk. 12 lk.83-90) Kaanan akadi keeles purpuri maa. Selle alla kuuluvad praegused Süüria, Liibanon, Palestiina, peamiselt elasid seal semiidi soost rahvad. Tegeleti põlluharimisega, mis ei vajanud seal kunstlikku niisutust. Suured meresõitjad. Foiniikia linnriigid (tänapäeva Süüria ja Liibanon). Linnriigid Byblos, Siidon ja Tüüros tekivad u 3000 a eKr. Omavahel eriti hästi läbi ei saadud. Foiniiklased olid suured meresõitjad ja rajasid palju kolooniaid: esmalt Küprosele ja hiljem ka mujale Vahemere rannikule (neist kuulsaim Kartaago, rajatud 824 a eKr). Foiniikia linnades valitses tõenäoliselt kuningas, preesterkonnal võimu polnud, riigi juhtimises võisid kaasa rääkida ka kaubandusega tegelevad ülikud. Kultuuri silmapaistvaim saavutus oli maailma esimese tähestiku leiutamine 2. aastatuhandel eKr.
pruunid, beezid. Praktilise kogemuse varal õppisid inimesed tundma taimede või nende osade, seente ja samblike värvitoimet. Teadaolevalt on hiinlased juba 5000 a. tagasi leidnud taimed, millega siidi punaseks ja siniseks värvida. Aastasadadega muutus rõivastus inimühiskonnas teatud kuuluvuse kandjaks. Peenemad, värvirikkamad, palju aega ja materjali nõudvad tööd ehtisid vaid valitsejaid. Egiptuse vaarao Tutanhamoni oranzikas- kollane surilina oli teadlaste arvates värvitud safraniga. Foiniiklased õppisid värvimisoskusi ilmselt egiptlastelt ja saavutasid 3000 a. tagasi kuulsuse purpurpunasega. Pildil: Taimedega värvitud lõngad. Kasutatud on sammalt, kaktuse täid, sibulakoori, kevadisi paakspuulehti, madarast jm. Foto võetud Kihnus Kuraga Elvi juures. Eesti vanimad teadaolevad taimedega värvitud riietusesemed pärinevad Pariselja turbaraba leiust. 14. sajandi vöö ja paelte kudumisel on kasutatud punast ja kollast lõnga, mis arvatavalt on värvitud lepakoorte ja madaraga.
Assüüria võimu all olemine ei toonud kaasa maj langust, vaid isegi soodustasid kauplemist. Hiljem asendus Assüüria võim Babüloonia ja Pärsia omadega, püsima jäi maj tõus. Foiniiklaste põhilisteks kaubaartikliteks sai luksuskaupade ja puidu eksportimine ning metalli transiit. Foiniiklased olid ka suurepärased meresõitjad. See tõi kaasa kaubandusliku ekspansiooni Vahemerel. Rajati tugipunkte Küprosele, Põhja-Aafrikasse, Hispaaniasse, Vahemere lääneosa saartele. U 600 sooritasid foiniiklased retke ümber Aafrika. Jumalatest figureerivad maailma looja ja taevaisa El. Eli naine Asarat oli merejumalanna. Kangelaseepikas figureerib piksejumal Baal (Enlil). Baali kõrval oli oluline tema õde, viljakusjumalanna Anat. Baali kangelastegudest on olulisemad merekoletis Yami võitmine (vt Marduki ja Tiamati lugu) ning surma Motu alistamine (Baal vahepeal tapeti). Hilisematest tekstidest on jumalad veidi teisenenud. Baalide arv suurenes, tähtsaim oli Tyrose Baal, kujunes ka
oliivipuude ja viinamarjade kasvatamine. Foiniikia linnriigid olid esimesed, kes eksportisid oliive ja viinamarju ning kuivatatud kala ülemeremaadesse. Ugarit Orontose jõe suudmes 4000 5000 elanikku Byblos (mägi) sadamalinn, millel oli 6000 aastat tagasi otsesed kaubandussidemed Egiptusega. Eksporditi tammepuitu ja seedrit. Foiniikia purpurpunased villased ja linased kangad värv toodeti erilisest merekarbist. Foiniiklased vahendasid Küprosel kaevandatud vaske, Kreetalt käsitöötooteid. Orjakaubandus ja piraatlus 1.aastatuhandel e.m.a. asutasid foiniiklased kaubandusliktöönduslikke kolooniaid Põhja Aafrikasse, Pürenee poolsaarele ja Küprosele Kartaago (Uus linn) Tunis. 332.aastal e.m.a. vallutas Aleksander Suur Foiniikia tähtsaima linna Tyrose. Rahvusvahelise kaubanduse põhjused HeckscheriOhlini mudel Selle mudeliga uuriti rahvusvahelise
Savitahvlid olid põletatuna vastupidavamad kui papüürus. Savitahvleil oli palju halbu omadusi (näiteks olid need haprad ja neid rikkus ka kergesti vesi). Savitahvlile kirjutati pulgaga. · Sõudelaevad (lk 182) - aerude abil liikuv (sõja) laev. Juba III aastatuhandel ning II aastatuhande algul e.m.a. olid puust purje- ja sõudelaevad, mis kaugusi ületasid. Ees- Aasia laevameistriteks olid foiniiklased. Neil oli käes suurepärane ehitusmaterjal Liibanoni seedrid, millest nii merelaevad kui ka palju Egiptuse jõelaevu ehitati. Vaaraod pidasid lakkamatuid sõdu, et seedrimetsi enda kätte saada ja ära laastada. · Marduk (lk 183) - Marduk oli Babüloni kaitsejumal, kes tõusis panteoni tippu, kui kuningas Hammurapi allutas Babüloni valitsejana endale kogu Mesopotaamia. Enne seda oli Marduk tähtsusetu jumal
muu kalmevormiga • Seostub muutus surmaga seotud mõtteviisis: teispoolsuses pole füüsiline keha oluline • Osa uurijaid on seostanud keltide kujunemisega • Pelgalt põletusmatustega kalmistute seas ka neid, kus paralleelselt arvukaid laibamatuseid. Arengud Vahemere ruumis • Kreeka kolooniate algus – ca 800-600 eKr • Vahemerekaubandus – kujunevad konfliktid ülemvõimu pärast, osalised foiniiklased, kreeklased, etruskid, Kartaago • Ressursside küsimus: vasemaardlate kõrval oluline tina (nt Cornwallis), mis veelgi haruldasem, sool, pronksiaja lõpul juba jutuks olnud merevaik • Uute keskuste esiletõus – Hispaania ja hõbedamaak, Etruuria, Kartaago • Otsene mõju perifeerse Kesk-Euroopa arengule – vahetuskaubandus • Ca 450-140 eKr – Rooma ülemvõimu täielik kehtestamine Vahemere ruumis Etruskid Päritolu ebaselge: pakutud, et sisserändajad
I Esiajalugu 1.1. Inimese kujunemine Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased. Peaaju arenedes kujunes australopiteekus. On leitud vaid Aafrikast. Umbes 2,5 mln aasta eest kujunes Aafrikas osav inimene. Oskasid valmistada tööriistu. Järgmiseks unumese arengu etapiks oli sirginimene (homo erectus). On leitud Aafrikast, Euroopast ja Aasiast. Pikka aega peeti inimese eelkäijateks neandertaallaseks. Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Neandertaallased surid lõplikult välja umbes 30 000 aastat tagasi. Tark inimene arendas kõnet. Inimeste põhitegevuseks oli küttimine, korilus ning kalapüük. Arvati, et igal inimesel, loomal ja loodusobjektil on hing. Tekkis kunst: koopamaal ning pisiskulptuur. Esimene metall, mida tundma õpiti, oli vask, mis oli aga pehme. Hiljem lisati vasele tina ja saadi pronks umbes 2500aastat e.Kr. Umbes 1300 e.Kr. hakkasid hetiidid ...
7 1.2 REKLAAMI AJALOOST Esimesed reklaami ilmingud avaldusid siis, kui hakati kaupu vahetama. Mida pikemaks venis vahemaa toote valmistaja ja tema tarbijate vahel, seda enam vajati reklaami. Alguses oli reklaam suuline, rändkaupmehed tõmbasid rahva tähelepanu pakutavatele kaupadele hüüete ja lauludega. Rohkete kaubanduslike sidemetega assüürlased, foiniiklased ja babüloonlased jõudsid oma laevadega välissadamatesse, süütasid kohaliku rahva ligimeelitamiseks tulesid. Kreekas ja Roomas olid eri ametiisikud-karjujad ja üleskiitjad-kes teadustasid ka kaubanduslikke uudiseid ja kutsusid rahvast ostma. Termin reklaam tulebki ladinakeelsest sõnast reclamare, mis tähendab karjuma, vastu hüüdma. 12. sajandi alguses kaubandus elavnes ning turgudele ilmus omaette asjamehi, kes tutvustasid ja kiitsid müüdavaid tooteid
Savitahvlid olid põletatuna vastupidavamad kui papüürus. Savitahvleil oli palju halbu omadusi (näiteks olid need haprad ja neid rikkus ka kergesti vesi). Savitahvlile kirjutati pulgaga. Sõudelaevad (lk 189) - aerude abil liikuv (sõja) laev. Juba III aastatuhandel ning II aastatuhande algul e.m.a. olid puust purje- ja sõudelaevad, mis kaugusi ületasid. Ees- Aasia laevameistriteks olid foiniiklased. Neil oli käes suurepärane ehitusmaterjal Liibanoni seedrid, millest nii merelaevad kui ka palju Egiptuse jõelaevu ehitati. Vaaraod pidasid lakkamatuid sõdu, et seedrimetsi enda kätte saada ja ära laastada. Madruk (lk 190) - Marduk oli Babüloni kaitsejumal, kes tõusis panteoni tippu, kui kuningas Hammurapi allutas Babüloni valitsejana endale kogu Mesopotaamia. Enne seda oli Marduk tähtsusetu jumal
Enne sajandi lõppu võeti kasutusele nüüdisaja tasku- ja käekelladest tublisti suuremad kantavad kellad. Need nõudsid täpsemat tööd kui ühegi varasema masina ehitamine. On öeldud: nüüdisaegne masinaehitus on sündinud kellassepa meisterlikkuse ja veskiehitaja oskuste armastusabielust. Kronomeeter Merekaubanduse kasvu tõttu tekkis vajadus täpsemate navigat-sioonivõtete järele. Laiust sai määrata astronoomiliselt, seda tundsid juba foiniiklased. 15. saj., hakati idast läände purjetades ookeani ületama. Nüüd muutus tähtsaks geograafilise pikkuse teadmine. Pikkuse teadasaamiseks tuli laeva (Päikese järgi) aega võrrelda mingi kindla punkti, näiteks Greenwichi ajaga. See nõudis täpse kella olemasolu laeva pardal. Mõte kasutada selleks mehaanilist kella tekkis 1530. a. Spindelregulaatoriga kella täpsusest ei piisanud. 1581 pani Galilei tähele, et väikese amplituudiga võnkuva pendli võnkeperiood ei sõltu amplituudi
Hispaania Riik Edela-Euroopas, hõlmab üle 5/6 Pürenee poolsaarest, Baleaari saared Vahemeres ja Kanaari saared Atlandi ookeanis. Pindalalt (504700 km2) teine riik Euroopas. Hispaania koosseisu kuulub 17 ajaloolist maakonda, mis rühmituvad 50 provintsiks, neist 3 asub saartel. 1983. a. viidi lõpule tsentraliseeritud riigi ümberkujundamine autonoomsetest maakondadest koosnevaks riigiks. Moodustati 17 autonoomset maakonda, millel on oma valitsus ja parlament; need on Kataloonia, Baskimaa, Galicia, Andaluusia, Valencia, Estremadura, Kanaari saared, Baleaari saared, Kastiilia, Leon, Kastiilia-La Mancha, Astuuria, Navarra, Murcia, Rioja, Aragon (Aragoonia), Kantaabria ja Madrid. Hispaania juhtimise all on ka Vahemere rannikul asuvad linnad Ceuta ja Melilla ning nende juurde kuuluvad Velez de la Gomera, Alhucemase ja Chafarinase saared. Rahvastik. Rahvaarv on 39,2 milj. Hispaanias elab koos üle kümne rahv...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
