ARHAILINE AJAJÄRK: Maa oli kirjaoskamatu, kuni u 800 eKr võeti kasutusele foiniikia tähestikust tuletatud uus kiri. Arenenud oli nn protogeomeetriline keraamika kaunistati ribade ja mustritega: ribad ja jooned saadi, hoides pintslit vastu kedral tiirlevat nõud. Seotud haudadega. 8 saj eKr kujunes välja geomeetriline keraamika. Kohati kohtab lähis-ida motiive. Kreeka kunsti erijooned hakkavad ilmet võtma umbes samal ajal, kui kujuneb polis ehk iseseisev linnriik. Ateena polis oli kaasaegses mõistes väikeriik linnriikide paljusus mõjus kunstide
ning tuleb alluda ,,Wu-wei" põhimõttele (toimi toimimuta või aktiivne passiivsus). Eitatakse vägivalda ja usutakse, et on võimalik saavutada surematus, kui elada loodusega harmoonias. Judaism Judaism on etniline religioon, mis puudutab vaid üht rahvust, hetkelisi juute ja on üks vanimaid monoteistlikke usundeid. ~2000 aastat tagasi ilmutas jumal end rändkarjakasvatajast Aabrahamile ning nad tegid omavahel lepingu, et Aabraham annab järeltulijad ja jumal annab maad ehk Foiniikia. Hiljem sünnib Aabrahamil poeg Iisak, kellel sünnib poeb Jaakob, kellest lähtuvalt sünnib 12 suguharu, kellest saavad juudid. Judaismis on selline iseloomuk tunnus nagu ümberlõikamine, kus 8 päevane poisslaps nö lõigatakse ümber. ~1700 aastat tagasi ilmutas jumal end uuesti Moosesele, kes oli juudiverd ja kes päästis juudid Egiptuse vangipõlvest ning selle päästmise ajal kirjutatakse ka 5 Moosese raamatut, mis on juutide pühakirja alus. Kultus ehk
Leonidas Leonidasele pühendatud mälestussammas. Salamise lahing Pärsia merejõud olid kolmekordses ülekaalus 1200 laeva kreeklaste 400 vastu.. Lahingu alguses kreeklased taganesid, juhtides pärslased sügavamale tundmatutesse kitsastesse lahesoppidesse ja väinadesse, kus väikestel kreeka trireemidel oli selge eelis suurte ja kohmakate pärsia laevade üle. Siis hakkas puhuma tugev tuul, mis tõstis suuri laineid, segades foiniikia (kes oli osa pärsia laevastikust) laevadel olevaid vibumehi. Seepeale kreeklased pöördusid ümber ning rammisid pärslasi, ning tungisid nende laevadele. Kreeka laevadel olid raskerelvastuses hopliidid, kellele kergrelvastatud pärslased olid kerge saak. Pärsia eliitüksus, surematud, põgenes laevade karile joostes lähedalolevale saarele, kus hopliidid nad leidsid ning viimseni maha tapsid. Pärslaste õnnetuseks loeti ka seda, et erinevalt kreeklastest, ei osanud nad ujuda
nende erapooletuse ja pädevuse. Ühiskonna hierarhia: Ühiskond patriarhaalne Inimesed jagunesid vabadeks kodanikeks (=vaba, mees, täisealine, põliselanik) ja mittekodanikeks (=naine, ori ja metoig = võõramaalane/mitteateenlane) Naistel puudusid kodanikuõigused ja varanduslik iseseisvus Perekond: Naistel oluline roll kodus majapidamise korraldamises ja laste kasvatamises. Perepea on mees Klassikalise ajastu kultuur: Kiri: Kreeka tähestik alfabeet on loodud otseselt foiniikia tähestiku põhjal, ülevõtmine leidis arvatavasti aset aastal 800 eKr. Koosneb 24 tähemärgist. Haridus: Poisse hariti alates 7 eluaastast. Rikkamates peredes kodus pedagoogi käe all. Koolis õpiti lugemist, kirjutamist, muusikat, luulet ja gümnastikat. Tüdrukutele õpetati majapidamis- ja käsitööalaseid teadmisi. Sparta kasvatus: Seitsmendast eluaastast alates elasid poisid kodust eemal eakaaslaste rühmades ja tegelesid peamiselt kehaliste ning sõjaliste harjutustega
rahuldada oma verejanu. Cambyses sõjas Nelja suure kuninga aeg (559465 eKr) Kyros II (550529) 8 Kyros II ajal oli neli riiki: Uus-Pärsia, Egiptus, Lüüdia ja Babüloonia. Kyros II alustas vallutamist Lüüdiast, mis toimub ajal ajal, mil oli tava mitte sõdida. Sai endale ka Väike-Aasia Kreeka linnriigid. Järgnevalt sõdib ta Kesk-Aasias, seejärel vallutab Foiniikia ja Babüloonia. Pärsia poliitika: Kohalikke rahvaid ja usundeid tuleb austada. Need põhimõtted kestavad ka Sassaniidide ja Partia ajal edasi. Vallutusjärgne esimene tegevus on võimu legitimiseerimine: Pärsia kuningas võtab rituaalselt võidetult võimu üle, Babüloonias näiteks Mardukilt. Kohalikke templeid ei purustatud, usku peale ei sururud, halduskorraldus ja valitsus jäävad samaks. Need põhimõtted muutuvad alles 7. sajandil pKr. Kyros II haud siiani säilinud
Kaubeldi veini, õli ja erinevate savinõudega. 2.Hõberaha kui väärtusmõõdu kasutuselevõtmine. (7. sajandil eKr võeti hõberaha kasutusele Lüüdias) Hõberaha väljaandmine oli riigi käes. Riik pidi garanteerima ka selle, et see hõberaha oleks täpselt õige kaaluga jne. Ateenas kehtis selline rahaühik nagu drahm( 4,36 grammi) tetradrahm(17,44 grammi) üks talent( 26,2 kg) 3. Arhailisel ajal kujunes välja ka Kreeka tähestik, kreeklased võtsid üle foiniikia tähestiku. Foiniikia tähestiku puuduseks oli see, et seal oli ainult kaashäälikud. Kreeklased mõtlesid märke juurde. Lõpuks tekkis neil 24 tähest koosnev alfabeet. 4. Kujunesid välja üle Kreekalised religioossed keskused. Delfi jumal Apolloni keskus, oraakel(ennustamine) Olümpia jumal Zeusi keskus, seal hakati pidama Olümpiamäng 5. Kujunesid välja polised ehk linnriigid 6. Polise tunnused
pdf ja programmi PRAAT http://www.fon.hum.uva.nl/praat/ Kiri. Kirjasüsteemid. Kiri on nähtavate (raiutud, vajutatud, kratsitud, joonistatud, kirjutataud, trükitud) või teisiti tajutavate (nt kombitavate, vrd pimedate kiri) märkide süsteem keelelise väljenduse kinnitamiseks ning ajas ja ruumis edastamiseks. EE, 4. kd Kirjasüsteemide liigid: - foneetiline kirjaviis (tähestik) = foneemile vastab täht, nt eesti, inglise, kreeka, ladina, slaavi (sh konsonantkirjad nt foiniikia ja standardaraabia) - logograafiline ehk ideograafiline e mõistekiri (märk ja sõna, nt hiina; logos kreeka k `sõna') Silpi tähistava märgiga kirjad e silpkirjad, nt etioopia, brahmsi AGA nt jaapani kiri = nende süsteemide kooskasutus: (kanji hiina märkide laen; hiragana (kasutatakse grammatiliste üksuste kirjutamiseks) ja katakana (selliste võõrsõnade kirjapanekuks, millele kanji märke ei ole) on silpkirjad. Jaapani keeles
Removers) Ühendus Asutamis Liikmed Eesmärgid aasta FIATA ELEA NAFF 5000 aastat väliskaubandust Hiljemalt 2000 aastat e.m.a. toimus Vahemere idaosas vähemalt 3 erineva tsivilisatsiooni (Egeuse, Egiptuse ja Babüloonia) vahel elav kaubanduslik läbikäimine. Foiniiklaste ajalugu kaasaegne Liibanon Väikerahvas meresõitjad, vahendajad kaupmehed, käsitöölised; oliivipuude ja viinamarjade kasvatamine. Foiniikia linnriigid olid esimesed, kes eksportisid oliive ja viinamarju ning kuivatatud kala ülemeremaadesse. Ugarit Orontose jõe suudmes 4000 5000 elanikku Byblos (mägi) sadamalinn, millel oli 6000 aastat tagasi otsesed kaubandussidemed Egiptusega. Eksporditi tammepuitu ja seedrit. Foiniikia purpurpunased villased ja linased kangad värv toodeti erilisest merekarbist. Foiniiklased vahendasid Küprosel kaevandatud vaske, Kreetalt käsitöötooteid
Kujunes kaks kirja: 1) Põhja-Kaananis nn Ugariti tähestik (oli väga kiilkirjapõhine visuaalselt, kirjutustehnika oli sama puupulgakesega savitahvlile. Kasutai vaid Ugariti linnriigis. Ugariti tähstikus on säilinud Ugariti valitseja lossiraamatukogu (arvestatav läänesemiidi kirjavara). Ugariti linnriik hävitati nn mererahvaste rände käigus u 1200 eKr. Pärast seda Ugariti tähestikku enam ei kasutata. 2) Lõuna_kaananis nn Foiniikia linnriikides kujunes nn lineaarne tähestik, mis oli mõjutatud Egiptuse kirjast. See tähestik hakkas arenema suhteliselt varakult, kuid varasemaid näiteid pole säilinud, sest kirjutati papüürosele. U 1000 eKr on selle kirja hea näide Byblose kuninga Ahirami sarkofaagilt. Kiri sel ajal koosnes 22 märgist. 12. sajand eKr on tuntud kui katastroofide aeg. I aastatuhande alguses hakkasid levima aramealased, kelle keelest sai kogu piirkonna nö lingua
tavaliselt vaid 4-5 inimest ja riigi poolt oli kindlaks määratud toodete hind. Bütasantsi luksuskaupad olid hinnatud, eelkõige siid ja samet. Antiikajal toodi kogu siid Hiinast, sest nemad olid ainukesed, kes tundsid siidiusside kasvatamise ja siidiriide valmistamise kunsti. Siidiusside Hiinast väljaviimine oli rangelt keelatud, aga Bütsantsi rännudmehed kavaldasid hiinlased üle ja suutsid siidiussid Bütsantsi tuua. Peamisteks siidiusside kasvatamise kohtadeks muutusid Süüria ja Foiniikia. Selle kõige tõttu avati keiser Justinianuse käsul pealinnas suured siiditöökojad ja see käsitööala kuulutati riigi monopoliks. Siidiriiet müüdi kullakaalus. Bütsantsi siidiriiet peeti kõige kvaliteetsemaks ja nii ostisidki seda kuningad ja vürstid, piiskopid ja teised kõrgvaimulikud nii riietuse tarvis, kui losside ja kirikute kaunistamiseks. Veel levisid laialdasel alal Bütsantsis valmistatud ikoonid, jumalateenistuse riistad ja klaasnõud. Talurahvas ajas läbi
1. ISLAM: 1.1. Araabia poolsaare looduslikud olud ja varane ühiskond: Araabia poolsaar on suuremalt jaolt kaetud kõrbete ja poolkõrbetega. Niisutuspõllundust oli võimalik viljeleda ainult poolsaare lõunaosas – Jeemenis. Enamik rahvastikust elatas ennast kaamelite rändkarjakasvatusest (beduiinid). Karavaniteede äärde kujunesid aja jooksul kaubalinnad, millest tähtsaimaks kujunes Meka. Foiniikia tähestiku eeskujudel kujunes välja araabia kiri. Ühtset riiklust poolsaarel esialgu välja ei kujunenud. Elati sõltumatute patriarhaalsete hõimude ja suguvõsadena, mis omavahel tihti vaenutsesid (vastastikune veritasu). Levinud oli mitmenaisepidamine. Paljude jumalate kõrval (polüteism) austati ka looduslikke objekte. Tähtsaim neist oli must meteoriit, mis oli müüritud Meka linnas asunud Kaaba templi (ar k kaaba – kuup)seina
Kreetal ei ole leitud ühtegi jumaluse pilt- ega monumentaalkujutist, pole teada ühtegi suurt templit. 4 Ainult väikesed kultuseruumid ja vähesed sümbolid nagu sõnnisarved, kaksikkirves ja sambad ning madu, tuvi ja sõnn kui kultusloomad. Naise eriline seisund Kreeta kultuuris (vrld. Vanas Kreekas oli naistel surmanuhtlusega keelatud viibida olümpiamängudel). 1.2. Legendid Zeus ilmus foiniikia printsessi Europe juurde härjana ja viis ta endaga kaasa Kreetale. Zeusil ja Europel sündis poeg, kelle nimeks sai Minos. Minos oli isale ustav poeg, kuid kord ei olnud ta kuulekas. Karistuseks sünnitas tema naine talle inimese keha ja härja peaga koletise - Minotauruse. Labürindis elanud Minotaurus, sõnni pea ja inimese kehaga olend oli Minose kuninga naise, Pasiphae ja sõnni ühendusest sündinud järglane. Sõnni saatis teda võrgutama Poseidon.
läksid Lüüda alad Pärsiale. 9) Mesopotaamia 1. aastatuhandel e. Kr. Uus-Assüüria 9-7saj 11-10.saj oli langus ja sisemine ebastabiilsus.kuid 9.saj hakkas Assüüria taas tugevnema Tiglatpilesar III ümberkorraldused: 8.saj Uus-Assüüria impeeriumile alusepanija, sest taastas Assüüria vägevuse enda ümberkorraldustega: suurendas adminsitratiivpiirkondade arvu, lõi alalise armee, alistas Babüloonia, ülemvõim ka Süürias ja Foiniikia linnade üle, Damaskus, Iisrael, Juuda. Sargon II; 8.saj vallutas Samaaria, deportatsioonid, hävitas Iisraeli, taastliitis Babüloonia, lõi uue residentsi Dur Sarrukini. Tema ajal ilmusid kimmerlased, kellega võideldes hukkus. Sanherib; 8/7.saj muutis Ninive uueks pealinnaks ja ehitas sinna kuningalossi, summutas Kaanani mässu, hävitas Babüloni koos pühamuga, mis oli ennekuulmatult jõhker ja pühaduseteotus. Assurbanipal: 7.saj viis Egiptuse vallutamise lõpule: Teeba ja Ülem-Egiptusega
peamiselt euboialaste asula, mis tõenäoliselt toimis lähtepunktina Itaalia rahvastega kauplemisel. Tegemist oli perioodiga, mil ka foiniiklased Vahemere lääneosas oma kolooniaid rajasid, otsides metallileiukohti nagu kreeklasedki. Tihe kokkupuude nende rahvaste vahel oli seega vältimatu ja kreeklased langesid foiniiklaste vahendusel ida kultuuri tugeva mõju alla. Varaseim märk sellest mõjust on foiniikia tähestiku ülevõtmine. Selle aeg on vaieldav. Kuid kindel on, et 8. sajandi keskpaiku kreeklased juba kasutasid tähestikku, ja võib arvata, et see võeti kasutusele vähemalt pool sajandit varem. Seejuures ei koopeerinud kreeklased foiniikia tähestikku mehaaniliselt, vaid muutsid 22 konsonantmärgist osa vokaalideks ja lisasid omalt poolt veel mõned tähed (mõne sajandi jooksul välja kujunenud klassikaline kreeka tähestik koosneb 24 tähest). Tulemuseks oli
Dionysos kui allilma kuninganna Persephone poeg. Teeba kuningas Pentheus keeldus teda jumalaks tunnistamast ning ta määrati kohalike naistega hullamise eest vangi. Vanglad teda kinni ei pidanud ja uued teated prassingutest jõudsid kuning a kõrvu. Pentheus luuras rituaalide ajal puu otsas. Teda märgati, peeti ekslikult lõviks ning rebiti tükkideks. 25. Tähtsamad Kreeka kangelased ja nendega seonduv mütoloogia: a. Europa, - Foiniikia kuninga Agenori tütar. Zeus ilmus talle ühel päeval valge sõnnina. Europa ronis selga ning Zeus kargas merele ja ujus Kreetale. Europe sünnitas Zeusile 3 poega, nende seas Minose. Zeus kinkis talle oda, mis ise märki tabas, pronksist mehe, kes tuld puhus ja võitmatu jahikoersa b. Minos, Europe ja Zeusi üks kolmest pojast, kelle Kreeta kuningas adopteeris. Poseidon saatis talle märguandena kuningaks saamisest merelt sõnni. Minos
Kirjakeel - vähemalt 4000 keelel maailmas ligi 7000 elava keele hulgas ei ole kirjakeelt. Kiri on nähtavate (raiutud, vajutatud, kratsitud, joonistatud, kirjutataud, trükitud) või teisiti tajutavate (nt kombitavate, vrd pimedate kiri) märkide süsteem keelelise väljenduse kinnitamiseks ning ajas ja ruumis edastamiseks. EE, 4. kd Kirjasüsteemide liigid: - foneetiline kirjaviis (tähestik) = foneemile vastab täht, nt eesti, inglise, kreeka, ladina, slaavi (sh konsonantkirjad nt foiniikia ja standardaraabia) - logograafiline ehk ideograafiline e mõistekiri (märk ja sõna, nt hiina; logos kreeka k `sõna') Sõnale vastab üks märk. Silpi tähistava märgiga kirjad e silpkirjad, nt etioopia(logigraafiline krii), brahmsi AGA nt jaapani kiri = nende süsteemide kooskasutus: (kanji hiina märkide laen; hiragana (kasutatakse grammatiliste üksuste kirjutamiseks) ja katakana (selliste võõrsõnade kirjapanekuks, millele kanji märke ei ole) on silpkirjad
*hetäärid (kreeka keeles ,,kaaslanna", ,,sõbratar") iseseisvad ja mitmekülgselt haritud naised, kes pakkusid meestele seltsi, sh ka seksuaalteenuseid, ei olnud siiski prostituudid (nad ei võtnud oma teenuste eest tasu) **patriarhaalne ühiskond meestekeskne, meeste poolt domineeritav ühiskond KREEKA KULTUUR: KIRI, HARIDUS, KIRJANDUS, TEATER Kreeka tähestik alfabeet on loodud otseselt foiniikia tähestiku põhjal. See koosnes 24 märgist (nii täis- kui kaashäälikutest). Tänu oma lihtsusele ja täielikkusele läks alfabeet Kreekas juba õige varsti pärast tekki- mist aktiivsele käibele ning kirjaoskus ulatus ka lihtrahva hulka. Kreeka linnriigid hoolitsesid enamasti oma kodanike koolihariduse eest. Ateenas tehti poiste harimisega al- gust nende 7. eluaastast alates. Rikkamates perekondades toimus see kodus pedagoogi käe all, vaesemad
neile hulga Jumala poolt ilmutatud usulisi, sotsiaalseid ja toitumisega seotud reegleid. Saalomon Vanas Testamendis Taaveti ja Batseba poeg; mõnda aega Iisraeli kuningas. Iisrael oli tõenäoliselt Kaanani võimsaim riik, mille valdused ulatusid Punase mereni ja mis oli tihedates suhetes teiste seas ka Tüürose kuninga Hiiramiga. Jeruusalemma rajati Jahve tempel, mille ehitamiseks kasutati foiniikia meistrite teeneid. Valitsusaja lõpul puhkesid rahutused riigi põhjaosas. Eelia Vana Testamendi prohvet. Oma eluajal teenis ja õpetas Iisraeli Põhjakuningriigis. Tal oli suur usk Issandasse ; tuntud paljude imede poolest. Ta ei lasknud vihmal sadada kolm ja pool aastat; äratas ühe poisi surnuist ja kutsus tule taevast alla Jesaja 8. saj eKr, Juuda riigi prohvet. Manitses austama ühte jumalat & hoiatas
Hellenismi ajajärk: 3.1. sajandil eKr, mis sai alguse Aleksander Suure (356-323 eKr) vallutusretkedega ja mida iseloomustab kreeklastele tollal tuntud asustatud maa helleniseerumine e kreekastumine, kreeka keele ja kultuuri laialdane levik eelkõige ida suunas Rooma impeeriumi periood 1.4. sajandil pKr. 3. Milliste takistavate teguritega tuleb arvestada tervikpildi loomisel antiikkirjandusest? keeled (kreeka, ladina), kultuuriruumid (kelti, germaani, sküüdi, foiniikia, egiptuse, pärsia jt kultuuride mõju), riigikord (arhailisest kogukonnast kuni isevalitsusliku polise ja viimaks impeeriumini), religioon (paganlik polüteism, varane kristlus), juurdepääs (keelte oskamine, tõlgete hulk) 4. Millised on antiikkirjanduse meieni jõudmise allikad? papüürused, pärgamentkäsikirjad 5. Miks oli kirjandusloo jaoks oluline üleminek papüüruselt pärgamendile? Pärgamendi eeliseks papüüruse ees oli tema suurem vastupidavus ja painduvus, sile pind ja
Kultuuriajalugu Kultuuri ja kultuuriajaloo historitseerimine • kolm „sündi” • Mõiste „kultuur” sünd (Vico) • Kultuuri „ajaloolisuse” sünd (Herder) • kultuuri „ajaloolise uurimise” sünd (Buckhardt) Mõiste „kultuur” sünd • sõna „kultuur” on vanem kui mõiste, tuletatud ladina keelsest sõnast cultura, mis tähendab põlluharimist • tänapäeval kasutas seda sõna esimesena Cicero metafoorina, võrdles kui inimhing on põld, mis õige harimisega kannab vilja (filosoofia ongi hinge harimine) • renessansi ajastul „kultuur” kui vaimu harimine, sõna kinnistub vaimusaavutuste, kunsti, kirjanduse, filosoofia jne külge • arusaam kultuurist kui tervikust- seosest, mis valitseb uskumuste, kunstide, teaduste, õiguste, keele jne vahel, sündis 16.saj Itaalias ja Prantsusmaal ◦ kultuur tähendab vaimu kultiveerimist, enese harimist ◦ kul...
HETIITIDE AVASTAMINE – ajalugu hakati uurima alles 17 saj. Sõna hetiit on mainitud ka VTs, kuid selle tähendust ei teatud. C. Texier (1839) ja W. Hamilton (1842) märkasid Ankara piirkonnas kummalisi kive. 1880 väitis Sayce, et leitud märkidega kivid kuuluvad hetiidi riigile. Oli olemas 2 kirja: kiilkiri ja hieroglüüfkiri. 1907 aastal avastati Hattušast suur kuningate arhiiv oli üks bilingua. Champollion dešivreeris 1830 egiptuse hieroglüüfid. Bossert võttis aluseks foiniikia keele. VALITSEJAD – hetiidi kuningas sai võimu pärimise teel. Ei olnud jumalikustatud. Esimene võrdsete seas. Pidi võimu jagama ülikute nõukogu e pankusiga. Pankus – nõuandev organ arutleti riigi tähtsamaid küsimusi, keelas kuningal oma sugulasi hukata. (I parlament maailmas). Kuningannad – kuninga naise tiitel Tawannannas (suur kuninganna), jäid suureks kuningannaks ka siis, kui kuningat enam ei olnud. Vana kuninganna pidi enne ära surema, kui uus sai tawannannase tiitli
teadus, kirjandus) Araablased elavad Araabia poolsaarel. Tungisid sisse ka naaber aladele: Süüriasse, Palestiinasse ja Mesopotaamiasse. Araablased tegelesid peamiselt rändkarja kasvatamisega. Jeemenis võimaldas ka põldu harida, seal kujunes juba 1000a eKr välja niisutuskanalite süsteem. Jeemenite riikide jõukus seisneski nende niisutuskanalites ja kaubanduses, nad vahendasid idamaiseid kaupu Egiptusesse ja Vahemere maadesse. Foiniikia tähestikku põhjal kujunes välja araabia kiri. Kaubalinnad hakkasid tekkima peamiselt põhjaosas, kus tähtsaimaks keskuseks kujunes Meka. Kaamelikasvatajaid nimetatakse beduiinideks. Aaraablaste usk on polüteistlik (jumal Allah). Meka kaupmees Muhamed hakkas kuulutama ühe jumala usku. Ta nõudis Allahi austamist. Islami püha raamat-Koraan. Islami usu 5 põhiseisukohta: 1) Allah on jumal ja Muhamed on tema prohvet. 2) Tuleb annetada vaestele.
tähed, mis asusid taevapooluse lähedal. Tänu osavatele laevajuhtidele olid foiniiklastel kolooniad ja tugipunktid paljudes Vahemere äärsetes piirkondades, kellega nad kauplesid. Mõned foiniiklaste kolooniad, nagu Kartaago kasvasid koguni võimsateks iseseisvateks riideks. Oma retkedel kohtasid foiniiklased Egiptuse ja Mesopotaamia haritud rahvaid, kuid ka mahajäänud hõime Euroopas ja Aafrikas. Ühes kaubaga toimetasid nad ühest kohast teise ka väärtuslikke teadmisi. Foiniikia kirjatähtedest sai näiteks alguse tähtkiri Kreekas, mida oli palju lihtsam õppida kui hieroglüüfe. Foiniiklased olid esimesed meresõitjad, kes purjetasid Vahemerelt välja Atlandi ookeanile läbi Gibraltari väina. Arvatakse, et foiniiklased olid esimesed, kes avastasid Atlandi ookeanis olevad Kanaari ja Madeira saared. Kanaari saartel kasvasid draakonipuud ja sellised samblikud, millest sai keeta ihaldatud saadi värvainet. Foiniikia kaupmehed purjetasid ka Inglismaale, et tina hankida
Eelkõige tuli kreeklastel suhelda tol ajal Vahemerel kaupmeeste ja meresõitjatena domineerinud foiniiklastega. Just foiniiklaste vahendusel puutusid kreeklased kokku idamaa kultuuriga. Kreeka käsitöölised võtsid Idast üle mitmeid tehnilisi võtteid ja matkisid sageli ka sealset kunstistiili. U 800 eKr võeti foiniiklaste vahendusel uuesti kasutusele kiri alfabeet (nimetus tuleneb kahest esimesest tähest: alfa, beeta). See kujundati foiniikia tähestiku põhjal. Foiniikia tähestik koosnes teadupoolest 22 kaashäälikut tähistavast märgist, millele tuli vokaalid lugemisel ise juurde mõelda. Semiidi keeles oli see võimalik, sest täishäälikud ei määranud sõna tähendust vaid üksnes tema grammatilise vormi. Kreeka keele kirjutamine ilma vokaalideta olnuks aga mõeldamatu. Seetõttu muutsid kreeklased osa foiniiklaste kaashäälikumärke vokaalideks, mõeldes mõnede puudu jäävte häälikute jaoks ka ise märgid välja
Eelkõige tuli kreeklastel suhelda tol ajal Vahemerel kaupmeeste ja meresõitjatena domineerinud foiniiklastega. Just foiniiklaste vahendusel puutusid kreeklased kokku idamaa kultuuriga. Kreeka käsitöölised võtsid Idast üle mitmeid tehnilisi võtteid ja matkisid sageli ka sealset kunstistiili. U 800 eKr võeti foiniiklaste vahendusel uuesti kasutusele kiri alfabeet (nimetus tuleneb kahest esimesest tähest: alfa, beeta). See kujundati foiniikia tähestiku põhjal. Foiniikia tähestik koosnes teadupoolest 22 kaashäälikut tähistavast märgist, millele tuli vokaalid lugemisel ise juurde mõelda. Semiidi keeles oli see võimalik, sest täishäälikud ei määranud sõna tähendust vaid üksnes tema grammatilise vormi. Kreeka keele kirjutamine ilma vokaalideta olnuks aga mõeldamatu. Seetõttu muutsid kreeklased osa foiniiklaste kaashäälikumärke vokaalideks, mõeldes mõnede puudu jäävte häälikute jaoks ka ise märgid välja
Amenhotep I järel astusid troonile tema poeg Thutmosis I ja pojapoeg Thutmosis II, kes jätkasid Egiptuse riigi avardamist ja ühendamist. Need kaks Teeba kuningat nihutasid Egiptuse piirid Nuubiasse kuni Niiluse kolmanda kärestikuni ja kehtestasid oma võimu Vahemere suurtel idapoolsetel rannikumaadel. [(WWW) http://www.annaabi.com/materjal-2468-egiptuse-vaaraod Referaat - Egiptuse vaaraod (22.11.2010)] Thutmosis I sõjaväed vallutasid kogu Palestiina, Foiniikia ja Süüria ning jõudsid välja Eufrati kääruni. Teda peeti Egiptuse riigi järgneva vägevuse rajajaks. Egiptuse kuningatest jõudis ta esimesena Eufrati kallaste ja Põhja-Süüriani, seega Mitanni riigi kõige läänepoolsemate piirideni. Pärast kolmeteistkümne-aastast valitsemist Thutmosis I suri ja troonile astus tema poeg Thutmosis II. Tema jõudis teha ühe sõjakäigu Nuubiasse ja teise Aasiasse. Oma kolmandal valitsemisaastal ta suri
surmajärgsel, surmajärgne sama, mis seni Ajalugu Page 8 Kaananimaa 21. september 2009. a. 14:36 Ehk politia. Tänapäeva Liibanon, Süüria, Palestiina ja Iisrael. Asus Mesopotaamia ja Egiptuse vahelises alal. Põlluharimine koos karjakasvatusega (8500 eKr). Meresõitmine ja kaubandus. Vahendas egiptuse ja mesopotaamia kultuuri. 2500 eKr tsivilisatsioon ja võti kasutusele foiniikia kiri. Ajalugu Page 9 Kreeta-Mükeene kultuur 23. september 2009. a. 10:50 Kreeta 2200-1400 eKr Mükeene 1500-1100 eKr Kokku 2200-1100 eKr Kreeta: · Minoiline kultuur (kunigas Minose järgi) · Keskus oli loss, mida ümbritses linn · Müürideta · Lossi valitses kuningas/preester · Usuline funktsioon lossil · Lineaarkiri A (ei osata lugeda) · Austati naisjumalannasid
saj lõpp eKr 5.6. saj pKr, seejärel algab keskaeg): kirev kirjandus (Lukianos, Athenaios), romaan (Chariton, Heliodoros, Achilleus Tatios, Longos), ajalookirjandus (Josephus Flavius, Diodoros, Dionysios Halikarnassosest, Appianos, Cassius Dio) 3. Milliste takistavate teguritega tuleb arvestada tervikpildi loomisel antiikkirjandusest? Takistused tervikpildi loomisel: keeled (kreeka, ladina), teiste kultuuride mõju (kelti, germaani, sküüdi, foiniikia, egiptuse, pärsia), riigikord (arhailisest kogukonnast isevalitsusliku poliseni, seejärel impeerium), religioon (paganlik polüteism, varane kristlus), juurdepääs (keelte oskamine, tõlgete hulk) Probleemid allikatega: säilimine (savitahvlid; papüürüs al 3. saj eKr hävib kergesti; vastupidavam pärgament 9.15. saj), fragmentaarsus (meieni jõudnud vahendajate ja ümberkirjutuste kaudu), juhuslikkus (käsikirjaliste ümberkirjutuste väike arv,
8 7 sajandi lõpus hakkas riik nõrgenema ning Babülon ja Meedia (meedlased olid pärslastega suguluses olev indoeuroopa rahvas) vallutasid Ninive ja purustasid Assüüria riigi. 3. Uus-Babüloonia ehk Kaldea riik (625 – 539) Riigi rajas 7 sajandi lõpus pärast Assüüria lagunemist kuningas Nabopolassar. Hiilgeaeg Nebukadnetsar II ajal (604 – 562), mil riik hõlmas Iraagi, Süüria, Foiniikia, Palestiina. Taas paljurahvuseline impeerium (domineeriv keel oli endisel akkadi), kasutati küüditamist ja ümberasustamist (juutide Paabeli vangipõlv). Riigi purustas Pärsia kuningas Kyros. Lisaks Egiptusele ja Mesopotaamiale tekkisid iseseisvad tsivilisatsioonid Indias (Induse orus) ja Hiinas (Huanghe – Kollase jõe orus). Seejuures kujunes Hiinas välja pigem tsentraliseeritud impeeriumile suunatud orientatsioon – ehkki see jäi pikaks ajaks vaid
Samal ajal rändas osa hõimudest Palestiina aladele. 1. Kuidas nimetatakse sealt leitud keele ja kultuuri uurimisega tegelevat teadusharu? Ugariti kultuuriga tegelevat teadusharu nimetatakse ugaritoloogiaks, mis on semitoloogia haru. Ugariti tähestik koosneb kolmekümnest tähest ja desifreeriti 1930.aastal. 2. Milline oli Kaanani usund oma laadilt? Kaanani usund oli loodususund ehk natuurreligioon. 3. Milline oli Kaanani jumaluse üldnimi? Kaanani jumala üldnimeks on El. Nii foiniikia kui ka ugariti tekstides on jumala epiteetideks qds (püha), sama ka heebrea keeles (qados), aga ka "heatahtlik ja halastaja." Ta on ka "looja." 5. Kuidas nimetati jumalust, keda tunti nimetuste all "isand", "valdaja" või "omanik?" Ugariti tekstides on tähtsamal kohal jumal Baal, mis tähendab "isand", "valdaja" või "omanik." On kasutatud ka epiteete "tugev", "võimas." Ta võib olla identne ka piksejumal Hadadiga, sest Baali kohta on öeldud, et "ta pilvedel ratsutab." 6
esialgselt oli nende nimi heebrealased ning juuda oli vaid üks kaheteistkümnest suguharudest. See on üks maailma vanimaid monoteistlik usund 18,2 miljonit uskujat. * Esiisada ehk patriarhide aeg ~2000-1750 e.Kr. Aabraham, Iisak, Jaakob kolm esiisa. -) Aabraham rändkarjakasvataja, kes elas sumerite hulgas. Talle ilmutas jumal ning nad tegid omavahel lepingu, et Aabraham annab järeltulijad ja jumal annab maad ehk Kaananimaa ehk Foiniikia. Aabraham saab Haagariga (üks orjatar, kellega soovitas Aabrahami naine Saara saada lapse) lapse Ismaeli ning hiljem põgenevad Haagar ja Ismael Saara eest kõrbesse. Hiljem tulevad inglid, kes räägivad, et Aabraham peab saama lapse ikka Saaraga ning varsti saavadki nad lapse, kelle nimeks saab Iisak. Aabraham läbib veel sellise katsumuse, kus jumal tahtis, et Iisak ohverdataks. Lõpuks seda ei tehtud ja jumal kiitis Aabrahami selle eest. Hiljem Jaakob maadleb ingliga, mille käigus tal
Kirja sünniks võib pidada seda, kui tekkis ühendus tähistaja (=pildi) ja seda tähistava sõna vahel, st kui häälikuliselt sarnaseid sõnu hakati kujutama samade märkidega. Seda nimetatakse reebuse põhimõtteks. Kujunemislugu: piltkiri -> mõistekiri -> silpkiri -> häälikkiri Kirjasüsteemide liigid:- foneetiline kirjaviis (tähestik) = foneemile vastab täht, nt eesti, inglise, kreeka, ladina, slaavi (sh konsonantkirjad nt foiniikia ja standardaraabia) - logograafiline ehk ideograafiline e mõistekiri (märk ja sõna, nt hiina; logos kreeka k `sõna') .Silpi tähistava märgiga kirjad e silpkirjad, nt etioopia, brahmsi AGA!! nt jaapani kiri = nende süsteemide kooskasutus: (kanji hiina märkide laen; hiragana (kasutatakse grammatiliste üksuste kirjutamiseks) ja katakana (selliste võõrsõnade kirjapanekuks, millele kanji märke ei ole) on silpkirjad
pattude andeksandmiseks! Juutide põgenemine Egiptusest Egiptuse nuhtlused: Piibli järgi saatis jumal Egiptuse rahvale kaela kümme nuhtlust, kuna vaarao ei tahtnud oma iisraellastest orje vabastada. Teadlased arvavad, et temperatuuri tõus tekitas Niiluse veetaseme alanemise ning muutis võimsa jõe mudaojaks. Umbes selline kirjeldus on ka piiblis, kus seisab, et «Niiluse vesi muutus vereks». Teekond 40 aastat, Kaanan: Kaanan on ajalooline maa Egiptusest põhjas, mis hõlmas Foiniikia ja Palestiina. Mooses Siinai mäel: Seadused olevat Mooses saanud jumalalt Siinai mäel, juhtides iisraeli rahvast rännakul Egiptusest Palestiinasse. Taevamanna: Liikudes läbi kõrbe, sattus Egiptusest tagasi kodumaale minev Iisraeli rahvas Siinai kõrbesse, kus polnud midagi süüa. Tamariski (taime) hangunud mahl. Kuldvasikas: kullast vasikakuju, mida iisraellased olevat kunagi kultuseobjektina kummardanud. Kui
Raudrelvade kõrval on oluline hobuste kasutamine varasel rauaajal (800600; ülevõet kimmerlastelt), samal ajal pikad raiumismõõgad. Paikne asustus, intensiivne põllumajanduslik tootmine, maaharimine. Rikkusi kasutati sõjapidamise kõrval pidustuste pidamiseks, et alamate sümpaatiat võita. 600450 liikus kultuuri keskpunkt lääne poole, mitmed kindlustused jäeti idas maha, aga Lõ-Sm-l suured asulad. 700-500 eKr tekkisid Kreeka ja Foiniikia kolooniad Vahemere ümber, puututi kokku keltidega, sõlmiti suhteid Briti saarte keltidega. Kreeklased suhtlesid keltidega ka mööda jõgesid. Tekkis suur uus kaubatee, mis tõi rikkusi Hallstatti aristokraatidele. Toodi sisse luksuskaupu. Kaubeldi loomanahkade, teravilja, orjadega, raua ja soolaga. Uue materjali sissetung muutis ajapikku ornamentikat, tekkis rikkalik taime- ja loomaornamentika. Kreeka mõjul pottsepakedra kasutuselevõtt. Mingitel põhjustel jäeti 450
Väljakaevamistel on Palestiina aladelt küll leitud varemeid hetiidide, egiptlaste, babüloonlaste, heebrealaste, mamelukkide, türklaste jt ajast. (Piiblientsüklopeedia 1996, sub Arheoloogia) 6 Praeguse Palestiina aladel elanud hõimudega kaubandussuhetes olnud ja hiljem kogu piirkonna vallutanud araablased hakkasid samuti kasutama nime al-Filastin. Kreeklased kutsusid paika Palaistineks, kuid algselt tähistas see ainult randa Foiniikia ja Egiptuse vahel. Hiljem laienes nimi ka sisemaale. Palestiina muutus antiikajal tegusaks kaubandus- ja kultuurikeskuseks, selle võimu pärast võitlesid paljud rahvad. Siin välja kujunenud usundid kristlus ja judaism levisid hiljem üle kogu maailma. Kristlus levis eelkõige misjonäride töö tulemusena, judaism babüloonlaste (nn Paabeli vangipõli 586-538 eKr) algatusel ja 1-2. sajandil roomlaste eestvedamisel jätkunud juutide diasporaa (pagendamise, hajumise) kaudu.
Seal elas ka kits, kelle nisadest Zeus piima jõi, kui Zeus suureks kasvas, hakkas ta mässama isa vastu ja päästis ka õed- vennad... (Mingi määral ka Olympose mägi Põhja-Kreekas) IX loeng 02.04.2012 Etruskid Apenniini poolsaar Vana-Rooma kultuuri häll Etruskid 8.saj Etruskid polnud indo-euroopa rahvas, tulid väike-aasiast, siis kui sinna jõudsid hetiidid. Etruskid kasutasid foiniikia tähestikku, neid tuntakse seinamaalingutega hauakambrid, skulptuurid jms. Etruskid langesid 3. Saj ema Rooma võimu alla. Etruskide hauakambrite seinamaalingud sarnanevad Egiptuse omadele. Etruskide templid olid sammastega, templiarhitektuuris domineerib ümmarguse põhiplaaniga arhitektuur (roomlased võtsid üle!) Sõjapidamine või peopidamine seinamaalingutel* Etruskide panteoni tähtsamad jumalad: Tinia äikesejumal Turan elujumalanna
Linnad säilitasid senise idapäraste joontega segatud kreekaliku välisilme ja kreeka keelel põhineva kõrgelt arenenud kultuuri. Ladina keel vähelevinud- kasutati vaid riigivalitsemises, õigusemõistmisel. Põllumajandus: väiketalupojad isiklikul või suurmaaomanikult renditud maal. 2) Lääneprovintsid • Gallia, Britannia, Hispaania, Põhja- Afrika -jäid arengutaseme poolest Roomale alla (Põhja- Aafrikas oli Kartaago hiilgeaegadest levinud foiniikia päritoluga kõrgkultuur). Suuremad linnad tekkisid alles Rooma ajal, olid algusest peale roomalikud . Peamine keel- ladina keel. Lääneprovintsid jäid idaprovintsidele alla. Suuremad linnad läänes polnud võrreldavadki idaprovintside arengutasemega. Põllumajandus: peamiselt suured latifundiumid (orjatööl põhinev suurmaavaldus), oli ka väiketalupoegi, aga osatähtsus palju väiksem kui idas.
Linnad säilitasid senise idapäraste joontega segatud kreekaliku välisilme ja kreeka keelel põhineva kõrgelt arenenud kultuuri. Ladina keel vähelevinud- kasutati vaid riigivalitsemises, õigusemõistmisel. Põllumajandus: väiketalupojad isiklikul või suurmaaomanikult renditud maal. 2) Lääneprovintsid · Gallia, Britannia, Hispaania, Põhja- Afrika -jäid arengutaseme poolest Roomale alla (Põhja- Aafrikas oli Kartaago hiilgeaegadest levinud foiniikia päritoluga kõrgkultuur). Suuremad linnad tekkisid alles Rooma ajal, olid algusest peale roomalikud . Peamine keel- ladina keel. Lääneprovintsid jäid idaprovintsidele alla. Suuremad linnad läänes polnud võrreldavadki idaprovintside arengutasemega. Põllumajandus: peamiselt suured latifundiumid (orjatööl põhinev suurmaavaldus), oli ka väiketalupoegi, aga osatähtsus palju väiksem kui idas.
Kiri on sekundaarne kõne suhtes kõnelesime enne, kui kirjutama õppisime. Maailas on palju kirjaoskamatuid. Kirjaoskus: Kiri on õpitud, kõne on omandatud. Kiri ei pruugi ajaloolistel põhjustel keele struktuuriga üldse seotud olla. Diaglossia araabia keel (eelmises konsps) Kirjasüsteemide liigid: foneetiline kirjaviis (tähestik) = foneemile vastab täht, nt eesti, inglise, kreeka, ladina, slaavi (sh konsonantkirjad nt foiniikia ja standardaraabia) logograafiline ehk ideograafiline e mõistekiri (märk ja sõna, nt hiina; logos kreeka k `sõna') Silpi tähistava märgiga kirjad e silpkirjad, nt etioopia, brahmsi AGA nt jaapani kiri = nende süsteemide kooskasutus: (kanji hiina märkide laen; hiragana (kasutatakse grammatiliste üksuste kirjutamiseks) ja katakana (selliste võõrsõnade kirjapanekuks, millele kanji märke ei ole) on silpkirjad. Jaapani keeles kasutatakse mõnede
Samal ajal rändas osa hõimudest Palestiina aladele. 1. Kuidas nimetatakse sealt leitud keele ja kultuuri uurimisega tegelevat teadusharu? Ugariti kultuuriga tegelevat teadusharu nimetatakse ugaritoloogiaks, mis on semitoloogia haru. Ugariti tähestik koosneb kolmekümnest tähest ja desifreeriti 1930.aastal. 2. Milline oli Kaanani usund oma laadilt? Kaanani usund oli loodususund ehk natuurreligioon. 3. Milline oli Kaanani jumaluse üldnimi? Kaanani jumala üldnimeks on El. Nii foiniikia kui ka ugariti tekstides on jumala epiteetideks qds (püha), sama ka heebrea keeles (qados), aga ka "heatahtlik ja halastaja." Ta on ka "looja." 5. Kuidas nimetati jumalust, keda tunti nimetuste all "isand", "valdaja" või "omanik?" Ugariti tekstides on tähtsamal kohal jumal Baal, mis tähendab "isand", "valdaja" või "omanik." On kasutatud ka epiteete "tugev", "võimas." Ta võib olla identne ka piksejumal Hadadiga, sest Baali kohta on öeldud, et "ta pilvedel ratsutab." 6
eKr 5.-6. sajandil pKr. Alates 5. sajandist jätkub kreekakeelne kirjandus bütsantsi kirjandusena ning pärast Bütsantsi vallutamist türklaste poolt 1453. aastal uuskreeka kirjandusena. 3. Milliste takistavate teguritega tuleb arvestada tervikpildi loomisel antiikkirjandusest? Antiikkirjandus pandi kirja ladina ja vanakreeka keeles, mõlemad keeled on ammu välja surnud. Teiseks ei ole selge teiste kultuuriruumide (kelti, germaani, sküüdi, foiniikia, egiptuse, pärsia jt) mõju Vana-Kreekale ja Vana-Roomale. Kirjandust mõjutas kindlasti ka riigikord (arhailisest kogukonnast kuni isevalitsusliku polise ja viimaks impeeriumini), samuti tuleb mõista religiooni mõju (paganlik polüteism, varane kristlus), tänapäeval on takistuseks ka vähene vanade keelt oskus ning tõlgete nappus. 4. Millised on antiikkirjanduse meieni jõudmise allikad? Antiikirjandus on meieni jõudnud papüürustel (alates 3
välja vahetada); Majanduslike probleemide puhul mõneks ajaks mitte tekitada koormisi, peatada maksude kogumine, lasta majandusel ise kujuneda; Sõja võitnud riigi valitseja sattumisel allutatud territooriumile peab valitseja alluma kohalikele kommetele. 3. Kreeka maailm: poliste süsteem (klassikaline Antiik-Kreeka) ja diadohhide süsteem (Makedoonia Aleksandri järglasriigid) 1) Piirid – keeruline slaid: Kreeka ja Foiniikia, 600 eKr; Kreeka poliste mõjupiirkond VI sajand eKr 2) Osised – polised ise, linnriigid, kirev pilt. Polised olid üsna väikesed, nii rahvaarvult kui territooriumilt, suurim Ateena, Attica, Sparta. Kui palju kokku oli, ei ole suudetud kokku lugeda, üle 100 polisel oli põhiseadus. 3) Valitsemisvormid – väga kirev, demokraatia valdavalt, kus polise eesotsas preester-kuningas (päritav või mitte), türannia termin tol ajal ainuvalitsejaga ilmalik võim (mitte negatiivse tähendusega),
TEINE LOENG Hilisantiigi kirjandus: paganlik Antiikaja pärand eri (kr.) kultuuriperioodidel: hilisantiik, Libanios (314u 393), samal ajal Bütsants, keskaeg, keskaegsed kristlaste ,,renessansid" ringkonnas ja kristlaste nt Ioannes Chrysostomose õpetaja Iustinianuse Ida-Rooma 527565 Nonnos (4. 5. saj.) Valitsusaja algus (punane) ja lõpp Prokopios (6. saj.) (+oranz) Hilisantiigi erialakirjandus (lad.) Hilisantiik Servius (4. saj.): Vergiliuse Ida ja LääneRooma lõhenemine: kommentaar erinevad keeled, erinev Aelius Donatus (4. saj.): ,,Ars antiigiretseptsioon grammatica" -> donaadid Kristluse ja antiigi vahekord; Priscianus (5. s...
Lääne toodete kultus, veendumus, et tegemist on üleloomulikul teel saaduga, ka kohalikelt ärandatud võimsuse omastamisega saaduga Kultus püüdles kohalikele kuuluvate väärtuste tagasisaamisele Loeng 8. Kolonialism ja antropoloogia eetilised probleemid Koloniaalne vallutus Juba neandertaallane ja homo erectus ründasid naabreid ja anastasid nende asulaid Mesopotaamia 5000 aastat tagasi Foiniikia kolooniad Vahemere aladel Viikingite tegevus Euroopas ja Kaukaasisas Ristisõjad Euroopa äärealadel Ameerika vallutamine Kolonialism Domineerimise, valitsemispraktika, kus üks rahvas allutab teise Koloonia: emamaast ehk lähtemaast kaugel asetsev territoorium. Euroopa kolonialism on olnud tihedalt seotud kirstliku misjoniga. Ausnduskolonialism Sissetung koos sissetungijate elamaasumisega Kohalike orjastamine ja tapmine Sõltlaskolonialism
Rooma ajajärk (1. saj lõpp eKr 5.-6. saj pKr): nn kirev kirjandus (Lukianos, Athenaios), romaan (Chariton, Heliodoros, Achilleus Tatios, Longos), ajalookirjandus (Josephus Flavius, Diodoros, Dionysios Halikarnassosest, Appianos, Cassius Dio), Pausanias, Plutarchos 3. Milliste takistavate teguritega tuleb arvestada tervikpildi loomisel antiikkirjandusest? Keeled (kreeka, ladina) Kultuuriruumid (kelti, germaani, sküüdi, foiniikia, egiptuse, pärsia jt kultuuride mõju) Riigikord (arhailisest kogukonnast kuni isevalitsusliku polise ja viimaks impeeriumini) Religioon (paganlik polüteism, varane kristlus) Juurdepääs (keelte oskamine, tõlgete hulk) 4. Millised on antiikkirjanduse meieni jõudmise allikad? Papüürused (alates 3. saj eKr) Keskaegsed pärgamentkäsikirjad (9. 15. saj) Fragmentaarsus (vahendajad, ümberkirjutus)
Linnades püsis senine idamaisega segatud kreekapärane välisilme ja kreeka keelel põhinev kõrgelt arenenud kultuur. Ladina keel levis idas suhteliselt vähe, piirdudes peamiselt vaid riigivalitsemise ja õigusemõistmisega. Seevastu lääneprovintsid – Gallia (tänapäeva Prantsusmaa), Britannia, Hispaania ja Põhja-Aafrika – olid enne rooma vallutust enamasti suhteliselt vähem arenenud. Üksnes Põhja-Aafrikas oli juba Kartaago hiilgeaegadest alates levinud foiniikia päritolu kõrgkultuur. Mujal etendasid roomlased tahes-tahtmata kultuuritooja osa. Suuremad linnad tekkisid siin alles rooma vallutuse järel ja omandasid seetõttu algusest peale roomaliku ilme. Peamise kõnekeelena levis linnades ladina keel. Nii romaniseerusid lääneprovintsid idaprovintsidest märksa enam. Küllalt suurel osal neist aladest (Prantsusmaal ja Hispaanias) kõneldakse tänapäevani ladina keele baasil kujunenud romaani keeli. Samal ajal levis tsivilisatsioon
Akropol (kr.k. mägilinn) kaljunukile rajatud kindlus. Linna keskuseks oli agoraa koosoleku ja turuplats. Linna lähedal põllud ning oliivi- ja viinamarjaistandused. Külad ja rikaste maamajad. Taastusid tihedad sidemed välismaailmaga eriti Idamaadega: Kaubasuhted foiniiklastega. Kultuurisaavutuste ülevõtmine. Kolonisatsioon: Lõuna-Itaaliasse, Sitsiiliasse, Musta mere äärde. Vajadus raua ja sobiva põllumaa järele. Kujunes alfabeet Kreeka tähestik (24 tähemärki): Aluseks Foiniikia tähestik. Lisati juurde täishäälikud. Hakati kirja panema kangelaseepikat ja seadusi. Kirjaoskus levis ka lihtrahva hulgas. Ühiskonna struktuur Aristokraadid ülemkihi moodustasid suurmaaomanikud. Kr.k. aristos+kratos = suursuguste, parimate võim. Võisid tegeleda ka kaubandusega. Põlde harisid orjad ja sõltlased. Majapidamine tagas seisusekohase eluviisi ja poliitilise mõju. Tegeldi poliitika ja vaimueluga. Pühenduti enesearendamisele ja täiendamisele.
(eupatriidid, `õilsate isade pojad'), kes koondas enda kätte maa. Basileuse võim pärilikuks, areng monarhia suunas. Doorlaste sisserännu kohta on kreeka trad.-s säilinud palju legende, mis jutustavad, kuidas mükeene suguvõsast Perseiididest pärit Heraklese järglased tulid tagasi oma esivanemate maale. 7. Kirja teke. Kreeka tähestik Tekkelugu Kreeka alfabeet tekkis 9.sajandil e. Kr. 2 tekkeversiooni: 1) tekkis foiniikia tähestikust 2) foiniikia ja etruski tähestik on seotud Minose silpkirjaga (Legendaarne allikas: Parose saarelt pärinevad marmorisse raiutud kirjad, jäädvustatud on 80 sündmust a-test 1581-355. Sealt selgub, et 1519. e. Kr. andis mingi müütiline kuningas kreeklastele kirja.) maters lectionis --- märgid, mis näitavad, millised tähed millistele järgnedes kuidas hääldada. Tekkisid hiljem. Kreeklastel enne ~ 200 e. Kr. spiritus lenis ja spiritus asper Asperi puhul hääldus nt.
Akropol (kr.k. mägilinn) kaljunukile rajatud kindlus. Linna keskuseks oli agoraa koosoleku ja turuplats. Linna lähedal põllud ning oliivi- ja viinamarjaistandused. Külad ja rikaste maamajad. Taastusid tihedad sidemed välismaailmaga eriti Idamaadega: Kaubasuhted foiniiklastega. Kultuurisaavutuste ülevõtmine. Kolonisatsioon: Lõuna-Itaaliasse, Sitsiiliasse, Musta mere äärde. Vajadus raua ja sobiva põllumaa järele. Kujunes alfabeet Kreeka tähestik (24 tähemärki): Aluseks Foiniikia tähestik. Lisati juurde täishäälikud. Hakati kirja panema kangelaseepikat ja seadusi. Kirjaoskus levis ka lihtrahva hulgas. Ühiskonna struktuur Aristokraadid ülemkihi moodustasid suurmaaomanikud. Kr.k. aristos+kratos = suursuguste, parimate võim. Võisid tegeleda ka kaubandusega. Põlde harisid orjad ja sõltlased. Majapidamine tagas seisusekohase eluviisi ja poliitilise mõju. Tegeldi poliitika ja vaimueluga. Pühenduti enesearendamisele ja täiendamisele.
Akropol (kr.k. mägilinn) – kaljunukile rajatud kindlus. Linna keskuseks oli agoraa – koosoleku ja turuplats. Linna lähedal põllud ning oliivi- ja viinamarjaistandused. Külad ja rikaste maamajad. Taastusid tihedad sidemed välismaailmaga eriti Idamaadega: Kaubasuhted foiniiklastega. Kultuurisaavutuste ülevõtmine. Kolonisatsioon: Lõuna-Itaaliasse, Sitsiiliasse, Musta mere äärde. Vajadus raua ja sobiva põllumaa järele. Kujunes alfabeet – Kreeka tähestik (24 tähemärki): Aluseks Foiniikia tähestik. Lisati juurde täishäälikud. Hakati kirja panema kangelaseepikat ja seadusi. Kirjaoskus levis ka lihtrahva hulgas. Ühiskonna struktuur Aristokraadid – ülemkihi moodustasid suurmaaomanikud. Kr.k. aristos+kratos = suursuguste, parimate võim. Võisid tegeleda ka kaubandusega. Põlde harisid orjad ja sõltlased. Majapidamine tagas seisusekohase eluviisi ja poliitilise mõju. Tegeldi poliitika ja vaimueluga. Pühenduti enesearendamisele ja –täiendamisele.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
