Kõige vaesemad ja sõjavangid muudeti orjadeks. Riikluse arenemine Kujunesid linnriigid ehk polised nii emamaal kui kolooniates. Tähtsamad neist olid: Sparta, Ateena, Mileetos, Kirintos, Siirakuusa. Kirja olemasolu Foiniikia tähestiku alusel kujunes Kreeka alfabeet. Loodi eepos ,,Ilias" ,,Odüsseia". Vaimne tegevus 776 a eKr hakati pidama olümpiamänge. Hakati etendama näitemänge. Väga kõrgel tasemel oli ehituskunst ja skulptuur nt: Kreeka akropol. 4. Kangelaseepika.
1. Nad hakkasid kasutama tööriistade valmistamiseks kasutama rauda. Osaksid rauasulatustehnikat. 3. Alistatud rahvastelt võeti üle kombeid ja tavasid suure lugupidamisega, vallutatud maades jäi kehtima nende tavapärane õiguskord ning nad pidid tasuma Pärsia kuningatele vaid makse. Riigi eesotsas seisis suurkuningas. Kindlat pealinna riigil polnud. Riik oli jagatud suurteks asehalduskondadeks ehk satraapiateks. Lk 81 2. Lihtsus ja kerge omandatavus tagas foiniikia tähestiku leviku. See tõi kaasa kiilkirja kadumise käibelt. Lk 83 3. Sest foiniiklased olid tuttavad nii kiilkirja kui ka Egiptuse hieroglüüfidega. Kauplemine nõudis lihtsamat ja kergemini õpitavat kirjaviisi, seega leiutasid foiniiklased oma 22 märgist koosneva tähestiku. Kuna kaubandus oli foiniiklaste põhiline tegevusala siis oli sellise tähestiku loomine väga suure tähtsusega nende jaoks. 4
arengutasemele. Sellel ajal tekkis püsiv kreeklaste asundus Väike-Aasia poolsaare idarannikule, muutes Egeuse mere Kreeka sisemereks, ning kasutusele võeti raud. Arhailine periood (800-500 eKr). Uuteks keskusteks said linnad, algas ühiskonna kihistumine. Esile kerkis aristokraatia. Kujunesid iseloomulikud linnriigid, kus alustati seaduste üleskirjutamisega. Taastusid välissuhted. Tihe läbikäimine foiniiklastega viis kreeka tähestiku loomiseni foiniikia tähestiku eeskujul, mis ei olnud enam silpkiri vaid häälikkiri. 8.sajandi lõpus valmisid Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Samuti algas kreeklaste suur kolonisatsioon, mis hõlmas kogu Musta mere ja suure osa Vahemerest. Massilise väljarände tingis haritava maa nappus ja vähene maavarade hulk. Kolooniate rajamine elavdas kaubandust, mis tingis vajaduse kindla vääringu jaoks. 7.sajandi lõpus hakkasid kreeklased hõberaha müntima.
Piisava vihma tõttu oli loodus põlluharimiseks soodus ja sellest kujunes üks varajasemaid põlluharimispiirkondi maailmas. Kuna seal kasvasid seedrid, hakati neist laevu ehitama ja foiniiklastest said osavad meresõitjad. Tähestik kujunes välja 1 000 eKr kiilkirjast ja Egiptuse hieroglüüfidest (koosnes 22 kaashääliku märgist, täishäälikud mõeldi juurde). Kujunemise põhjuseks oli see, et kauplemine nõudis lihtsamalt õpitavat ja hõlpsamini kasutatavat kirjaviisi. Foiniikia tähestik levis erinevates variantides kiiresti kogu Ees-Aasias ning hakkas järk-järgult kiilkirja käibelt kõrvale tõrjuma just oma lihtsuse tõttu (kreeklased kujundasid peagi foiniikia tähestiku põhjal oma tähestiku). Arvatavasti on kõik tänapäeva tähestikud otseselt või kaudselt tuletatud foiniikia tähestikust. Foiniikia tähtsamateks linnriikideks olid Byblos, Siidon ja Tüüros. Nende rikkus põhines
Vana-Kreeka NB! Kreeka oli orjuslik ühiskond. 2500 a eKr võeti kasutusele pronks ja tekkisid suuremad asulad. 2200-2000 a eKr tungisid arvatavasti kreeklaste esivanemad Balkani poolsaarele. Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 a eKr · kujunes kiri (24st märgist alfabeed, 8.saj eKr kreeka tähestik, kujundati foiniikia tähestiku alusel) · kõrgetasemelise Minoilise tsivilisatsiooni algus (keskus Knossos) · 1600 eKr arenes tsivilisatsioon ka Mandri-Kreekas (keskus Mükeene) · kerkisid esile kindlustatud lossid 1200 a eKr järgnes tsivislisatsioon kiire allakäik, losside purustamine doorlaste sissetung (kreeklaste hõim) Arhailine ajajärk / arhailased Minos Mükeene Kreeta Achilleus kreeka vägevaim sangar (kangelane)
Ühiskonna organisatsiooni täiustumisel hakkasid tekkima linnriigid. Järgnevatel sajanditel võeti mitmes linnriigis käsile seaduste üleskirjutamine (kindlamad piirid ühiskonna sisemisele ehitusele ja õiguskorraldusele). Tekkisid tihedad välissidemed, eriti Idamaadega. (foiniiklased! Kaupmehed ja meresõitjad) Kreeka käsitöölised õppisid foiniiklaste vahendusel tehnilisi võtteid ja matkisid sageli ida kunstistiili. Kõige olulisem oli ikkagi kreeka alfabeedi (tähestiku) loomine foiniikia tähestiku põhjal (arvatavasti u 800 a eKr). Kangelaslood pandi kirja. Ilmus mitu kangelaseepost (8.saj lõpus), mille seast tähtsaimad "Ilias" ja "Odüsseia" (Homerose eeposed) on säilinud. 8. saj alguses kreeklaste suur kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd. 10 000 kreeklased lahkusid oma kodumaalt ja rajasid uusi asulaid Itaaliasse, Sitsiiliasse, Prantsusmaale, Hispaaniasse, Põhja-Aafrikasse ning peaaegu kogu Musta mere rannikule. Ks põhjus oli kindlasti
põhiasulaks, ja egeuse meri sai sisemereks. · Raua kasutuselevõtt ei omanud algselt suurt rolli kuid se kujunes siiski lõpuks tähtsaks asjaks. Tõrjus välja pronksi ja vase. Kokkuvõtteks: - kreeka oli üsna vaene maa ja ka maha jäätud - ka välissuhted olid märgatavalt vähenenud Alfabeedi loomine · Alfabeedi nimetus tuleneb tähestiku kahest esimesest tähest: ja · On loodud otseselt foiniikia tähestiku põhjal. · Umbes 800 eKr. · 22 kaashäälikut ja vokaalid tuli ise juurde mõelda. · Alguses tekkisid mitu kohlikku väikeste erinevustega tähestikku mis lõpuks ikka üheks 24 märgist tähestiku kokku moodustasid. Kolonisatsioon · Toimus 8. saj eKr. Hõlmas Vahemere ja Musta mere ümbruses olevaid alasid. · Kreeklased lahkusid oma kodudest ja rajasid uusi asulaid Itaaliasse, Sitsiiliasse jne. · Tekkis varanduslik kihistumine.
on grabarile lähemal kui läänearmeenia kirjakeel. Nende erinevused ei takista arusaamist. Armeenia tähestiku lõi mõningasel kreeka tähestiku eeskujul Mesrop Mastots. KREEKA KEEL Kreeka keel on üks indoeuroopa keeli, eraldiseisvana (nagu ka albaania ja armeenia keel) ei kuulu kreeka keel ühtegi keelerühma. Kreeka keel on ametlikuks keeleks nii Kreekas kui ka Lõuna-Küprosel, see on üks vanimaid keeli, mis on aluseks maailma mitmekülgseimale kirjandusele. Kreeka tähestik tekkis foiniikia kirja eeskujul ja esimesed kirjamälestised on pärit 7.-8. sajandist eKr. Tänapäeva kreeka keel on otsene järeltulija klassikalisele kreeka keele, mis on nii filosoofia, kirjanduse, evangeeliumite kui varakristliku kiriku keel. Kreeka keelt peab oma emakeeleks 15 miljonit inimest ning võõrkeelena valdab seda keelt umbes 3-5 miljonit inimest. Kreeka on üks enimkülastatav riik maailmas ning seetõttu on tõlkimine nii kreeka keelde kui ka kreeka keelest vägagi aktuaalne
Veel kord kerkib Babülon maailma tähtsaimaks linnaks 625 539 eKr Uus Babüloonia päevil. Selle riigi kuulsaim ja mõjukaim valitseja oli Nebukadnetsar II Nebukadnetsar II · Valitses 605 562 a eKr · Asevalitseja poeg · Vallutas, Süüria, Foiniikia ja Palestiina · 586 a eKr hävitas Jeruusalemma · Ehitas Babüloni suurlinnaks. http://markalburger2009.blogspot.com/2009_06_01_archive.html http://heavenawaits.wordpress.com/bible-predicts-final-fate-of-gaza-and-palestinians/ Nebukadnetsari ajal ümbritses Babüloni vähemalt
Paljudel aristokraatidel olid püsivad abieluvälised suhted hetääridega individiualism maailmavaade, milles rõhutakse inimese individuaalseid omadusi ja võimeid ning indiviidi vastandatakse ühiskonnale kosmopolitism maailmavaade, mis käsitles inimest mitte ühe linnriigi vaid kogu maailmakodanikuna astroloogia täheteadus 2. Isikud: Philippos II Makedoonia valitseja, kes vallutas kreeka Aleksander Suur Philippos II poeg, vallutas Väike-Aasia, Süüria, Foiniikia, Egiptuse, Mesopotaamia, Päris-Pärsia, Kesk-Aasia Homeros - kreeka luuletaja, peetakse 2 suure eepose "Ilias" ja "Odüsseia" autoriks Sophokles - kreeka (näite)kirjanik. Ateena demokraatia õitseaja poeedina kaitses tatraditsioonilist polise usundit ja moraali. Herodotos - kreeka ajaloolane, nim ajaloo isaks. Kogus rikkalikult andmeid maade ja rahvaste kohta. Hippokrates - kreeka arst, arstiteaduse ja arsti kutse-eetika rajaja. Ametisse astudes andis ta vande nn
SOKRATES Referaat Juhendaja: õpetaja Koostas: ANTIIKAEG Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu. Kestis umbes 800 eKr kuni 500 pKr. Hõlmas eelkõige Vahemeremaid. 9. sajandil eKr jõudis Vana-Kreekasse foiniikia kiri. Teine oluline keskaja alguse piirjoon on Rooma keisrite lõpuga samaaegselt loodud Frangi riik ja sellele järgnenud frankide katoliku usu vastuvõtmine. Antiigi lõpuks võib Lääne-Euroopas pidada 6. sajandi keskpaika (550). Siis lõppes: 1) idagootide riigiga nende poolt veel säilitatud Rooma haldus, 2) majanduskriisi tõttu Rooma linna senati töö 3) sealse teatri tegevus 4) hääbus senine hariduse andmine.
Mao austamine on minose religiooni põhitunnus. See jätkus läbi Mükeene ja klassikalise Kreeka kristlikku aega välja. Epeiroses, Kreeka mandri äärmiselt mahajäänud osas, kus jäigalt vanadest traditsioonidest kinni peeti, eksisteeris veel ristiusu ajal Apolloni püha hiis. Seal talitas preestrinna, kes üksi templialale astuda võis, legendi järgi Delfi draakonist pärinevaid madusid. Kreetaga seonduvad legendid: · Zeus ilmus foiniikia printsessi Europe juurde härjana ja viis ta endaga kaasa Kreetale. Zeusil ja Europel sündis poeg, kelle nimeks sai Minos. Minos oli isale ustav poeg, kuid kord ei olnud ta kuulekas. Karistuseks sünnitas tema naine talle inimese keha ja härja peaga koletise Minotauruse. · Labürindis elanud Minotaurus, sõnni pea ja inimese kehaga olend oli Minose kuninga naise, Pasiphae ja sõnni ühendusest sündinud järglane. Sõnni saatis
Etruski kunsti vormiks oli kujutav kunst, loodud Etruski tsivilisatsiooni poolt Põhja-Itaalias 9. ja 2. sajandi vahel eKr. Eriti tugevalt olid esindatud skulptuurid (mis olid elusuuruses) terrakota stiilis ning pronksist, seinamaalid ja metallitööd (eriti graveeritud pronksist peeglid). Etruskid olid oma eelkäijatelt pärinud pronksi töötlemise oskuse ning omandasid varsti pärast 900. aastat e.Kr. kiirest ka raua töötlemise kunsti. Järgneva sajandi jooksul loodi tihedad kontaktid Foiniikia (ajalooline maa Vahemere idarannikul, tänapäeva Liibanoni ja Süüria alal) kaupmeestega ning osa etruskidest hakkas Elba saarelt kaevandatud metalle eksportides rikastuma. Pärast 750. aastat e.Kr. asusid ka kreeka kaupmehed sinna metallide eest luksuskaupu vedama. Tuntuim etruski pronkskuju, sõjajumal Mars Väga loomutruult kujutavad nad ka loomi, enamjaolt on nendeks lõvid ning ka erinevad
Kreeka Paulina Pähn Loodus: mägine, raskestiläbitav maa; liigendatud rannajoon (sadamakohad); peamine ühendustee meri; poliitiline killustatus; vähe maad põlluharimiseks varajane kaubandus I Kreeta e. Minoiline tsivilisatsioon (loodud tundmatu rahva poolt) 2000-1500 eKr · Keskus Knossos · Oma kiri lineaarkiri A (desifreerimata) majapidamisaruanded · Lossid keskused, linnadega tihedalt seotud; labürinditaolised, puuduvad kaitseehitised, rahumeelsed maalid (härjad, tähtsal kohal naised ja naisjumalannad); Knossos · Europe röövimine, Minotaurus · Domineerisid Egeuse merel, tihedais sidemeis Egiptuse ja Ees-Aasia rahvastega II Mükeene e hellaadiline tsivilisatsioon (loodud kreeklaste e. ahhailaste poolt) · Indo-Euroopa rahvaste hulka kuuluvad ahhailased tulid Balkanile u. 2000 eKr, tsivil...
Ahmos I tegi sõjakäike Nuubiasse, Süüriasse, Palestiinasse pannes aluse Egiptuse impeeriumile Mõlemad hoolitsesid Teeba kaunite templite eest Amenhotep I ajast maeti kuningad Kuningate orgu kaljusse rajatud kambrisse Thutmosis I ja Thutmosis II Jätkasid Egiptuse riigi avardamist ja ühendamist Nihutasid Egiptuse piirid Nuubiasse kuni Niiluse kolmanda kärestikuni ja kehtestasid oma võimu Vahemere suurtel idapoolsetel rannikumaadel Thutmosis I sõjaväed vallutasid kogu Palestiina, Foiniikia, Süüria Thutmosis I ajal ümbritseti Karnaki Amoni tempel massiivse kivimüüriga Thutmosis II lasi ehitada templi sissepääsu ette peoõue ning teise paari obeliske Hatsepsut Egiptuse naisvaarao Tema nimi tähendab `esimene suursugustest naistest' Üks tähelepanuväärsemaid valitsejaid, kes jättis Teebasse oma jälje Võttis endale kuninga tiitli ning ilmus avalikkuse ette mehelikes kuninga rõivastes, kandes vaaraode traditsioonilist valehabet
rahvaste kommetesse ja uskumustesse suure lugupidamisega. Kuningate korraldusel kohandati kiilkiri pärsia keelele, samal ajal kasutati riigivalistemises üha rohkem ka kohalikke keeli. Pärsiarahvalt nõuti vaid, et tunnustataks Pärsia kuninga ülemvõimu ja makstaks korrapäraselt makse. Vaid riigi muudest aladest geograafiliselt eraldatud Egiptus ei tahtnud Pärsia ülemvõimuga leppida ja tegi korduvaid ning ajuti edukaidki katseid impeeriumist lahku lüüa. Foiniikia linnriikide sisekorraldusest on teada väga vähe. Mitmes mõttes sarnases see ilmselt Sumeri linnade omaga. Nagu sumeritel, nii valitses enamasti Foiniikiaski linnriiki ja juhtis selle sõjaväge kuningas. Ka Foiniikias oli vabadel kodanikel arvatavasti võimalus rahvakoosolekutel või vastavas nõukogus osalemise kaudu mõjutada riigi poliitikat. Kuid Sumerile vastupidiselt pole Foiniikiast andmeid ei suurte templivalduste ega selle kohta, et riigijuhtimiselt
dešifreeritud, saame kirjalike allikate põhjal teha järeldusi ka Mükeene bürokraatliku lossimajanduse kohta. Tumedal ajajärgul kiri unustati. Nii tumedal ajajärgul kui ka arhailisel perioodil rajasid hellenid aktiivselt kolooniaid ehk asumaid, näiteks Sitsiilasse 734 eKr. Kolonisatsiooni eeldus oli asjaolu, et kreeklased olid head meresõitjad ning otsene väljarände põhjus heade põllumaade nappus Balkanil. Kolonisatsiooni käigus puutusid hellenid kokku foiniiklastega. Foiniikia tähestiku baasil lõid hellenid 9. ja 8. sajandi vahetusel eKr oma alfabeedi. Kuna alfabeet – tähestikkiri – oli kergesti õpitav, siis tagas see kõrgema kirjaoskuse protsendi rahva hulgas. Kreeka tähestikust on omakorda arenenud nii ladina tähestik, mida meie kasutame, kui ka slaavi tähestik. Kirja kasutuselevõtt andis võimaluse talletada hellenite vaimuvara, mis on roomlaste ja araablaste kaudu jõudnud tänapäeva lugejateni. Näiteks on
TÄHEORTOGRAAFI A EESTI KIRI JA TÄHESTIK Meil on ladina kiri. Kasutame alustähestikuna ladina tähestikku, millel põhineb üle 500 keeletähestiku, sh läti, leedu, soome, vietnami, inglise, hispaania, türgi, hausa ning eestigi tähestik. Ladina tähestik põlvneb kreeka tähestikust ja see omakorda foiniikia tähestikust. Algul olid ainult suurtähed, keskajal lisandusid väiketähed ja kirjutuskirja tähed. Trükikiri oli meil varem gooti kiri (fraktuur), mis 1940. aastaks taandus lõplikult antiikva eest. Eesti tähestik: Aa Bb Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp Rr Ss Šš Zz Žž Tt Uu Vv Õõ Ää Öö Üü TÄHEORTOGRAAFIA TÄHESTIKUST Eesti tähestik: Aa Bb Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp Rr Ss Šš Zz Žž Tt Uu Vv Õõ Ää Öö Üü.
• Kitsasteed kaitses Sparta kuningas Leonidas koos väikesearvulise sõjaväega • Edasi liikusid pärslased Atika maakonda • Ateena linn põletati • Salamise merelahing • Kreeklaste võit, pärslased ei alistu • Plataia lahingu järel vabastati kogu Kreeka Aleksander Suur • Makedoonia kuningas 336-323 e. Kr • Rajas lühikese ajaga ajaloo ühe võimsama impeeriumi • Tegi ainult ühe suure sõjaretke 334-323 e. Kr • Vallutas Foiniikia, Egiptuse, Väike-Aasia • Raskeim vastane oli Pärsia • Issose lahing 333 e. Kr võideti kindlalt • Gaugamela lahing 331 e. Kr • On üks raskemaid ja legendaarsemaid Aleksandri võite • Suri vaid 32-aastasena 323. aastal e. Kr • Tähtsus – Aleksander pani aluse Kreeka kultuuri levikule idamaades • Sellist segunenud kultuuri nimetati hellenismiks Hellenism • Kreeka kultuuri segunemine idamaade (Pärsia) kultuuriga • Tähtsaim keskus Egiptuse Aleksandria
8. Iseloomusta Rooma vabariiki ( millal?) ja selle valitsemise korraldust. Varane vabariik (509-265 eKr) Riiki juhtis senat ja riigiametnikud 450 eKr 12 tahvli seadused Roomlased vallutasid Gallia Vabariigi langus algas kodusõdadega 9. Kirjelda Rooma tõusu suurriigiks ja armeed (264-133.a.eKr.) Vallutuste käigus sattus Rooma konflikti Foiniikia koloonia Kartaagoga, puhkesid Puunia sõjad 3. Puunia sõjas vallutasid ja hävitasid roomlased 146.a.eKr. Kartaago. Samal aastal liitsid roomlased pärast mitmeid sõdu oma riigiga Kreeka ja Makedoonia. 133.a. eKr. pärandas Pergamoni kuningas oma riigi Väike-Aasias Roomale. 10. Iseloomusta keisrivõimu kehtestamist: Augustus. Lääne-Rooma ja Ida-Rooma Varane keisririik 30.a.eKr- 235.a.pKr.
Kuid Egiptus võttis teisi rahvuseid naisi vastu, kuid enda printsesse ära ei andnud. Olevat olnud 1000 naist, 700 peanaist ja 300 liignaist- tuhat on aga liiga ümmargune arv. Moabist ja Ammonist pärit naistele lasi ta püstitada templid. Me ei tea, mis seisus oli Jahve usk ja religioon Saalomoni ajal, kas oli Ainult Jahve või mitme jumala kummardamine? Saalomon ehitas templit, foiniiklaste kaudu sai materjali ja jõudu. Tempel ehitatud foiniikia arhitektide poolt. Saalomoni poolt ehitatud templit ei ole tänaseks üles leitud, vb et see on kusagil asustuse all, või Roomlased hävitasid selle täiesti. Saalomon püstitas Jeruusalemma oma lossi ning sellega ühendas ka templi. Seeba kuninganna külaskäik 1Kn 10, 1-13 Araabia kuninganna külaskäik, shaaba/sheeba. Ajalooliselt ei ole väga tugevalt argumenteeritud. Sellal kui Saalomon valitses, ei olnud ühtegi naisvalitsejat. Alles 8. sajandi II poolel räägitakse
matmiskombed. Eelrooma ja rooma rauaaeg: ( u 500 eKr-50 pKr) oli sõdateta aeg perioodi nimetus- tööriistad olid rauast töö- ja tarberiisted- Rauast, pronksist ehted kivi jäi tahaplaanile elatusalad- põllu harimine, karjakasvatus, käsitöö areng, kalastus, küttimine, korilus ühiskond- asustus kaugenes veekogudest. Eluviis oli paikne. Elamud olid nelinurkse põhiplaaniga palktared. matmiskombed- tarandkalmed + põletusmatus + arvukalt ehetest hauapanuseid PILET 11 Foiniikia Asend ja looduslikud olud ning nende mõju elatusaladele. Linnriigid. Kartaago ja Puunia sõjad. Tähestiku kujunemine ja mõju teistele tähestikele. Asukoht Vahemere idarannik - suhteliselt kitsas kuid küllalt mägine, viljakas ala. Vihma sajab piisavalt, põldu hea harida. Foiniikia tähendab purpurimaad (sealse ranniku tigudest saadi purpurvärvi). Purpurriie oli põhiline eksportkaup. Seedrimetsad olid ehituspuidu allikad, kasutati laevaehituses. Hea asend maa ja
Vaheetapiks on mõistekiri (mõistemärgid). Seda mõjutas fonetisatsioon ehk sõna märk hakkas tähistama ka teist samakõlalist sõna vb keeleüksust(reebus)). Tekkis silpkiri>häälikkiri. Egiptuse, semiidi kiri Ladina tähestik arenes egiptuse hieroglüüfkirjast (või sellest arenenud hieraatsest kirjast). E. Hieroglüüfkiri oli osalt mõiste, osalt tähtkiri (tglt konsonantkiri, sest tähed märgivad kaashäälikuid). Semi kiri, siis siinai kiri, siis vist foiniikia jt semi kirjad (aramea, heebrea, araabia, etioopia). Egiptlased ja semiidid kirjutasid paremalt vasakule. Foiniikia konsonantkirja laenasid kreeklased, kes hakkasid oma keeles puuduvate kaashäälikute märkidega tähistama täishäälikuid, muudeti ka tähtede kuju ja lisati tähti, kreeka kirja kirjutati samuti algul paremalt vasakule, siis vaheödati edasi- tagasi(2. Rida oli peegelpildis vasakult paremale, kreeka k bustrophon = künnihärja pöördumise viis). Tekkis 1. tähestik. 6.-5
tulekummardamine, rituaale viisid läbi maagid. Kaananimaa ja Iisrael-Monoteismi teke: Kaananimaa idarannik: tänap- Süüria, Liibanon,Palestiina. Kaanan täh. akadi keeles purpurimaad, sellep. et seal kasutati toorainena purpurvärvi valmistamisel. Oli vanim põllumajanduspiirk., arenenud meresõidumaa, põhikaubaks-purpurriie ja seedripuu. Kaanan oli territoriaalselt killustatud. Peale suuremate sisemaariikide mängisid erilist rolli rannikul asuvad väikesed, kuid rikkad ja mõjukad Foiniikia linnriigid-Byblos, Siidon, Tüüros jt. Foiniikia-kitsas riba mere ja Liibanoni mägede vahel. Foiniiklased elasid Kaananimaa põhjapool. umb. 2000 a eKr leiutasid nad 22-st tähest koosneva tähestiku, mis sai slaavi, kreeka, ladina tähestiku aluseks. Samuti olid nad nii meresõitjad kui ka kultuuri vahendajad Euroopa vahel. Rajasid kolooniad Vahemeres, P-Aafrikas. Heebrlased- Kaananimaa lõunaosas tänap. juutide esivanemad, semiidi sost rändkarjakasvatajad, kes tulid
Kr. geograaf. olud,nende mõju tsivilisatsioonile.Mägine-mäed ei võimaldanud luua ühtset riiki, suhtlemine oli raskendatud. Meri-kaubavahetus kr. siseselt ja naabermaadega, see piirkond koloniseeriti, kolooniad toitsid kreekat.Ajalooperioodid(1-ÜK iseloomulikud jooned;2-tähtsamad sündmused;3-kultuurisaavutused)Kreeta- Mükeene per.(2000-1100 eKr) 1)*Ühiskonda juhtis sõjapealik koos sõjalise kaaskonnaga.*Lossid olid sõja-,kultus-,võimukeskused.*Kujunes kiri.2)*Knossose vallutamine ahhailaste poolt.3)*labürinditaolised lossid. Tume ajajärk(1100- 800eKr)1)*tuntud kui Homerose ajajärk*rahvaarv langes,kiri unustati*kr.langes tsivilisat. eelsele tasemele2)*osa kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike-Aasia rannikule.3)Relvi ja tööriistu hakati valm. rauast. Tsivilisatsiooni uus tõus(8-6 saj eKr) 1)Aristrokraatia esiletõus*tihe välissuhtlus idamaadega*mägine maa, mis põhjustas väljarände*tekkima hakkasid linnriigid(sparta)2)Kr alfabee...
Aarjalased II aastatuhat Ekr tungisid Indiasse aarjalased (sankriti k arja sursugune, õilis). Aarjalaste püha raamat oli veeda, mis sisaldasid hümne ja muid usutekste. Kõige varasem on ,,Rigveda". Nendega kaasnenud keelest kujunes välja India kirjakeel sankriti keel. Kuna Hindustani ps osa jäi nendest hõivamata, kõneldakse seal tänapäevani kohaliku draviidi keelt. U 800 eKr algas Indias rauaaeg ja võeti vastu foiniikia tähestikul põhinev kiri. Aarjalased olid eelkõige karjakasvatajad, kuid nad võtsid omaks põlluharimise ja peamiseks põlluviljaks sai riis. Aarjalaste elu juhtisid kohalikud pealikud ehk radzad. Kastikord Indias on ühiskond jaotatud kastidesse (tuleneb portugali keelest casta sünnipära). Kastidesse sünnitakse ja seda ei ole võimalik vahetada. Juba arjaalased olid jaotatud 4 seisusesse e. varnasse (värvi järgi). Ühe ,,rigveda" hümni järgi
Madal tsivilisatsioonitase ja suhteline eraldatus muust maailmast. Kreeklased võtsid kasutusele raua. Arhailine ajajärk - 800 - 500 eKr. Uued keskused linnad. Linnriigid seaduste üleskirjutamine. (Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos, Sürakuusa) Kerkis esile aristokraatia ülemkiht. Ka lihtinimesed said otsuste juures kaasa rääkida. Tihedad välissidemed eriti Idamaadega. Kreeka tähestiku loomine foiniikia tähestiku põhjal 800 eKr. Valmisid ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" (Homeros). Kolonisatsioon (Vahemeri, Must meri). Väljaränne rauapuudus, viljaka maa puudus. Kaubavahetus. 7. saj lõpus eKr hõbemündid/raha. Klassikaline ajajärk - 500 - 338 eKr. Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaeg. Eriti esile kerkisid Ateena ja Sparta. (Peloponnesose sõda 431 404 eKr) Sparta võimutsemine. Liitlased pärslastega.
Rikkad moehimulised etruskid kandsid väga oskuslikult töödeldud hinnalisi ehteid: käevõrusid, kette ning preese, mis kinnitasid üle õlgade heidetud rüüd. Nende juuksed olid punutud pikkadeks patsideks, nagu seda võib näha paljudel kujudel. Jalanõud olid neil omapärased, näiteks püstise ninaga sandaalid. Naised kandsid koonusekujulisi peakatteid. Küllalt hea informatsioon on meil olemas ka etruskide riietuse kohta. Meie teadmiste allikaks on siin etruskide skulptuurid ja freskod, mis hauakambrites säilinud. Mehe riietuse hulka kuulus peale muu ka lühike ürp, mis tõmmati selga üle pea. See ürp kattis ainult vasaku õla, parem õlg jäi aga paljaks. Ühel freskol, mis kuulub VI sajandisse e.m.a., kannab seda kuningas. Mainitud ürp, mida kutsuti tebenna, oli purpurpunast värvi ja selle veered olid tikandiga kaunistatud. Etruskidelt võtsid selle riietuse koostisosa üle roomlased. Roomas oli lühike tebenna kasutusel kas preestrirüüna või sõduri...
Vana-Kreeka Vana-Kreeka geograafilised olud ja asukoht Balkani poolsaarel ja Egeuse mere saartel paiknev Kreeka on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa paljude saarte ja poolsaartega. Kreeka kui kultuurivahendaja Tänu oma asukohale Lähis-Ida tsivilisatsioonide ja Euroopa vahel oli Kreeka vahendajaks idamaade tarkuse levimisel Euroopasse. Kreeka kolooniad tänapäeva Itaalia, Türgi ja Prantsusmaa aladel Sõjad ja lahingud, mis Vana-Kreeka ajalugu mõjutanud: Kreeka-Pärsia sõjad 5. sajand eKr-klassikaline ajajärk. Peloponnesose sõda 431-404 eKr, Ateena ja Sparta vahel, Ateena kaotus Termopüülide kaitsmine 480 eKr, pärslased võidavad; kuningas Leonidas ja 300 spartalast Aleksander Suure sõjaretked 334-326 vallutas Makedoonia Kuningas A S makedoonlaste ja kreeklaste juhina Pärsia riigi ja jõudis vägedega Indiani Roomlased vallutavad Kreeka 146 eKr langesid Rooma võimu alla Kreeka...
Spartiaadid (5%) vabad kodanikud (doorlased) Perioigid vabad, kodanikuõigusteta lakoonika valla elanikud. Heloodid orjastatud messeenlased Strateeg 10 strateegi tähtsamad ametnikud (väejuhid), kes valiti hääletamisega. Akropol kaljunukile rajatud kindlus Agoraa koosoleku- ja turuplats Hellenid - kreeklased Barbarid - võõramaalased Alfabeet kreeka tähestik (24 tähte), aluseks foiniikia tähestik, lisati täishäälikud. Antropomorfsus inimesesarnasus välimusle ja iseloomult (jumalad) Olümplased tähtsamad jumalad, kes elasid olümpose mäel (Zeus oma õdede-vendade ja lastega) Oraaklid paigad, kus käidi kumalatelt tulevikku ennustamas Püütia preestrinna, kelle suu läbi jumal tulevikku ennustas tema seosetu kõne vosmistati värssideks. Dooria sammas lihtne ja raskepärane, kapiteeliks lihtne kivi
elati üheruumistest majades. linnades olid turuplatsid ja käsitööliste kvartalid. kaubandussidemed Mesopotaamiani, luksuskaubad ja toorained. 1700 toimus Induse tsivilisatsiooni allakäik. II aastatuhandel tungisid sisse aarjalased, hindude esivanemad. sanskriti keel, mis on tänapäeval India klassikaliseks keeleks. aarjalased hõivasid peaaegu kõik Indiast, v.a. Hindustani poolsaare lõunaosa, kus kõneldakse draviidi keelt. 800 algas rauaaeg. võeti kasutusele foiniikia tähestikul põhinev kiri. pühade raamatute - veedade - abil saab ülevaate ühiskonnakorraldusest. hümnide ja usutekstide kogumik. "Rigveda"s on üle 1000 hümni (loodud II aastatuhandel). aarjalased olid karjakasvatajad, kuid said ka põlluharijateks, kasvatati riisi. pealik - radza. meeste üldkoosolekud. kastikuuluvus omandatakse sündides, ei saa vahetada. puutumatud on põliselanikud ja võõramaalased. braahmanid e. preestrid, ksatrijad e. sõjamehed, vaisjad e. põllud,karjad
jumalad, oraaklid, mõkutatud. Olümpose mägi Jumalatel teised nimed. HARIDUS Väga tähtis, lapsed Poistel sõjaline laste saadeti kooli. Uued ained kasvatus. Perekonna (matem. Meditsiin, ülesanne anda haridus. astronoomia jne) KIRJASÕNA Alfabeet foiniikia „Aenis“ eepos. Kujunes tähestiku põhjal. ladina tähestik RIIKLIK KORRALDUS Linnaühiskond. Enamik Võimutäius pereisal. polised olid Orjanduslik, aristokraatlikud talupojaühiskond vabariigid. MEELELAHUTUS Teater väga tähtsal Puudus koor. kohal
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium VANA – ROOMA Referaat 10D Tallinn 2015 Sisukord Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium.....................................................................1 VANA – ROOMA....................................................................................................................1 Referaat....................................................................................................................................1 10D..........................................................................................................................................1 Tallinn 2015.............................................................................................................................1 Sissejuhatus...............................................................................................
Etruskide kunst Etruskide ajalugu Etruskid olid muistne, roomlaste-eelne rahvas, kelle päritolu on täpselt teadmata. Etruskid kõnelesid etruski keelt, millest on säilinud üle 8000 lühikese raidkirja; vanimad neist pärinevad 7. sajandist eKr. Nad elasid Tiberi jõe ja Apenniinide vahel, keda vanad Roomlase kutsusid Etruskid või Tuskid. Tuntuma teooria kohaselt arvatakse, et Etruskid olevat Itaaliasse meritsi rännanud Väike-Aasiast, Lüüdiast 10.-8.saj eKr. Tänapäeval arvatakse, et etruski rahvas on kujunenud kohalike Itaalia põllupidajatest põlisasukate ning Vahemere idaosast mööda merd tulnud kõrge kultuuriga sisserännanute segunemisel. Nende õitseng sai alguse 8. sajandil eKr. Lääne-Itaalias ja Kesk-Itaalias Etruurias. Etruskid tegelesid maaharimise, metallitöötluse, meresõidu ja kaubandusega ning armastasid muusikat ja mänge, sealhulgas hasartmänge. Tugevasti mõjutasid etruske kreeklased: etruskid võtsid üle kreeka tähestiku, kandsi...
peamiselt elasid seal semiidi soost rahvad. Tegeleti põlluharimisega, mis ei vajanud seal kunstlikku niisutust. Suured meresõitjad. Foiniikia linnriigid (tänapäeva Süüria ja Liibanon). Linnriigid Byblos, Siidon ja Tüüros tekivad u 3000 a eKr. Omavahel eriti hästi läbi ei saadud. Foiniiklased olid suured meresõitjad ja rajasid palju kolooniaid: esmalt Küprosele ja hiljem ka mujale Vahemere rannikule (neist kuulsaim Kartaago, rajatud 824 a eKr). Foiniikia linnades valitses tõenäoliselt kuningas, preesterkonnal võimu polnud, riigi juhtimises võisid kaasa rääkida ka kaubandusega tegelevad ülikud. Kultuuri silmapaistvaim saavutus oli maailma esimese tähestiku leiutamine 2. aastatuhandel eKr. Tõenäoliselt põhinevad kõik tänapäeva tähestikud mingil määral sellele ja läbi kreeka tähestiku on see jõudnud ka meie keelde. Foiniiklaste põhiline jõukuse allikas oli merekaubandus. Igal linnal olid omad mees- ja naisssoost jumalad.
Page 3 of 12
5/3/2009 10:58:45 AM
Tiberi jõe ääres paiknevatel küngastel elavad maaharijad ning karjused alles oma
asulaid ja lõid väikese keskuse, mis sai nimeks Roma. Apenniini poolsaarel ja Sitsiilias
olid tollal olemas juba kreeka kolooniad (Kyme, Naxos, Tarentum, Sybaris, Kroton,
Regium, Elea, Messana, Sürakusa, Gela, jne); Vahemere lõunarannikul (Aafrika-
poolsel) eksisteerisid foiniikia asulad, mis hiljem Kartaago poolt võimsaks mereriigiks
ühendati. See oli Pürenee poolsaare lõunaosas asuva tugeva Tartessose riigi õitseaeg
(Tartessos linn
INIMESE PÕLVNEMINE Elu Maal tekkis 3 mlrd aastat tagasi, inimene hakkas arenema 5-6 mlj aastat tagasi. Inimese ajajärk jaguneb kaheks: 1) ESIAEG miljonid aastad, inimese kujunemine 2) AJALOOLINE AEG 5000 eKr kaasaeg. Sel ajal hakati kirjutama AUSTRALOPITEEKUS loetakse 1. kellest sai inimene alguse. 5mlj a tagasi, suure kohanemisvõimega. HOMO HABILIS vanim ürginimene, 3mln a tagasi. Elas muinas- ja kiviajal. Kivist tööriistad. HOMO ERECTUS 2mln a tagasi. Pihukirves. 1mln a tagasi levis inimasustus Aafrikast mujale. Elasid koobastes & okstest onnides. Rahvaarv kasvas kiiresti. HEIDELBERGI INIMENE 0.5 mln a tagasi. Suured vaimsed võimed ja kohanemisvõime. HOMO SAPIENS pärisinimene, tarkinimene. NEANDERTALLANE 250 000 a tagasi, pole meie eellane, DNA erineb meie omast. Liikus põhja, kohanes külma kliimaga. Sotsiaalselt arenenud. HOMO SAPIENS SAPIENS 200 000 a tagasi. Leiukoha järgi ku...
peamiselt elasid seal semiidi soost rahvad. Tegeleti põlluharimisega, mis ei vajanud seal kunstlikku niisutust. Suured meresõitjad. Foiniikia linnriigid (tänapäeva Süüria ja Liibanon). Linnriigid Byblos, Siidon ja Tüüros tekivad u 3000 a eKr. Omavahel eriti hästi läbi ei saadud. Foiniiklased olid suured meresõitjad ja rajasid palju kolooniaid: esmalt Küprosele ja hiljem ka mujale Vahemere rannikule (neist kuulsaim Kartaago, rajatud 824 a eKr). Foiniikia linnades valitses tõenäoliselt kuningas, preesterkonnal võimu polnud, riigi juhtimises võisid kaasa rääkida ka kaubandusega tegelevad ülikud. Kultuuri silmapaistvaim saavutus oli maailma esimese tähestiku leiutamine 2. aastatuhandel eKr. Tõenäoliselt põhinevad kõik tänapäeva tähestikud mingil määral sellele ja läbi kreeka tähestiku on see jõudnud ka meie keelde. Foiniiklaste põhiline jõukuse allikas oli merekaubandus. Igal linnal olid omad mees- ja naisssoost jumalad.
* Samal ajal võeti seal ka raud kasutusele. * Kreeka oli tol perioodil nii Idamaade kui ka eelnenud Kreeta-Mükeene ajajärguga võrreldes üsna vaene ja mahajäätud maa. Ka välissuhted olid 2. Tsivilisatsiooni uus tõus ( u 8.-6. Saj eKr) * Uuteks keskusteks said linnad * Kerkis esile aristokraatia- rikas ja mõjukas ülemkiht * Hakati seadusi üleskirjutama * Tekkisid taas tihedad välissidemed, eriti Idamaadega. Eelkõige foiniiklastega. * U 800 eKr loodi tähestik foiniikia tähestiku põhjal * Iilias ja Odüsseia * Suur kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd * 7 saj lõp eKr hõberaha * Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos, Sürakuusa. * 776 eKr hakati pidama Olümpiamänge 3. Kreeka-Pärsia sõjad * 6 saj ekr kujunes Lähis-Idas suur Pärsia riik, mis alistas oma võimule ka Väike-Aasia läänerannikul asuvad kreeka linnad. * Maratoni lahing 460eKr - Pärsia kuningas Dareios oma laevastikuga sai rängalt lüüa ja pidi Kreekast lahkuma.
Vana-Kreeka 1.Kreeta-Mükeene kultuuri iseloomustus Sai alguse u 2000 eKr Kreeta saarel, kust levis ka Mandri-Kreekasse. Kreeklased allutasid Kreeta saare ja hakkasid selle üle valitsema. 1200 eKr paljud Kreeka lossid purustati doorlaste poolt ja algas tsivilisatsiooni kiire allakäik. Saavutused Umbes 800 eKr kujundasid kreeklased foiniikia tähestiku põhjal oma alfabeedi. Nende kiri oli maailmas esimene, mis võimaldas hääldust korrektselt üles märkida. Ühiskonnakorraldus Alates VIII sajandist eKr kujunesid Kreekas ja Kreeka kolooniates linnriigid e. Polised, mis hõlmasid ka linnaümbruse maad ja mille elanikkonna moodustas üks kogukond. Võim kuulus kodanikele. Kodanikud moodustasid ka polise sõjaväe. Kujunes orjanduslik ühiskond, kus elanikud jagunesid kahte õiguslikult eristuvasse klassi-vabadeks ja orjadeks
· Keskmine eluiga Hispaanias on 79. · Hispaania suuruselt kolmas riik Euroopas (pärast Prantsusmaad ja Ukrainat). (EOS, 2004) · Maailmas räägib hispaania keelt üle 500 miljoni inimese · Aastaks 2050 on Ameerika Ühendriikide hispaaniakeelsete elanike arv 132 miljonit ja neid on rohkem kui inglise keelt rääkivaid elanikke. · 1898 kaotas Hispaania oma viimased kolooniad Kuuba ja Filipiinid · "Hispaania" tähendab foiniikia keeles "jäneste maa". · Hispaania kuningriik koosneb 17st autonoomsest piirkonnast. · Hispaania keel on suuruselt teine keel Ameerika Ühendriikides. · Almería maakonnas on olnud võttepaigaks mitmetele kuulsatele filmidele näiteks "Indiana Jones: Viimane Ristiretk" ja Barbar Conan". · Rikkaliku islami kunstipärandiga Alhambra linn kuulub UNESCO maailmapärandisse. · Hispaania kõige tähtsamad saarestikud on Baleaarid ja Kanaari saared. (HM, 2010)
LILLA VÄRV REFERAAT Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Õpperühm: EA 21 Juhendaja: dotsent Heiki Jokk Esitamiskuupäev: ...... Üliõpilase allkiri: ...... Õppejõu allkiri: ......... Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD .......................................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................2 1. LILLA ALALIIGID.......................................................................................................................................3 2. LILLA PSÜHHOLOOGIA .............................................
ÜLDAJALUGU (KORDAMINE) 1)AASTAD 800.a. eKr- Kreeklased võtsid kasutusele tähestiku - Alpfabeedi (nimetus tuleneb kahest esimesest tähest: alfast ja beetast ja see kujundati foiniikia tähestiku põhjal. 776.a. eKr- Esimesed olümpiamängud Zeusi auks, Olümpias Lõuna-Kreekas. 753.a. eKr- Rajati Rooma linn (Romuluse poolt, legendi järgi) 338.a. eKr- Chaironeira lahing, Kreeka langes Makedoonia ülemvõimu alla. 60.a. eKr- Caesar sai konsuliks, tekkis triumviraat: Pompeiuse, Caesari ja Crassuse vahel. 30.a. eKr- Vana-Kreeka antiikajajärgu lõpp- Rooma võimu alla langes viimane hellenistlik riik-Egiptus. 395.a. pKr- Rooma jagati kaheks: 1. Lääne-Rooma 2. Ida-Rooma
riigi kirde osas, ka seal on tihe asustus, kuna ta asub mere ääres.Valencia paikneb samuti mere ääres, kuid asub Barcelonast ning Madriidist lõunas. Sevilla asukohaks on riigi lõuna osa, samuti asub lõunas ka Malaga, Murcia paikneb riigi kagu osas. Huvitavat: o Madriid on Hispaania pealinn aastast 1562. o Geograafiliselt paikneb maa keskosas. o Madriidi linn on Euroopa pealinnadest kõige kõrgemal geograafilisel tasandil asuv pealinn. o "Hispaania" tähendab foiniikia keeles "jäneste maa". o Eesti ja hispaania keeles on ka sarnaseid sõnu: peegel espejo; tall establo; suhkur azúcar; kool escuel o Almerías asub Euroopa suurim kõrb. Ühtlasi on seal aastaringselt enim päikesepaistelisi päevi Euroopas. o Maailmas räägib hispaania keelt üle 500 miljoni inimese. Aastaks 2050 on arvatavasti Ameerika Ühendriikide hispaaniakeelsete elanike arv 132 miljonit ja neid on rohkem kui
3 Antiikaeg Antiikaeg oli Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu. Antiikaeg kestis umbes 800 eKr kuni 500 pKr ja see hõlmas eelkõige Vahemeremaid. Antiikaja alguses algas umbes 900 eKr rauaaja kliimapessimum ja umbes 800 eKr kliima Bondi sündmus. Nende algustega seostub Vahemeremaades 9. sajandil eKr täheldatav uusi algusi toonud sündmuste kuhjumine. Sellel sajandil jõudis Vana-Kreekasse foiniikia kiri (esmalt Jooniasse) ja saabus rauast relvade üldise leviku tõttu lõpp ka Kreeka tumedale ajajärgule (on ka hilisem määratlus). Rajati Sparta asula, etruskid jõudsid Toskaanasse, Foiniikia hakkas metallide otsingul Vahemere piirkonnas läänekolooniad asutama (Kartaago eellased). Samal sajandil Rooma asula laienes, seal algas rauaaeg ja ilmusid rikaste hauad; keldid jõudsid Galliasse). Sama sajandi jooksul kujunes välja ka Kreeka ajaloos olulist osa etendanud Pärsia riik
Leda seisab siin rüütult hiigelluige kaitsva tiiva taustal. Nende ees murul mängivad kaks imikueas poisslast, taamal paistab suur muna, kust peaks peagi kooruma Ilus Helena koos õega. Kahjuks on selle meistritöö originaal kaduma läinud. On säilinud üksnes 16. saj. tehtud koopia. Üht säilitatakse Borghese galeriis Roomas, teist Salisburys Suurbritannias3. Sugugi vähem pole kunstnikke paelunud EUROPE röövimise motiiv. Europe oli Väike- Aasias paikneva Foiniikia kuninga tütar. Moondunud taltsaks sõnniks, ilmus Zeus merekaldal mängiva Europe juurde, röövis ta ning viis mere taha Kreetale. Seal sünnitas naine Minose, Rhadamanthyse ja Sarpedoni. Europe röövimist on sageli kujutatud antiikaja seina- ja vaasimaalidel. Hilisemaist Europet kujutavaist maalidest on tuntuimad Veronese, Tiziani, Rembrandti, Tieppolo ja Serovi teosed. Hoopis erakordne armusuhe oli Zeusil Argose kuninga Akrisiose tütre DANAEga. Delfi
VANAAEG: Idamaade muistsed tsivilisatsioonid Tsivilisatsioon- selline ühiskond, kus on heal järjel põlluharimine, käsitöö, välja on kujunenud ühiskonnaklassid ning tuntakse kirja. Kultuur- harimine, hoolitsemine. 4 suurt kultuur: soojad maad, jõgede ääres, viljakad maad. Mesopotaamia (Tigris, Eufrat 3000 eKr) kiilkiri, kuningas. Egiptus(Niilus, vaarao,piltkiri), India (Indus, Ganges,märgikiri),Hiina (Huanghe,Jangtse, hieroglüüfid) Tsivilisatsioonide tunnused ja tekke põhjused Tunnused - väga arenenud kirjaoskus, põlluharimine, kunstiteosed, käsitöö, kirjandus. Tekkinud on ühiskonnaklassid. Tekke põhjused - Niisutussüsteemide rajamine ja korras hoidmine vajab palju tööjõudu. Esile kerkib ülemkiht, kes koordineerivad ülesandeid. (Kuningad ja preestrid- valitsev klass) Riik kui vahend ühiskonna paremaks toimimiseks. Asjade ülesmärkimiseks leiutati kiri( piltkiri- mõistekiri-silpkiri) Inimesed asusid elama suurtesse asulastesse-linnad. Ju...
kuningate vahepeal hääbunud hegemoonia Mesopotaamia põhjaoas ja selle ümbruses. Tema järeltulijad (Adad-ninnari II 911 891; Tukulti-Ninurta II 890 884) jätkasid edukaid retki naaberaladele, kujundades Assüüria tuumikalade ümber küllalt ulatusliku sõltlas- ja liitlasriikide vööndi. Assurnasirpal II (883 859) sõdis edukalt põhjapoolsetel mägialadel ja laiendas ülemvõimu Süüriasse ning Liibanoni, kus mitmed riigid, sealhulgas Foiniikia linnad, sõlmisid Assüüriaga liidusidemed. Rajas endale Assurist põhja poole uue residentsi Kalhu (Nimrud). Salmanassar III ajal (858 824) kujunes esmalt tugev Assüüriavastane Süüria riikide koalitsioon Karhemisi juhtimisel ja selle võitmise järel Damaskuse ning Iisraeli liit, mille võitmise järel Damaskus ja Iisrael tunnistasid Assüüria ülemvõimu. Babüloonia kuningaga sõlmis Salmanassar liidulepingu.
Artemis - Apolloni kaksikõde, kes kaitses elavat loodust. Tema sümboliks oli vibu Aphrodite - ilu ja armastuse jumalanna. Ta oli jumalannadest kõige kaunim. Merevahust Ares - sõjajumal, hukatuse ja hävingu looja. Kujutati tavaliselt kilbi ja odaga. Demeter - Zeusi õde ja viljakusjumalanna ja vilja, kujutati viljavihkudega. Dionysos - taimede viljakuse, viinamarjade ja veini jumal. Tema auks korraldati Kreekas pidustusi. TÄHESTIK Kreeka tähestik alfabeet on loodud foiniikia tähestiku alusel u 800 eKr. Tähestikus on 24 märki, milles esineb ka vokaale. Kreekas tundis iga inimene elemetaarsel tasemel kirja KULTUUR Vana- Kreeka ühiskond kujunes pronksiajal, ajavahemikus 3200-1100 a eKr. Nimetuse kreeklased võtsid kasutusele roomlased. Ise kutsusid kreeklased oma maad Hellaseks ja endid helleniteks. Kujunesid esimesed riiklikud moodustised, mis olid tavaliselt väga väikesed, hõlmasid ainult ühe linna ja selle lähema ümbruse.
suguvõsadest. Surma mõisteti kui kõige meeldiva ja nautimisväärse paratamatut lõppu, millele järgneb ekslemine Hadese riigis. Nad ei pööranud surmajärgsusele erilist tähelepanu, kui siis vaid nii, et panid surnule mündi suhu, et too saaks üle Acheroni. Hiljem tekkisid salajased jumalateenistused müsteeriumid mis pidid tagama peale surma parema saatuse. Haridus Kreekas Kreekas kujunes alfabeet, mis põhineb Foiniikia tähestikul. Seal oli 24 märki. Ateenas tehti poiste harimisega algust seitsmendast eluaastast alates. Koolis õpetati lugemist, kirjutamise ja muusika algeid ja katkeid luuleteostest. Tüdrukute harimine oli iga pere enda asi, enamasti tegelesid nad siiski vaid käsitööga. Vaid Spartas tegelesid tüdrukud ka kehalise õpetusega. Filosoofia Vanakreekas hakati esimesena teadusteooriaid looma (polnud enam praktilisel vajadusel põhinev).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
