Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"foiniikia" - 260 õppematerjali

foiniikia on antiikaja riik, keskusega Vahemere idarannikul, kus praegu asuvad Süüria, Liibanon ja Palestiina.
thumbnail
12
doc

Rooma regioonid, rahvas, eelajalugu

Apenniini poolsaarel ja Sitsiilias olid tollal olemas juba kreeka kolooniad (Kyme, Naxos, Tarentum, Sybaris, Kroton, Regium, Elea, Messana, Sürakusa, Gela, jne); Vahemere lõunarannikul (Aafrika- poolsel) eksisteerisid foiniikia asulad, mis hiljem Kartaago poolt võimsaks mereriigiks ühendati. See oli Pürenee poolsaare lõunaosas asuva tugeva Tartessose riigi õitseaeg (Tartessos ­ linn foiniikia linna Tüüriga seotud> Tartessose jõe ­ nüüd Guadalquivir ­ suudmeharude vahel). Oma varasematel arenemisastmetel polnud Rooma seotud Vahemeremaade teiste tsivilisatsiooni keskustega ega tolle aja maailma- ajalooliste sündmustega; ainult järk-järgult kasvab tema poliitiline võimsus ja tähtsus....

Kunstiajalugu
59 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Kreeta - Mükeene

See jätkus läbi Mükeene ja klassikalise Kreeka kristlikku aega välja. Epeiroses, Kreeka mandri äärmiselt mahajäänud osas, kus jäigalt vanadest traditsioonidest kinni peeti, eksisteeris veel ristiusu ajal Apolloni püha hiis. Seal talitas preestrinna, kes üksi templialale astuda võis, legendi järgi Delfi draakonist pärinevaid madusid. Kreetaga seonduvad legendid: · Zeus ilmus foiniikia printsessi Europe juurde härjana ja viis ta endaga kaasa Kreetale. Zeusil ja Europel sündis poeg, kelle nimeks sai Minos. Minos oli isale ustav poeg, kuid kord ei olnud ta kuulekas. Karistuseks sünnitas tema naine talle inimese keha ja härja peaga koletise ­ Minotauruse. · Labürindis elanud Minotaurus, sõnni pea ja inimese kehaga olend oli Minose kuninga naise, Pasiphae ja sõnni ühendusest sündinud järglane. Sõnni saatis...

Kunstiajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
35
doc

11. klassi ajalooeksam

Osa kreeklasi rändas Väike-Aasia läänerannikule, Egeuse meri ­ Kreeka sisemeri; raua kasutuselevõtt ­ rauaaeg Tsivilisatiooni uus tõus 8.-6. saj. eKr ­ uuteks keskusteks linnad; aristokraatia ­ rikas ja mõjukas ülemkiht; linnriigid; seaduste üleskirjutamine; tihedad välissidemed, eriti Idamaadega, foiniiklased; käsitöölised omandasid idast võtteid, matkisid stiili; kreeka tähestiku loomine foiniikia tähestiku põhjal 800 eKr, kangelaslugude kirjapanek, kangelaseeposed ­ Homerose eeposed "Ilias" ja "Odüsseia"; 8.saj. kolonisatsioon, hõlmas Vahemerd ja Musta merd ­ kreeklased lahkusid kodumaalt ja rajasid uusi asulaid It-sse, Sitsiiliasse, hiljem Pr., Hisp., P-Aaf. ja Musta mere rannikule ­ vajadus metalli, eriti raua järele, põlluharimiseks sobiva maa nappus, kolooniatest said linnad, kolonisatsioon edendas kaubavahetust,...

Ajalugu
612 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ajaloo kt 2 konspekt 10kl

Suurriigi tekkimise ajaks oli religioon oluliselt muutunud. Selle kõige taga oli õpetaja ja usu-uuendaja Zarathustra( õpetus kirjas, pühade tekstide kogumikus Avestas). Õpetust nimetatakse mazdaismiks, see oli dualistlik õpetus, mis kuulutas hea ja kurja ­ peajumal Ahuramazda ja tema kurjust kehastava vastase lakkamatut võitlust maailmas. Usund kuulutas ka ette lõplikku võitu tulevikus. 3)Kaananimaa ja Iisrael: foiniikia ­ erinevad semiidi keeled, loodus oli põlluharimiseks soodne, vihma sadas piisavalt. Üks varasemaid piirkondi.Foniiklased võtsid kasutusele 22 märgilise tähestiku, millest arenes välja meie praegune tähestik. Religioonis valitses monoteism ­ ainujumala kummardamine. Iisrael:kõrbealadel elanud semiidi soost rändkarjakasvatajarahvas heebrealased. Arvatavasti 16 saj sattus osa heebrealasi ­ iisreallased ­ egiptusesse. Veetsid seal Egiptuse orjapõlve. 13-12. saj lahkusid iisraellased...

Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Vanaaeg

Kuna paiknesid Kesk-Itaalias, rajasid seitsmele künkale Rooma linna ja seega olid nemad otsesed Rooma riigi elanike eelkäijad. · Gallid - ühed esimestest rahvastest Itaalias. Paiknesid tänapäeva Põhja-Itaalia ja Prantsusmaa aladel. · Etruskid - asustasid piirkonna poolsaare loodeosas, linnriigid saavutasid tänu tihedale suhtlemisele kreeklaste ja foiniiklastega kõrge kultuuritaseme. Võeti üle foiniikia tähestik, ehitati uhkeid hauakambreid. 7.-6. saj oli kõige tugevam rahvas kogu poolsaarel. Kuigi nad langesid 5. sajandil järk-järgult tugevneva Rooma riigi võimu alla, mõjutas nende kultuur ka edaspidi tugevasti Rooma oma. Rooma riigi kujunemine · Kokkulepe gallidega 4. saj eKr · Kesk-Itaalia · Kreeklastelt Lõuna-Itaalia · Kartaago alad · Makedoonia alad · 1. saj eKr vallutati Gallia, Egiptus ja Mesopotaamia...

Ajalugu
48 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Vana-Kreeka

Linna keskuseks oli agoraa ­ koosoleku ja turuplats. Linna lähedal põllud ning oliivi- ja viinamarjaistandused. Külad ja rikaste maamajad. Taastusid tihedad sidemed välismaailmaga eriti Idamaadega-Kaubasuhted foiniiklastega, Kultuurisaavutuste ülevõtmine. Vajadus raua ja sobiva põllumaa järele. Kujunes alfabeet ­ Kreeka tähestik (24 tähemärki): Aluseks Foiniikia tähestik. Lisati juurde täishäälikud. Hakati kirja panema kangelaseepikat ja seadusi. Kirjaoskus levis ka lihtrahva hulgas. Ühiskonna struktuur- Aristokraadid ­ ülemkihi moodustasid suurmaaomanikud. Võisid tegeleda ka kaubandusega. Põlde harisid orjad ja sõltlased. Majapidamine tagas seisusekohase eluviisi ja poliitilise mõju.egeldi poliitika ja vaimueluga. Pühenduti enesearendamisele ja ­täiendamisele.Omavahel konkureerisid aristokraatide sõpruskonnad...

Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
398
ppt

ELEA Organisatsioon

m.a. toimus Vahemere idaosas vähemalt 3 erineva tsivilisatsiooni (Egeuse, Egiptuse ja Babüloonia) vahel elav kaubanduslik läbikäimine. Foiniiklaste ajalugu kaasaegne Liibanon Väikerahvas ­ meresõitjad, vahendajad kaupmehed, käsitöölised; oliivipuude ja viinamarjade kasvatamine. Foiniikia linnriigid olid esimesed, kes eksportisid oliive ja viinamarju ning kuivatatud kala ülemeremaadesse. Ugarit ­ Orontose jõe suudmes ­ 4000 5000 elanikku Byblos (mägi) ­ sadamalinn, millel oli 6000 aastat tagasi otsesed kaubandussidemed Egiptusega. Eksporditi tammepuitu ja seedrit. Foiniikia purpurpunased villased ja linased kangad värv toodeti erilisest merekarbist. Foiniiklased vahendasid Küprosel kaevandatud vaske, Kreetalt käsitöötooteid...

Logistika
56 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Tsivilisatsioonide tekkimine

Tegeleti põlluharimisega, mis ei vajanud seal kunstlikku niisutust. Suured meresõitjad. Foiniikia linnriigid (tänapäeva Süüria ja Liibanon). Linnriigid Byblos, Siidon ja Tüüros tekivad u 3000 a eKr. Omavahel eriti hästi läbi ei saadud. Foiniiklased olid suured meresõitjad ja rajasid palju kolooniaid: esmalt Küprosele ja hiljem ka mujale Vahemere rannikule (neist kuulsaim Kartaago, rajatud 824 a eKr). Foiniikia linnades valitses tõenäoliselt kuningas, preesterkonnal võimu polnud, riigi juhtimises võisid kaasa rääkida ka kaubandusega tegelevad ülikud. Kultuuri silmapaistvaim saavutus oli maailma esimese tähestiku leiutamine 2. aastatuhandel eKr. Tõenäoliselt põhinevad kõik tänapäeva tähestikud mingil määral sellele ja läbi kreeka tähestiku on see jõudnud ka meie keelde. Foiniiklaste põhiline jõukuse allikas oli merekaubandus. Igal linnal olid omad mees- ja naisssoost jumalad....

Ajalugu
61 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Nimetu

Võttis kasutusele uue lahingurivi ­ makedoonia faalanksi. Ta oskas Kreeka poliste omavahelistest tülidest kasu lõigata. Nii alistas ta Chaironeia lahingus 338. a eKr mitmete Kreeka poliste ühisväe. Lüüasaamise lõpptulemusena lõppes Kreeka poliste iseseisvusaeg. Aleksander Suur) (valitses 336-323 eKr) surus maha Kreeka poliste vastuhaku. Alustas oma sõjakäiku idamaadesse aastal 334 eKr (kestis kuni 325. a eKr). Võimsaim vastane on Pärsia. Aleksander vallutab Väike-Aasia, Foiniikia linnad ja Egiptuse (rajab viimasesse ka Aleksandria linna). Seejärel läheb tagasi läbi vallutatud alade ja suundub Pärsia vastu. Gaugamela lahingus (331 eKr) purustatakse Pärsia väed. Pärsia kuningas Dareios III põgeneb, kuid tapetakse omade poolt. Aleksander tapab lõpuks Dareiose mõrvari, sest usub, et kes on tapnud oma kuninga, see ei tohiks edasi elada. Edasi suundutakse Kesk- Aasiasse. Hävitades seal kõik vaenlased, tahab edasi minna veel Indiasse, kuid...

19 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Heebrea keel

HEEBREA KEEL uurimustöö Tallinn KEELKOND Heebrea keel kuulub afroaasia keelkonda, semiidi keele kaanani rühma. SUGULUS TEISTE KEELTEGA Semiidi keelte hulka kuuluvad veel ugariti, moabi ja foiniikia keeled. Erinevalt heebrea keelest on need keeled välja surnud. Sugulus aramea keelega. HEEBREA KEEL RIIGIKEELENA Heebrea keel (irviit) on rahvus- ja ametikeel Iisraelis aastast 1948. Seal kõneleb seda keelt umbes 3 miljonit inimest. KEELE LEVIALA Heebrea keelt kõneleti muistses Palestiinas ja Vahemere idarannikul umbes 3 eKr. Praegu kõnelevad seda keelt paljud juudid üle maailma (aastal 1990 rohkem kui 17 miljonit inimest). KEELE AJALUGU Eristatakse kolme arenemisjärku: 1...

Kirjandus
8 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Vana aeg: Idamaade tsivilisatsioonid

VANAAEG: Idamaade muistsed tsivilisatsioonid Tsivilisatsioon- selline ühiskond, kus on heal järjel põlluharimine, käsitöö, välja on kujunenud ühiskonnaklassid ning tuntakse kirja. Kultuur- harimine, hoolitsemine. 4 suurt kultuur: soojad maad, jõgede ääres, viljakad maad. Mesopotaamia (Tigris, Eufrat 3000 eKr) kiilkiri, kuningas. Egiptus(Niilus, vaarao,piltkiri), India (Indus, Ganges,märgikiri),Hiina (Huanghe,Jangtse, hieroglüüfid) Tsivilisatsioonide tunnused ja tekke põhjused Tunnused - väga arenenud kirjaoskus, põlluharimine, kunstiteosed, käsitöö, kirjandus. Tekkinud on ühiskonnaklassid. Tekke põhjused - Niisutussüsteemide rajamine ja korras hoidmine vajab palju tööjõudu. Esile kerkib ülemkiht, kes koordineerivad ülesandeid. (Kuningad ja preestrid- valitsev klass) Riik kui vahend ühiskonna paremaks toimimiseks. Asjade ülesmärkimiseks leiutati kiri( piltkiri- mõistekiri-silpkiri) Inimesed asusid elama suurtesse asulastesse-linnad. Ju...

Ajalugu
30 allalaadimist
thumbnail
52
doc

Vana-Kreeka

Basileuse võim pärilikuks, areng monarhia suunas. Doorlaste sisserännu kohta on kreeka trad.-s säilinud palju legende, mis jutustavad, kuidas mükeene suguvõsast Perseiididest pärit Heraklese järglased tulid tagasi oma esivanemate maale. 7. Kirja teke. Kreeka tähestik Tekkelugu Kreeka alfabeet tekkis 9.sajandil e. Kr. 2 tekkeversiooni: 1) tekkis foiniikia tähestikust 2) foiniikia ja etruski tähestik on seotud Minose silpkirjaga (Legendaarne allikas: Parose saarelt pärinevad marmorisse raiutud kirjad, jäädvustatud on 80 sündmust a-test 1581-355. Sealt selgub, et 1519. e. Kr. andis mingi müütiline kuningas kreeklastele kirja.) maters lectionis --- märgid, mis näitavad, millised tähed millistele järgnedes kuidas hääldada. Tekkisid hiljem. Kreeklastel enne ~ 200 e. Kr. spiritus lenis ja spiritus asper Asperi puhul hääldus nt....

Ajalugu
137 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Egiptus ja MEsopotaamia

Pärslaste varane usk oli üsna sarnane India usuga.Mitmed Pärsia ja India jumalad langesid kokku ja mõlemas religioonis oli kesksel kohal tule rituaalne austamine.Pärsia riitusid sooritasid maagid.18)Foiniikia:tähendab purpurimaad.Nimetus tuleneb sellest,et sealse rannku tigudest saadi purpurvärvi.1000 eKr. Oli välja kujunenud 22-st märgist koosnev foiniikia tähestik.Foiniikia tähemärgid tähistavad kaashäälikuid.Sai alguse piltkijast.19)vana testament:Peamine allikas iisraellaste ajaloos,religiooni ja seaduste kohta on Vana Testament.See on sajandite jooksul kirjutatud osadest järk-järgult kokku seatud eripalgeliste heebreakeelsete tekstide kogum,milles kajastuvad iirraellaste usk,kombed ja arusaam oma minevikust....

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Egiptus

Halba koges pärast surma see, kes oli valinud kurja. · Kuningal tuli arvestada ülikute vastuseisuga. · On mõju avaldanud ristiusule ja islamiusule. · Lihtkogukondlased ­ talupojad ja linnaelanikud ­ olid vabad kodanikud ja riigist sõltumatud, teenisid sõjaväes FOINIIKIA & IISRAEL Hetiidid ja Mesopotaamia kultuur Loodulikud olud · Võtsid kasutsele hobusekaarikud · Mägine, kuid viljakas · Avastasid raua ja hakkasid seda töötlema · Vihma sadas piisavalt · Mugavndasid kiilkirja oma keelele · Seedrimetsad olid ehituspuidu allikaks...

Ajalugu
39 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Kreeta-mükeene egeuse kultuur

· Raua kasutuselevõtt ei omanud algselt suurt rolli kuid se kujunes siiski lõpuks tähtsaks asjaks. Tõrjus välja pronksi ja vase. Kokkuvõtteks: - kreeka oli üsna vaene maa ja ka maha jäätud - ka välissuhted olid märgatavalt vähenenud Alfabeedi loomine · Alfabeedi nimetus tuleneb tähestiku kahest esimesest tähest: ja · On loodud otseselt foiniikia tähestiku põhjal. · Umbes 800 eKr. · 22 kaashäälikut ja vokaalid tuli ise juurde mõelda. · Alguses tekkisid mitu kohlikku väikeste erinevustega tähestikku mis lõpuks ikka üheks 24 märgist tähestiku kokku moodustasid. Kolonisatsioon · Toimus 8. saj eKr. Hõlmas Vahemere ja Musta mere ümbruses olevaid alasid. · Kreeklased lahkusid oma kodudest ja rajasid uusi asulaid Itaaliasse, Sitsiiliasse jne. · Tekkis varanduslik kihistumine....

Ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Vana-Kreeka

Kreeklased võtsid kasutusele raua. Arhailine ajajärk - 800 - 500 eKr. Uued keskused linnad. Linnriigid ­ seaduste üleskirjutamine. (Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos, Sürakuusa) Kerkis esile aristokraatia ­ ülemkiht. Ka lihtinimesed said otsuste juures kaasa rääkida. Tihedad välissidemed eriti Idamaadega. Kreeka tähestiku loomine foiniikia tähestiku põhjal ­ 800 eKr. Valmisid ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" (Homeros). Kolonisatsioon (Vahemeri, Must meri). Väljaränne ­ rauapuudus, viljaka maa puudus. Kaubavahetus. 7. saj lõpus eKr ­ hõbemündid/raha. Klassikaline ajajärk - 500 - 338 eKr. Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaeg. Eriti esile kerkisid Ateena ja Sparta. (Peloponnesose sõda 431 ­ 404 eKr) Sparta võimutsemine. Liitlased pärslastega....

Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Vana-Kreeka

3) Miks ühte ajajärku nimetatakse tumedaks ajajärguks? Lk.101 Kultuur hävines, purustatud losse ei ehitatud uuesti üles, kiri unustati ja rahvaarv kahanes, Kreeka langes sisuliselt tsivilisatsioonieelsele arengutasemele. 4) Arhailise ajajärgu saavutused. Lk.101-103 Linnriigid. Mitmes linnas võeti käsile seaduste üleskirjutamine, käsitöölised omandasid ida kunstistiili, loodi foiniikia tähestiku põhjal kreeka tähestik. Hõberaha kasutuselevõtt (7saj ekr). Olümia 776 eKr 5) Kuidas valitseti Kreeka linnriike ja milline oli ühiskondlik struktuur? Lk.106- 107,110-112 Algselt valitseti linna tavapärase aristokraatlikul viisil, 5saj ekr muutus lihtrahva kaasarääkimine­demokraatlikuks (riigi eesotsas Perikles). Kogu võim kuulus rahvakoosolekutele. Kodanikud kõik täiskasvanud mehed, sõltumata nede...

Ajalugu
26 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Ühiskonna-ja riigikorraldus Vana-Ida riikides

Samuti on väga tõenäoline, et nad võisid osaleda sõjaväe kokkusaamistel ning sel moel mingil määral mõjutada ka tähtsamate ning vähem-tähtsamate riigiküsimuste lahendumist. Kindlasti peab ära märkima ka selle, et kõikjal soosis riik kirjaoskajaid, sest kirjaoskuse laiem levimine toimus alles umbes 1000 eKr, siis kui kasutusele tuli foiniikia tähestik, mis võimaldas kirjaoskust kergemini omandada. Enne seda oli kirjaõpetus selge vaid väga väikesel protsendil linnaelanikkonnast. Nendeks võis saada enemasti iga tavaline talupoeg ning kui oli selleks kord juba saadud, oli järgnevatel generatsioonidel tulevik hoopis helgem, sest amet oli pärandav. Kirjaoskajaid pandi tööle templites ja paleedes . Alguses kasutati neid näiteks maksude üle arvepidamiseks, töö ja kaupade kirjapanemiseks, kuid hiljem hakati neid...

Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Vana Kreeka ajalugu

Surma mõisteti kui kõige meeldiva ja nautimisväärse paratamatut lõppu, millele järgneb ekslemine Hadese riigis. Nad ei pööranud surmajärgsusele erilist tähelepanu, kui siis vaid nii, et panid surnule mündi suhu, et too saaks üle Acheroni. Hiljem tekkisid salajased jumalateenistused ­ müsteeriumid ­ mis pidid tagama peale surma parema saatuse. Haridus Kreekas Kreekas kujunes alfabeet, mis põhineb Foiniikia tähestikul. Seal oli 24 märki. Ateenas tehti poiste harimisega algust seitsmendast eluaastast alates. Koolis õpetati lugemist, kirjutamise ja muusika algeid ja katkeid luuleteostest. Tüdrukute harimine oli iga pere enda asi, enamasti tegelesid nad siiski vaid käsitööga. Vaid Spartas tegelesid tüdrukud ka kehalise õpetusega. Filosoofia Vanakreekas hakati esimesena teadusteooriaid looma (polnud enam praktilisel vajadusel põhinev)....

Ajalugu
141 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Kreeka lühikokkuvõte

Kreeka Paulina Pähn Loodus: mägine, raskestiläbitav maa; liigendatud rannajoon (sadamakohad); peamine ühendustee ­ meri; poliitiline killustatus; vähe maad põlluharimiseks ­ varajane kaubandus I Kreeta e. Minoiline tsivilisatsioon (loodud tundmatu rahva poolt) 2000-1500 eKr · Keskus ­ Knossos · Oma kiri ­ lineaarkiri A (desifreerimata) majapidamisaruanded · Lossid ­ keskused, linnadega tihedalt seotud; labürinditaolised, puuduvad kaitseehitised, rahumeelsed maalid (härjad, tähtsal kohal naised ja naisjumalannad); Knossos · Europe röövimine, Minotaurus · Domineerisid Egeuse merel, tihedais sidemeis Egiptuse ja Ees-Aasia rahvastega II Mükeene e hellaadiline tsivilisatsioon (loodud kreeklaste e. ahhailaste poolt) · Indo-Euroopa rahvaste hulka kuuluvad ahhailased tulid Balkanile u. 2000 eKr, tsivil...

Ajalugu
74 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun