KREEKA KRONOLOOGIA 28.-12.saj.e.Kr Kreeta-Mükeene ajajärk 21.saj. ahhailaste ränne 2000-1600 lineaarkirjade teke 14.-12.saj Mykenai ja Pylose riikide õitseng 12.saj. algul TROOJA SÕDA 12.saj. lõpus doorlaste ränne ___________________________________________________________________________ 11.-9.saj.e.Kr. Homerose ajajärk (10)9.-8.saj. kreeka kirja ja tähestiku teke foiniikia tähestiku alusel ___________________________________________________________________________ 8.-6.saj.e.Kr. arhailine ajajärk 8.-6.saj. Kreeka kolonisatsioon 776 esimesed Olympia mängud 754 Kyme – esimese Kreeka koloonia rajamine 8.saj. Lykourgose reformid Spartas 8.saj. Homerose eeposed, eepiline kyklos 8/7.saj. Hesiodos 8.-7.saj
12. Kaananimaa ja Iisrael: Monoteismi teke Nimi tähendab akadi keeles prupurimaad ja sealsel rannikul olevaid tigusid kasutati purpurvärvi tegemiseks. Sealsed inimesed olid juba vanal ajal oivalised meresõitjad, kuna seal kasvasid seedrimetsad. Kaanan oli territoriaalselt killustatud. ( Byblos, Siidon, Tüüros ) Foiniiklastest said I aastatuhandel eKr kõige osavamad meresõitjad. Arvatakse, et sõjaväge ja linnriiki juhtis kuningas. Arvati ka, et seal oli suur mõju kaubandusega tegelevatel ülikutel. Foiniikia kultuuri kõige silmapaistvam saavutus maailma esimene tähestik II aastatuhandel. Sai see alguse piltkirjast. Lugemine ja kirjutamine oli nüüd kättesaadavam rohkematele inimestele. Kreeklased lõid selle põhjal oma alfabeedi ja ka see on ka tänapäeva kirja eeskäija. Heebrealaste esiisa Aabraham. 13. eKr sajandil lahkusid iisraellased oma juhi Moosese eestvõttel Egiptusest. 10. sajandil eKr ühendas iisrae...
· Toimus Zeusi auks · Ka välismaalastele keelatud · Alad: jooksudistandid, maadlus, rusikavõitlus, kahe viimase kombineeritud võistlus, viievõistlus ning neljahobusekaarikute võidusõit · Kaasata ei võinud relvi. Teater kreekas: · Näitlejateks olid mehed maskidega( naistel keelatud) · Hobuseraua kujuline oli põhiplaan · Dionysuse auks · Asus akropoli jalamil · Mängiti etendusi Kreeka tähestik: · Loodud foiniikia tähestiku põhjal · Koosneb 22 kaashäälikust · Sellest arenes ladina tähestik kui ka slaavi kiri. Teadusharud kreekas: · Filosoofia- järgitav protsess, tekkisid sarnaste vaadetega koolkonnad · Matemaatika-Loogilistel mõtetel põhinev terviklik süsteem. · Arstiteadus-4 ihumahla ning patsiendi heaolu kõige tähtsam · Ajalooteadus- Eeposte põhjal ajaloo teooria. Herodotos-ajaloo isa. Sparta ja Ateena riigi võrdlus:
passiivne vastuvõtja. Rühmatöö Võrrelge kaasaegseid ja antiikolümpiamänge. Tooge välja sarnasused ja erinevused. Õpik lk Makedoonia tõus Kreeka poliste vahel pidevalt sõda Samal ajal tugevnes Makedoonia riik (Philippos II) Peeti lugu kreeka kultuurist, keelest Chaironeia lahing 338 eKr - Philippos sai kogu Kreeka valitsejaks Aleksander Suur Philippos II poeg Valitses 336-323 eKr Pidas end Achilleuse ja Heraklese järeltulijaks Õppis Aristotelese juures Vallutas Foiniikia, Egiptuse ja Pärsia, kõik maad kuni Kesk-Aasiani. Suri 33. aastaselt Hellenism Kreeklaste massiline ümberasumine Lähis-Ida maadesse Hellenismiperiood- aeg, mil kreeklased valitsesid idamaade üle (kuni Rooma võimu kehtestamiseni) 3 hellenistlikku suurriiki: 1) Egiptus 2) Seleukiidide riik Aasias 3) Makedoonia (Kreeka linnriigid kuulusid ka siia) Hellenistlikud linnad Aleksandria - Vahemere suurim linn ja tähtsaim teaduskeskus - Museion 3.saj eKr (muusade tempel, raamatukogu)
sõna philosophia, et ennast filosoofiks nimetades eristuda muudest asjatundlikest ja auväärsetest inimestest, keda tavatseti tarkadeks (sophoi) kutsuda. Talle on omistatud Pythagorase teoreemi tõestamine, kuid peetakse tõenäoliseks, et selle teoreemi tõestas tegelikult mõni hilisem pütaagorlane, aga kombe kohaselt omistati see tõestus, nagu teisedki avastused, Pythagorasele. Ta ema oli Pythais Samoselt ja isa Mnesarchus, foiniikia kaupmees Tüürosest. Pythagoras oli antiikolümpiamängude kahekordne rusikavõitluse võitja. Kõige tuntum on ehk Pythagorase teoreem täisnurkse kolmnurga kohta: kaatetite ruutude summa on võrdne hüpotenuusi ruuduga. Pärimus ütleb, et kui Pythagoras selle seaduspärasuse avastas (või tõestas?), siis tõi ta hekatombi (kr hekatombe), s.o sajast härjast koosneva ohvri. Tegelikult ei tarvitsenud see üldsegi olla täpselt selline ohver: hekatombiks nimetati
Rooma ja Kreeka asusid Vahemere kaldal ja läestikku, Rooma asus Apenniini poolsaarel Itaalia nime all. Maa oli põlluharimiseks sobivav kui Kreekas ning merd sõideti kreeklastest vähem. Rooma tekkis Latiumi maakonda, elanikud (roomlased) olid latiinid ja kõnelesid ladina keelt. Vabariigi ajal oli Roomas eesotsas senat ja riigiametnikud (konsulid). Vabariik oli võimsaim V sajandil. 390. aastal tabas Roomat suur tagasilöök ning roomlased said hävitavalt lüüa itaallaste käest. Vabariigi ajal pidasid Rooma ja Kartaago omavahel kolm sõda, mis on tuntud kui Puunia sõjad. Sõjavägi asendati palgaväega, algasid kodusõjad. Esile tõusid Antonius ja Octavianus, kelle vahel sai alguse kodusõda. Vabariigi lõpuks võib lugeda seda, kui Octavianus vallutas Egiptuse ja ühendas kõik maad oma ainuvalitsuse alla. Keisririigi ajal võttis Octavianus endale nimeks Augustus. Tema valitsusajal oli rahuperiood ja majanduslik õitseng. Ta pühendus riigi sisemisele...
HEEBREA KEEL uurimustöö Tallinn KEELKOND Heebrea keel kuulub afroaasia keelkonda, semiidi keele kaanani rühma. SUGULUS TEISTE KEELTEGA Semiidi keelte hulka kuuluvad veel ugariti, moabi ja foiniikia keeled. Erinevalt heebrea keelest on need keeled välja surnud. Sugulus aramea keelega. HEEBREA KEEL RIIGIKEELENA Heebrea keel (irviit) on rahvus- ja ametikeel Iisraelis aastast 1948. Seal kõneleb seda keelt umbes 3 miljonit inimest. KEELE LEVIALA Heebrea keelt kõneleti muistses Palestiinas ja Vahemere idarannikul umbes 3 eKr. Praegu kõnelevad seda keelt paljud juudid üle maailma (aastal 1990 rohkem kui 17 miljonit inimest). KEELE AJALUGU Eristatakse kolme arenemisjärku: 1
tõenäoliselt ajaloo esimene tänapäevani säilinud rahulepe. Sellega jagati Lähis-Ida omavahel ära: Egiptusele jäi Palestiina, hetiidid said enamuse Süüriast. Enamlevinud teooria järgi oli Hetiidi riigi lõpu nn. mererahvaste rünnak, milles hävis tõenäoliselt ka kreeklaste Mükeene kultuur. Foiniikia Vahemere ja Araabia poolsaarest põhjapool asuvate kõrbeliste alade vahele jäävad Süüria, Foiniikia ja Palestiina moodustasid viljaka maariba, mida tunti Kaananimaa nime all. Juba 8500 eKr. tekkis Palestiinas Jeeriko põlluharijate ja karjakasvatajate asula, mistõttu oli see üks esimesi piirkondi maailmas, kus hakati tegelema maaviljelusega. Foiniikas (kreeka keeles purpurimaa) kasvasid seedripuud, mida kasutati laevaehituseks (meresõitjad) kui ka müügiks naaberaladele (Mesopotaamia ja Egiptus). III at. eKr
http://www.abiks.pri.ee Mõisted Agoraa - rahvakoosolek, mis hääletas talle esitatud eelnõude poolt või vastu Akropol kaljunukile rajatud kindles, mille jalamil paiknes linn. Seal asusid linna vanimad pühamud Algabeet Kreeka tähestik, mis koosnes 24 märgist ning mis loodi foiniikia tähestiku põhjal. Antropomorfsus inimese moodi nii välimuselt, kui ka iseloomult. Kreeka jumalad olid antropomorfsed Aristokraatia rikas, mõjukas ülemkiht, auväärse päritoluga suuromanikud, kelle põlde harisid orjad ja sõltlased Barbar kõik mittehellenid, st need kes räägivad arusaamatut keelt Demokraatia "rahva võim", mis kujunes 5. sajandil Ateenas. Võim kuulus üle
Orje kasutati põhiliselt kõikidel töödel, väljaarvatud oskustöödel, mida tegid vabad inimesed. Orjatöö ja kodanike vabadusel põhinev riigikorraldus olid Kreeka polistes omavahel lahutamatult seotud. Kreeka ühiskonnas puudusid naistel kodanikuõigused ja iseseisvus. Nad allusid alati mõnele oma meesugulasele või abikaasale. Abielu põhieesmärk oli hankida seaduslikke järglasi. Abielus oli mees alati domineerivam pool. Kreeka tähestik on loodud otseselt foiniikia tähestiku põhjal. Tänu oma lihtsusele ja täiuslikkusele, läks see Kreekas juba õige pea pärast tähestiku loomist aktiivsesse kasutusse.Ateenas said poisid haridust alates seitsmendast eluaastast, rikkamates perekondades toimus see kodus pedagoogi käe all. Tüdrukute kasvatamine oli aga iga perekonna enda asi ning tavaliselt õpetati neile kodus majapidamis- ja käsitööd. Kreeka demokraatlikkuse küsimusele on keeruline vastata, kuna ühtepidi on see demokraatlik,
Kaanani peamiselt semiidi sugu rahvaste omanäolise kultuuri mõju on mitmes valdkonnas tunda kuni tänapäevani. Kaanani territooriumil asusid Foniikia linnriigid. Foniikia kultuuri kõige silmapaistvam saavutus on maailma esimese tähestiku leiutamine II aastatuhandel eKr. See koosnes 22 kaashäälikust. Täishäälikud mõtles lugejad kontekstile vastavalt ise juurde. Juba varakult lõid kreeklased selle põhjal oma alfabeedi. Kõik tänapäeva tähestikud on otseselt või kaudselt tuletatud foiniikia tähestikust. Iisraellaste ajalugu, usku ja kombeid kajastav Vana Testament on oluline Euroopas levinud kristlikule religioonile. 3. sajandil eKr tõlgiti Vana Testament kreeka keelde ja hiljem sai sellest ristiusu pühakirja - Piibli osa. Teine tähtis dokument on Moosese Seadus ja selle osa nn kümme käsku mis võtsid lühidalt kokku peamised religioosed ja eetilised tõekspidamised. Hammurabi seadustekogu ja Moosese Seadus on kõige tuntumad muistsed õigusnormide kogumid
1. iseloomusta mükeene kultuuri Keskuseks mükeene loss, kindlustatud (lõvivärav), lineaarkiri B, minoilised traditsioonid, sõjakas kultuur, losside ümber ei ole suuri linnu ( hajutatud ) 2.millal ja mille põhjal kujunes välja kreeka tähestik 800 a eKr, foiniikia tähestiku põhjal. 3.iseloomusta sparta riiki Sparta polis asus L-Kreekas, peloponnesose ps, elanikud olid : spartiaadid, perioigid, heloodid, elanikud doorlaste järeltulijad. 2 kuningat, juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohuseid muus osas juhtis riiki vanemate nõukogu e.geruusia (üle 60a mehed). Igal aastal valiti kõrgemate riigiametnikena viis efoori, kes kontollisid kuningate ja teiste riigiametnike tööd. Lõplikud otsused langetati kõigi spartiaatide koosolekul 4
kaaskodanlased) ehk Egeuse kultuur. Jagunemine: P-Kreeka, Kesk-Kreeka (termopüülide kitsastee), L-Kreeka (Istmose maakitsus)...Balkani ps, mägine. Minoiline kultuur (2000-1400 eKr); Mükeene k (1500-1100 eKr); Tume ajajärk (1100-800) kreeka k langus, kreekalased lahkusid Väike-Aastiasse, õpiti rauda kasutama; Arhailine ajajärk (8-6 saj eKr) linnad, aristokraatia-rikas ülemkiht, linnriigid (polised 30-40 000 in), seadused, tihedad välissidemed Idamaadega, alfabeedi loomine foiniikia põhjal (u 800), kangelaseeposed, suur kolonisatsioon (hõlmas Vahemerd, Musta merd), 10 000 kreeklased lahkusid, 7 saj lõpus münditi hõberaha, hellenid-kreeklased (ühine keel, religioon, kombed), olümpia. Kreeka-Pärsia sõdade aeg k+(490-479); Klassikaline ajajärk (5-4 saj I pool) hiilgeaeg, keskust (Sparta- peloponnesuse Liit, Ateena-mereliit e Deelose liit), võimuvõitlus (ateena, sparta+ 431-404);
Trooja suudeti vallutada alles Odysseuse soovitusel ehitatud puust hobune, mille troojalased ise oma linna vedasid. Arhailisel perioodil vormiti kangelaseeopseid. ,,Ilias"- Achilleuse ja Agamemnoni tüli sõjasaagi pärast, lõpeb Hectori tapmisega ja ,,Odüsseia" Arvatavaks autoriks loetakse Homerost. Tsivilisatsioonitõus 8.saj Ilmesid tsivilisatsiooni põhitunnused- elanikkonna kasv, linnad, rikas ülemkiht, tihedad sidemed välismaailmaga. 8.saj vanimad tõendid alfabeedi kohta, kujundati foiniikia tähestiku põhjal, 24 tähemärki. Kreeklased suhtlesid sel ajal foiniiklastega. Käsitöölised võtsid idamaadest malli. 8. saj kolonisatsioon- Itaalia, Sitsiilia, Musta mere rannikul. Põhjuseks oli põllumaa vähesus emamaal. Kolooniatest said jõukad linnad. Tekkis rahvuslik ühtekuuluvustunne- ühised jumalad, samad murded. Tunnet suurendas 5. saj eKr võitlus pärslaste vastu. Kreeklased nimetasid end helleniteks, kõiki teisi rahvaid barbariteks. Pidasid end
· Loodus oli põlluharimiseks väga hea, vihma sadas piisavalt. Tegeleti ka karjakasvatusega. · Asusid kahe vanime tsivilisatsiooni Egiptuse ja Mesopotaamia vahel, mis võimaldas luua laialdasi kaubandus- ja kultuurikontakte. Kaananist kujunes nende kahe põhiline kokkupuuteala. · Samuti asus kaanan mereteede ristumiskohas. Nad ongi tuntud kui osavad meresõitjad. Merel kaubeldi mitmete kaupadega. · Kolooniad. Neist tugevaim oli Kartaago. · Foiniikia tähestik. Loodi, et märkida üles kaupu jm vajalikku. Koosnes 22 häälikust. Paljude teiste tähestike alus. · Langevad 8. saj Assüüria võimu alla, seejärel Uus-Babüloonia ja 6. saj eKr Pärsia võimu alla. Heebrealased e iisraellased: * Algkoduks Mesopotaamia. Välja rännati 19-18 saj eKr. Neile ei meeldinud mitmete jumalate kummardamine. Kutsutakse Abrahami lahkumiseks. · Neil oli 12 hõimu, millest 11 hävitati. · Vana testament, ajalooallikana. Kirjutati 3-2 saj eKr.
looduskatastroofid. Aarjalased veedade ajajärgul · II a.tuh. keskpaiku eKr tungisid Indiasse aarjalased. · Nad olid loodest pärit indoeuroopa keeli kõnelevad hõimud. · Nende kõneldud keelest arenes hiljem sanskriti keel, mis sai India kirjakeeleks. · Peagi hõivasid aarjalased ka Gangese madaliku ja alistasid suure osa Indiast. Geo ja looduslikud olud · Umbes 800 a. eKr algas Indias rauaaeg. · Peagi võeti kasutusele foiniikia tähestikul põhinev kiri. · Aarjalaste ühiskonna korraldusest saab ülevaate veedade vahendusel. · Need olid muistset tarkust talletanud hümnide ja usutekstide kogumikud. · Kõige varasem oli ,,Rigveda". · See sisaldas üle 1000 hümni. · Ülejäänud kolm kogumit täiendavad seda muude hümnide ja juhistega. · Enne kirja kasutuselevõttu pärandati veedasid suuliselt põlvest põlve. · Suur osa veedadest on arvatavasti loodud juba II a.tuh. eKr.
Idaprovints Lääneprovints näited Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Gallia, Britannia, Hispaania, Egiptus Põhja-Aafrika keel kreeka keel ladina keel kultuur Kõrgelt arenenud kõrgkultuur Foiniikia päritoluga kõrgkultuur linnad Kreeka joontega roomalikud põlluharimine väiketalupojad Latifundiumid orjatööl põhinevad suurmaavaldused Seisused: 1.keiser 2.senaator 3.ratsanik 4.vabad mehed 5. vabaks lastud 6.orjad Õiguse põhimõtted:
Vana-Kreeka ajalugu, 10. klass 18. Kiri, haridus, kirjandus ja teater Kreeka tähestik ehk alfabeet on loodud foiniikia tähestiku põhjal u 800 aastat eKr. Kreeka tähestikust kujunes aja jooksul ladina tähestik, mida ka meie kasutame. Keskajal loodi Kreeka tähestiku põhjal aga slaavi kiri. Kirja kasutati teatud elualadel, kuigi seda mõistsid elementaarsel kujul ka tavakodanikud. Kreeka ühiskond valdas küll kirja, kuid peamine asjaajamise teostati siiski suuliselt. Kooliharidust anti ainult poistele, kes hakkasid õppima alates 7. eluaastast. Õpetati lugemist, kirjutamist, muusika algeid ja katkeid
välismaalased, keda kasutati pea kõigis eluvaldkondades. Kreeka kolonisatsioon Umbes samal perioodil sai alguse ka kreeklaste kolonisatsioon Vahemerel ja Mustal merel. Otsiti põlluharimiseks sobivamaid maid või nt metallimaardlaid. Kokkupuutes teiste rahvastega, hakkasid kreeklased end nimetama helleniteks ja välismaalasi barbariteks. Alfabeet Kreeka tähestik alfabeet loodi foiniikia tähestiku põhjal. Elementaarset kirjaoskust hakati pidama enesestmõistetavaks. Polis Tüüpiliseks riigivormiks sai linnriik ehk polis. Paiknes tavaliselt kaljunukile rajatud kindluse ehk akropoli (mäetipulinna) jalamil. Linnaelu keskus oli agoraa ehk koosoleku- ja turuplats. Polise näol oli tegu väikse kogukonnaga, elanike arv oli üldiselt alla 40 000, v.a Spartas ja Ateenas.
hobukaarikute võidusõit. Premeeritakse õlipuuokstest pärjaga Tänapäeva olümpiamängud Osaleda võivad nii naised kui ka mehed. Toimuvad iga 4 aasta tagant. Võistluste hulka kuuluvad – kümnevõistlus, vibulaskmine, kunstratsutamine, kuulitõuge, ujumisvõistlused. Preemeritakse kuldmedaliga 11. Aleksander suur oli Vana-Makedoonia kuningas. Ta vallutas Väike-Aasia poolsaar, Süüria, Foiniikia, Palestiina, Egiptus, Mesopotaamia ja Pärsia põlisalad Iraani kiltmaal ning likvideeris sellega Pärsia impeeriumi. 12. Teater, filosoofia, arhitektuur, ajalookirjutis
pitsereid on leitud rohkesti Lõuna-Kreekast:Teebast,Pylosest ja Mükeenest. See silpkiri oli deshifreeritud 50 aastat tagasi. Aastal 1200 oli lineaarkiri B kadunud. Lineaarkirja B avastas Evans,aastal 1900 Knossose kaevamistel. Vanakreeka alfabeet: Kreeka kiri on laenatud arvatavasti XI-IX.sajandil foiniiklastelt ehk semiitidelt. Neil oli konsonantne tähestik. Varakult loodi juba tähtkiri,kreeklased hakkasid tähistama täishäälikuid,nad lisasid tähestikku mõne uue tähe ning muutsid foiniikia tähtede kuju ja nimetusi veidike. Kreeklased kirjutasid algul vasakule,hiljem vaheldumisi ühe rea paremalt vasakule ja teise vasakult paremale. Klassikaline kreeka tähestik,mis kehtestati 403 aastal Ateenas ja sai üldkasutatavaks,oli 24 tähte,varem oli aga 27 tähte.Uuskreeka alfabeedis on vaid 24 tähte. Alguses olid kreeka kirjas ainult suurtähed,majusklid,tähed,mis paigutasid kahejoonelist skeemi,sest neil ei olnud üla -ja alapikendusi. Väiketähed on arenenud 9
vägev naaber nii Egiptus kui ka Mesopotaamia piirkonda oma võimu alla saada. Kaanani riikide sõltumatus osutus seetõttu võimalikuks peamiselt vaid naabrite jõutasakaalu korral - siis võis ühelt riigilt teise vastu kaitset leida. Sellisel taustal arenes Kaananis peamiselt semiidi rahvaste kultuur. Kaanan oli territoriaalselt killustatud. Peale juba eespool mainitud suuremate sisemaariikide mängisid erilist rolli Vahemere rannikul asuvad väikesed, kuid rikkad ja mõjukad Foiniikia linnriigid - Byblos, Siidon, Tüüros jt. FOINIIKIA LINNRIIGID. Foiniikia õitseaeg oli 10.-7.saj eKr. Linnriikide rikkuse allikaks oli transiitkaubandus. Foiniiklased olid I aastatuhandel eKr kõige osavamad meresõitjad. Ühtlasi rajasid nad hulgaliselt kolooniaid, esmalt Küprosele, seejärel kaugemale Vahemere äärde. Üks neist oli Kartaago, asukohaga Aafrika põhjarannikul, mis tõusis peagi Vahemere lääneosa võimsamaks riigiks
nad pidasid neid müütiliste ühesilmsete hiiglaste kükloopide kätetööks. Nii nimetataksegi neid kükloopilisteks müürideks. · Mükeene ja Tirynsi ahhailaste kunst oli karmim ja mehisem, ülistas sõda ja jahipidamist. · Sissepääsu Mükeene kunagisse linnusesse valvavad praegugi kaks reljeefset lõvi kuulsa Lõvivärava kohal. · Läheduses paiknevad ülikute kuppelhauakambrid, millest tuntuim on nõndanimetatud Atreuse varakamber. Kreetaga seonduvad legendid · Zeus ilmus foiniikia printsessi Europe juurde härjana ja viis ta endaga kaasa Kreetale. Zeusil ja Europel sündis poeg, kelle nimeks sai Minos. Minos oli isale ustav poeg, kuid kord ei olnud ta kuulekas. Karistuseks sünnitas tema naine talle inimese keha ja härja peaga koletise Minotauruse. · Labürindis elanud Minotaurus, sõnni pea ja inimese kehaga olend oli Minose kuninga naise, Pasiphae ja sõnni ühendusest sündinud järglane. Sõnni saatis teda võrgutama Poseidon.
järel otsustas Aleksander enam mitte leppida oma esialgsete plaanidega, mis ilmselt nägid ette vaid Väike- Aasia vallutamist, vaid selle asemel vallutada terve Pärsia impeerium. Seetõttu lükkas ta ka Dareiose rahupakkumise tagasi. 332 eKr piiras Aleksander kuus kuud strateegiliselt olulist Tüürose linna. Linn oli talle alguses alistunud, kuid konflikt oli uuesti puhkenud, sest ei olnud suudetud jõuda kokkuleppele ohvritalituse suhtes. Linn õnnestus lõpuks vallutada Küprose ja Foiniikia laevastike abiga, 8000 elanikku tapeti, ülejäänud müüdi orjadeks. Sama aasta septembrist novembrini piiras armee Gazat. Makedoonlastel õnnestus linnamüüri lõik alt ära õõnestada, nii et see kokku varises ja sealt kaudu linna tungida. Jällegi järgnes veresaun, Gaza väeülem lohistati sõjavankri taga surnuks. Nüüd kuulus kogu Vahemere idakallas Aleksandri võimu alla. Seejärel suundus ta Egiptusesse, mis talle vastupanuta alistus
uskumatu realiteeditaju, mis avaldub iseloomulikus detailide töötlemisoskuses. Veel on oluline rõhutada etruski kunsti tihedat seost religioossete kujutelmade ja müütilise maailmaga. Kujutati deemoneid, jumalaid ja müütilisi kangelasi. Teiseks tähtsaks teemaks olid igapäevaelu ja pidusöömingud. Esimeseks perioodiks ehk etruski kunsti algusajaks peetakse 8. sajandit eKr ning sellele perioodil on tuntav vanemate Itaalia ja vahemeremaade rauaaja mõju etruski kunstile. Egiptuse ja Foiniikia mõjul ilmnevad Oriendid, mida loetakse teiseks perioodiks ehk orientaalseks perioodiks. Tunti huvi deemonite vastu ning väljendub veel elevandluust ja metallist esemetes. Kolmas periood jõudis Etruuriasse läbi mitmete kunstiteoste ja mujalt tulnud käsitööliste kaudu. Tugevaimad mõjutused tuli Joonia ja Atika Kreeka keskustest. Need kolm etappi, mida nimetatakse arhailiseks perioodiks, lõppeb 5. sajandi teisest poolest ja algab langus etruskide kunstis. Teosed lagunevad ja
Selle suurima merelahingu võitsid kreeklased kuna neil olid eelised. Nende eelisteks oli see, et nad teadsid igat lahesoppi ning palju pärslaste laevu läkski põhja sellepärast et nad jooksid karile. Pärsia eliitüksus surematud kes põgenesod laevade karile joostes lähedalolevale saarele. Kuid nende õnnetuseks olid saarel hopliidid kes pärsialased leidsid ning viimse meheni maha tapsid. Ka ilmastik oli kreeklaste kasuks. Puhuma hakkas tugev tuul, mis tekitas suuri laineid, segades foiniikia laevadel olevaid vibumehi. Seejärel kreeklased pöördusid ümber ning rammisid pärslasi ja tungisid nende laevadele. Kreeka laevadel olid raskerelvastuses hopliidid, kellele kergrelvastatud pärslased olid kerge saak. Pärslaste õnnetuseks oli ka see, et erinevalt kreeklastest ei osanud nad ujuda. Ning kui tapeti ka pärsia väepealik Ariamenes, tekkis pärslaste hulgas segadus ning kõik, kes suutsid, põgenesid. Kreeka võitis selle lahingu kindla eduga.
d) rajas juutide pealinna JeruusalemmaTaavet e) juhtis iisraellased välja Egiptuse vangipõlvestMooses f) vallutas 586.a. eKr JeruusalemmaNebukadnetsar II g) lubas juutidel Babüloni vangipõlvest lahkudaKyros II 3. Kus elasid juudid nimetatud ajal ja millega nad tegelesid? Iseloomusta lühidalt nende eluolu. a) umbes 1500 a. eKr elasid egiptuses, olid orjad, tegelesid sunnitööga b) umbes 1250 a. eKr elasid palestiinas, tekkisid Foiniikia linnriigid, tegelesid põlluharimisega, karjakasvatusega elasid jumalalt saadud seaduste järgi (kümme käsku) c) umbes 1000 a. eKr elasid ühtses Iisraeli riigis .................................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................................
päriselt olemas. Ajaloolasena veelgi silmapaistvam oli Thukydides, kelle peateoseks on „Peloponnesose sõja ajalugu“. Hilisemad hellenismiajastu ajaloolased püüdsid eeskätt pakkuda lugejale meelelahutust. Arhailine aeg oli ka Kreeka müütide sünniaeg. Neid on loomulikult igasuguseid alustades vägitegudest lõpetades „kükloobidega“. Mõningaid lugusid räägitakse praegugi. Euroopa nimi tuleb samuti Kreeka müüdist, kus ennast sõnniks moondanud Zeus röövis Foiniikia kuninga tütre Europe ja viis ta mere taha Kreetale. Mütoloogias mängivad suurt rolli ka Olümpose jumalad, kellest on samuti liikvel palju müüte. Vanas-Kreekas olid kõik tegevused tihedalt läbi põimunud religiooniga. Tegeleti kombetalitusega ja ohverdustega, et jumalatele meelejärele olla. Usupidustuste ajal sõõdi- joodi rikkalikult. Isegi teater sai alguse veinijumala Dionysose auks peetud pidustustest, mille käigus kanti ette komöödiaid ja niinimetatud satüüridraamasid
arendamisega. Foiniiklased küll lõid tänapäevase tähestiku eelkäia ehk kasutasid kirjatehnika õpetamiseks sümboleid, mitte sõnu, nagu Sumerid. Tänu foiniiklastele, kes suuremalt jaolt on ajaloos tuntud, kui meresõitjatest rahvas, levis kirjatehnika kiirelt 5 samuti nende Vahemere ääres olevate kaubanduspartneriteni. Foiniikia tähestiku hakkasid laialdaselt kasutama paljud rahvad kaasaarvatud vanad kreeklased, kelle mõjul jõudis see omakorda roomlasteni. Roomlased kujundasid tähestikust mõne aja pärast välja oma versiooni, andes foiniikia tähestikus olevatele sümbolitele ladinapärased tähendused ja nimetused. Sedasi panid roomlased aluse kaasaegsele ladina tähestikule. Kirjatehnika areng tõi endaga kaasa ka kirja ülestähendamise ja kogumise arengu.
Referaat ELU PÄRSIAS Sisukord Lk. 1.Sissejuhatus..............................................................3 2.Pärsia suurriik 560-330................................................3 3.Riigikorraldus............................................................4 4.Pärslaste usk.............................................................4 5.Aleksander Suur.........................................................4 6.Pärsia kultuuriline taassünd jaklassikaline islam...................5 7.Kasutatud kirjandus.....................................................6 -3- 1. Sissejuhatus Pärsia on Iraani nimi, mis oli kasutusel läänemaades enne aastat 1935. Iraan asub Mesopotaamiast ida ja põhjapool laiuval Iraani kiltmaal. Pärslased olid Iraani kiltmaale asunud indoeuroopa rahvas. Kuna maa on seal viljakas,...
Tekkisid polised Kreeka linnriigid, Sõltumatu omavalitsusel põhinev ja omakaitsel põhinev riigivorm. Linna keskuseks oli agoraa koosoleku ja turuplats. Linna lähedal põllud ning oliivi- ja viinamarjaistandused. Külad ja rikaste maamajad. Taastusid tihedad sidemed välismaailmaga eriti Idamaadega-Kaubasuhted foiniiklastega, Kultuurisaavutuste ülevõtmine. Vajadus raua ja sobiva põllumaa järele. Kujunes alfabeet Kreeka tähestik (24 tähemärki): Aluseks Foiniikia tähestik. Lisati juurde täishäälikud. Hakati kirja panema kangelaseepikat ja seadusi. Kirjaoskus levis ka lihtrahva hulgas. Ühiskonna struktuur- Aristokraadid ülemkihi moodustasid suurmaaomanikud. Võisid tegeleda ka kaubandusega. Põlde harisid orjad ja sõltlased. Majapidamine tagas seisusekohase eluviisi ja poliitilise mõju.egeldi poliitika ja vaimueluga. Pühenduti enesearendamisele ja täiendamisele.Omavahel konkureerisid aristokraatide sõpruskonnad
teenida ka sõjaväes (mis oli näiteks Egiptuses täiesti eraldiseisev hierarhiline klass) . Samuti on väga tõenäoline, et nad võisid osaleda sõjaväe kokkusaamistel ning sel moel mingil määral mõjutada ka tähtsamate ning vähem-tähtsamate riigiküsimuste lahendumist. Kindlasti peab ära märkima ka selle, et kõikjal soosis riik kirjaoskajaid, sest kirjaoskuse laiem levimine toimus alles umbes 1000 eKr, siis kui kasutusele tuli foiniikia tähestik, mis võimaldas kirjaoskust kergemini omandada. Enne seda oli kirjaõpetus selge vaid väga väikesel protsendil linnaelanikkonnast. Nendeks võis saada enemasti iga tavaline talupoeg ning kui oli selleks kord juba saadud, oli järgnevatel generatsioonidel tulevik hoopis helgem, sest amet oli pärandav. Kirjaoskajaid pandi tööle templites ja paleedes . Alguses kasutati neid näiteks maksude üle arvepidamiseks, töö ja kaupade kirjapanemiseks, kuid hiljem hakati neid
emailitud ehted Etruskid N: tuunika, (700-650 a e Kr.) M: lühike seelik, tuunika lacerna, tebenna, keep puuvillane, villane kingad, saapad, sandaalid tutulus granuleeritud ehted Assüüria Narmastega rüü, ülevise, (1132-609 a e Kr) varrukateta särk, vaipseelik, foiniikia müts vilt, villane kangas saapad, sandaalid Euroopa alad cuccullus Gallialased, keldid, pallium, varrukatega tuunika, britid pikad püksid Muinasaeg nahk, villane, linane (...12saj) Rooma N: tuunika, stoola,palla, Kuningate ajajärk paenula, sapparum, olicula (8-6. saj. e Kr) M: niudevöö, tuunika, keep, Vabariigi periood tooga
Esimesed taivilisatsioonid tekkisid eufrati ja tigrise jõe orgudes ja niiluse orus enamvàhem ühel ajal u 3000 a ekr. Eeldudekspaikne eluviis, viljelev majandus, varajane kihistumine, tööjaotus. tsivilisatsiooni tunnusteks on veel 1. riigi olemasolu 2. kiri 3. mitmekesise vaimse tegevuse olemasolu (kultuur) Primaarsete tsivilisatsioonide saavutused: 1. Sumerite linnriigidkõige vanem tsivilisatsioon (IV at. Lõpp ekr) 2. Ratas 3. Vask 4. Maailma vanim eepus gilgames 5. Vanim kirjalik seaduste koguHammurami seadused 6. Leiutati metallitöötlemine 7. Järgmine avastus pronks sai uue ajastu alguseks 2500 a ekr 8. Kiilkiri 9. Suured mõjutused naaberriikidelt Seknudaarsete tsivilisatsioonide saavutused: 1. hetiidid võtaid kasutusele raua (1300a ekr) 2. foiniiklased leiutasid tähestiku (14 saj ekr) 3. juudid võtaid esimesena kasutusele mo...
Rahvakoosolek koosnes aina rohkem proletaaridest. Rooma provintsid olid Rooma riigi haldusüksused väljaspool Itaalia emamaad. Provintside arv kasvas osalt uute alade vallutamise, osalt olemasolevate provintside väiksemateks jagamise tõttu. Idaprovintsid: nt Kreeka, Süüria, Egiptus; kreeka keel; kultuur kõrgelt arenenud; linnad idapäraste joonte ja kreekaliku välisilmega; põlluharimises väiketalupojad. Lääneprovintsid: nt Gallia, Britannia, Hispaania, Itaalia; ladina keel; foiniikia päritoluga kõrgkultuur; linnad roomaliku ilmega ja polnud nii arenenud; põllumajanduses orjatööl põhinevad suurmaavaldused latifundiumid. Rooma õigus Kõik olid seaduse ees võrdsed, keiser oli kõrgeim kohtunik. Arvestati kreeka seadusi, eelnevaid kaasusi. Kohtus sai edasi kaevata ning mitte keegi ei olnud algusest peale süüdi. Meelelahutus Kaarikusõidud Circus Maximuses, Colosseumis gladiaatorivõitlused. Tsirkust ja leiba et proletaarid mässama ei hakkaks. Rooma religioon
kindla hierarhilise sisekorraldusega preesterkonna).Suurriigi tekkimise ajaks oli religioon oluliselt muutunud. Selle kõige taga oli õpetaja ja usu-uuendaja Zarathustra( õpetus kirjas, pühade tekstide kogumikus Avestas). Õpetust nimetatakse mazdaismiks, see oli dualistlik õpetus, mis kuulutas hea ja kurja peajumal Ahuramazda ja tema kurjust kehastava vastase lakkamatut võitlust maailmas. Usund kuulutas ka ette lõplikku võitu tulevikus. 3)Kaananimaa ja Iisrael: foiniikia erinevad semiidi keeled, loodus oli põlluharimiseks soodne, vihma sadas piisavalt. Üks varasemaid piirkondi.Foniiklased võtsid kasutusele 22 märgilise tähestiku, millest arenes välja meie praegune tähestik. Religioonis valitses monoteism ainujumala kummardamine. Iisrael:kõrbealadel elanud semiidi soost rändkarjakasvatajarahvas heebrealased. Arvatavasti 16 saj sattus osa heebrealasi iisreallased egiptusesse. Veetsid seal Egiptuse orjapõlve. 13-12. saj lahkusid iisraellased
Ostia sadam. -Varane vabariik 509-265 Riigi eesotsas seisis senat ja igal aastal valitavad riigiametnikud (2 konsulit). Rooma laiendas järk-järgult oma võimu Itaalias. 390- tungisid gallid, kuid roomlased taastasid oma võimu kiiresti ning vallutasid kogu Itaalia täielikult. 265- kogu Itaalia Rooma võimu all. -Rooma, kui Vahemere maade suurvõim 264-133 Sattus koflikti Kartaagoga, mis oli P-Aafrika riik, mis kasvas välja foiniikia kolooniast. Puunia sõjad: 1. Puunia sõda 264-241 - peeti merel ja Sitsiilia saarel, algselt said roomlased lüüa. Hiljem rajasid roomlased endale laevastiku ning õppisid kiiresti. Sundisid Kartaagot rahu paluma. 2. Puunia sõda 218-201 Kartaago väepealik Hannibal purustas Rooma sõjaväe Cannea lahingus. Rooma koondas väed ja sundis Hannibali Itaaliast lahkuma, Kartaago kaotas kogu oma laevastiku, valdused väljaspool Aafrikat ja sellega ka sõjalise tähtsuse. 3
V sajandi algul eKr üritasid kuningad Dareios (521-486eKr) ja Xerxes(486-465eKr)vallutada Kreekat ,kuid said kreeklastelt lüüa.Pärslaste varane usk oli üsna sarnane India usuga.Mitmed Pärsia ja India jumalad langesid kokku ja mõlemas religioonis oli kesksel kohal tule rituaalne austamine.Pärsia riitusid sooritasid maagid.18)Foiniikia:tähendab purpurimaad.Nimetus tuleneb sellest,et sealse rannku tigudest saadi purpurvärvi.1000 eKr. Oli välja kujunenud 22-st märgist koosnev foiniikia tähestik.Foiniikia tähemärgid tähistavad kaashäälikuid.Sai alguse piltkijast.19)vana testament:Peamine allikas iisraellaste ajaloos,religiooni ja seaduste kohta on Vana Testament.See on sajandite jooksul kirjutatud osadest järk-järgult kokku seatud eripalgeliste heebreakeelsete tekstide kogum,milles kajastuvad iirraellaste usk,kombed ja arusaam oma minevikust.
ilmaliku kohtu kätte. 3.2. Klassikaline Kreeka tsivilisatsioon Tume ajajärk (1100-800 e.Kr) Purustatud losse ei taastatud, kiri unustati ja rahvaarv vähenes. Osa kreeklasi rändas üle mere Väike-Aasiasse. Oluliseks saavutuseks oli raua kasutuselevõtt. Sellel perioodil oli Kreeka vaene ja maha jäänud maa. Tsivilisatsiooni uus tõus (8-6 saj. e.Kr.) Uuteks keskusteks said linnad ja kujunesid linnriigid: Ateena, Sparta, Korintos, Teeba. Foiniikia tähestiku põhjal loodi Kreeka tähestik. Esimese asjana hakati üles kirjutama seadusi. Jätkus kreeklaste väljarändamine Vahemere ja Mustamere piirkonda, sest põllumaad oli vähe ning oli vajadus metallijärele. Hakati müntima raha. Kreeklaste ühtsust rõhutasid usukeskused, milledest tähtsaimad olid Delfi ja peajumal Zeusi kultusekoht Olümpia. 776ndast e.Kr. hakati korraldama iga 4 aasta tagant usu- ja spordipidustusi. Klassikaline ajajärk (5-4 saj. e.Kr.)
Thales Thalest peetakse traditsiooniliselt Euroopa esimeseks filosoofiks ning ühtlasi Ioonia koolkonna varaseimaks esindajaks. Thales oli pärit Väike-Aasia rannikul asunud linnriigist Mileetosest, kust on pärit ka kaks teist varast kreeka mõtlejat--Anaximandros ja Anaximenes. Linna järgi on tema ja ta õpilased saanud nimeks Mileetose koolkond. Thales oli Mileetose kodanik, Examyese ja Kleobuline poeg, kes pärines Boiootia kadmeialastest. Herodotos ütleb, et Thales oli foiniikia päritolu, ja hilisemad autorid seletasid seda nii, et ta kuulus suursugusse perekonda, mis pärines Kadmosest ja Agenorist. Oli ka pärimus, et Thales oli foiniiklane, kes oli saanud Mileetose kodanikuks. Herodotos oletab foiniikia päritolu tõenäoliselt seetõttu, et Thales olevat kasutusele võtnud Foiniikiast pärit uuendusi meresõidus. Isa nimi ei ole semiitlik, vaid viitab pigem kaaria päritolule. Kaarlased olid joonlaste poolt peaaegu täielikult assimileeritud. Monumentidel leiame
Idamaad 1. Egiptuse ajalugu, riik ja ühiskond Alam- ja ülemegiptus; 5000 eKr eeldünastiline periood 4000 eKr piltkiri 3000 eKr Varadünastiline periood 1950 eKr Keskmine riik 1550 eKr Uus riik 1075 eKr Hiline periood 525 eKr Pärsia ülemvõim 30 eKr Rooma ülemvõim Kuninga võim oli piiramatu. Kõige kõrgem preester. Preestrid rikkad, templid, hea haridus. Püramiidid, 2600 eKr Giza Arvukas ametnikkond. Noomid, nomarhid. Talupojad, maa kuulus vaaraole, harisid vaarao maad. Rangete reeglite järgi. Käsitöölised. Lossides, rangete reeglite järgi. Sõjavägi enamuses talupojad, Orjad endised talupojad, kes ei täitnud kohustusi. Orje polnud väga palju. Valdav osa elanikkonnast elas maal. Perekond mees, naine ja alaealised lapsed Naistel osatähtsus suur. Usk Preestrid kõige haritumad ja suurem jõuga. Horos, Ra, Amon Päiksejumal, pistrikupeaga Osiris, isis viljakusejumalad Anubis Teispoolsuse valitseja Hathor leh...
hiljem Trooja sõja ajend ja Klytaimestra, ning kaks poissi, keda hüüti DIOSKUURIDeks. Tuntuima Ledat kujutava maali autor on Leonardo da Vinci (1452 - 1519). Leda seisab siin rüütult hiigelluige kaitsva tiiva taustal. Nende ees murul mängivad kaks imikueas poisslast, taamal paistab suur muna, kust peaks peagi kooruma Ilus Helena koos õega. 5.Sugugi vähem pole kunstnikke paelunud EUROPE röövimise motiiv. Europe oli Väike- Aasias paikneva Foiniikia kuninga tütar. Moondunud taltsaks sõnniks, ilmus Zeus merekaldal mängiva Europe juurde, röövis ta ning viis mere taha Kreetale. Seal sünnitas naine Minose, Rhadamanthyse ja Sarpedoni. Tema järgi sai nime ka Euroopa manner. Europe röövimine, Strasbourgis, Euroopa
e.Kr. Algas doorlaste sissetungiga, millega kaasnes majanduse ja kultuuri järsk langus. Võeti kasutusele raud. Tumedat ajajärku nim. Ka Homerose ajajärguks, kuna Homerose eepos, koos arheoloogiliste allikatega on põhiliseks tolleaegse Kreeka ajaloo uurimisel. III. Arhailine ajajärk 800-500 a. e.Kr. Kujunes välja klassikaline Kreeka tsivilisatsioon. 8. Saj e.Kr. algas suur kolonisatsioon- kreeklased lahkusid kodumaalt Vahemere ja Musta mere äärsetele aladele. Kreeka alfabeet loodi foiniikia tähestiku põhjal 800 a. e.Kr. 8.saj hakkasid kujunema linnriigid. Kerkis esile aristokraatia. Võeti käsile seaduste üleskirjutamine. Tekkisid tihedad sidemed Idamaadega. 7.saj lõpul e.Kr. hakati müntima hõberaha. 776. aastal e.Kr peeti esimesed olümpiamängud. Kujunes välja kreeklaste ühtekuuluvustunne ühise keele, kommete ja usundi põhjal. Seda süvendasid olümpiamängud IV. Klassikaline ajajärk 500-338 a. e.Kr. Kreeka-Pärsia sõjad(499-497 e.Kr.)
kohtunik Lääneprovintsid Idaprovintsid Asukoht Gallia, Britannia, Hispaania, Põhja-Aafrika Kreeks, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus Keel Ladina keel Kreeka keel Arengutase Foiniikia päritolu kõrgkultuur, romaniseerusid rohkem Arenenud majandus, jõukad alad, muistne kultuur Linnad Roomalik ilme Jõukad linnad, kreekalik ilme Põllumajandus Ülekaalukas põllumajandus, suurmaavaldused latifundiumid, suurmõisad väiketalupojad Ida-Rooma oli jõukam, rohkem arenenum ja oli parem sõjavägi.
Keel Ladina keel Kreeka keel Arengutase Foiniikia päritolu kõrgkultuur, romaniseerusid rohkem Arenenud maja Linnad Roomalik ilme Jõukad linnad,
Keel Ladina keel Kreeka keel Arengutase Foiniikia päritolu kõrgkultuur, romaniseerusid rohkem Arenenud maja Linnad Roomalik ilme Jõukad linnad,
geograafilises eripäras; peamine ühendustee meri. Meritsi suheldi omavahel ja oldi varajasest peale tihendas ühenduses naabermaadega. Kreeklased tegelesid kaubandusega (juba Egeuse kultuuri perioodil luksusesemed, tina, kuld Vahemere idarannikult) ja lõid foiniiklaste eeskujul oma alfabeedi; Kreeka tsivilisatsioon Lähis-Ida kultuuri mõjude kandja Vahemere läänerannikule. Foiniikia tähestikust lähtub alfabeet, millest omakorda tulenesid ladina ja slaavi tähestik. põlluharimiseks sobiva maa nappus põhjuseks, miks Kreekast ka massiliselt välja rännati. Näiteks 8. sajandil eKr alanud suur kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd. Esimene koloonia Sitsiilias - u. 734 eKr (kõiki kolooniate asutamisdaatumeid tuleb võtta ligikaudsetena).
lossides lineaarkirja. Kreek-Pärsia söjad Pärsi riik (kujunes 6. saj eKr) vallutas Väike-Aasia lääneranniku, kus olid ka hellenite linnad. Asusid vallutama Kreekat. Toimusid järgnevad lahingud: 1. Maratoni lahing, 490 eKr, kui Pärsia kuningas Dareios saatis oma laevastiku üle egeuse mere Ateena vastu. Kreeklased vöitsid. 2. Termopüüli lahingus, 480 eKr, tungis Dareiose järglane Xerxes, kes liikus foiniikia laevastiku toetusel piki Egeuse mere pöhjarannikut, vallutades Pöhja- ning Kesk- Kreeka. 3. Salamise merelahing, 480 eKr, kus kreeklased said otsustav vöidu. 4. Plataia lahing, 479 eKr, spartalaste juhutud nii maa- kui k merelahingus said nad vöidu. Söjategevus kandus Väike-Aasiasse, saavutades ka seal söltumatuse. Klassikaline ajajärk (500-338 eKr) Pärsia södadele järgne s Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaeg. Sel perioodil kerkis Kreeka
riigi eesotsas suurkuningas, kes peatus riigi neljas pealinnas: Suga, Persepolis, Erbatana, Babülon riik jagunes asehalduskondadeks ehk satraapideks, mille eesotsas olid satraabid, kelle ülesandeks oli kohaliku sjav e juhtimine ja maksude kogumine kujundati v lja ühendusteed riigi eri piirkondade vahel Kaananimaa ja Iisrael: monoteismi teke (lk 8390) Foiniika linnriigid T htsaimad Foiniikia linnriigid olid: *Siidon *Tüüros *Büblos , mis said oma rikkuse transiitkaubandusest EesAasia, Egiptuse ja l nepoolsete Vahemeremaade vahel. Rajasid kolooniaid Vahemere rde (n iteks Küprosele ja PhjaAafrikasse)
Kiri, haridus, teadus, kirjandus, filosoofia ja teater Kiri: Alfabeet - 24 märgiline kreeka tähestik, mis on loodud otseselt foiniikia tähestiku põhjal (üle võetud u. 800a.ekr). Kreeka tähestiku võtsid hiljem mugandustega üle Itaalia elanikud. Sellest sai ladina tähestik. Veel loodi kreeka tähestiku alusel ka slaavi tähestik. Kreekas oli normaalne, et kirja oskasid kõik. Haridus: Kreeka poiste hariduse eest hoolitses pedagoog (paidagogos - "laste juhtija"). Rikkamate kodanike pojad jätkasid peale kooli mõne sofisti e. õpetlase juures. Tüdrukud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
