Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"foiniikia" - 260 õppematerjali

foiniikia on antiikaja riik, keskusega Vahemere idarannikul, kus praegu asuvad Süüria, Liibanon ja Palestiina.
thumbnail
19
docx

Vanaaeg

9) Mesopotaamia 1. aastatuhandel e. Kr. Uus-Assüüria 9-7saj 11-10.saj oli langus ja sisemine ebastabiilsus.kuid 9.saj hakkas Assüüria taas tugevnema Tiglatpilesar III ümberkorraldused: 8.saj Uus-Assüüria impeeriumile alusepanija, sest taastas Assüüria vägevuse enda ümberkorraldustega: suurendas adminsitratiivpiirkondade arvu, lõi alalise armee, alistas Babüloonia, ülemvõim ka Süürias ja Foiniikia linnade üle, Damaskus, Iisrael, Juuda. Sargon II; 8.saj vallutas Samaaria, deportatsioonid, hävitas Iisraeli, taastliitis Babüloonia, lõi uue residentsi Dur Sarrukini. Tema ajal ilmusid kimmerlased, kellega võideldes hukkus. Sanherib; 8/7.saj muutis Ninive uueks pealinnaks ja ehitas sinna kuningalossi, summutas Kaanani mässu, hävitas Babüloni koos pühamuga, mis oli ennekuulmatult jõhker ja pühaduseteotus. Assurbanipal: 7.saj viis Egiptuse vallutamise lõpule: Teeba ja Ülem-Egiptusega...

Vanaaeg
48 allalaadimist
thumbnail
18
docx

VANA-KREEKA AJALOOPERIOODID ja iseloomustused

4.2. Aleksander Suure vallutusretk ja maailmariigi kujunemine: Pärast kuningas Philippos II surmale järgnenud lühikest kodusõda kindlustas võimu tema 20-aastane poeg Aleksander (valitsusaeg 336 ­ 323 eKr), kelle eesmärgiks sai Pärsia suurriigi vallutamine. 9 aastat kestnud sõjakäigu jooksul (334 ­ 325 eKr) vallutati Väike-Aasia poolsaar, Süüria, Foiniikia , Palestiina, Egiptus, Mesopotaamia ja Pärsia põlisalad Iraani kiltmaal ning likvideeris sellega Pärsia impeeriumi, mis oli nende alade üle ligikaudu kaks sajandit valitsenud. Seejärel allutati ka Kesk-Aasia ja üritati edasi tungida Indiasse. Sõjaväe vastuseisu tõttu oli Aleksander sunnitud tagasi pöörduma Mesopotaamiasse Babüloni linna, millest sai tema maailmariigi uus pealinn. Aleksander võttis üle idamaised kombed (mitmenaisepidamine) ja...

Kunstiajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
71
docx

Merekultuur ja etikett

Tänu osavatele laevajuhtidele olid foiniiklastel kolooniad ja tugipunktid paljudes Vahemere äärsetes piirkondades, kellega nad kauplesid. Mõned foiniiklaste kolooniad, nagu Kartaago kasvasid koguni võimsateks iseseisvateks riideks. Oma retkedel kohtasid foiniiklased Egiptuse ja Mesopotaamia haritud rahvaid, kuid ka mahajäänud hõime Euroopas ja Aafrikas. Ühes kaubaga toimetasid nad ühest kohast teise ka väärtuslikke teadmisi. Foiniikia kirjatähtedest sai näiteks alguse tähtkiri Kreekas, mida oli palju lihtsam õppida kui hieroglüüfe. Foiniiklased olid esimesed meresõitjad, kes purjetasid Vahemerelt välja Atlandi ookeanile läbi Gibraltari väina. Arvatakse, et foiniiklased olid esimesed, kes avastasid Atlandi ookeanis olevad Kanaari ja Madeira saared. Kanaari saartel kasvasid draakonipuud ja sellised samblikud, millest sai keeta ihaldatud saadi värvainet. Foiniikia kaupmehed purjetasid ka Inglismaale, et tina hankida...

Merendus
35 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Milles seisneb Vana-Kreeka kultuuritähtsus Euroopa kultuuri kujunemisel?

Kreeta saarel kujunes välja Kreeta-Mükeene ajajärgul (II aastatuhandel eKr) omapärane kõrgkultuur, mis kandus aastatuhandete keskpaiku ka Kreeka maismaale, omandades seal uusi jooni ning on eeskujuks ka praegusele Euroopa kultuurile. Hellenite üheks suurimaks saavutuseks oli oma tähestiku (alfabeet) väljatöötamine foiniikia tähestiku alusel, mis koosnes teatavasti ainult kaashäälikumärkidest kuid mõeldi juurde ka täishäälikud. Roomlased võtsid Kreeka tähestiku üle ja kohandasid oma vajaduste järgi: nii võis tekkida meilgi Euroopas kasutatav ladina kiri. Skulptuurides olid kreeklaste saavutused suured kuna seal said nad avaldada oma huvi inimese vastu, eredamalt tulid esile iga meistri enda kunstilised tõekspidamised. Kujurite...

Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
8
docx

KREEKA KRONOLOOGIA

-12.saj.e.Kr Kreeta-Mükeene ajajärk 21.saj. ahhailaste ränne 2000-1600 lineaarkirjade teke 14.-12.saj Mykenai ja Pylose riikide õitseng 12.saj. algul TROOJA SÕDA 12.saj. lõpus doorlaste ränne ___________________________________________________________________________ 11.-9.saj.e.Kr. Homerose ajajärk (10)9.-8.saj. kreeka kirja ja tähestiku teke foiniikia tähestiku alusel ___________________________________________________________________________ 8.-6.saj.e.Kr. arhailine ajajärk 8.-6.saj. Kreeka kolonisatsioon 776 esimesed Olympia mängud 754 Kyme – esimese Kreeka koloonia rajamine 8.saj. Lykourgose reformid Spartas 8.saj. Homerose eeposed, eepiline kyklos 8/7.saj. Hesiodos 8.-7.saj...

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Kaananimaa ja Iisraeli Monoteismi teke

Kaananimaa ja Iisraeli Monoteismi teke. Kaananimaa (akadi k purpurmaa) hulka vanaajal kuulusid: Tänapäeva Süüria, Liibanon, Palestiina peamiselt semiidi suguharu rahvad (juudi esivanemad). Kaanan oli kitsas maariba, maailma vanemaid põllumajanduspiirkondi. Vahemere ja Araabia kõrbe vahel. Mesopotaamia, Egiptuse, Foiniikia linnriikide naabruses. Purpurriie ja seedripuu olid peamised eksportallikad. 9000 eKr Tekkis Palestiina asula Jeeriku, mis on maailma vanim põlluharijate asula. Kaananimaa arengut ja kultuuri mõjutasid Egiptus, Mesopotaamia ja Foiniikia linnriigid nt Byblos (3000 eKr), Siidon, Tüüros. 10-7 saj eKr oli Foiniikia linnriikide õitseng. Jõukus transiitkaubandusest ja kolooniatest nt Kartaago ja Pärsia- Aafrikas...

Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
46
odt

Rahvusvaheliste suhete süsteem 18.-20. sajandil,

välja vahetada); Majanduslike probleemide puhul mõneks ajaks mitte tekitada koormisi, peatada maksude kogumine, lasta majandusel ise kujuneda; Sõja võitnud riigi valitseja sattumisel allutatud territooriumile peab valitseja alluma kohalikele kommetele. 3. Kreeka maailm: poliste süsteem (klassikaline Antiik-Kreeka) ja diadohhide süsteem (Makedoonia Aleksandri järglasriigid) 1) Piirid – keeruline slaid: Kreeka ja Foiniikia , 600 eKr; Kreeka poliste mõjupiirkond VI sajand eKr 2) Osised – polised ise, linnriigid, kirev pilt. Polised olid üsna väikesed, nii rahvaarvult kui territooriumilt, suurim Ateena, Attica, Sparta. Kui palju kokku oli, ei ole suudetud kokku lugeda, üle 100 polisel oli põhiseadus. 3) Valitsemisvormid – väga kirev, demokraatia valdavalt, kus polise eesotsas preester-kuningas (päritav või mitte), türannia termin tol ajal ainuvalitsejaga ilmalik võim (mitte negatiivse tähendusega),...

Rahvusvahelised suhted:...
38 allalaadimist
thumbnail
168
doc

Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi

Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Plato...

Ajalugu
60 allalaadimist
thumbnail
176
pdf

Ajalugu 1 õppeaasta konspekt

k. mägilinn) – kaljunukile rajatud kindlus. Linna keskuseks oli agoraa – koosoleku ja turuplats. Linna lähedal põllud ning oliivi- ja viinamarjaistandused. Külad ja rikaste maamajad. Taastusid tihedad sidemed välismaailmaga eriti Idamaadega: Kaubasuhted foiniiklastega. Kultuurisaavutuste ülevõtmine. Kolonisatsioon: Lõuna-Itaaliasse, Sitsiiliasse, Musta mere äärde. Vajadus raua ja sobiva põllumaa järele. Kujunes alfabeet – Kreeka tähestik (24 tähemärki): Aluseks Foiniikia tähestik. Lisati juurde täishäälikud. Hakati kirja panema kangelaseepikat ja seadusi. Kirjaoskus levis ka lihtrahva hulgas. Ühiskonna struktuur Aristokraadid – ülemkihi moodustasid suurmaaomanikud. Kr.k. aristos+kratos = suursuguste, parimate võim. Võisid tegeleda ka kaubandusega. Põlde harisid orjad ja sõltlased. Majapidamine tagas seisusekohase eluviisi ja poliitilise mõju. Tegeldi poliitika ja vaimueluga. Pühenduti enesearendamisele ja –täiendamisele....

Ajalugu
107 allalaadimist
thumbnail
38
pdf

Ajalugu I Kursus-Vanaaeg

Saades merel neile tõsisteks võistlejateks, jõudsid kreeklased samaaegu just foiniiklaste vahendusel idamaise kultuuri saavutusteni. Kreeka kasitöölised omandasid sealt tehnilisi võtteid ja matkisid sageli ka ida kunstistiili. Klassikalise ajajärgul kerkisid esile Sparta ja Ateena 15.Peatükk. Riik ja ühiskond 1.Võrrelda Sumeri, Kreeka ja Foiniikia linnriike. Leida ühisjooni ja erinevusi. Sumerite linnriikidevahelised suhted olid sageli vaenulikud. Muuhulgas konkureeriti hegemoonia pärast kogu Sumeri üle, mida väljendas Kiši kuninga tiitel (hilisema pärimuse järgi olid Kiši kuningad esimesed ülemvalitsejad Sumeris). Konfliktide käigus allutasid suuremad linnriigid väiksemaid oma ülemvõimule, mis viis aja jooksul üha suuremate ja võimsamate riikide kujunemisele. Kreekas tekkisid linnriigid ehk polised....

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

Vana-Kreeka ja Vana-Rooma

Keel Ladina keel Kreeka keel Arengutase Foiniikia päritolu kõrgkultuur, romaniseerusid rohkem Arenenud maja Linnad Roomalik ilme Jõukad linnad,...

Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

Aphrodite (Essee)

Kui Paris hoopis selleks Sparta kuninga abikaasat Helenat nimetas ning Aphrodite oma tahtmist ei saanud, vihastas armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna. Aphrodite kõige suurimaks armastuseks peetakse Adonist, keda imetles ka surnute riigi kuninganna. Kahe jumalanna vahel tekkis suur riid, millele tegi lõpu peajumal Zeus. Antheiale sarnaseid viljakusjumalannad on ka foiniikia mütoloogias olev Astarte ning babüloonia mütoloogias Ištar. Aphrodite vasteks vanarooma mütoloogias on jumalanna Venus. Etruskide jumalanna Turani ja roomlaste Venuse kujutised on sarnased Aphrodite kujutistele. Vanimad riigid, kus levis Aphrodite kultus, olid arvatavasti Küpros ja saar Kythera. Korintoses oli Aphrodite kultus seatud templiprostitutsiooniga. Aphrodite kultus levis kõikjale kreeklaste aladele, sealhulgas Sitsiiliasse ning ka Roomasse, kus teda austati eriti Venus Erycinana...

Kirjandus
2 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Romaani filoloogia kordamisküsimused 2015

Rahvad ja nende keeled Apenniini poolsaarel 1. at. e.Kr. Venetid, keldid, messaapid, liguurid, sikulid, itali rahvad, etruskid. Itali rühm: umbri keel, oski keel, volski. Latiini-faliski rühm: faliski, ladina keel 7. Rahvad ja nende keeled Euroopas 1. at. e.Kr. Keldid, ibeerid, keltibeerid, idagermaanlased, läänegermaanlased 8. Suured Vahemereriigid enne Rooma impeeriumi Kreeka, Foiniikia , Kartaago, Etruski linnade föderatsioon 9. Rooma ajaloo etapid Rooma kuningriik 753-509 eKr (Rooma asutamine 21.04.753 eKr) Rooma vabariik 509-31 eKr Rooma impeerium 31eKr-476pKr 10. Romaniseerimise mõiste (romaniseerimine ja latiniseerimine) Romaniseerumine- Rooma riigi keeleline, majanduslik ja poliitiline laienemine, mis oli aluseks ladina keele levikule. 11. Romaniseerimise põhilised etapid a) Itaalia (4.-1...

Sissejuhatus romaani...
64 allalaadimist
thumbnail
29
odt

Üldajalugu

Ladina keel vähelevinud- kasutati vaid riigivalitsemises, õigusemõistmisel. Põllumajandus: väiketalupojad isiklikul või suurmaaomanikult renditud maal. 2) Lääneprovintsid · Gallia, Britannia, Hispaania, Põhja- Afrika -jäid arengutaseme poolest Roomale alla (Põhja- Aafrikas oli Kartaago hiilgeaegadest levinud foiniikia päritoluga kõrgkultuur). Suuremad linnad tekkisid alles Rooma ajal, olid algusest peale roomalikud . Peamine keel- ladina keel. Lääneprovintsid jäid idaprovintsidele alla. Suuremad linnad läänes polnud võrreldavadki idaprovintside arengutasemega. Põllumajandus: peamiselt suured latifundiumid (orjatööl põhinev suurmaavaldus), oli ka väiketalupoegi, aga osatähtsus palju väiksem kui idas....

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
76
doc

Aafrika ajalugu

-60. aastatel kerkis esile mitmeid aafrika päritolu kontinendi ajaloo uurijaid. Islamiga on tegelenud nt Ali Mazrui ja panafrikanismi liikumise juht W.E.B. Du Bois ning ajakirjanik J. Ki-Zerbo, kes pani aluse General History of Africa. Vol I-VIII. ilmumisele. Nimetus “Aafrika” pärineb arvatavasti roomlastelt ja tuleneb berberi hõimu aafrite järgi. Kreeklased kutsusid seda osa mandrist, mida nad tundsid Liibüaks (kr. Libye). See võib aga tuleneda ka foiniikia sõnast pharikia, mis tähendab viljade maad või ladinakeelsest sõnast aprica – päikeseline või kreekakeelsest aprike’st, mis tähendab külmavaba. Variant on ka semiidikeelne afar – kuiv maa või foiniika faraga – eraldumine, mis võid tähendada ka diasporaad. See võib pärinede sanskriti ja hindi keele sõnatüvedest apara või africa, mis tähendab “pärast” või lääne ilmakaart. Araabia ajaloolane Leo Africanus väitis 16. saj, et jemeniitide pealik...

Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Etruskid ja nende kunst

ja 2. sajandi vahel eKr. Eriti tugevalt olid esindatud skulptuurid (mis olid elusuuruses) terrakota stiilis ning pronksist, seinamaalid ja metallitööd (eriti graveeritud pronksist peeglid). Etruskid olid oma eelkäijatelt pärinud pronksi töötlemise oskuse ning omandasid varsti pärast 900. aastat e.Kr. kiirest ka raua töötlemise kunsti. Järgneva sajandi jooksul loodi tihedad kontaktid Foiniikia (ajalooline maa Vahemere idarannikul, tänapäeva Liibanoni ja Süüria alal) kaupmeestega ning osa etruskidest hakkas Elba saarelt kaevandatud metalle eksportides rikastuma. Pärast 750. aastat e.Kr. asusid ka kreeka kaupmehed sinna metallide eest luksuskaupu vedama. Tuntuim etruski pronkskuju, sõjajumal Mars Väga loomutruult kujutavad nad ka loomi, enamjaolt on nendeks lõvid ning ka erinevad...

Kultuur
3 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Ajalugu Vana-Rooma

Olümpose mägi Jumalatel teised nimed. HARIDUS Väga tähtis, lapsed Poistel sõjaline laste saadeti kooli. Uued ained kasvatus. Perekonna (matem. Meditsiin, ülesanne anda haridus. astronoomia jne) KIRJASÕNA Alfabeet foiniikia „Aenis“ eepos. Kujunes tähestiku põhjal. ladina tähestik RIIKLIK KORRALDUS Linnaühiskond. Enamik Võimutäius pereisal. polised olid Orjanduslik, aristokraatlikud talupojaühiskond vabariigid. MEELELAHUTUS Teater väga tähtsal Puudus koor. kohal...

Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Üldajalugu - konspekt

ÜLDAJALUGU (KORDAMINE) 1)AASTAD 800.a. eKr- Kreeklased võtsid kasutusele tähestiku - Alpfabeedi (nimetus tuleneb kahest esimesest tähest: alfast ja beetast ja see kujundati foiniikia tähestiku põhjal. 776.a. eKr- Esimesed olümpiamängud Zeusi auks, Olümpias Lõuna-Kreekas. 753.a. eKr- Rajati Rooma linn (Romuluse poolt, legendi järgi) 338.a. eKr- Chaironeira lahing, Kreeka langes Makedoonia ülemvõimu alla. 60.a. eKr- Caesar sai konsuliks, tekkis triumviraat: Pompeiuse, Caesari ja Crassuse vahel. 30.a. eKr- Vana-Kreeka antiikajajärgu lõpp- Rooma võimu alla langes viimane hellenistlik riik-Egiptus. 395.a. pKr- Rooma jagati kaheks: 1. Lääne-Rooma 2. Ida-Rooma...

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
12
rtf

Pegasos ja Aphrodite

) Tempel ehitati arvatavasti 6. või 7. saj. e. Kr. Aphroditele oli linnas pühendatud teisigi templeid. Arvatakse, et Aphrodite koos idast laenatud Astarte ja Urania joontega tuli Kreekasse Küproselt, kus Aphroditest kujunes armastuse ja viljakuse jumalanna ning sõjakas linnade kaitsejanna. Astarte (Aštarte) oli Foiniikia ja Süüria muistne viljakusjumalanna, kelle babüloonia vaste oli Ištar. Teda austati kogu Lähis-Idas (Väike-Aasiast läbi Süüria ja Egiptuse Lõuna-Araabiani), mainitud on teda ka Vanas Testamendis (Aštoret). Süüria kaupmeeste vahendusel jõudis Astarte kultus Küprosele, Kreetale, Sitsiiliasse (Eryx) ning Kartaagosse. Kreeklased seostasid teda Adonise- ja Europe-müüdiga. Astartel oli selgelt sõjakas ja kaitsev funktsioon, mis võis mõjutada Aphrodite kultust Korintoses...

Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Kreeka kultuur - miks euroopa kultuuri häll?

Tumedal ajajärgul kiri unustati. Nii tumedal ajajärgul kui ka arhailisel perioodil rajasid hellenid aktiivselt kolooniaid ehk asumaid, näiteks Sitsiilasse 734 eKr. Kolonisatsiooni eeldus oli asjaolu, et kreeklased olid head meresõitjad ning otsene väljarände põhjus heade põllumaade nappus Balkanil. Kolonisatsiooni käigus puutusid hellenid kokku foiniiklastega. Foiniikia tähestiku baasil lõid hellenid 9. ja 8. sajandi vahetusel eKr oma alfabeedi. Kuna alfabeet – tähestikkiri – oli kergesti õpitav, siis tagas see kõrgema kirjaoskuse protsendi rahva hulgas. Kreeka tähestikust on omakorda arenenud nii ladina tähestik, mida meie kasutame, kui ka slaavi tähestik. Kirja kasutuselevõtt andis võimaluse talletada hellenite vaimuvara, mis on roomlaste ja araablaste kaudu jõudnud tänapäeva lugejateni. Näiteks on...

Ajalugu
53 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun