indiviidi taga kehastub tema psühholoogiline käitumine aga mõisted pole identsed (!). Iisksuseteooriad võib jagada suurtesse rühmadesse: - anatoomilis-füsioloogilised tunnusjoonte teooriad o kehamahlade teooria o kehaehituse teooria - psühhodünaamilised tunnusjoonte teooriad (milliseid vajadusi isksus järgib jne). Eristatakse nelja temperamenditüüpi - sangviinik, koleerik, flegmaatik ja melanhoolik. Sangviinik on seltsiv, suhtleja, jutukas, elav, liidriomadustega. Flegmaatik on passiivne, aga hoolas ning mõistlik, rahumeelne, enesekontrolliga, kindlameelne. Melanhoolik on tujutaks ja ärev ning pessimistlik ja endassetõmbunud. Koleerik on rahutu, agressiivne, erutuv ning aktiivne. Siia alla kuuluvad ka kehatüübi alusel isiksuse tüüpide määramise teooriad, mille järgi nt
Kordamisküsimused Teema 1 1. Millised olid klassikalise teadusliku koolkonna põhilised seisukohad ja kes olid koolkonna tuntumad esindajad? a. - Tööd tuleb teaduslikult uurida ja juhtida; - Töötajaid tuleb teaduslikult põhjendatult valida ja arendada; - Tööliste ja juhtkonna vahel peab valitsema koostööle orienteeritus; - Tööjaotus tööliste ja juhtkonna vahel peab olema konkreetne. (1)jaotada tööoperatsioonid üksikuteks elementideks, et leida kõige otstarbekamad töövõtted 2)töötajate valimist võimete alusel (Ameerikas hakati kõige esimesena kasutama inimeste valimise l psühh oloogilisi teste) 3)tükitöö suurem tööviljakus, suurem palk 4)õigused ja kohustused olgu kõigile selge d.) b. Esindajad: i. USA metallurgiatehase peainsener Frederick Winslow Taylor (1856- 1915). Ta uuris või...
-) Ekstravertsus ja introvertsus; -) Rigiidsus (jäikus/aeglane kohanemisvõime) ja fluiidsus (paindlikus/kohanemisvõime). * On nelja sorti temperamente: -) Koleerik madal sensitiivsus; kõrge aktiivsus; kõrge reaktiivsus; reaktiivsus ületab aktiivsust (emotsioone raske kontrollida); ekstravertne; rigiidne. -) Sangviinik madal sensitiivsus; kõrge aktiivsus; kõrge reaktiivsus; reaktiivsus-aktiivsus tasakaal (suudab kontrollida emotsioone); ekstravertne; fluiidsem. -) Flegmaatik madal sensitiivsus; madal aktiivsus (harjumuspäraseid asju teeb aktiivselt, uusi asju ei tee); madal reakviisus (näost raske välja lugeda, mida ta tunneb); reaktiivsus ületab aktiivsust (aktiivsus väga madal); introvertne; rigiidne. -) Melanhoolik kõrge sensitiivsus (tugev ja nõrk külg võtab asju liiga sisse ning seetõttu võib kannatada, kuid samas saab suuremat naudingut tundetest ning kunstist ja
Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia ISIKSUSE- ja SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA (Loengukonspekt Viljandi Kultuuriakadeemia üliõpilastele) Kalle Küttis 2011 1 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia Tööplaan 2011/12 sügissemester 1. 01.09 AVALOENG Isiksuseteooriad. Testid 2. 08.09 LOENG Isiksuseteooriad 3. 15.09 LOENG. Isiksuse struktuur. Testid 4. 29.09 SEMINAR. 5. 06.10 LOENG. Isiksuse struktuur. SEMINAR 6. 6. 13.10 LOENG Sotsiaalpsühholoogia 7. 20.10 Kokkuvõtlik loeng. EKSAM Jaanuar EKSAM PROGRAMM Isiksuse psühholoogia 1. Mõiste, uurimisaine, isiksuse kirjeldamise mõisted 2. Isiksuseteooriad 2.1. Psühhoanalüütilised teooriad (Freud, Jung, Adler, Erikson, Horney, Fromm, Reich) 2.2. Käitumuslikud ja õppimisteooriad (Allport, Catell, Eysenck, Skinner, Bandura) 2.3. Humanistlikud teooriad (Rogers, Maslow, Liev...
Uurimused jätkuvad. NB! indiviidisiksus Indiviid on geofraaviline ja bioloogiline mõiste, tal on oma nimi, sugu, elukoht jne. Kui indiviidi areng on häiritud, siis ei arene välja harmooniline, tsiviliseeritud, normaalne isiksus välja. Võib jääda arenemata ja jääda alaarenenuks. Isiksuse teooriad (ajalugu) · anatoomilis-füsioloogilised tunnusjoonte teooriad o kehamahlade teooria (Hippokrates) koleerik, sangviinik, flegmaatik, melanhoolik (LOE, kes on kiire, tasakaalustatud jne) o kehaehituse teooriad somatotüüpide teooriad (Sheldon, Kretschmer) füsiognoomiline teooria (Lavater) frenoloogia (Gall) · psühhodünaamilised teooriad (Freud, Jung, Adler, Fromm, Horney, Sullivan, AnnaFreud):motivatsioon! · Psühholoogilised tunnusjoonte (trait)teooriad (Stern, Allport, Eysenck, Raymond Cattell, Costa, McCrae)
1 ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST (EKSAMIKS VALMISTUMINE, PSP6001 Kristjan Kask) ESIMENE LOENG (ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST) Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Mis on psüühika? Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia -Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Arengupsühholoogia Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia Õiguspsühholoogia O...
alateadvusele. Adler rõhutas oma individuaalpsühholoogias võimu ja üleolekutungi ja alaväärsuskompleksi osa inimese kujunemisel.. Neofreudistid liikusid sotsiaalse elu tasandile ning pidasid põhitähtsateks sotsiaalseid suhteid reguleerivaid tegureid (seotus, konformsus, kuuluvus jm). Tunnusjoone teooriad isiksuse määrab ära stabiilsete seesmiste tunnusjoonte kombinatsioon, mis iseloomustab konkreetset isikut. Hippokratese neli temperamenditüüpi: sangviinik, koleerik, flegmaatik ja melanhoolik. Sheldoni süsteem liigitas isiksused sõltuvalt kehatüübist. Eristati endomorfseid (ümar keha rahumeelne, naudinguhimuline, heatahtlik), ektomorfseid (haprad valvas, ergas, intellektuaalne ja hea enesekontrolliga) ja mesomorfseid (lihaselised ekstravertne ja agressiivne) tüüpe. Gordon Allporti arvates määravad isiksuse kesksed -esmased (iseloomustusesõnad) ja teisesed (veidrustesõnad) tunnusjooned. Jõudis järledusele
HTOS.02.244 MAAILMA LASTEKIRJANDUSE EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED 1. Maailm vanimast eeposest. Gilgameš - kangelane oli Sumeri Uruki linna valitseja 3. aastatuhandel eKr. Koos oma parima sõbra, metsinimese Enkiduga elas Gilgameš läbi rea seiklusi. Koos võitsid nad koletise Humbaba ja pärast seda, kui Gilgameš oli tagasi lükanud jumalanna Ištari abieluettepaneku, tapsid taevase sõnni. Kui Endiku suri, asus Gilgameš otsima igavest elu. Jõudnud turvaliselt üle Surmavete, kohtas ta surematut meest Utnapištimit , kes jutustas Gilgamešile, kuidas tema ja ta perekond elasid üle suure veeuputuse. Utnapištim ütles, et igavese nooruse taim kasvab merepõhjas. Gilgameš leidis selle, kuid kui ta end ühel põllul pesi, sõi madu tema väärtusliku taime ära ning ta pidi tühjade kätega Urukisse tagasi minema. Gilgameši arvastuseotsing oli olnud asjata.Gilgameš otsib elu mõtet. Teda piinab küsimus, mis jääb inimesest järele pärast tema surma. Pöörd...
kujunemisel.. Neofreudistid liikusid sotsiaalse elu tasandile ning pidasid põhitähtsateks 34 sotsiaalseid suhteid reguleerivaid tegureid (seotus, konformsus, kuuluvus jm). Tunnusjoone teooriad isiksuse määrab ära stabiilsete seesmiste tunnusjoonte kombinatsioon, mis iseloomustab konkreetset isikut. Hippokratese neli temperamenditüüpi: sangviinik, koleerik, flegmaatik ja melanhoolik. Sheldoni süsteem liigitas isiksused sõltuvalt kehatüübist. Eristati endomorfseid (ümar keha rahumeelne, naudinguhimuline, heatahtlik), ektomorfseid (haprad valvas, ergas, intellektuaalne ja hea enesekontrolliga) ja mesomorfseid (lihaselised ekstravertne ja agressiivne) tüüpe. Gordon Allporti arvates määravad isiksuse kesksed -esmased (iseloomustusesõnad) ja teisesed (veidrustesõnad) tunnusjooned
- Kirjanduslik karakteroloogia (Theophrastos; La Bruyère). Karakteroloogia oli 17. sajandil väga populaarne kirjanduszanr, nt on 1891 välja antud antoloogia "Character writings of the 17th century". Theophrastose "Inimtüübid" on tõlgitud eesti keelde (Ivo Volt, TÜ Kirjastus, 2000). - "Kehamahlade" psühholoogia (humoral psychology;Galenos, Hippokrates; Kant, Wundt).Klassikalised temperamenditüübid (melanhoolik, koleerik, flegmaatik, sangviinik) ning nende postuleeritud seos "kehamahladega" (must sapp, kollane sapp, lima, veri). - Füsiognoomia (Aristoteles ja tema järgijad; Lavater) iseloomu seostamine välimusega, eriti näojoontega. - Frenoloogia (F.J. Gall) - "Etoloogia" (J.S.Milli "täppisteadus inimloomusest", mis uurib igapäevaseid teadmisi; McDougall; A.Bain [emotsioon, tahe, intellekt, psüühiline energia]) - Eksperimentaalne karakteroloogia (Galton) Isiksus psüh 2 ülesannet - ind vah eri uurimine
joota, siis koresööt, ja siis konsentraat. Kui hobune tuleb raskelt spordilt siis ei tohi anda 2 tundi külma vett. Põhiline mikrobiaalne käärimine käib jämesooles ja käärsooles. Meeleorganid h näevad suht halvasti, u 500 m peale. H on tasandiku loom. Ta näeb horisondi peale. H on head kõrvad, millega kuuleb hästi. Eriti hästi kuuleb mära. H närvisüsteem jag ka nelja gruppi. Alates sangviinukuga ja lõp melanhoolikuga. Konstitutsioon- sangviinik, melanhoolik, koleerik, flegmaatik Konditsioon ja toitumus - sammuti neli tüüpi mõlemal. 1. Näituse toitumus ilus, aga vormide all ei ole õiget lihaskude. Kõige ilusamad vormid. Naha alune on täidetud enamikult rasvkoega, kus on mõõdukas lihaskude. Ei oma töövõimet eriti. 2. Töökonditsioon lihaskude on vaheldumisi parajal hulgal rasvkoega. Nad on heas toitumuses ja ka tööd teevad hästi. Veidi ülekaalus. 3. sugukonditsioon suguloomadel
Kuulsaim ja mõjukaim on Freudi psühhoanalüütiline isiksusekäsitlus. Alateadvus, tungid. - Tunnusjoonte teooriad isiksuse määrab ära stabiilsete seesmiste tunnusjoonte kombinatsioon, mis iseloomustab konkreetset isikut. Esmased ja teisesed tunnusjooned. Hippokrats 4 temperamenditüüpi Galneos Koleerik Kollane sapp Melanhoolik Must sapp Sangviinik Veri Flegmaatik Lima Kretshmer ja Sheldon kehatüüp - Endomorfne-tüse, ektomorfne-kõhna, mesomorfne- normaalne. Pükniline, asteeniline, atleetlik G.Allport - Kesksed ja teisesed tunnusjooned R.Cattell faktoranalüüs EPQ Eysenck's Personality Questionnaire Eysenck'i bioloogiliste tunnusjoonte teoorias taandub isiksuse omaduste kogum kolmele põhimõttele: 1)ekstravertsus-introvertsus 2)neurootilisus 3)psühhootilisus "Suure viisiku" teooria (Paul Costa ja Robert McCrae)
Kuulsaim ja mõjukaim on Freudi psühhoanalüütiline isiksusekäsitlus. Alateadvus, tungid. - Tunnusjoonte teooriad – isiksuse määrab ära stabiilsete seesmiste tunnusjoonte kombinatsioon, mis iseloomustab konkreetset isikut. Esmased ja teisesed tunnusjooned. Hippokrats – 4 temperamenditüüpi Galneos Koleerik Kollane sapp Melanhoolik Must sapp Sangviinik Veri Flegmaatik Lima Kretshmer ja Sheldon kehatüüp - Endomorfne-tüse, ektomorfne-kõhna, mesomorfne- normaalne. Pükniline, asteeniline, atleetlik G.Allport - Kesksed ja teisesed tunnusjooned R.Cattell – faktoranalüüs EPQ – Eysenck’s Personality Questionnaire Eysenck’i bioloogiliste tunnusjoonte teoorias taandub isiksuse omaduste kogum kolmele põhimõttele: 1)ekstravertsus-introvertsus 2)neurootilisus 3)psühhootilisus "Suure viisiku" teooria (Paul Costa ja Robert McCrae)
JUPITER MARS Apostel Markus Apostel Paulus LÜMF MUST SAPP TALV SÜGIS VANADUS TÄISKASVANUIGA VESI MAA FLEGMAATIK MELANHOOLIK KUU SATURN Apostel Peetrus Apostel Johannes (Tabel raamatust Western Medicine. An Illustrated History, lk 32) KOLLANE SAPP Koleerik / Tuli Kuiv Kuum
Sotsiaalpsühholoogia 1. SP kui teadus SP osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid ... Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". Tänapäeval: "SP is the study of the causes and concequences of interpersonal behaviour" (Schachter, Gilbert, Wegner, 2012) SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ... Populaarne SP: sõprade leidmine ja suhete hoidmine, mõjutamine, juhtimine ja eestvedamine, suhtlemisõpetused, üksindus ja üksildus ... Teaduslik ja tarbepsühholoogia. Meie - lai pilt SP-st - alus k...
ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA I eksam 22.mai kell 16.15-17.30, M-22 eksam II eksam 4.juuni III aeg sügissemestri vahenädalal. I LOENG I TEOORIA Teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid. Teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus. Metateooria. – teooriate teooriad. Ühikuga alustatakse mudeli loomist. Selleks on käitumine või püsijoon (ajas muutumatu). Postulaadid – „mis siis tuleb kui..“ Teooria headus: llihtne, ei sisalda kõiksust, mittevastuoluline, teeb mõõdetavaid ennustusi. 2. ISIKSUSE TEOORIAD. Filosoofilised eeldused: - Determinism. - Pärilikkus. Keskkond muudab pärilikkuse poolt determineeritud skeeme. - Unikaalsus. - Proaktiivsus. Isiksus on aktiivne. - Teaduslikkuse printsiip. 3. ISIKSUSE KIRJELDAMINE: Nomoteetiline lähenemine – samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Saavutame võimalus...
oma tundmuste väljendamisel. Normid puudutavad ka erinevaid elukutsete esindajaid. Kujutate te ette medõde, kes operatsioonilaua ääres kurvastusest juukseid katkuma ja valju häälega halama hakkab. Samuti mõjutab tundmuste väljendamist situatsiooni eripära ja ka individuaalsed iseärasused. Kuidas reageerib näiteks samale situatsioonile koleerik, kuidas aga melanhoolik või flegmaatik? Üks tavasid saamaks aru partneri tundmustest on tema miimika jälgimine. Vaata joonist 8. Kirjuta iga näokujutise alla, mis tunnet vastav nägu sinu arvates peegeldab. Seejärel võrdle oma arvamust naabrite omaga. Püüdke leida ühine nimetaja tundele. Kirjeldage tunnet, mitte tegevust! Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 27
närvitegevuse tüüpi. 22 VEISEKASVATUS 1. Sangviiniline tüüp e. sangviinik. Tugev, tasakaalukas, elavalt liikuv. See on kõige täiuslikum tüüp ja sobib põllumajandusloomadele kõige paremini. Loomad kohanevad hästi ning on suure jõudluse ja hea söödaväärindusega (söödakulu toodanguühiku kohta). Sobib hästi piimaveistele. 2. Flegmaatiline tüüp e. flegmaatik. Tugev, tasakaalukas, väheliikuv, rahuliku käitumisega. Sobib eriti lihaveistele. Need loomad moodustavad oma kehas palju rasva ja nende massi-iive on suur. Nad on hea söödaväärindusega. 3. Koleeriline tüüp e. koleerik. Tugev, tasakaalutu tüüp, erutus on pidurduse suhtes ülekaalus. Seda tüüpi loomad on sõjakad ja kohanevad hästi, kuid pidurdusprotsessid on neil nõrgad. Suguloomadena on üliaktiivsed ja koormavad end üle
Temaatilise Appertseptsiooni test (TAT) Warteggi joonistustest 3. Käitumise hindamine (käitumise protsesside, produktide ja nende kvaliteedi hindamine) Tegevuse tulemuste hindamine ja analüüs Tegevuse produktiivsuse ja kvaliteedi hindamine 4. Isiksuse psühhofüsioloogilise tüübi uurimine (isiksuse omaduste otsimine närviprotsesside kulu iseärasuste kaudu) Temperamendi tüüpide uurimine (Hippokrates: sangviinik, koleerik, flegmaatik ja melanhoolik) Närviprotsesside kiiruse, jõu ja tasakaalustatuse uurimine © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 101 Psühhodünaamiline lähenemine Sigmund Freudi (1856 - 1939) psühhoanalüütiline teooria Teadvus Alateadvus Eelteadvus Teadvusetus Instinktiivne tung Valusad läbielamused Ebasündsad ihad