Eraldi tuuakse ära võrdlus Euroopa Liidu 25 riigi keskmisega ja lähiriikidega. Analüüsi aluseks on eelmisel aastal valminud riigi eelarvestrateegia raames läbi viidud hetkeolukorra analüüs, Eesti Statistikaameti ja Eurostati andmed ning vastava valdkonna juhtivate spetsialistide arvamused. Teises peatükis kajastatakse fiskaalstrateegiat. See on koostatud Rahandsministeeriumi kevadise majandusprognoosi alusel ning määratleb Vabariigi Valitsuse fiskaalpoliitika, eesmärgid, millest eelarvepoliitika elluviimisel lähtutakse. Peatükk annab ülevaate Eesti majandusarengust ja välivaadetest. Samuti on selles ära toodud fiskaalpoliitika eesmärgid, andmed valitsussektori eelarve tasakaalu, riigieelarve tulude prognoosi ja maksukoormuse, valitsussektori võla ja reservide arengute ning eelarvepoliitika pikaajalise jätkusuutlikkuse kohta. Kolmandas peatükis on valdkondade lõikes ülevaade Vabariigi Valitsuse prioriteetidest,
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut Õigusteaduse suund xxx Eesti fiskaalpoliitika Arutelu Õppeaine: RIM6101.YK Ettevõtlus ja majandus; Õppejõud: Anneli Kommer Tallinn 2017 Sissejuhatus Oma töös räägin ma üldiselt fiskaalpoliitikast ja siis täpsemalt Eesti fiskaalpoliitikast. Oma tööd ma alustan sellega, et toon välja antud teema definitsiooni, eesmärgi ja kirjeldan seda lühidalt
Kuna Eesti on väike avatud majandus, siis sõltub Eesti majandus väga tugevasti majanduskonjunktuuri muutustest välisturgudel. Seoses Eestis rakendatud valuutakomiteel põhineva rahasüsteemiga pole Eestis võimalik teostada aktiivset rahapoliitikat. Seetõttu on fiskaalpoliitikal täita Eesti majanduses oluline roll. Antud artiklis analüüsitakse valitsussektori tulusid ja kulutusi ning nendega seonduvaid probleeme. Samuti vaadeldakse valitsussektori kulutuste ja tulude struktuuri ning fiskaalpoliitika efektiivsuse mõningaid aspekte. Fiskaalpoliitika efektiivsuse tõstmine on eriti oluline tingimustes, kus Eesti on endale seadnud eesmärgiks ühineda Euroopa Liiduga. Valitsussektori tulud Fiskaalpoliitika järjekindlus on siirderiikide stabiilsuse üheks olulisemaks näitajaks. Taasiseseisvumisest alates on Eestis rakendatud ranget fiskaalpoliitikat, mis eeldab piiratud kulutamist ja kulutuste tasakaalustamist tuludega ning samuti piiratud ulatuses laenamist.
Esitlus fiskaalpoliitikast ja majanduse stimuleerimisest
FISKAALPOLIITIKA EESMÄRGID JA ELEMENDID Fiskaalpoliitika Fiskaalpoliitika ehk valitsuse eelarvepoliitika. Fiskaalpoliitika on valitsuse otsused maksustamisest ja eelarvesse laekunud rahade kulutamisest. Peetakse majanduse mõjutamise kõige olulisemaks instrumendiks Eesmärgid Vähendada tööpuudust Majanduse arengu toetamine Valitsussektori kulutuste vähendamine Luua tingimused kestvaks majanduskasvuks, mis toob kaasa inimeste heaolu suurenemise ja elatustaseme paranemise. EL- luua töökindlam ja tõhusam raamistik liikmesriikide fiskaalpoliitika
a) Õige b) Vale 2. Eurotsooni liikmesriikide fiskaalpoliitikat teostatakse Euroopa Liidu poolt a) Õige b) Vale 3. Automaatsed stabilisaatorid aitavad siluda majandustsükli mõju majandusele a) Õige b) Vale 4. Ootused võivad olla isetäituvad, mis tähendab seda, et kui turud muretsevad kriisi pärast, siis kriis ka toimub. a) Õige b) Vale TÄIDA LÜNK! 5. Kui rääkida fiskaalpoliitika koordineerimisest eurotsoonis, siis tuleb silmas pidada kahte aspekti. Esimene aspekt on_____________________ ja on seotud eelarve suurusega ja maksudega jne. Teine aspekt ________________________ ja on seotud stabiliseerimispoliitikaga. a) regionaalne, rahvuslik b) struktuurne, makroökonoomiline c) poliitiline, sotsioloogiline d) täpne, vähem täpne Vastus: Struktuurne aspekt on peamiselt mikroökonoomiline ja on seotud eelkõige eelarve suurusega,
$UYHVWXVWHVW(HODUYHMDILVNDDOSROLLWLND 0LNURMDPDNUR|NRQRRPLND7.DUP 0LQXNRGXŹ7/00,0$Ź7HHPDŹ$UYHVWXVWHVW(HODUYHMDILVNDDOSROLLWLND 7HVWLQDYLJDWVLRRQ $OXVWDWXG 2OHN /}SHWDWXG $HJDNXOXV 3XQNWLG +LQQH PDNVLPDDOQH .VLPXV $OOMlUJQHYDVWHLROHDXWRPDDWQHVWDELOLVDDWRU 9DOPLV +LQQH 9DOLNV .XYDNRUUDJDNVDNHQ 0lUJLVWD ...
1 Fiskaal- ja rahapoliitika Fiskaalpoliitika · Fiskaalpoliitika on riigi eelarvepoliitikia · Fiskaapoliitika lähtub riigi ülesannetest, makromajanduslikest vajadustest. · Valitsuse traditsiooniline makroökonoomiline poliitika mõjutab reeglina kogunõudlust. · Nõudluse laiendamist või kitsendamist kasutatakse sageli kogutoodangu suurendamiseks või vähendamiseks, mis omakorda põhjustab inflatsiooni kiirenemist või aeglustamist ja töötuse suurenemist või vähenemist Situatsioonikohane fiskaalpoliitika
igal antud hinnatasemel. 44. Valitsuse roll majanduse makrotasandil majanduse kogumahu, ressursside hõivetaseme (sh tööhõive taseme) ja hinnataseme reguleerimises. Peamisteks eesmärkideks on siin majanduskasvu soodustamine, majanduse stabiliseerimine, tööpuuduse ning inflatsiooni vähendamine. Kui valitsus kasutab majandustegevuse mõjutamiseks maksude või avaliku sektori kulutuste muutmist, on tegemist fiskaalpoliitikaga e eelarvepoliitikaga. 45. fiskaalpoliitika Fiskaalpoliitika on valitsuse otsused maksustamisest ja eelarvesse laekunud rahade kulutamisest. 46. monetaarpoliitika. Riigi rahapoliitika ehk monetaarpoliitika on otsused rahapakkumise muutmise kohta. 47. Fiskaalpoliitika mõju majandusele. Valitsus saab kasutada fiskaalpoliitikat majanduse laiendamiseks, suurendades avaliku sektori kulutusi, või vähendades makse. Sellisel juhul on tegemist ekspansiivse fiskaalpoliitikaga.
Seminar 11 Fiskaal- ja monetaarpoliitika Fiskaal Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz 1.Miks on struktuurne defitsiit fiskaalpoliitika parem näitaja kui tegelik defitsiit? Iseloomustab eelarve defitsiiti täieliku tööhõive korral. Struktuurse defitsiidi põhjuste hulgast on kõrvaldatud automaatsete stabilisaatorite toime ning saab hinnata, ata, kas as fiskaalpoliitika s aa po t a o on to toiminud ud majandusele aja duse e pos positiivselt t vse t võ või mitte. tte. 2
p 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Fiskaal- ja monetaarpoliitika Eesmärgid sarnased. Suunatud kogunõudluse (tarbimise) riigipoolsele kontrollile. Ühelt poolt võib tarbimise liigne kasv põhjustada lühiajalise majanduskasvu ja olla inflatsiooni allikaks. Teisest küljest võib isegi väike tarbimise langus põhjustada majanduslanguse ja seega ka töötuse suurenemist suurenemist. Fiskaalpoliitika taotleb kogunõudluse kontrolli muutes tasakaalu valitsuse kulutuste jja maksumäärade vahel. ·Fiskaalpoliitikat viib ellu valitsus ·Monetaarpoliitikat reeglina keskpank Mõlema poliitika puhul on kerge teha ettepanekuid, kuid neid ellu viia väga raske. USA s Euroopa Liidus, USA-s, Liidus ka Eestis on keskpank iseseisev, iseseisev valitsusest sõltumatu institutsioon. 3
tasakaalus. Intressi tasakaalustava rolli illustreerimiseks makromajanduses kirjutame rahvamajanduse arvepidamise võrrandisse ka tarbimis- ja investeerimisfunktsioonid: Y- C0 + c (Y -T ) G = I(r) Y,T ja G katusega Järeldub, et S´ = I(r) Tasakaalu intressimäär kujuneb, kui säästud võrduvad investeeringutega ehk on määratud säästude (laenukõlblike fondide pakkumise) vertikaalse joone ja soovitud investeeringute graafikujoone lõikepunktiga 2.5. Fiskaalpoliitika efektid Fiskaalpoliitika on valitsuse majanduspoliitika, mis kasutab valitsussektori või tulu baasi muutmist majandusaktiivsuse stimuleerimiseks või vähendamiseks. · avaliku sektori kulutused suurenevad G võrra. · valitsuse ostude suurenemine põhjustab investeeringute vähenemist. Investeeringute kahanemine aga tekitab intressimäära(de) tõusu. · sellist efekti nimetatakse väljatõrje efektiks. · Kui maksud alanevad, siis kasutatav tulu ja tarbimine suurenevad (maksude muut T).
Valuutakomitee on rahasüsteem, kus riigi keskpanga võimalused teostada rahapoliitikat on väga piiratud. Eesti Pank ei saa ulatuslikult muuta raha pakkumist, kuna raha hulga majanduses määrab välisvaluutareserv. Intresse pole samuti võimalik muuta, sest fikseeritud vahetuskursi säilitamiseks tuleb lähtuda Euroopa Keskpanga rahapoliitikast, mis määrab ka Eesti intresside taseme. Eesti riigi peamine majanduspoliitiline vahend on fiskaalpoliitika. Fiskaalpoliitikaga püüab riik toetada majanduse arengut ning vähendada tööpuudust. Selle peamisteks vahenditeks on eelarvelised kulutused ja maksud. Maksude osatähtsust riigi majanduselus näitab maksukoormus. Mida rohkem funktsioone on riik võtnud kanda, seda kõrgemad on maksud. Lisaks üldisele maksukoormussele saab majanduse arengut mõjutada ka maksude struktuuri muutes. Tarbimiselt võetavad maksud (käibemaks) mõjutavad rohkem vaesemaid elanikke. Rikkamaid inimesi
1. Põhimõisted Mikroökonoomika- Mikroökonoomika on majandusteaduse haru, mis uurib majapidamiste ja firmade individuaalsete valikute mõjureid ja tagajärgi. Makroökonoomika- Makroökonoomika on majanduse haru, mis uurib majandust tervikuna selliste agrekaatnäitajate abil nagu koguhõive, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. Majandustegevus - kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Ressursid ehk tootmistegurid kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks (maa, kapital, töö). Investeerimine uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsess. Alternatiivkulu teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega (parimast alternatiivist loobumise hind). Tootmisvõimaluste kõver (PPC) - näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Käsumajandus ri...
välisvaluutaks. Kokkuvõtteks võib välja tuua järgmist : · Eesti kroon pole küll ise vabalt konverteeritav, kuid teda saab selleks vahetada ( konkreetselt siis Saksa margaks); · Eesti kroon lastakse ringlusse ainult täielikult tagatuna ning jäigalt seotud kursiga ( Saksa marga suhtes); · Eesti ilmselt on ainuke maa, kus keskpangal on seadusega keelatud devalveerimine ( vääringu kursi alandamine). 8.5. FISKAALPOLIITIKA Valitsuse ja parlamendi pädevuses on e e l a r v e - ja m a k s u p o l i i t i k a ( fiskaalpoliitika). Valitsus koostab ja parlament kinnitab igaks eelarveaastaks riigieelarve. Eelarve k u l u d e p o o l e l on püütud täpselt välja arvestada kõik riiklikud väljaminekud. T u l u d e p o o l ( laekumised riigieelarvesse) on palju oletuslikum. Konkreetne eelarvesummade jaotus sõltub sellest, milline on parlamendienamuse ja valitsuse poliitiline kurss.
täistööhõivet. Fiskaalpoliitika peamiseks eesmärgiks on tagada riigi jätkusuutlik majandusareng ja majanduse tasakaal. Majanduse tasakaalutase võib kogutoodangu täishõivetasemest olla väiksem või suurem. Esimesel juhul tegu languslõhe, teisel juhul inflatsioonilõhega. Languslõhe vältimiseks tuleks kogukulutusi suurendada. Inflatsioonilõhe kaotamiseks tuleks kogukulutusi vähendada. Üheks abinõuks majandustegevuse mõjutamisel on FISKAALPOLIITIKA. Fiskaalpoliitika on majanduspoliitika, mis kasutab majandustegevuse mõjutamiseks (stimuleerimiseks või vähendamiseks) avaliku sektori kulutuste või tulude baasi muutmist. Fiskaalpoliitika võib olla nii automaatne kui situatsioonikohane. Automaatsed stabilisaatorid Automaatsed stabilisaatorid kujutavad endast fiskaalpoliitika vahendeid, mis on majandussüsteemi sisse ehitatud. Nad käivituvad ilma täiendava administratiivse sekkumiseta. Nad pidurdavad automaatselt kogukulutusi
Eesti ressursid : Põlevkivi , turvas, fosforiit.Tootmistegurid:majanduslike ressursside kogum, mis on ühiskonnale käsutada kõikide majanduslike soovide rahludamiseks.Tootmisteguri liigid:Maa(kliima , maa) , Kapital (Reaalkapital, finantskapital ) ja Inimkapital (tööjõud, ettevõtlikkus ).Majanduse põhiprobleem:Kõigil riikidel maailmas tuleb otsustada, mida toota, kuidas toota ning kellele toota nii, et ühiskond saavutaks maksimaalse heaolutaseme.SKP-(sisemajanduse koguprodukt) peegeldab riigis teatud ajaperioodi jooksul toodetud kaupade ja- teenuste maksumust.SKP per capita- SKP näitaja inimese kohta.(ostujõu standardi alulsel arvutatud SKP inimese kohta annab riigi heaolule objektiivsema hinnangu, kuna sel juhul on kõrvaldatud hinnataseme erinevuse riikide vahel)(koosneb jooksevhindadest kui ka ostujõu standardist)SKP langeb:Ülekuumenenud majandus =Majanduslangus , riigis toodetakse vähem kaupu ja teenuseid, inimeste majanduslik olukord...
Ühiskonnaõpetuse KT 1) Tootmistegurid, majandusressurssid 2) Ressursside efektiivne kasutamine 3) SKP -? Jooksevhindades ja püsivhindades 4) SKP riigi rikkuse mõõdupuuna. SKP per capita. SKP naaberriikides. Kõige kõrgema SKP-ga riigid. 5) inflatsioon, mis on, selle põhjused, inflatsiooni mõju tarbijale 6) riigi majanduspoliitika peamised eesmärgid 7) fiskaalpoliitika 8) eelarve mis on, koduvalla ja riigieelarve maht, kuidas riigitasandil eelarve välja töötatakse, koostatatakse, lisaeelarve 9) maksud Eestis riiklikud + kohalikud 1. Ühiskonna majandusressursid ehk tootmistegurid on vahendid, mis on ühiskonna käsutuses kõigi majanduslike soovide rahuldamiseks. Kõik otsused tehakse piiratud ressursside tingimustes. Tootmistegurid jagunevad kolmeks: a) MAA -> looduslikud ressurssid, nagu maa, mets, maavarad
Ekspansiivne fiskaalpoliitika- soovitakse majandust laiendada,suurendatakse avaliku sektori kulutusi või vähendatakse maksusid. Viib kogunõudluse suurenemiseni, tööhõive suureneb, majanduskasv kiireneb. Kitsendav fiskaalpoliitika- vastupidise eesmärgiga (maksude suurendamine). Viib kogunõudluse vähenemiseni, inflatsioon pidurdub, majanduskasv aeglustub. Fiskaalpoliitika võib olla automaatne, reguleeriv. Automaatne fiskaalpoliitika Automaatsed fiskaalsed stabilisaatorid (AFS) on fiskaalpoliitika vahendid, mis on majanduses endas olemas. Üks oluline automaatne stabilisaator on astmeline tulumaks.Automaatsed stabilisaatorid omavad pidurdavat jõudu, aga nad ei kõrvalda majanduslikku langust ega tõusu. Automaatsed fiskaalsed stabilisaatorid AFS töötavad seda efektiivsemalt, mida suurem on riigi roll majanduses ning mida progresseeruvamad on maksud. Kuna Eestis on Sotsiaaltoetused tagasihoidlikud, maksukoormus suhteliselt madal, maksud väheprogresseeruvad
Kuna tööd ei ole, siis on ka tarbimine piiratud, elatustase on madal. Majandustõus ehk Majanduse toibumisperiood. Tajudes tingimuste paranemist, hakkavad ettevõtted oma tegevust laiendama. Tööpuudus väheneb, sest uusi ressursse on tootmisse jälle vaja. Enamik majanduskasvu perioode kestab vähemalt kolm aastat. Majanduspoliitilised - Fiskaalpoliitika instrumendid - Raha- ehk monetaarpoliitika Fiskaalpoliitika Fiskaalpoliitikaks nimetatakse valitsuse tegevust majandusliku aktiivsuse mõjutamisel läbi maksude ja eelarvekulutuste. Fiskaalpoliitika - eelarvepuudujäägi tekkimine peamised puudused - väljatõrjeefekt - inflatsioonioht - poliitiline surve eelarvele Rahapoliitika Rahapoliitika on poliitiliselt sõltumatu keskpanga
Majanduse planeerimine – a)Majandusarengu toetamine ja tööpuuduse makromajanduspoliitika vähendamine. Iseseisev kirjalik töö vihikusse õpikuga (ptk 5.4). NB! Kirjuta b)rahandusministeerium maksuseaduste kaudu, mille küsimus ette! muutmine on Riigikogu pädevuses. 1. Nimeta riigi eesmärgid majanduspoliitika 7. Fiskaalpoliitika teostamise vahenditeks on: kujundamisel. Riik kehtestab seadused või reeglid, 1) riigieelarvelised kulutused, 2) maksud. mis määravad ettevõtete ja majapidamiste käitumiskeskkonna. Samal ajal toodab riik ka valitud kaupu ja teenuseid, mida ta pakub majapidamistele ja ettevõtetele. Riik tagab kodanike sotsiaalse ja majandusliku heaolu. Riik muudab ka sissetulekute 8. Kumb on olulisem – majanduskasv või
Makro II-I Mis on fiskaalpoliitika? Valitsuse majanduspoliitika, mis kasutab avaliku sektori kulutuste või tulude baasi muutmist majandustegevuse stimuleerimiseks või vähendamiseks. Kuidas toimub erainvesteeringute väljatõrjumine? Vt. konspekt joonis lk 39 Mida kujutab endast ekspansiivne fiskaalpoliitika? · avaliku sektori kulutuste suurendamine, jättes maksutulud muutumata · maksutulude vähendamine · kasutatakse majanduse laiendamiseks · kogunõudlusjoon nihkub ülespoole · nii avaliku sektori kulutuste kui ka maksutulude suurendamine Mis on riigieelarve? Riigi rahaline plaan, mis sisaldab tulusid ja kulusid Kui tööpuudus on kõrge, siis tuleb rakendada kitsendavat fiskaalpoliitikat? Õige/vale??? Mis on riigivõlg
regionaalpoliitilisi mmetmeid b) Ühtekuuluvusfondist finantseeritakse ainult infrastruktuuti (taristu) investeeringuid c) EL regionnalpoliitika põhieesmärgiks on vaesemate ja jõukamate liikmesriikide vaheliste erinevuste vähendamine d) Phare programmist toetati ainult kandidaatriikide liitumiseelset ettevalmistust 3. Missugune alljärgnev väide EL majandus- ja rahaliidu kohta on korrektne a) Monetaarpoliitika (rahapoliitika) on liikmesriikide pädevuses, fiskaalpoliitika (eelarvepoliitika) on EL tasandi pädevuses b) Nii fiskaalpoliitika (eelarvepoliitika) kui monetaarpoliitika (rahapoliitika) on liikmesriikide pädevuses c) Nii fiskaalpoliitika (eelarvepoliitika) kui monetaarpoliitika (rahapoliitika) on EL tasandi pädevuses d) Fiskaalpoliitika (eelarvepoliitika) on liikmesriikide pädevuses, monetaarpoliitika (rahapoliitika) on EL tasandi pädevuses 4
Suurenevad tarbimiskulud. Riik võiks sekkuda kiiresti suureneva inflatsiooni korral. Inflatsiooni korral on pakkumine ületanud nõudmise, on tekkinud üleküllus. Raha väärtus langeb ja raha väärtust peab kaitsma. Tööhõivetase on ületatud. Raha väärtuse võib fikseerida. Riik võiks toetada ülekülluses oleva kauba eksporti riikidesse, kus on kaubast puudus ja vähendada makse ekspordi pealt. Tulumaksu suurendamine. 3. Milles seisnevad kitseneva fiskaalpoliitika ja kitsendava monetaarpoliitika erinevused ja sarnasused? Fiskaalpoliitika on rahanduspoliitika ehk eelarvepoliitika. Kui aga valitsus kasutab fiskaalpoliitikat majanduse kokkutõmbamiseks, vähendades avaliku sektori kulutusi või suurendades makse, on tegemist kitsendava fiskaalpoliitikaga. Majanduse koomale tõmbamine, vähendatakse avaliku sektori kulutusi või tõstetakse makse. Monetaarpoliitika on rahapoliitika. Kitsendav rahapoliitika tähendab, et keskpank tõstab
Majanduslik stabiilsus · Turg ja majandus tervikuna toimivad kõige effektiivsemalt tasakaalustatud seisundis. · Turu üldine tasakaal- nõutav kauba/tegurite kogus vastab pakutavale kgusele. · Iga ühiskond loob endale oma majandussüsteemi, mis lähtub kindlatest printsiipidest. · Moodustub toimivate seadustega majanduskeskond, mida kujundab majanduspoliitika. Ühiskonnas loodud väärtusi saab mõõta: · Kulutuste põhjal, mida tehakse kaupade/teenuste ostmisel. · Tulude põhjal, mida saadakse tootmistegurite eest. RKT- rahvusvaheline kogutoodang- ühe riigi tootmistegurite poolt ühes aastas loodud kaupade ja teenuste rahaline koguväärtus (ainult Eesti kapital). · Nominaalne SKT- arvestatakse jooksvates hindades. · Reaalne SKT- nominaalset SKT-d on korrikeeritud inflatsiooniga. SKT- mis mõjutab selle suurust · Hõlmab ainult lõpptarbimist. · Ainult riigi territoo...
( hinnataseme tõus). Multiplikaator kordaja, mis näitab mitu korda kogutulu muutub, kui muutub mõni SKP autonoomsetest komponentidest. Kogunõudlus rahvamajanduse reaalne kogutoodang, mida majandus subjektid soovivad ja suudavad osta igal antud hinnatasemel. Kogupakkumine rahvamajanduse reaalse kogutoodangu kogus, mida firmad tahavad toota ja müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel. 12. Fiskaalpoliitika Fiskaalpoliitika valitsus kasutab majandustegevuse mõjutamiseks maksude või avaliku sektori kulude muutmist (automaatne või situatsioonikohane). Automaatne fiskaalpoliitika stabilisaatorid ehitatud majandussüsteemi sisse, kindlustavad avaliku sektori kulutuste automaats emuutuse, kui kogutulu või töötus muutub. Situatsioonikohane fiskaalpoliitika valitsuse spetsiifilised otsused või tegevused. Kui valitsus suurendab avaliku sektori
Võib muuta ka maksude struktuuri.Näiteks käibemaks mõjutab rohkem vaeseid, rikkamatele avaldab mõju kapitalimaks. Aktsiisimaksuga (nt. tubakaaktsiis) on võimalik mõjutada kahjulike toodete tarbimist, kuid need võivad tekitada ka varimajandust(salaviin). Näiteks võib ka soosida teatud tegevusi, andes maksuvabastust. Näiteks maksusoodustust antakse ettevõtetele mis pakub tööd invaliididele, soodustades seeläbi puuetega inimeste kaasamist tööturule. 6)Riigieelarve kulutused-teine fiskaalpoliitika teostamise vahend Riigi kulutuste suurenemine erutab tarbimist ja toob kaasa tootmise kasvu. Väheneb tööpuudus, kuid hinnad tõusevad, sest inimeste ostujõud kasvab. Eestis vastutab fiskaalpoliitika eest rahandusministeerium. 7)Majanduspoliitika rakendamine Majandusprotsessid on omavahel seotud, ühe majanduspoliitilise abinõu rakendamine võib viia ühe eesmärgi täitmisele, kuid kahjustada ka teiste eesmärkida saavutamist. Näiteks kui
Raha hulka saab reguleerida nii, kui riik määrab palju raha on ringluses (ehk saab vajadusel käibelt ära võtta või juurde trükkida). Rahapoliitikaga tegeleb eesti riigis peamiselt Eesti Keskpank. Keskpank piirab peamiselt inflatsiooni säilitades seeläbi raha väärtust, kui ka majanduskasv. Raha väärtust ehk hinda saab reguleerida määrates minimaalsed ja maksimaalsed intressid laenude andmiseks. Fiskaalpoliitikaga on asi veidike keerulisem. Fiskaalpoliitika eesmärgiks on peamiselt töötuse vähendamine, luues uusi töökohti või koolitades/arendades töötuid ja makstes erinevaid toetusi ja ühishüvesid. Indiviidide toimetulekut mõjutavad suuresti inimeste endi sotsiaalne staatus ehk ühiskondlik positsioon. Kõrgematesse kihtidesse kuuluvatel inimestel on rohkem resursse, seega neil on rohkem oskuseid, tutvusi, teadmisi, võimu ja muidugi ka raha, kui madalamatesse klassidesse kuuluvatel
Portfelliteooria- eesmärk valida erinevate investeeringute vahel sellised kombinatsioonid , mis pakuvad võimalikult väikese riski juures võimalikult suurt tulu Fiskaalpoliitika- rahakoti haldamine e eelarvepoliitika. Riigieelarve suurus sõltub maksukoormusest ja sellest kui hästi või halvasti maksud laekuvad. *Automaatne fiskaalpoliitika- inerts , mille tulemusena iseenesest ning välisest sekkumisest sõltumata võivad majadusprotsessid liikuda soodsas suunas. *Situatsioonikohane fiskaalpoliitika jaguneb sõltuvalt soovitud eesmärkidest: -agressiivselt laienev fiskaalpoliitika- valitsuse tegus majandustegevuse elavdamise suunas. Eesmärkide saavutamiseks peaks valitsus suurendama avaliku sektori kulutis või vähendama makse -kitsendav fiskaalpoliitika- valitsus mingitel põhjustel peab vajalikuks majandust nn maha jahutada. Sisuliselt oleks eesmärgiks majanduse kokkutõmbamine, liigse optimismi vähendamine ja ka majanduskasvu aeglustamine
Ressursid ehk tootmistegurid on kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks.Tootmistegurid on- Maa, kapital ja töö. Alternatiivkulu hõlmab seda teiste hüviste hulka, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega. Tootmisvõimaluste kõver (PPC)- näitab kahe hüviste eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Kasvavate alternatiivkulude seadus toimib, kui ühe hüvise täiendava koguse saamiseks peab ühiskond iga kord loobuma ikka suuremast ja suuremast teise hüvise kogusest. Käsumajanduses jaotab riik ressursse ja toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. Turumajanduses jaotavad ressursse eraisikud, kusjuures riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. Kus kehtib turuinstitutsioon, kus hinnad kujunevad konkureerivate indiviidide vabas konkuretsis. Segamajandus- kus ressursside jaotuse määravad ära riik ( avalik sektor ) on traditsioonid ja tur...
32. Kogutoodangu täishõivetase 33. Languslõhe suurus, mille võrra kogunõudlus on lühiajaliselt allpool kogutoodangu täishõivetaset 34. Multiplikaator on kordaja, mida näitab mitu korda rahvuslik kogutulu muutub, kui muutub mõni SKP autonoomsetest komponentides. SKP multipikaator on selle tulemus, et osa kulutusi on üheaaegselt nii SKP funktsiooniks kui ka SKP koostiseks. 35. Automaatsed stabilisaatorid on fiskaalpoliitika vahendid, mis automaatselt pidurdavad kulutusi inflatiooni situatsioonis või stimuleerivad kulutusi , kui majanduses on langus. Automaatsete stavilisaatorite näiteks on tulumaks 36. Defitsiidiga finantseerimine on avaliku sektori kulutuste finatseerimine laenu abil, et katta vahet, mille võrra kulutused ületavad maksutulusid 37. Fiskaalpoliitika on valitsuse majanduspoliitika, mis kasutab avaliku sektori kulutuste
Töötuse põhjus on valed majandusotsused, täpsemalt säästmis- ja investeerimisotsused. Säästjad ja investorid on eri grupid, kes on erinevalt motiveeritud. Eitavad intressimäärade ühtlustuvat mõju. Panganduses teevad ilma akumuleeritud vahendid ja laenud teistelt pankadelt. Erasektori otsused võivad mõnikord viia ebaefektiivsuseni makromajanduslikes olukordades, seega soovitatakse avaliku sektori sekkumist läbi rahanduspoliitika, mida teostaks keskpank ja fiskaalpoliitika valitsus. Toetavad segamjandust, milles on põhiosa erasektoril, kuid mõjukas osa ka valitsusel ja valikult sektoril. VALITSUSE MAJANDUSFUNKTSIOONID I- Turumajanduse funktsioneerimiseks vajaliku seadusandluse loomine. II- konkurentsi säilitamine. III- tulu ja heaolu ümberjagamine. IV -ressursside ümberpaigutamine viisil, mis muudaks SKT struktuuri. V- majanduse stabiliseerimine- töötuse ja inflatsiooni kontrollimine, majanduskasvu tagamine. POLIITIKA VALIKUVÕIMALUSED:
haruldane. 5. 10 nippi kuidas seljatada sügiskaamos.- Eesti päevaleht.ee Sügiskaamos- on pime aeg sügisel ja talvel 6. Tõhus viis on fassida ennem toode pakendisse.- Postimees.ee Fassida- pakkida/pakendada, eelpakkima midagi. 7. Tänapäeval peaks olema kõik evkivalentsed.- Õhtuleht.ee Evkivalentsed- võrdse väärtusega e võrdväärne ese, hulk v suurus kaup, milles väljendub teise kauba väärtus. 8. Me jätkame tugeva ja vastutustundliku fiskaalpoliitika kursil.- Õhtuleht.ee Fiskaalpoliitika- puutuv, riigikassa v eelarvega seotud, eelarvepoliitika 9. Perifeeria peaks teoreetiliselt olema suurem kuid ei ole.- Postimees.ee Perifeeria- on millegi välisosa/välisäär 10. Peaaegu iga laps mängib mingid videomängu nagu proff.- Reddit.ee Proff- olema hea mingis tegevuses. 11. Lingvistika on raskem kui võib arvata.- Reddit.ee Lingvistika- on keeleteadus 12
Tasakaalu alternatiivne määramine: kuna Y=C+S+T ja et E=C+Id+G+(X-M) ning tasakaalu korral Y=E, siis saame me valemi C+S+T=C+Id+G+(X-M), ehk taandatult S+T+M=Id+G+X S+T+M=väljavoog Id+G+X=sissevoog Multiplikaatoriefekt tähendab seda, et väikesed muutused avaliku sektori kulutustes võivad põhjustada suuremaid muutusi kogutulus. Tarbimisfunktsioon väljendab tarbimiskulutuste ja kasutatava tulu vahelist seost. C=Co+cYd PT 12 Fiskaalpoliitika Automaatsed stabilisaatorid on fiskaalpoliitika vahendid, mis automaatselt pidurdavad kulutusi inflatsiooniolukorras või stimuleerivad kulutusi kui majanduses on langus. Bilanss on raamatupidamisaruanne, mille ühel poolel on ettevõtte kõik varad ja teisel polel kõik kohustused ja kapital.(tulud, kulud) Defitsiidiga finantseerimine on avaliku sektori kulutuste finantseerimine laenu abil, et katta avahet mille võrra avaliku sektori kulutused (G) ületavad maksutulusid (T)
Tasakaalu alternatiivne määramine: kuna Y=C+S+T ja et E=C+Id+G+(X-M) ning tasakaalu korral Y=E, siis saame me valemi C+S+T=C+Id+G+(X-M), ehk taandatult S+T+M=Id+G+X S+T+M=väljavoog Id+G+X=sissevoog Multiplikaatoriefekt tähendab seda, et väikesed muutused avaliku sektori kulutustes võivad põhjustada suuremaid muutusi kogutulus. Tarbimisfunktsioon väljendab tarbimiskulutuste ja kasutatava tulu vahelist seost. C=Co+cYd PT 12 Fiskaalpoliitika Automaatsed stabilisaatorid on fiskaalpoliitika vahendid, mis automaatselt pidurdavad kulutusi inflatsiooniolukorras või stimuleerivad kulutusi kui majanduses on langus. Bilanss on raamatupidamisaruanne, mille ühel poolel on ettevõtte kõik varad ja teisel polel kõik kohustused ja kapital.(tulud, kulud) Defitsiidiga finantseerimine on avaliku sektori kulutuste finantseerimine laenu abil, et katta avahet mille võrra avaliku sektori kulutused (G) ületavad maksutulusid (T)
d. keelustas laenude andmine arengumaadele 12. Maksebilanss iseloomustab: a. riigi üldist heaolu b. riigimaksete laekumist c. kaupade ja teenuste liikumist riigi ja ülejäänud maailma vahel d. kaupade ja teenuste siseriiklikku liikumist 13. Importi vaadeldakse maksebilansi analüüsil: a. sümmeetrilise muutujana b. autonoomse muutujana c. asümmeetrilise muutujana d. indutseeritud muutujana 14. Fikseeritud valuutakursi puhul on kasulikum kasutada: a. monetaarpoliitikat, kuna fiskaalpoliitika ei toimi b. fiskaalpoliitikat, kuna monetaarpoliitika ei toimi c. tollipiiranguid, kuna sisemaist tootjat tuleb kaitsta d. ei ole võimalik midagi kasutada, kuna vahetuskursid on jäigad 15. Detsembris 1998 maksis 1 Suurbritannia naelsterling 1,7 USA dollarit ja 1 USA dollar 7,8 Rootsi krooni. Kui palju maksab Volvo naelsterlingites, kui ta maksis 84000 SEKi? a. 634£ b. 6335 £ c. 18308£ d. 36769£ e. 84000£ 16. Eesti krooni kursi tõus USA dollari suhtes: a. mõjub soodsalt eksportijatele
AD = C + I + G + (X - IM) b. Kogupakkumine – (AS – aggregate supply) on majandussubjektide valmidus müüa sõltuvalt hinnatasemest mingi kindel hulk lõpptoodangut. Kogupakkumise maht kujuneb eraettevõtete ja avaliku sektori ettevõtete tootmismahu summana. Tootmismahu alla mõeldakse seejuures, nagu makroökonoomikas tavaks, lõpptoodangumahtu ehk toodetud sisemajanduse koguprodukti. 17. Mis on fiskaalpoliitika ja monetaarpoliitika? Milline on Eesti fiskaalpoliitika? a. Fiskaalpoliitika - rahanduspoliitika tähendab valitsuse eelarvepoliitikat, mis lähtub riigile pandud ülesannetest, makromajanduslikest vajadusetest ja valitsevate poliitikute taotlustest. b. Monetaarpoliitika – rahapoliitika all mõistetakse riigi keskpanga tegevust. Eesmärk on raha stabiilsuse tagamine. 18. Millised on fiskaalpoliitika põhimõjud? a. 19
c. kui SKP väärtus suureneb d. * kui sissetulekud vähenevad 25. Monetaarpoliitika: a. lähtub ühest selgest lõppeesmärgist b. lähtub ühest või mitmest vaheeesmärgist c. * tugineb rahandusministeeriumi tegevusele d. on poliitikute väljamõeldis oma tegevusetuse õigustamiseks 26. Maksebilansi põhiosad on: a. * jooksevkonto, kapitalikonto ja reservkonto b. kaupade eksport ja import c. ülekannete bilanss ja teenuste bilanss d. kaubandusbilanss ja välisinvesteeringud 27. Kitsendav fiskaalpoliitika on: a. majanduspoliitika, mis surub alla igasugused kõrvalekaldumised optimaalsest b. * majandustegevuse kitsendamine maksude suurendamise ja avaliku sektori kulutuste vähendamise teel c. majanduse iseregulatsiooni eitav d. majanduse kitsendamine maksude vähendamise ja avaliku sektori kulutuste suurendamise teel 28. Jooksevkonto defitsiiti on võimalik leevendada: a. piirates väliskapitali voolu Eestisse b. * võimaldades eksporttoetusi c. piirates sisetarbimist d
Fiskaal- ja monetaarpoliitika Fiskaalpoliitika ehk rahanduspoliitika tegeleb peamiselt valitsuse eelarvepoliitikaga. Jaguneb maksupoliitikaks, kulutustepoliitikaks, tasakaalupoliitikaks ja laenupoliitikaks. Monetaarpoliitika ehk rahapoliitika on suunatud riigi keskpanga tegevusele. Eesmärgiks on tagada raha stabiilsus hinnataseme ja inflatsiooni stabiilsus - majanduse üldine kasv ja kõrge tööhõive. Antud töö eesmärgiks on analüüsida eelmises seminaris välja toodud näitajate
..............................................................................................21 3.2. Inflatsioon .....................................................................................................23 3.3. Inflatsiooni ja tööpuuduse vaheline komproiss AD-AS mudelis .....................26 3.4. Phillipis kõver ...............................................................................................28 4. RIIGIEELARVE JA FISKAALPOLIITIKA ...................................................30 4.1. Fiskaalpoliitika olemus ..................................................................................30 4.2. Nõudluspoolne fiskaalpoliitika.......................................................................30 4.3. Situatsioonikohase fiskaalpoliitika puudused ja võimalikud alternatiivid........31 4.4. Riigieelarve ...........................................................
arusaamale õiglasest jaotusest. Ümberjagamine toimub maksude ja mitmesuguste pensionide, toetuste ning abirahade kaudu, mida nimetatakse ülekandemakseteks ehk tulusiireteks. c) stabiliseerimisfunktsioon – eesmärgiks saavutada majanduse optimaalne areng ja pidurdada ebasoovitud protsesse. St.et riik tegutseb eesmärgiga saavutada kiire majanduskasv, madal inflatsioon ja kõrge tööhõive. 6. Fiskaalpoliitika Fiskaalpoliitika on valitsuse tegevus, mis puudutab kaupade ja teenuste riigile ostmist ja muude kulude tegemist ühiskondlike fondide (riigieelarve, kohalikud eelarved, sotsiaalkindlustus, ravikindlustus jt.) kaudu; maksude ja muude riiklike koormiste suurust ja tüüpi ning nende mõju majanduse arengule. 7. Riigirahandus Riigirahandus keskendub riigi fiskaalpoliitika teostamisele. Fiskaalpoliitikat nimetatakse teisiti veel riigikassa poliitikaks (lad. fiscus – riigikassa). 8
Kolmesektorilises majanduses võrdub kasutatav tulu saadud tulu (Y) ja makstud maksude (TA) vahe ning saadud tulusiirete (TR) summaga: Yd = Y TA + TR Tarbimisfunktsioon kolmesektorilises majanduses- C = C0 + cY cT Netomaksud: T = TA - TR Neljasektorilises majanduses- AD = C + Id + G + (X M) Impordi piirvalmidus (MPM)- MPM = M : Y Multiimplikaator- on kordaja, mis näitab, mitu korda kogutulu muutub, kui muutub mõni SKP autonoomsetest komponentidest. 11 FISKAALPOLIITIKA Riigi makromajandusliku poliitika eesmärgid- -hindade stabiilsuse tagamine - täistööhõive tagamine - rahasüsteemi stabiilsuse kindlustamine - majanduskasvu soodustamine. Makromajanduslike eesmärkide saavutamiseks kasutatakse fiskaalpoliitikat ja rahapoliitikat. Eelarve on bilanss, mille ühel poolel on avaliku sektori kõik tulud ja teisel poolel on kulutused Riigieelarve ülejääk -tekib, kui avaliku sektori jooksvad (antud perioodi) tulud on suuremad
Automaatseteks nim. neid seetõttu, et nad hakkavad tööle ilma täiendava administratiivse sekkumiseta 36. Defitsiidiga finantseerimine – Defitsiidiga finantseerimine põhjustab riigivõla kasvu, kuna avalik sektor kulutab kaupadele ja teenustele rohkem, kui ta on makse kogunud. Riigivõlg võib olla sisemine või väline, olenevalt sellest, kas avalik sektor on laenanud raha kodumaistelt või välismaistelt rahaturgudelt. 37. Fiskaalpoliitika – Fiskaalpoliitika tähendab valitsuse eelarvepoliitikat, mis lähtub riigile pandud ülesannetest, makromajanduslikest vajadusetest ja valitsevate poliitikute taotlustest. 38. Kitsendav fiskaalpoliitika- on maksude või kulutuste muutmine eesmärgiga takistada inflatsiooni kiirenemist. 39. Ekspansiivne fiskaalpoliitika – on maksude või avaliku sektori kulutuste muutmine eesmärgiga stimuleerida majanduskasvu ja tööhõivet. 40. Riigivõlg – 41
Avaliku sektori ökonoomika kordamisküsimused eksamiks 1. Riigirahanduse funktsioonid: 1. Allokatsioonifunktsioon · Allokatsiooni funktsiooni raames peab fiskaalpoliitika tagama avalike kaupade tootmise, millega turg (eraettevõtlus) toime ei tule. · Selle protsessi käigus jaguneb ühiskonna ressursside kasutus era-ja avalike kaupade vahel. · Kujuneb avaliku sektori institutsiooniline struktuur ja tegevuse maht. 2. Jaotusfunktsioon · Jaotusfunktsiooni raames peab fiskaalpoliitika võimaldama niisuguste sissetulekute ja vara jaotuse tekkimist, mis vastaks selle riigi kodanike
Intressimäära ja kogutulu vaheline nimetatud seos tuleneb sellest, et kõrged intressimäärad vähendavad investeeringuid ja investeeringute vähenemine vähendab omakorda reaalmajanduse kogutulu 5. Kui investeeringud on intressitundlikud, siis IS kõver on suhteliselt lauge IS kõvera antud kuju tuleneb sellest, et intressitundlikud investeeringud põhjustavad kogukulutuste suure muutuse, mis omakorda põhjustab kogutulu tasakaalutaseme suure muutuse. 6. Fiskaalpoliitika võib olla ekspansiivne või kitsendav (range). Ekspansiivne fiskaalpoliitika on majanduspoliitika, mida teostatakse majandustegevuse aktiviseerimiseks. Kitsendav fiskaalpoliitika on majanduspoliitika, mida teostatakse majanduse kokkutõmbamiseks avaliku sektori kulutuste vähendamise või maksude tõstmise abil. 7. Raha nõudluse motiivid on seotud kolme aspektiga: A) tehingumotiiv ehk soov omada raha, et teostada
1 Arvatakse, et parim, mida keskpank võib saavutada on: Vali üks: a. finantskeskkonna loomine, milles majanduspoliitika koordineerimine on võimalik ja välisšokid põhjustavad minimaalset kahju b. riigi majanduse täiesti iseseisev suunamine parimas võimalikus suunas c. passiivne jälgimine, et mitte teha olukorda hullemaks kui ta on d. valitsuse fiskaalpoliitika ebasoovitavate tagajärgede silumine 2 Oletame, et bensiini nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on 0,5. Kui suur peaks olema bensiini hinna tõus, et tarbija vähendaks tarbimist 2% võrra? 4 NB! Vastus kirjutada ilma protsendi sümbolita (%). 3 Mis põhjustab tsüklilise töötuse? Vali üks: a. igasugused tsüklonid jm. keeristormid b. majanduse tõusude ja mõõnadega areng c. ettevõtete kolimine soodsamasse piirkonda d. töötajate liigne spetsialiseerumine
uurimisse (püsiva tulu hüpotees), majandusajalukku, statistikasse (statistilised mudelid kvaliteedikontrollis) ning majanduse metodoloogiasse. Friedmani teadustöö, mida iseloomustab tugev keskendumine empiirikale, muutis tihti põhjalikult kaasaegset ettekujutust majandusest ja oli aluseks majanduspoliitikat valitsenud keinsismi langusele 1980-ndatel.Sai 1976 aastal Nobeli majandusauhinna. Ta oli Newsweeki kolumnist ning on olnud ka USA presidendi nõuandja. 24. Mis on fiskaalpoliitika? Fiskaalpoliitika tähendab valitsuse eelarvepoliitikat, mis lähtub riigile pandud ülesannetest, makromajanduslikest vajadusetest ja valitsevate poliitikute taotlustest. Fiskaalpoliitika jaguneb: Maksupoliitika; Kulutuste poliitika; Tasakaalupoliitika; Laenupoliitika. 25. Kuidas finantseeritakse avaliku sektori kulutusi? Defitsiidiga investeerimine, erasektori maksustamine. 26. Mis on raha?
1 ∆ Y =mg +∆ G ; m g= 1−MPC MPC ∆ Y =∆ T ∙ 1−MPC IS kõver LM kõver IS kõvera positsioon sõltub G-st ja T-st LM kõvera positsioon sõltuv M/P- stEkspansiivne rahapoliitika nihutab LM kõvera paremale Ekspansiivne fiskaalpoliitika nihutab IS Ekspansiivne rahapoliitika nihutab LM kõvera paremala kõvera paremale Kulutuste eksogeensed s~okid Rahanõudluse eksogeensed sokid nihutavad IS kõverat nihutavad LM kõverat Ekspansiivne fiskaalpoliitika suurendab Ekspansiivne rahapoliitika alandab kulutusi , kuid omab lühiperioodil intressimäära ja stimuleerib väljatõrje efekri investeeringuid
Kogumispensionimakse 2% Üksikisiku tulumaksumäär 20% RPK sotsiaalmaksumäär 33% SM maksmise aluseks olev kuumäär 355 eurot, tööandja minimaalne SM kohustus 117,15 eurot. Miinimum töötasu aastal 2015 kuus 390 eurot, tunnis 2.13 eurot. Maksuvaba tulu kuus 154 eurot, aastas 1848 eurot. Töötuskindlustusmakse 1,6% (töötaja) ja 0,8% (tööandja). Fiskaalpoliitika on riigi eelarvepoliitika. Situatsioonikohane fiskaalpoliitika nõuab valitsuse spetsigilisi otsuseid ja tegevusi. Ekspansiivne fiskaalpoliitika. Avaliku sektori kulutusi suurendatakse, maksutulud jäävad samaks. Kitsendav fiskaalpoliitika. Avaliku sektori kulutusi vähendatakse, maksutulud jäävad muutumatuteks. Automaatne fiskaalpoliitika. Vahendid - automaatsed stabilisaatorid. Rahapoliitika mõjutab majandust rahapakkumise ja krediidi kättesaadavuse kaudu ning teda saab
Kordamine kontrolltööks MAJANDUS 1. Majandusressursid: majanduse keskne temaatika, tootmistegurid + näited, alternatiivkulu + näide; SKP, selle tähendus, selle arvestamine, selle osad; inflatsioon, selle põhjused, selle mõju riigile/inimestele; slaidiesitlus: http://www.slideshare.net/madlimaria/majandusressursid 2. Majanduspoliitika: raha- ja fiskaalpoliitika eesmärgid ja vahendid; skeem: http://www.slideshare.net/ madlimaria/majanduspoliitika-2943386, konspekt vihikust 3. Tööturg ja tööhõive: aktiivne ja passiivne rahvastik, struktuurne tööpuudus, tööpuuduse mõju riigile/inimesele, passiivne/aktiivne tööturupoliitika; slaidiesitlus: http://www.slideshare.net/madlimaria/tturg-ja-thive-2943382 4. Sotsiaalpoliitika: sotsiaalkindlustuse põhimõte,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
