Aastatel 1508- 1512 maalis Michelangelo Vatikanis Sixtuse kabeli laemaali, mis kujutas piiblilegende maailma loomisest kuni suure veeuputuseni, lisaks on seal veel stseene ning isegi pilte argielust. Umbes 500 meetrisel pinnal umbes 350 figuuri ei olnud tema eesmärk luua ühtset ruumi illusiooni, vaid kujutada mitut ruumi. Noorena tehtud tööd on "Pieta`" Roomas Peetri kirikus ja "Taavet" Firenze Akadeemia muuseumis (1501- 1504). Peetri kiriku kupli ehitas Michelangelo, kes sai katedraali ametlikuks arhitektiks 1546. aastal. Katedraali parempoolses võlvkäigus asub Michelangelo maailmakuulus skulptuur Pietà (1498 1499). ,,Taavetis" avaldub tugev antiikskulptuuri mõju. Vorm on suurejooneline, hoogne ja rahutu ning väljendab ekspressiivselt suurt sisepinget ja jõudu. Looming on suurejooneline ja kirglik, tema kujutatud inimesed on nii kehalt kui vaimult tugevad.
Skulptorid ja maalrid püüdsid inimkeha jäljendada nii tõetruult, kui võimalik Kristlikke kujutluste kõrval tehti ka antiikmütoloogiaga seotuid skulptuure Õpiti uuesti tegema ratsamonumente ja ümarskulptuure ClCiclikc kic iocno nto t aod add p d p icitcutruere Leonardo da Vinci ,,Mona Lisa" Kunstniku kuulsamail maailil on kujutatud üht Firenze aadliku noort naist, kelle naeratus on jäänud tänini mõistatuseks. Renessansi arhitektuur Erinevalt eelnevale ajastule, kus Click to edit Master text styles hinnati gooti stiili, siis nüüd hinnati Second level pigem lihtsaid vorme ja harmooniat. Third level Kõige täiuslikumaks peeti
15.sajandi Itaaliast said alguse suured muutused kunsti alal. Nende muutuste eeldused olid majanduslikud. Inimene hakkas aru saama, et Jumala käsi polegi nii palju inimese elus, pigem määras in. Ise oma edukuse. Sai alguse usk inimesse. Kultuuriperiood, mis vastandus keskajale. Teiste sõnadega: uus maailmavaade ja uus kultuuritüüp, kus jumalakeskne maailmakäsitus asendati inimkeskse maailmakäsitusega. Eeldused uue maailmavaate tekkeks kujunesid esmalt Itaalia linnriikides (Genova, Firenze, Milano): - kaubandusele tuginev majanduslik tõus - rikkuste kogunemine ja panganduse teke - varakapitalistlike suhete kujunemine Rikaste linnriikide valitsejad pidasid oluliseks kunsti ja teaduste soosimist. Lisaks: maade avastused, trükikunsti leiutamine jne. Märksõnad: - antiikkultuuri taassünd - Soov ei olnud antiikkunsti korrata, kopeerida, vaid luua midagi samaväärset või isegi paremat.
Näidenditegevuse ja selle autori paremaks mõistmiseks selgitan, mis on commedia erudita, milline oli tollal ühiskond ja Itaalia ning annan ülevaate näidendi sisust ja analüüsist. Püüan jõuda võimalike lavastamistingimusteni, uurides ajastut. 3 1. Autorist Niccolò Machiavelli sündis 3. mail 1469. aastal Itaalias Firenzes ja suri 21. juunil 1527. aastal. Ta oli renessansiaegse Itaalia poliitiline filosoof ja riigimees ja Firenze vabariigi sekretär. Ta saavutas oma kuulsuse tänu teosele „Valitseja“ (Britannica, 2016). Tema perekond kuulus vaesunud aristokraatide hulka. Ta isal olid maavaldused provintsis ning talupojad pidid lepingukohaselt pool oma saagist talle andma, kuid perekonna ülalhoidmiseks pidas isa juristiametit. Niccolò sai hea hariduse, mille tõttu oli tal ka võimalus linnavalitsuses töötamiseks. (Schutting, 2006: 19). Machiavelli on kirjutanud, kuidas ta kuulas munk Girolamo Savonarola kõnesid
Näidenditegevuse ja selle autori paremaks mõistmiseks selgitan, mis on commedia erudita, milline oli tollal ühiskond ja Itaalia ning annan ülevaate näidendi sisust ja analüüsist. Püüan jõuda võimalike lavastamistingimusteni, uurides ajastut. 3 1. Autorist Niccolò Machiavelli sündis 3. mail 1469. aastal Itaalias Firenzes ja suri 21. juunil 1527. aastal. Ta oli renessansiaegse Itaalia poliitiline filosoof ja riigimees ja Firenze vabariigi sekretär. Ta saavutas oma kuulsuse tänu teosele ,,Valitseja" (Britannica, 2016). Tema perekond kuulus vaesunud aristokraatide hulka. Ta isal olid maavaldused provintsis ning talupojad pidid lepingukohaselt pool oma saagist talle andma, kuid perekonna ülalhoidmiseks pidas isa juristiametit. Niccolò sai hea hariduse, mille tõttu oli tal ka võimalus linnavalitsuses töötamiseks. (Schutting, 2006: 19). Machiavelli on kirjutanud, kuidas ta kuulas munk Girolamo Savonarola kõnesid
renessanssiajastu mitmekülgseim geenius. Teda peetakse maailma suurimaks maalikunstnikuks. Kuid maalikunst oli üksnes väikeseks osaks tema elust. Ta oli ka astronoom, leiutaja, teadlane. Ta lahkas laipu, mõtles välja lavaefekte teatri tarvis, lõbustas end mehaaniliste mänguasjade, muusikainstrumente leiutamisega, konstrueeris lennumasinaid ja relvi, ehitas kindluseid ja kanaleid. Elulugu Leonardo da Vinci (1452 - 1519) sündis Firenze lähedal Vinci külas ühe notari abieluvälise lapsena - tol ajal oli lapse ebaseaduslikkus tõsine häbimärk. Leonardo da Vinci õppis maalima Firenze tollase juhtiva maalikunstniku ja skulptori Andrea del Verrocchio käe all. Ta tutvus metallitöö tehniliste saladustega ning õppis joonistama ja voolima, uurides alasti või õhukese riidega kaetud modelle. Noormees sai põhjalikud algteadmised perspektiivioptika ning värvide kasutamises. 1472. aastal
meie siin koolis teeme, et tulevikus paremini tööle saada), 1330-ndatel sai Boccacciost ka isa, sündis 2 ebaseaduslikku last: Mario ja Giulio. Boccaccio naasis Firenzesse 1341. Aasta algul, vältides katku sellel linnas, mis toimus eelneval aastal. 1343. Aastaks oli ta isa abiellunud juba uuesti ning varasemast abielust lapsed olid surnud. Sarnaselt isale sündis Boccacciol ka ebaseaduslik laps, Ravennas sündis Violante. Firenze kannatas 1348. Aastal Musta surma (katk) tõttu, mis leidis ka kajastamist hiljem ,,Dekameronis". Must surm tappis kolmandiku linna elanikest. Boccaccio enda sõnul ei olnud kindel, kas ta oli nakatunud katku või mitte. Looming Boccaccio looming algas 1330. Aastate keskpaiku, ta kirjutas luulet kui ka proosat. Oma peateose, klassikalise novellikogu ,,Dekameron" kirjutas ta aastatel 1349-1353. Peateos ,,Dekameron" kirjutamine algas 1349. Aastal
Michelangelo Olliver Lillestik Üldist • Michelangelo di Lodovico Buonarroti Simoni sündis 1475. aastal 6. märtsil Itaalias Firenze lähedases väikeses linnas nimega Caprese ja suri 18. veebruaril 1564. • Itaalia skulptor, maalikunstnik ja arhitekt. • Michelangelo oli Firenze ustav kodanik ja armastas oma kodulinna. • Michelangelo on oma mitmekülgsuses lõppeva renessansiajastu universaalgeenius; barokkstiili teerajajaid. Elulugu • 1490–92 õppis Michelangelo uusplatonistlikus humanistlikus akadeemias, mille Medicid olid asutanud. Ta õppis seal skulptuuri Bertoldo di Giovanni käe all. • Ta tutvus Platoni akadeemias humanismiideedega ja see kujundas oluliselt tema antiigihuvi.
maksta või kogunevad ühte linna ossa kokku. Arvuka väljerände puhul jääb riiki vähem maksumaksjaid, erialal töötavaid inimesi, sest enamus inimesed lähevad tööle sinna, kus kõrgem palk. Sellega kaasneb riigil jõuetus maksta toetusi, kui maksumaksjad lahkuvad. Itaalias elab 60% inimestest linnades. Suurema rahvaarvuga linnad Itaalias on Firenze (358,079 in), Prato (185,456 in) ja Livorno (157,052 in). Firenze ja Prato asuvad rohkem sisemaal, Livorno aga rohkem mere lähedal. Tööealise elanikkonna rakendatus majanudses: põllumajanduses-3,9%, tööstuses-28,3%, teeninduses-67,8%. Töötute osakaal 10,9%. Noorte tööjõupuudus(vanuses 15-24) 25,4%. Tööjõu olukord on hetkel stabiilne.
järgnes valuline reaktsioon kiriku võimude poolelt Kõrges vanuses ja haigel Galilei kästi Rooma inkvisitsiooni kohtu ette tulla Protsess lõppes Galilei endapoolse süüdi tunnistamisega ja talle mõisteti eluaegne vanglakaristus, mis küll muutus kohe koduarestiks Algul oli Galilei vangistuspaik Toscana saatkond Roomas, seejärel lubati tal elada oma sõbra, Siena peapiiskopi juures. Lõpuks lubati Galilei tema Firenze lähedal Arcetris asuvasse villasse, kus ta veetiski oma viimased eluaastad kuni surmani 1642. aastal Formaalselt oli Galilei arest karm Galilei on maetud Firenze Santa Croce kirikusse. 1597 leiutas termoskoobi 1597 Geomeetriline ja militaarne kompass 1609 Galilei teleskoop ja tööd sellega. "Täheteataja" 1623 Galilei teaduse manifest "Väärtuseproovija" ("Il Saggiatore") 1624 Mikroskoop 1632 Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta
jäljendamine. Maalikunstis esindas ta kõikides kaasaegsetest kõige täiuslikumalt kõrgrenessansi ideaale: pürgis harmoonia ja selguse poole, uue inimkujutuse poole, mis ühendaks antiikideaale kaasaja humanistlike ideedega. Tähtsamad teosed "Kolm graatsiat" (u 1505) "Püha Jüri võitlus lohega" (1505, Pariis, Louvre) "Püha Cecilia ekstaas" (u 1514, Bologna, Pinacoteca Nazionale) "Naine looriga" (La donna Velata) (u 1515, Firenze, Palazzo Pitti) "Sixtuse madonna" (u 1516, Dresden, Gemäldegalerie Alte Meister) "Paavst Leo X portree kahe kardinaliga" (15171518, Firenze, Palazzo Pitti) "Noore naise portree" (La Fornarina) (u 1518, Rooma, Galleria Nazionale) "Transfiguratsioon" (15181520, Rooma, Vatikani Pinakoteek) Looming ja teosed Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase
15. sajand quattrocento - vararenessanss 16. sajand cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) hilisrenessanss ja manerism Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid. Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik uurimine, meelelist maailma jäljendav kunst jne.). Renessansskultuuril on üks kindel tunnus eneseteadvus. Veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev möödunust
Kunstiliikide galerii Sakraalarhitektuur ● Firenze baptisteerium ● Püha Johannese Profaanarhitektuur ● Colosseum ● Ehitati flaviuste ajal seinamaal Tahvelmaal Mona lisa Leonardo da vinci Miniatuurmaal Rabula Gospels, 6.saj. varaseimaid kujutisi Kristuse ristilöömisest Mosaiik Sant'Apollinare Nuovo in Ravenna Vitraaž Ain Varese vitraaž Reljeef Ema ja Laps Aleksander Eller Ümarplastika
reformatsioon 16. saj. (1517). Paavsti ülima autoriteedi nõrgenemine (2 paavsti 13781417, Roomas ja Avignonis). Nüüd keisri, kuningavõimu (ilmaliku võimu) tugevnemine. Linna arenemine > linnaarhitektuur > ilmalikud ehitised (paleed, raehooned, gildihooned jne) Ehituskunsti eeskujud antiigist antiikehitiste mõõtmine, uurimine, selle kohandamine kaasaegsete vajadustega. Eeskujuks on antiikne tempel. (Brunelleschi (13371446), Firenze katedraali lõpetamine.) Brunelleschi perspektiivisüsteem Õukondades arvukalt kunstnikke > haritlasi > haridus läheb moodi > haridus vabaneb vaimulike valitsemise alt > ilmalik haridus > moodne on olla mitmekülgselt haritud > pillimäng, lauluoskus, noodist lugemise oskus, tantsuoskus kuuluvad elementaarsete oskuste hulka, neid mitte osata on suurim häbi. Õukonnakultuur. Aadlike kunstimetseenlus. Loodusteaduste arenemine
· 1445 Gutenbergi trükikunst tegi raamatu odavamaks, teadmised hakkasid levima · arenesid rahalised suhted, tekkis pangandus ja kunsti tellijate hulk kasvas ARHITEKTUUR: o tervikuna muudatused hästi suured o täielikult kadus püüd kõrgustesse o taotleti harmooniat, vertikaalsete ja horisontaalsete osade tasakaalustatust o kuppel o sambad o Rooma ehituskunsti dekoori ümbertöötlused Itaalia: Vararenessass o Renessansi sünnimaa o Sünnilinn Firenze o Teerajajaks võib pidada Filippo Brunelleschit (1377-1446) - Firenze toomkiriku kaheksatahuline kuppel - Firenze Leidlaste Kodu - Medicite tellimusel San Lorenzo kirik - Pazzi kabel - Tentraalperspektiivi leiutaja - Palazzod: kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega, - Palazzo Medici o Leon Battista Alberti (1404-1472)
Murrangulised muutuses toimusid arhitektuuris. Kuigi arhitektid said nüüd üha enam tellimusi ka ilmalike hoonete loomiseks, jäid siiski selle ala kõige suuremad saavutised endiselt seotuks ristiusu kirikuga. Nii hoonete ülesehituses kui ka kaunistamisel loobuti kõigest gootilikust. Antiikaja mõjul hakati kõige täiuslikumaks pidama kupliga kaetud ehitisi; eeskujuks oli siin Rooma Panteon. Teerajajaks võib pidada Filippo Brunelleschit (1377-1446), kelle loodud ehitised Forenzes (eriti Firenze toomkiriku kuppel) ning antiikehitiste uuringud palju imetlejaid ja järgijaid leidsid. Renessansiajastul loodud hooneid kaunistasid sambad, pilastrid, lõvipead, putod (alasti lapsukesed), kipsist lille- ja puuviljavanikud, akantuselehed ja paljud muud roomaaegsete ehitiste varemetelt õpitud üksikasjad. Suur osa neist jäid tarvitusele kuni meie sajandini. Jälle tuli käsutusele ümarkaar. Jõukamad inimesed hakkasid nüüd suuremat rõhku panema elumajade mugavusele ja ilule
ühiskonna silmis nn.vabade kunstide hulka ning kunstnikud hakkasid kuuluma poeetide ja teadlaste seltskonda.Tunnustust võitsid peamiselt need ehitusmeistrid, kujurid ja maalijad, kes oskasid kasutada matemaatilisi reegleid ning tundsid antiikaega. 7.Renesanssi arengu perioodid. 1) 14.sajand-eelrenessanss 2)15.sajand-vararenessanss 3)16.ajand-kõrgrenessanss 8. Nimeta renessanssi keskus Euroopas. 15.sajandil oli Euroopa tähtsaim kunstkeskus Firenze. 9.Kes oli ajasu suurmeister arhitektuuris? Kirjelda tema ehitisi. filippo brunelleschi Esimene suurmeister arhitektuuris.Ta oli mitmekülgne looja.Ta oli õppinud kullasepaks,kuid saavutas suuremat menu ehitajana ja kunstiteoreetikuna.Tema uuendusliku ja julge kava järgi hakati ehitama Firenze toomkiriku kaheksatahulist kuplit,mis tegi ta kuulsaks arhitektina.Renessansslik hoone oli Leidlaste Kodu,
välisvaate üldilmest ja detailidest ehitistel, fasaadidel ning kaunistuselementide kasutuselevõtust interjööris. Töö teises osas kirjeldan ja võrdlen barokiajastul ehitatud Sargvere mõisat ja kõrgklassitsistlikul perioodil ehitatud Saku mõisat. Vararenessansi puhul oli mõju kõige tugevam just arhitektuuris. 15. sajand tõi kaasa järsu murrangu Filippo Brunelleschi kavandiga Firenze toomkiriku nelitise kohale kuppel luua ning see sai eeskujuks paljudele teistele Itaalia arhitektidele. Enne, kui see valmiski sai, oli Brunellschi jõudnud valmis kavandada esimese tõeliselt renessansliku hoone - Firenze Leidlaste Kodu. Ta oli arvamusel, et arhitektuur peab kasutama "õigeid" proportsioone ja numbrites väljendatavaid mooduleid. Firenze sai 15. sajandi renessansskunsti tähtsaimaks keskuseks. Patriitsideperekonnad hakkasid laskma endale püstitama
Giovanni Boccaccio 16. juuni 1313 21. Detsember 1375 ELULUGU Täpselt detailid tema sünnist on ebakindlad. Ta oli ebaseaduslik laps, isaks oli Firenze pankur ja ema ei ole teada. Tema sünnikohaks oli arvatavasti Toscana, Certaldo, tema isa elulinn. Boccaccio kasvas üles Firenzes. Ta isa abiellus 1320ndatel aastatel Margherita del Mardoli'ga, kes kuulus kuulsasse perekonda. Usutakse, et Boccaccio't õpetas Giovanni Mazzuoli ja temalt sai ta varajase tutvumise Dante töödega. 1327. aastal kolis ta Napolisse, kus ta isa määrati oma panga Napoli osakonna juhiks. Boccaccio määrati õpipoisiks seal pangas ja ta veetis seal kuus aastat. See ei tõmmanud teda ja ta lõpuks suutis oma isa veenda, et ta saaks linna koolis õigusteadust õppida. Paistab, et Boccacciole meeldis õigusteadus rohkem kui pangandus, kuid ta õpingud andsid talle võimaluse õppida laiahaardeliselt ja moodustada häid sideme...
kasutusele, sest sel ajal hakati uuesti väärtustama antiikkultuuri. Humanism veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng, isikuid hakati hindama nende omaduste järgi. Renessansskunsti lemmiktegelane oli Taavet, temas hinnati ihulikkust, tõsteti esile kehavorme ja jäsemeid. Uusplatonismi järgi oli see, et reeglites peitub nii tõde kui ilu. Ilusaid teoseid saab luua reeglitele toetudes. 2. Itaalia arhitektuur Euroopa tähtsaimaks kunsti keskuseks 15. saj oli Firenze. Suurmeister Filippo Brunelleschi (13771446) rajatud ehitised on Firenze toomikrik, Leidlaste kodu, San Lorenzo kirik, Pazzi kabel. Tsentraalperspektiivi õpetus arhitektuur peab kasutama ,,õigeid" proportsioone, selle õpetuse loojaks oli F.B. Palazzo paleed, 3korruselised, neljast tiivast koosnevad, nelinurkse siseõuega, madal katus, mis tänavale peaaegu ei paistagi, tellistest laotud, suurte kiviplokkidega kaetud, akna ja ukseavad on nelinurksed või ümarkaared
1. Mida tähendab renessanss itaalia keelest? Renessass tähendab itaalia keeles taassündi 2. Millised olid renessansi erinevad perioodid? Renessansi perioodid: -14.saj- eelrenessanss e trecento -15.saj- vararenessanss e quattrocento -16.saj- kõrgrenessanss e cinquecento 3. Mis olid tähtsamad keskused Itaalias? Veneetsia, Firenze, Milano, Genova 4. Mis tähendas renessansis eneseteadvus? Inimene sai aru, et ta peab ise ennast arendama, õpiti antiikaja filosoofiat, mütoloogiat. 5. Milline oli humanistide arusaam inimesest? Humanistid võitlesid harmoonilise inimese eest, tema vabanemise nimel keskaja kammitsaist. Humanistide ideaaliks oli mitmekülgselt arenenud võimetega inimene. 6. Millised jooned avaldusid vararenessansi arhitektuuris?
valitseti Veneetsia Vabariigi üle. Palees käisid koos vabariigi nõukogud. Palee asub Püha Markuse väljaku ääres. Sadamabasseini poole avaneb Teravilja värav, kus tänapäeval on sissepääs muuseumi. Palee suurim ja tuntuim ruum on Suure Nõukogu saal, kus käis koos legistratuur ning saali ülaserva ääristavad doodzide portreed. Palee tagaosas ühendab Ohete sild lossi vanglaga. 4. Cattedrale di Santa del Fiore See on Firenze toomkirik, mille uhke kuppel on Firenze linna sümboliks. Toomkirik on Euroopa suuruselt neljas kirik ning tänaseni kõrgeim ehitis Firenzes. Santa Maria del Fiore katedraali ehitamist alustati 1296. aastal Arnolfo di Cambio plaanide järgi, kuid täiustati hiljem edasi tänapäevasele kujule. 5. Galleria dell`Accademia See on muuseum- galerii, kus on 19. sajandi kunsti. See asub Veneetsias, Põhja- Itaalias. Esialgselt oli see vaid galerii, seejärel kunstiakadeemia ning kuni 2004. aastani oli seal ka kunstikool
saj seltskondliku musitseerimise tavasid c)teatraalne stiil – uudne ja julge, rõhutatult tundeline, kirglik väljendus, kujunes ooperis Mis on Generaalbass? (lk. 167) - Muusikat pidevalt saatev bassihääl, millele ehitatakse saateharmoonia. See kuulus kõikvõimalikke vokaal- ja instrumentaalkoosseisude juurde. Loetle ooperi eelkäijaid - a) liturgiline draama b) passioonid c) intermeediumid d) müsteeriumid e) õukonnaetendused f) vanakreeka tragöödia Kuidas on Firenze "Camerata" seotud ooperi sünniga? - Ooperi idee sündis Firenze Cameratas, vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis. 1590. aastatel tegutsesid selles luuletaja Ottavio Rinuccini, kellest sai esimeste ooperilibretode autor, ning lauljad Jacopo Peri ja Giulio Caccini, kes lõid Firenzes esimeste ooperite muusika. Nende põhiidee oli panna muusikaline deklamatsioon draama teenistusse viimase emotsionaalse mõju suurendamiseks.
vaigistamatu uudishimu oli võrreldav vaid tema võimetega leiutajana. Teda on peetud parimaks maalikunstnikuks läbi aegade ning isegi kõige mitmekülgsemate talentidega isikuks, kes on kunagi elanud. Kunstiajaloolase Helen Gardneri sõnade järgi olid tema huvide ulatus ja sügavus pretsedenditud ning ,,ta mõistus ja iseloom paistavad meile üliinimlikud, mees ise salapärane ja kauge". Notari, Piero da Vinci ja talunikunaise, Caterina vallaslapsena Vincis Firenze piirkonnas sündinuna õppis ta nimeka Firenze maalikunstniku, Verrocchio käe all. Suur osa tema varastest tööaastatest möödusid Milanos Ludovico il Moro teenistuses. Hiljem töötas ta Roomas, Bolognas ja Veneetsias ning veetis oma viimased aastad Prantsusmaal, majas, mille oli talle andnud Francis I. Leonardo oli ja on peamiselt tuntud maalikunstnikuna. Kaks tema tööd, ,,Mona Lisa" ja ,,Püha õhtusöömaaeg" on
· Girgio Vasari, tuntud keskpärane 16.sajandi kunstinik on Leonardo kohta öelnud: "Kui ta ainult poleks olnud nii tujukas ning püsimatu. Nimelt asus ta igasuguseid asju uurima, ent vaevalt oli alustanud, jättis selle juba sinnapaika." · Leonardo imetles maalikunstnik Giottot kui oma eelkäijat. · Ser Piero nägi Leonardo joonistamises vaimuhaiguse sümptomeid. · Leonardo isa müüs tema esimese maali, "Koletise" 100 tukati eest Firenze kaubitsejale, kes müüs selle 300 tukati eest edasi Milano hertsogile · 1466. aastal lahkus Leonardo oma sünnilinnast Vincist ja sõitis isaga Firenzesse. Õpipoiss Firenzes · Leonardo: "Medicid lõid mu...Medicid mu hävitasid" · Leonardo põlgas kogu hingest rikkaid · 130 kirikut Firenzes, iga kolmas firenzelane oli seotud mingil moel Jumala teenimisega · Leonardo teadis, et temast ei saa notarit ja oli rõõmus selle üle
Lapsepõlv ja noorusaastad Leonardo da Vinci elas Anchianos umbes viis aastat. Aastal 1457 kolis Leonardo oma vanaisa juurde Vincisse, kus ta läks kooli. Õpetajad olid imestunud väikese poisi küsimuste ja vastuvaidlemiste üle. Koolis õppis Leonardo da Vinci kirjutama, lugema ja arvutama, geomeetriat ja ladina keelt. Leonardo elas Vincis 1466. aastani. 14-aastaselt sõitis ta Firenzesse ja alustas õppimist Andrea del Verrocchio ateljees. Verrocchio oli sel ajal üks andekamaid Firenze kunstnikke. Ta avaldas suurt mõju Leonardole. Ateljees töötasid ka teised kuulsad kunstnikud, näiteks Sandro Botticelli, Pietro Perugino ja Lorenzo di Credi. Noor õpilane alustas oma tööd värvide segamise ja lihtsate piltide joonistamisega. Hiljem õppis Leonardo ka õlivärvidega maalima. 1472. aasta juunis kanti Leonardo nimi Firenze kunstnike punasesse raamatusse ning sellega lõppes ka õppimine Andrea del Verrocchio juures, kuid Leonardo ei lahkunud ateljeest.
Renessanss 1. Kust tuleb ja mida tähendab renessanss? 15.saj Itaaliast ja tähendab taassündi. 2.Milline maa ja linn on renessansi sünnipaik? Itaalia, Firenze 3.Perioodid Vara- ja kõrgrenessanss 4.Nimeta renessansi aegne esimene suurmeister arhitekt. Millise matemaatilise mõiste tõi ja võttis kasutusse? Filippo Brunelleschi, tsentraalperspektiiv 5.Kõige iseloomulikum ehitis Firenzes 15.saj. Palazzo 6.Kõrgrenessanss 16.saj suurim rajatis Roomas. Selle arhitektid. Püha Peetruse kirik Roomas. Kirikut ehitati üle 100 aasta. Bramante, Raffael ning Michelangelo. 7.Nimeta kõrgrenessansi suurmeistreid ja nende suuremahulisemaid töid.
Kuid seltskonnas oli ta oodatud noormees, edukas spordivõistlustel ning hea joonistaja. Isa pidas poja huvi joonistamise vastu vaimuhaiguse sümptomiks. Kord olevat rentnik toonud Ser Pierrole plaadi soovides maali.Ser Pierro lubas otsida hea kunstniku, kes maali teeks ja viis plaadi Leonardole, kes maalis isa rõõmuks sinna koletise.Ta seadis selle pimedasse nurka nii, et valgus langeks vaid maalile, et isa ehmatada, mis tal ka õnnestus ja kinkis maali isale.Isa müüs maali Firenze kaupmehele 100 tukati eest, kes müüs selle omakorda edasi Milano Hertsogile 300 tukati eest.(Jilek, 1988) 1.3.Aastad Verrocchio õpilasena 4 Kui isa oli pojalt küsinud kelleks ta tahab saada siis vastas Leonardo, et ta soovib saada maailkunstnikuks, skulptoriks, ehitajaks, geomeeriks, metallivalajaks, relvameistriks, sepaks, muusikuks, kirurgiks, kellasepaks ja isegi linnupüüdjaks.Isa ostsustas poja saata Verrocchio
Ruum mõjus õhulisema, avarama ja vabamana ja pilk võis haarata kõike. Tugikaarte ja tugipiitade raskust varjasid nende tippudelt üles pürgivad tornikesed ja paljud raiddetailid. Kirikutel oli tavaliselt kaks suurt torni peafassaadi kõrval ja veel üks väike haritorn nelitise kohal. Peafassaadis oli kolm suurt teravkaarset portaali. Portaalide kohal kõrgusid ehisviilud. Keskmise kohal roosaken ja keskmine ka avaram. 3. Itaalia renessanss- palazzo tunnused, Firenze toomkirik ja Filippo Brunelleschi tähtsus; Bramante Templietto Roomas; Vatikanis Belvedere lossi- ja aiakompleks, Michelangelo Peetri kiriku kuppel; Itaalia manerismi perioodi villad: Villa del Te Mantovas Uus arenev ehituskunst tugines Rooma riigi päevilt säilinud ehitusmälestistelt. Taas hakatakse kasutama silindervõlvi ja ümarkaart. Dekoratiivsete vormide rohkus: seinapinnaga vahetult liituvad poolsambad, pilastrid, horisontaalsed simsid, petikaaknad, nissid ja girlandid, grotesk
Kasutatakse palju poolsambaid ja pilastreid. Seinapindu liigendatakse horisontaalsete simsside, petikakende ja nissidega. Tihti dekoreeritakse seinapindu ka antiigist üle võetud väänlevate taimedega. Uue joonena kujuneb välja horisontaalsete ja vertikaalsetejoonte tasakaalu taotlus ehitiste juures. Lagedest eelistatakse suurte palkidega reljeefseid lagesid või kassettlagesid. Üks kuulsamaid renessansiajastu arhitekte oli Filippo Brunelleschi (1377- 1446), kelle kavandatud on kuppel Firenze toomkiriku nelitisele. Brunelleschi oli veendunud, et hea arhitektuur peab kasutama õigeid proportsioone ja numbrites väljenduvaid mooduleid, mida ta antiikarhitektuurist tuletada püüdis. Renessanssarhitektuuris võeti kasutusele antiigis kehtinud proportsioonireeglid, esmajoones kuldlõike reegel. 15. sajandil oli Firenze suurimaks kunstikeksuseks. Kõige vanem ja levinum lossitüüp vararenessansi arhitektuuris on kindlusetaolise ilmega palatso (palazzo),
sai õpipoisiks juba neljateistkümne aastaselt, mis andis talle parema oskuste-ja teadmistepagasi, kui seda said teised temaaegsed kunstnikud. Filippo Lippi töökojas veetis ta õpipoisina kolm aastat. Iseseisvaks kunstnikuks võib pidada teda juba aastast 1469, sest selle aasta katastriraamatus on isal kirjas, et poeg töötab kodus. 1470. aasta kevadel pärast isa surma avas Sandro oma töökoja. Suurema osa oma elust veetis ta Firenze rikaste perekondade jaoks töötades . Üheks tuntumaks neist oli Lorenzo di Medici õukond, kus ta maalis mitu kuulsat portreed, näiteks ,,Guiliano di Medici" (1475-1476) ja ,,Imeline madonna" (1476-1477). Lorenzo di Medici, kes tuli Firenzes 1469.aastal võimule, sai Botticelli peamiseks kliendiks. Kuna Medicid olid suured kunstiväärtustajad, siis tegi Sandro hulga töid just Medici ja tema sugulaste tellimisel. Näiteks 1477-1478 maalis ta Lorenzo vendade villasse Castellos
Kuigi arhitektid said nüüd üha enam tellimusi ka ilmalike hoonete loomiseks, jäid siiski selle ala kõige suuremad saavutused endiselt seotuks ristiusu kirikuga. Nii hoonete ülesehituses kui ka kaunistamisel loobuti kõigest gootilikust. Antiikaja mõjul hakati kõige täiuslikumaks pidama kupliga kaetud ehitisi; eeskujuks oli siin Rooma Panteon. Teerajajaks võib pidada Filippo Brunelleschit (1377-1446), kelle loodud ehitised Firenzes (eriti Firenze toomkiriku kuppel) ning antiikehitiste uuringud palju imetlejaid ja järgijaid leidsid. Renessansiajastul loodud hooneid kaunistasid sambad, pilastrid, lõvipead, putod (alasti lapsukesed), kipsist lille- ja puuviljavanikud, akantuselehed ja paljud muud roomaaegsete ehitiste varemetelt õpitud üksikasjad. Suur osa neist jäi tarvitusele kuni meie sajandini. Jälle tuli kasutusele ümarkaar. Pildil Firenze toomkirik.
HispaaniasUppsala ülikool (1477) Laiendatud kava: 1) Katkuepideemia-Aastatel 541–542 tabas Itaaliat katkuepideemia, mis hävitas suure hulga elanikkonnast. 14. sajandil tappis katk umbes kolmandiku Euroopa elanikest. Katk jõudis Euroopasse 1347. aastal Krimmi ja Itaalia kaudu Aasiast. Katku levitavad närilised, eriti rotid ja ümisejad. Neil parasiitidena elavad kirbud nakatavad inimesi. 2) Itaalia linnade õitseng- 3) Medicid Firenzes. Medici oli Firenze pankuri- ja valitsejasuguvõsa, tuntud 13. sajandi algusest.Medicid pärinesid tõenäoliselt talupoegade seast, kuigi perekonnalegendi järgi oli nende esivanemaks Karl Suure kaaskonda kuulunud rüütel, kes tapnud Põhja- Itaalias hiiglase. Spekuleeritud on ka selle üle, et Medicite esivanemad olid arstid või apteekrid, kuid see versioon pole eriti suurt toetust leidnud.Medicid tegelesid pangandusega juba 13. sajandil, kuid esile tõusid nad alles 14
15.sajand - vararenessanss 16.sajand kõrgrenessanss ITAALIA ARHITEKTUUR 15.SAJANDIL 1. Milline linn oli renessansiajastul Euroopa tähtsaim kunstikeskus? Firenze 2. Kes oli esimene suurmeister renessansiajastu arhitektuuris? FILIPPO BRUNELLESCHI 3. Nimeta tema kavandatud ehitisi Firenzes. Toomkirik, Leidlaste kodu, San Lorenzo kirik, Pazzi kabel 4. Keda peetakse tsentraalperpektiivi leiutajaks? BRUNELLESCHIT 5. Milliseid elamuid hakkasid endale renessansiajastul püstitama Firenze patriitsiperekonnad? Kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad, nelinurkne siseõu,madal katus. 6. Kuidas oli kujundatud seda laadi ehitiste fassaadid? 7. Millised muudatused tõi palazzode ehitusse kuulus arhitekt L.B.Alberti? Stiil muutus peenemaks ja kergemaks- aknad muutsid suuremaks, avanesid tänava poole. Võeti kasutusele rohkem antiikarhitektuurist laenatud detaile. 8. Milliseid teemasid käsitles Alberti kunstiteoreetikuna? ITAALIA SKULPTUUR 15. SAJANDIL 1
kõrge-180 Näiteid leiutiste joonistest Lennumasin Helikopter Leonardo da Vinci tuntumad teosed: • „Püha õhtusöömaaeg“. • „Daam hermeliiniga“. • „Mona Lisa“ ehk „Gioconda“. • „Madonna lillega“. • „Madonna lapse ja Püha Annaga“. • „Ristija Johannes“. • „Madonna grotis“. „Mona Lisa“- maali saamislugu ja modell • Arvatakse, et maali tellijaks oli rikas Firenze siidikaupmees Francesco del Giocondole. • Maali tellimise motiiviks oli oma majandusliku jõukuse näitamine (tollel ajal said maale kunstnikelt tellida ainult rikkad inimesed). • Maali valmimisel oli modelliks tema noor naine Lisa Gherardini (Madonna Lisa või lühendatult Mona Lisa- tõlkes proua Liisa). • Lisa Gherardini veetis oma elu viimased aastad haigena Sant’ Orsola frantsiskaani nunnakloostris, kus 1542. aastal suri ja maeti sama kloostri põranda alla.
Michelangelo · MICHELANGELO BUONARROTI o Tuntud ka kirjanikuna, eelkõige skulptor o Sonetimeister o Elas vanaks, kogus suure varanduse O "PIETA" o Tüüpiliselt jõulised musklis mehekujud nagu Firenze linna keskväljakul o Töödes dramaatiline, vägivaldne joon. Tajus raskusi ja vastuolusid. O TAAVETI KUJU 5m kõrgune renessansiinimese ideaaljooned tahtejõuline vägilane, võitleja ideaaltüüp jõuline o MOOSESE FIGUUR o maalikunsti juurde suunas ta Julius II, kes pani ta Raffaeliga võistlema O SIXTUSE KABELI LAGI JA IDASEIN motiivid piiblist
Itaalia vararenessansi skulptuur · LORENZO GHIBERTI osales VÕISTLUSEL, kus otsiti Firenze toomkiriku ees seisva väikese ristimiskiriku põhjapoolse pronksukse valmistajat. Paarikümne aasta jooksul tegi 28 KULLATUD PRONKSIST RELJEEFI, mis kujutasid Vana Testamendi sündmusi. Valmistas veel idapoolse kahe poolega ukse ning tegi 10 SUUREMAT RELJEEFI, mille raamid on nelinurksed ning on kasutatud tsentraalperspektiivi. Kullatud pronksust nimetatakse PARADIISI VÄRAVAKS. · DONATELLO ühendab antiigi traditsioonid uusaegse realismiga. "PÜHA
1.Kontrapost-kujule toeks olev post. 2.Medizid-firenze kaupmehed ja valitsejad. 18.Rakurss-vaade nurgaalt. 3.Madonna-neitsi maarja lapsega. 19.Rustika-murtud kividest ehitis(talupoeglik) 4.Puto-väikesed inglikesed. 20.Palazzod-itaalia rikaste paleed renessansi ajal. 5.Sarkofaag-kivikirst. (kasettlagi,ümarad kaared) 6.Tsentraalperspektiiv-esemete paralleelsed jooned koonduvad ühte kohta kokku. 7.Temperavärv-munavalgel põhinev värv. 8.Fresko-värskele krohvile joonistatud pilt. UUENDUSED: 9.Profiilportree-pilt kõrvalvaates. Autoportree,õlivärv,tsentraal-ja õhupers- 10.Altarimaal-pilt,mis on tehtud altari taha. Pektiiv,loodusmaalid. 11.Graatsiad-rooma ilujumalannad. 12.Grupido-veenuse poeg. 13.Flora-taimejumalanna. 14.Fauna-loomade jumal. 15.Primavera-kevad itaalia keeles. 16.Miikael,Raafael-peainglid. 17.Pallantism-üle kahe korruse sam...
Leonardo elas Vincis 1466.aastani.Õpetajaid hämmastasid väikese poisi küsimused ja argumendid.Koolis õppis Leonardo da Vinci lugemist,kirjutamist ja arvutamist ning geomeetriat ja ladina keelt.Leonardo huvid olid pilte joonistada ja õlivärvidega maalida. Leonardo esimeseks säilinud maaliks peetakse `'Maarja kuulutust''(1472-1475).Leonardo isa notar Ser Piero da Vinci oli poja sündides 25-aastane. Leonardo sündis väljaspool abielu Vincis Firenze piirkonnas. Leonardo ema nimi oli Caterina ning arvatavasti oli ta talunaine. Temast on peale eluaastate vähe teada. Koostajad on: Helerin Ivanova, (Ketlin Hamburg)
Sünninimi Leonardo di ser Piero da Vinci Sünniaeg 15. aprill 1452 Anchiano, Itaalia Surmaaeg 2. mai 1519 (66-aastaselt) Cloux, Prantsusmaa Rahvus - itaallane Kunstivool - renessanss Tuntud teoseid "Mona Lisa" Elulugu Lapsepõlves elas Leonardo da Vinci viis aastat Anchianos 1457. a kolis Leonardo oma vanaisa juurde Vincisse 14 aastaselt sõitis ta Firenzesse 1472. aasta juunis kanti Leonardo nimi Firenze kunstnike punasesse raamatusse "Püha õhtusöömaaeg" Saavutused Konstrueeris helikopteri, tanki, kalkulaatori ja kontsentreeris päikeseenergia. Väiksemad leiutised - automatiseeritud vända üleskeeraja ja masin traadi tugevuse kontrollimiseks. Leonardo kui kunstnik Sulejoonistus 5. augustist 1473. Esimeseks säilinud Leonardo maaliks peetakse "Maarja kuulutust" Verrocchio "Kristuse ristimist" "Mona Lisa" maalimine
Väga läheb moodi antiiksammastele toetuv kaaristu ümarkaar, silindervõlv, kuppel. Seinapinda hakkavad kaunistama poolsambad ja pilastrid, simsid ja girlandid (kipskrohvist lillevanikud). Vararenessanss Itaalias 15. sajandil GAG, Marju Liidja, 2005 Filippo Brunelleschi (1377-1446). Leidlaste kodu Firenzes. Orbude kodu lähedalt vaates. Filippo Brunelleschi. Pazzi perekonna kabel Santa Croce kiriku juures Firenzes. Filippo Brunelleschi. Firenze toomkirik. Firenze toomkirik Palazzo Pitti Firenzes. Palazzo Pitti Palazzo Pitti siseõu. Palazzo Medici Riccardi, paremal fassaadi rustikaalsed kivid. Palazzo Medici Riccardi põhiplaan ja siseõu. Palazzo Strozzi Firenzes. VasakulPalazzo Piccolomini, paremal Palazzo Rucellai Firenzes. Firenze toomkiriku baptisteerium ja tema idauks. Lorenzo Ghiberti. Lorenzo Ghiberti. Paradiisi väravad. Üleval Joosepi elu, all Iisak saadab Eesavi jahile. Donatello. Taavet.
liigutuste sujuvust. Botticelli maalidelt on selgesti välja loetav renessansiajastu naise iluideaal. Tema oli esimene, kelle madonnad pole enam ebamaised olendid, vaid tõelised Firenze naised, Jeesus ja Ristija Johannes aga tavalised noorukid. Tema enda olulisimaks õpilaseks sai hiljem tema õpetaja Filippo Lippi poeg Filipino Lippi. Juba 1570. aastaks oli ta avanud koos abilistega töökoja. Ta veetis suurema osa oma elust töötades Firenze suuremate perekondade heaks. Üheks tuntumaks oli Lorenzo de' Medici õukond, maalides seal mitu tuntud portreed. Näiteks "Giuliano de' Medici " (1475-76), "Imeline Madonna " (1476-77). Sandro Botticelli kuulsamad maalid on "Kevad" (1478) ja "Veenuse sünd" (1484). "Kevad" kujutab Veenust suurepärase parkmaastiku foonil; jumalannat ümbritsevad muud antiikmütoloogia figuurid. Paremalt sammub Kevad - õrnas, läbipaistvas lillelises kleidis
Tolleaegsete helgete peade arvates sündis just siis uuesti antiikaegne kultuur. 30)Kuidas periotiseeriti Itaalia ressansiajastut? 13. ja 14.sajand - eelrenessanss (14. sajand Itaalias trecento). 15.sajand - vararenessanss (Itaalias quattrocento). 16.sajand - kõrgrenessanss (Itaalias cinquecento). 31)Milline linn oli renessansiajastul Euroopas tähtsaim kunstikeskus? Euroopa tähtsaim kunstikeskus renessansiajastul oli Firenze. 32)Keda peetakse tsentraalperspektiivi leiutajaks? Tsentraalperspektiivi leiutajaks peetakse Filippo Brunelleschi´t. 33)Nimeta skulptor L. Ghiberti kaks peamist tööd! Firenze toomkiriku põhjapoolne pronksuks, mis koosnes 28 kullatud pronksist rejjefist. Kujutas Vanas Testamendis olnud sündmusi. Firenze toomkiriku idapoolne kahe poolega uks, mida nimetati ”Paradiisi väravateks”. 34)Nimeta vararenessansi kuulsaima skulptori Donatello vähemalt 2
Galileo Galilei 15.02.15648.01.1642 Galileo Galilei sündis Pisas Firenze õukonnamuusiku Vincenzio Galilei ja tema abikaasa Giulia esimese lapsena. Peale Galileo Galilei, elasid perekonna lastest täiskasvanueani välja vend Michelangelo, ning õed Virginia ja Livia. Perekond ei olnud jõukas ega ka vaene. Galileo isa, oli edumeelne ja laia silmaringiga mees, kes peale muusika, huvitus muusikateooriast ja matemaatikast. Esmase hariduse andis lastele isa ise, vahel ka koduõpetajaid kaasates. Kuigi isa
Väga läheb moodi antiiksammastele toetuv kaaristu ümarkaar, silindervõlv, kuppel. Seinapinda hakkavad kaunistama poolsambad ja pilastrid, simsid ja girlandid (kipskrohvist lillevanikud). Vararenessanss Itaalias 15. sajandil GAG, Marju Liidja, 2005 Filippo Brunelleschi (1377-1446). Leidlaste kodu Firenzes. Orbude kodu lähedalt vaates. Filippo Brunelleschi. Pazzi perekonna kabel Santa Croce kiriku juures Firenzes. Filippo Brunelleschi. Firenze toomkirik. Firenze toomkirik Palazzo Pitti Firenzes. Palazzo Pitti Palazzo Pitti siseõu. Palazzo Medici Riccardi, paremal fassaadi rustikaalsed kivid. Palazzo Medici Riccardi põhiplaan ja siseõu. Palazzo Strozzi Firenzes. VasakulPalazzo Piccolomini, paremal Palazzo Rucellai Firenzes. Firenze toomkiriku baptisteerium ja tema idauks. Lorenzo Ghiberti. Lorenzo Ghiberti. Paradiisi väravad. Üleval Joosepi elu, all Iisak saadab Eesavi jahile. Donatello. Taavet.
Nagu eelnevalt öeldud on itaalia keele algkeeleks ladina keel, millest hakkasid lahku kiskuma erinevad romaani keeled umbes 9.-10. sajandil koos itaalia keelega. Itaalia keeles leidub sugemeid hääbunud itali keeltest, germaani keeltest ja araabia keelest , hilisemad laenud on pärit prantsuse keelest ja teistest Lääne-Euroopa keeltest. Itaalia keele murded, põhja- ehk galloitaalia, Toskaana, kesk- ja lõunamurded, erinevad üksteisest suurel määral. Kirjakeelt on kujundanud Toskaana ehk Firenze murde alusel Dante, Petrarca ja Boccaccio ning uuemal ajal on seda mõjutanud pealinna Rooma uuendused keeles. 6. a) Itaalia keel on väga vokaalide rohke ning sellest tingituna väga pehme kõlaga. Selles keeles eksisteerib ainult kaks sugu: meessugu ja naissugu, käändeid on vähe kuid on olemas eessõnad erinevate olukordade väljendamiseks. Sõnade rõhk on tavaliselt eelviimasel silbil, kui see nii ei ole, siis on rõhk märgitud rõhumärgiga.
2. Teatri nimi,kus Shakespeare oli näitleja,näitekirjanik,teatri osanik? 3. Keda peetakse esseede rajajaks? 4. Keda peetakse tegelikult Shakespearei teosete autoriks? 6. Leiutati,seotud kirjutamisega? 7. Renessansiaegne kuulus kunstnik? 8. Kuulus Leonardo da Vinci maal? 10. Kes on "Jumalik komöödia" autor? 12. Shakespearei kirjutatud tragöödia? VASTUSED 1) ElisabethI 2) Gloobus 3) Montaigne 4) Bacon 5) Humanistid 6) Trükikunst 7) Michaelangelo 8) Mona Lisa 9) Firenze 10)Dante 11)Itaalia 12)Hamlet 13)Julia 14)Taassünd 15)Thomas More 16)Boccaccio
Instrumentaalmuusika zanriteks olid prelüüd, fantaasia, toccata, kantsoon. Ansamblimuusikast olid levinud tantsud braanl, pavaan, galliard. Pille hakati ehitama perekonniti sopranist bassini. Giovanni Boccaccio Giovanni Boccaccio [dzov'anni bok'atso] (16. juuni 1313 21. detsember 1375) oli Itaalia kirjanik. Teda peetakse novelli kui kirjanduszanri rajajaks. Biograafia Täpselt detailid tema sünnist on ebakindlad. Ta oli ebaseaduslik laps, isaks oli Firenze pankur ja ema ei ole teada. Tema sünnikohaks oli arvatavasti Toscana, Certaldo, tema isa elulinn. Boccaccio kasvas üles Firenzes. Ta isa abiellus 1320ndatel aastatel Margherita del Mardoli'ga, kes kuulus kuulsasse perekonda. Usutakse, et Boccaccio't õpetas Giovanni Mazzuoli ja temalt sai ta varajase tutvumise Dante töödega. 1327. aastal kolis ta Napolisse, kus ta isa määrati oma panga Napoli osakonna juhiks.Boccaccio määrati õpipoisiks seal pangas ja ta veetis seal kuus aastat
Ratsanikufiguur Bambergi katedraalis Naumbergi katedraalis krahvipaar Ekkehard ja Uta Hermann ja Rode Naumbergi toomkiriku läänekoor Saksmaal · Peateema Kristus ristil ja Maarja Kristuse surnukehaga · Ka Neitsi-Maarja Jeesus lapsega · Nt Maarja kuju Magdeburgi toomkirikus Maalikunst-vitraazikunst · Aknad suured · Kujutati inimfiguure · Kandsid edasi mingit lugu · Nt Chartrese katedraal, saint-Chapelle kabel Itaalias seinamaal ja tahvelmaal · Giotto di Bondone Firenze koolkond, freskod San Fransesco kirikus · Simone Martini Siena koolkond, kasutas temperavärve munakollasega · Duccio Siena koolkonna rajaja, ratsaportree Miniatuurmaalikunst · Vennad Limbourgid · Pildid barry hertsogi käsikirjalises palveraamatus Gooti kujutav kunst Eestis Vanimad skulptuuri ja maalikunstiteosed romaanipärased: · Valjala kiriku lääneportaali kaunistav raidkivist ornamentika
Lapsepõlv ja noorusaastad Leonardo da Vinci elas Anchianos umbes viis aastat. Aastal 1457 kolis Leonardo oma vanaisa juurde Vincisse, kus ta läks kooli. Õpetajad olid imestunud väikese poisi küsimuste ja vastuvaidlemiste üle. Koolis õppis Leonardo da Vinci kirjutama, lugema ja arvutama, geomeetriat ja ladina keelt. Leonardo elas Vincis 1466. aastani. 14-aastaselt sõitis ta Firenzesse ja alustas õppimist Andrea del Verrocchio ateljees. Verrocchio oli sel ajal üks andekamaid Firenze kunstnikke. Ta avaldas suurt mõju Leonardole. Ateljees töötasid ka teised kuulsad kunstnikud, näiteks Sandro Botticelli, Pietro Perugino ja Lorenzo di Credi. Noor õpilane alustas oma tööd värvide segamise ja lihtsate piltide joonistamisega. Hiljem õppis Leonardo ka õlivärvidega maalima. 1472. aasta juunis kanti Leonardo nimi Firenze kunstnike punasesse raamatusse ning sellega lõppes ka õppimine Andrea del Verrocchio juures, kuid Leonardo ei lahkunud ateljeest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
